Bitcoin — mis see bitcoin (krüptoraha) ikkagi on?

Mis on blockchain (plokiahel) ehk blockchain-tehnoloogia?

Bitcoin-rahakott — kuidas seda luua ja seejärel kasutada?

Krüptoraha (virtuaalse valuuta) ostmine, müük ja vahetamine.

Mis saab bitcoin'ist tulevikus ja kas krüptovaluutasse on mõtet investeerida?

 

 

 

Bitcoin — mis see bitcoin (krüptoraha) ikkagi on?

 

Bitcoin — mis see bitcoin (krüptoraha) ikkagi on?

Bitcoin (btc): Neid elektroonilisi ehk krüptorahasid on üsna palju. Kuid bitcoin (btc) kõige esimene ja antud momendil kõige populaarsem krüptovaluuta maailmas. Termin "bitcoin" sai oma nime kahe sõna ühendamisest: bit (see on kompuutertehnoloogia kõige väiksemaks mõõdetavaks ühikuks; siin siis mälu virtuaalne bit) ja coin (münt) — bit+coin=bitcoin. Seega võib bitcoin'i defineerida ka kui "virtuaalset münti". Bitcoin on elektrooniline raha (krüptovaluuta või krüptoraha või P2P-valuuta) ehk siis tegelikult nagu virtuaalse maailma kommunismi analoog. Sellel rahasüsteemil ei ole omanikku ega ka mingit sisemist või välist administraatorit. Välisest maailmast ei saa selle süsteemi sees toimuvaid ülekandeid kohe kuidagi mõjutada (olgu selleks siis kohus, mingi pank, riigi valitsus või president). Seega on ta detsentraliseeritud digitaalse valuuta uus põlvkond, mis on loodud ja toimib AINULT Internetis. Keegi ei kontrolli seda, selle virtuaalse valuuta emissioon toimub üle maailma miljonite kompuutrite töö tulemusena , kasutades selleks matemaaatiliste algoritmide arvutamise tehnoloogiat - tegemist on ühesõnaga puhta matemaatikaga.

Bitcoin on nagu tavaline arvutiprogramm, ainult et ta ei asu kusagil eraldi arvutis või serveris vaid korraga miljonites kompuutrites, mis suhtlevad selle programmi kaudu üksteisega otse. Sama printsiibiga töötavad ka torrentid. Sa installid endale torrent-kliendi ja keegi teine teeb sedasama. Pärast seda võite üksteisele faile otse edastada, ilma serverite osavõtuta ja praktiliselt ilma igasuguse välise kontrollita. Ka bitcoin'ide süsteem töötab sarnaselt, aga siin ei anta üksteisele faile üle vaid väljastatakse virtuaalseid rahasid - kogu protsess toimub globaalses peer-to-peer (P2P) võrgus.

Märkus: Neid krüptorahasid on palju ja neid erinevaid krüptovaluutasid on lausa sadade kaupa. Kõige suurema levikuga krüptorahad on: Bitcoin (BTC), Litecoin (LTC) ja Ether (ETH).

Kes neid bitcoin'e trükib? Mitte keegi. Seda valuutat ei trüki keskpank ja ta ei tööta selle reeglite alusel. See digitaalne valuuta ei eksisteeri paberrahadena või metallmüntidena. Neid bitcoin'e "trükivad digitaalselt" nn kaevandajad, kes kasutavad selleks kompuutrite võimsust/ressursse ja matemaaatiliste algoritmide arvutamist. Bitcoin'ide emissioon on võimalik ainult digitaalsel kujul ja iga soovija võib igal ajal selle krüptovaluuta kaevandamist alustada (sellest "kaevandamisest" siin edaspidi).

Kas võib ka näiteks miljard bitcoin'i "hankida" ("kaevandada")? Ei saa. Bitcoin'i koodis on vastav piirang ja teoreetiliselt saab kaevandada maksimaalselt kuni 21 miljonit bitcoin'i. Kuigi seda lähtekoodi võib ka muuta, aga võrk loeb kõik need tehingud kehtetuks, mis seda piirangut ei aksepteeri. Lähtekoodi praktiline muutmine nõuab aga enamuse süsteemi kasutajate nõusolekut. Sellest hoolimata võib bitcoin'i jagada lõpmatuseni väiksemateks osadeks, see on ju digitaalne valuuta! Näiteks 1 Satoshi on 0.00000001 btc (see nimetati arvatava looja Satoshi Nakamoto nime järgi).
Bitcoin'i väiksemateks osadeks jagamise põhjuseks oli just tema kursi kiire kasv (näiteks oktoobris 2017 ületas ühe bitcoin'i väärtus juba 6000 dollari piiri), kui tekkis vajadus üle kanda mitte mitut bitcoini (btc) või siis ühte tervet bitcoin'i vaid ainult mingit tema väiksemat osa. Internetis võib tihti kohata selliseid küsimusi näiteks nagu: "mbtc, kui palju see on btc'ides", "ubtc, kui palju see on btc'ides", "1 bits, kui palju see on bitcoin'ides" jne. Vastus on näha alltoodud tabelist:

tabel

 

Nagu tabelist näha, siis bitcoin'i kõige väiksema osa nimeks on satoshi. Näiteks sõnu millibitcoin või microbitcoin kasutatakse üsna harva. Juhul kui teisele inimesele on vaja üle kanda valuutat või kui virtuaalset valuutat vahetatakse, siis nimetatakse summat ikkagi satoshi'ides - seda peab siis teadma. Vaevalt, et tavaline inimene tegeleb tervete bitcoin'ide ostmisega, vahetamisega ja sooritab nendega oma maksetehinguid, kus ühe bitcoin'i väärtus on viis või kuus tuhat dollarit. Tänapäeval sooritatakse sellised tehingud ikkagi bitcoin'i väiksemtate ühikutega, näiteks satoshi'ides.

Millega seda bitcoin'i kindlustatakse? Bitcoin'i ei kindlustata millegagi, see on puhas matemaatika. Iga inimene võib oma kompuutris käivitada bitcoin'ide kaevandamiseks skripti. Selle skripti lähtekood on avalik ja igaüks võib seda kasutada.

Bitcoin'i looja? Bitcoin'i algkood kirjutati C++ keeles. Kes selle virtuaalse valuuta (krüptovaluuta) loojaks või loojateks on, pole siiani teada. On teada vaid see et Bitcoin loodi inimese või inimeste grupi poolt, kes esines Satoshi Nakamoto pseudonüümi all. Just selle varjunime all avaldati 2008. a. artikkel pealkirjaga Bitcoin: "A Peer-to-Peer Electronic Cash System", milles kirjeldati uue virtuaalse valuuta töötamise printsiipi. Selle Satoshi Nakamoto nime all võis esineda kes aga iganes ja bitcoin'i loojaks ei tarvitsenud olla jaapanlane (või jaapanlased). Alates aprillist 2011 pole sellest Satoshi Nakamoto'st enam midagi kuulda. 11. juuniks 2017, ületas bitcoin'i kurss esmakordselt ka $3000 piiri: 1 bitcoin=$3040,11. Kuna krüptovaluuta kurss on praegu väga kõrge, siis tehakse arvestusi bitcoin'ide murdosades, kõige sagedamini just "satoshi" ühikutes, millede üks ühik on 0.00000001 Bitcoin'i.
(Märkus: Bitcoin'i algusaastatel jagati neid bitcoin'e lausa tasuta või siis mõne sendi eest..., vot tollal oleks neid tulnud endale lausa hulgim "krabada".)

Uuendatud: 28.11.2017: Selle kõige populaarsema ja ka kõige kallima krüptovaluuta kurss ületas nüüd esmakordselt ka $10 tuhande piiri. Coinmarketcap.com andmetel oli kell 14:15 bitcoin'i kurss $10,02 tuhat. Intriigi lisab siia veel ka see et Satoshi Nakamoto (või kes iganes) jõudis enne "haihtumist" endale teha ligi miljon bitcoin'i. (Seda saab näha avalikust bitcoin'i tehingute registrist, kus Nakamoto'le kuuluvad aadressid/rahakotid sisaldavad ligikaudu üks miljon bitcoin'i.) Arvestades sellega et bitcoin'i kurss ületas nüüd ka 10 tuhande $ piiri, siis omab see bitcoin'i looja nüüd ligi 10 miljardi dollari väärtuses neid bitcoin'e. Kuid kõiki neid bitcoin'e pole siiamaani veel ära müüdud: kas bitcoin'i looja on surnud või siis "kärvas maha" see kõvaketas, kus neid bitcoin'e ja kontode paroole hoiti (seda juhul kui ta kasutas ainult ühte kompuutrit ja ei varundanud oma andmeid)??? Juhul kui selle bitcoin'ide suure hunniku omanik peaks nüüd ootamatult välja ilmuma ja panema kogu selle bitcoin'ide portsu müüki, siis saaks küll väga palju "nalja"...

Bitcoin füüsilisel kujul: Kuigi bitcoin'id eksisteerivad kübervaluutana, kuid kinnitada, et see on ainult virtuaalne raha, siis pole see päris õige. Asi on selles et praegu on juba loodud ka metallist matriaalsed bitcoin-mündid, millede hinnad varieeruvad kümnetest dollaritest kuni kümnete tuhandete dollariteni. Selliseid metallist münte toodetakse järgmisel viisil:

1. Tootja või tellija poolt valitakse välja sobiv metall.
2. Münt valatakse originaalses disainis ja mündi ühel küljel tuuakse ära tema nominaalne väärtus – 0,1 btc, 0,5 btc, 1 btc, 10 btc jne. Seda mündi nominaalset väärtust ei näidata aga iga mündi puhul.
3. Genereeritakse unikaalne bitcoin-aadress, mille arvele kantakse see summa, mis on sellel mündil ära toodud. Osa münte omavad ka omaenda unikaalset veebsaiti, mis esitab tema praeguse väärtuse reaalajas.
4. See bitcoin-aadress (või bitcoin-metallmündi unikaalne ID) kleebitakse sellele metallist mündile ja kaetakse hologrammiga. Osadel müntidel on lisaks veel ka privaatne turvavõti. Kui Sa hakkad seda münti päris raha vastu välja vahetama, siis eemaldad selle hologrammi ja tegutsed vastavalt juhistele edasi (juhised saad juba sealt veebsaidist, kust Sa selle bitcoin metallist mündi ostsid).

Praegu kasutatakse selliseid münte rohkem suveniiridena kuigi nad omavad mündil näidatud väärtust. Osa selliseid münte ei oma aga mingit rahalist katet (väärtust) ja need ongi ainult suveniirideks. Teisalt mõned antud müntidega seotud projektid pole kunagi tööle õieti hakanudki kuigi neid lasti ka müüki. Iternetis kaubeldakese ka võltsitud bitcoin metallist müntidega.

Praegu kasutatakse selliseid münte rohkem suveniiridena kuigi nad omavad mündil näidatud väärtust

Bitcoin'i metallist münt

TITAN bitcoin

Interneti arenedes pidid inimesed tegema oma makseid ka "kaugele" ja need vahemaad võisid olla üsnagi suured. Kuna käest-kätte raha üleandmine ei olnud võimalik, siis tuli selleks vahendaja poole pöörduda – elektrooniliste maksesüsteemide, kullerite või pankade poole. Kuid iga vahendaja nõuab läbiviidava operatsiooni eest komisjonitasu, sest keegi ei taha "niisama töötada". Mida suurem on ülekantav kapital, seda suurem on ka komisjonitasu (st raha ülekandja kulud).
Pärast pikki otsinguid leiti probleemile ka lahendus: 2008. a. avaldati ühe anonüümse isiku (või grupi) poolt Internetis uue maksesüsteemi kirjeldus, mis põhineb matemaatilistele arvutustele. Makseühikuteks said bitcoin'id – elektroonilised rahad, mis pole millegagi tagatud. Seda krüptoraha hoitakse spetsiaalsetes rahakottides ("wallet"), täpsemalt õeldes kontodes, mida kutsutakse ka aadressideks ja neid rahakotte võib krüptorahaga täita või siis jälle "tühjaks teha". Kui Sa ühendad end selle uue krüptograafilise süsteemiga, siis Sa näed KÕIKI bitcoin'idega tehtavaid makseid. Ühesõnaga Bitcoin'i süsteem lubab Sul jälgida iga bitcoin'i liikumist algusest kuni lõpuni. Seejuures jäävad need rahakotid täiesti anonüümseteks.

See digitaalne raha (valuuta) ei vasta tingimata ühelegi olemasolevale valuutale ja see on uustulnukale üsnagi raskesti arusaadav: krüptoraha ei ole lihtsalt Sinu digitaalsesse kontosse salvestatud raha väärtus (nagu näiteks Sinu pangakonto või krediidiliin). Bitcoin ei oma vastavat füüsilist elementi, näiteks nagu mündid või paberarved. Seega, see virtuaalne raha, mis ei oma mingit materiaalset ekvivalenti, kujutab endast lihtsalt spetsiaalsesse andmebaasi salvestatud kirjeid. Andmebaasi iga kirje näitab mingis rahakotis (aadressis ehk kontos) olevate bitcoin'ide kogust. Bitcoin'ide rahakottideks/aadressideks on 33-sümboline tekstirida, näiteks "9gUK1YzEGa59pI314159KUF2Za4jAoPKL". See andmebaas on väga usaldusväärne ja ta on üles ehitatud nn BlockChain ("plokiahel") tehnoloogiaga.

 

Selle krüptovaluuta (Bitcoin) loomisel järgiti alltoodud tingimusi:

Esiteks (uute bitcoin'ide hankimine ehk KAEVANDAMINE): Et Bitcoin ei satuks tugeva inflatsiooni alla, otsustati nende virtuaalsete rahade kogust piirata, st uute ühikute ilmumise ajakava ulatub kuni aastani 2033. Sellega loodi tegelikult kulla virtuaalne ekvivalent, sest bitcoin'e võib ainult kas osta või siis kaevandada. Selle krüptovaluuta uute ühikute hankimise protsessi nimetatakse kaevandamiseks (Bitcoin Mining) ja sellise kaevandamisega tegelevad "virtuaalsed kaevurid", kes ei tööta mitte kirka ning labidaga vaid oma kompuutrite võimsusega - pilt. Inimesi, kes toetavad tervet bitcoin'ide süsteemi oma kompuutrite kaudu, nimetataksegi "kaevurtiteks" ja kogu kaevandamise protsess on — "mining". Ühesõnaga kaevandamise protsessis luuakse suurt ressurssi nõudva arvutuse abil uued tehinguplokid ja vastutasuks saadakse uusi bitcoin'e (või teenuseid). Bitcoin'ide kaevandamiseks kasutatakse spetsiaalseid programme, näiteks nagu DiabloMiner, CGMiner, BFGMiner, Ufasoft Miner, Phoenix, Bitminter jne.
Krüptovaluutat võib hankida (st kaevandada) näiteks ühise kaevandamisega ehk siis oma seadme liitmisega üle veebi nn koperatiivi (pooli) ja seejärel luua ühiselt uusi bitcoin'ide ühikuid. Tavalise kompuutriga ja üksi kodus bitcoin'ide kaevandamine on nüüdseks kauge minevik. Siin ei aita ka ühe-kahe-kolme kompuutri või mitme (4-6) videokaardi kasutamine. Videokaardid olid varem bitcoin'ide ja muude krüptorahade kaevandamise põhiliseks tööriistaks. Videokaartide turg kasvas tänu just sellele krüptorahade kaevandamisele uskumatu tempoga ja nende graafikakaartide põhilised tootjad (Nvidia ja AMD) teenivad väga suurt kasumit. Krüptovaluuta kaevandamiseks sobivad näiteks GTX 1080 Ti, GTX 1070, GTX 1060 6 Gb, AMD RX 580, AMD Vega 56, Radeon RX 470 ja antud graafikakaartide tootjate tulevased kõrgemate näitajatega videokaardid. On veel olemas ka spetsiaalsed high-end videokaardid/akseleraatorid (kiirendid), mis on ette nähtud ainult krüptovaluuta kaevandamise jaoks ja neil puuduvad videoväljundid - pilt. Kuid selline kodune ja "põlve otsas" bitcoin'ide kaevandamine ei tasu tänapäeval lihtsalt enam ära. Ka ei ole need videokaardid selleks tööks enam efektiivsed. Nüüd tasub see kaevandamine ära näiteks bitcoin farmides (šahtides). Seda seepärast et tegemist on tohutu elektrikuluga, videokaartide jahutamisega ja ka lihtsalt ASIC riistvara (spetsiaalsete kaevandamise seadmete) kõrge hinnaga. Kaevandamise farmide puhul on tegemist väga paljude kompuutritega, mis töötavad 24/7 ja seda ilma peatuseta. Selliseid bitcoin'ide kaevandamise farme võib ka oma kodus luua, aga kas see just ära tasub, on juba teine asi - tänapäeval jääd sellega arvatavasti miinustesse - pilt. Kõige rohkem kaevandatakse krüptovaluutat just Hiinas ja allpool siis pilt ühest väga suurest bitcoin'ide kaevandamise "farmist":

Bitcoin'ide kaevandamise farm

Selliseks ühiskaevandamiseks (mining pool) on loodud ka pilveteenusi, mis lubavad Sul osta arvutusressurssi, et sellega bitcoin'e teenida. Kuid siin saad kõige tõenäolisemalt rohkem petta ja kui sellist teenust üle-üldse kasutada, siis on selleks kõige parem koht just Genesis Mining.

Bitcoin-kaevurid

Üheks suurimaks tegijaks bitcoin'ide ja krüptovaluuta kaevandamiseks vajalike kiipide tootmisel on Bitmain Technologies firma. Selle salajase Hiina ettevõtte, mis asub Pekingis, kasum ulatus 2017. aastal 3 kuni 4 miljardi dollarini. Selline iga-aastane netotulu on suurem kui mõnedel teisel vägeval tehnoloogilisel mängijal, sealhulgas Nvidia, AMD ja Qualcomm.

Bitmain firma toodab spetsiaalseid kiipisid, mida kasutatakse ainult bitcoin'ide kaevandamiseks. Sellised ASIC seadmed pakuvad suuremat jõudlust ja energiatõhusust kui seda teiste firmade tooted, näiteks Nvidia ja AMD graafikakaardid. Sellised Bitmain kiibid kombineeritakse süsteemidesse, mida kutsutakse "miners" ja mis võivad sisaldada kuni 250 kiipi ühes sellises seadmes. Bitcoin'ide kaevandamise turust hõivab Bitmain firma ja tema ASIC kiipide müük tervelt 70%-80%. (Bitmain ettevõte saab suurt tulu ka pilvepõhisest kaevandamisteenustest.)

Sellised ASIC-id (rakendus-spetsiifilised integraallülitused) pakuvad suuremat jõudlust...

 

Sellest bitcoin'ide kaevandamisest kokkuvõtteks: Tänapäeval on tavainimesel (üksikisikul) peaaegu et võimatu neid bitcoin'e kaevandamisega teenida. Mida rohkem riistvara võimsust see bitcoin'ide kaevandamine nõuab, seda raskem on neid bitcoine endale hankida. Sa võid vaadata seda et kui keeruliseks see bitcoini'de kaevandamine on aja jooksul muutunud, näiteks sealt veebilehelt. Praegu on bitcoin'ide kaevandamine 365 korda keerulisem kui seda viis aastat tagasi.

Üksi, kodustes tingimustes, on neid bitcoine kaevandada praktiliselt et võimatu. Sa võid tänapäeval seda krüptoraha kaevandada kui osana "mining pool'ist" (kaevandamise koperatiivist või farmist), mis ühendab Sinu kaevandamisvõimsuse teiste inimeste omaga ja jagab sellest saadud kasumit kõikide osavõtjate vahel vastavalt sellele et kui palju Sina seda hash võimsust pakkusid. Et Sa saaksid sellise "kaevandamiskoperatiivi" liige olla, pead ka komisjonitasu maksma, näiteks 1-2% oma kasumist.

Inimesed, kes reaalselt kaevandavad bitcoin'e — või vähemalt üritavad sellega raha teenida — ei kasuta enam lauakompuutreid või isegi võimsat graafika töötlemise riistvara. Selle asemel kasutavad nad spetsiaalset riistvara, mis on optimeeritud just nende bitcoin'ide kaevandamiseks. Sellist riistvara tuntakse kui Application Specific Integrated Circuits (ASICs). ASIC riistvara teeb selle kaevandamise kiiremaks ja ta tarbib ka vähem elektrienergiat, mis on väga oluline näitaja. Sa võid sellise ASIC seadme osta näiteks sealt veebsaidist. Seal pakutavatest kaevandamiseks sobiv Bitmain AntMiner S9 riistvara maksab üle $1000, aga sellised seadmed "vananevad" üsna ruttu ja välja ilmuvad nende uued ning võimsamad versioonid. Sa pead pidevalt ajaga kaasa jooksma ja jälle uuema ning võimsama ASIC seadme ostma, sest muidu väheneb Sinu tulu - käib üks pidev "võidurelvastumine".

Et bitcoin'e kasumlikult kaevandada, pead selleks kasutama ODAVAT elektrienergiat - Hiinas on see odav... :). Need, kes ka reaalselt krüptovaluutat kaevandavad, elavad odava elektrienergiaga piirkondades, omavad väga suurt hulka ASIC seadmeid ja oskavad sellist riistvara ka heal viisil jahutada, mis ei nõua üleliia palju elektrit.

Kuid sellele vaatamata ei ole Bitcoin'ide ja krüptovaluuta maailmas midagi kindlat: Ebakindel ja volatiilne turg võib põhjustada ka Bitmain firma tulude suurt vähenemist. Bitcoin'ide väärtuse ootamatu langus (näiteks $20,000 > $6,000) mõjub negatiivselt ka kaevandamiseks vajalike riistvarade müügile ja sellist kõikumist on raske ette ennustada...



Teiseks: Bitcoin'ide kaevandamine on tehtud väga keeruliseks ja selleks tuleb väga töömahukaid arvutusi teha — sortida välja numbrid, millede räsi vastaks etteantud šabloonile (mustrile). Süsteem mõtleb välja üha keerulisemaid ülesandeid, et väljastada mitte rohkem kui 3600 bitcoin'i ööpäevas. Ka päris kulla kaevandamine on ju samuti raske ja tröömahukas tegevus.

Kolmandaks: See šabloon (selle keerukus) on valitud välja selliselt, et suvalise hulga kaevandajate puhul ei ilmu uus bitcoin'i ühik sagedamini kui üks kord kümne minuti jooksul. Igaühele, kes lisab krüptovaluuta järjekordse uue ühiku, makstakse tema kulude katteks komisjonitasu (arvutivõimsuse ostmise ja elektrikulude eest). Praegu maksab see Bitcoin väga palju ja see põhjustab ka uute kaevandajate väljailmumise.

Neljandaks: Need, kes annavad oma kompuutrid kaevandamiseks, aitavad samal ajal sellel süsteemil ka tehinguid (makseid) läbi viia. Nad aitavad ka kõikide süsteemis osalejate teave lisamist ja sünkroniseerimist andmebaaside ("plokiahelate") vahel. Kõikide uute ühikute saamisel (kaevandamisel) need uued tehingud kinnitatakse, st umbes üks kord iga kümne minuti järel.

Viiendaks: Iga süsteemi kasutaja saab spetsiaalse aadressi (krüptograafilise konto) ja salajase võtme, millega ta saab alla kirjutada ülekandeid oma aadressilt süsteemi teise kasutaja aadressile. Sellised ülekanded toimuvad täiesti läbipaistvalt ja kõik teavad, et kes ning kellele see ülekanne tehti. Kuid rahakoti täielik anonüümsus säilib: Bitcoin-rahakottide numbrite järgi ei saa kindlaks teha, et kes on nende omanik.

 

Ühesõnaga individuaalsete bitcoinide väärtust ja kontrollimist teostatakse meile seoses torrentitega juba tuttava globaalse peer-to-peer (P2P) võrgu poolt. P2P-võrgustiku võrgusõlmedes töötavad kompuutrid tegelevad nii kaevandamise kui ka tehingute läbiviimisega. Bitcoinid on super-turvalised andmete plokid, mida käsitletakse nagu raha. Nende andmete ühelt isikult või asukohast teisele siirdamine ja antud tehingu kinnitamine, st antud krüptoraha kulutamine, nõuab aga suurt arvutivõimsust. Kasutajad, keda kutsutakse "miners" (kaevandajad), lubavad oma kompuutreid kasutada üksikute tehingute turvaliseks kontrollimiseks - seda loomulikult tasu eest (bitcoinides/teenustes). Selliseid krüptorahade ülekandeid on praktiliselt võimatu võltsida.

Iga kasutaja salvestab need andmed, mis on samaväärsed tema käsutuses oleva krüptoraha hulgaga, spetsiaalsesse programmi, mida kutsutakse "rahakotiks" ("wallet") ja mis koosneb kasutaja paroolist ning Bitcoin süsteemiga ühendusest. Kasutaja saadab krüptorahade ostu või müügipakkumise teisele kasutajale ja mõlemad kasutajad peavad sellega nõustuma - juhul ku see tehing ikka sobib mõlemale. Peer-to-peer Bitcoin süsteem kontrollib seda tehingut globaalse võrgu kaudu, edastades väärtuse ühelt kasutajalt teisele ja sisestades mitmel tasandil krüptograafilise kontrolli. Seal ei kasutata tsentraliseeritud panga- või krediidisüsteemi: peer-to-peer võrk teostab ise need krüptitud tehingud ja seda Bitcoin kaevandajate (miners) abiga. Bitcoinide kaevandajaks (Bitcoin Mining) võib igaüks hakata, aga see ei tasu tänapäeval üksikasutajate puhul enam ära, sest vaja läheb väga võimsatest arvutitest koosnevat kompleksi (farmi) ja selgi puhul läheb see kaevandamine üha raskemaks ning keerulisemaks. Praegu on olemas 12 kuni 13 miljonit Bitcoini. Mida rohkem neid on, seda raskem on neid ka kaevandada. Pärast 21 miljoni bitcoini genereerimist, ei saagi neid rohkem kaevandada, seega viimane krüptoraha kaevandatakse kusagil aastal 2033. Praegu on raske õelda, et mis seejärel juhtub, aga juhul kui finantskrahhi just ei toimu, siis jääb see krüptoraha lihtsalt ringlusesse ja ainult tema kurrs hakkab perioodiliselt muutuma.

Need bitcoin-tehingud on ülimalt turvalised ja seda tänu antud protsessi iga sammu kompleksele krüptograafiale. Sinu krüptovaluutat saab ainult sel juhul "varastada", kui keegi sai Sinu digitaalse rahakoti ja selle parooli teada.
Etteotsa

 


!!! HOIATUS !!! Sinu kompuutris võib olla ka varjatud kaevandaja. Kuidas seda varjatud ja pahatahtlikku kaevandajat avastada?

Ka kurikaelad kasutavad seda kaevandamist ära ja nüüd rakendatakse bitcoin'ide kaevandamiseks ka teiste kompuutreid ning nutitelefone, loomulikult ilma nende omanike nõusolekuta - see on nõ varjatud mining ehk krüptoraha kaevandamine. Krüptoraha kaevandajad on nüüd uus nuhtlus veebis ja see muutb kurikaelte hulgas üha populaarsemaks. Veebilehte juurutatakse vastav JavaScript kood, mis töötab siis Sinu brauseris ja kasutab Sinu kompuutri ressursse bitcoin'ide ning teiste krüptorahade kaevandamiseks. Näiteks meelitatakse kasutaja mingisse pahavaraga soetud veebsaiti ja see kasutab siis ohvri arvuti ressursse nende bitcoin'ide kaevandamiseks. [Märkus: Minu enda kodulehe veebilehtedes seda paha-koodi ei ole ja seega võid siin rahulikult edasi lugeda :)]. Või näiteks järjekordselt Android-seadmete jaoks loodud Loapi nimeline üliagressiivne troojalane võib lisaks kõigele muule "pahale" kasutada Sinu seadet ka krüptoraha kaevandamiseks: selle troojalase saad kaela siis kui klikid mingile reklaamibannerile ja laed teisest avanevast veebsaidist alla mingi "antiviiruse" või "täiskasvanutele" mõeldud rakenduse. Antud troojalase üks moodul viib Sinu nutitelefoni protsessori töö maksimaalsele koormusele ja nutitelefon kuumeneb üle ning paari päeva pärast on nutika aku üles paisunud... Kui Sinu arvuti 'Task Manager' (Tegumihaldur) näitab mingi veebilehe külastamisel väga intensiivset (45%, 65%, 80% või rohkem) protsessori (CPU) kasutamist, siis võib tegu olla ka sellise pahatahtliku krüptovaluuta kaevandamisega:

Kui Sinu arvuti 'Task Manager' (Tegumihaldur) näitab mingi veebilehe külastamisel väga intensiivset ...

Global Threat Impact Index 2018. a. veebruari aruande järgi kannatas 42% firmasid krüptovaluuta pahatahtlike kaevandajate tõttu. Kõige rohkem kasutati sel teel kaevandamiseks CoinHive, Cryptoloot spetsiaalseid eksploite (ründetarkvara) ja Rig eksploitide komplekti. Coinhive pahavara on ette nähtud Monero krüptoraha pahatahtlikuks kaevandamiseks ja seda otse kasutaja veebibrauseri kaudu; Cryptoloot - see eksploit kastab ohvri kompuutri või videokaardi võimsust, aga ka muid süsteemi ressursse; Rig - see eksploitide komplekt kasutab Internet Explorer'i, Flash'i, Java ja muid arvuti ressursse. Ja sellise salajase kaevandamise tendents aina suureneb.

Kuidas seda vältida:

* Osa antiviirusi blokeerivad selle ise, näiteks Malwarebytes tasuline Premium versioon või Avast Free Antivirus. Kahjuks Windowsi süsteemi integreeritud Windows Defender seda veel ei tee.
* Juhul kui Sinu antiviirustarkvara selliseid veebsaite blokeerida ei suuda, siis kasuta alternatiivina brauseri No Coin laiendit: Google Chrome,............ Mozilla Firefox ..........ja........ Opera jaoks. See No Coin avatud lähtekoodiga laiendus ei ole veel kättesaadav Edge, Apple Safari või Internet Explorer jaoks - nende jooksutamisel pead muid meetmeid kasutama....
* Ka mõned reklaamiblokeerimise laiendused (nt. uBlock Origin) blokeerivad selliseid krüptoraha kaevandajaid, aga ma ei soovita neid selleks eesmärgiks kasutada ja ka nendest üritatakse "mõõda hiilida".
* Ka brauserite mõnede laienduste, näiteks NoScript ja ScriptBlock, abil saad javaskripti blokeerida.
* Vähe sellest, kurikaelad lähevad üha kavalamaks ja nüüd käib see kaevandamine edasi isegi siis kui Sa lahkud sellest pahavara-koodiga veebilehelt ja sulged antud vahekaardi (vahelehe). Kaevandamine ja Sinu kompuutri ressursside pahatahtlik kasutamine jätkub ka isegi siis kui Sa sulged oma brauseri. Uba on selles et kui Sa satud sinna kurikaelte poolt ülesseatud JavaScript-koodiga veebilehele, siis kargab välja kasutajale märkamatu dünaamiliselt muutuva suurusega pisike aknake, mis tegelikult kävitabki selle kaevandamise. Seega kaevandamine ei toimu brauseri põhiaknas endas. See aknake peidab enda näiteks alla tegumirea paremasse ossa (kella alla). Kui Sa nüüd sulged oma veebibrauseri, siis jätkub see Sinule teadmata bitcoin'ide kaevandamine ikkagi edasi. Kusjuures antud kaevandamine ei hõiva kogu Sinu CPU ressurssi vaid ainult teatud osa sellest - sel juhul on sellist kaevandamist raskem tuvastada.... Et seda nüüd vältida, ava pärast brauseri sulgemist oma 'Task Manager' (Tegumihaldur) ja sulge seal "Processes" vahelehel kõik brauseriga seotud protsessid - st veendu, et ta oleks ikka lõplikult suletud - pilt. Teine tülikam moodus selle peidetud bitcoin'ide kaevandamise aknakese sulgemiseks: lukusta all oma tegumiriba lahti ja seejärel muuda selle tegumirea suurust, pärast seda "õngitse" see aknake sealt tagant välja ning seejärel sulge ta. Näide Win 7 süsteemist - pilt.

Märkus: Kui Sinu brauser hõivab aga rohkem mälu (Memory), siis on see normaalne nähtus ja nii peabki see tänapäeva heade veebisirvijate ning kaasaegse väga ressursimahuka võrgu puhul olemagi. Mälu hõivavad ju veel ka kõik Sinu poolt avatud eraldi veebilehed (st nende vahekaardid), Sinu poolt brauserisse installitud laiendused (extensions), igasugused veebirakendused (Gmail, Google Calendar, TweetDeck jms), YouTube jne, jne - see kõik nõuab mõnikord isegi väga suures mahus seda operatiivmälu (RAM). Sa teed tänapäeva brauseritega rohkem keerulisemat, ressursimahukamat ja põnevamat tööd kui seda iialgi varem. Paljudel ongi ainult see veebibrauser põhiliseks töövahendiks.

Teine meetod selliseks krüptovaluuta varjatud kaevandamiseks on igasuguste tasuta tarkvarade allalaadimine ja installeerimine: kui Sa käivitad sellise pahavaraga programmi, siis läheb osa Sinu arvuti ressursse päti käsutusse, et sellega bitcoin'e kaevandada.

"Rõõmusõnum" ka tarkade televiisorite omanikele: nimelt ligi 8% Android opsüsteemiga telekaid on krüptovaluuta kaevandajate poolt haavatavad. Näiteks Android.CoinMine.15 nimeline troojalane (tuntakse ka ADB.miner nime all) levib väga kiiresti ja seda just "tarkades" televiisorites, sest need on Internetti lülitatud. Antud Android-troojalane on ette nähtud Monero krüptoraha kaevandamiseks. See troojalane nakatab ka nutitelefone, tahvelarvuteid, ruutereid, meediapleiereid jms seadmeid, mis on internetiga ühenduses ja kus on debugger (silur) sisse lülitatud. Ka Raspberry Pi 3, kuhu on installitud ОС Android, võib nakatatud saada. Et oma seadet selle troojalase eest kaitsta, tuleb see debugger (silur) välja lülitada, paljudes seadmetes on ta juba vaikimisi ka välja lülitatud.

Kuidas ikkagi avastada seda varjatud ja pahatahtlikku kaevandajat?

Sellise troojalase avastamine on küllaltki keeruline, sest ta on maksimaalselt varjatud ja ta tegutseb tavaliselt järgmisel moel:

* Ta lülitatakse siis välja kui kasutaja käivitab mingi suurt jõudlust vajava rakenduse.
* See troojalane maskeeritakse Tegumihalduris (Task Manager'is) mingi teise rakenduse nime taha.
* Ta töötab ainult siis kui kasutaja kompuuter "seisab", st kui Sa ei tee oma arvutis parasjagu midagi, näiteks läksid kööki õlut jooma.

Kasuta sellise troojalase avastamiseks oma Tegumihaldurit (Task Manager'i):

Kõigepealt natuke ka nendest varjatud internet-kaevandajatest: Tänapäeva brauserid vajavad mõnikord üsna palju ressursse (just mälu), olenevalt sellest et millised veebilehed ja kui palju neid Sul parasjagu avatud on ning mida Sa seal internetis vaatad või teed (videod, filmid, veebipõhised mängud jne). Aga on ka veebsaite, mis kasutavad krüptovaluuta kaevandamiseks Sinu brauserit.
Taolise veebsaidi saad avastada Task Manager'i kaudu, sest sellise veebilehe vaatamisel näitab Tegumihaldur suurt protsessori (CPU) koormust. Avad oma Task Manager'i ja vaatad "Processes" vahelehes seda et kas Sinu veebibrauser ei hõiva ootamatult palju protsessori ressursse. Juhul kui hõivab, siis sulge lihtsalt see kahtlane veebileht (või brauser ise). Järgmine pilt näitab aga seda et mingi varjatud kaevandajaga siin tegemist ei ole, avatud on kuus veebilehte ja parasjagu vaadatakse ka ühte muusikavideot - pilt.

Varjatud kaevandaja süsteemis avastamine:

1. Vajuta Ctrl + Shift + Esc klahvikombinatsiooni, et avada Task Manager'i.
2. Nüüd ära tee midagi (sh ka hiire ja klaviatuuriga) ja jälgi umbes 10 minuti jooksul protsesside osas seda et kas nad ei hõiva üleliia palju süsteemi ressursse.

TÄHTIS! Mõned viirused sulgevad või blokeerivad Task Manager'i. Juhul Task Manager sulgus iseseisvalt või kui teda ei saagi avada või kui mõni programm käivitus iseseisvalt, siis on tegu viiruse või varjatud kaevandajaga.

3. Juhul kui viirust ei avastata, siis ava Details vaheleht - pilt.
4. Nüüd leia selline protsess, mis ERINEB standartsetest protsessidest (näiteks arusaamatud sümbolid jne) ja kirjuta selle protsessi nimi üles.
5. Ava Windowsi Register (Registry Editor): vajuta näiteks Windows + R klahvikombinatsiooni, sisesta Run akna käsuviibale regedit ja vajuta ENTER - pilt.
6. Vali menüü Edit > Find... - pilt.
7. Sisesta sinna antud protsessi/faili nimi ja kliki paremal kõrval asuvale Find Next nupule - pilt. Seejärel kustuta see leitud protsess/fail Windowsi registrist (teed tal paremkliki ja valid Delete käsu). Pärast seda ava uuesti see Edit > Find... dialoogiaken ja kliki uuesti Find Next nupule, et leida ning kustutada ka järgmine leitud kaevandaja kirje. Korda seda seni kuni kõik antud kaevandajaga seotud kirjed on ülesse leitud ja Windowsi registrist eemaldatud.
8. Skaneeri süsteemi oma antiviirusega.
9. Juhul kui see oht leitakse, siis lase ta eemaldada.
10. Tee kompuutri restart.


Etteotsa

 

Mis on blockchain (plokiahel) ehk blockchain-tehnoloogia—seda hästi lühidalt: Blockchain-tehnoloogiat ehk plokiahelat seostatakse Bitcoin'i ja digitaalrahaga, aga see plokiahel on tegelikult vana ning vahepeal juba unustatud tehnoloogia. Blockchain sai oma uuestisünni just tänu Bitcoin'ile, mis kasutab seda tehnoloogiat oma krüptovaluuta alusena. (Blockchain on bitcoin krüptoraha baastarkvara.) Antud plokiahela tehnoloogia on nüüdsest revolutsiooniline ja tema praegune ning tulevane kasutusala on palju-palju laiem. See blockchain-tehnoloogia kui sellise võidukäik on nüüdseks alguse saanud juba hoopis teistes valdkondades. Seda uut baastehnoloogiat kasutatakse ja hakatakse kasutama näiteks ka Eesti infosüsteemides, avalikus sektoris ja paljudes muudes valdkondades - blockhain'i kasutusvaldkond on väga laialdane - blockhain'i tehnoloogia levib väga kiiresti.

Plokiahel on seega täiesti uus andmebaasitehnoloogia, mis erineb siiani tuntud ja kasutatavatest tehnoloogiatest. Põhiliseks erinevuseks praegustest tsentraalsetest andmebaasidest on plokiahela jagatud olemus: selle uue tehnoloogiaga loodud andmebaas eksisteerib samaaegselt ja sünkroonsena korraga mitmes kohas. Plokiahel on avalik arveraamat. Sellise andmebaasi andmed on omavahel turvaliselt seotud ja sellisel andmebaasil puudub keskne asukoht. Plokiahel tagab andmete täieliku terviklikkuse ja see tähendab, et juba ükskord plokiahelasse sisestatud info säilib seal igavesti ja seda ei saa enam tagantjärgi muuta. Sellise plokiahela abil saab näiteks igasuguseid äriprotsesse automatiseerida ja seda sel juhul kui plokiahel on andmed usaldusväärseks tunnistanud. Blockchain-tehnoloogia võimaldab näiteks ka RIA-l tagada andmete, süsteemide ja protsesside terviklikkuse ning loomise aja kontrollimise ning tõendamise.

Blockchain-tehnoloogia suureks väärtuseks on just süsteemide turvalisuse tagamine, mis võimaldab kontrollida regulaarselt ja kiiresti suuri andmehulki. Korraga saab kontrollida sadu tuhandeid kirjeid ja veenduda, et andmetes ei oleks toimunud pahatahtlikke muudatusi. Näiteks ka RIK kasutab elektroonilise Riigi Teataja andmebaaside haldamisel seda plokiahela tehnoloogiat. Iga uue seadusandliku akti avaldamisel arvutatakse selle räsi, liidetakse sinna eelmise akti räsi koos ajatempliga ja seotakse ühte ahelasse. Plokiahel on mõeldud andmete terviklikkuse tagamiseks. Kõikide andmete, mis asuvad plokiahelas, õigsust ja muutmatust saab tagantjärele tõestada. Plokiahela tõestus baseerub matemaatikal, aga mitte turvasertifikaatidel. Blockhain on ühesõnaga väga potentsiaalne tehnoloogia, mis on üliturvaline ja kus info on salvestatud nn muutumatusse pearaamatusse.

Krüptoraha ja plokiahel: Et plokiahelast (blockchain'ist) aru saada, pead mõistma krüptograafiat. Plokiahelas, iga kord kui informatsioonile saadakse ligi ja värskendatakse seda, siis see muudatus salvestatakse ning kontrollitakse üle. Seejärel see muudatus krüptitakse ja seda ei saa tulevikus enam redakteerida. Pärast seda lisatakse ja salvestatakse kogu muudatuste komplekt üldisesse salvestusse. Järgmine kord, kui keegi teeb muudatuse, siis ta alustab uuesti otsast peale, salvestades informatsiooni juba uude "plokki", mis krüptitakse ja kinnitatakse eelmise ploki külge (siit ka see termin "block chain"). Selline korduv protsess ühendab kõige esimese andmete komplekti versiooni kõige viimasega, seega igaüks võib kõiki muudatusi näha, aga ta saab lisada ja redakteerida ainult seda kõige viimast versiooni.
Plokiahel on krüptograafia ja detsentraliseeritud peer-to-peer (P2P) võrgu kombinatsioon. Plokiahela iga plokk sisaldab ajatemplit ja linki eelmisele plokile. Plokiahelat hallatakse P2P (peer-to-peer) võrgu poolt, mis järgib ühtset protokolli, et kinnitada uusi plokke. Kui andmed on juba plokiahelasse salvestatud, siis ei saa neid enam muuta ilma kõigi järgnevate plokkide muutmiseta ja terve võrgu nõusolekuta. Plokiahel on avatud, jaotatud register, mis tõestab ja salvestab tehinguid kahe osapoole vahel. Plokiahel Bitcoin süsteemis on kõikide bitcoin'ide tehingute avalik register, mis on Bitcoini kogu eksisteerimise ajal tehtud. Kaevandajad kinnitavad ülekanded ja seda väga keeruliste kodeeritud ehk krüptitud ülesannete lahendamise teel. See kaevandaja, kes lahendab ülesande esimesena, saab ka tasu - osa bitcoin'ist. Plokiahelat on peaaegu et võimatu rünnata, näiteks kui plokiahelas tahetakse rünnata ühte spetsiifilist plokki, siis peaks seda tegema kõikide plokkide puhul, mis lähevad tagasi kogu plokiahela ajalukku. Ja seda tuleks teha ühel- ja samal ajal igas pearaamatus terves võrgustikus, mida võib olla miljoneid. Üldiselt õeldes on plokiahel andmete osa, mis on:

- Pidevalt uuendatavad (värskendatavad). Plokiahela kasutajad saavad igal ajal andmetele ligi ja lisada informatsiooni kõige uuemasse plokki.
- Jagamine (levitamine). Plokiahela koopiaid hoitakse ja kaitstakse iga kasutaja poolt ja igaüks peab uute täiendustega ehk lisamistega nõustuma.
- Kontrollimine ja kinnitamine. Uute plokkide muudatused ja vanade plokkide koopiad tuleb kooskõlastada kõikide kasutajatega ning seda krüptograafilise kontrolli teel.
- Turvalisus. Vanade andmete rikkumist ja uute andmete kaitsmise meetodi muutmist takistatakse nii krüptograafilise meetodiga kui ka andmete endi mitte-tsentraliseeritud hoidmisega.

Kokkuvõttes on plokiahel suur tehnoloogiline samm edasi, mis võib internetti ja globaalset majandust kohe tunduvalt muuta. Plokiahel juba mõjustabki ja hakkab ka tulevikus tööstusharusid, majandust ning finantsüsteemi veelgi rohkem mõjustama. Tööstuses ja ka IoT (Asjade Internet) puhul hakatakse samuti kasutama Blockchain-põhist platvormi, mis tõstab tunduvalt nende turvalisust. Näiteks ka SAP (üks maailma juhtivamaid majandus- ja äritarkvara firmasid) hakkab tasapisi blockchain tehnoloogiat kasutama. Plokiahelat kasutatakse juba praegu näiteks ka naftatööstuses. Ta leiab rakenduse ka meditsiinis ja finantsettevõtetes. Näiteks ka Venemaa kavatseb lähitulevikus, siis kui internetiühendus muutub üle riigi massiivseks, viia oma valimissüsteem üle blockchain-tehnoloogiale. Lähitulevikus on blockchain juba väga laialdaselt kasutuses ja ta hakkab Internetis mõjustama ka meie endi igapäevast elu, näiteks pangaarvete maksmisel ning oma raha ülekandmisel. On oodata ka seda et plokiahela tehnoloogia muudab oluliselt ka suhtlusvõrgustikku, kus töö on juba ses asjus käimas, näiteks Nexus ja Obsidian projektidega. Et sellest plokiahelast täielikult aru saada, peab krüpteerimise põhialuseid tundma.

 

Bitcoin on majanduslikus mõttes ikkagi reaalne raha. Ta on väärtus, mida saab kaupade ja teenuste puhul kasutada. Sa võid oma krüptorahaga osta üllatavalt palju onlain kaupu, näiteks arvuti riistvara Newegg jaemüügivõrgust, digitaalsete mängude müüjalt Steam, Reddit sotsiaalvõrgust jne. Siin on nimekiri nendest ettevõtetest, kes antud momendil aksepteerivad krüptorahaga ja kinkekaardidega maksmist.
Juhul kui Sa tahad oma bitcoin'e enda riigi valuuta vastu välja vahetada või kui Sa tahad oma valuutat krüptoraha vastu välja vahetada, siis pead konversiooni teenust kasutama: näiteks USA's on kõige popuraasemaks selliseks Coinbase.

1. augustil 2017 jagunes bitcoin kaheks: Selle krüptovaluuta arendajad lasid bitcoin'iga töötamiseks välja uue Segwit2x protokolli ja sellega loodi uus krüptovaluuta, mis sai endale nimeks Bitcoin Cash. Tema maksumus on praegu ligikaudu $300. Kuid vaevalt, et see uus krüptovaluuta endale palju järgijaid leiab.

Krüptovaluutade kapitaliseerimise osas hõivab praegu esikoha see klassikaline bitcoin ($71 miljardit, praeguse kursiga $4345), teisel kohal on ethereum krüptovaluuta ($28,8 miljardit, praeguse kursiga $306) ja kolmandaks jääb siis see uus bitcoin cash krüptovaluuta ($8 miljardit, praeguse kursiga $498). Neljanda koha hõivab aga Ripple virtuaalne valuuta ($6,1 miljardit).

Etteotsa

 

Bitcoin-rahakott — kuidas seda luua ja seejärel kasutada?

Sa võid neid erinevat tüüpi rahakotte (kontosid / aadresse) luua niipalju kui soovid - erinevaks otstarbeks ja vajaduseks. Seega Sa võid igaks otstarbeks või lihtsalt proovimiseks luua mitu erinevat rahakotti, näiteks ühe rahakoti/konto minule nende satoshi'ide (või isegi bitcoin'ide) saatmiseks. Sa võid ametliku Bitcoin-kliendi laadida alla https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet veebsaidist. Sa pead seal valima välja endale sobiva kliendi versiooni; Sa võid seal neist ka mitut proovida ja kasutada.

 

Bitcoin-rahakoti loomine ja registreerimine Bitcoin.org veebsaidis:

Et hankida endale seda unikaalset rahakotti (wallet), tuleb meil minna Bitcoin.org ametlikku veebsaiti ja valida seal selline variant, mis meile kõige rohkem sobib. Seal veebilehel pakutakse nelja tüüpi bitcoin'ide rahakoti loomist:

Desktop (rahakoti saab käivitada ainult oma kompuutrist, kus jookseb kas Windows, Mac või Linux operatsioonisüsteem).
Hardware (siin asuvad pangakaartide ja muud tüüpi seadmete rahakotid).
Mobile (sobib hästi just mobiilsetele seadmetele): Kuid siin on tegemist väga EBATURVALISTE krüptorahakottidega ja seda just Android-krüptorahakottide puhul, mis on väga haavatavad. Suur enamus Android-rakendusi, millega juhitakse krüptovaluutasid, on üsna ebaturvalised ja kergesti rünnatavad. Ja üleüldse väga paljud Android-platvormile ehitatud rakendused sisaldavad troojalasi ja phishing pahavara ning nende hulk aina suureneb. Näiteks Google Play veebsaidist mingi rakenduse allalaadimisel tasub olla vägagi ettevaatlik...
Web (Veebipõhised rahakotid: Sa pääsed oma kontole/rahakotile ligi suvalisest kompuutrist, mis on Internetiga ühendatud; kõige mugavam aga ka väga haavatav, st üsna EBATURVALINE).

Allpool kuvatakse siis iga rahakoti ikoonid/lingid ja vali neist endale sobiv välja.

Antud näites kasutan ma aga GreenAddress rahakotti, mida on suhteliselt lihtne kasutada ja ta omab ka väga head kaitset.

GreenAddress rahakott

GreenAddress on avatud lähtekoodiga tasuta bitcoin-rahakott, mis lubab kasutajatel hoida, saata ja võtta bitcoin'e vastu. Ta integreerub nii lauaarvuti kui ka mobiilse platvormiga: st ta ühildub lauaarvutiga (Chrome brauseri kaudu), Android ja iOS mobiilsete seadmetega. GreenAddress toetab praegu ainult bitcoin'e (mitte teisi elektroonilisi rahasid). GreenAddress toetab praegu ka mõnda maailma juhtivat krüptoraha vahetusplatvormi, näiteks nagu BitStamp ..........ja.......... Kraken - nende kaudu võid ka neid bitcoine osta või vahetada - need sobivad ka Eesti kasutajate jaoks.

Seega valime seal Bitcoin.org ametlikus veebsaidis ülaosas kõigepealt selle seadme, kuhu me tahame selle bitcoin-kliendi (rahakoti) installeerida, antud näites siis Windowsi operatsioonisüsteemiga lauaarvutisse. Ja pärast seda valime altpoolt sobiva rahakoti, antud juhul siis selle GreenAddress rahakoti:

Et hankida endale seda unikaalset rahakotti (wallet), tuleb meil minna Bitcoin.org ametlikku veebsaiti...

Seejärel klikime nupule Install:

Seejärel klikime nupule Install

 

Pärast seda viiakse Sind Chrome veebipoodi, kus kliki paremal ülal Lisa CHROME'i nupule. See rahakott hakkab funktsioneerima ainult Chrome veebibrauseris ja ta isntallitakse kui Chrome laiendus:

Pärast seda viiakse Sind Chrome veebipoodi, kus kliki paremal ülal Lisa CHROME'i nupule.

 

Pärast seda kliki üleval nupule Add app, et seda laiendust oma Chrome brauserisse lisada:

Pärast seda kliki üleval nupule Add app, et seda laiendust oma Chrome brauserisse lisada

 

Oota natuke ja kui valmis, siis kliki KÄIVITA RAKENDUS nupule:

Oota natuke ja kui valmis, siis kliki KÄIVITA RAKENDUS nupule

 

Pärast seda avatakse selle loodava rahakoti eraldi aken, kus kliki üleval paremal Create new Wallet lingile:

Pärast seda avatakse selle loodava rahakoti eraldi aken, kus kliki üleval paremal Create new Wallet lingile

Oma uue rahakoti loomisel väljastab süsteem meile mnemoonilise fraasi, mis tuleb üles kirjutada ja hoida seda maksimaalselt turvalises kohas. Nende ülesloetletud sümbolite, juhul kui Sa need unustasid või kaotasid, taastamine on võimatu! Sa ei või neid ka kellelegi teatada või edasi anda, et oma rahakotis asuvat raha mitte kaotada. Seejärel pane allpool linnuke ruutu ja kliki nupule Continue:

Seejärel pane allpool linnuke ruutu ja kliki nupule Continue

 

Seejärel kontrollitakse seda et kas Sa ka tegelikult kirjutasid selle mnemoonilise fraasi üles. Sisesta järgmises aknas nendesse kohtadesse, mis on seal tahtlikult välja jäetud (Word #), õiged sõnad ja kui valmis, siis kliki allpool nupule Verify:

Seejärel kontrollitakse seda et kas Sa ka tegelikult kirjutasid selle mnemoonilise fraasi üles.

 

Ette on nähtud ka Kahefaktoriline Autentimine, mis teeb kõik operatsioonid veelgi turvalisemaks. Peale selle mnemoonilise fraasi peame tulevikus (töötades oma bitcoin'i rahakotiga) ära näitama ka täiendavad andmed (koodid), mis saadetakse Sulle kas e-kirjale, mobiiltelefonile või siis muule sidevahendile. Vaikimisi on siin avatud Email vahekaart, kasutamegi siin seda võimalust. Sisesta oma email aadress ja kliki seal kõrval asuvale Enable nupule:

Sisesta oma email aadress ja kliki seal kõrval asuvale Enable nupule

Seejärel ava oma postkast, sisesta Sulle saadetud kood järgmises aknas "Email code" tekstikasti ja kliki nupule Enable:

Seejärel ava oma postkast, sisesta Sulle saadetud kood järgmises aknas "Email code" tekstikasti ja kliki nupule Enable

Pärast seda kliki nupule Continue:

Pärast seda kliki nupule Continue

Et saada edaspidi kiiresti oma uuele rahakotile ligi, pakutakse ka PIN-koodi loomist, loo see PIN-kood (kuni 15 numbriga) ja mine edasi. Kirjuta ka see PIN-kood endale üles ja hoia seda turvalises kohas:

Et saada edaspidi kiiresti oma uuele rahakotile ligi, pakutakse ka PIN-koodi loomist

 

Ja Sul ongi see uus bitcoin'ide rahakott (wallet) loodud. Kui Sa klikid siin Show URL and address nupule, siis näed ka oma Bicoin veebiaadressi (linki) ja ühtlasi ka oma rahakoti aadressi. Show advanced options nupu kaudu saad aga ligi täiendavatele võimalustele, näiteks kuvatakse seal ka "Permanent Payment URL" veebilinki jne. Klikkides tiitelribal vasemal sellele ruudukujulisele menüünupule (seda juhul kui rahakoti aken on liiga väike), avatakse rahakoti menüü, mille kaudu saad siis vastavaid operatsioone alustada:

Ja Sul ongi see uus bitcoin'ide rahakott (wallet) loodud.

 

 

Kuidas leida oma rahakoti dünaamilist aadressi ja kuidas neid bitcoin'e kellelegi saata?

Kuni siiamaani pole me veel ühtegi bitcoin'i ostnud või teeninud (kaevandanud) ja meie rahakott on veel tühi. Me ei näe ka enda poolt sooritatud maksetehinguid, seda GreenAddress rahakoti kasutajaliidese menüüpunkti "Transactions" kaudu. Kuid sellegipoolest on meie rahakoti kasutajaliides väga lihtne ja arusaadav.

Bitcoin-ülekande tegemine:

* Käivita Start menüü kaudu oma GreenAddress rahakott:

Käivita Start menüü kaudu oma GreenAddress rahakott

 

* Sisesta PIN-kood ja vajuta ENTER (või kliki seal paremal sellele rohelisele sisselogimise nupule):

Sisesta PIN-kood ja vajuta ENTER (või kliki seal paremal sellele rohelisele sisselogimise nupule)

Märkus: Kui Sa aktiveerid oma rahakotti sisselogimise aknas allpool "Show other logins" lüliti, siis võid ka alternatiivseid sisselogimisi kasutada - pilt.

* Nüüd ava oma rahakoti kasutajaliidese menüü (seda juhul kui rahakoti aken on liiga väike) - pilt.

* Näiteks, et teha nüüd kellelegi rahaülekannet, kliki vasemal menüüs Send nupule, sisesta üleval "Recipient" tekstikasti saaja rahakoti aadress, allpool "Amount" kasti ärasaadetav summa ja kui valmis, siis kliki all Review & Send nupule:

Raha ülekandmine

Märkus: Sa võid seal "Amount" sektsioonis kuvatavaid vaikimisi ühikuid eelnevalt ka muuta ja seda menüü 'Settings > General' all - pilt. Sul on võimalus panna linnuke ka sinna "Instant Confirmation" ruutu (vaata ülemist pilti), mis likvideerib selle bitcoin'ide "topelt saatmise" kontrollimisega seotud ajakulu ja kiirendab oluliselt bitcoin'ide saatmise tehinguid.

* Raha saatmise eest võetakse ka väike komisjonitasu. Pärast Review & Send nupule klikkimist ilmub ka maksetehingu kinnitamise (Confirm transaction details) aken, kus klikid Send transaction nupule.

* Enne raha lõplikku teelesaatmist pead veel ka sisestama Sinu meilipostkasti või mobiiltelefonile saadetud kahe-faktorilise autentimise koodi. Raha kantakse üle kusagil 10 minuti jooksul.

 

Kuidas leida oma rahakoti dünaamilist aadressi:

Juhul kui Sa tahad seda et Sulle hoopis saadetakse raha, siis pead raha saatjale teatama ka enda bitcoin rahakoti aadressi. Selle aadressi saad teada järgmisel teel:

* Vali rahakoti menüüst Receive menüüpunkt ja kliki paremal Show URL and adress nupule:

Vali rahakoti menüüst Receive menüüpunkt ja kliki paremal Show URL and adress nupule

 

* Seejärel näedki sealsamas oma bitcoin rahakoti dünaamilist aadressi:

Seejärel näedki sealsamas oma bitcoin rahakoti dünaamilist aadressi

 

!!! GreenAddress rahakoti aadress algab alati kolmega ja igal sisselogimisel GreenAddress rakendusse see aadress muudetakse - seda Sinu anonüümsuse tagamiseks.

Juhul kui Sa tahad näha ka seda et milliseid aadresse Sa varem kasutasid, siis kliki sealsamas 'Show advanced options' nupule, seejärel keri allapoole ja kliki 'Show previously generated addresses' nupule.

 

Lisa: GreenAddress rahakoti mõnede vahendite (sätete) selgitused ja tähendused:

1) Mida tähendavad "2of2" ja "2of3" kontod?

2of2 ja 2of3 viitavad allkirjade arvule, mis on vajalikud müntidega tehtavateks tehinguteks. Oma GreenAddress rahakoti kontodele pääsed ligi menüü 'Settings > Accounts' kaudu - pilt.

Sinu peamine (vaikimisi) GreenAddress konto on 2of2 konto. See tähendab, et iga tehingu valideerimiseks on vaja kahte allkirja: üks Sinult ja teine GreenAddress teenuselt. Sinu tehing kinnitatakse ainult siis kui see vastab Sinu poolt lubatud piirangutele ja ainult siis kui Sa kasutad kaheetapilist autentimist (Kahefaktorilist Autentimist). See tähendab, et potentsiaalne mündivaras peab esmalt pääsema ligi Sinu rahakotile ja seejärel häkkima ka Sinu Kahefaktorilise Autentimise, et üritada Sinu bitcoin'e varastada.

2of3 konto nõuab aga kahte kolmest allkirjast, kus kolmas allkiri pärineb reservvõtmest, mis on ainult Sinule teada. See variant on veelgi turvalisem ja lisaks sellele lubab ta Sul oma münte teisaldada isegi siis kui see GreenAddress teenus pole saadaval (ligipääsetav). Sa võid sellest 2of3 taastamisest lugeda rohkem sealt (inglise keeles). [GreenAddress taastamise (recovery) instrumendi oma 2of2 või 2of3 rahakoti jaoks saad alla laadida aga sealt + selgitused. See 'GreenAddress Recovery Tool' ("nLocktime"/recovery) lubab Sul taastada virtuaalsed mündid oma GreenAddress kontolt (kontodelt) juhul kui Sa ei saa oma tehingute sooritamiseks kasutada tavalist mehhanismi: Sa ei saa enam oma kahe-faktorilist autentimist kasutada või juhul kui see GreenAddress teenus muutub ligipääsmatuks.]

2) GreenAddress teenus toetab ka TOR brauseri kasutajaid ja ta omab ka Onion veebsaiti: Nende mainnet veebsait asub http://s7a4rvc6425y72d2.onion aadressil ja nende testnet asub http://gu5ke7a2aguwfqhz.onion aadressil.

3) Kui Sa kaotasid (unustasid) oma PIN-koodi? Sel juhul pead oma rahakotti logima sisse selle mnemoonilise fraasiga. Juhul kui Sa sisestad oma PIN koodi kolm korda valesti, siis see eemaldatakse ja Sa ei saa seda enam kasutada.

4) Kui Sa kaotasid (unustasid) oma mnemoonilise fraasi (paroolifraasi)? GreenAddress server EI TEA Sinu mnemoonilist fraasi ja seda ei saa taastada!
Kui Sa kasutad oma rahakotti lisselogimiseks ka PIN-koodi ja kui see on Sul ikka meeles, siis logi sinna rahakotti sisse selle PIN-koodiga. Seejärel mine rahakoti sätetesse ja seal näedki oma mnemoonilist fraasi - kirjuta see uuesti üles!!! - pilt.

5) Kui Sa kaotasid (unustasid) nii PIN-koodi kui ka mnemoonilise fraasi? Siis võid oma rahakotis olevast virtuaalsest rahast ka ilma jääda! Kui Sinu mündid asuvad 2of2-kontol, siis pead oma autentimise taastama. Alternatiivina, juhul kui Sa lubasid nLocktime tehingud, siis saad oma mündid taastada pärast nLocktime vahendis määratud aja mõõdumist (vaikimisi 90 päeva). nLockTime tehingute vahend on siis vaikimisi sisse lülitatud, kui Sa kasutad Kahefaktorilist Autentimist ja kui Sa olid oma GreenAddress rahakoti sätetes email teavitused sisse lülitanud (menüü 'Settings > Transactions' all). Taastamisest oli siinsamas juttu punkt nr. 1 all (""Mida tähendavad "2of2" ja "2of3" kontod?"").

6) Mis on "nLocktime"/taastamise maksetehingud? Kui Sul on see nLocktime vahend sisse lülitatud (st aktiveerid menüü 'Settings > Transactions' all need "Send incoming transaction notification by email" ja "Send outgoing transaction notification by email" raadionupud), siis juhul kui GreenAddress teenus lakkab mis tahel viisil töötamast ning Sa ei saa sinna ligi, siis saad selle vaikimisi määratud 90 päeva mõõdudes oma rahadele jälle ligi. Ühesõnaga automaatne tehingute allkirjastamine (funktsiooniga nLockTime) annab Sulle võimaluse pärast Sinu poolt määratud aja mõõdumist (vaikimisi 90 päeva) saada ligi oma rahale juhul kui GreenAddress server lakkas mingitel põhjustel töötamast. See aeg määratakse blokkide arvuga, kus üks päev võrdub umbes 144 plokiga (vaikimisi on määratud 90 päeva, st 12960 blokki). Kui GreenAddress teenus muutub ligipääsmatuks, siis oota kuni see määratud aeg (vaikimisi 90 päeva) saab läbi, seejärel allkirjasta ja soorita tehing kasutades avatud lähtekoodiga taastamise instrumenti.

Peale selle lahendab see nLocktime vahend ka nn "topelt kulutamise" probleemi: Kui Sa kasutad Green Address rahakoti 2-of-2 (2of2) kontot, siis et saata raha, on selleks vajalik kahte allkirja, üks Sinu enda oma ja teine Green Address'ilt. Sellega kindlustab Green Address seda et Sa ei saaks antud kontolt raha topelt kulutada. Kuid see tähendab ka seda et kui Green Address teenus muutub mingitel põhjustel ligipääsmatuks, siis blokeeritakse Sinu 2-of-2 konto vahendid. Et seda probleemi leevendada, Green Address genereerib ja allkirjastab tehingu, mis avab selle vaikimisi määratud 90 päeva mõõdudes Sinu vahendid.

Kui Sa tegeled väikeste summadega ja operatiivsete maksetehingutega (ei kogu raha) või kui Sa ei ole selle nLocktime funktsiooniga "päris tuttav", siis ära seda vahendit sisse lülitagi.

7) Kui Sa saadad kellelegi oma bitcoin'e, siis võetakse selle saatmise eest ka komisjonitasu, mis läheb kaevandajatele. Selle tehingutasu suurus sõltub vastavalt Bitcoin võrgu nõudlusele. GreenAddress arvutab selle ise automaatselt välja, aga Sa võid seda ka muuta. Komisjonitasu saad siis ISE määrata kui klikid 'Send' lehel all sellele 'Show advanced options' nupule ja seejärel sisestad 'Fee' tekstikasti vajaliku summa - pilt .................ja .................. pilt. Kui Sa ei oska seda ise määrata, siis kasuta seda GreenAddress'i poolt vaikimisi pakutavat tehingumaksu suurust.

Etteotsa

 

Krüptoraha (virtuaalse valuuta) ostmine, müük ja vahetamine:

Kõigepealt pead teadma järgmist: Kui Sa tahad bitcoin'idesse või mingisse muusse krüptovaluusse investeerida, siis tee seda kindlasti ainult sellise rahasummaga, mille kaotamine ei vii Sind suurde masendusse ja enesetapu mõteteni... Sa pead arvestama sellega et Sinu investeering võib ennast mitte kunagi ära tasuda ja Sa võid kogu oma raha kaotada - see on riskantne vara. Vaadates lihtsalt bitcoin'i ajaloolist väärtust, siis veendud selles et Sa ei tea kunagi, et millal tema väärtus tõuseb või langeb. Kui keegi ütleb, et ta teab seda täpselt, siis ta valetab, keegi ei või näha tema tulevikku.

Sa võid bitcoin'e osta, müüa ja vahetada (mingi teise krüptoraha või pärisraha vastu) paljudes erinevates vahetusplatvormides. Need vahetusplatvormid võtavad bitcoin'ide ostu-müügitehingute eest ka teenustasu - umbes 0,5%. Ülevaadet bitcoin'idega kaubeldavate turgude osas reaalajas näed seal veebilehel. Paljude vahetusplatvormide puhul tuleb oma konto loomiseks ja selle kinnitamiseks esitada endast üsna põhjalikku infot.

Eurode eest ostmiseks võid kasutada näiteks tuntud Kraken ............või siis Bitstamp krüptoraha vahetusplatvormi.

Üsna heaks bitcoin'ide ja muu krüptovaluuta kauplemiskeskkonnaks on näiteks kasutajasõbralik ning usaldusväärne Coinbase, mille peakorter asub San Franciscos (see on USA ettevõte). Kuigi see ettevõte asub USA's, saavad ka muude riikide inimesed seda digitaalset valuutavahetuse veebsaiti kasutada, aga Eestist seda kahjuks teha ei saa. (Kuid ka sellest regionaalsest piirangust võib soovi korral ka "mõõda hiilida"). Coinbase lubab Sul osta ja müüa bitcoin'e (& muud krüptovaluutat) ning peale selle pakutakse Sulle ka digitaalset rahakotti, kus Sa võid siis oma ostetud bitcoine hoida. Kuid Sa võid iga ostetud bitcoin'i ka omaenda privaatsele rahakotile üle kanda. Kuid sealt ostetud bitcoin'id salvestatakse esmalt vaikimisi Sinu Coinbase kontoga seotud rahakotti.
Et seal alustada, mine oma kompuutris sinna Coinbase veebsaiti või siis lae iPhone ..........või.......... Android seadme jaoks alla vastav äpp. Sa pead seal esmalt klikkima "Sign Up" nupule ja looma endale konto. Selle konto loomise protsessis pead seal ära näitama oma õige nime, sünnikuupäeva, aadressi, telefoninumbri ja meiliaadressi. (USA kodanikud peavad ära näitama ka oma tööandja ja enda sotsiaalkindlustuse numbri viimased neli numbrit.) Seejärel pead määrama ka maksemeetodi (krediitkaardiga maksmist enam ei toetata!) ja lisaks sellele pead endast veel ka lisainfo esitama: pildi oma passist, juhiloast või ID-kaardist. Kasuta selleks oma kompuutri veebikaamerat. Kui Sa ei kasuta veebikaamerat, siis on selleks ka teine meetod: Sinu mobiilile saadetakse SMS lingiga, millele vajutades avaneb veebileht, kuhu saadki siis oma dokumendist mobiiltelefoniga tehtud pildi üles laadida.

Eesti puhul sobib näiteks ka Bitstamp börs ja seal on selle konto loomine tsuti erinev.

Bitcoin'e saab osta ja müüa sularaha eest ka ATM'ides ning seda ka Eestis (info DeCrypto veebilehel). Eestis asuvad need ATM'id Tallinnas (Bitcoin ATM asub valuutavahetuspunktis Spotex ruumides aadressil Tartu mnt. 51) ja Narvas. Bitcoinide ost toimub ATM vahendusel, müügi korral tuleb aga pöörduda telleri poole (kas püstolitaolise esemega?). ATM'i kasutamiseks peab käepärast olema ka Sinu virtuaalse rahakoti QR-kood, ehk ruuduline mark (mobiiltelefonis, tahvelarvutis või siis paberile trükitud kujul). Seda QR-koodi näed näiteks oma GreenAddress rahakotis menüüpunkt Receive kaudu pilt .............ja ................... pilt.

Märkus: GreenAddress rahakott toetab praegu järgmisi bitcoin'ide vahetusplatvorme: BitcoinAverage.com, BitStamp, Kraken, LocalBitcoins, The Rock Trading, Huobi, BTCChina, BitFinex, QuadrigaCX ja Kiwi-Coin.

 

Kokkuvõte — mis saab bitcoin'ist tulevikus ja kas krüptovaluutasse on mõtet investeerida?

Kokkuvõte — mis saab bitcoin'ist tulevikus?

 

Mis saab bitcoin'ist tulevikus?

Pärast 21 miljoni bitcoini genereerimist, ei saagi neid rohkem kaevandada, seega viimane krüptoraha kaevandatakse kusagil 2033. a. Praegu on raske õelda, et mis seejärel juhtub, aga juhul kui just finantskrahhi ei toimu, siis jääb see krüptoraha lihtsalt ringlusesse ja ainult tema kurss hakkab perioodiliselt muutuma.

Teine variant: Temaga juhtub seesama, mis iga teisegi finantsmulliga. Ta lõhkeb. Kuid ta kestab veel üsna kaua, sest see süsteem vähendab automaatselt kaevandajatele väljastatavaid virtuaalseid münte järk-järgult.

Selle süsteemi kokkuvarisemise võib põhjustada mis iganes: kaevurite massiline loobumine, sest süsteemi "elushoidmiseks" kulub liiga palju võimsust või see et lõpuks leitakse "see viimane loll" ja algab rahakottide massiline tühjendamine. Kes teeb nendesse bitcoin'idesse viimase investeeringu, saab kindlasti ka kõige valusama laksu :)

Aga kui rääkida krüptovaluutast kui sellisest üldse, siis võib ta tulevikus ühel- või teisel kujul üsnagi perspektiivikas olla ja seda just mingite teiste (või uute) krüptorahade ning uute tehnoloogiate osas. Üsnagi perspektiivikas võib ses osas olla näiteks Ethereum krüptoraha ja tema programmeerimiskeel ning platvorm. Uuema generatsiooni krüptovaluutad, näiteks nagu Zcash, Monero ja Dash, pakuvad kasutajale märksa suuremat turvalisust ning anonüümsust kui seda vana Bitcoin suudab teha. Bitcoin'i haavamatu privaatsus on ainult osaliselt tõene ja ka tema blockchain tehnoloogia esialgne versioon lubab häkkeritel oma sigadusi teostada... Väga perspektiivikad on näiteks ka Hiina WeChat Pay ja Alipay, mis töötlevad praegu üle $5,5 triljoni makseid. Või siis India 'Unified Payments Interface', mis võimaldab mõne sekundiga raha üle kanda ja seda täiesti tasuta.

Ka siin eelpool räägitud blockchain-tehnoloogia (plokiahel) on väga perspektiivikas. Tema puhul võib juba praegu rääkida selle tehnoloogia suurest võidukäigust ja veelgi helgemast tulevikust.

 

Kas krüptovaluutasse on mõtet investeerida?

Siin peame eelkõige silmas just seda bitcoin'i: Krüptoraha (sh ka bitcoin) ei ole päris valuuta, see on (ebaturvaline) investeering ja väga hea mängumaa spekulantide jaoks. Bitcoin'i väärtus on liiga ebastabiilne, tema kurss kõigub metsikult, näiteks ühe ööpäeva jooksul võib tema kurss muutuda tervelt 25% ulatuses - pilt. See on ka üheks põhjuseks, miks Steam ei toeta enam bitcoin'i. Näiteks ka OKCupid lõpetas bitcoin'idega tehingud, sest ainult tühine osa inimesi kasutas seda krüptoraha seal tutvumise veebsaidis. Pealegi teeb bitcoin'i viimase aja kiire tõus asja veelgi kahtlasemaks. Bitcoin on nende "finantsmullide" ja "saa-kohe-ratsa-rikkaks" üheks parimaks näiteks. Kohe tuleb meelde 90-ndate aastate suure finantsmulli lõhkemine. Tollane petuskeem organiseeriti Silicon Valley'i riskikapitalistide ja New York City investeerimispankurite poolt. Sajad tuhanded lihtsameelsed investeerisid oma elusäästud sellistesse ettevõtetesse nagu eToys, Pets.com ja Webvan. Selle asemel, et ratsa rikkaks saada, haarasid paljud neist, pärast finantskrahhi, köie järele. Kas ajalugu kordub...: ka praegu ülistatakse ja reklaamitakse bitcoin'i, ta saavat uueks kullaks, ta on kui Jumala kingitus ja rahamaailma päästja (pankadele lõputegija), tema kurss aina tõuseb jne...

See on täielik nonsenss. Bitcoin'i kurss võib jah tõusta kui palju tahes, aga see hind põhineb puhtale spekulatsioonile ja kõik need jutud sellest uuest kullast toidavad omakorda uusi spekulatsioone. Bitcoin on spekulatiivne tühi vara. Bitcoin'i turuhind võib mingil hetkel kokku kukkuda ja seda ikka samal põhjusel: sest see kõik on üks suur kisa-kära. Ja pärast selle finantsmulli lõhkemist pole kannatajatel kellegi poole pöörduda, sest ükski valitsus ega pank ei toeta neid bitcoin'e.

Suuremaid rahasummasid ei tohiks krüptovaluutasse kohe kindlasti paigutada. Seega ma ei soovita Sul bitcoin'idesse investeerida, sest Sa võid sellega raha kaotada. Krüptoraha puhul puudub lisaks ka täielik kindlus, sest krüptovaluutat, erinevalt reaalsest rahast, ei kindlustata kullareservidega või SKP tasemega (või Eesti metsadega), seepärast võib praegune bitkoini kõrge kurss üsna kergelt kokku variseda. Vundamentaalseid majanduslikke tegureid, mis võiksid krüptoraha toetada, ei ole olemas.

Peale selle on ka bitcoin'i tehingutasud liiga suured, et Sinu tehingut töödeldaks mõistliku aja jooksul, pead palju rohkem juurde maksma. Näiteks mingi asja ostmisel tuli seda vahendustasu maksta isegi üle $25 ja see tasu muutub pidevalt. 5-dollarise makse eest tuleb praegu välja käia tervelt $20 kuni $30.

Krüptovaluuta puhul võidavad praegu ja seda enam ka tulevikus just vahendajad - neil on jällegi hea põli... Võidavad ka bitcoin'ide kaevandamiseks vajaliku riistvara (näiteks videokaartide või ASIC riistvara) tootjad ja võidavad ka elektrienergia tootjad. Eks seda bitcoin'i-mulli puhuvad üles ka needsamad eelpool nimetatud kasusaajad.

Kui Sa kaotad paroolid, siis oled kogu oma digitaalsest valuutast ilma.

Bitcoin'i tehingud (transaction, transaction fee - tehing, transaktsioon) võtavad nüüd väga palju aega ja seal puuduvad igasugused garantiid. Isegi Bitcoin'i enda ametlikus veebsaidis (bitcoin.org) on esmakordselt, paljude aastate jooksul, muudetud bitcoin'i kirjeldust. Kui varem oli seal bitcoin'i tehingute kirjeldamisel näidatud "kiire P2P transaktsioon" ja "väike komisjonitasu", siis nüüd on need seal asendatud lihtsalt "P2P transaktsioon" ja "kaitse petturluse eest".
Varem jah oli Bitcoin'i peamiseks eeliseks just tema maksetehingute kiirus ja väga madal vahendustasu, siis nüüd on need kardinaalselt muutunud. Praegu peab kasutaja oma tehingu kinnitamist ootama üle nädala ja bitcoin'ide tehingute keskmine komisjonitasu ületab nüüd juba $20. Sellisel kujul ei ole see bitcoin nähtavasti toimiv digitaalne valuuta.

Sa ei saa oma bitcoin'e väga paljudes kohtades tegelikult kulutada (kasutada), seda vaatamata tema sellekohasele suurele reklaamile ja bitcoin'i praegusele kõrgele kursile. Krüptorahad EI OLE siiani täitnud oma lubadust kui digitaalne raha, mida saab kasutada kaupade ja teenuste ostmiseks. Isegi juhul kui Sa saadki kusagil midagi bitcoin'ide eest osta, siis ootavad Sind ees muud "üllatused", näide reaalsest elust: Ükskord üritati välismaal ühes sõõgikohas lõunat tellida, kus aksepteeriti ka bitcoin'e, aga asi lõppes fiaskoga. Maksmine ei läinud kohe läbi ja see õnnestus alles kaks tundi hiljem. Söögikohast lahkuti näljasena ja kui järgmisel päeval mindi sinna tagasi, alles siis saadi see eelmisel päeval tellitud lõunasõõk kätte... See juhtus juba 2016. a. ja praegu pead taoliste ülekannete puhul ootama palju-palju rohkem.
Bitcoin'e kasutatakse aga üsna usinalt just pimedas veebis (Dark Web), kus bitcoin'idega tehtav igapäevane tehingute maht on umbes 50 kuni 60 miljonit dollarit (20% bitcoin'ide üldisest ülekannetest). Selline krüptovaluuta ebaseaduslik kasutamine takistab samuti bitcoin'i "võidukäiku".

Bitcoin'i iga tehing nõuab väga suurt energiakulu: iga üksik bitcoin'i tehing maksab praegu rohkem kui Sinu kodune elektrikulu terve nädala jooksul - selle sekundi üle tasub mõelda.... Bitcoin'i poolt elektrienergia kasutamine kasvab pidevalt. 2019. a. keskpaigaks nõuab Bitcoin-võrk rohkem elektrienergiat kui seda terves USA's praegu.

Bitcoin'ide vahetused ei ole reguleeritud ja sellega tegelevad tihti ka petturid. Häkkerid varastasid 2014. a. ühest maailma suurimast Mt. Gox vahetusplatvormist 850 000 bitcoin'i (praeguse kursiga üle 8 miljardi dollari). Selle aasta detsembris varastati NiceHash krüptovaluuta kaevandamise turult (bitcoin-rahakotist) rohkem kui $70,5 miljoni väärtuses bitcoin'e (ligikaudu 4800 bitcoin'i). Tundmatud ründajad kompromiteerisid ka BlackWallet (BlackWallet.co domeeniga) DNS rahakotti ja varastasid sealt 400 000 dollari väärtuses Stellar Lumen (XLM) krüptovaluutat. Selliseid näiteid võib veelgi tuua, kus nii mõnestki krüptorahakotist on need bitcoin'id suurema summa ulatuses "kusagile haihtunud"....

Kasuta seda krüptovaluutat (näiteks bitcoin'e) ainult vajadusel, sest vahetevahel on see kasulik või lausa vajalik ja teosta oma rahatehingud kohe, st ära neid bitcoin'e niisama suuremas koguses kokku osta vaid realiseeri nad piisavalt kiiresti. Krüptorahadesse pole mõtet rohkem panustada kui just sellist summat, mida Sul pole kahju kaotada - juhul kui see krüptoraha "kokku kukub". Sa võid ju bitcoin'idesse investeerida ja õnne proovida, aga ole tark ning oska oma bitcoin'id õigel ajal maha müüa - just see ongi igasuguse investeerimise rusikareegliks - osta õigel ajal ja müü maha õigel ajal.

 

Kui nüüd keegi küsiks, et kas ka mina ise tegelen või siis tegeleks tulevikus selle krüptorahaga? Näe, ajab siin sellest bitcoin'i ja muude krüptovaluutadega seotud OHTUDEST hirmujutte, aga ise ostab neid bitcoin'e küll nii mis jaksab. Ja neil on täiesti õigus, ma kraapisin kokku kõik oma säästud, panin kogu oma maise vara panti ja ostsin selle eest portsu bitcoin'e. Nüüd ootan siis seda et mis edasi saab, kas selle bitcoin'i kurss ronib tõesti kosmosesse või siis...

Jõudu- ja jaksu kiireks rikastumiseks!

Etteotsa