Vista sisukorda

icon Koju1 icon Koju2 icon SISUKORD icon Arvutiabiicon Koolitus & help

Minu lugu...

Windows Vista optimeerimine: tema täpne seadistamine, kiiruse tõstmine ja jõudluse suurendamine.

I. osa

Täiendus (sept. 2009): Loe siintoodud Vista optimeerimisele lisaks veel ka Windows 7 jõudluse tõstmisest, sest sealtoodu kehtib suures osas ka Vista kohta (sealt saab lugeda täiendavat materjali - mitmest veebilehest) - mine hiljem sinna.

See ei ole mingi ime kui Windows'i kasutajad avastavad järsku, et nende süsteem on muutunud ootamatult aeglaseks, vähemefektiivseks—ühesõnaga on tunduvalt langenud kompuutri jõudlus (performance).
Päris hull oli aga see Windows Vista Beta, RC, RTM aegadel ja ka kohe pärast tema väljailmumist, kus Vista vajas palju ressursse ning võrreldes Windows XP-ga töötas ta ühel ja samal masinal tunduvalt aeglasemalt. Asjad muutusid ses suhtes aga palju paremaks siis kui ilmusid Vista Service Pack 1 (SP1) ja SP2 ning praeguseks töötab Vista juba täiesti rahuldavalt.
Windows Vista sisaldab mitmeid instrumente, millede abil saab kontrollida ja suurendada kompuutri jõudlust ning viia läbi tema täpsemat seadistamist (tuunimist). Mõned neist, näiteks nagu System Health Report (Süsteemi Seisukorra Aruanne), Windows Experience Index (Süsteemi Hindamise Indeks) ja Reliability Monitor (Usaldusväärsuse Monitoorija) teevad süsteemist staatilisi ülesvõtteid, et näidata meile kättesaadavaid ressursse ja ka seda et kas meile ikka piisab nendest ressurssidest. Teisd vahendid, näiteks nagu meile juba tuntud Windows Task Manager, uus Resource Overview (Ressursside Ülevaatus) ja Performance Monitor (Jõudluse Monitoorija—see on Windows XP's oleva System Monitor'i täiustatud variant) lubabvad meil jälgida oma süsteemi jõudlust reaalajas.

Lisaks nendele eelnimetatud utiliitidele, saab Windows Vista's kasutada ka järgmisi süsteemi jõudluse suurendamise tehnoloogiaid:

SuperFetch on kasulik kõikidele, kes jooksutavad Windows Vista't ja tema puhul ei pea Sa midagi ette võtma, ta töötab ise ja Sinu vahelesegamist ei ole vaja.
ReadyDrive'i võid Sa pidada silmas siis kui lähed uut kompuutrit ostma ja uurid, et milline kõvaketas on uuel arvutil.
ReadyBoost'i puhul pead Sa ise otsustama, et kas ostad mingi sobiva USB mälupulga või siis USB flash ketta, et suurendada nende abil oma kompuutri jõudlust.

NB! Enne, kui hakkate oma süsteemiga katsetama, tuleks alati, igaks juhuks, teha oma tähtsamate andmete arhiveerimine, veelgi parem oleks teha terve süsteemi backup, et siis igasuguste "õnnetuste" (nt viirused jms) korral saaksime oma süsteemi väikese vaevaga taastatud - juhis seal.
Alati võib enne igasuguseid süsteemi muudatusi luua ka System Restore taastamispunkti - juhis seal.

Ja veel neile, kes alles plaanivad Windows Vista't installeerida või kellel on vanem kompuuter, võiksid enne alustamist visata pilgu peale ka sellele eelpooltoodud dokumendile, kus on juttu nendest kurikuulsatest Windows Vista süsteeminõuetest, eriti vaata sealt neid esitatavaid miinimumnõudeid—loe sellest siit.

Märkus: Kui osa pilte ei ilmu siin dokumendis päris terviklikult (täissuuruses), siis klõpsa oma brauseriakna tööriistariba nupule uuenda1 (Refresh-värskenda) või siis nupule uuenda2 (Reload-lae ümber) ja kõik saab korda.

Ülesse

Kompuutri jõudluse suurendamise põhiülessanded

Enne, kui hakkame kasutama Windows Vista erinevaid diagnostikavahendeid, vaatame, et milliseid strateegiaid me peaksime kasutama oma kompuutri jõudluse suurendamiseks (tema optimeerimiseks, tuunimiseks ehk täpseks seadistamiseks):

NB! Sõltumata sellest, et kui võimas Sul enda kompuuter on, võiks Windows Vista puhul, siis kui Sa jooksutad suuri ressursse nõudvaid programme (mängud, graafikaprogrammid, plaatide põletamine, filmide vaatamine jne), lülitada välja kõik ülejäänud mittevajalikud ressursseõgivad vahendid. Üheks kiiremaks mooduseks on:

  1. Klõpsa Start, tee paremklõps Computer'il ja vali kontekstmenüüst käsk Properties;
  2. System Properties aknas klõpsa vasemas paanis lingile Advanced system settings;
  3. Ilmuvas UAC aknas klõpsa Continue;
  4. Oblastis Performance klõpsa nupule Settings;
  5. Lehel Visual Effects aktiveeri raadionupp Adjust for best performance:

    performance

Sel teel me lülitame välja ka Windows Aero ja paigaldame standartse kasutajaliidese (kuva) ilma igasuguste visuaalsete efektide jms-ta. Kui oled oma suuremat jõudlust nõudvate programmidega lõpetanud, siis võid igal ajal panna oma vanad seadistused täpselt samamoodi tagasi, st aktiveerida seal Visual Effects lehel kas siis parameetri Let Windows choose what's best for my computer või Adjust for best appearance (seadistab parima välimuse) või siis Custom (sel juhul tuleb Sul allpool valida vajalikud parameetrid).

Märkus: Selle Visual Effects lehe saab ruttu avada nii: Klõpsa Start ja tipime sõna systempropertiesperformance ning vajutame ENTER (Või tipime Run aknasse sõna systempropertiesperformance ja klõpsame OK).

Enne jätkamist tahaks veel ära mainida kahte olulist asja (Käib nii Windows XP kui ka Vista kohta):

1) Veendu, et Sul oleks piisavalt füüsilist mälu (RAM):

Kompuutri füüsiline mälu ehk muutmälu ((Random access memory (RAM)) on arvuti tööks eluliselt tähtis vahend.

Kui palju seda mälu ikkagi vaja on?

Vastavalt Windows Vista standartitele, peab olema mälu vähemalt 512 MB (kuid seda jääb väheseks!), et Sinu kompuuter oleks Vista-võimeline (“Windows Vista Capable”) ja vähemalt 1 GB, et ta saaks jooksutada Windows Vista Premium versiooni (“Windows Vista Premium Ready”), kuhu on sisse lülitatud ka Vista Aero. Aga kui Sa mängid mänge ja kasutad graafikaprogramme, siis peaks olema rohkem mälu ja mida suurem see RAM'i maht on, seda parem (32-bit Windows'le saab paigaldada kuni 4 GB füüsilist mälu).

Kui Sa veel ei tea, et kui palju seda füüsilist mälu Sinu masinas on, siis sellest oli siin ülevalpool juttu - seal.

Sa võid jooksutada Vista't masinas, kus on ainult 512 MB RAM'i, aga tema jõudlus saab olema siis väga madal. Seega oleks palju realistlikumaks miinimumnõudeks vähemalt 1 GB'ne mälumaht (Siiski on parem kui teda on 2 GB'i), aga mida rohkem seda mälu on, seda parem. Ise soovitaksin esialgu 2 GB mälu ja kui võimalus, siis osta 1-2 GB mälu juurde, seda enam, et mälu hinnad langevad üsna kiiresti...

Millal tuleb osta lisamälu?

Kui Sinu kompuuter on muutunud järsku väga aeglaseks, siis võid füüsilise mälu ostmise vajadust kontrollida järgmiselt:

1. Kõigepealt käivita oma kõik need programmid, mis nõuavad kõige rohkem mälu ja ressursse ning mida sa kõige sagedamini kasutad, siis tööta nendega natuke aega.

2. Järgmisena kasuta Windowsi poolt kasutatava mälumahu kindlakstegemiseks kolme instrumenti ja need on: Windows Task Manager, Reliability and Performance Monitor ja Resource Monitor instrumendid.

Windows Task Manager:

Kõige kiiremaks teeks seda teada saada on avada Windows Task Manager, tee selleks ekraani allosas tegumirea tühjal kohal paremklõps ja vali kontekstmenüüst käsk Task Manager;

Märkus: Kui Sul ei ole tegumireal vaba ruumi kuhu klikkida, siis vajuta Ctrl + Alt + Delete ja vali uues ekraanis nupp/link Start Task Manager.
Task Manager'i avab ka Ctrl+Shift+Esc klahvikombinatsioon.

Seejärel ava tema Performance tab (lipik/vaheleht) ja Sa näed kahte Sinu jaoks olulist rida:

a) Sektsionis "Physical Memory (MB)" olev Total kirje (siin Total 3069) näitab, et kui palju füüsilist mälu (RAM) on Sinu kompuutrisse installeeritud. Antud pildi arv "3069" näitab seda et füüsilist mälu on 4 GB ja et kasutajale on sellest kättesaadav kusagil 3 GB ümber (ülejäänud mälu kasutab Windows ise BIOS'i ja raudvara tarbeks).

Märkus: Sul võib oma masinas küll olla 4 GB füüsilist ehk muutmälu (RAM), aga osa sellest mälust kasutab Windows omaenda tarbeks ja seda just raudvara ning BIOS'i jaoks. Seega jääb Sinu käsutusse kusagi 3 - 3,5 GB füüsilist mälu ja seepärast kuvataksegi seal "Physical Memory (MB)" olev Total real väiksem arv.

b) Sektsioonis "System" on selline parameeter nagu Page File ja tema numbrid tähendavad järgmist:

* Mmurdarvu esimene pool (kaldjoone ees) näitab momendil kasutatava 'pagefile' (saalefaili) mahtu ja see arv muutub pidevalt vastavalt Sinu jooksvale tööle (käivitad/sulged programme jne...).
* Murdarvu tagumine pool näitab aga virtuaalmälu mahtu ja see arv ei muutu ((virtuaalmälu = pagefile + füüsiline mälu (RAM)).
Virtuaalmälu on siis kogu kättesaadava mälu maht, mida võib kasutada kõikide protsesside jaoks ja antud näite puhul on real Page File järgmised numbrid: 1051M/7579M, kus arv 1051 tähistab pagefile mahtu ja 7579 näitab virtuaalmälu (virtual memory) hulka.

Sa võid siin võrrelda Total järel olevat arvu (siin 3069) numbriga, mis on Page File järel ja mis tähistab 'pagefile' suurust (siin 1051). Kui see pagefile (saalefaili) suurus on pidevalt suurem kui rea Total järel asuv füüsilise mälu mahtu näitav arv, siis tuleb Sul hakata mõtlema füüsilise mälu juurdeostmisele...
See "Total" real näidatud füüsilise mälu mahu ja "Page File " real asuva 'pagefile' ('paging file') suuruse võrdlemisne ei ole just kõige õigem lahendus, aga mingi kaudse pildi ta ikkagi annab. Edaspidi toon aga ära märksa paremad moodused selleks et kuidas teha kindlaks oma olemasoleva mälu efektiivsust ja et kas meil on vaja mälu juurde osta.

Uuri mälu vajadust...

Märkus: Toon siin ära ka mälu mõisted ja nad on Task Manager akna Performance vahelehel (eelmine pilt) samuti ära toodud:

- Physical Memory ((Füüsiline ehk muutmälu (RAM)) koosneb mälukiipidest või moodulitest, mis on installeeritud Sinu arvutikorpuse sisse (emaplaadile). Kuid Windows'i jaoks ei saa kasutada kogu seda olemasolevat füüsilist mälu, sest osa sellest kasutatakse muudele süsteemikomponentidele (see osa mälust on nn "ühiskasutatav mälu"). Performance vahelehel on see kättesaadav mälu toodud ära "Total" järel;
- Virtual Memory (Virtuaalmälu) koosneb füüsilise mälu ja pagefile summast ((st virtuaalmälu = pagefile + füüsiline mälu (RAM)). Task Manager akna Performance vahelehel on ta ära toodud "Commit (MB)" murdarvu kaldkriipsust paremal.

Page file ja swap file on alates uuematest Windowsite versioonidest kaks eri asja ning swap faili kasutati varem siis kui füüsilisest mälust tuli puudus ja tema täiendamiseks hakati kasutama mingit osa kõvakettast.

- Kernel Memory: See on Windows'i enda poolt kasutatav ja see mälu antakse nendele süsteemiteenistustele, mis teenindavad antud momendil mingeid programme.

Windows organiseerib mälu (füüsilise ja virtuaalse) nn andmelehtede (pages) sisse. Iga page on fikseeritud suurusega (tavaliselt 4 KB).
Paged mälu võib vajaduse korral saata saalefaili, et teenindada mingit programmi. Nonpaged mälu peab jääma kogu ajaks füüsilisse mällu.

- Cached mälu: See mälu sisaldab andmeid ja programmikoode, mis olid antud sessioonis saadetud mällu kuid mida rohkem ei kasutata. Ühesõnaga kui Sa tegelesid mingite programmide ja andmetega, siis saadeti nad sinna cached mällu, et Sa saaksid nad sealt kiiremini kätte. Kui Sa aga lõpetasid antud programmide ja andmetega töö, siis jäid nad ikkagi sinna mällu ning kui vaja, siis viskab Windows need sealt välja ja asendab nad uute andmete või programmikoodidega.

- Free mälu on füüsiline mälu, mis ei sisalda ühtegi andmeblokki ega programmikoodi ja mida võib hakata vajaduse korral otsekohe kasutama.

- Page File: See näitab kogu virtuaalset mälu ja seal on eraldi näidatud ära ka see mäluosa, mis on laetud pagefile'i (saalefaili).

Vista 32-bit versioon (enamik tavakasutajate kompuutreid) lubab kasutada kuni 4 GB füüsilist mälu, aga kuna ta tunnistab reaalselt vaid 3,25-3,5 GB'i paigaldatud 4 GB'ist mälust, siis ei ole erilist mõtet enda kompuutrisse 4 GB'i mälu paigaldada. Noh, aga kui rahakott võimaldab, siis võib ka 4 GB'i panna, osa sellest kulub ikkagi marjaks ära... 64-bit'iste protsessorite puhul aga tuleks seda mälumahtu vähemalt kahekordistada!

Et aga oma mäluprobleeme igaveseks lahendada, selleks võid endale installeerida või osta ka hoopis Windows Vista mingi 64-bit versiooni...
Mis on Windows Vista 32-bit (x86) ja Windows Vista 64-bit (x64) versioonid ja nende erinevused ning eelised, sellest loe siit!

Mälu peab ka kiirem olema, DDR (double data rate) mälukiibid on juba vananenud, seega peaks masin sisaldama kas DDR2 või DDR3 mälukiipe ja mälu juurdeostmisel vaata, et Sa vale tüüpi mälu ei osta.
Kui Sa ei tea oma masinasse paigaldatud mälutüüpi, siis mine tema kodulehele ja vaata sealt. Või veelgi parem, lae alla üks üsna hea süsteemiinfo programmi tasuta variant ja tema nimeks on SIW (System Information for Windows). Tema abil saad üsnagi hea ülevaate tervest oma süsteemist, raudvarast ja komponentidest. Kui Sa ta pärast installeerimist käivitad, siis saad oma mälu kohta uurida infot vasemast paanist haru Hardware > Memory ja seejärel paremast paanist Memory Type alt. Ta on saadaval nii installeerimisfailina (SIW With Installer) kui ka iseseisva failina, st sel juhul ei olegi teda vaja installeerida ja teda võib panna ka USB mälupulka...(SIW Standalone)—mine sinna.

Reliability and Performance Monitor:

See on väga hea instrument ja et teda käivitada, kliki nupule Start, tipi Search kasti sõna perfmon (või per) ja vajuta ENTER. Et teda kasutada, pead Sa looma omaenda maitse järgi välimusega akna lisades sinna vajalikud "loendurid" (counters), mis hakkavadki siis jälgima Sinu süsteemi ressursside kasutamist. Neid loendureid on väga palju ja ainuüksi mälu jaoks on neid tervelt 35 või rohkem tükki - meie jaoks on siin olulised Committed Bytes ja Commit Limit loendurid. Et lisada vajalikke loendureid, kliki algul akna vasemas paanis Performance Monitor harule, siis kliki üleval tööriistaribal rohelisele ristiga Add nupule ja vali vajaliku kategooria alt sobivad loendurid.
Et lisada mälu loendureid, vali pikast nimekirjast Memory kategooria, seejärel vali vajalik loendur välja, näiteks Committed Bytes ja kliki all Add >> nupule. Siis vali uus loendur, näiteks Commit Limit ja kliki all jälle nupule Add>> jne. Kui kõik sai välja valitud, siis kliki all nupule OK.

Kliki tema avaaknas vasemal paanis Performance Monitor harule ja seejärel kliki üleval tööriistaribal rohelisele ristiga Add nupule ja vali Memory kategooria alt Committed Bytes ning Commit Limit loendurid nii nagu eelpool sellest juttu oli.
Seejärel võrdle nende kahe loenduri graafikat ja juhul kui see Committed Bytes graafika (rohelist värvi) ületab pidevalt Commit Limit graafikat (sinist värvi), siis tuleb Sul suurendada oma page file mahtu (edaspidi tuleb sellest juttu) või osta juurde füüsilist mälu või teha seda mõlemat. Ühesõnaga 'committed bytes' mälumaht ei tohi ületada 'commit limit' mälumahtu.

Märkus: Graafika kuvamise viisi saad muuta ülevalt tööriistariba vasemalt kolmanda "Change graph type" nupu kaudu, vaikimisi kuvatakse need näidud joongraafikana.

Võrdle graafikaid...

Mälu peab ka kiirem olema, DDR (double data rate) mälukiibid on juba vananenud, seega peaks masin sisaldama kas DDR2 või DDR3 mälukiipe ja mälu juurdeostmisel vaata, et Sa vale tüüpi mälu ei osta.
Kui Sa ei tea oma masinasse paigaldatud mälutüüpi, siis mine tema kodulehele ja vaata sealt. Või veelgi parem, lae alla üks üsna hea süsteemiinfo programmi tasuta variant ja tema nimeks on SIW (System Information for Windows). Tema abil saad üsnagi hea ülevaate tervest oma süsteemist, raudvarast ja komponentidest. Kui Sa ta pärast installeerimist käivitad, siis saad oma mälu kohta uurida infot vasemast paanist haru Hardware > Memory ja seejärel paremast paanist Memory Type alt.
Ta on saadaval nii installeerimisfailina (SIW With Installer) kui ka iseseisva failina, st sel juhul ei olegi teda vaja installeerida ja teda võib panna ka USB mälupulka...(SIW Standalone)—mine sinna.

Et aga oma mäluprobleeme igaveseks lahendada, selleks võid endale installeerida või osta ka hoopis Vista mingi 64-bit versiooni...
Mis on Windows 32-bit (x86) ja Windows 64-bit (x64) versioonid ja nende erinevused ning eelised, sellest loe siit!

2) Veendu, et Sul oleks piisavalt virtuaalmälu (Virtual memory) ja et ta oleks õieti konfigureeritud:

a) Virtuaalmälu (Virtual memory):

Virtuaalmälu juhtimine Windows Vista's sarnaneb Windows XP's tehtavaga, ainuke erinevus—Superfetch tehnoloogia ja indekseerimise kasutamine. Kuid see erineb tunduvalt tema eelmistest Windows 95/98/SE/ME versioonidest.
Kui Sul on piisavalt füüsilist mälu, siis on väga hea, aga Windows ei ole loodud ainuüksi selle füüsilise mälu kasutamiseks, ükskõik kui palju teda ka on. Lisaks füüsilisele mälule, mida kasutatakse programmide ja andmete hoidmiseks, loob Windows kõvakettale varjatud faili ning kasutab teda füüsilisest mälust andmelehtede väljavõtmiseks, juhul kui seda vaja on. See varjatud fail, nn “swap file” (kutsutakse ka pagefile'ks, eesti keeles aga saalefailiks) tegutseb kui füüsilise/peamälu laiendus/täiendus, st kui virtuaalne mälu.
Virtuaalmälu luuakse nn Swapfile ehk Pagefile (Paging File; saalefaili) abil ja seda pagefile'i tulebki meil seadistada. Seega, sõltumata Sinu kompuutris olevast füüsilise mälu mahust, omab Windows Vista virtuaalmälu seadistamine väga suurt tähtsust ja seda just Vista jõudluse suurendamiseks.

Windows Vista installeerimisel luuakse see pagefile (saalefail) selle kõvaketta juurkausta, kus asub ka Windows Vista ise (tavalislet C: ketta juurkausta). Page file suurus sõltub Sinu süsteemis olevast füüsilise mälu mahust. Vaikimisi on selleks pagefile miinimumsuuruseks 1.5 korrutatud füüsilise mälu mahuga (1.5 x füüsiline mälu) ja maksimumsuuruseks kolm korda füüsilist mälu (3 x RAM maht). Sa võid seda pagefile't näha Windows Explorer'i aknas siis kui Sa oled ta konfigureerinud nii et seal saaks näha varjatuid ja süsteemifaile; otsi sel juhul oma süsteemiketta juurkaustast (tavaliselt C:\ kaustast) faili nimega pagefile.sys.

Märkus: Et neid süsteemi poolt kaitstud faile (sh ka pagefile.sys faili) näha tee järgmist:

- Ava suvaline kaustaken ja kliki tööriistariba nupule Organize ning vali Folder and search options;
- Avada sakk (vahekaart) View;
- Koristada linnuke ruudust 'Hide protected operating system files' ja klõpsa hoiatusakanas Yes;
- Kliki dilaloogiaknas nupule Apply ja OK.

Juhul kui Sinu süsteem muutub aeglaseks ja Sul hakkab virtuaalmälust puudu tulema ning Sa saad mingeid teateid selle kohta, et süsteemis ei jätku virtuaalmälu (umbes taolised teated: "...virtual memory is low" või midagi taolist), siis tuleb Sul selle virtuaalmälu mahtu suurendada.

Et näha oma süsteemi käesolevat virtuaalmälu konfiguratsiooni, teeme:

või siis:

või kõige kiirem moodus:

Allpool on toodud kompuutri, mille füüsilise mälu (RAM) mahuks on 2 GB, Virtual Memory dialoogiakn, kus on kehtestatud vaikimisi seadistused (st Vista reguleerib ise pagefile suurust):

vaikimisi pagefile

Mida see ülemine pilt tähendab:

Antud kompuutris on üksainus kõvaketas (väline kõvaketas on momendil välja lülitatud). Antud kõvakettal on üks peapartitsioon (C: [OS]), üks taastamispartitsioon (D: [RECOVERY]), USB pesas on USB mälupulk (F:) ja üks laiendatud partitsioon, millesse on omakorda loodud lisapartitsioonid ehk loogilised kettad (G:, H: ja I:). Vaikimisi loob Windows Vista üheainsa pagefile ja määrab ka tema suuruse ning nagu ülemisest pildist näha on, soovitatakse seal 2 GB füüsilise mälu olemasolul virtuaalmälu suuruseks 3067 MB, mis on ka täiesti piisav. See pagefile loodi C: kettale ja las ta jääbki sinna. Kuna siin juhib süsteem ise virtuaalmälu loomist (aktiveeritud on raadionupp System managed size ja linnuke on ruudus "Automatically manage paging file size for all drives"), siis määrabki ta vajaduse korral pagefile soovitatavaks suuruseks selle 3067 MB'i.
Akna allääres olev Currently allocated number näitab, et kui suur on momendil määratud pagefile maht. Kui Sinu süsteemis hakkab mälu väheseks jääma (nt mängid mingit võimsat mängu), siis võib Windows seda arvu suurendada. Kui süsteem vajab jälle vähem mälu, siis viikase see virtuaalmälu maht tagasi tema originaalsuurusesse. See kõik toimub automaatselt ilma et Sina peaksid midagi tegema, sel juhul kui Sa jätad linnukese Automatically manage paging file size for all drives kontrollruutu.

Kui Sa aga ei soovi, et Windows Vista juhib ise seda virtuaalmälu loomist, siis on Sul võimalus:

Millisele kõvakettale või millisesse kõvaketta partitsiooni me selle pagefile loome, see sõltub meie kompuutri kõvaketaste arvust (tavaliselt on neid üksainus) ja kõvakettal olevatest partitsioonide hulgast. Tuleb järgida järgmisi reegleid:

Juhul, kui meie kompuuter omab vähe füüsilist mälu ja ta töötab aeglaselt, siis korrigeerime oma virtuaalmälu:

Enne, kui me hakkame aga muutma oma virtuaalmälu, tuleb meil olemasolev puhtaks teha. Selleks tuleb meil algul valida raadionupp No paging file ja klõpsata nupule Set ning seejärel teha kompuutri ümberlaadimine. (Sellest tuleb allpool täpsem selgitus.) Antud tegevusega me saavutame seda, et sellega me kõrvaldame Pagefile potentsiaalsed kahjustused ja see uus mälufail paigutatakse meie kõvaketta mittefragmenteeritud oblastisse.
Seejärel tuleme siiasamasse aknasse tagasi, et luua uus pagefile.

Et luua nüüd uut või siis muuta oma olemasoleva 'pagefile' suurust, teeme järgmist:

- Koristame linnukese ruudust Automatically manage paging file size for all drives;
- Siis valime ülevalt Drive [Volume Label] alt ketta (partitsiooni), kuhu see loodav pagefile pannakse;
- Klõpsame Custom size ja tipime vajalikud suurused (allpool selgitan, et millised suurused) tekstikastidesse Initial size (MB) ja Maximum size (MB);
- Lõpuks klõpsame nupule Set ja siis OK.

Millisele kettale või tema partitsiooni me selle loodava pagefile laseme paigutada, sellest oli juba eelpool juttu, aga millise suurusega see meie pagefile peaks olema, selle kohta toon kohe allpool vastavad suurused, et millised nad võiksid olla.
Teatavasti koosneb virtuaalmälu page file ja meie kompuutris oleva füüsilise mälu (RAM) kogusummast ((st virtuaalmälu = paging file + füüsiline mälu (RAM)).
Teatavasti koosneb virtuaalmälu page file ja meie kompuutris oleva füüsilise mälu (RAM) kogusummast ((st virtuaalmälu = paging file + füüsiline mälu (RAM)).

Endi pagefile suuruseks võiksime näiteks määrata suuruse, mille me saame järgmiste arvutuste alusel:

Nagu alltoodud pildist näha on, tõin ma siin näiteks kompuutri, milles on 512 MB (RAM) füüsilist mälu ((praegusel hetkel (2007.a.) on selline mälukogus enamikel tavakasutajate kompuutritel)) ja selle arvuti pagefile suurust on suurendatud kuni 2048 MB'ni. Antud kompuutris on üksainus kõvaketas, millesse on loodud mitu partitsiooni (oblastit), loomulikult tuli siin see pagefile panna C: partitsiooni.

pagefile suurus

Alumisel pildil on aga muudetud pagefile suurust kompuutril, milles on 2 GB'i füüsilist mälu:

Custom pagefile

Järgmisel pildil on aga pagefile suurus määratud 4GB füüsilise mäluga kompuutrile. Olemasolevale 2GB-le lisati veel 2GB täiendavat mälu ja nii sai kokku 4GB füüsilist mälu (RAM). Aga kuna siin on tegemist Vista Ultimate 32-bit (x86) versiooniga, siis on taolistel süsteemidel mälu kasutamise piirmääraks 4GB-i, rohkem ei ole mõtet seda füüsilist mälu juurde lisada. Peale selle ei suuda Windows Vista kasutada füüsilist mälu rohkem kui 3 kuni 3,5 GB-i. Seega sai siin selle pagefile suurus pandud natuke teistmoodi kuid tema maksimumsuurus sai ikkagi arvestatud reegli "kogu füüsiline mälu + 1024" järgi:

On 4GB mälu

Partitsioonidest ja nende loomisest Windows Vista's loe siit!

Täpsemat infot kõvaketta puhastamisest, temale partitsioonide loomisest ja formaatimisest (käsud FDISK ja FORMAT; 'format' - ümbervormindamine) ning operatsioonisüsteemi installeerimise ettevalmistamisest saad siit!
Kuidas aga kohe Windows Vista installeerimise käigus luua oma kõvakettale partitsioonid, sellest loe siit!

Juhul, kui Sul on oma kõvakettal vähe vaba ruumi, siis võid sinna ülemisse tekstilahtrisse Initial size (MB) sisestada ka suuruse, mis on ära toodud akna allosas real Minimum allowed—vaata ülemist pilti.

NB! Kui Sul on ikkagi kaasaegne ja üsnagi võimas kompuuter ja mäluga on kõik korras, siis ei maksa selle pagefile suuruse muutmisega kiirustada vaid las süsteem ise reguleerib teda (olgu sel juhul linnuke ruudus Automatically manage paging file size for all drives ja aktiveeritud parameeter System managed size) ja kogu lugu. Pealegi ei olegi see Windows Vista nii tohutu suur mäluõgard nagu seda naised turul räägivad, kõik sõltub ju sellest, et millise konfiguratsiooniga süsteemi Sa kasutad, milliste programmidega tihti töötad ja kas Sa kasutad suuri ressursse nõudvaid programme ning mänge. Seda pagefie't tuleks siis suurendada, kui Sul tõesti jääb mälust väheks ja kui Sa ei jõua füüsilist mälu juurde osta.

Page File kohta käiv valeinfo:

Üks enamlevinum valearvamus on seotud pagefile'ga (saalefailiga, swap failiga), mis aitab luua virtuaalmälu, et tõsta kompuutri jõudlust (temast oli juba eespool juttu). Tema kohta on laialt levinud järgmised valearvamused:

Tüütu ressursiprobleemi lahendamine:

Kui Sinu füüsilise ja virtuaalse mäluga on kõik korras ja kui Sa oled käivitanud suurema hulga programme ja aknaid ning kui Sa üritad nüüd laadida uut programmi või avada järgmist brauserilehte, siis võivad ilmuda alljärgnevad tüütud teated ja nähtused:

Antud probleemi tekitab süsteemimälu, mida kutsutakse desktop heap'iks ja mida kasutatakse kasutaja kasutajaliidese objektide (aknad, menüüd, nupud jne) hoidmiseks. Selle probleemi lahendamine 32–bit Windows Vista's on üsna lihtne: Tuleb lihtsalt selle interaktiivse desktop heap mälu vaikimisi suurust, mis on 3072 KB'i, suurendada. Soovitav on esialgu määrata tema suuruseks 4096 ja vaadata, et kas seejärel antud probleem laheneb. Juhul kui see tüütus jääb püsima, siis võib seda arvu suurendada, näiteks 8192KB-ni.

Tee järgmist:

Muuda desktop heap suurust

Miks Windows Vista on hõivanud kogu minu operatiivmälu (RAM—füüsiline mälu)?

Kui Sa töötad Windows Vista'ga, siis tahad Sa kindlasti uurida aeg-ajalt, et kui palju see Vista kasutab Sinu protsessorit ja füüsilist mälu (RAM). Kõige kiiremaks teeks seda teada saada on avada Windows Task Manager, tee selleks ekraani allosas tegumirea tühjal kohal paremklõps ja vali kontekstmenüüst käsk Task Manager ja seejärel ava tema Performance tab (lipik/leht):

Task Manager ja Performance

Nüüd vaata sellel avatud Performance (Jõudlus) lehel oblastit Physical Memory (MB) ja Sa näed oma suureks üllatuseks, et kas kogu või siis peaaegu terve Sinu füüsiline mälu on kasutusel kuigi Sul on momendil käivitatud ainult paar programmi. Kui Sa vaatad antud akna allaribale, siis näed Sa, et ka protsessor kasutab kas väga vähe või siis ei kasuta üldse ressursse. Ülemiselt pildilt on näha, et vaba (Free) mälu on ainult 8 MB ja et protsessor kasutab sel ajal 0% (CPU Usage: 0%).
Kuhu see mälu siis ikkagi kadunud on? Windows XP ei õginud nii palju mälu, kui Windows XP-s sai kontrollitud sedasama lehte, siis kuvati seal alati suure hulga vaba mälu olemasolu. Kas see näitab seda, et Windows XP kasutas mälu paremini? Vastus on lihtne—ei. See näitab hoopis seda, et just Windows XP kasutas ligipääsetavaid vabu ressursse ebaefektiivselt kulutades neid tühjalt...
See on seepärast nii et vaba mälu tuleb kasutada kui cache-mälu (vahemälu), st vaba operatiivmälu (RAM) tuleb suunata cache mällu. Juhul kui sellist cache mälu on väga vähe, siis näitab see seda et seadmed ei ole korras.
Windows Vista kasutab SuperFetch-tehnoloogiat, et juhtida opertiivmälu tööd efektiivsemalt. Windows SuperFets jälgib neid programme milledega Sa momendil töötad ja mida Sa kõige rohkem kasutad ning ta omistab neile vastavad prioriteedid. Ta laeb kõige sagedamini kasutatavad programmid ja andmed sinnasamasse cache mällu, et neid saaks sealt jälle kiiresti kätte ning seejärel rakendama hakata. Sel ajal kui kompuuter on mitteaktiivne, kasutab SuperFets cache mälu süsteemi taustaülessannete täitmiseks. Kui taustaülessanded on teostatud, siis täidetakse antud cahe mälu jälle nende Sinu programmide/andmetega, milledega Sa töötasid kuni sinnamaani mil neid taustaülessandeid täideti.
Kui Sa vaatad veelkord seda ülemist pilti, siis Sa näed, et oblastis Physical Memory (MB) real Cached on toodud arv 1342 MB, mis näitab, et antud kompuutris kasutatakse mälu vägagi efektiivselt, sest vaba kasutamata mälu on ainult 8 MB.

All on ära toodud sama Performance leht (kaart, vahekaart, sakk, tab, lipik), aga juba selle kompuutri oma, milles on 4GB füüsilist mälu:

Performance leht-4GB

NB! Et aga oma mäluprobleeme igaveseks lahendada, selleks võid endale installeerida või osta ka hoopis Windows Vista mingi 64-bit versiooni...
Mis on Windows Vista 32-bit (x86) ja Windows Vista 64-bit (x64) versioonid ja nende erinevused ning eelised, sellest loe siit!

b) Vista mälu diagnostika instrument (Memory Diagnostics Tool):

Windows Vista on esimene Windows'i opsüsteem, kuhu on juba sisseehitatud mälu diagnostika instrument, mis aitab Sul analüüsida Sinu kompuutrisse installeeritud füüsilist mälu (Muutmälu, RAM) ootamatute mäluprobleemide ja veendumaks, et kõik on mälu suhtes ikka korras. Seda instrumenti nimetatakse Windows Memory Diagnostics Tool'iks ja teda saab käivitada nii Windows Vista enese seest kui ka väljastpoolt teda.

NB! Kompuutri riistvaraseadmetest väljuvad kõige sagedamini rivist või siis tekitavad tõsiseid veateateid (Stop vigasid ja "sinist surnaekraani"...) just kõvaketas, mälu, videokaart, CD/DVD ROM seade ja ka ülekuumenenud protsessor.

Käivitame ta Vista kasutajaliidesest (kuvast):

a/ Klõpsa nupule Start ja siis Control Panel

b/ Kui Sul on Control Panel'i aknas valitud vasemast paanist Classic View (Klassikaline Vaade), siis tee 2 x klõps Administrative Tools ikoonile, aga kui Sul on seal vaikimisi vaade, siis vali lingid: System and Maintenance > Administrative Tools

c/ Administrative Tools aknas tee 2 x klõps real Memory Diagnostics Tool

Alternatiivne ja kiirem variant tema käivitamiseks on: klõpsa nupule Start ja tipi siis kohe sõna memory ja otsimistulemuste esimeseks elemendiks peaks ilmumagi antud istrument:

sisesta memory

d/ Ilmub kahe küsimusega dialoogiaken: Kas Sa tahad kohe praegu teha kompuutri ümberlaadimise ja kontrollida mälu või siis teha seda järgmine kord kui Sa käivitad oma kompuutri:

memory test valik

e/ Soovitav on valida siit parameeter 'Restart now and check for problems (recommended) '

f/ Kui Sa valisid soovitatud parameetri, siis tehakse kompuutri restart ja käivitatakse Memory Diagnostics Tool, mis töötab väljaspool Windows Vista't (Enne antud parameetri valimist ja kompuutri restarti sulge kõik programmid):

memory testimine

g/ Neid testimise tulemusi näeb testimise käigus selles sinises ekraanipildis ja kui testi lõpuni sirab kiri "No problems have been detected yet.", siis on kõik OK. Kui mälu testimine lõpetatakse, siis tehakse kompuutri restart ja testimise tulemused kuvatakse ikooni kaudu, mis ilmub ekraani paremale allaäärde teadeteribale. Kuid kui kõik oli korras ja kui Sul on multibuut masin, siis laetakse Sind pärast restarti sinna opsüsteemi, mis on Sinu esmaseks süsteemiks, st mis on installeeritud C: partitsiooni ja sel juhul ei tarvitse see teatamullike ilmudagi:

testimise tulemus

h/ Vaikimisi tehakse mälu testimist Standard reźiimis, aga Sa võid ka teha põhjalikumat testimist. Selleks vajuta üleeelmises aknas klahvi F1 ja seepeale avatakse parameetrite aken, kust saab muuta Standard reźiimi kas Basic või siis Enhanced reźiimiks.

Käivitame mälu testimise Windows Boot Manager'i kaudu:

Seda on vajalik teha siis, kui meil on kompuutrisse installeeritud mitu operatsioonisüsteemi (kõvaketta erinevatesse jaotustesse/partitsioonidesse), nt Windows Vista ja Linux, sel juhul on meil siis nn dual boot või multi boot süsteem.

a/ Käivita kompuuter või tee tema restart

b/ Kui ilmub Vista Boot Manager (Alglaadimise Juhtija) ekraan, siis vajuta TAB klahvi, et jõuda Windows Memory Diagnostics Tool parameetrini

c/ Kui antud parameeter on esile tõstetud, siis vajuta klahvi Enter.

Märkus: Kui Sul on aga ainult Windows Vista installeeritud, siis tuleb alglaadimise alguses vajutada kohe klahvi F8, et jõuda Advanced Boot Options ekraani ja seejärel vajutada klahvi ESC, et avataks Windows Boot Manager ekraan. Seejärel vajuta TAB klahvi ja siis ENTER:

boot menu

(Sa võid selle mälutestimise instrumendini ka nii jõuda kui vajutad kohe kompuutri alglaadimise esimeses faasis mingit klahvi...)

d/ Seejärel ilmub meile juba tuttav Memory Diagnostics Tool aken...

e/ Kui mälu testimine lõpetatakse, siis tehakse kompuutri restart ja testimise tulemused kuvatakse ikooni kaudu, mis ilmub ekraani paremale allaäärde teadete ribale:

testimise tulemus

Käivitame selle Memory Diagnostics Tool'i otse Windows Vista installeerimise DVD plaadilt:

Sel juhul ei pea meil olema Windows Vista isegi installeeritud. Tee järgmist:

Sa võid selle Windows Memory Diagnostic Tool'i ka Internetist alla laadida, siis ta disketile või CD-plaadile panna ning seejärel ta käivitada:

Lae ta alla siit!

See utiliit on tasuta ja väga väikse mahuga (640 KB), lae see mtinst.exe fail alla oma töölauale ja siis käivita ta. Algul ilmub EULA aken, kus klõpsa nupule Accept ja siis ilmub järgmine aken:

pane testija kettale

Siin on Sul kaks valikut: kas kopeerida see mälutestija kohe uuele tühjale disketile või siis salvestada selle instrumendi ISO fail oma kõvakettale, et siis hiljem põletada ta CD-plaadile. Kui valmis, siis paneme oma disketi või CD-plaadi sahtlisse ja käivitame kompuutri või teeme tema restardi ning alustamegi oma füüsilise mälu testimist.

3) SuperFetch koos ReadyBoost'iga:

Ettelaadimine (Prefetch) on Windows XP's üheks jõudluse vahendiks, mis jälgib Sinu süsteemi ja tuvastab need andmed, mida Sa võiksid lähitulevikus kasutada. Seejärel laetakse (prefetched) andmed varakul mällu ja kui need andmed osutusid õigeteks, siis kasvab ka jõudlus, sest XP ei pea neid andmeid Sinu kõvakettalt enam välja tirima.

Windows Vista lõi uuema ja täiustatud versiooni sellest ettelaadimisest: SuperFetch'i. See tehnoloogia jälgib programme ja andmeid, mida Sa pidevalt kasutad, et luua siis selle alusel teatud liiki profiil Sinu kettakasutamisest. SuperFetch võib nüüd selle profiili abil palju edukamalt ära arvata, et milliseid andmeid Sul edaspidi vaja läheb ja laeb need sarnaselt Prefetcher'ile varakul mällu.

ReadyBoost kasutamine:

SuperFetch'i saab kasutada ka koos Vista uue ReadyBoost tehnoloogiaga. ReadyBoost tehnoloogia kasutab ära selle eelise, et flash mälu (välkmälu) kulutab andmete ülesleidmiseks vähem aega kui kõvaketas. Põhiliselt tähendab see seda, et süsteem leiab vajaliku asukoha flash seadmelt palju kiiremini ülesse kui sellele vastava oblasti Sinu kõvakettalt. Kõvaketas on kiirem suuremahuliste järjestikuste andmeblokkide lugemisel, flash draiv loeb aga kiiremini juhuslikke väiksemaid andmeblokke.
Kui Sul on olemas ühilduv väline flash mäluseade, siis suunab ReadyBoost väikesed andmeblokid sinna flash mällu (välkmällu) ja kui tekib vajadus, siis saab ta need andmed sealt palju kiiremini tagasi kui ta saaks seda teha ainult kõvaketast kasutades. Ühesõnaga, hea flash mälu kulutab palju vähem aega failide otsimiseks kui seda kõvaketas ja kui sinna flash mällu viiakse palju väikseid faile, siis saab Windows 7 sealt nad palju kiiremini kätte kui seda kõvaketta puhul.
Seega kasutab ReadyBoost USB seadmel (nt USB mälupulk, USB 2.0 draiv, SD card, CompactFlash ja muud portatiivsed välkmälu seadmed) olevat flash mälu selleks, et suurendada süsteemi jõudlust.  Ta kasutab USB draivi kõvaketta mälu ja/või virtuaalmälu hoidmiseks, et kiirendada failidele ligipääsu ja suurendada vaba kättesaadava füüsilise mälu (RAM) mahtu.
Kuna välist USB mäluseadet võib ilma süsteemi hoiatamata eemaldada, siis andmed, mida viiakse üle ReadyBoost vahendusel, krüptitakse ja arhiveeritakse ka kõvakettale (ühtlasi pakitakse ka nad kokku). Krüptimist tehakse seetõttu, et neid andmeid ei saadaks lugeda teise süsteemi poolt ja andmete varundamine lubab Windows Vistal need taastada, juhul kui väline flash mäluseade ootamatult eemaldatakse.

Windows Vista toetab järgmisi ReadyBoost seadmeid:

Väline flash mäluseade peab omama vähemalt 256 MB vaba mälu ReadyBoost vahemälu tarbeks.
Siiski, kui palju kasu me sellest ReadyBoost tehnoloogiast saame? Kui Sul on sisemist mälu märksa rohkem kui Sinu süsteem seda tavaliselt kasutab, siis ei ole Sul sellest ReadyBoost tehnoloogiast kasu, aga kui Sul jääb alatihti sisemisest mälust väheks, siis kasuta oma välist flash mäluseadet.

Kuidas ReadyBoost'i kasutada:

autoplay

USB drive

Seega, kui Sa klõpsad Speed Up My System Using Windows ReadyBoost, siis kasutab SuperFetch selle ketta (USB mälupulga) mahtu enda andmete hoidmiseks (st vahemäluna). See vabastab süsteemi enda mälu, mida vastasel juhul oleks SuperFetch hakanud kasutama. Samal ajal võib oma USB mälupulka kasutada nagu tavaliselt ka tema õigeks otstarbeks, st sinna faile kopeerida, sealt faile kompuutrise tuua jne...

Sa võid ka hiljem korrigeerida ja kontrollida seda et kui suurt osa SuperFetch võib Sinu Flash mäluseadmest kasutada. Vali Start - Computer; tee oma Flash kettal paremklõps ja vali käsk Properties. Dialoogiaknas ava ReadyBoost lipik/sakk ja klõpsa Use This Device, et lubada SuperFetch'ile ligipääs Sinu USB mälupulgale ning kasuta siis liugurit, te määrata mälu maksimummaht, mida SuperFetch võib kasutada (vaata ülemist pilti).

Allolaval pildil kasutatakse ReadyBoost vahendina USB mälupulka:

ReadyBoost ja USB ketas

OLULINE! Kui Sa ostad endale uue USB draivi (mälupulga või ketta), siis vaata, et ta ühilduks Vista ReadyBoost'iga, sest kaugeltki mitte kõiki neist ei saa kasutada koos Vista ReadyBoost vahendiga. Et USB mälupulka/draivi saaks kasutada koos ReadyBoost vahendiga, selleks peab ta omama just piisavalt kiiret andmete ülesotsimise kiirust mitte aga kiiret andmete ülekandmise kiirust. Näiteks, kui Sa ostad poest mälupulga, millel on kiri high-speed USB 2.0..., siis ei tähenda see ReadyBoost suhtes midagi, sest see kiri näitab andmete ülekandmise kiirust mitte aga nende ülesleidmise/otsimise kiirust, aga ReadyBoost'iga ühildumiseks on vaja just seda andmete otsimise suurt kiirust. Paljud high-speed draivid aga ei oma andmete otsimise suurt kiirust. Seega "high-speed" on küll hea asi, aga ReadyBoost suhtes ei tähenda see midagi...

Kahjuks, kui Sa ostad poest selle USB mälupulga, siis ei saa Sa kuidagi kindlaks teha, et kas ta sobib Vista ReadyBoost vahendiga või ei sobi seda. Seda saab alles siis kindlaks teha, kui Sa torkad ta oma arvutibloki vastavasse pessa ja käivitad ta koos ReadyBoost'iga. (Võib olla tulevikus ilmuvad müüdavatele USB draividele ka kirjad, mis näitavad nende ühildumist või mitteühildumist ReadyBoost'iga.)
Et Sinu elu ses suhtes kergemaks teha, pakun välja kaks abivahendit:

1) Enne, kui hakkad endale ostama uut USB draivi, mine siintoodud aadressile ja seal on toodud ära loetelu peaaegu kõikidest seadmetest (tootjafirmade ja tüüpide kaupa), mis toetavad ning mis ei toeta seda ReadyBoost vahendit; vajuta siia!

2) Sunni Vista't, et ta kasutaks igasugust USB seadet (ka neid, mis ei sobi selleks) koos ReadyBoost'iga järgmise nipi abil:

Esmajärjekorras kasuta ikka seda esimeses punktis toodud abivahedit!

Kuid alates 2008. aastast peaksid juba kõik müüdavad USB draivid olema Windows Vista ReadyBoost kõlblikud nii et võid julgelt osta igasuguse mälupulga ja Sul ei ole vaja seal Windows'i registris pusida...

NB! Kui Sul on üsna uus kompuuter kiire kõvaketta ja piisava koguse füüsilise mäluga (nt 4 GB), siis ei ole mõtet seda ReadyBoost vahendit kasutada, sest sel juhul ei anna ta erilisi tulemusi.
Kasuta antud vahendit siis kui Sul on aeglane kõvaketas, vähe füüsilist mälu või kui Sa kasutad mini-sülearvutit (Netbook).

Kui Sinu arvutis on Solid State Drive (SSD) ketas, siis näiteks Windows 7-s ei olegi ReadyBoost ja SuperFetch vahendite kasutamise võimalust, sest SSD-ketas on piisavalt kiire nii et antud instrumentide rakendamiseks ei ole mingit vajadust.

Et aga oma mäluprobleeme igaveseks lahendada, selleks võid endale installeerida või osta ka hoopis Windows Vista mingi 64-bit versiooni...
Mis on Windows Vista 32-bit (x86) ja Windows Vista 64-bit (x64) versioonid ja nende erinevused ning eelised, sellest loe siit!

Ülesse

Edasi Vista optimeerimine ja tuunimine II.osa >

< Tagasi

< Tagasi Windows Vista esilehele ja sisukorda

Saada ka enda tuttavale lugemiseks!

Kui Sa saadad meili, siis on Sinu saadetavas kirjas selle lehe aadress juba
olemas ja muu saad ise juurde lisada.

Sisesta siia saaja e-mail aadress:

elaja kojuAbout Us |Site Map | ©2006 Ahv & Co Eesti Vabariik