Vista sisukordaVista sisukorda

Koju_1 Koju1 Koju_2 Koju2 SISUKORD ArvutiabiKoolitus & help

Minu lugu...

Windows Vista 32-bit (x86) ja Windows Vista 64-bit (x64) versioonide erinevused ja eelised


(Käib ka Windows XP ja Windows 7 kohta!)

Kirjutatud septembris, 2008

 



Natuke mõistetest ja mida tähendavad Vista (või Windows 7) 32-bit ja 64-bit versioonid

Märkus: See alltoodud jutt kehtib ka Windows XP kohta kuigi ma temast siin eraldi palju juttu ei tee...

Mida tähendab bit?

Kui me töötleme kompuutriga mingeid andmeid, siis mõtleme me andmete all andmeid, mis on giditaalsel kujul, st andmeid, mis koosnevad bitijadadest ehk märkide 0 ja 1 jadadest (string). Kahendsüsteemis on tavaelus kasutatava kümnendsüsteemi arvud tõlgitud ühtede ja nullide jadaks, sellisel moel on võimalik tõlkida arve arvutile arusaadavasse keelde: 1 on elektriimpulss, 0 tähendab aga elektriimbulsi puudumist.
Bit (binary digit) on binaarne number (kahendsüsteemne arv) ja kahendsüsteemis märgitakse arve ainult kahe numbri abil: 0 ja 1. Üks koht kahendarvus on üks bitt, mis on ka andmehulga põhiline mõõtühik.

Nagu ka  kümnendsüsteemis, milles arvude esitamiseks kasutatakse numbreid 0 kuni 9, luuakse ka kahendsüsteemis suuremad arvud numbrite (0 ja 1) kombinatsioonidest.  
Bit ongi kõige väiksem digitaalne andmeühik, kaheksa bitti moodustavad ühe baidi (byte).

bit—tähendab seega binaarset ühikut/numbrit (kahendsüsteemset arvu/numbrit), mis võib olla suurusega kas siis 0 või 1. Kompuutertehnoloogias kasutataksegi baasühikuna bit'i, mis on ühtlasi ka kõige väiksemaks mõõdetavaks ühikuks.
Üksainus bit võib aga ka tähendada suurust/väärtust, mis võib olla kas 0 või 1, kas üks või null, kas õige (true) või vale (false), kas no või yes, kas must või valge või siis "lüliti", mis võib olla kas "sees ehk sisse lülitatud" ("on") või "väljas ehk välja lülitatud" ("off").

bait (byte)—see on bittide komplekt, mis koosneb tavaliselt 8 bit'ist ja ta võib esindada kuni 256 väärtust (0–255).
Seega on byte digitaalne andmeühik, mis koosneb seega 8 bitist. Ühe baidiga saab esitada väärtusi 0 kuni 255, seega märkida 256 sümbolit, numbrit või värvitooni. Kompuutertehnoloogias märgitakse baite järgmselt:

1 kilobait = 1 KB = 1024 baiti,
1 megabait = 1 MB = 1 048 576 baiti,
1 gigabait = 1 GB = 1 073 741 824 baiti,
1 terabait = 1 TB = 1 099 511 627 776 baiti.

"Sõna" ("word")—see on natuke suurem kui bait, aga tal ei ole standartset suurust ja ta esindab kompuuter-protsessortehnoloogias ühte registrit.
IA-32 arhitektuuris (Inteli arhdektuur, 32-bit'ine), mida kutsutakse põhiliselt x86 või x86-32 arhitektuuriks, nimetatakse 16 bitti "word'iks" ((32 bitti on aga topeltsõna (double word ehk dword)), muudes kompuuterarhitektuurides omab "word" suurusi 8, 32, 64, 80 või midagi muud.

Märkus: DWORD mõiste:

Graafikaseadmete (skännerid, digitaalkaamerad jne), graafikaprogrammide ja kompuutri display puhul kasutatkse sellist mõistet nagu piksel (pixel—"pildi element" ) ja pikseli füüsiline suurus sõltub sellest, et kuidas me seadsime oma ekraani resolutsiooni.
Kui piksel kirjeldab mingit värvi, siis kasutab ta selleks värvispektrumi kolme komponenti—RGB (red-punane, green-kollane ja blue-sinine). Värvipikseli kirjeldamiseks võib kasutada kuni kolme baiti andmeid, üks bait iga põhilise värvikomponendi jaoks. True color või 24-bit värvisüsteem kasutab kõiki kolme baiti, aga paljud paljud värvisüsteemid kasutavad ainult ühte baiti, mis sisaldab ainult 256 erinevat värvitooni.
32-bit värvisüsteem määratleb samuti bittide hulka, mida iga piksel sisaldab, kuid siin kasutatakse 24 bitti värvide ja 8 bitti kontrollinformatsiooni jaoks.
Digitaalsetes piltides/kujutistes viitab 32-bitti sellele, et pilt on 24-bit truecolor kujutis, mis sisaldab ka 8-bit'ist alfa kanalit (alpha channel). Tavaliselt defineeritakse truecolor'it kui värvi, mis sisaldab vähemalt 256 punast, rohelist ja sinist värvivarjundit ning kokku võib neid olla vähemalt 16,777,216 värvivarjundit.
Üks bait (8 bitti) kanali kohta lubab 256 (28) tooni ühe värvikanali jaoks, seega on igas pikselis 16,777,216 (224) värvi.

On olemas ka nn 32-bit failiformaat, mis on binaarne failiformaat, kus iga informatsioon on defineeritud 32 bitiga (või 4 baidiga), näiteks Windows Metafile (WMF).

32-bit ja 64-bit kompuutriarhitektuurid:

Tänapäeva kompuutrid võivad olla kas 32-bit või 64-bitised või siis 128-bitised kompuutrid. Näiteks 32-bitine kompuuter tähendab seda, et tema peaprotsessor võib töödelda ühekorraga 32 protsessi ja edastada korraga 32 bitist infot ning kasutada mäluaadresse, mis on esitatud 32 bitiselt.
64-bitine kompuuter on seega 2x võimsam.

Antud artikliga seoses ja maakeelde panduna näitab 32-bit või 64-bit kompuutriarhitektuur seda, et kui suurt hulka andmebitte (bits) suudetakse ühekorraga (paralleelselt) tõõdelda või siis edasi toimetada.
Näiteks viitab siin 32-bit termin siis järgmisele:

  • Protsessor (CPU)—osutab registri mahule; 32-bit protsessor võib töödelda andmeid ja mäluaadresse, mis on esindatud 32 bitistena. Ehk teisisõnu on mäluaadressid 32 bitise pikkusega ja neid hoitakse binary numbrites (2-nd süsteemi numbrites).
    Seal on ligikaudu 4 miljardit erinevat 32-bit binary numbrit (2ˆ32=4 294 967 296) ja seetõttu saame me oma 32-bitises kompuutris kasutada kuni 4GB füüsilist mälu, mis on praegu enamus kasutajatele enam-vähem piisav.
    Igale protsessile määratakse selles 4 GB virtuaalses mälus (virtuaalmälus) omaenda eraldi teistest isoleeritud aadressiruum (mäluaadress) sõltumata ligipääsetava füüsilise mälu mahust. Iga protsess on teistest isoleeritud ja omab selles 4GB aadressiruumis omaenda aadressi.
    Seega on seda virtuaalset mälu tavaliselt palju rohkem kui füüsilist mälu (RAM). Kompuutri füüsilise mälu maht ei ole seotud mälu aadressiruumi mahuga. Näiteks kui kompuutris on 256MB füüsilist mälu, siis on seal selle füüsilise mälu jaoks 4GB mäluaadresse ja kui kompuutrisse on paigaldatud näiteks 8GB füüsilist mälu, siis on seal selle mälu jaoks ikkagi ainult 4GB aadressiruumi.
    Programmid ise ei pääse füüsilisele mälule otse ligi vaid kui programm nõuab rohkem mälu, siis Windows viib vajaliku osa füüsilisest mälust (juhul kui seda momendil jätkub) sinna mälu aadressiruumi ja sealt siis saabki see programm vajaliku lisamälu.

    Märkus: Piltlikult õeldes, kui Sul on 32-bitine kompuuter, siis ei ole mõtet paigaldada talle üle 4 GB füüsilist mälu, sest kasutada saab ikkagi ainult kuni 4 GB mälu (reaalselt veelgi vähem: 3 - 3,5 GB).

  • Siin (bus—emaplaadi üks osa)—näitab seda et kui palju "juhtmeid/kanaleid" on siinis ja 32-bitine siin edastab korraga/paralleelselt 32 bitti andmeühikuid.

  • Operatsioonisüsteem—viitab otseselt bittide hulgale, mida kasutatakse mäluaadresside jaoks (näiteks Windows Vista mingis 32-bit versioonis).
  •  

    Terminid 32-bit ja 64-bit viitavad siis sellele, et kuidas kompuutrite protsessorid (CPU) töötlevad informatsiooni ehk kui kiiresti nad seda teevad. 32-bit protsessor võib korraga töödelda kuni 2^32 matemaatilist numbrit, aga 64-bit protsessor võib ühekorraga tegeleda kuni 2^64 ehk ligi 18.4 kvintiljoni (18,400,000,000,000,000,000) matemaatilise numbriga.

    Koos Windows XP-ga ilmusid ka spetsiaalsed Windows'i versioonid, mis kasutasid Inteli ja AMD 64-bit protsessoreid. Mitte just väga kaua aega tagasi müüdi kodukasutajatele põhiliselt ainult 32-bit kompuutreid, need kes aga ostsid palju-palju kallima 64-bitise kompuutri, olid kas tehnoloogiafännid või siis need kes kasutasid väga suurt mäluhulka nõudvat tarkvara, sest 64-bit PC'd toetavad suuremahulist mälu.
    Seega kasutati siiamaani tavaliselt Windows Vista mingit 32-bit versiooni ja Windows'i varasematest operatsioonisüsteemidest olidki kodukasutaja jaoks kõik Windows'i operatsioonisüsteemid 32-bit'ised (v. a. Windows XP, mis oli esindatud ka 64-bitises variandis).
    64-bitine Windows võib utiliseerida palju rohkem mälu kui seda 32-bitine Windows'i versioon, st Sa saad näiteks 32-bitise Windows Vista'ga kasutada kuni 4 GB'i füüsilist mälu (reaalselt aga veelgi vähem), aga tema 64-bitise versiooniga kuni 128 GB'i ja isegi rohkem füüsilist mälu (RAM). Kuna kompuutri jõudluse ja kiiruse puhul mängivad kõige tähtsamat osa just tema protsessor ja füüsilise mälu (RAM) maht, siis ongi ses suhtes parem kasutada 64-bit Windows Vista mingit versiooni.
    Mõned aastad tagasi alustati 64-bitiste kompuutrite masstootmist ja nüüdseks on ka nende hinnad tunduvalt langenud, loomulikult on üheks põhjuseks ka see et kompuutrite hinnad on üleüldse tublisti langenud. Nüüd on Windows Vista ja Windows 7 operatsioonisüsteemi iga versioon kättesaadav nii 32-bit kui 64-bit (Microsoft kasutab nende jaoks termineid x86 ja x64) versioonina ja enamus tänapäeva CPU protsessoreid ning emaplaate on x64 põhised ning seega toetavad nad ka 64-bit operatsioonisüsteeme.
    Kui Sa olid hiljaaegu ostnud endale uue kompuutri, kus oli Windows Vista või Windows 7 juba olemas, st ta oli sinna eelinstalleeritud (Vista OEM kompuuter), siis on see suure tõenäosusega 32-bit Vista (ehk x86 Vista) või siis 32-bit Windows 7 (ehk x86 Windows 7). Kuid üha rohkem ilmub müüki neid kompuutreid, kuhu on eelinstalleeritud mitte 32-bitine Vista ja Win 7 mingi versioon vaid hoopis nende mingi 64-bit'ine variant. Peale selle saab Internetist osta ja alla laadida nii 32-bit kui 64-bit Windows Vista ja Windows 7 versioone.

    Märkus: Kui Sa tõmbad Internetist alla mingi Windows Vista või Win 7 ja kui Sul on natuke vanem kompuuter, siis vaata, et see oleks ikka tema 32-bit'ine variant. Et kasutada Vista 64-bit või Win 7 versiooni, peab Sul selleks olema 64-bit'ine protsessor ja samuti 64-bitised draiverid oma riistvara jaoks (printer, väline kõvaketas jne).
    Enamus uuemaid kompuutreid sobivad ka Windows Vista ja Win 7 64-bit versioonidele.

    NB! Netbook kompuutrite puhul tuleb arvestada ka seda et nad jooksevad Intel Atom platvormil (vähemalt praegu 2009), mis töötavad ainult Windows'i 32-bit versioonidega ja seega ära muretse endale x64 Win 7 versiooni. Kui Sul on Windows XP-ga Netbook ja tahad teda uuendada (upgrade) Windows 7 operatsioonisüsteemiks, siis muretse ikka see odavam Win 7 Upgrade 32-bit DVD plaat või siis tema ISO fail.

    Kui Sa lähed nüüd poodi ja tahad osta mingit kompuutrit, siis uuri müüja käest, et kas on saadaval ka Windows Vista või Win 7 64-bit versiooniga kompuutrit ja kui on, siis soovitaksin Sul selle osta, sest hinnavahe on neis minimaalne; täpselt samuti käitu ka Internetist ostmisega (või Vista ja Win 7 allalaadimisega), sel juhul pead aga kindel olema, et Sinu kompuuter on 64-bit kompuuter (protsessoriga ja emaplaadiga). Peale selle peab arvestama ka sellega, et nii mõnedki programmid ja seadmed ei hakka selle 64-bitise versiooniga töötama—kas puuduvad sobivad draiverid või siis nad ei ühildugi 64-bit Vistaga, aga selliseid probleeme jääb üha vähemaks ja vähemaks...

    Windows Vista Ultimate täishinnaga karbiversioon (retail) sisaldab mõlemat nii tema 32-bit (x86) kui ka 64-bit (x64) versiooni; karbis on kas kaks eraldi DVD plaati või siis on nad pandud ühele dvd plaadile ja Sa saad installeerimise käigus valida vajaliku versiooni. Kes ostab aga mingi muu Vista karbiversiooni, siis need võivad osta hiljem väga väikse raha eest ka selle 64-bitise versiooni.

    Ülesse

     

    Vista ja Windows 7 32-bit ja 64-bit versioonide erinevused:

    Windows Vista ja Windows 7 64-bit versioonid on funktsionaalsuse poolest täiesti identsed oma suguvendade 32-bit versioonidega, kuid Vista ja Win 7 64-bit redaktsioonid sisaldavad peale selle ka mõnda täiesti unikaalset vahendit.
    Kõige suuremaks erinevuseks on mälule ligipääsu võimalused, mälu juhtimine ja täiendatud turvalisus. Nagu juba ülalpool sai mainitud, siis on 64-bit'ise Windows Vista (või Win 7) üheks peamiseks eeliseks see et temaga saab ligi füüsilisele mälule (RAM), mis on suurem kui 4 GB-i.
    Olenevalt sellest, et milline Windows Vista (või Windows 7) versioon on Sinu kompuutrisse installeeritud, toetab Windows Vista või Windows 7 64-bitine versioon füüsilist mälu alates 1 GB'st kuni 128 GB-ni (aga ta toetab ka suuremat kogust füüsilist mälu).

    Seega võib 64-bit Windows Vista või Windows 7 töötada palju efektiivsemalt ja kiiremini ning Sa saad üheaegselt jooksutada palju suuremat hulka programme.

    Vista ja Windows 7 32-bit versioon (momendil enamik tavakasutajate kompuutreid) lubab kasutada kuni 4 GB füüsilist mälu, aga kuna ta tunnistab reaalselt vaid 3,25-3,5 GB'i paigaldatud 4 GB'ist mälust, siis ei ole erilist mõtet enda kompuutrisse 4 GB'i mälu paigaldada. Noh, aga kui rahakott võimaldab, siis võib ka 4 GB'i panna, osa sellest kulub ikkagi marjaks ära...
    64-bit'iste protsessorite puhul tuleks aga seda mälumahtu vähemalt kahekordistada, st kui Sa hakkad ise installeerima 64-bitist Windows Vista't (või Win 7't), siis on seda mõtet teha ainult siis kui Sul on vähemalt 4 GB'i või veelgi parem 8 GB'i või rohkem füüsilist mälu.

    Üsna oluliseks eeliseks Windows Vista (või Windows 7) 64-bit versioonide puhul on ka tema uued turvavahendid ja need on järgmised:

    Millele peaks tähelepanu põõrama enne kui Sa installeerid Windows Vista või Windows 7 64-bit versiooni—tema miinused:

    Kuid siin tahaks nende miinuste juures kohe märkida seda et neid puudusi on hakatud üsna usinalt likvideerima ja seda muret jääb üha-üha vähemaks; nii programmide kui ka draiverite tootjad põõravad üha rohkem tähelepanu just 64-bit operatsioonisüsteemidele. Pealegi, paljud programmid, mis on tehtud ainult Windows Vista 32-bit versioonidele, jooksevad väga hästi ka 64-bit Windows Vista ja Windows 7 masinates.
    Ja kui Sa ostad poest kompuutri koos eelinstalleeritud 64-bit Vista või Win 7 versiooniga, siis on seda jama veelgi vähem.

    Windows Vista (Windows 7) 32-bit ja 64-bit versioonide erinevused üksikasjalikumalt:

    Arhitektuur Windows Vista või Windows 7 32-bit versioonid Vista (Windows 7) 64-bit versioonid
         
    Süsteeminõuded
    1-gigahertz (GHz) 32-bit (x86) protsessor või 64-bit (x64) protsessor, 512 MB füüsilist mälu (RAM)
    1-GHz 64-bit (x64) protsessor, 1 GB füüsilist mälu (RAM) (soovitatav on omada 4 GB mälu)
    Mälule ligipääs
    32-bit Vista (Win 7) versioon võib ligi saada kuni 4 GB-le füüsilisele mälule.
    64-bit Vista (Win 7) versioon saab kasutada füüsilist mälu alates 1 GB'st kuni 128 GB'i ja rohkema mäluni.
    Mälule ligipääs olenevalt Windows Vista või Windows 7 versioonist
    Kõik 32-bit Vista (Windows 7) versioonid võivad saada ligi kuni 4 GB'le füüsilisele mälule.
    Vista ja Windows 7 Home Basic - 4 GB mälule
    Windows 7 Starter - 4 GB mälule
    Vista ja Windows 7 Home Premium - 16 GB
    Windows Vista Business - 128 GB või rohkemale mälule
    Windows 7 Professional - 128 GB või rohkemale mälule
    Vista ja Windows 7 Enterprise - 128 GB või rohkemale mälule
    Vista ja Windows 7 Ultimate - 128 GB või rohkemale mälule
    DEP
    32-bit Vista (Win 7) kasutab tarkvarale-baseeruvat DEP versiooni.
    64-bit Vista (Win 7) toetab raudvara DEP'i.
    Kernel Patch Protection (PatchGuard)
    32-bit Vista'le ei ole see vahend kättesaadav.
    Siin on see kaitsemehhanism olemas.
    Draiverite digitaalne signeerimine
    32-bit Vista (Win 7) versioonides võib kasutada ka signeerimata draivereid.
    64-bit Vista ja Windows 7 puhul peavad olema kõik draiverid signeeritud.
    32-bit draiverite tugi
    32-bit Vista (Win 7) toetab 32-bitiseid draivereid, mis on loodud tema jaoks.
    64-bit Vista ja Windows 7 versioonid ei toeta 32-bit seadmete draivereid.
    16-bit programmide tugi
    32-bit Vista (Win 7) toetab osaliselt 16-bitiseid programmme.
    64-bit Vista ja Windows 7 versioonid ei toeta 16-bit programme (st ei toetata vanemaid programme ja mänge - ka need on ju programmid).


    Kui nüüd uurida seda ülaltoodud tabelit, siis on seal tavakasutaja jaoks kõige olulisem punasega värvitud "Mälule ligipääs olenevalt Windows Vista või Windows 7 versioonist" rida.
    Näiteks kui Sa tahad installeerida 64-bit Windows Vista või Windows 7 Home Premium versiooni, siis peaks Sul olema vähemalt 4 GB'i füüsilist mälu, sel juhul kasutab opsüsteem selle mälu ka enam-vähem täielikult ja efektiivselt ära. Aga siiski tuleks kohe esimesel võimalusel lisada niipalju mälu juurde, et seda oleks näiteks 8 GB'i, veelgi parem on lisada niipalju, et saaks see lubatud 16 GB'i täis (oodata kuni mälu hinnad veelgi sobivamaks muutuvad). Vista ja Win 7 Home Premium väljalasetele ei ole mõtet üle 16 GB'i mälu lisada, sest nendega saab kasutada ainult kuni 16 GB'i füüsilist mälu (vaata tabelit).
    Kes on aga "üliõnnelikud" Windows Vista Home Basic omanikud, nendel ei maksa küll installeerida Vista 64-bitist versiooni, sest nagu me ülaltoodud tabelist näeme, siis saab isegi tema 64-bitise versiooniga kasutada ainult kuni 4 GB'i füüsilist mälu.

    Märkus: Windows XP Professional x64 (64-bit) ja Windows XP 64-bit toetavad 128 gigabaiti (GB) ja rohkem füüsilist mälu ning tervelt 16 terabaiti (TB) virtuaalset mälu.
    Müügil on Microsoft Windows XP Professional 64bit OEM versioonid...

    NB! Sa pead ka eelnevalt vaatama, et kui palju Sinu kompuutri emaplaat seda füüsilist mälu üleüldse toetab; vanemad emaplaadid toetavad ainult kuni 8 GB mälu.

    Täiendatud juulis 2010: Lisan siia huvi pärast ka ühe tabeli, mis näitab, et 64-bitiste Windows 7 opsüsteemide kasutuselevõtt üha kasvab:

    Protsendid

    Ülesse

    Kuidas teha kindlaks, et kas Sinu kompuuter ikka sobib Vista või Win 7 64-bit mingile versioonile ja kuidas tuvastada seda et milline Vista või Windows 7 (kas tema 32-bit või siis 64-bit versioon) on Sul juba olemas?

     

    Kas Sinu kopuuter sobib Vista või Win 7 64-bit mingile versioonile?

    Üldiselt peaksid peaaegu kõik uuemad kompuutrid selleks sobima nii nende protsessorite kui ka emaplaatide osas. Kui Sa aga ostad poest komuutri, millesse on Windows XP või Windows Vista mingi 64-bitine versioon juba installeeritud, siis on järelikult kõik korras...
    Kui Sul on aga natuke vanem kompuuter, siis uuri tema kodulehelt seda, et kas ta sobib 64-bitistel operatsioonisüsteemidele. Seda võid teha ka oma kompuutri emaplaadi (motherboard) tootjafirma kodulehelt.

    1) Aga Sa võid ka ise "kohapeal" asja uurida. Kõigepealt mõtle, et kas Sul ongi vaja seda 64-bit Vista't või Windows 7't installeerida; kui Sa kasutad oma kompuutrit ainult mõne programmiga töötamiseks ja veebis surfamiseks, siis ei ole küll mõtet seda teha. Pealegi, et hakata Windows Vista või Win 7 mingit 64-bitist versiooni üleüldse installeerima, peaks Sul olema vähemalt 4 GB'i mälu juba olemas (hiljem võid mälu juurde osta). Seega, et jooksutada Windows'i 64-bitist versiooni, peab Sul olema 64-bitine protsessor ja vähemalt 4 GB füüsilist mälu (RAM).
    Kui Sa oled asjast huvitatud, siis uuri kõigepealt oma protsessori sobivust 64-bit opsüsteemi jaoks:

    64-bitine protsessor

    2) Peale protsessori peab ka Sinu emaplaat (motherboard) toetama 64-bit operatsioonisüsteeme ja ta peab selleks oma sellist vahendit nagu "memory remapping" (mälu ümberadresseerimine). Mõnede emaplaatide puhul saab seda vahendit näha ja sisse/välja lülitada kompuutri BIOS'is, aga üldiselt kui seda seal BIOS'is ei ole näidatud, siis on tema olemasolu kindlakstegemine üsnagi raske—tuleb minna Sinu kompuutri või emaplaadi tootja kodulehele ja sealt uurida...(või kui on olemas emaplaadi/kompuutri dokumentatsioon, siis vaata sealt, et kas see memory remapping vahend on ikka olemas). Oma emaplaadi tootja ja mudeli saad teha kindlaks kasvõi sellesama ülaltoodud SIW programmikese abil—vaata seal parameetri Motherboard alt.

    Kõigepealt mine oma BIOS'i ja vaata, et kas seal on see parameeter olemas ning nagu alltoodud pildilt on näha, siis on selle kompuutri emaplaadil see Memory Remap vahend olemas:

    Siin on memory remapping olemas

    NB! Mis see BIOS on ja kuidas sinna pääseda, sellest loe siit!

    Mõnikord ilmub see memory remapping parameeter BIOS'i siis kui Sa installeerid oma kompuutrisse lisamälu nii et seal on teda kokku 4 GB'i või siis kui Sa uuendad oma BIOS versiooni, st laed Internetist alla tema uusima versiooni (emaplaadi või siis kompuutri tootjafirma kodulehelt).
    Üldiselt peaksid peaaegu kõik kaasaegsed kompuutrid (nende emaplaadid), millede protsessorid on 64-bit toega omama ka seda memory remapping vahendit, seega kui Sa seda parameetrit oma BIOS'is või kompuutri tootjafirma kodulehelt ei leiagi, siis pole häda midagi...


    PS! Nüüd saab ka Windows 7 Upgrade Advisor tasuta instrumendiga teha kindlaks kas Sinu XP ja Vista masinad sobivad 64-bit Windows 7-le (seal on see info 64-bit vahekaardil/sakil.



    Kuidas teha kindlaks seda et milline Windows Vista või Windows 7, kas tema 32-bit või siis 64-bit versioon, on installeeritud Sinu kompuutrisse:

    Mõnikord ostad Sa oma kompuutri hoopis kellegi võõra isiku käest või Sa oled siis unustanud, et mis Vista (või Win 7) on Sul olemas ja seega oleks nüüd vaja see asi selgeks teha. Juhtub ka seda, et keegi on laadinud Internetist alla mingi Vista või Win 7 versiooni (näiteks piraadi) ja pärast tema installeerimist avastab ta, et osa seadmeid või programme ei hakka tööle... Ja pärast kontrollimist tuleb välja, et ta laadis alla hoopis Vista (või Win 7) 64-bit versiooni, aga tema kompuutri protsessor/emaplaat ei sobigi antud opsüsteemi jaoks.

    Et kontrollida mis operatsioonisüsteem on Sinu kompuutrisse installeeritud, tee järgmist:

    tegemist on 32-bit Vista

    Ülesse

    Mida peab teadma siis kui Sul on Vista või Win 7 karbiversioon (retail) või siis kui Sul on OEM kompuuter, millesse on Vista või Win 7 mingi OEM versioon juba eelinstalleeritud (poest ostes)

    Kellele põhiliselt see jutt on siin ikkagi adresseeritud:

    Kui Sa ostad endale Windows Vista Ultimate karbiversiooni ((Full Package Product (FPP) ehk retail—täisversiooni)), siis antakse sulle Vista installeerimise DVD plaadiga kaasa nii Windows Vista 32-bit kui ka 64-bit versioonid ja seega võid Sa ise valida, et millise Sa neist installeerid. Sa võid näiteks algul installeerida tema 32-bit versiooni ja kui vaja siis võid hiljem selle kustutada ning tema asemele installida Windows Vista 64-bit versiooni—aktiveerimisvõti/tootevõti (Product Key) kehtib siin mõlema jaoks. Sa pead kindlasti enne oma vana 32-bit versiooni kustutama ja alles siis installeerima tema 64-bit versiooni, st tegama nn clean install'i.

    Märkus: Võib olla hakkab sama asi kehtima ka Windows 7 Professional'i kohta, veel ei tea?

    Kui Sa ostsid mingi muu Windows Vista karbiversiooni ((Full Package Product (FPP) ehk retail—täisversiooni)), siis saad Sa kaasa ainult Windows Vista 32-bit versiooni. Nüüd kui Sa tahad hankida endale ka selle 64-bit versiooni, siis mine Microsoft'i järgmisele aadressile ja sisesta algul oma aktiveerimisvõti (Product Key; cd key) ning 6-kohaline kontrollnumber (pildilt) ja klõpsa Continue. Kui kõik õnnestub, siis jätka ostmisprotseduuri, seejärel saad Sa kusagil $10 eest endale sellesama Vista 64-bit versiooni.
    Aadress: http://www.microsoft.com/windowsvista/1033/ordermedia/default.mspx

    Loe sellest Vista karbi ja Vista OEM versioonidest siit.

    Loe Vista Clean installist siit.

    Hoopis teine lugu on aga siis kui Sa ostsid poest kompuutri, millesse oli mingi Windows Vista või Windows 7 versioon (tavaliselt Windows Vista Home Premium või Windows 7 Home Premium) juba installeeritud (eelinstalleeritud) ja seega omad Sa Vista või Win 7 OEM versiooni. Võib ka nii olla, et Sa ostsid poole odavama Vista OEM versiooni Interneti kaudu või siis isegi poest. Peale selle on ka selline võimalus, et Sa ostsid kellegilt kasutatud kompuutri, kuhu on installeeritud Vista (või Win 7) mingi OEM versioon.
    Kuni siiamaani (august 2008) müüdi Vista OEM versioone ikka tema 32-bit variandis, aga nüüd pakutakse ka OEM Vista 64-bit versioone (ja tulevikus ka OEM Windows 7 64-bit versioone) ja soovitan Sul kohe väga soojalt see 64-bitine variant valida, sest sellega ei raiska Sa tulevikus oma niigi vähest raha... Enne kui ostma hakkad, küsi ikka müüjalt täpselt järgi, et millega tegu on ja vaata, et Sa "lüpsta" ei saa...!
    Asi on selles et OEM arvutite puhul Sa ei saa oma juba installeeritud 32-bitist Vistat või Windows 7't asendada tema 64-bitise versiooniga vaid Sa pead ostma endale uue Vista või Windows 7 koopia (tema 64-bit versiooni), sest Sinu vana OEM Vista (või OEM Windows 7) aktiveerimisvõti ei sobi Vista 64-bit versiooniga (või 64-bit Windows 7 versiooniga)—ühesõnaga siin ei saa kasutada nn upgrade varianti.
    (Kuigi siin on ka mingid väiksed erandid, sest mõned OEM kompuutrite tootjad on teinud nii et Sa saad sedasama aktiveerimisvõtit kasutada ka Vista 64-bit versiooni puhul. Seega oleks võib olla kõige parem algul põõrduda enda OEM kompuutri tootja poole ja uurida tema kodulehe kaudu, et mis võimalused on ja et kas pakutakse väikse summa eest ka Vista 64-bit versiooni.)

    Kui Sa oled endale hankinud Vista või Win 7-e 64-bit versiooni, siis Sa pead oma vana 32-bitise Windows Vista või Windows 7 OEM versiooni kustutama ja alles seejärel installeerima Vista (või Win 7) 64-bitise versiooni—st tegema nn clean install'i.

    Windows Vista OEM 64-bit versioonid maksavad kusagil £63.44-£75.20 vahemikus ja kui Sa hakkad ostma või hankima endale Vista 64 bitist OEM versiooni, siis vaata, et Sa muretsed ikka oma kompuutri tootjafirma nimelise versiooni. Näiteks, kui Sul on Dell OEM kompuuter, siis osta või siis hangi (piraat) näiteks Windows Vista Ultimate Dell OEM 64Bit variant...(Minu teada Dell ei müü Vista 64 bit versioone Vista Home ja Vista Home Premium versioonide jaoks, vähemalt siiamaani).

    Näiteks järgeval aadressil pakub Microsoft ise taolist asja ja seda on mõtet osta sealt alles siis kui Sa paned oma kompuutri ise kokku või siis ostsid kompuutri ilma operatsioonisüsteemita (ka see on võimalik, näiteks siis kui Sa lased poes oma kompuutri komlekteerida...): Microsoft Windows Vista 64-Bit Ultimate for System Builders Single Pack DVD - OEM, mis maksab $179.99, aadress: http://www.newegg.com/product/product.aspx?Item=N82E16832116215

    Ülesse



    < Tagasi Windows Vista esilehele ja sisukorda



    Saada ka enda tuttavale lugemiseks!

    Kui Sa saadad meili, siis on Sinu saadetavas kirjas selle lehe aadress juba
    olemas ja muu saad ise juurde lisada.

    Sisesta siia saaja e-mail aadress:

     

    elaja koju About Us | Site Map | POSTKASTI EI OLE! Sorry, no mailbox | Ei kaitse ennast ega seda saiti! Ahv & Co Eesti Vabariik; 2006