Koju1 Windows Vista muud huvitavad ja vajalikud asjad.
I. osa
I. Mis on Aurora?
Kui loodi Windows Longhorn (nüüd on ta Windows Vista),
siis kavatses Microsoft ta varustada täiesti uue graafilise kasutajaliidesega (kuvaga).
Vaja oli midagi täiesti uut ja revolutsioonilist. Üheks selle komponendiks
sai XAML, mis põhineb XML'ile ja mille üheks
eesmärgiks on Graafilise Kasutajaliidese (GUI) kujundamine. Üheks
tema funktsiooniks on vektorgraafika loomine programmikoodi abil
ja seda mitte ainult staatilise vektorgraafikana vaid isegi animeeriva graafikana.
Et demonstreerida selle XAML'i kogu võimsust, selleks loodigi Aurora,
mis kujutab endast virmalise efekti vektorgraafika animatsiooni kujul. Seda
virmalist on juba mitu korda muudetud ja ta oli Longhorn'i väljalasete
sisselogimiste ekraanideks (Login Screen) aga esialgu mitte animeeritud kujul
vaid staatilise vektorpildina. Longhorn'i esimestes versioonides oli ta seega
olemas, aga mitte animeeritud kujul; alles Longhorn build 5308'is muutus
ta "elavaks". Virmaline, mille nimetuseks pandi Aurora 4074, on
kõige huvitavam, aga teda ei ole avalikusele näidatud, ta pesitses
Longhorn 4074 ja nn .Net-dll failides, milledest ei ole
võimalik midagi "välja koukida" (ka Resoucer Hacker
programm ei aita).
Minu teada on viimase Aurora nimeks Aurora 5xxx (Aurora
5xxx Desktop 1.0; Aurora 5xxx Desktop 1.0 1024x768 ja Aurora 5xxx Desktop
1.1). Seda Aurora't on püütud ka Windows XP'sse "juurutada",
aga asi ei ole õnnestunud, seepärast on kõige lihtsam
variant teha temast Flash-animatsioon ja panna ta siis HTML-dokumenti ning
kasutada teda näiteks taustana, vaata näidist siit, keri
seal natuke allapoole, siis näeb teda terviklikult.
PS! See XAML ja temaga seotud tehnoloogiad on nii võimas asi, et kolmemõõtmeline Internet ei ole enam kauge tulevik...
II. Kõvaketta defragmenteerimine ja Auto Defrag:
Kuigi Sul võib olla suhteliselt uus süsteem kiire protsessori ja suure füüsilise mälumahuga, on tema kõvaketta jõudlusega ikkagi probleem. Isegi siis kui Sul on kiire kõvaketas, võtab ikkagi suurte failide kõvakettalt mällulaadimine aega enne kui Sa saad nendega töötama hakata. Eriti käib see probleem filmide, videoklippide, DVD plaatide põletamise, andmebaaside, ISO kujutiste ja virtuaalsete kõvaketaste kohta, mis võivad mõnikord olla mitmegigabaidilised failid.
Nii
Windows Vista kui ka Windows'i varasemad versioonid omavad sellist vahendit
nagu Disk Defragmenter (Ketta Defragmenteerija—kõvaketta
korrastaja, eraldi failifragmentide kokkuliitja...). Kui
Sinu kompuuter muutub mõne aja
mõõdudes aeglasemaks kui ta seda tavaliselt on, siis on üheks
mooduseks tema kiiruse tõstmiseks sellesama Disk Defragmenter'i kasutamine.
Kui Sinu kompuuter salvestab andmeid, siis ta ei pane neid ühte -ja
samasse kohta. Vaatamata sellele, kas andmed on operatsioonisüsteemi
enda või Sinu
poolt juba varem installeeritud programmide või programmide, mida Sa
just momendil installeerid või Sinu poolt salvestatavate failide omad,
paneb operatsioonisüsteem
Sinu kõvakettal osa failijuppe ühte kohta ja teise osa
failijuppe aga teise kohta. Kui me oleme oma kompuutrit juba pikemat aega
kasutanud, installeerinud sinna palju programme ja teinud muud pidevat tööd,
siis tekib meie kõvakettale neid tükeldatud failijuppe (fragmente)
väga palju ja nad asuvad kõvaketta
eri oblastites paljude erinevates klastrites (cluster—see
on väikseim ühik, kus hoitakse faili või failijuppi; NTFS kettal, mis on suurem
kui 2 GB'i, on klastri suuruseks 4 KB).
See aga muudab arvuti töö aeglasemaks,
sest kasutatavate failide ülesleidmine ja mällulaadimine võtab
palju rohkem aega.
Disk Defragmenter on programm, mis aitab organiseerida faile palju efektiivsemalt,
ta aitab "laialipillutud" failijupid (fragmendid)
kokku koguda, neid liita ja korrastada kõvaketta kasutatavat ja mittekasutatavat
ruumi—seda nimetataksegi defragmentimiseks või defragmenteerimiseks.
Disk Defragmenter utiliit tõstab kõvaketta jõudlust sellega, et ta paigutab
failid füüsiliselt niimoodi ümber, et neid hoitakse seejärel järjestikustes (üksteise kõrval asuvates) klastrites
ja lisaks sellele vabastatakse ka kettaruumi. Selle kõige tulemusel
saadakse vajalikele andmetele palju kiiremini ligi ja Sinu kompuuter muutub
kiiremaks...
Windows'i Disk Defragmenter programm on piisavalt hea ja efektiivne, aga kuni Windows Vista'ni oli tema suurimaks puuduseks see et teda ei saadud seada nii et ta automaatselt käivituks ja korrastaks meie kõvaketast. (Seda sai Windows'i Scheduled Tasks vahendi kaudu küll teha, aga see oli tülikas ja sel juhul pidi kasutaja seda utiliiti ka oskama kasutada.) Kuid Windows Vista pakub nüüd välja täiustatud Disk Defragmenter versiooni, milles on kaks tähtsat uuendust: 1) Programmil on nüüd lihtsam kasutajaliides (kuva), mis lubab kasutajal jälgida defragmeerimise protsessi ka graafilisel teel, 2) Seda programmi saab seada ka nii et ta käivituks ja teostaks kõvaketta korrastamist automaatselt. Vaikimisi on selle programmi käivitamine seatud nii et ta stardib ja alustab kõvaketta korrastamist igal pühapäeval kell 04:00 (või siis uuemates Vista versioonides igal kolmapäeval kell 01:00) ja seda seepärast, et antud tegevus võtab piisavalt palju aega ning sel ajal ei tohiks kasutaja oma arvutiga töötada, sest see takistab ning segab normaalset defragmeerimise protsessi. Kuid seda Disk Defragmenter'i automaatset stardiaega võime ka ise muuta või siis selle automaatse käivitamise üleüldse välja lülitada ja seejärel ise regulaarselt antud programmi kasutada (vähemalt korra nädalas või kuus).
Märkus: Kui
osa pilte ei ilmu siin dokumendis päris terviklikult (täissuuruses),
siis klõpsa oma brauseriakna tööriistariba nupule 
(Refresh-värskenda)
või siis nupule 
(Reload-lae
ümber) ja kõik saab korda.
Disk Defragmenter tööprotsess (Dfrgntfs.exe või Dfrgfat.exe, vastavalt NTFS ja FAT32 failisüsteemiga ketastele) stardib etteplaneeritud ajal, mida me võime igal ajal muuta. Et seda utiliiti käivitada ja vaadata käesolevat seadistust, klõpsa Disk Defragmenter kiirkorraldusele (Start > All Programs > Accessories > System Tools - Disk Defragmenter) või ava Computer aken, tee vajalikul kettaikoonil paremklõps ja vali käsk Properties, siis ava Tools vahekaart/lipik ja klõpsa Defragment Now nupule.
Käivitame selle programmi ja valime siis tema automaatse kävitamise aja nii:
- Start - All Programs - Accessories - System Tools > Disk Defragmenter;
- Algul ilmub UAC dialoogiaken, kus klõpsa Continue (Sa pead olema administraatori õigustega);
- Ilmub aken, kus me saame kas kohe alustada oma kõvaketta defragmenteerimist
või siis määrtata talle automaatreźiimi stardiaja:
- Kui Sul on aega ja Sa ei kasuta kompuutrit, siis võid käivitada
kohe defragmenteerimise vajutades nupule Defragment
now. Või siis määra
talle automaatne defragmenteerimine (igaks päevaks, üks kord nädalas või
üks kord kuus), vajuta selleks nupule Modify schedule... ja ilmub järgmine
aken:
Märkus: Neile, kes on endile alla laadinud ja installeerinud Windows Vista Service Pack 1 (SP1), on ilmunud ka üks lisavõimalus.
Nüüd saab Disk Defragmenter'i abil defragmenteerida ka eraldi kettaid/jaotusi, st Disk Defragmeter aknasse lisati selleks juurde üks vajalik nupp (Select volumes):
Kui Sa töötad pidevalt CD/DVD plaatidega, siis oleks kasulik luua nende jaoks täiesti eraldi partitsioonid ja hoida nende sisu nendes muudest andmetest vabas jaotustes. CD-de sisu jaoks piisab partitsioonist, mille mahuks on 2-5 GB ja DVD plaatide jaoks piisab 10-20 GB kettaruumist. Hoia neid partitsioone tühjana ja kasuta neid alles siis kui hakkad tegelema CD/DVD plaatide põletamisega.
Disk Defragmenter'i käsurea versioon (Command-line versioon):
Disk Defragmenter'i käsurea versioon lubab täpsemalt kontrollida defragmenteerimise
protsessi. Et teda kasutada mingi kindla ketta jaoks, tipi suvalisele käsureale defrag d: käsk, kus d asemele tipi
vastav kettatähis. Et sel teel oma kettaid defragmenteerida, pead Sa Command Prompt akna käivitama adminstraatori õigustega (kliki nupule Start, tipi otsingukasti sõna cmd, tee üleval cmd.exe'l paremklõps ja vali käsk Run as administrator).
Sa võid defrag käsu jaoks kasutada järgmisi võtmeid:
- -c Defragmenteerib kompuutri kõik kettad, kasuta seda võtit ilma et Sa määraksid mingit kettatähist;
- -a Analüüsib valitud ketast ja esitab lühidalt analüüsi tulemused;
- -r Täidab ainult osalise defragmenteerimise (ainult failifragmentidele, mis on alla 64 MB suurusega, see on vaikimisi seadistus);
- -w Täidab täieliku defragmenteerimise;
- -f Sunnib defragmenteerimise käivitamise ka ketastele, mille vaba ruumi maht on väiksem kui seda normaalselt vaja oleks. Kasuta seda võtit ettevaatlikult, sest ta võib põhjustada jõudluse langemist;
- -v Kuvab põhjaliku (pika) aruande—analüüsi ja ka defragmenteerimise tulemused.
- -b See võti optimeerib ainult bootimisfaile/programme jättes ülejäänud ketta puutumata; see võti ei ole dokumenteeritud...
Käsurea Disk Defragmenter ei kuva ekraanile mingit töö kulgemise progressiakent, ainult hiirekursor vilgub. Et katkestada defragmenteerimine, tee command prompt aknas hiireklõps ja vajuta klahve Ctrl+C.
NB! Command Prompt (CMD) aknas käskude sisestamisel jälgi tühiklahvide 
panemist, et nad oleksid tipitud sinna kus nad olema peavad - tühiklahvide (Spacebar) ärajätmine on üheks enamlevinud vigadest nende cmd käskude sisestamisel.
Probleemid:
1) Disk Defragmenter ei defragmenteeri ketast täielikult siis
kui tal on vähem kui 15 % vaba ruumi (st kettal peab
olema vähemalt 15% vaba ruumi, enne kui Disk Defragmenter
võib ta täismahus defragmenteerida). Kui Sul on vähem vaba kettaruumi, siis
tehakse ainult osaline defragmenteerimine. Käivita Command Prompt aknas käsk defrag koos –a võtmega,
et näha vajaliku ketta statistikat (sealhulgas ka olemasoleva vaba ruumi
kohta).
2) Sa ei saa defragmenteerida ketast, mis sisaldab palju vigu, et seda
jama lahendada, tipi chkdsk d: /f käsk administraatoriõigustega Command
Prompt akna käsureale (enne lõpeta kõik oma tööd ja sulge programmid),
kus d: asemele pane
oma vastav kettatähis. Pärast seda proovi Disk Defragmenter
utiliiti uuesti käivitada.
3) Enne defragmenteerimist tühjenda oma prügikast (Recycle Bin).
4) Disk Defragmenter jätab vahele kõik failid, mis on momendil töös. Et saada
defragmenteerimisel paremat tulemust, sulge enne selle utiliidi käivitamist
kõik oma jooksvad programmid. Veelgi parem, logi ennast välja ja seejärel jälle
sisse (kasutade Administrators grupi kasutajakontot).
5) Windows'i pagefile'i ei saa defragmenteerida.
Märkus: Pakun välja ühe hea alternatiivse tasuta defragmenteerija: Iobit Smart Defrag 1.40 programmi, kes soovib, see võib ta alla laadida sealt; ta sobib Windows® Vista™, XP, 2000 ja Windows® 7 operatsioonisüsteemidele. Juhul kui Sa teda sealt kätte ei saa, siis lae ta alla minu "panipaigast"— siit ((seal on küll tema vanem versioon (1.0 Final), mida saab aga kohe pärast installeerimist programmiakna kaudu uuendada klikkides üleval tööriistaribal nupule Update (või Uuenda)). See 1.40 versioon installeeritakse vaikimisi eestikeelse kasutajaliidesega, aga kes soovib ingliskeelset kasutajaliidest, see klikkigu programmiakna vasemas paanis nupule Suvandid ja valigu uues aknas inglise keel (või siis hiina keel).
Hiljem kontrolli, et kas tema uuemat versiooni ei ole välja lastud - kodulehest: http://www.iobit.com/index.html - kui see õnnestub...
Teine üsna hea tasuta defragmenteerija on JkDefrag (Töötab Windows 2000/2003/XP/Vista/2008 operatsioonisüsteemidega)—lae ta alla siit!
Kes kasutab Windows Vista 64-bit versiooni, see laadigu JkDefrag X64 versioon alla siit!
III. Kõvakettale uute partitsioonide (jaotuste) loomine ja olemasolevate suuruse muutmine:
Windows Vista's on võimalus nüüd muuta kõvaketta partitsioone ka dünaamiliselt. Eelmistes Windows'i versioonides seda teha ei saanud, sest siis oleksime kaotanud kõik kõvakettal olemasolevad andmed. Vanemates Windows'i versioonides sai seda teha ainult kolmandate firmade vastavate programmidega näiteks nagu Partition Magic abil. Pealegi on head kolmandate firmade kettajaotuste juhtimise programmid üsnagi kallid ja ka nendega võis juhtuda üsnagi suuri "äpardusi"...
NB! Ära kasuta Windows Vista's kõvaketta jaotuste muutmiseks ja loomiseks kolmandate firmade vastavaid programme, sest Windows Vista kasutab nüüd NTFS failisüsteemi uuemat ja täiustatumat versiooni, mis ei sobi nende kolmandate firmade kettajaotuste juhtimise programmidega—vähemalt praegu (2007.a.)! Pealegi on nüüd ju Vista enda hea vahend selleks olemas (Windows Disk Management konsool).
Meie olemasoleva kõvaketta jaotusi (partition—partitsioon) on vaja
muuta siis, kui meie mingi juba varem loodud partitsiooni maht kipub väheseks
jääma
või kui me soovime luua mingi uue jaotuse mingit teist tüüpi
andmete hoidmiseks või kui me ostame uue kõvaketta ja soovime
sinna lisapartitsioone luua. Peale selle, kui me ostame poest uue arvuti koos temas
oleva Windows Vista'ga, siis on see kõvaketas ainult ühe jaotusega—C: jaotusega
ja sinna tuleks luua kohe uued lisajaotused. Meil
tuleb luua uus partitsioon ka siis kui me tahame installeerida enda kõvakettale
lisaks olemasolevale Windows Vista'le ka mingi muu operatsioonisüsteemi
(nt Linux'i).
Windows
Disk Management konsool lubab meil kõvaketta partitsiooni vähendada
ja laiendada (st nende mahtu kas vähendada või suurendada); ta lubab luua
uusi partitsioone ja formaatida olemasolevaid partitsioone. Ta lubab meil näiteks vähendada olemasoleva partitsiooni, milles on palju vaba ruumi, mahtu ja siis luua
sellest vabanenud kettaruumist uus partitsioon. Samuti saame me mingit
jaotust suurendada olemasoleva kasutamata kettaruumi arvelt sel juhul,
kui see kasutamata (unallocated) kettaruum paikneb kohe tema järel.
Et pääseda Disk Management konoolile ligi, vajuta selleks nupule
Start, siis tee Computer'il paremklõps ja vali kontekstmenüüst
käsk Manage (juhul kui
peaks ilmuma UAC dialoogiaken, siis klõpsa Continue), mis avab Computer Management konsooli (Alternatiivina võib
Disk Management konsoolile pääseda ligi nii: Start > Control Panel,
klõpsa vasemas paanis Classic View, siis tee 2 x klõps ikoonil Administrative
Tools. Seejärel tee 2
x klõps Computer Management'il, juhul kui peaks ilmuma
UAC aken, siis klõpsa Continue ja avatakse uus Computer Management aken).
Avatud Computer Management konsoolis klõpsame akna vasemas paanis elemendile
Disk Management, mis asub Storage sektsiooni all.
Et nüüd vähendada mingi partitsiooni (teda nimetatakse Windows Vista's volume'ks) mahtu, selleks otsime ta Disk Management akna parempoolse paani allosast ülesse, teeme temal paremklõpsu ja valime kontekstmenüüst käsu Shrink Volume:
Ilmub Shrink dialoogiaken, kuhu
me võime sisestada vähendatava kettamahu suuruse MB'ides.
Selles dialoogiaknas tuuakse ära ka jooksva partitsiooni kogumaht, vähendatava
kettaruumi maht, mida on võimalik vähendada ja jaotuse kogumaht, mis jääb
alles pärast selle jaotuse vähendamist.
Märkus: Ligipääsetava vähendatava kettaruumi maht sõltub ka
page, restore ja hibernation failide suurusest või nende olemasolust.
Kui Sa oled valinud antud partitsiooni jaoks vähendatava kettamahu suuruse,
siis klõpsa Shrink nupule:
Kui partitsiooni vähendamise operatsioon on lõpetatud, siis ilmub kohe selle vähendatud jaotuse järele vaba kasutamata (unallocated) kettaruum:
Et aga laiendada mingit olemasolevat partitsiooni/jaotust (volume), otsi ta sealtsamast ülesse, tee temal paremklõps ja vali kontekstmenüüst käsk Extend Volume. Avatakse Extend Volume nõustajaaken, kus klõpsa Next. Seejärel ilmub dialoogiaken, kust saame valida kõvaketta, mida me soovime suurendada, tavaliselt on meil ainult üks kõvaketas (Disk 0). Valime nüüd siin kettamahu suuruse MB'ides, mille me tahame lisada olemasolevasse meie poolt valitud partitsiooni, et tema mahtu suurendada; klõpsame seejärel Next:
Ülaltoodud kahest eelnevast pildist näeme, et
me laiendasime oma olemasolevat C: partitsiooni lisades talle 1000MB (1GB) vaba
kettaruumi.
Märkus: Me saame laadimis või
süsteemiketta partitsiooni laiendada (st suurendada
tema mahtu) ainult siis, kui kasutamata/vaba (unallocated) kettaruum
asub kohe tema kõrval/järel. Antud näites laiendasime me C: partitsiooni (Mis ongi süsteemikettaks, st see kuhu on installeeritud operatsioonisüsteem—Windows Vista) ja tema kõrval asubki vaba (Unallocated) kettaruum.
Kui me oleme enda partitsiooni suurendamise lõpetanud, siis võime me luua kogu oma kasutamata (unallocated) kettaruumist uue formaaditud partitsiooni; teeme sellel unallocated kettaruumil paremklõpsu, valime loodava jaotuse tüübi (tavaliselt New Simple Volume) ja järgime seejärel New Volume Wizard'i juhiseid; antud näites tegime me 28,43 GB kasutamata kettaruumist uue partitsiooni—backup (J:) jaotuse.
NB! Enne, kui hakkad
muutma oma kõvaketta jaotuste struktuuri, tee igaks juhuks oma tähtsamatest
andmetest varukoopiad.
Mõisted:
Partitsiooni (nii
Primary partition'i kui ka Extended partition'i) ja loogilisi
kettaid (logical drive—neid
saab luua Extended partition'i jaotuse sisse) nimetatakse siin ka "volume".
Ainult uude ja vabasse Primary partition'i saab installeerida lisaks olemasolevale
süsteemile ka mingi teise operatsioonisüsteemi.
Tervele MBR kõvakettale, millesse on installeeritud operatsioonisüsteem, võib
luua kuni 4 Primary
partition'i (peajaotust ehk primaarset partitsiooni) või siis 3 Primary partition'i
ja temale lisaks veel ühe Extended
partition'i (laiendatud partitsiooni), mille sisse võime seejärel luua omakorda loogilised kettad. Näiteks, me võime luua enda kõvakettale ka ühe Primary
partition'i ja temale lisaks veel Extended partition'i, kuhu saame seejärel lisada
mitu loogilist ketast.
Kui Sa ostad poest uue arvuti, millel on juba Windows Vista olemas, siis on
kompuutri kõvakettale tavaliselt loodud ainult üks partitsioon—Primary partition (C: ketas või volume) ja kogu lugu; me võime aga luua sinna
uued partitsioonid.
Veel üks illustratiivne näide:
Nii Windows Vista's kui ka Windows 7's on kõvakettale küll lihtne luua uusi partitsioone, neid laiendada ja vähendada, aga siin võib tekkida ka probleeme. Ja seda just C: partitsiooni (ketta/jaotuse) puhul siis kui Sinu kõvakettale oli varem loodud juurde mitu uut partitsiooni (Kas siis mingi Primary Partition või siis Extended Partitioni sisse loogilised kettad). Sa ei tarvitsenud oma kõvakettale neid lisapartisioone ise luua vaid Sa võisid omandada kompuutri, mille kõvakettale olid nad juba enne Sind loodud.
Kui aga Sinu C: partitsioon hakkab täis saama ja Sa tahad teda nüüd suurendada (laiendada), siis tuleb välja see et seda ei saagi teha. Nimelt saab igat partitsiooni laiendada ainult kohe temale järgneva täiesti vaba/tühja (unallocated) kettaruumi arvel, st temast kohe paremal asuva tühja kettaruumi arvel. Kuid C: kettale järgnevad muud partitsioonid sisaldavad mingeid Sinu andmeid (faile) ja mida sel puhul siis teha? Loe ja vaata sellest siit.
Windows Vista's ja ka tulevases Windows 7's on aga lisaks sellele veel teatud eripärad:
Allpool kirjeldan natuke täpsemalt nende partitsioonide eripära ja toon näiteks ka selle et kuidas Windows Vista masinasse saab installeerida Windows 7't.
Kuna mingit teist operatsioonisüsteemi saab installeerida ainult eraldi partitsiooni ja seda nn Primary partiton'i sisse, siis loo kõigepealt endale üks selline kõvaketta partitsioon (Peajaotus ehk primaarne partitsioon —Primary partition).
Kuid Windows Vista puhul tekitab selle uue Primary partiton'i loomine võib olla natuke segadust, nimelt me ei saagi seda seal luua; milles asi? Windows'i varasemates versioonides ei saanud Windows'i enda vahenditaga süsteemi ja laadimispartitsiooni (boot partition) laiendada ja seda sai teha vaid kolmandate firmade vastavate programmide abil. (Partitsioonide vähendamine oli samuti võimatu.)
Kuidas on sellega lood Windows Vista's?
Windows Vista's saab aga kõike teha, Sa võid suvalist partitsiooni (jaotust) sealhulgas ka süsteemi -ja laadimispartitsiooni vähendada ja laiendada. Sa võid sellekas kasutada kas Disk Management graafilist kasutajaliidest (Disk Management GUI) või siis Diskpart utiliiti, mille võib käivitada CMD akna kaudu; lihtsam on kasutada seda Disk Management vahendit.
Kasutame selle natuke lihtsama ja mugavama Disk Management'i abi ja temast ning tema käskudest tulebki allpool juttu (Ava ta nii: Tee Compuer'il paremklõps ja vali käsk Manage; klõpsa avanevas aknas vasemas paanis Storage all parameetrile Disk Management).
Windows Vista's on nende uute jaotuste suurendamisel ainult üks piirang, seal saab partitisioone laiendada (st suurendada jaotuste/ketaste mahtu) ainult jaotusele kohe järgneva vaba ruumi arvel. Oletame näiteks, et meil on C: ketas, mille mahuks on 70 GB'i ja D: ketas mahuga 200 GB'i ning meie kõvakettal on veel vaba täiesti kasutamata ruumi 100 GB'i, siis sel juhul saame me laiendada ainult D: partitsiooni mitte aga C: partitsiooni, sest C: ketta järel ei ole vaba ruumi. Kui Sa tahad antud situatsioonis suurendada C: ketta mahtu, siis pead kasutama komandate firmade programme.
Windows Vista's on muudetud ka partitsioonide tüüpe, kui Sa hakkad looma uut jaotust, siis näed Sa, et ainsaks valikuvõimaluseks on nn "Simple volume" loomise võimalus. Windows XP Pro ja Windows Server 2003 operatsioonisüsteemides oli kahte tüüpi kettaid (partitsioone): Primary ja Extended partition. Seal olid ketaste tüüpideks nn Basic disk (selline kettatüüp on enamikel tavakasutajatel) ja Dynamic disk; basic kettale sai luua partitsioone ja dynamic ketastele võis luua nn volume'sid.
Windows Vista's saab aga luua ainult "volume'sid" (Simple volume) kuid tegelikult lood Sa sellega primary partition'i (Primaarse partitsiooni) ja ega muid valikuid Sul ei olegi. Seega on Windows Vista's kõik kolm esimest partitsiooni, mille Sa lood, tegelikult peajaotused (primary partition). Kui Sa lood nüüd neljanda jaotuse (volume), siis loob Vista automaatselt ühe extended partition'i kasutades selleks kõvakettal oleva kogu ülejäänud vaba ruumi. Selle Extended jaotuse sisse luuaksegi siis ja saab ka edaspidi luua suvalise arvu nn loogilisi kettaid (logical drive).
(Tavaliselt kasutatakse nn basic disk'i, mis on füüsiline kõvaketas ja mis sisaldab peajaotusi, extended jaotust ning loogilisi kettaid;
partitsioone ja loogilisi kettaid nimetatakse basic ehk simple volume'ks.)
Märkus: Tavaliselt on kompuutrites ainult üks kõvaketas, mis on ka ühtlasi ka nn MBR (Master Boot Record) ketas, st ketas, kuhu on installeeritud üks või mitu operatsioonisüsteemi ja selle MBR'i abil alustatakse ühe või mitme opsüsteemi alglaadimist. Antud ühele kõvakettale võib luua kuni 4 Primary partition'i või siis 3 Primary partition'i ja ühe Extended partition'i, mille sisse saab omakorda luua piiramatu arvu nn Logical drive'sid.
Kui arvutis on aga mitu kõvaketast, siis saab
nendele (v. a. see üks MBR disk) luua kuni 4 Primary ja kuni 4 Extended partition'i. Iga Extended partitsiooni sisse võib luua loogilisi kettaid aga niipalju kui soovid...
Kui Sa hakkad Windows Vista's (või Windows 7's) vähendama mingi partitsiooni kettaruumi ehk mahtu, siis paigutatakse antud jaotuses olevad failid ümber ja sel teel luuakse uus vaba kettaruum. Kuid peab ka seda teadma, et kui Sa üritad vähendada partitsiooni, mis sisaldab mittesiirdatavaid faile (näiteks nn "page file" või "shadow copy", mis asuvad tavaliselt C: kettal), siis ei saa Sa antud partitsiooni vähendada. Kui Sa tahad ikkagi sellist jaotust vähendada, siis siirda need failid ajutiselt muusse partitsiooni, seejärel vähenda see jäotus ära ja lõpuks too need failid jälle tagasi. Sa võid need mittesiirdatavad failid ka kustutada ja seejärel nad uuesti luua...
Näide sellest, et kuidas luua mingit uut partitsiooni, et installeerida sinna suvalist teist operatsioonisüsteemi, näiteks Windows 7't:
Kuna Sa saad Windows Vista's (või Windows 7's) kasutada oma uute partitsioonide loomisel ainult käsku "Simple volume", siis:
1) Kui Sul on oma kõvaketas ainult ühe jaotusega (partition) ja selleks on tavaliselt C: jaotus/ketas, siis nüüd kui Sa lood kaks järgmist uut partitsiooni, siis on need automaatselt peapartitsioonid (Primary partition) ja Sa võid ühte neist installeerida ka oma Windows 7'e või mingi muu opsüsteemi.
2)
Kuid väga paljud kasutajad on endile ostnud arvuti, kuhu on Windows Vista juba sisse installeeritud (nn OEM kompuuter) ja üsna tihti on nii et kõvakettal võib juba 3 peapartitsiooni olemas olla: Näiteks võib üks neist olla nn "EISA Configuration" peajaotus (Sinna on installeeritud Diagnostics & EISA Configuration utiliidi töö jaoks vajalikud failid. Seda utiliiti saab kasutada diskettidelt ja tema abil saab konfigureerida süsteemi ISA ja EISA seadmeid, sel juhul ei pea me kasutama buutimisdisketti või plaati. Tegelikult on ta täiesti mõtetu ja tänapäeval mittevajalik asi...); teiseks peapartitsiooniks on loomulikult see jaotus, kuhu on installeeritud ka Windows Vista (C: ketas) ja kolmandaks peajaotuseks võib olla nn "RECOVERY" primary partition, mida saab kasutada oma "otsad andnud" süsteemi taastamiseks ja tema tagasiviimiseks tehase algseadistusteni.
Seega on meil 3 peapartitsiooni juba olemas ja rohkem me neid luua ei saa, sest meie kõvaketas on MBR ketas ja me saame luua lisaks veel ainult ühe Extended partitsiooni ja tema sisse omakorda hulga Logical disk'e. Kas me võime nendesse loogilistesse ketastesse, mis asuvad Extended partitsiooni sees, installeerida mingi muu operatsioonisüsteemi? Vastus on "ei" ja "ja".
* Me võime sinna Extended partitsiooni loogilisse kettasse installeerida Windows NT-le baseeruvaid operatsioonisüsteeme (Microsoft'i omad, näiteks Vista, Win XP, win2k jne). Nende installeerimise käigus paigaldatakse mõned failid ka laadimisjaotuse/ketta juurkausta. Näiteks on Windows 7 loodud Windows Vista tuumale ja arhitektuurile ning seega võime me ta installeerida julgelt ka sinna Extended jaotuses olevasse Logical disk'i.
* Kuid mitte-Microsoft'i operatsioonisüsteeme (nt Linux) me sinna installeerida ei saa, sest nad ei ole buutimisvõimelised, st me ei saa pärast kompuutri käivitamist nendesse sisse. Selliseid operatsioonisüsteeme võib installeerida ainult Primary partition'i.
3) Seega kui meil on oma kõvaketas ainult ühe partitsiooniga (C: omaga), siis vähendame tema mahtu paremklõpsu käsu Shrink Volume... abil, seejärel loome käsu New Simple Volume... abil ühe uue partitsiooni (Primary partition'i) ja installeerime sinna sisse Windows 7-e.
Kui meil on oma kõvakettal juba 3 peajaotust olemas, siis vähendame käsu Shrink Volume... abil viimase partitsiooni (Tavaliselt C:) mahtu ja loome käsu New Simple Volume... abil vabanenud ruumi arvel ühe uue partitsiooni. Sel juhul luuakse automaatselt ka Extended jaotus, kuhu sisse see meie loodud "simple volume" (logical disk) pannaksegi ja sinna me siis installeerimegi oma Windows 7-e.
4) Aga kui Sa olid juba varem loonud endale mingid logical disk'id (D:, E:, F: jne), mis asuvad seega seal Extended jaotuses, siis
vii viimasest loogilisest kettast kõik vajalikud failid üle kusagile mujale jaotusse, seejärel formateeri ta käsu Format... ('format' - ümbervormindamine) abil ja installeeri sinna Windows 7.
Kui Sa tahad aga oma kõvaketast ümber korraldada/jaotada ja võib olla oma ka C: ketta partitsiooni natuke suurendada, siis on veelgi kindlam ja parem moodus on teha nii: 1) Vii oma loogilistelt ketastelt (D:, E:, F: jne) kõik ajutised failid üle C: kettale või välisele USB kettale või siis DVD plaatidele; 2) Seejärel kustuta käsu Delete Volume... abil üksteise järel kõik oma logical drive'd (NB! Mitte C: ega RECOVERY oma!); 3) Nüüd tekkis Sinu kõvakettale hulga vaba ruumi (Unallocated space) ja Sinna loogi siis käsu New Simple Volume... abil üks või mitu uut partitsiooni, millede jaoks luuakse automaatselt ka see Extended jaotus, kuhu sisse nad pannaksegi; 4) Kui vaja, siis too oma ajutiselt mujaleviidud failid jälle tagasi ühte neist äsjaloodud uude jaotusse ja ühte tühja jaotusse (viimasesse) installeeri ka Windows 7.
Allpool on pilt, mis näitab, et Windows 7 on installeeritud Windows Vista masinasse D: partition'i (Extended jaotuse D: loogilisse kettasse):
NB! Täpsemat infot kõvaketta puhastamisest, temale jaotuste loomisest ja formaatimisest (käsud FDISK ja FORMAT; 'format' - ümbervormindamine) ning operatsioonisüsteemi installeerimise ettevalmistamisest saad siit!
Veel üks illustratiivne näide: Nii Windows Vista's kui ka Windows 7's on kõvakettale küll lihtne luua uusi partitsioone, neid laiendada ja vähendada, aga siin võib tekkida ka probleeme. Ja seda just C: partitsiooni (ketta/jaotuse) puhul siis kui Sinu kõvakettale oli varem loodud juurde mitu uut partitsiooni (Kas siis mingi Primary Partition või siis Extended Partitioni sisse loogilised kettad). Sa ei tarvitsenud oma kõvakettale neid lisapartisioone ise luua vaid Sa võisid omandada kompuutri, mille kõvakettale olid nad juba enne Sind loodud.
Kui aga Sinu C: partitsioon hakkab täis saama ja Sa tahad teda nüüd suurendada (laiendada), siis tuleb välja see et seda ei saagi teha. Nimelt saab igat partitsiooni laiendada ainult kohe temale järgneva täiesti vaba/tühja (unallocated) kettaruumi arvel, st temast kohe paremal asuva tühja kettaruumi arvel. Kuid C: kettale järgnevad muud partitsioonid sisaldavad mingeid Sinu andmeid (faile) ja mida sel puhul siis teha? Loe ja vaata sellest siit.
IV. Windows Vista reservkoopiate loomise programm (Backup):
Windows Vista uus arhiveerimis ehk reservkoopiate tegemise programm (Backup) on oma eelmistest versioonidest parem kuid on ka puudusi:
-
Nüüd saab andmeid arhiveerida ka kirjutatavatele CD/DVD-RW plaatidele, USB Flash draivile või muule eemaldatavale meediale. Varem sai seda teha ainult magnetlindile või siis omaenda arvuti kõvakettale ja välisele kõvakettale.
-
Varundada saab ka võrgukausta.
- Varukoopiate tegemist saab täielikult automatiseerida.
- Sa võid ka luua nn system
image backup'i, mida Microsoft kutsub CompletePC
backup'iks, mis teeb Sinu süsteemist täpse koopia/pildi
ja see lubab süsteemi taastada, juhul kui ta jõudis vahepeal
otsad anda...
See on tõesti väga vajalik asi, aga kahjuks ei ole seda System image backup and recovery vahendit nii Windows Vista Home Basic kui ka Windows Vista Home Premium versioonides, ta on olemas Windows Vista Ultimate versioonis.
Sellest CompletePC Backup'ist tuleb kohe allpool ka juttu.
Kui tähtis on automatiseeritud arhiveerimine, seda näitab ka see, et kui Sa käivitad esimest korda Windows Backup pogrammi. Vali Start, All Programs, Accessories, System Tools, Backup Status and Configuration (või siis Backup and Restore Configuration, juhul kui Sul on näiteks Vista Ultimate versioon), seejärel kuvatakse leht, kus Sul palutakse konfigureerida automaatne varundamine, vaata pilti:
NB! Reservkoopiate loomisest Vista's saad täielikuma ülevaate siit!
CompletePC Backup utiliit:
CompletePC Backup utiliit (ta kuulub
Vista Backup koosseisu) lubab meil teha oma kõvaketta jaotustest
(partitions) nn tõmmise ehk pildifaili (reservkoopia) juhuks kui
meie süsteemiga
midagi juhtub ja meil on vaja oma kõvaketas taastada. See sarnaneb
mingil määral sellele, mida teevad ka kolmandate firmade taolised
programmid (nt Norton’s Ghost). Kui selline reservkoopia
on meil tehtud, siis saame me kasutada enda Vista installeerimise
DVD plaadi System
Recovery parameetrit, et taastada oma eelnevalt loodud varukoopia.
CompletePC Backup on meie poolt valitud jaotuste täielik reservkoopia, kuid seejuures ei saa neid kasutada individuaalsete failide, kaustade või seadistuste taastamiseks. Need arhiivifailid, mis me loome, sisaldavad seeria XML faile, katalooge ja peapilti, mida hoitakse VHD formaadis.
*Märkus: CompletePC
Backup ei ole lülitatud Windows
Vista Home Basic ja Windows Vista Home Premium versioonidesse
ja tema ikooni ei ole näha ka Backup akna vasemas paanis (ülaltoodud pildil
on ta küll olemas, aga tegemist on ka Windows Vista Ultimate versiooniga).
Et luua antud utiliidiga oma kõvaketta jaotustest reservkoopia,
selleks peab meil olema kas väline kõvaketas või komplekt
DVD plaate või
siis mingi lisajaotus omaenese kõvakettal. Allpoolses näites
kasutame oma kõvaketta ühte eraldi jaotust.
Avame Windows Vista Bacup'i (Start> All Programs > Accessories > System
Tools > Backup and Restore Configuration). Avatakse Backup and
Restore Configuration aken, klõpsa siin vasemas paanis CompletePC
Backup ikoonile.
Seejärel
näed Sa samas aknas oma viimase arhiivi nimetust ja tema salvestamise
asukohta (Juhul, kui ta oli Sul enne loodud; selles
näites siin ei ole varem mingit reservkoopiat tehtud).
Klõpsa Create Backup nupule, et jätkata:
Seejärel skaneerib CompletePC Backup meie süsteemi kontrollimaks,
et kuhu selle varukoopia võiks salvestada (juhul, kui Sa planeerid
oma loodava arhiivifaili salvestada DVD-RW plaadile, siis pane enne tühi
plaat oma DVD-ROM seadme sahtlisse). Kui Sa oled arhiivi salvestamise
asukoha välja
valinud, siis klõpsa Next nupule.
Märkus: Sa ei saa oma loodavat varukoopiat salvestada süsteemipartitsiooni (System Partition - tavaliselt C: draiv)), st sinna kettale/jaotusse, kuhu on installeeritud
Windows Vista (tavaliselt on selleks C: ketas):
Kui Sa olid kas Windows Vista installeerimise käigus
või siis hiljem loonud oma kõvakettale mitu jaotust, siis
võid Sa nüüd valida, et milliseid jaotusi tuleb arhiveerida, süsteemipartitsioon (siin C:) on
vaikimisi alati valitud. Kui Sa oled enda arhiveeritavad jaotused välja
valinud, siis klõpsa Next:
Järgmises aknas kontrolli veelkord oma valikud üle ja kui kõik on õige, siis klõpsa nupule Save settings and start backup:
Süsteemi või ketta jaotuste reservkoopiatest taastamine:
Kui Sinu varukoopia on CompletePC Backup abil loodud, siis saad Sa hiljem
mingite "jamade" korral
oma jaotused või terve süsteemi jälle taastada ning kõik
on OK.
Et taastada, tee järgmist:
- Pane oma Vista installeerimise DVD plaat oma
DVD seadme sahtlisse ja käivita kompuuter või tee tema restart.
Kui ilmub ekraan, mis palub Sul vajutada suvalist klahvi, et teha alglaadimine
DVD seadmelt, siis vajuta suvalist klahvi. Sa näed
failide laadimise ekraani ja siis ilmub esimene installeerimise ekraanipilt,
kus vali oma regionaalsed (st Eesti) seadistused ja klõpsa Next.
- Järgmises aknas
klõpsa nupu Install now asemel allasuvale lingile Repair
Your Computer (või siis System
Recovery Vista vanemates mitte müügiversioonides).
- Ilmub hoiatusaken, mis üritab parandada Sinu kompuutri käivitamisprobleeme
ilma et pakuks taastamist, las üritab... (Kui Sa ei soovi seda, siis
vajuta kohe nupule Cansel.)
Seejärel ilmub System Recovery Options dialoogiaken ja kui Sul on installeeritud mitu Windows Vista versiooni, siis vali neist ikka see õige ja vajuta Next:
(Ülemises dialoogiakna loetelus ei näidata Windows'i varasemaid operatsioonisüsteeme.)
NB! Kui Sinu kompuutrisse, kui Sa ta ostsid, oli Windows Vista juba eelinstalleeritud nn OEM versioonina ja kui Sul ei ole Vista DVD plaati, siis on selle kompuutri tootja arvatavasti paigaldanud Windows Recovery Environment'i kõvaketta C: ketta/jaotuse “recovery” osasse, näiteks RECOVERY (D:) nimetuse all. (Näiteks Dell firma paigaldab oma OEM Vista'ga kompuutritele selle Windows Recovery Environment'i ja annab sellele lisaks kaasa ka vastava Windows Vista installeerimise DVD-plaadi.)
Sa leiad selle Windows Recovery Environment või System Recovery Options käsu Advanced Boot Options menüüst, siis kui Sa vajutad klahvi F8 kompuutri alglaadimisel.
Nüüd ilmub System Recovery Options menüü, vali seal Windows Complete PC Restore link:
- Lehel Restore your entire computer from a backup (WIndows
Complete PC Restore nõustajaaknas) klõpsa Next,
et kasutada
oma kõige hilisemat reservkoopiat:
Kui Sul oli varem loodud rohkem kui üks varukoopia, siis vali avanevas aknas Restore a different backup parameeter ja klõpsa Next. Seejärel näed Sa kõiki oma olemasolevaid varukoopiaid, milledest vali sobiv backup image ja klõpsa jälle Next jne.
- Selle nõustaja viimases aknas võid Sa valida ka kontroolruudu Format
and repartition disks, juhul kui Sa ei soovi jätta alles
ühtegi oma uuemat faili kõvakettal, mis loodi pärast antud reservkoopia
loomist, see on aga ainuke kindel viis Sinu kõvaketta puhastamiseks
spioonidest ja viirustest (mõtle...). Klõpsa
nupule Finish, et käivitada taastamist:
- Juhul, kui Sa panid eelnevalt linnukese sinna Format
and repartition disks ruutu, siis ilmub ka hoiatusaken,
mis teatab, et kõik
eelmised andmed kustutatakse, pane seal linnuke kontrollruutu ja klõpsa OK.
Taastamine ei võta palju aega, umbes 6 kuni 20 minutit, sõltuvalt Sinu kompuutri raudvarast, Vista installeerimise tüübist, olemasolevate failide ja programmide hulgast...
Kui Sa kasutad Complete PC Restore't, et taastada varukoopiad kahele või enamale "puhtale" kõvakettale, st ketastele, mis ei oma signatuure ja jaotusi, siis taastamisprotsess ei õnnestu.
Et asi õnnestuks, mine Recovery Environment command prompt aknasse ja kasuta seal Diskpart käsku, et luua oma ketastele jaotused ja seejärel nad formaatida ('format' - ümbervormindamine). Seda käsku on ainult siis vaja kasutada, kui Sinu kompuutris on kaks või enamat fikseeritud puhast kõvaketast.
OLULINE! Kes omavad Windows Vista Home Basic või siis Windows Vista Home Premium versiooni ja ei saa kasutada seda Windows Vista Backup programmi koosseisu kuuluvat head Complete PC Backup utiliiti, need võiksid Windows Backup'i asemel kasutada hoopis mingit korralikku kolmandate firmade reservkoopiate loomise programmi, millega saab luua peale eraldi kaustade/failide ka tervest süsteemist või siis kõvaketta eraldi jaotustest reservkoopia. Ja kuna see Vista enda tavaline backup vahend on siiski üsna nigel, siis tulekski kasuta kolmandate firmade vastavaid programme. Kuna tänapäeval on USB välised kõvakettad juba üsna odavad, siis soovitakski osta endale üks selline 300 kuni 500 GB'ine väline kõvaketas ja hakata kas oma tervet süsteemi või siis kõvaketta eraldi jaotusi sinna arhiveerima.
Headeks taolisteks programmideks on:
- Genie Backup Manager Professional, mis on alates tema 8.0 versioonist ka Vista'ga ühilduv;
- Norton Ghost, mis on alates tema 12.0 versioonist ka Vista'ga ühilduv;
- Acronis True Image 11 Home, mis on ka Vista'ga ühilduv;
- Handy Backup—Vista toega, aga ta ei toeta veel USB-d (Näiteks ei saa kasutada USB välist kõvaketast andmete arhiveerimiseks);
- PC Backup;
- HDClone: Temaga saame oma terve kõvaketta sisu kopeerida teisele IDE/ATA/SATA, SCSI või USB kettale, mis lubab teha reservkoopia tervest oma operatsioonisüsteemist. On olemas ka tema tasuta (Free) versioon, aga too toetab praegu ainult USB 1.1 spetsifikatsiooni (andmed liiguvad aeglasemalt...).
- EASEUS Disk Copy 2.0—see on tasuta (freeware) ja toetab nii Vista't kui ka USB välist kõvaketast, mine sinna. Temaga saab luua tervest süsteemist või siis eraldi jaotustest täpse klooni (reservkoopia); kui Sa laed ta alla, siis saad Sa endale nn ISO image (DC2.iso), mis tuleb Sul põletada tühjale CD plaadile ning sellega lood Sa alglaadimise (buutimise) cd plaadi. Vaata, et sinu BIOS'is oleks alglaadimise seadmeks pandud CD/DVD-ROM seade, paned selle Disk Copy buutimise cd sahtlisse ja käivitad kompuutri ning alustadki süsteemist reservkoopia tegemist...
ISO failide põletamisest saad infot siit.
Mis on CMOS/BIOS ja kuidas seada kompuutri alglaadimisseadet (boot device)—loe siit. - DriveImage XML—see on tasuta (freeware) ja toetab nii Vista't kui ka USB välist kõvaketast, mine sinna. Temaga saab luua reservkoopia kas tervest kõvakettast või siis tema jaotustest ja loogilistest ketastest.
Kahjuks on osa ülaltoodud programmidest tasulised, aga Internetist (Näiteks Torrent saitidest) saab alla tõmmata ka nende "tasuta" versioone...
Kes veel ei tea, et mida need Torrent saidid tähendavad, need saavad sellest ülevaate siit!
NB! Reservkoopiate loomisest Vista's saad täielikuma ülevaate siit!
