Win 7 uued või täiendatud vahendid

Windows 7 uute või täiendatud vahendite ülevaade

 

Siin tuleb juttu Windows 7 code (build 6801; M3 - Milestone 3), Windows 7 Build 6956 pre-beta, Windows 7 Beta (Build 7000), Windows 7 Beta (Build 7048), Windows 7 Build 7057 RC, Windows 7 Ultimate Build 7100 RC finaalversiooni ja lõpuks ka Windows 7 RTM lõppversiooni (Build 7600.16385) ehk siis müügiversiooni uutest ning täiustatud vahenditest.
Toon siin ära enam-vähem kõik suuremad uuendused ja täiustused, milledele ma "pihta sain" ning absoluutselt igat pisimuudatust ei ole siin mõtet ära tuua.

*** Mida Windows 7 ei sisalda enam? Windows 7-st lülitati osa komponente/programme, mis olid Windows'i eelmiste versioonide standardsed sisseintegreeritud (built-in) vahendid, välja ja kuidas neid programme (näiteks Windows Mail'i) soovi korral tagasi saada (st "Windows Live" tutvustus), loe - siit.



Windows 7 uued või muudetud vahendid:

• Windows Taskbar (nüüd SuperBar)—Windows 7's on nüüd uus tegumiriba/ülessanneteriba (Taskbar), millele on pandud nimeks Superbar, juhis - siin.
  
  Siia uue Superbar'i alla võib panna ka:
  
  * "Ülekatvad ikoonid või pealisikoonid või pealmised ikoonid" (Overlay icons) ja progressiribad (Progress bars)—nüüd võivad overlay ikoonid katta ka tegumireal asuvaid programminuppe ja programmid võivad anda oma käivitamise kulgemisest tagasisidet ka kasutajale sel teel, et nende taskbar nupud muutuvad progressiribadeks (indikaatoriteks); üks progressiriba näide - kliki pisipildile, et teda suurendada:
  
  
  
  
  Overlay ikoonid (pealisikoonid) on väikesed ikoonikesed, mis on joonistatud üle olemasoleva suurema ikooni ja näiteks Windows kasutab neid Overlay ikoone selleks, et teavitada kasutajat sellest et mõni element omab spetsiaalset funktsiooni või parameetrit, näiteks:
  
  —disketiikoon on kaetud Windows'i standardse overlay ikooniga (pealisikooniga), mileks on vasemal allnurgas asuv kiirkorralduse ikoonike.
  
  
  * Thumbnails (Pisipildid ehk eelvaateaknad)—on Windows 7 Taskbar'il asuvad programmide interaktiivsed pisipildid, milledele võib kasutaja klõpsata ja seejärel saada ligi eelnevalt avatud programmile või aknale, ta võib neid sealt sulgeda ja isegi käivitada sealt spetsiifilisi käske, näiteks mängida või peatada Windows Media Player'it:
  
  
  
  
  
• Aero Peek—Et Windows 7 kasutaja saaks kiiresti ja veatult leida tegumirealt (superbar'ilt) ülesse vajaliku avatud akna, selleks tulebki nüüd appi see Aero Peek (piilumine) funktsioon, mis toob ekraanile kõik tegumireale grupeeritud aknad siis kui kasutaja viib seal kursori nende ikoonide kohale. Kusjuures ekraanil näidatakse nüüd neid aknaid nende reaalses suuruses ja asukohas ning kuvatakse ka nende akende sisu. Kui tegumireal on informatsiooni vähevõitu, siis viib kasutaja oma hiirekursori mingi ikooni/pisipildi kohale ja kohe tuuakse antud aken ekraanil kõige ette ning ülejäänud aknad viiakse tahaplaanile, kusjuures neid näidatakse sel juhul läbipaistvates raamides (klaasist raamides). Kui vaja, siis saab vajaliku akna ülesse leida nii et klõpsad lihtsalt mingile tegumirea pisipildile, ülevaade - siin.

• Start menüü—Windows 7 Start menüü on iseenesest väga sarnane Windows Vista omaga kuid ka teda muudeti natuke visuaalsemaks ja funktsionaalsemaks, kus Windows 7 stardimenüü struktuur muudeti rohkem arusaadavamaks ja täpsemaks. Kui Sa teed seal Start menüüs mingil programmil paremklõpsu ja valid käsu Pin to Taskbar, siis kinnitatakse see programm tegumireale (Superbar'ile) ja sellega muutub see Quick Launch riba võib olla isegi üleliigseks. Kui Sul on mingi programm juba käivitatud ja seejärel ikoniseeritud ta alla tegumireale, siis saad ka tema kõrvale ilmuva noolekse kaudu valida selle Pin this program to Taskbar käsu. Kui Sul on sellisel teel mingi programm (kaust) kinnitatud tegumirea külge, siis ta jääbki sinna ja seda isegi siis kui Sa antud programmi/kausta suled. Ka on täiustatud Search vahendit ja Start menüü värv muutub vastavalt Windows Aero teema värvile.
  
  Windows 7 Ultimate Build 7057 RC väljalaske Start Menu - kliki pisipildile, et teda suurendada:
  
  
  
  
  Siin on samuti tehtud muudatusi, ülevaade ja juhis - siin.
  
  
  
• Jump List menüüd (Mini Start menüüd või hüpikmenüüd)—Windows 7 sisaldab ka sellist uut funktsiooni nagu jump-menüü (Jump List menüü) ja erinevalt Windows 7 6801 väljalaskest, kus tegumireal asuva iga programmi pisipildi kõrval oli eraldi noolnupuke, siis nüüd saab kasutaja teha selle asemel mingil taskbar'i pisipildil paremklõpsu ning sellega avataksegi see jump-menüü. Selles hüpikmenüüs tuuakse ära kõige sagedamini kasutatavate käskude või siis hiljuti avatud dokumentide loetelu—juhis - siin.
• Action Center—Windows Vista Security Center on asendatd Windows 7's täiustatud Action Center'iga - õpetus - siin.
• Internet Explorer 8—Windows 7's on endine Internet Explorer 7 asendatud Internet Explorer 8-ga, mis on kiirem ja ka stabiilsem. Mitme muu täienduse hulgas on ka Windows Vista'st teadaolev Phishing Filter, millele on antud nüüd uus nimi: SmartScreen Filter, mis omab uut kasutajaliidest, ta töötab nüüd kiiremini ja omab ka anti-pahavara tuge. On lisatud ka nn Automatic Crash Recovery, mis laeb pärast IE "kokkukukkumist" varem avatud leheküljed jälle uuesti ülesse. Uuteks vahenditeks on veel näiteks Accelerators, Caret Browsing, Web Slices, Suggested Sites ja muud vahendid... - ülevaade ja juhised - siin.
• Startup Repair (System Recovery)—See vajalik vahend oli ka juba Windows Vista's olemas, aga ta ei olnud vaikimisi installeeritud, Windows 7-s on ta nüüd ka vaikimisi installitud operatsioonisüsteemi partitsiooni ja ta käivitatakse automaatselt kui süsteem ei suuda korralikult startida (buutida). Seejärel ta parandab vead ja viib süsteemi normaalsesse laadimisseisukorda.
  Sain ta ka ise ära proovida kui minu veel üsna toores pre-beta Windows 7 ei suutnud ümberlaadimist teha; ta käivitas ise selle Startup Repair vahendi ja pakkus välja System Restore't, klikkasin Yes ja kõik saigi korda...
  
  Et minna ise sinna System Recovery aknasse, tee järgmist:
  
  1) Tee kompuuri restart ja kohe alglaadimise alguses vajuta kiiresti mitu korda klahvi F8;
  2) Ilmuvas menüüs vaata, et oleks märgistatud Repair Your Computer parameeter ja vajuta ENTER;
  3) Vali klaviatuuriks Estonian parameeter;
  4) Vali oma kasutajanimi ja tipi parool, juhul kui see loodud on; kui parooli ei ole, siis klõpsa lihtsalt OK;
  5) Ilmub System Recovery Options aken, kus saadki tegutsema hakata, näiteks võid seal valida "System Restore" parameetri (Windows Vista's tuligi oma süsteemi taastada tema eelmisse töövõimelisse seisukorda System Restore vahendi abil just siitkaudu, siis ka asi õnnestus; seda võis teha Safe Mode režiimis).
  Juhis System Restore käivitamisest väljaspool Windows 7't - siin.
  

• Notification Area (System Tray) - seda teadete välja on muudetud ja täiustatud; ülevaade ja juhis - siin.
• Aero Shake—klõpsa mingi avatud akna tiiteribale ja hoia alla hiirenuppu ning seejärel "raputa" seda akent ning selle tulemusel minimeeritekse kõik ülejäänud ekraanil olnud avatud aknad. Kui sa raputad jälle seda akent, siis taastatatkse need minimeeritud aknad uuesti nende endistesse asukohtadesse; juhis/video - siin.
• Desktop Slideshow—Töölaua taustapildid asendatakse automaatselt uute tapeetidega ja seda kasutaja poolt määratud ajaintervallide järel, ülevaade - siin.
  
  Märkus: Windows 7 ei toeta enam Windows DreamScene't ja kuidas teda soovi korral siiski installeerida Win 7-sse? - info ja õpetus - siin.
  
  
• Windows Gadgets—Windows Sidebar lõõdi nüüd "kasti" kuid gadgetid (igasugused "jubinad/vidinad " ehk miniprogrammid - Windows gadgets) jäeti Windows 7's ellu ja neid saab nüüd paigutada oma töölauale suvalisse kohta; ülevaade ja õpetus - siin.
• UAC—Windows 7's on nüüd see User Account Control (UAC) vahend märksa kasutajasõbralikum ja tema teateaknaid ilmub palju vähem, pluss kasutaja saab ise nende arvu reguleerida; juhis - siin.
• Built-in komponentide väljalülitamine—Windows 7-s saab nüüd välja lülitada Windows 7 enda standardseid sügavalt sisseintegreerituid (built-in) komponente näiteks nagu Internet Explorer (IE) 8.0 brauseri, Windows Media Player'i, Windows Media Center'i jne; põhjalikum ülevaade - siin.
• Windows Ribbon GUI—Windows 7 graafiline kasutajaliides sisaldab nüüd rohkem nn Office Fluent (Ribbon) disainiga rakendusi, näiteks sisaldavad ka Paint ja Notepad nüüd selliseid lintmenüüsid (ribamenüüsid ehk nupuribasid) nagu seda ka MS Office paketi programmid. Allpool on toodud ära MS Word'i ribbon kasutajaliides (ribamenüü ja vasemal ülanurgas olev MS Office logoga nupp/menüü):
  
  
  
  
  MS Publisher ribbon kasutajaliides:
  
  
  
  
  Märkus: Tulevikus hakatakse kasutama seda Ribbon GUI lintmenüüsid (ribamenüüsid) ka muudes Microsoft'i programmides...
  
  
• Windows 7 installeerimisprotsess—tema installeerimine toimub nüüd rohkem automaatselt ja märksa kiiremini; Windows 7-e installeerimisest info - siit.
• Kiirem alglaadimine ja sulgemine—Windows 7 stardib nüüd kiiremini ja ka tema sulgemine võtab vähem aega...
• MinWin—Windows 7 sisaldab ka MinWin'i, mis on pisike Windows'i komponentide komplekt; ta ei tule välja iseseisva versioonina.
  (NTOS kernel on Windows'i tuum, mis jookseb kernel režiimis ja ta sisaldab hulga tugikomponente, mis samuti töötavad kernel režiimis. Veel on olemas süsteemikomponentide kihid, mis töötavad kasutajarežiimis, aga nad on samuti osa OS'i tuumast. Ka MinWin on süsteemi tuumaks).
• CPU—Windows 7 toetab üle 64 CPU tuuma (protsessorituuma) või protsessori; 64-bit Windows 7 kernel toetab rohkem kui 64 loogilist protsessorit.
• Natural User Interface (NUI) ja Multi-touch—puutevõimalus, Windows 7 on varustatud ka nn Natural User kasutajaliidesega, mis baseerub "Surface" multipuute tehnoloogiale, mis võimaldab kasutada multipuutetundlikke LCD ekraane, hiirt ja multipuuteprogramme.
  Alates Windows 7 RC 1 versioonist lisati siia ka see täiendus, et nüüd saab kasutada enda sõrmi, et käivitada seda Aero Peek funtktsioon. Seega peab kasutaja, kes omab vastavat multipuutetundlikku LCD ekraani (puuteekraani), lohistama lihtsalt oma sõrmega üle tegumirea ikoonide ja seejärel käivitataksegi see Aero Peek vahend. Sama asi kehtib ka tegumirea paremas otsas asuva Show Desktop nupu kohta...
  Üsna pea hakkavad müüki ilmuma ka multi-puuteekraaniga (Multi-Touch) miniarvutid. Ülevaade seal.
• Windows 7 uus meeldiv võimalus—nüüd saab ise välja lülitada Windows'i enda standardseid sügavalt sisseintegreerituid (built-in) komponente, loe - siit.
• Windows 7 Driver Verifier—täiustatud draiverite kontrollimise funktsioon.
• Home Groups—Windows 7-s on kõik põhilised võrguülessanded koondatud ühteainsasse kasutajaliidesesse, mida kutsutakse HomeGroup'ks ja mille kaudu on üsna lihtne jagada koduvõrgu kompuutrite vahel dokumente, digitaalset meediat ja printerit. Seega, kompuutritel, mis asuvad samas Home Group'is, on nüüd lihtsam ühiselt kasutada pilte, muusikafaile, videot, dokumente ja seadmeid, loe - siit.
• 'Windows Sensor and Location Platform' ja sensorite tugi—see platvorm lubab kompuutritel ja programmidel tuvastada täpselt seda et millises askukohas antud momendil viibitakse, selleks kasutatakse GPS seadmeid, WWAN raadioid ja isegi geodeesiat. Sensorite tugi: Windows 7 toetab riistvarale (aga ka tarkvarale) baseeruvaid sensoreid - info.
• Windows 7 Troubleshooting—programmide, seadmete, võrgutöö jne vigade ja probleemide avastamise ning neile lahenduste leidmise täiustatud süsteem; sellest saab ülevaate - siit.
• Calculator programm, seda on tublisti uuendatud ja sinna on lisatud mitmesuguste ühikute konverteerimise võimalus, kalkulatsioonide mallid, andmete kalkulatsioonivõimalus jms.

• Paint ja WordPad programmid—ka neid on uuendatud, nad on saanud endile Office 2007-taolise ribamenüü (lintmenüü või nupuread), ülevalpool oli taolistest menüüdest ka juttu.
  Peale selle saab Windows 7 enda tekstiredaktor WordPad'i abil avada ka Office 2007/2008 XML-baseeruvaid Word dokumente (.docx laiendiga dokumente). Sa ei pea nüüd ostma või siis hankima piraat Office paketti, et lugeda .docx formaadis dokumente. Ainsaks miinuseks on siin see et kui Sa avad .docx faili WordPad tekstiredaktoris, siis läheb võib olla osa originaalvormingust kaduma, aga see on väike probleem. Sama asi on ka siis kui Sa muudad antud dokumendis midagi ning seejärel salvestad ta, siis kõiki muudatusi ei salvestata - et hoida salvestamisel alles ka originaaldokumenti, siis salvesta muudetud dokument teise nime all - pilt.

• Windows 7 Aero Snaps—Kui Sa lohistad mingi avatud akna ekraani ülemise serva vastu, siis muutub see aken ekraanisuuruseks, st ta maksimeeritakse ekraani täissuuruseni. Kui Sa seejärel lohistad selle akna ülemisest servast ära (allapoole), siis taastatakse tema endised mõõtmed ja asukoht; sellest on pikem ülevaade ja video - siin.
• Control Panel sisaldab uusi elemente: Accelerators, ClearType Text Tuner, Display Color Calibration Wizard, Gadgets, Infrared, Recovery, Troubleshooting, Workspaces Center, Location and Other Sensors, Credential Manager, Biometric Devices, System Icons, Action Center (Windows Solution Center ja Windows Health Center olid Windows 7 varasemates väljalasetes) ja Display. Ülevaade ja juhis - siin.
• FireWire (IEEE 1394) toetab täielikult IEEE 1394b koos S800, S1600 and S3200 andmesagedust.
• Accessibility vahendid (Start > All Programs > Accessories > Ease of Access)—Windows 7's on täiustatud kõne äratundmise tehnikat ja uus Magnifier utiliit lubab vaadata ekraani nii täissuuruses kui ka luubirežiimis.
• Display (ekraan)—Windows 7 sisaldab nüüd tervet rida täiustusi, mis on seotud kompuutri ekraaniga (integreeritud ekraanivärvide kalibreerimine, täiustatud DPI seadistamine ja ClearType ning parem mitme ekraani tugi) - juhis - siin.

• BitLocker ja BitLocker To Go - BitLocker on draivi/ketta krüptimise (krüpteerimise) programm ja ta kaitseb kõiki faile, mis on salvestatud draivile (kõvakettale) ja kuhu on installeeritud Windows 7.
  BitLocker To Go abil võib nüüd krüptida ka välist meediat (näiteks USB-mälupulgas või välisel USB kõvakettal asuvaid faile).
  Erinevalt failisüsteemi krüptimisest (EFS), mille abil saab krüpteerida üksikuid faile, krüpteerib BitLocker terve draivi, kaasa arvatud buutimiseks ja sisselogimiseks vajalikud Windows'i süsteemifailid.
  See on rohkem neile läpakaomanikele vajalik, kes reisivad ringi ja tassivad mingit salajast materjali endaga kaasas... (Või siis pedofiilidele, kellede kompuutrid kubisevad igasugusest lastepornost.)
  Noh, aga kui sellisele arvutile saab füüsiliselt ligi kasvõi paari minuti jooksul pärast omaniku lahkumist ja läpaka väljalülitamist, siis on võimalik mälu kaudu ka BitLocker'iga krüpitud andmed varastada...; veel lihtsam on asi siis kui kompuuter oli jäetud "uinuvasse" režiimi (sleep mode) - see on juba vana uudis.
  BitLocker To Go laiendab BitLocker võimalusi ja ta aitab krüptida/krüpteerida väliseid USB draivisid, millele saab pärast krüptimist ligi ainult parooli sisestamisel—seda võib küll vaja minna...
  Mida need BitLocker ja BitLocker To Go tähendavad, loe sellest juhist - siit

• Blu-Ray tugi—Windows 7 toetab nüüd ka Blu-Ray optilisi plaate ja lubab Sul nendele plaatidele ka kirjutada.
  Blu-Ray meedia kirjutamise võimalus Windows Explorer'i kaudu, st Sa võid nüüd kirjutada ka blye-ray formaadis plaate. Ühesõnaga Sa saad Vista SP2 abil kirjutada andmeid Blu-Ray plaatidele otse Windows 7 keskkonnast (Sa ei saa luua Blu-Ray filme).
  Blu-ray plaate saab kasutada HD video ja andmete salvestamiseks, kusjuures ühele sellisele plaadile võib mahutada kuni 50GB'i andmeid: 25 GB'i (single layer) plaatidele ja 50 GB'i (dual layer) plaatidele. Seega võib Blu-ray Disc (BD) plaat sisaldada 6x rohkem andmeid kui seda standartne DVD plaat. Võrdluseks võib tuua veel mõned aastad tagasi olnud kõvaketaste mahud, mis kõikusid 40-60 GB'i piires.
  Blu-Ray plaadid on samade mõõtudega nagu ka tavalised CD ja DVD plaadid. Toodetakse BD-RE (rewritable) ja BD-R (recordable) ning BD-ROM formaatides plaate.
• Credential Manager—Windows 7 uus Credential Manager (Isikuandmete tuvastamine; mandaadid) lubab Sul salvestada oma isikuandmeid, näiteks nagu kasutajanimesid, paroole jms nii et Sa saaksid automaatselt logida sisse igasugustesse veebsaitidesse, võrgukompuutritesse ja mujale ressurssidesse. Sinu isikuandmed salvestatakse Windows Vault'i ja temast võib teha reservkoopia (näiteks USB mälupulgale) ja seejärel, kui vaja, jälle taastada. Avada saab selle Credential Manager'i nii: Klõps nupule Start > Control Panel > User Accounts and Family Safety - Credential Manager.
• Device Stage—tema abil saab juhtida multifunktsionaalseid seadmeid (mobiilid, multifunktsionaalsed printerid, portatiivsed meediapleierid jne) ja antud kasutajaliidese kaudu saad Sa ligi taoliste seadmete unikaalsetele vahenditele...
  Ühesõnaga Device Stage on uus vahend, mis lubab seadmete tootjatel lisada oma seadmetele omaenda kasutajaliidese, mis sisaldab seadme pilti, tema parameetreid, võimalusi, linke tootja kodulehele, linke draiverite allalaadimiseks jne...
  Kui Sa ühedada mingi oma seadme arvutiga, siis ilmub aken, mis sisaldab loetelu antud seadme spetsiifilistest andmetest ja vahenditest, mida Sa võid antud seadmega teha. See likvideerib ka vajaduse laadida alla kolmandate firmade programme selleks et antud seadet saaks kasutada. (Vanemat tüüpi seadmed ei toeta seda Device Stage uut vahendit.)
  Antud Device Stage vahendist saad ülevaate siit.
• Devices and Printers (Start menüü > Devices and Printers)—Siin asuvad nüüd peale printerite ka kõik muud seadmed (digitaalkaamerad, hiired, kuvarid, klaviatuurid jne), mis lülitatatakse kompuutri külge—see on nende tsentraalne juhtimiskoht - kliki pisipildile, et teda suurendada:
  
  - ülevaade seal.
  
  

• DirectX 11—Windows 7 hakkab sisaldama ka DirectX 11-te.
• Libraries (Teegid või Raamatukogud)—Uus ja väga vajalik asi, aga algul võib olla natuke arusaamatu mõiste ja seepärast tuleb temast ka natuke pikemalt juttu. Microsoft asendas Windows 7-s staatilised spetsiaalsed shell kaustad, mis olid Windows'i eelmistes versioonides, nüüd virtualiseeritud shell kaustadega, mis sisaldavad spetsiifilisi andmeid, mis on kokku kogutud süsteemi eri kohtadest (nende reaalsetest kõvaketta füüsilistest asukohtadest). Seega võib teekidesse koguda virtuaalselt kokku ühte tüüpi andmeid olenemata sellest et kus süsteemiosas need failid tegelikult asuvad. Oletame, et meil asuvad videofailid nii C: kui ka loogilistel F: ja G: ketastel, siis me võime kõik need videod koondada virtuaalselt ühte kohta, st nad omavahel ühendada ja selleks kohaks saabki siis olema Videos Library. Teegid on seotud ka väliste kettaseadmete, mis on momendil meie arvutiga ühendatud, andmetega.
  Milleks see uus Libraries süsteem siis ikkagi loodi?
  Eks ikka selleks et me saaksime oma kindlat tüüpi faile kiiresti vaadata ja hallata ühes -ja samas kohas; me võime nendes virtuaalsetes Raamatukogudes avada faile, lisada sinna uus kaustasid ja faile, kustutada oma kasutasid/faile jne, jne... Info ja juhis - siin.
• Parental Controls—Ka teda on uuendatud, näiteks toetab ta nüüd mitut mängude hindamissüsteemi - info.
• ReadyBoost—ReadyBoost ilmus esmakordselt Vistas ja ta lubas meil võtta USB mälupulga abil kasutusele lisamälu (täiendavat mälu). Windows 7's on seda vahendit täiendatud: Ta toetab nüüd mitut mäluseadet (USB mälupulk, Secure Digital (SD) mälukaart ja muud sisemised flash seadmed ning ta toetab nüüd ka üle 4 GB salvestusseadmeid.Nüüd toetab ta mitut mäluseadet, ta võib töötada Secure Digital (SD) mälukaartidega ja muude sisemiste flash seadmetega... - õpetus siin.
• Sticky Notes (Uus ja vajalik asjake)—Sticky Notes (Märkmekleebised) utiliit lubab meil oma töölauale igasuguseid märkmeid teha; teda saab avada: Start > Accessories - Sticky Notes. Kui oled oma tähtsad asjad (võlad) kirja pannud, siis sulge ta lihtsalt ja Sinu märked jäävad alles. Kui Sa ta uuesti käivitad, siis saad oma eelmisi märkmeid vaadata, kustutada, uusi teha jne - kliki pisipildile, et teda suurendada:
  
  
  
  
  Loe temast täpsemalt - siit.
  
  

• System Restore—See väga vajalik System Restore utiliit töötab Windows 7-s nüüd märksa paremini kui seda tema eelkäijad. Peale selle on Windows 7-s teda ka täiendatud mõne väga vajaliku vahendiga; loe System Restore'st ja tema uutest vahenditest juhist - siit.
• View Available Networks (VAN)—Windows 7 sisaldab ka uut Jump List taolist utiliiti Wi-Fi, dial-up, VPN ja muude ühenduste otsimiseks ja nendega ühendamiseks. Sa pead selleks tegema ekraani paremal allääres "Notification area'l" Network ikoonil ainult ühe hiireklõpsu ja Sa ei pea enam avama mitut akent nagu pidi seda tegama Windows Vista's:
  
  - täpsem info ja juhised koduvõrgu loomisest, alates sealt.
  
  

• Virtual Hard Disk (VHD) tugi—Windows 7 lubab Windows Explorer'is avada ka virtuaalseid kõvakettaid ((Virtual Hard Disk (VHD)) täpsemalt samamoodi nagu ka tavalisi kettaid ja seega saad vaadata nende sisu sarnaselt füüsiliste kõvaketastega. Windows 7 toetab ka buutimist VHD image'lt (st alglaadimist teha).
  Virtuaalne kõvaketas (Virtual Hard Disk - VHD) on failiformaat, mis on täpselt nagu füüsiline kõvaketaski koos oma sisu ja struktuuriga ning mida kasutatakse virtuaalsete operatsioonisüsteemide ja nendega seotud programmide hoidmiseks ühesainsas failis (st ta on mitmegigabaidine fail mitte aga kõvaketas ise või mingi kõvaketta partitsioon ehk "jaotus").
  Windows 7 VHD failiformaat kujutab endast seega virtuaalset kõvaketast, mis võib "pesitseda" olemasoleva reaalse päris/peremees operatsioonisüsteemi enda sees ja ta esineb üheainsa faili kujul, mille laiendiks on .vhd ning millel on kompuutri täielik riistvara tugi nii nagu on see ka füüsilise kõvakette puhul. Nüüd on väga hea installeerida Windows 7 mingi versioon otse Windows Vista sisse loodud virtuaalsele kõvakettale ja me ei pea enam looma selleks eraldi partitsiooni, et installeerida sinna sisse oma Windows 7't. Loe õpetust - siit.
• Windows Anytime Upgrade—See utiliit on ka Windows 7-s olemas ja selle kaudu saad Sa elektroonilisel teel minna oma olemasolevalt Windows 7 versioonilt üle tema kõrgema parema versioonini (nn Windows 7 Upgrade), loe juhist - siit.
• Windows Easy Transfer—Ka seda utiliiti on uuendatud ja täiendatud; tal on ka uus kasutajaliides, loe õpetusi - siit ja siit ning siit.
• Windows Explorer—Ka Windows 7-s on teda natuke täiendatud, lisatud on uus tööriistariba (Toolbar), uus navigatsioonipaan, nüüd saab akna paremal ülaosas muuta ka otsingukasti laiust/pikkust ja ikoone kuvatakse uue välimusega (nn Content stiilis); loe juhist - siit.
  Kliki pisipildile, et teda suurendada:
  
  
  
  

• Windows Live—Windows 7 on integreeritud suure hulga Windows Live teenustega: Windows Live Photos, Windows Live Profile, Windows Live People, Windows Live Spaces, Windows Live Home, Windows Live SkyDrive, Windows Live Groups, Windows Live Calendar, Windows Live Events, Windows Live Hotmail jne... - info siin.
• Windows Live Essentials—Seda pakutakse välja täiendavaks allalaadimiseks ja installeerimiseks; ta on pakett, mis sisaldab Windows'i klassikaliste programmide uusi versioone: Windows Live Mail (e-mail ja kalender), Windows Live Photo Gallery (fotod), Windows Live Messenger (kiire sõnumitevahetus), Windows Live Movie Maker (video redakteerimine), Windows Live Family Safety (laiendatud vanemate kontroll—sarnane Windows 7-e Parental Controls vahendile) jms... - info siin.
• Windows Media Player 12—Windows 7-s on uus Windows Media Player 12 versioon ja talle on lisatud mitu uut vahendit: DVD laiendatud taasesitus, tublisti on täiustatud ka tema muusikaformaatidega ühildumist, st ta toetab rohkem meediaformaate; ta on seotud uue Windows Taskbar Jump List'iga jne...
  Alates Windows 7057 (RC) versioonist toetab Windows Media Player ka .mov formaati, mis on üks põhilisi formaate videode tõmbamiseks digitaalkaameratest. Nüüd ei näita Media Library enam neid faile, mida WMP ei toeta (näiteks Apple M4A formaat) ja failide ettemängimist võib jätkata juhul kui komuuter väljub sleep režiimist. WMP 12 - juhi siin.
• HD koodekite tugi—Windows 7 sisaldab nüüd ka ise DivX, Xvid, MKV ja H.264 koodekite tuge, Sa ei pea neid enam ise installeerima. Koodekitest on juttu seal.
  
• Power Config—Windows 7 sisaldab uut Power Config utiliiti, mis identifitseerib kõik probleemid, seadistused, programmid jms, mis on seotud PC toite efektiivse kasutamisega.
• Windows PowerShell—Windows 7-sse on nüüd lisatud ka Windows PowerShell V 2.0, mis on Windows'i uus ja täiustatud CMD aken (command-line shell). Lisaks varasemale juba olemasolevale cmd aknale (cmd.exe) võid proovida ka seda uut Powershell cmd akent (powershell.exe) ja tee seda näiteks nii: Klõpsa nupule Start ja vali All Programs > Windows PowerShell V2 või siis klõpsa nupule Start ja tipi Search kasti sõna powershell ning vali seejärel ülevalt vasemalt kas "Windows PowerShell V2" või siis "Graphical Console (Windows PowerShell V2)", mis on tema graafiline konsool (graafiline kasutajalides). Sa võid ta käivitada ka Run aknast tippides sinna sõna "powershell" (ilma jutumärkideta) ja vajutades ENTER.
  All on toodud Powershell käsurea aken:
  
  
  
  
  Et abi saada võid tema käsureale tippida näiteks käsu Get-Command või get-help Get-Command -detailed või käsu get-help Get-Command -full või siis käsu get-help about_commonparameters ja vajutada ENTER.
  PowerShell käsureal võib kasutada ka mõnda meile juba tuttavat tavalise CMD akna käsurea käsku: dir, cls, del, erase, rmdir, copy, move, rename, type, cd ja md.
  
  
  
• XPS Viewer ja XPS formaat—Windows Vista ja Windows 7 operatsioonisüsteemidesse on nüüd lisatud ka eraldi XPS Viewer programm, millega saame avada ning vaadata XML Paper Specification (XPS) dokumente, mis on tegelikult nõ Microsoft'i PDF formaat. Selle XPS Viewer aplikatsiooni saab käivitada nii: Kliki nupule Start ja seejärel kliki XPS Viewer või tee siis oma mngil .xps laiendiga failil 2 x hiireklõps ning ta avatakse automaatselt selles XPS Viewer'is.
  
  Märkus: Kui kasutad Windows XP operatsioonisüsteemi, siis võid selle tasuta XPS Viewer'i laadida alla sealt (Sul peab olema installeeritud ka Microsoft .NET Framework 3.0 - selle allalaadimine seal).
  
  Järgnev pilt kuvabki XPS Viewer'i akna, kus on avatud siitsamast võetud tekstilõik; algul kopeerisin siit teksti mälupuhvrisse, siis kleepisin ta MS Word tekstiredaktorisse, salvestasin ta XPS failina ja lõpuks tegin sellel salvestatud "Näide.xps" failil 2 x klõpsu ning ta avati automaatselt XPS Viewer'i aknas. Kui Sa avad selle programmi Start menüü kaudu, siis et avada temas mingit .xps dokumenti, tuleb File ripmenüüst valida käsk Open jne. XPS Viewer'i akna allääres (uuemas versioonis ka paremal ülaääres) on mitu nuppu, mis lubavad dokumenti või dokumente vaadata erinevates suurustes-vaadetes (ka pisipiltidena saab vaadata), printida jne - pilt.
  
  
  Mis on XPS?
  
  XML Paper Specification (XPS) on Microsoft'i vastus teada ja tuntud Adobe PDF failiformaadile, st ta on peaaegu sama mis ka PDF formaat ja ta lubab kasutada ka laiendatud funktsioonidega printimist - seega ära muretse kui PDF kaob ära.
  
  
  Millega saab XPS faile avada ja milleks ta vajalik on?
  
  - Sa võid avada ta XPS Viewer programmis nii et teed .xps laiendiga failil 2x klõpsu (Windows 7 opsüsteemis).
  - Sa võid avada ta ka Internet Explorer 7 ja 8 või hilisemas veebibrauseri aknas (Vista ja Windows 7 opsüsteemides): 1) Tee .xps laiendiga dokumendil paremklõps ja vali kontekstmenüüst käsk Open with -> Internet Explorer; 2) Või ava IE brauseriaken, vali menüü File -> Open..., siis kliki nupule Browse, vali Open dialoogiakna paremal allosas rippmenüüst All Files parameeter, siis otsi vajalik XPS fail ülesse ja sejärel kliki nupule Open.
  
  XPS Viewer ja XPS formaat: Alates Windows Vista ja Windows 7 operatsioonisüsteemidest on nüüd Windowsisse lisatud ka eraldi XPS Viewer programm, millega saab avada ning vaadata XML Paper Specification (XPS) dokumente, mis on tegelikult nõ Microsoft'i PDF formaat. XML Paper Specification (XPS) on Microsoft'i vastus teada ja tuntud Adobe PDF failiformaadile, st ta on peaaegu sama mis ka PDF formaat ning ta lubab kasutada ka laiendatud funktsioonidega printimist. Sa võid .xps (.oxps) faile avada XPS Viewer programmis nii et teed .xps (.oxps) laiendiga failil 2x klõpsu. Sa võid ta avada ka Internet Explorer 7 ja 8 või hilisema veebibrauseri aknas. Kuna Vista, Windows 7 ja Win 8 opsüsteemides on olemas ka Microsoft XPS Document Writer printer, siis lubab XPS luua, saata ning jagada või publitseerida neid dokumente, millede puhul Sa ei taha, et neid keegi muudaks/modifitseeriks. Või kui Sa tahad XPS dokumenti printida või siis kuvada onlainis täpselt sellisena nagu ta näeb välja ka Sinu enda ekraanil. Väga hea on XPS dokumenti luua just sellisest failist, mis sisaldab ka graafikat või illustratsioone - sel juhul kuvatakse nad pärast printimist või onlainis või erinevatel monitoridel õieti.
  
  
  Mõned näited:
  
  1) Oletame, et Sa viibid kodus ja Sa üritad printida välja mingit Word dokumenti, aga tuleb välja, et printeril lõppes tint ja nii Sa ei saagi seda printida. Seega pead Sa selle dokumendi printima välja mingi muu printeriga, näiteks sellega, mis asub Sinu naabri juures, aga Sa ei tea, et kas naabril on ikka olemas see Microsoft Word tekstiredaktor.
  Kuid XPS abil võid Sa nüüd ta välja printida ka .xps faili ja panna ta oma USB mälupulka ning viia ta naabri juurde, kus Sa saadki ta välja printida (juhul kui naabri kompuutril on olemas Vista või Windows 7).
  
  2) Sa viibid tööl ja tahad koosolekul esitada mingit Excel'i dokumenti, aga Sul ei õnnestu teda välja printida nii nagu vaja - osa vormingust läheb kaduma jne.
  Aga XPS abil selliseid probleeme ei teki. Ava see fail uuesti, seejärel alusta uuesti printimist ja vali printimise dialoogiaknas Microsoft XPS Document Writer parameeter (st vali ta printeriks). Seejärel luuakse temast XPS dokument, mille Sa võid nüüd uuesti välja printida, aga juba oma füüsilise printeriga ja seekord peab asi ka õnnestuma.
  
  XPS on integreeritud Windows Vista ja Windows 7 operatsioonisüsteemidesse ja seega kui Sa tahad luua XPS dokumenti või siis prinida teda .xps formaati, siis ava ta ning vali printimise dialoogiaknas oma printeriks XPS Document Writer.
  
  Sa võid Windows 7's ja Vistas luua uue XPS dokumendi või printida mingi muu dokumendi välja XPS formaati WordPad, Windows Photo Viewer, Notepad, Internet Explorere ning teiste Windowsi enda programmide, aga ka kolmandate firmade programmide abil, mis toetavad printimise funktsiooni ja see protsess on järgmine:
  
  A. Ava dokument või fail, mida Sa tahad printida .xps formaati ja seejärel kliki Print (enamus programmides on printimise käsk kättesaadav File menüü kaudu).
  B. Vali Print dialoogiaknas oma printeriks Microsoft XPS Document Writer parameeter - pilt.
  C. Prindi oma dokument või fail välja.
  D. Tipi salvestatavale failile nimi ja vali koht kuhu Sa tahad selle .xps faili salvestada - vaikimisi salvestatakse ta Sinu Documents kausta.
  
  
  NB! Kui Sa tahad Vista/Windows 7/Windows XP Service Pack 2 operatsioonisüsteemides eksportida ja salvestada oma dokumente nii PDF kui ka XPS formaatidesse Microsoft Office 2007 paketi kõigi kaheksa programmiga, siis lae alla SaveAsPDFandXPS.exe moodul. Et MS Office 2007 (või MS Office Enterprise 2007) paketi programmidega (Microsoft Office Word 2007, Microsoft Office Excel 2007, Microsoft Office PowerPoint 2007, Microsoft Office Access 2007, Microsoft Office InfoPath 2007, Microsoft Office OneNote 2007, Microsoft Office Publisher 2007 ja Microsoft Office Visio 2007) saaks salvestada oma tekste nii PDF kui ka XPS failiformaatidesse, peab enne installeerima ühe vajaliku MS Office 2007 paketi plugini (lisamooduli). Selleks mooduliks on SaveAsPDFandXPS.exe ja teda saab Microsoft'i saidist tasuta alla laada. Sa võid laadida alla ka siitsamast ühe Save_as_PDF_or_XPS(MS Office_2007)_pluginid.zip faili, paki ta lahti ja seal sees on kaks eraldi pluginit mõlema nii PDF kui ka XPS jaoks—Sul peab olema MS Office 2007. Alternatiivina võid siit laadida alla SaveAsPDFandXPS.exe faili ja selle käivitamisel installeeritakse need mõlemad pluginid.
  
  
  Et salvestada MS Office 2007 mingis porgrammis dokumenti PDF või siis XPS formaati, tee:
  
  - Kliki programmiakna vasemal ülanurgas Microsoft Office pildiga nupule ja seejärel kliki Save As -> PDF or XPS.
  - Tipi File name tekstikasti salvestatava faili nimi.
  
  - Vali Save as type rippmenüüst kas XPS Document (*.xps) või siis PDF (*.pdf) failiformaat - pilt.
  
  - Vali Optimize for alt üks raadionuppudest.
  - Vali koht kuhu Sa tahad selle faili salvestada (kaust või töölaud).
  - Kliki nupule Publish.
  
  Mõnes Office 2007 programmis tuleb algul klikkida menüüle File ja seejärel klikkida Publish as PDF or XPS (st File -> Publish as PDF or XPS).
  
  
  Et printida MS Office 2007 mingis porgrammis dokumenti XPS formaati, tee:
  
  - Kliki programmiakna vasemal ülanurgas Microsoft Office pildiga nupule ja seejärel kliki Print -> Print.
  - Vali ülevalt Name rippmenüüst oma printeriks XPS Document Writer.
  - Ja tegutse edasi...
  
  
  Märkus: Office 2010 Word & Office 2010 Excel programmides on aga Save as PDF ja Save as XPS parameetrid juba olemas (sisseehitatud) ja et neid kasutada, tee järgmist:
  
  - Ava Office 2010 Word programmis see Doc/Docx dokument, mida Sa tahad konvertida PDF/XPS formaati.
  - Kliki Office nupule ja vali Save As:
  
  
  
  
  
  
  - Vali Save as type rippmenüüst PDF (*.pdf) või siis XPS Document (*.xps) failiformaat:
  
  
  
  
  - Tipi File name lahtrisse faili nimi, vali koht kuhu Sa tahad ta salvestada ja kliki nupule Save.
  
  
  

• Akud/batareid—nende eluiga on pikenenud: Kui kompuutriga ei tehta tööd, siis vähendatakse taustaaktiivsust ja displei heledust; on uus toite konfigureerimise instrument; batarei seisukorrast kuvatakse parem ülevaade.
  Smart Network Power: Võrguadapteri toide lülitatakse välja kui tema kaabel on lahti ühendatud.
• Windows Media Center—Kasutajaliidest on natuke täiendatud, nüüd on ka multi-puute tugi, integreeritud HomeGroup ja erinevad kiire TV standardid - juhis seal.
• Display Settings (Ekraani seadistused)—Windows 7's on uut tüüpi ekraaniseadistuste aken, mis lubab peale kõige muu töötada lihtsamalt ka mitme monitoriga. Sinna Display Settings dialoogiaknasse pääsed kiiresti nii: Klõpsa nupule Start, siis Control Panel, klõpsa lingile All Control Panel Items, klõpsa lingile Display ja seejärel akna vasemas paanis lingile Change display settings. Loe ülevaadet ja õpetust - siit.
• Aero teemad—Windows 7 sisaldab rohkem Aero teemasid (themes), Sa võid luua omaenda teemasid ning laadida alla ka uusi teemadekomplekte. Windows 7 Build 7057 (RC) versioonis on nüüd "Windows Themes" nimetatud ümber "Aero Themes"-ks ja "Ease of Acess Themes" muudeti "Basic and High Contrast Themes"-ks. Samuti on nüüd teemasid (themes) rohkem ja kõikidel neil on ka oma nimed—ülevaatlikum info - siin.
• Wallpapers (tapeedid)—Windows 7 Beta ja eriti Windows 7 Ultimate Build 7057 RC väljalasetes lisati juurde hulga uusi taustapilte, loe ülevaadet ja õpetust - siit.
  Peale selle on Windows 7 uus "Desktop Slideshow" vahend, ülevaade - siit.
• Kasutajakontode pildid (User Accounts Pictures)—alates Windows 7 Ultimate Build 7057 RC on lisatud hulga uusi pilte, loe juhist - siit.
• Games Explorer—Windows 7 sisaldab Windows Vista Games Explorer'i uuendatud versiooni, mis võib nüüd täiendavalt otsida olemasolevate mängude uusimaid versioone ja anda sellest ka kasutajale teada. Sa võid seda ka käsitsi teha kui teed Games Explorer'i aknas vajalikul mänguikoonil paremklõpsu ja valid kontekstmenüüst käsu "Scan for Update."
• WEI (Windows Experience Index)—Süsteemi hindamisskaalat on suurendatud, loe - siit.
• ISO—Win 7 omab sisseehitatud (built in) ISO failide põletamise funktsiooni, loe juhist - siit.
• Getting Started aken (muudatused alates Windows 7 Ultimate Build 7057 RC väljalaskest)—See asendab nüüd Windows Vista Welcome Center'it ja temale saab ligi nii: Klõpsa nupule Start, siis Control Panel ja vali Control Panel'i aknas paremal üleval View by rippmenüüst kas Large icons või siis Small icons parameeter - kliki pisipiltidele, et neid suurendada:
  
  
  
  
  Uue vaatega Control Panel'i aknas klõpsa lingile Getting Started ja avatakse järgmine aken -
  
  
  
  
  Nüüd on selles aknas asendatud Vista-sarnane (Aurora) taust helesinise värviga nii nagu seda võib näha ka Windows.com veebilehes. Ka on muudetud kogu teksti ja tekstirida "Find out what's new in Windows 7"on nüüd asendatud lausega "Go online to find out what's new in Windows 7" ning "See more new features" on nüüd "Go online to learn more".
  Endine lause "Learn more about new Windows 7 features" on nüüd asendatud kahe markeriga (bullets):
  
  
  • Discover new features that can help you be productive, stay safer, and have fun
  • Find out everything you need to know about setting up your computer
    
    
  On ka uus "HomeGroup" ikoon ja endine "Download Windows Live Essentials to communicate, share and publish" on nüüd asendatud lihtsama tekstiga: "Go online to get Windows Live Essentials". Ka tekst "Make text and other times on your screen larger or smaller" on nüüd nimetatud ümber "Change the size of the text on your screen" ja "Go online to Windows.com to get help setting up your computer" ikoon on nüüd kadunud.
  Ka Stardimenüü Getting Started ikooni on muudetud ja tema menüüpunkt "Make text larger or smaller" on asendatud "Change text size" tekstiga ja punkt "Discover Windows.com" on eemaldatud.
• Süsteemihelid (Sounds)—dialoogiaknas Sound on tehtud muudatusi ja süsteemihelide komplekte ehk heliteemasid on nüüd tunduvalt rohekm, loe - siit.
• Alt + Tab klahvid—Windows 7-s on täiustatud ka Alt + Tab klahvikombinatsiooni ja sellele on lisatud huvitav Aero Peek funktsioon, loe juhist - siit.
• Windows Key (Windowsi logoga klahv) + <#> klahvi kiirkorraldused:
  
  Alates Windows 7 RC versioonist saab vajutades alla Windows klahvi () ja hoides teda all ning seejärel vajutades üleval mingit numbriklahvi käivitada ühe kümnest esimesest programmist (või kaustast), mis on Sul pandud oma tegumireale (SuperBar). Üsna mugav vahend neile, kes on harjunud töötama rohkem klaviatuuriga ja samuti on see hea ka sülearvutite omanikele. Näiteks kui Sa kirjutad parasjagu mingit dokumenti või meili ja tahad samal ajal käivitada oma tegumiriealt mingit programmi, siis ei pea Sa enam hakkma parema käega kobama oma hiirt...
  Alloleval pildil on sel teel käivitatud Firefox brauser, st ma kasutasin selleks klahve Win key + 2 (Et oleks arusaadavam, siis ikoniseerisin kõik programmid enne "pildi" tegemist alla taskbarile ehk tegumiribale):
  
  
  
  

• Tegumiriba ja "Open With" käsk—Windows 7 RC väljalaskes saab nüüd suvalist faili avada igasuguse programmiga ka nii et hoiame alla SHIFT klahvi ja lohistame faili tegumirea vastavale programmiikoonile (nupule). Tavaliselt kui me teeme oma töölaual mingil failil 2x klõpsu, siis avatakse ta selle programmiga, mis on antud failiga vaikimisi seotud. Kuid mõnikord tahame me antud failitüüpi avada hoopis mingi muu programmiga ja selleks kasutame me paremklõpsu "Open With" käsku. Kuid see on tülikas ja nüüd siis saabki kasutada seda Shift klahvi ja lohistamise trikki, kusjuures nii on võimalik avada mingeid faile isegi selliste programmidega, mis ei olegi antud failitüübiga seotud, näiteks võib sel teel Notepad'is avada .bmp faile...
• XP Mode - see on vajalik neile kes tahavad oma Windows XP kõiki programme jooksutada ka Windows 7 süsteemis.
• Domain Join ((Domeeni ühinemine (ka Windows Server)) - Windows 7 omab uut programmi, mille nimeks on djoin.exe ja Sa võid tema abil mingi kompuutri, mis tegelikult ei kuulu domeeni, ühendada sinna.
• DirectAccess - DirectAccess on samuti Windows 7 ja Windows Server 2008 R2 uus vahend, mis töötab samadel eesmärkidel nagu ka VPN, st ta lubab kasutajal võtta turvaliselt ühendust oma firma võrguga (üle Interneti). Põhierinevus on selles et see ühendus toimub nüüd taustrežiimil ilma et kasutaja peaks ise midagi tegema.
• Federated Search - Windows 7-e standardse otsinguvahendi (Windows Search - ülevaade) kõrval võib kasutada ka nn Federated Search instrumenti, mis lubab otse oma töölaualt otsida vajalikku ka eemalasuvatest "hoidlatest" ja Sa võid kasutada ka omaenda loodud "otsijaid" (Search Connectors) või laadida neid siis Internetist alla (.osdx laiendiga failid)..
• AppLocker - AppLocker on samuti Windows 7 uus vahend, mis lubab Sul piirata programmide käivitamist Group Policy kaudu - võrkudes vajalik...

• Äsja installeeritud programmid (See uuendus ilmus alates Windows 7 Beta väljalaskest)—Kui Sa installeerid mingi uue programmi, siis pannakse tema kiirkorraldus automaatselt ka Start menüü allossa, et kasutaja saaks talle kiiresti ligi ja vajaduse korral lohistada ta oma tegumireale, et talle tulevikus kiiresti ligi saada. See kiirkorraldus lisatakse sinna ajutiselt - pilt.
  
  
  

• SSD-ketaste [ehk pooljuhtketaste (solid-state drive) - pilt] parem tugi: SSD (solid-state drive) on üsna uus tehnoloogia ja kuigi mälu kasutamine ketastel pole mingi uus asi, on siin see-eest uut kontrollerite kasutamise osas. Esmalt tuleb seda teada, et SSD kettad ei ole HDD (st tavalised kõvakettad) ja seepärast peab teadma ka seda et kuidas seadistada neid SSD kettaid, et nad korralikult ka töötaksid - sellest tuleb siin lõpupoole veel natuke juttu.
  
  Windows 7's on parandatud SSD ketaste tuge; SSD kettad (pooljuht-kettad) koosnevad ainult mikroskeemidest ja mis emuleerivad tavalise mehhaanilise kõvaketta kasutajaliidest. SSD ketastel ei ole seega ühtegi mehhaanilist ega liikuvat "jubinat" ja nad töötavad väga vaikselt. (SSd draiv sisaldab mäluaadressidega põhiliselt NAND mälukiibi blokke ja tal ei ole sektoreid ning radasid nii nagu need on tavalisel traditsioonilisel mehhaanilisel kõvakettal.)
  SSD ketastes kasutatakse nii flash mälu kui ka SRAM või DRAM mälu ja neid SSD kettaid, mis kasutavad SRAM või DRAM mälu (flash mälu asemel) kutsutakse sageli ka RAM-ketasteks (RAM-drive).
  Vastupidiselt RAM füüsilisele mälule, mis kaotab oma andmed siis kui kompuuter välja lülitatakse, ei vaja NAND välkmälu elektrit. NAND mälu on ka tunduvalt kiirem kui seda on tavaline mehhaaniline kõvaketas.
  
  
  SSD ketaste eelised:
  
  a) Kiirem käivitumine;
  b) Temalt saab andmeid kiiremini lugeda, st andmetele saab rutem ligi (80-100 x kiiremini);
  c) Müravaba, sest puuduvad mehhaanilised osad;
  d) Tarbib vähem eletrivoolu (30-60% vähem kui seda traditsiooniline kõvaketas);
  e) Parem mehhaaniline vastupidavus: temperatuurid, "raputamised", vibratsioon, SSD ketas ei oma mehhaanilisi osasid (need olid tavaliste kõvaketaste juures üheks peamiseks ülesütlemise põhjuseks) jne;
  f) Talub kõrgemaid temperatuure (kuni 70° C ja kõrgemaidki);
  g) Väiksemad kabariidid ja kaal.
  
  
  SSD ketaste miinused:
  
  a) Kõrge hind, näiteks Eestis maksavad 512GB SSD kettad umbes 19 - 30 000 krooni (välismaalt saab nad paari tuhande krooni võrra odavamalt kätte). Kuid ega see hind igavaeseks nii kõrgeks jää vaid ta langeb üsnagi jõudsalt..., näiteks momendil tuleb SSD-ketta ühe gigabaidi (1GB) kohta kulutada umbes $1.25 - $2.00 (ligikaudu 1.3€).
  b) Nende maht on väiksem kui tavalistel mehhaanilistel kõvaketastel, aga ka siin läheb asi üha paremaks ja 512 GB SSD-kettad ei ole enam mingi superime;
  c) Andmete limiteeritud kirjutamise (kustutamise) tsüklid ehk siis limiteeritud salvestustsüklite arv, mis vähendavad SSD draivi eluiga... Kuid samas on kompuutrite üheks nõrgimaks kohaks just nende mehhaaniliste traditsiooniliste kõvaketaste rivist väljaminek ja seda muudel põhjustel. Pealegi on tavakasutaja jaoks see tsüklite arv täiesti piisav, näiteks Intel'i X25-M ssd-kettale võib kirjutada/kustutada 20GB andmeid 5 aastat ilma ühegi probleemita - kui tihti Sa igapäevaselt kirjutad/kustutad 20GB andmeid?
  d) Andmete kirjutamise madalam kiirus;
  e) DRAM SSD kettad (RAM-kettad) tarbivad rohkem elektrivoolu kui seda tavalised kõvakettad.
  
  
  SSD kettaid kasutatakse sülearvutites (eriti Netbook mini-sülervutites), aga ka lauakompuutrites ja on olemas ka välised SSD kettad.
  
  
  Märkus: On olemas ka nn hübriidkõvakettad (Hybrid drive), mis on SSD ketta ja tavalise kõvaketta "segu", kus tavaline mehhaaniline kõvaketas kasutab SSD-d andmte ajutiseks hoidmiseks (st nagu mälupuhvrina...).
  Nii sülearvutites kui ka mini-sülearvutites (Netbook) võidakse kasutada üheskoos nii SSD ketast kui ka tavalist HDD kõvaketast.
  Kuna SATA-liidesega SSD ketas kasutab samasugust liidest nagu ka tavaline HDD, siis võib teda kasutada tavalise kõvaketta (HHD) asemel.
  
  
  Windows 7-s on tunduvalt täiustatud SSD-ketaste tuge:
  
  - SSD kettaid partitsioneeritakse erinevalt võrreldes seda tavaliste kõvaketastega ja seetõttu väheneb üleliigsete kirjutamis-lugemis tsüklite arv.
  - Kui Windows 7 avastab Sinu kompuutris SSD-ketta, siis lülitab ta automaatselt oma Disk Defragmenter utiliidi välja, sest ssd kettad ei vaja mingit defragmenteerimist - vastupidi, see on nende puhul vastunäidistatud.
  - Windows 7 suurendab SSD ketaste jõudlust kolmel teel: a) vähendab kustutatavate andmete mahtu, b) eemaldab juba varakult mittevajaliku "prahi" ja c) suurendab kasutamata andmete mahtu. Selle kõige tulemusel suureneb SSD ketastele kirjutamise kiirus ja seega pikeneb ka nende eluiga.
  
  Näiteks Windows 7 puhul väheneb tunduvalt kompuutri buutimiseks (alglaadimiseks) kuluv aeg: Pärast arvuti käivitamist või restarti jõuad Sa oma töölauale ligi 60% kiiremini kui seda tavaliste kõvaketaste puhul ja kogu buutimiseks kuluv aeg (st kui ka kõik kolmandate firmade startup programmid laetakse) väheneb ligi 50% ehk siis poole võrra.
  Ka Windows System Assessment Tool (WinSAT) logifail sisaldab huvitavaid andmeid: SSD ketta puhul on seal 'Sequential Read' kiiruseks 245.67 MB/sec, aga tavalise kõvaketta kasutamisel on see ainult 103.40 MB/sec. WinSAT näitab ka dokumenteerimata ja kummalise 'Overall Responsiveness' indeksit, kus SSD-ketta puhul on selle suuruseks 21.12 (tavalisel kõvakettal on see näitaja aga 84.30).
  
  
  HOIATUS! Ära hakka oma SSD-ketast defragmenteerima (Disk Defragmenter utiliidi või käsu defrag abil või siis kolmandate firmade taoliste programmide abil), sest see ei mõju neile hästi ja kasu ei ole sest üleüldse... Õnneks on nii et Windows 7 lülitab oma Disk Defragmenter utiliidi automaatselt välja juhul kui on tegemist SSD ketastega.
  Windows XP opsüsteemis ei saa SSD-ketastega hästi töötada ja seepärast tuleb nad seal korralikult seadistada ning kindlasti tuleb läbi teha ka partitsioonide joondamine ('partition alignment').
  
  
  SSD ketaste puhul ei tohi kasutada järgmisi funktsioone:
  
  - indekseerimine ('Indexing': Ära kasuta andmete indekserimist - Vista info ja Windows 7 info)
  - superfetch (Ära kasuta Ready Boost funktsiooni: Vista info ja Windows 7 info)
  - prefetch (Ära kasuta 'Ready Boost' funktsiooni: Vista info ja Windows 7 info)
  - defragmenteerimine (Vista puhul lülita ta ise välja - info)
  
  Windows 7 puhul, juhul kui Sinu SSD-ketas on õieti konfigureeritud, lülitatakse need funktsioonid automaatselt välja. Vista ja XP puhul kontrolli üle, ssd-kettal asuvaid andmeid ei indekseeritaks ja Vistas seda et "Disk Defragmenter" utiliidis oleks lülitatud välja planeeritud defragmenteerimine ("Scheduled defragmentation"); peale selle ära kasuta ka Ready Boost funktsiooni.
  
  
  'Partition alignment' (partitsioonide joondamine ehk lähendamine) on SSD ketaste puhul üks olulisemaid jõudluse tõstjaid:
  
  * Windows Vista ja Windows 7 puhul tehakse see partitsioonide joondamine automaatselt ära siis kui Sa installeerid opsüsteemi ja kasutad selleks Vista või Win 7 installeerimise DVD plaati. Tee enne oma SSD-ketta täiesti puhtaks, näiteks 'Secure Erase' utiliidi abil ja seejärel pane Vista või Win 7 installeerimise DVD plaat sahtlisse ning alusta Windows puhast installeerimist (clean install). Ära kasuta SSD ketta täielikuks puhastamiseks Windowsi enda vahendeid, näiteks fdisk ja format käskusid - allpool tuleb sellest veel täpsemalt juttu.
  * Win XP puhul tuleb see töö aga ise ära teha ja kõige lihtsam on selleks kasutada Internetist allalaetavat Vista Recovery DVD'd, mille abil saad enne WinXP installeerimist luua vajaliku OS partitsiooni.
  
  
  
  NB! Mida tuleks teha SSD-ketastega varustatud kompuutritega (Windows 7 opsüsteemi puhul):
  
  Kui Sinu Windows 7 kompuuter omab ssd ketast (kettaid), siis tuleks läbida mõningad sammud, et nad töötaksid efektiivselt, sest Windows tegeleb juba palju aastaid ainult tavaliste standardsete kõvaketastega. Sellised vahendid nagu Superfetch/Prefetch ja ReadyBoost on ette nähtud tavaliste kõvaketaste efektiivsuse tõstmiseks ning nad ei sobi SSD ketastele.
  
  Tuleks teha:
  
  - Veendu, et Sinu ssd kettal oleks kõige uuem firmware. Enne kui hakkad oma ssd ketta firmware't uuendama, arhiveeri kõik oma andmed kusagile mujale (välisele kõvakettale või CD/DVD-plaatidele või võrgukettale või siis onlaini - mingisse sellist teenust pakkuvasse serverisse), sest firmware uuendamine pühib Sinu ketta täiesti puhtaks. Kontrolli oma OEM kompuutri kodulehelt või siis ssd ketta kodukast järgi, et kas tema jaoks on saada firmware uuemat versiooni ja kui on, siis järgi uuendamise juhiseid - tavaliselt tuleb selleks buutida (alglaadida) mingilt eemaldatavalt seadmelt, näiteks USB mälupulgalt.
  
  - Kasuta 'Secure Erase' utiliiti, et viia oma ssd ketas tema originaalseisundisse (st tehase seisundisse), see samm ei ole küll nii vajalik, aga seda võiks siiski teha ja just kasutatud SSD-ketaste puhul. Windowsi enda kaudu ei maksa sellist ketast formateerida (formaatida).
  Kasuta Intel'i draivide jaoks Intel Solid State Drive Toolbox'i.
  Kui Sul on Lenovo kompuuter, siis võid kasutada BIOS Menu Setup Extension vahendit.
  Kui kasutad mingit OCZ ssd-draivi, siis võid saada ingliskeelset infot sealt ja ka lingi Secure Erase utiliidi allatõmbamiseks.
  'HDDErase' utiliit töötab aga paljude ketastega ja ingliskeelset infot saad sealt.
  
  - Pane ssd ketta kontroller AHCI režiimile, st sisene kompuutri BIOS'i ja seadista seal 'SATA controller' režiimile 'Advanced Host Controller Interface (AHCI)' ning tee seda enne Windows 7 installeerimist.
  
  - Nüüd tee buutimine Windows 7 installeerimise DVD-plaadilt ja alusta Win 7 puhast installimist ('clean install'). Kasuta installeerimise algfaasis Windows Setup'i enda utiliiti, et luua partitsioon (või partitsioonid).
  
  - Installeeri oma ssd kettale kõige uuem draiver, kui Sinu süsteem omab Intel SATA controller'it, siis saad uusima draiveri sealt (täpsemalt sealt).
  
  - Kui oled oma Win 7 installeerimise ja muuga lõpetanud, siis vaata Windows Experience Index (WEI) tulemust ning juhul kui Sinu SSD-ketas töötab normaalselt, siis peaks seal "Primary hard disk" hinne olema üle 7.0-i. Juhul kui vaja, siis käivita see WEI vahend uuesti ja uuri jälle seda "Primary hard disk" hinnet ning ka muid WEI näitajaid...
  
  
  Kui Windows 7 tuvastab, et Sinu SSD draiv on õieti konfigureeritud, siis ta lülitab tema jaoks välja sellised mittevajalikud vahendid nagu Superfetch, Prefetch, ReadyBoost ja SSD-ketta planeeritud defragmenteerimise - ära seda ka ise käivita.
  
  Märkus: Kes soovib täiendavat ingliskeelset infot saada, see võib minna ED Bott blogisse ja lugeda sealt, temal on nende ssd ketastega pikemaaegsed kogemused (sealt saingi SSD-ketaste konfigureerimisest täiendavat infi ja sain seda testida ka omaenda ssd kettaga - tulemus oli hea).
  
  
  
  
• "Problem Steps Recorder" vahend—Windows 7 omab ka ühte uut üsnagi vajalikku ja huvitavat vahendit, mille nimeks on "Problem Steps Recorder" ("Probleemi sammude salvestaja"). Antud instrument meenutab automatiseeritud "Print Screen" klahvi tööd, kus kõik Sinu hiireklõpsud, klahvivajutused ja hiirekursori liigutused salvestatakse eraldi spetsiaalsesse ZIP arhiivifaili, mis kujutab kogu Sinu tegevuse ülevaadet/ettekannet [koos piltide (ekraanipiltide ülesvõtetega) ja selgitavate kommentaaridega]. Seejärel võid Sa selle ZIP faili, mis sisaldab MHTML (.mht) dokumenti, saata kellelegi vaatamiseks või ta ise avada Internet Explorer'i brauseriaknas.
  Tegelikult on see .mht fail XML veebidokument, mis kuvab kasutaja tegevuse igat sammu koos ekraanipiltide ülesvõtete ja kommentaaridega.
  
  Kellele see "Problem Steps Recorder" ikkagi vajalik on?
  
  * Neile, kellel on tekkinud oma kompuutriga mingi lahendamatu probleem ja nad tahavad antud probleemist teaviatada oma sõpra või tuttavat, kes võiks aidata antud veale lahendust leida.
  Teatavasti on oma probleemist kirjutamine väga keeruline ja aeganõudev asi ning paljud (k. a. mina ise) ei oskagi seda õieti teha. Nüüd on aga asi lihtne: a) Käivitad selle "Problem Steps Recorder" instrumendi, salvestad tema abil kõik oma tegevused, mis võivad aidata kaasa selle probleemi kirjeldamisele või siis sellele et milliste Sinu viimaste tegevuste puhul see viga võis tekkida; b) Saadad selle ZIP faili oma sõbrale (või sõbrannale, ega nemadki kõik lollid ole) ja tema avab ta oma Internet Explorer'is; c) Abistaja vaatab Sinu probleemi üle ja kui oskab, siis saadab ka lahenduse või siis kasutab sellesama "Problem Steps Recorder" vahendi abi, et näidata piltlikult seda et mida Sul tuleb teha...
  Sa võid ka oma probleemist (tegevusest) teha ülevaate ja panna ta näiteks mingisse foorumisse teistele tarkadele uurimiseks...
  * Kui Sa soovid ise kedagi aidata ja saata talle mingi juhise (st oma tegevuse) täpset ülevaadet koos piltide ja kommentaaridega, siis võid kasutada samuti sellesama "Problem Steps Recorder" vahendi abi.
  * Sa võid tulevikuks teha ka iseendale suvalise abistava juhise ja kui oled mingi olulise asja unustanud, siis käivitad selle või tolle juhise ja kõik saab olema lal-lal-laa.
  
  Loe "Problem Steps Recorder" instrumendist õpetust - siit.
  
  
  
• Backup and Restore utiliit—ka siin on täiustusi tehtud, ta on nüüd märksa "inimsõbralikum" ja nüüd saavad ka Windows 7 kõikide versioonide omanikud kasutada tema väga vajalikku komponenti, milleks on Complete PC Backup utiliit, info ja õpetus - siin.
• Tablet PC (tahvelarvuti)—Nüüd tuntakse käsitsikirjutamist paremini ära, tema kiirus on suurenenud ja lisatud on ka 13 uut keelt, info - siin.
• Windows Defender—See pahavaratõrje utiliit on olemas ka Windows 7's ja ka temas on tehtud mõned muudatused. Peale selle ta on nüüd integreeritud uue Action Center'i ja tema tsentraliseeritud teadete süsteemiga.
• Windows Troubleshooting—See uus Windows 7 vahend diagnoosib ja parandab süsteemi ning riistvara peamised probleemid. Ta töötab automaatselt, aga kasutaja võib avada ka tema juhtimispaneeli ja peale selle on ta integreeritud ka Action Center'iga, mis teavitab Sind sellest et kui mingile probleemile on lahendus saabunud/leitud.
• Windows XP Mode—See nn Virtual Windows XP (VXP) režiim lubab kasutajal jooksutada vanu Windows XP programme virtuaalses Windows XP keskkonnas koos Windows 7 omaenda programmidega - kõik toimub otse Windows 7 töölaual...
• Resource Monitor—See Windows 7 uus ja väga kasulik vahend lubab Sul läbi viia käivitatud programmide, teenistuste ja protsesside reaalajas testimist - juhis siin
  
  

Ülesse

< Tagasi Windows 7 pealehele ja sisukorda

Saada ka enda tuttavale lugemiseks!

Kui Sa saadad meili, siis on Sinu saadetavas kirjas selle lehe aadress juba
olemas ja muu saad ise juurde lisada.

Sisesta siia saaja e-mail aadress: