Kali deemon
Mis see Kali Linux on ja milleks ta vajalik on?

Kali Linuxi populaarsemad sissetungirünnete testimise ja häkkimise tööriistad (nii eetiliste kui ka "pahade" häkkerite jaoks).

Kali Linuxi installeerimine virtuaalmasinasse (VirtualBox'i näitel) — täielik juhis.

I. osa

 

 


Muud Kali Linuxi opsüsteemiga seotud veebilehed:

*** Kali Linux II. osa - "Ekraani resolutsiooni, regiooni, ekraanikeele, klaviatuuri paigutuse jms muutmine (graafilise kasutajaliidese kaudu). | Kali Linuxi värskendamine. | Kali Linuxi peamenüü teemad / kategooriad. | Debiani paketihaldus... | Oma traadita võrgu turvalisuse testimine (audit) ja WiFi-võrkude ründamine / häkkimine (& selleks sobivad ja vajalikud WiFi adapterid / kaardid - 2019). | Mis vahe on 2,4 GHz ja 5 GHz traadita sagedusribal / ribalaiusel? | Kali Live USB mälupulga loomine. | Krüptimata (unencrypted) püsiva USB mälupulga loomine - Live USB Persistence. | Linuxi puhul ketaste vormindamise skeemidest (Primaarsed, Laiendatud ja Loogilised partitsioonid). | Virtuaalse kõvaketta (VHD) mahu suurendamine (VirtualBox'i enda kaudu)." — link.

*** Kali Linux III. osa - "Kuidas teha püsivat ehk jäävat buutivat Kali Linux "Live" USB draivi / mälupulka ('Kali Live USB Persistence' draivi)? 'Kali Live USB' abil igasse Windowsi kompuutrisse sissesaamine..." — link.

*** Kali Linux IV. osa - "Windows 10 (Windows 8/8.1) kohaliku / lokaalse parooli resettimine ja seda Kali Linux Live USB abil." — link.

*** Kali Linux V. osa - "Kas Sinu WiFi adapter / kaart toetab pealtkuulamise režiimi (monitor mode) ja traadita pakettide "süstimise" (packet injection) funktsiooni? Testime seda Alfa 'AWUS036NHA' ja Alfa AWUS036ACH USB WiFi adapteritega. | Kuidas osta originaalset / õiget Alfa USB WiFi adapterit ja kuidas võltsingut ära tunda?" — link.

*** Kali Linux VI. osa - "WiFi häkkimise terminid ja tehnoloogiad. | WiFi võrkude häkkimise (ründamise) põhilised meetodid. | 802.11 traadita võrgu standardid (Wi-Fi standardid), turvatehnoloogia (WEP, WPA, WPA2, WPA2-PSK, WPA2-AES, WPA3), kanalid (channels / ch), signaali tugevus (signal strength), WiFi adapterid ja antennid. Eraldi veel uuemast Wi-Fi 6 standardist ja selle edasiarendusest (Wi-Fi 6E). Millal need Wi-Fi 6 ja Wi-Fi 6E seadmed müüki tulevad?" — link.

*** Kali Linux VII. osa - "'Airgeddon' skript traadita võrkude turvalisuse auditeerimiseks ja ründamiseks. Airgeddon skript ja selle võimalused. Airgeddon'i installeerimine ja käivitamine. Airgeddon skriptiga töötamise näited." — link.

*** Kali Linux VIII. osa - "WiFi võrkude testimine ja häkkimine ning seda ilma juurde ostetud WiFi adapterita: Raspberry Pi 4 minikompuutri enda sissehitatud Wi-Fi adapter toetab nüüd kõike selleks vajalikku. (Kali Linuxi Raspberry Pi 4 minikompuutrisse installeerimine.)" — link.

*** Kali Linuxi operatsioonisüsteem (I. osa lisa) - Mida uut tuleb alates aastast 2020? Antud momendil uusima Kali Linux 2020.1 versiooni installeerimine (VirtualBox'i näitel) — täielik juhis.

*** Kali Linux IX. osa - Kali Linuxi installeerimine Windows 10 operatsioonisüsteemiga lauakompuutrisse või sülearvutisse (Kali Linux 2020.1 versiooni näitel.) Loome sellega dual boot arvuti (multibuutarvuti) ja valime kompuutri buutimisel ühe neist opsüsteemidest. (Kehtib ka Windows 7/8/8.1 opsüsteemide suhtes.) — täielik juhis.


 

 

Mis on Kali Linux ja milleks ta vajalik on?

Kali Linux on väga populaarne, TASUTA ja avatud lähtekoodiga üks Debian GNU/Linuxile põhinev distributsioonidest. Küberturve on infotehnoloogia üks kiiremini kasvavaid valdkondi. Iga päev korraldatakse arvukaid rünnakuid üksikisikute, ettevõtete ja isegi valitsuste vastu. Kali Linux loodi spetsiaalselt igasuguste sissetungirünnete imiteerimiseks ja nende testimiseks, turvalisuse auditeerimiseks ning digitaalseks kriminalistikaks. See tasuta Kali operatsioonisüsteem sisaldab väga palju tööriistu ja utiliite, mis on ette nähtud mitmesuguste infoturbega seotud ülesannete täitmiseks, näiteks sissetungirünnete testimine (penetration testing), turbeuuringud, arvuti kriminalistika jne.

 

Märkus: Mis on Linuxi distributsioon (distro)? Ehkki Linuxit kutsutakse tihti terveks operatsioonisüsteemiks, on Linux lihtsalt tuuma nimi - tarkvara osa, mis kindlustab riistvara ja lõppkasutaja rakenduste vahelise koostöö. Väljend Linuxi distributsioon viitab seevastu Linuxi tuuma peale ülesehitatud täielikule operatsioonisüsteemile, mis sisaldab tavaliselt installeerimise programmi ja paljusid rakendusi, mis on kas eelinstalleeritud või pakendatud hõlpsasti installitaval viisil.

Debian GNU/Linux on juhtiv universaalne Linuxi distributsioon, mis on tuntud oma kvaliteedi ja stabiilsuse poolest. Kali Linux tugineb Debiani projekti tööle ja lisab üle 300 omaenda eriotstarbelise paketi, mis kõik on seotud põhiliselt infoturbega, eriti sissetungirünnete testimisega. Debian on tasuta tarkvaraprojekt, mis pakub oma operatsioonisüsteemi mitut versiooni ja me kasutame terminit "distributsioon" sageli selle konkreetse versiooni tähistamiseks, näiteks Debian Stable või Debian Testing. Sama kehtib ka Kali Linuxi kohta - näiteks Kali Rolling distributsioon.

Kali on aga hindude sõnul Kali Yuga valitseja ja Kalki (hindude jumala Vishnu 10-nda ja viimase avatari / jumalanna) verivaenlane. Kali jumalannat kujutatakse sureliku deemonina ja ta on kogu kurjuse allikas.

 

Kuid see Kali Linux on peale selle veel ka nii eetilistele häkkeritele (white hat hackers & gray hat hackers) kui ka "pahadele" häkkeritele (black hat hackers & küberterroristid) väga heaks ja POPULAARSEKS tööriistaks. Kali Linuxi ametlik veebileht ütleb järgmist, Kali Linux on "Penetration Testing and Ethical Hacking Linux Distribution". Lihtsamalt öeldes on see Linuxi distributsioon, mis sisaldab turvalisusega seotud tööriistade komplekti ja ta on suunatud võrgu- ning arvutiturbega seotud ekspertidele.

Kali Linuxit saab kasutada erinevat tüüpi arvutites: ilmselgelt sissetungirünnete testimine süle -ja lauaarvutites, aga ka süsteemiadministraatorite serverites, kes soovivad oma võrku kontrollida, kohtuanalüütikute tööjaamades ja mis veelgi üllatavam, salaja sisseehitatult seadmetesse (tavaliselt ARM protsessoritega), mille võib "sättida" traadita võrgu levialasse või siis ühendada sihtkasutajate arvutitega. Paljud ARM seadmed on tänu nende väikeste kabariitide ja väikse võimsuse nõudmise tõttu ka ideaalsed rünnakumasinad. Kali Linuxit saab ka pilves kasutada, et luua kiiresti paroolide purustamise masinate farmi ja mobiiltelefonides ning tahvelarvutites, et kindlustada tõeliselt portatiivset sissetungiründe testimist.

Kali Linuxi projekti alustati vaikselt 2012. aastal, kui Offensive Security otsustas, et nad tahavad nende auväärse käsitsi hooldatud BackTrack Linux (R3) projekti asendada millegiga, millest võiks saada ehtne Debiani tuletis, koos kogu vajaliku infrastruktuuri ja täiustatud pakkimistehnikaga. Kali Linux polnud pelgalt BackTrack'i kaubamärgi muutmine: üle 600 tööriista pakiti täielikult ümber, aga peale selle ehitati Kali nullist Debiani tuumale. Seega otsustati Kali ehitada Debiani peale, kuna see on tuntud oma kvaliteedi, stabiilsuse ja saadavaloleva tarkvara laia valiku poolest. Esimene Kali väljalase (versioon 1.0) toimus aasta hiljem, märtsis 2013 ja see põhines Debian 7 "Wheezy"-le, tollal Debiani stabiilsele versioonile. Aastal 2015, kui tuli välja Debian 8 "Jessie", siis ehitati Kali Linux selle peale ja ilmus Kali Linux 2.0.

 

Märkus: GNOME on kuni kali-linux-2019.3 versioonini (k a.) vaikimisi töölauakeskkonnaks. Töölauakeskkond on graafiliste rakenduste kogum, mis kasutab ühist graafilist instrumentaariumi ja mis on mõeldud ühiseks kasutamiseks kasutajate tööjaamades. Serverites tavaliselt töölauakeskkondi ei kasutata. Tavaliselt pakuvad need rakenduste käivitamise vahendit, failihaldurit, veebibrauserit, e-posti klienti, kontorikomplekti jne.
GNOME on üks populaarsemaid töölauakeskkondi / graafilisi kasutajaliideseid (koos KDE5, Xfce6, LXDE7, MATE8 jne) ja see oli installitud ka peamistesse ISO tõmmistesse ehk kettapiltidesse (ISO image), mida Kali Linux pakkus. Kuid alates kali-linux-2019.4 versioonist on Kali vaikimisi töölauaks uus Xfce töölaud ja alates Kali Linux 2020.1 versioonist võib Kali installeerimise käigus valida ka mingi muu töölaua, näiteks sellesama vana GNOME.

 

Kali 2016.1 oli aga esimene väljaanne, mis võttis ametlikult omaks selle levitamise veereva olemuse ("Kali Rolling"): kui Sa installid uusima Kali väljalaske, jälgib Sinu süsteem tegelikult Kali Rolling levitamist ja Sa saad iga päev uusi värskendusi. Enamik Kali Linuxis saadavalolevaid pakette tulevad otse Debiani hoidlast (repositooriumist). Ehkki Kali Linux tugineb suures osas Debianile, on Kali ka täiesti sõltumatu temast, sest tal on oma infrastruktuur ja vabadus teha suvalisi muudatusi.

Kuigi Kali Linux omab mugavat graafilise kasutajaliidesega töölaua keskkonda, veebibrauserit, meediapleierit, lihtsat tekstiredaktorit jms, ei sobi ta igapäevaseks kasutamiseks, sest temas puuduvad väga paljud igapäevaseks töötamiseks vajalikud vahendid, ta on ette nähtud ikkagi professionaalsete turbeekspertide (& eetiliste häkkerite) jaoks. Seega, Kali Linuxit ei ole mõtet tavakasutajal oma põhisüsteemina ehk host süsteemina kasutada. (Erandiks on siin aga näiteks Raspberry Pi 4 minikompuuter, kuhu tulebki see Kali Linux põhisüsteemiks installida.) Kuid Kali Linuxit on väga mõtekas näiteks oma lauaarvuti või sülearvuti teiseks operatsioonisüsteemiks installida. Sa võid Kali installeerida oma füüsilise ketta eraldi partitsiooni (sektsiooni / oblastisse), Sa lood sellega nn Dual Boot masina, kus näiteks Windows jookseb kõrvuti koos Kali Linuxiga.

Kali Linuxit ennast ja ka tema instrumente ei ole lihtne kasutada ning päris algajad, kes ei tea Linuxist midagi, peavad end ses osas natuke täiendama!

Seega, Kali Linuxit ei ole mõtet tavakasutajal oma põhisüsteemina ehk host süsteemina kasutada

Aga ega nende programmeerijate, tarkvaraarendajate ja häkkerite elu ka nii kerge ei ole...:

masendus...

Kuigi Kali Linuxit on lihtne konfigureerida, ära looda, et Sa võid sinna juhuslikke sõltumatuid pakette ja hoidlaid, mis ei kuulu Kali tavapärase tarkvaraallika koosseisu, installeerida. Täpsemalt, käsu apt-add-repository, LaunchPad või PPA jaoks puudub igasugune tugi. Näiteks kui Sa üritad Steam'i installida oma Kali Linuxi töölauale, siis see eksperiment ei lõpe hästi. Isegi sellise paketi, nagu NodeJS, installimine Kali Linuxisse võib võtta vaeva ja aega. Kuid alates aastast 2020 (Kali Linux 2020.1 versioonist alates) läheb elu ka ses osas märksa lihtsamaks, sellest tuleb juttu seal. Kohe allpool siis Kali Linux, kus on avatud 'Videos', 'Firefox ESR' brauser ja lihtne tekstiredaktor ('Text Editor'):

Avatud on...

Märkus: Tavakasutaja, kes tahab lihtsalt Windowsist erinevat Linuxi mingit operatsioonisüsteemi igapäevaselt kasutada, see installeerigu siis oma põhisüsteemiks näiteks Ubuntu (näiteks Ubuntu 20.04 LTS “Focal Fossa”), Linux Mint Cinnamon, Zorin OS, Elementary OS, Linux Mint Mate, PinguyOS või siis Manjaro Linux distro. Endistele Windowsi kasutajatele sobib rohkem näiteks Chalet OS, Zorin OS, Kubuntu või Linux Mint.

 

Kali Linux on mõeldud üksikkasutaja jaoks ja see üksainus "root user" omab superkasutaja õigusi, ta on SuperUser. Seda seepärast et paljud testid ja instrumendid nõuavad eskaleeritud õigusi. Sa ei pea siin terminali aknas mingite käskude täitmiseks kasutama seda sudo programmi. Ka võrguteenused on vaikimisi keelatud ja seda ikka Kali turvalisuse tõstmiseks. Ka lisateenused, näiteks nagu Bluetooth, on vaikimisi "mustas nimekirjas".

 

Uuendatud, jaanuar 2020: Alates Kali Linux 2020.1 versioonist on Kali vaikimisi kasutajanimeks kali ja vaikimisi parooliks samuti kali.
Non-Root: Nüüdsest on Kali Linuxi vaikimisi kasutajaks piiratud õigustega tavakasutaja (mitte aga root kasutaja ehk siis kõikide õigustega superkasutaja). Kogu Kali Linuxi (ja selle eelkäijate BackTrack, WHAX & Whoppix) ajaloo jooksul olid selle Kali vaikimisi mandaadid root / toor. See pole enam nii. Vaikekasutaja ei ole enam superkasutaja õigustega (st ta ei ole enam root kasutaja). Vaikimisi kasutajakontoks on nüüdsest standardne kasutaja, kes ei oma priviligeeritud õigusi. Mõne superkasutaja õigusi nõudva programmi või tegevuse käivitamine ebaõnnestub ja seda superkasutaja õiguse puudumise tõttu. Et seda parandada, pead oma käsu ette lisama ka sudo ja vajadusel sisestama ka oma tavakasutaja parooli. See-eest paljud rakendused nõuavad nüüd ainult non root kontot. root/toor on nüüd surnud. Elagu kali/kali. Sellest ja ka muudest olulistest muudatustest tuleb juttu seal veebilihel.

 

Minimaalne ja usaldusväärne hoidlate / andmebaaside (repositooriumite) komplekt: arvestades Kali Linuxi eesmärke ja ülesandeid, on süsteemi terviklikkuse ning turvalisuse säilitamine ülioluline. Seda eesmärki silmas pidades, tarkvara lähteallikate hulk, mida Kali kasutab, on väga minimaalne. Paljudel uutel Kali kasutajatel on kiusatus lisada oma Source.list loetellu ka täiendavaid andmehoidlaid, kuid seda tehes on Kali Linuxi installi rikkumine väga tõsine.

Kui Sa oled aga professionaalne testija või kui Sa õpid sel alal kõvasti, siis pole paremat tööriistakomplekti (mitusada eelinstalleeritud programmi & tööriista / utiliiti) - mis tahes hinnaga - kui seda on Kali Linux. Kui Sa tunned Linuxi käske ja omad ka muid vajalikke teadmisi või kui Sa oled õppimisvõimeline, siis on see Kali Linux ka Sinu jaoks VÄGA HEA operatsioonisüsteem! Kui Sa teed midagi, milles Sa pole kindel, soovid installida tundmatuid pakette, muuta mõnda koodi ja kui Sa ei soovi oma põhioperatsiooni (HOST OS-i) rikkuda, siis on Kali Linuxi peasüsteemist väljaspool jooksutamine, näiteks virtuaalmasinas (näiteks VirtualBox'is) või USB mälupulgas, väga hea lahendus.

 

PS! Hollywoodi tobedates filmides ja seriaalides käib see häkkimine imelihtsalt: näiteks kena näitsik klõbistab elegantselt, hooletult ja ülikiirelt oma klaviatuuril, tema arvuti ekraanil vahelduvad kosmilise kiirusega mõttetud rohelised tekstid ning juhuslikult väljahüppavad aknad (pilt) või siis näiteks kaks noort "geeniust" tõrjuvad kurikaelte küberrünnakut ja ründavad reaalajas (!) kohe ka vastu ning nad kasutavad selleks ühtainust klaviatuuri, st mõlemad toksivad ühel- ja samal klaviatuuril (!) – naeruväärne.
Tegelikkus on aga hoopis teine. Häkkerid ei kiirusta ja ei klõbista hullumeelselt oma klaviatuuriga, nad tutvuvad enne hoolikalt süsteemi või võrguga, mida nad rünnata tahavad. Nad üritavad kõigepealt teha kindlaks rünnatava võrgu topoloogiat, samuti selles kasutatavat tarkvara ja seadmeid. Seejärel proovivad nad välja mõelda, et kuidas neid ära kasutada.
Reaalajas vasturünnakud ei toimi nii. Turvameeskonnad eelistavad keskenduda kaitsele, tagades, et kõik väljapoole suunatud süsteemid on korralikult paigas ja õigesti seadistatud. Kui häkkeril õnnestub mingil moel väliseid kaitsemehhanisme rikkuda, siis asuvad tööle automatiseeritud IPS (Intrusion Prevention Systems) ja IDS (Intrusion Detection Systems) süsteemid, et vähendada kahju. Häkkerid tegutsevad aeg-ajalt ka reaalajas, kuid enamasti on see mõeldud "toetamise" jaoks, aga mitte ühegi strateegilise eesmärgi saavutamiseks.

Kui Sa soovid kiirelt ja lihtsalt proovida oma häkkimisoskusi, siis mine näiteks sinna veebsaiti.

 

Ainult mõned näited Kali Linuxi populaarsematest sissetungirünnete testimise ja häkkimise tööriistadest (nii eetiliste kui ka "pahade" häkkerite jaoks):

Kali Linux on operatsioonisüsteem (OS), mis koosneb erinevatest tööriistadest ja alam-rakendustest, mida kasutatakse turbeekspertide poolt imiteeritud rünnakute käivitamiseks ja testimiseks. Kali Linuxiga tulevad kaasa ka populaarsed sissetungirünnete testimise ja häkkimise instrumendid, näiteks nagu:

Kali Linuxiga tulevad kaasa ka uusimad häkkimise instrumendid, näiteks nagu:

Kali Linuxi põhieesmärk on pakkuda süsteemi, mis koosneb kõigist turbetoodetest, näiteks nagu Perfect Command (käsurea konsool), metapakettide juhtimine ja muud turvateenused. Kali Linux on väga hea ka uutele ja õppimishimulistele kasutajatele, selle graafiline kasutajaliides võimaldab algajal kasutajal hõlpsamini mõista tema kõiki võimalusi ning lihtsustada seal töötamist. Nagu eelpool sai õeldud, siis Kali Linux on üsnagi täisväärtuslik opsüsteem, ta ei ole ainult mingi tööriistade ja vahendite komplekt. See koosneb ka brauserist, meediapleierist ja kõigist muudest traditsioonilistest vahenditest (umbes nagu Windowsi opsüsteemgi). Kuid ma ei soovitaks seda oma põhioperatsioonissüteemiks installida vaid installida ta näiteks virtuaalmasinasse või käivitada ta otse USB mäluseadmest.

Märkus: Neid sissetungirünnete testimiseks, digitaalseks kriminalistikaks ja turvalisuse uurimiseks ning loomulikult ka häkkimiseks on veel ka teisi Linuxi distrosid, näiteks BlackArch Linux, BackBox Linux (põhineb Ubuntu'le), Parrot GNU/Linux, DEFT Linux, Pentoo Linux, Samurai Web Testing Framework (veebsaitide / veebirakenduste haavatavuse leidmiseks ja rünnakute käsitsi testimiseks) ja Caine Linux.

 

Unix/Linux failisüsteem:

Failisüsteemid on tuuma tähtsaks aspektiks. Unix/Linux-sarnased süsteemid liidavad kõik failid ühtseks hierarhiliseks kataloogi struktuuriks, mis võimaldab kasutajatel ja rakendustel andmetele juurde pääseda, teades nende asukohta selles ühesainsas hierarhias. Linuxis on failisüsteem korraldatud teisiti kui seda Windowsis. Kohe on näha, et siin puuduvad C, D, E, F jne kettad. Linuxis ja ka Kali Linuxis on kõik fail ja kõik failid võib leida seega ühest kataloogihierarhiast, mida nimetatakse ka failisüsteemiks. See tähendab, et failid on ise ka ilmselgelt failid; kataloogid (kaustad) on samuti eriliigilised failid; füüsilised seadmed, näiteks nagu kettad, klaviatuur, hiir jne — ka need on kõik failid. Selle hierarhilise puu lähtepunkti nimetatakse juureks (root), mida tähistab märk "/". See kataloogipuu võib sisaldada omakorda veel ka alamkatalooge. Näiteks selle juurkataloogi (/) alamkataloogi kodu nimetatakse / home /. See home alamkataloog võib omakorda sisaldada muid alamkatalooge jne. Iga kataloog võib samuti sisaldada faile, millede andmeid hoitakse kusagil mujal. Näiteks /home/buxy/Desktop/Juhis.txt viitab failile nimega Juhis.txt, mida hoitakse home kataloogi buxy alamkataloogi Desktop alamkataloogis, mida omakorda hoitakse juurkaustas.

Märkus: On olemas ka põhikasutaja, kelle nimeks on samuti root. Ja seal on ka kataloog, mille nimeks on /root (see on root kasutaja kodukataloogiks). Siin ei maksa asju segamini ajada: rääkides failisüsteemi juurest, tähendab see '/', aga mitte '/root'.

Kus asuvad C, D, E jne kettad Linuxis?

Kuna Linuxis on kõik füüsilised seadmed samuti failid, siis näiteks C ketast/draivi esitatakse failina, mille nimeks on näiteks /dev/sda. Selle nime esimene osa - /dev/ - on kataloog, kus asuvad kõiki füüsilisi seadmeid esindavad failid. Ja sda on juba selle ketta enda nimi. Kui seal on mitu ühetüübilist ketast, siis omistatakse neile järgmised tähed: /dev/sdb, /dev/sdc jne. Ketta nimi näitab meedia tüüpi. Näiteks tähed 'sd' tähistavad Solid Drive (ehk solid-state storage, näiteks SSD kettad). Kui nimeks on aga /dev/hda, siis need tähed 'hd' tähendavad Hard Drive (kõvaketast). Kui Sa installid Kali ISO image (kettapildi) näiteks VirtualBoxi, siis ka tema saab endale nimeks /dev/sda, kui Sa lood sellest Kali ISO failist aga oma buutiva Kali Live USB mälupulga, siis pannakse selle nimeks /dev/sdb.

Sa võid Linuxis selle C ketta leida korraga kahes kohas. Oletame, et ketta nimeks /dev/hdc, siis võib õelda, et see on kõvaketas ja et ta on süsteemis juba kolmas ketas. Ketastel võivad siin olla ka muud nimed, näiteks /dev/nvme0n2, mis on uuemat tüüpi NVM Express (NVMe) kettad. Näiteks kui Sa tahad kettale luua uue partitsiooni (sektsiooni / jaotuse) või siis muuta olemasoleva ketta suurust, siis avad vastava programmi ja annad parameetrina selle ketta nime, millega Sa tahad töötada. Kui Sa saad ligi aga kettale nimega /dev/*, siis Sa mingeid faile avada ei saa.

Linuxis ketaste mountimine:

Linuxis on olemas selline asi nagu "mount" ketas. Kui Sa tahad mingi ketta failidele ligi saada, siis pead ta esmalt mountima. See mountimine on üks väga hea asi ja see lubab Sul oma failisüsteemi väga paindlikult konfigureerida! Mountimise olemus seisneb selles et failisüsteemis luuakse uus kataloog (tavaline kaust), näiteks /mnt/disk_d. Ja seejärel käsk mount näitab nüüd, et näiteks ketas /dev/sda mountitakse /mnt/disk_d kataloogi. Pärast seda pääsed selle /dev/sda ketta failidele juurdepääsu, avades selle /mnt/disk_d kausta suvalises failihalduris. Mehhanismi, mis peegeldab füüsilised seadmed failisüsteemi kataloogistruktuuris, nimetatakse "mountimiseks". Seega, mountimine lubab kasutajatel saada ligi failidele, mis asuvad mingis kindlas kataloogis ja selliseid katalooge kutsutakse mount punktideks või ühenduspunktideks.

Kui iga ketas võib olla mis tahes kaust süsteemis, siis võid teha väga paindlikke seadistusi. Kõige tavalisem näide, millega praktikas kokku puututakse: kasutaja faile hoitakse /home/kasutajanimi/ kataloogis, näiteks /home/kaabakas/ kataloogis. Operatsioonisüsteemi installimisel võin veenduda, et mu teine või kolmas ketas (aga mitte süsteemi oma) on paigaldatud punkti /home/kaabakas/. See tähendab, et terve operatsioonisüsteem asub ühel kettal ja kõik minu kasutajafailid teisel. Mida see mulle annab? Juhul kui ma teen süsteemi ümberinstallimise, siis ma konfigureerin jälle ketta, koos oma failidega, nii et see mountitakse sinna /home/kaabakas/ kausta ja selle tulemusel on minu uues, äsja installitud süsteemis, kõik mu dokumendid, fotod ja muu juba paigas! Mountimine lubab Sul valida ka erinevaid režiime, näiteks draivi võib mountida read-only režiimis - selle tulemusel saab faile sellest vaadata, kuid seda draivi ei saa kahjustada. Üldiselt, vaatamata asjaolule, et mountimine on Windowsi kasutajate jaoks midagi ebatavalist, on see üks väga hea vahend. Ja selles pole midagi keerukat, kui saad asjale pihta.

Mis on failisüsteemi root?

On selge, et failisüsteemi root on peakataloog, milles asuvad kõik ülejäänud asjad. Aga mis see füüsilises mõttes on? Nagu eelpool sai mainitud, siis kettaid saab mountida failisüsteemi erinevatesse kohtadesse, eemaldatavad andmekandjad ja püsivad draivid mountitakse tavaliselt /mnt/ või siis /media/ kataloogi, kuna need on selleks spetsiaalselt loodud. Alltoodud pilt näitab siis masinaga ühendatud USB mälupulka ja et see on mountitud /media/root/D2BEDDB7BEDD93F7 kataloogi ja kui me nüüd avame selle D2BEDDB7BEDD93F7 kataloogi, siis saame ka oma USB pulga failidele ligi; antud USB mälupulgale on pandud nimeks /dev/sdb1:

antud USB mälupulgale on pandud nimeks /dev/sdb1

Ja allpool on siis see ülaltoodud USB mälupulk avatud ja selle failidele saab nüüd ligi...:

Ja allpool on siis see ülaltoodud USB mälupulk avatud ja tema failidele saab nüüd ligi...

Seega, root failisüsteem on punkt, kuhu süsteemiketas on mountitud. Võib öelda, et Linuxi failisüsteemi root on umbes nagu Windowsi C ketas. Muud kettad, selle asemel, et määrate neile D, E, F jne tähed, mountitakse selles Linuxi failisüsteemi hierarhias mõned kohad madalamale, sinna kohta, mis on neile määratud. Või siis natuke teisiti õeldult: erinevalt teistest süsteemidest, omab Linux ainult ühte sellist hierarhiat ja see võib integreerida andmeid mitmelt kettalt. Üks neist ketastest saab juureks (root) ja teised mountitakse selles hierarhias olevatesse kataloogidesse.

Et näha Linuxi failisüsteemi root all olevaid olulisi katalooge, sisesta terminali ls -l / käsk ja vajuta ENTER. See näide on võetud äsja installitud ja värskendatud Kali Linuxi süsteemist:

See näide on võetud äsja installitud ja värskendatud Kali Linuxi süsteemist

Ja sama näide, aga seda graafilises kasutajaliideses ("Other Locations > Computer"):

Ja sama näide, aga seda graafilises kasutajaliideses

 

Failisüsteemi Hierarhia Standard (FHS):

/bin/: põhiprogrammid
/boot/: Kali Linuxi tuum ja muud failid, mida nõutakse buutimise varajases protsessis.
/dev/: Sisaldab antud masina kõikide füüsiliste seadmete faile.
/etc/: konfiguratsioonifailid
/home/: kasutaja (kasutajate) personaalsed failid
/lib/: põhiraamatukogud (libraries)
/media/*: eemaldatavate seadmete ühenduspunktid ("mount points") - CD-ROM, USB mälupulgad jne.
/mnt/: ajutised ühenduspunktid (mount punktid), näiteks väliste ketaste, USB draivide jne jaoks.
/opt/: kolmandate osapoolte edastatud täiendavad rakendused.
/proc/ ja /sys/: need on konkreetselt Linuxi tuuma jaoks ja need ei ole FHS osa. /sys/ sisaldab teavet seadmete, draiverite ja tuuma mõne omaduse kohta.
/root/: see on administraatori (root) kodukaust, kus hoitakse tema personaalseid faile; superkasutaja kodukataloog (root) asub siis /root kataloogis, mitte aga kataloogis /home /root, kuna superkasutaja konto on ette nähtud ainult opsüsteemi administreerimiseks; /root asub tavaliselt süsteemiga samas partitsioonis.
/run/: ajutiselt käivitatavad andmed, mida ei sälitata taaskäivitamiste vahel
/sbin/: süsteemi programmid
/srv/: kataloogi nimi tuleneb sõnast "teenused"; see kataloog sisaldab teenustega seotud faile, näiteks sellised teenused nagu ftp, http jne; siin hoitakse mõnel juhul ka veebiserveri faile.
/tmp/: ajutised failid (buutimisel tehakse see kataloog tihti tühjaks)
/usr/: rakendused (see kataloog jaguneb veel bin, sbin, lib vastavalt samale loogikale nagu ka juurkataloogis); lisaks selle, /usr/share/ sisaldab arhitektuurist sõltumatuid andmeid. Kataloog /usr /local/ on mõeldud administraatori jaoks, kes installib rakendusi käsitsi ilma et ta kirjutaks pakendisüsteemi poolt hallatavaid faile üle.
• /var/: Daemon programmi poolt hallatavad muutuvad andmed, selle kataloogi failide sisu kasvab. See hõlmab logifailid, vahemälud, ajutised failid jne. [Protsesse (teenuseid), mis käivitatakse süsteemi startimisel ja jätkavad töötamist igavesti, nimetatakse deemon-protsessideks või deemoniteks. Need deemonid (daemons) töötavad taustrežiimil ja nad ei sure kunagi, sellised protsessid (teenused) kärvavad maha alles siis kui Sa süsteemi välja lülitad. Deemonid on alati protsessid (teenused), aga kõik protsessid või teenused ei ole deemonid. Siin ei tähenda termin "deemon" kurjust: üldises tähenduses on sõna "daemon" selle sõna "demon" vanem vorm, kreeka keelest δαίμων. ... Seega, "daemon" on tegelikult sõna "demon" palju vanem vorm; deemonitel ei ole erilist kallutatust hea ega kurja suhtes, vaid need aitavad inimese iseloomu või isiksust määratleda. Deemon on (vanakreeka usus) jumalate ja inimeste vaheline jumalik või üleloomulik olend. ||| Kui mingi protsess tapetakse, kuid see kuvatakse endiselt süsteemis, siis nimetatakse seda protsessi zombiks. Sa ei saa zombisid (zombies) tappa, sest nad on juba surnud.]

On olemas palju failisüsteemi formaate, aga kõige laiemalt on siin tuntud just need ext2, ext3 ja ext4. On olemas ka võrgu failisüsteeme, näiteks NFS, mis ei salvesta andmeid lokaalsele kettale. Selle asemel edastatakse andmed võrgu kaudu serverisse.

 

Põhilised terminali käsud ja mida see "sudo" tähendab?

Peamised terminali käsud on järgmised: Olenevalt Sinu Kali Linuxi versioonist, Sa võid selle terminali akna avada kas töölauale või siis üles nupupaneelile pandud kiirkorralduse (otsetee kaudu). Selle käsuviiba konsooli kiirkorralduse leiad ka Kali peamenüüst ja Sa võid selle terminali akna avada ka CTRL + ALT + t klahvide abil. Terminali käsuviibale kuvatakse kasutajanimi ja host nimi (hostinimi). Enne käsu sisestusala kuvatakse kas trellide sümbol (#) või siis dollari sümbol ($). Dollari sümbol tähendab, et Sa töötad tavakasutajana ja trellide sümbol tähendab, et Sa töötad superkasutaja õigustega (root). Järgmine pilt näitab, et siin avati see konsool superkasutajana (root ja #) ja et kasutajanimeks on siin "kurat":

root

Sa ei pea neid dollari või trellide sümboleid oma käskude ette sisestama vaid need kuvatakse automaatselt ja need annavad Sulle lihtsalt infot sellest et milliste õigustega kasutajakonto all Sa töötad. Ühesõnaga, kui Sa näed kusagil internetis mingis õpetuses või juhises mingit käsku koos selle trelli või dollari sümboliga, siis kasuta ainult seda käsku ennast ja ära sisesta seda dollari või trelli sümbolit antud käsu ette. Kui Sa töötad näiteks tavakasutajana, siis tuleb mõne käsu täitmiseks lisaks ka oma parool sisestada.

Märkus: Võrgus olevat masinat, millel on unikaalne IP aadress, nimetatakse hostiks. Hostiks võib olla tavaline arvuti, aga ka server, võrguprinter, võrguseade jne — kõik seadmed, millele saab määrata IP-aadressi ja millega saab suhelda. Hostinimi ("hostname") on nimi, mis identifitseerib Sinu võrgus antud kompuutrit.

Peamised käsud: pwd (kuva aktiivne töökataloog), cd (muuda kataloogi ehk lülitu ümber mingile muule kataloogile), ls (kuvab failide loendi või aktiivse töökataloogi sisu), mkdir (loo uus kataloog), rmdir (eemalda kataloog), mv, rm ja cp (teisalda, eemalda või kopeeri fail või kataloog vastavalt), cat (kuvab ühe või mitme faili sisu), less/more (kuva failid lehel korraga), editor (käivita tekstiredaktor), cfdisk (partitsioonitabeli manipulaator), find (leia fail või kataloog), free (kuva mälu teavet / kasutamist), df (näita ketta vaba ruumi; kasuta ka kasulikku lsblk käsku... - pilt), id [kuvab kasutaja identiteedi koos nende ruppide loeteluga, kuhu ta kuulub, näiteks uid=0(root) gid=0(root) groups=0(root)], dmesg (vaata kerneli logisid), journalctl (kuva kõik saadaolevad logid), chmod (muuda juurdepääsu õigusi), chown (muuda omanikku) ja chgrp (muuda gruppi), top (Sinu süsteemis jooksvate protsesside / ülesannete loend), clear (puhastab terminali ekraani). Sa võid Kali süsteemi riistvara kontrollida mitme käsu abil: lspci (PCI seadmete loend), lsusb (USB seadmete loend) ja lspcmcia (loetleb PCMCIA kaardid).

Märkus: Sa võid oma käsu või failinime sisestamisel kasutada ka TAB klahvi - see kirjutab automaatselt Sinu käsu või failinime lõpuni. Kui TAB klahvi vajutades ei juhtu midagi, siis vajuta seda TAB klahvi kiiresti kaks korda, et näha kõiki saadaolevaid võimalusi. Juhul kui mingeid variante ei kuvata, on see kindel märk, et: 1) Sa alustasid käsu sisestamist valesti, 2) programmi, mida Sa kavatsed käivitada, ei ole veel süsteemi installitud.

Vajuta ENTER klahvi, et alustada käskude täitmist. CTRL + c klahvid aga katkestavad programmi või käsu täitmise.

Ctrl+l - ekraani tühjendamiseks
Ctrl + a - juba sisestatud käsu algusesse liikumiseks
Ctrl + e - juba sisestatud käsu lõppu minemiseks
Ctrl + u - et kustutada kõik, mis seisab kuni kursorini
Ctrl + k - et kustutada kõik, mis on pärast kursorit
Ctrl + d - et lõpetada praegust seanssi ja et sulgeda konsooli

Ctrl + R - otsib juba varem käivitatud käske, alusta oma käsu sisestamist ja Sulle pakutakse kõige sobivamaid variante. Käsu käivitamiseks vajuta ENTER. Konkreetse programmi suvandite leidmiseks tipi: käsk --help, näiteks ls --help

UNIX / LINUX peamistest käskudest saad ülevaate lisaks ka sealt.

 

Mida see "sudo" tähendab? Kõige sagedamini kasutatavaks programmiks (juhul kui Sa töötad piiratud õigustega tavakasutajana, mitte root kasutajana), ongi see sudo. Sudo peamiseks eesmärgiks on mingi käsu täitmine teise kasutaja nimel, tavaliselt root kasutaja nimel. Root kasutaja nimel käsu täitmise mõte on see, et sellel on kõrgendatud juurdepääsuõigused ja sudo abil saab tavakasutaja teha neid toiminguid, milleks tal pole piisavalt õigusi. Lihtsaim ja levinum sudo käskude käitamise võimalus:

sudo KÄSK, näiteks sudo iwconfig

Kas kasutada sudo või su? Su programmil on sarnane eesmärk: käivitada käsk teise kasutaja ja grupi nimel (st selle ID asendamisega). See tähendab, et Sa saad sama tulemuse nii sudo kui ka su abil. Sudo ja su erinevused on näiteks järgmised: 1) Kui Sa töötad tavakasutajana, siis pead su kasutamisel mõnikord sisestama ka root kasutaja parooli. Sudo kasutamisel sisestab kasutaja aga omaenda parooli. 2) Sudo kasutamine nõuab konfigureerimist, näiteks kasutaja lisamist gruppi, kellel on selle programmi kasutamise õigus; lubade määramist (loetledes käsud, mida kasutaja saab sudo kasutamisel käivitada jne). Su aga ei nõua iga kasutaja jaoks seadistusi.
Tegelikult pole enamikel juhtudel nende sudo ja su kasutamisel kardinaalseid erinevusi, st Sa võid valida ükskõik millise neist, et saada mingi käsu täitmiseks endale kõrgendatud õigusi. Enamasti kasutatakse sudo programmi ainult seetõttu, et selle süntaks on lühem: lisad lihtsalt sudo enne täidetavat käsku ja vajutad ENTER. Kuid su puhul tuleb ühe käsu käivitamiseks kasutada su -c 'KÄSK' konstruktsiooni.
Etteotsa

 

Kuhu seda Kali Linux operatsioonisüsteemi installeerida?

Kali Linuxi installeerimise võimalusi on mitmeid ja toon siin ainult mõned näited:

Sa võid nüüd Kali Linuxi laadida alla ja installida otse Microsofti rakenduste poest
Etteotsa

 

Kali Linuxi installeerimine virtuaalmasinasse (VirtualBox'i) — kali-linux-2019.3 või siis uuema kali-linux-2019.4 versiooni näitel:

Kali Linux operatsioonisüsteem Vmware ja VirtualBox jaoks: Sa võid ta installida ka virtuaalmasinasse ja Sa saad selleks kasutada Kali Linuxi ISO faili.

 


!!! Uuendatud jaanuar 2020: Kui Sa sattusid siia jaanuaris 2020 või hiljem, siis võid soovi korral minna kohe ka sinna ja lugeda seal Kali Linuxi installeerimisest ning muust olulisest uuemat infot! Alates 2020. aastast tulevad Kali kettapiltide allalaadimise ja muus osas üsna olulised muudatused. Jaanuaris ilmus välja ka Kali Linux 2020.1 versioon ja selle installeerimisest tulebki seal uuel veebilehel juttu. Non-Root: Nüüdsest on Kali Linuxi vaikimisi kasutajaks tavaline (mitte root) kasutaja. Kogu Kali Linuxi (ja selle eelkäijate BackTrack, WHAX & Whoppix) ajaloo jooksul olid selle opsüsteemi vaikimisi mandaadid root / toor. See pole enam nii. Vaikekasutaja ei ole enam superkasutaja õigustega (st ta ei ole enam root kasutaja). Vaikimisi kasutajakontoks on nüüdsest standardne kasutaja, kes ei oma priviligeeritud õigusi. root/toor on nüüd surnud. Elagu kali/kali.

Kuid need, kes tahavad installida ikka seda natuke vanemat, aga teatud mõttes mugavamat kali-linux-2019.3 (või siis uuemat kali-linux-2019.4) versiooni, need lugegu siinsamas edasi. Sa võid vajadusel Kali Linuxi vanemaid versioone laadida alla sealt. Vali seal allalaadimiseks näiteks Kali Linux 2019.4 versioon (kali-2019.4/ kataloogist see kali-linux-2019.4-gnome-amd64.iso fail). See on piisavalt hea ja sel juhul saad Sa endale vaikimisi superkasutaja õigused ning Sinu kasutajakonto mandaadiks jääb siis root/toor.


 

 

Esimene etapp (VirtualBox tarkvara installeerimine ja kõige uuema Kali Linuxi ISO image allalaadimine):


1. Lae alla VirtualBox'i kõige uuem versioon - sealt (kliki seal "Windows hosts" lingile). Juhul kui Sul see VirtualBox tarkvara juba olemas, siis et tema uusimat versiooni kasutada, tuleks eelnevalt oma vana VirtualBox tarkvara süsteemist eemaldada (uninstallida).

2. Lae sealtsamast veebilehelt alla ka VirtualBox 6.0.14 Oracle VM VirtualBox Extension Pack või tema uuem versioon (kliki seal natuke allpool "All supported platforms" lingile).

3. Installeeri esmalt see VirtualBox tarkvara ja kui valmis, siis installeeri seejärel kohe ka see VirtualBox 6.0.14 Oracle VM VirtualBox Extension Pack või mingi tema uuem versioon - kõik käib kähku ja lihtsalt.

Hoiatus: Ära jooksuta teisi virtualiseerimise tarkvarasid (vabavaralisi kui ka tasulisi kommerts hypervisor programme) ühel- ja samal ajal koos VirtualBox programmiga — Sinu 'host' süsteem võib "pange kukkuda"! Veendu ka selles et see Hyper-V vahend oleks välja lülitatud, vaikimisi ongi ta välja lülitatud. (Seda saab kontrollida seal 'Control Panel > Programs > Turn Windows features on or off'' alt.)

Mõnes vanemas arvutis tuleb BIOS / UEFI menüüs võib olla ka see 'hardware virtualization' (riistvara virtualiseerimise) vahend esmalt sisse lülitada, enne kui VirtualBox seda kasutada saab. Kuid tänapäeva arvutite ja VirtualBox tarvara puhul pole see vajalik. VirtualBox ei nõua enamikel juhtudel selle 'hardware virtualization' olemasolu. Siin virtualiseeritakse üsna keerulise tehnoloogia abil paljud (mitte kõik) 'guest' opsüsteemid juba tarkvaraliselt. See tähendab seda et Sa võid oma virtuaalmasinaid jooksutada ka vanade protsessoritega, mis ei toeta seda virtualiseerimist.
Alates 2006. a. toetavad Intel ja AMD protsessorid nn "riistvara virtualiseerimist" (hardware virtualization). Sellega aitavad nad tunduvalt VirtualBox tarkvara tööd ja tema "suhtlemist" guest operatsioonisüsteemiga + riistvara virtualiseerimine. Inteli ja AMD protsessorite riistvara sellised vahendid on erinevad: Intel nimetab neid VT-x tehnoloogiaks; AMD kutsub aga AMD-V tehnoloogiaks. Detailselt on Inteli ja AMD virtualiseerimise tugi väga erinev, aga üldprintsiibi poolest nad suurt ei erine.

✓ ✓ ✓ VirtualBox tarkvarast jms saad pikema ülevaate sealt, loe seal need kaks osa kindlasti läbi, sest need sisaldavad ka muud olulist infot!

 

4. Lae alla kõige uuem Kali Linuxi ISO image ja seda AINULT Kali ametlikust veebsaidist:

Kui Sa sattusid siia jaanuaris 2020 või hiljem, siis võid soovi korral minna kohe ka sinna ja lugeda seal Kali Linuxi installeerimisest ning muust olulisest uuemat infot! Alates 2020. aastast tulevad Kali kettapiltide allalaadimise ja muus osas üsna olulised muudatused. Jaanuaris ilmus välja ka Kali Linux 2020.1 versioon ja selle installeerimisest tulebki seal uuel veebilehel juttu. Non-Root: Nüüdsest on Kali Linuxi vaikimisi kasutajaks tavaline (mitte root) kasutaja. Kogu Kali Linuxi (ja selle eelkäijate BackTrack, WHAX & Whoppix) ajaloo jooksul olid selle opsüsteemi vaikimisi mandaadid root / toor. See pole enam nii. Vaikekasutaja ei ole enam superkasutaja õigustega (st ta ei ole enam root kasutaja). Vaikimisi kasutajakontoks on nüüdsest standardne kasutaja, kes ei oma priviligeeritud õigusi. root/toor on nüüd surnud. Elagu kali/kali.

Antud juhises tuleb juttu aga kali-linux-2019.3 versiooni VirtualBox'i installeerimisest. Sama kehtib ka uuema kali-linux-2019.4 versiooni kohta. Need, kes tahavad installida ikka seda vanemat kali-linux-2019.3 (või siis uuemat kali-linux-2019.4) versiooni, need lugegu siinsamas edasi. Sa võid vajadusel Kali Linuxi vanemaid versioone laadida alla sealt. Vali seal allalaadimiseks näiteks Kali Linux 2019.4 versioon (kali-2019.4/ kataloogist see kali-linux-2019.4-gnome-amd64.iso fail). See on piisavalt hea ja sel juhul saad Sa endale vaikimisi superkasutaja õigused ning Sinu kasutajakonto mandaadiks jääb siis root/toor.

2019. a. lõpus ilmus välja ka Kali Linuxi uuem versioon — kali-linux-2019.4 — ja nüüd on Kali vaikimisi töölauaks Xfce. See uuem Kali-linux-2019.4 versioon on kergem, suurema jõudlusega, uue Xfce vaikimisi töölauaga ja teemaga ning kaasaegsema välimusega. Selle kernel uuendati 5.3.9 versioonini. Peale selle võib sama Xfce töölauaga Kali Linuxit nüüd jooksutada paljudel seadmetel, alates võimsast sülearvutist ja lõpetades Raspberry Pi 4 minikompuutriga, varem kasutati ARM seadmete jaoks täiesti erinevat töölauda / graafilist kasutajaliidest. Kali-Docs on nüüd Markdown'is ja uues kodus (/docs/). Nüüd on Kali Linuxis vaikimisi olemas ka see PowerShell konsool. Lisati veel ka üks uus funktsioon - NetHunter Kex (esialgu veel beta versioonina). See NetHunter Kex võimaldab Sul ühendada oma Android seadme monitori / diplei HDMI porti ja koos Bluetooth klaviatuuri ning hiire kasutamisega saada kätte Kali täieliku töölaua (ühesõnaga, Sa näed oma Android nutitelefonis olevat Kali töölauda nüüd ka suurel ekraanil). Allpool siis see uus kali-linux-2019.4 väljalase ja selle vaikimisi Xfce töölaud (VirtualBox'is loodud Kali virtuaalmasina pilt):

Allpool siis see uus kali-linux-2019.4 väljalase ja selle vaikimisi Xfce töölaud

Ja järgmisena siis pilt Kali "Live" USB draivist, kus see uuem kali-linux-2019.4 versioon on pandud USB mälupulka, siin töölaual on näha ka host süsteemi kettad ja neid võib nüüd otse siitkaudu avada - pilt.

Kali Linux 2019.4 on viimane väljalase, mis toetab ARM seadmetes 8GB mahuga SD kaarte. Alates Kali versioonist 2020.1 toetatakse SD kaarte ehk mälukaarte, mille miinimumiks 16GB. RaspberryPi kernel värskendati 4.19.81 versioonini ja värskendati ka firmware paketti, mis sisaldab ka eeprom värskendust RaspberryPi 4 minikompuutri jaoks.

! Kui Sul on Kali mingi vanem versioon juba olemas, siis saad alati kiire värskenduse teha ja saada kätte ka selle Kali kõige uuema versiooni alltoodud käskude abil. Pärast seda tee Kali taaskäivitus / restart. Sa saaad sellega kätte Kali Linuxi kõige värskema versiooni, aga Sinu olemasolev töölaud (näiteks GNOME 3) jääb samaks ja ka Sinu kõik andmed, tarkvarad ning sätted säilitatakse:

cat </etc/apt/sources.list
apt update && apt -y full-upgrade
[ -f /var/run/reboot-required ] && reboot -f

Kui sa soovid nüüd üle minna ka sellele uuele vaikimisi Xfce töölauale, siis kasuta selleks apt -y install kali-desktop-xfce käsku; selle käsu täitmise ajal valid "Package configuration" aknas lightdm ja vajutad ENTER, seejärel pead veel mitu korda Yes, No jne klahvidega valima seda et kuidas see uus töölaud jms peab nüüd välja nägema hakkama; kui valmis, siis tee Kali restart. Kuid ma EI SOOVITA sellist uuele töölauale mineku meetodit kasutada, sest võivad igasugused graafikaga seotud probleemid tekkida. Parem installi kohe see uus Kali versioon kas koos tema uue Xfce töölauaga või siis laadi alla see uus Kali CNOME töölauaga versioon ning installi see. Sa võid oma VirtualBox'i ka mitu Kali erineva töölauaga versiooni installida ja siis proovida neid (seda juhul kui Sul on piisavalt vaba kettaruumi). Selle uue virtuaalmasina loomine, seadistamine ja seejärel sellesse Kali install käib suhteliselt ruttu ning lihtsalt. Valid seejärel sobiva Kali välja ja ülejäänud, mittevajalikud, virtuaalmasinad lihtsalt kustutad.

Oma olemasolevat Kali versiooni saad kontrollida grep VERSION /etc/os-release käsuga.

 

Teine etapp (Kali Linuxi installimine VirtualBox'i) – kali-linux-2019.3 või siis uuema kali-linux-2019.4 versiooni näitel:

Märkus: Tegelikult on selle Kali Linuxi installimiseks VirtualBoxi ka teine, kiirem ja lihtsam meetod: Kuid selle meetodiga võivad mõnes masinas probleemid ilmneda, siis sellest ma siin pikemalt ei räägi. Aga kes tahab seda kiiremat ja lihtsamat meetodit esmalt (või hiljem) proovida, kus seda tegelikku installeerimise protsessi ei toimu, siis tee järgmist:

a) Mine sinna veebilehele, ava seal natuke allpool "Kali Linux VirtualBox Images" vaheleht ja laadi sealt näiteks see Kali Linux VirtualBox 64-Bit alla (see fail on siis .ova laiendiga, mitte aga .iso laiendiga).
b) Seejärel käivita oma VirtualBox programm ja kliki 'Oracle VM VirtualBox Manager' akna tööriistaribal Import nupule.
c) Pärast seda otsi avanevas dialoogiaknas see allalaaditud .ova laiendiga fail (näiteks kali-linux-2019.3a-vbox-amd64.ova või uuema Kali .ova fail) üles ja kliki Next.
d) Nüüd näidatakse Sulle virtuaalmasina sätteid, mida kavatsed importida. Sa võid neid muuta või siis mitte muuta - see on Sinu valik. Kui Sa ei tea, siis ära muuda midagi vaid kasuta neid vaikeseadeid. Sa pead valima ka koha (kaustatee), kuhu kõik need virtuaalmasina failid pannakse. Kui Sul on oma C: kettal vähe ruumi ja kui Sinu masinas on ka teine ketas, siis vali too, näiteks D: ketas. Kui valmis, siis kliki Import nupule.
e) Seejärel ilmub Kali Linux sinna 'Oracle VM VirtualBox Manager' akna vasemasse paani ja nüüd kliki üleval nupureal lihtsalt nupule Start. Kali Linuxi vaikimisi kasutajanimeks on root ja vaikimisi parooliks on toor. Nendega logidki oma süsteemi sisse. Kui kõik õnnestus, siis on ju kõik OK, aga kui midagi läks nihu või kui Sulle ei istu see Kali töölaud jms, siis kustuta see virtuaalmasin ja proovi ikka seda ISO varianti, millest tuleb edaspidi kohe ka juttu.

 

Meie aga jätkame siin selle teise pikema ja parema meetodiga.

1. Loome esmalt uue virtuaalmasina (Virtual Machine):

* Käivita VirtualBox ja kliki üleval tema nupureal sellele New nupule:

Käivita VirtualBox ja kliki üleval tema nupureal sellele New nupule

* Seejärel sisesta "Name" tekstilahtrisse endale sobiv Kali nimi (kasuta "Kali Linux" nime), vali "Type" rippmenüüst Linux ja "Version" rippmenüüst Debian (64-bit), seda juhul kui Sa laadisid alla ikka selle 64-bit ISO faili. Kui valmis, siis kliki Next:

Sisesta nimi ja tee valikud...

* Järgmises aknas vali füüsilise mälu (RAM) maht, mida VirtualBox võib kasutada iga kord kui Sa ta käivitad. See mälu "varastatakse" Sinu 'host' operatsioonisüsteemist ja antakse seejärel külalisoperatsioonisüsteemi käsutusse. Vali siin mälu hoolikalt. See mälu, mille Sa siin määrad, ei ole enam Sinu host operatsioonisüsteemile kättesaadav (seda muidugi ainult virtuaalmasina töö ajal). Näiteks kui Sinu host masinas on ainult 4 GB füüsilist mälu (RAM) ja kui Sa määrad siin oma virtuaalmasinale 2 GB mälu, siis jääb Sinu host masina käsutusse alla 2 GB mälu. Juhul kui Sa käivitad seejärel kaks virtuaalmasinat ühel- ja samal ajal, siis teine virtuaalmasin ei suudagi startida, sest talle ei jätku mälu. Teiselt poolt pead arvestama ka sellega, et kui palju Sinu külalisoperatsioon koos oma programmidega võib hakata seda mälu oma normaalseks tööks nõudma.

Linuxi distrode (sh ka Kali Linuxi) installeerimisel peab veel teadma ka järgmist:

* Linuxi installeerimine nõuab vähemalt kahte partitsiooni (partition). Üks on ette nähtud operatsioonisüsteemi enda ja kasutaja programmide ning failide jaoks, mida esitatakse kui "/" ja millele viidatakse kui "root". Teine väiksem partitisioon on mõeldud virtuaalsele mälule ja seda nimetatakse "swap". See swap partitsioon asub Laiendatud partitisiooni (Extended Partition) sees ja seda kutsutakse ka swap loogiliseks partitsiooniks, sest selle Laiendatud partitsiooni sees asuvad ainult loogilised partitsioonid (loogilised kettad).
* Kui Sa valid siin edaspidi Kali Linuxi installimise käigus kodukasutaja ja ka uue kasutaja jaoks selle vaikimisi pakutava "Guided – use entire disk" ning seejärel "All files in one partition" ketta vormindamise meetodi (sellest tuleb siin edaspidi ka juttu), siis luuakse kettale see 'Swap Partition' umbes sama suure mahuga kui see füüsiline mälu, mille Sa kohe siin allpool ära määrad. See 'Swap partitsioon' luuakse Laiendatud partitsiooni (Extended Partition) sisse.
* Probleem nr. 1: Juhul kui Sinu masinas on seda füüsilist mälu palju ja kui Sa määrad siin väga suure füüsilise mälu mahu, aga seejärel määrad siin mõned aknad edasi oma loodava virtuaalse kõvaketta mahuks suhteliselt väikse mahu, siis võib nii juhtuda, et Sul ei õnnestugi seda Kali Linuksi installeerimist lõpetada - ilmub veateade ja kogu lugu. (Pead otsast peale alustama ja kas oma füüsilise mälu mahtu siin vähendama või siis suurendama virtuaalse kõvaketta mahtu.)
* Probleem nr. 2: Kui Sa tegutsed umbes nii nagu selles "Probleem nr. 1" näidati ja kui Sul see Kali installimine isegi õnnestus, siis on järgmiseks ebameeldivaks probleemiks see et Kali Linxi süsteemi partitsiooni ("Filesystem Partition 1; /dev/sda1) jääb järele väga vähe seda vaba ruumi, sest suurema osa ruumist hõivasid just need Laiendatud partitsioon ning selle sees asuv Swap partitsioon. Sul ei õnnestu näiteks oma süsteemi enam värskendada jne... Sa pead siis oma süsteemi partitsiooni mahtu suurendama hakkama, aga see on üsnagi tülikas protsess, vähemalt algajatele.

Antud masina puhul selle füüsilise mäluga mingit probleemi ei ole, sest sel on 32 GB füüsilist mälu. Siin valiti siis selle füüsilise mälu mahuks umbes 8 GB, mis on täiesti piisav kogus (tegelikult piisaks antud juhul ka 4 GB või vähemast mahust). Kui valimis, siis kliki Next:

Antud masina puhul selle füüsilise mäluga mingit probleemi ei ole

* Siin kliki lihtsalt Create nupule:

Siin kliki lihtsalt Create nupule

* Klik kohe Next nupule:

Klik kohe Next nupule

* Klik kohe Next nupule:

Klik kohe Next nupule...

* Siin jäta see ülemine kaustatee kast puutumata ja määra allpool selle loodava virtuaalse kõvaketta maht, miinimumiks on siin vähemalt 20 GB, aga ma soovitan kusagil 30 - 35 GB määrata; see sõltub ka sellest et millise Kali versiooni Sa alla laadisid ja ka sellest et kui palju Sinu kõvakettal või SSD kettal seda vaba ruumi on. Näiteks kui Sa laadisid alla selle kõige suurema mahuga kali-linux-large-2019.3-amd64.iso faili, siis võiks selle loodava virtuaalse kõvaketta mahuks panna isegi kusagil 40 GB ümber. Ja siinse kettamahu suuruse määramine sõltub ka sellest ei kui suure mahuga füüsilise mälu (RAM) Sa siin eelpool oma virtuaalmasina jaoks määrasid. Kui Sa määrad liiga vähe seda kettaruumi, siis see Kali installeerimine ei õnnestugi Sul või kui õnnestubki, siis tekivad probleemid siis kui Sa hakkad oma Kali süsteemi värskendama ja Sa ei saagi seda teha; Sa näed selle asemel umbes järgmist veateadet: "E: You don't have enough free space in /var/cache/apt/archives/.".

Märkus: Kui Sinu C: kettal on vähe vaba ruumi ja kui Sinu masinas on olemas ka teine füüsiline ketas, siis vali siin üleval selle virtuaalse kõvaketta jaoks näiteks D: ketas (loo seal eelnevalt uus, näiteks "Kali_Linux" nimeline, kaust) - pilt.

Kui valmis, siis kliki Create:

siis võiks selle loodava virtuaalse kõvaketta mahuks panna isegi kusagil 40 GB ümber

* Ja Sa jõuadki 'Oracle VM VirtualBox Manager' aknasse tagasi. Nüüd kliki siin Settings nupule:

Nüüd kliki siin Settings nupule

* Ava "General" kategooria all see Advanced vaheleht ja määra siin "Bidirectional" valikud:

Ava "General" kategooria all see Advanced vaheleht ja määra siin "Bidirectional" valikud

* Seejärel kliki vasemal "System" kategooriale, ava paremal "Processor" vaheleht ja juhul kui Sul on ikka kaasaegsem protsessor, siis määra siin üleval tema jaoks näiteks 2 virtuaalset protsessorit ja pane linnuke "Enable PAE/NX" ruutu:

Processor

* Vali vasemal "Display" kategooria ja määra pareml videomäluks 128 MB; veendu ka selles et see "Enable 3D Acceleration" valik oleks aktiveeritud:

Määra pareml videomäluks 128 MB

* Nüüd tuleb siis see oluline aken. Vali vasemal "Storage" kategooria, kliki paremal sellele "Empty" salvestusseadmele (st märgista ta), seejärel kliki kõige paremal sellele optilise ketta ikoonile, siis kliki "Choose Virtual Optical Disk File..." käsule ja otsi avanevas dialoogiaknas see see oma allalaaditud Kali ISO fail üles...:

Choose Virtual Optical Disk File...

* Seejäre näed sellist pilti...:

Seejäre näed sellist pilti...

* Network kategooria / sektsioon: Siin ära midagi muuda vaid mine kohe edasi, sest see NAT võrgutüüp sobib enamikele kasutajatele ja siin on vaikimisi juba kõik sätted paika pandud. Kuid kuna need võrgutüübid ehk võrgurežiimid vajavad rohkem tähelepanu, siis tuleb nendest ka rohkem juttu.

NAT (Network Address Translation) on VirtualBox'i vaikimisi võrgutüübiks, st see luuakse automaatselt siis kui Sa lood uue virtuaalmasina (VM) ja kui Sa ise siin "Network" kategooria all midagi ei muuda. NAT võrgurežiim on lihtsaim viis virtuaalmasinast välistele võrkudele ja internetile ligipääsemiseks. Tavaliselt see ei vaja host operatsioonisüsteemi võrgus ja külalisoperatsioonisüsteemis (guest) mingit seadistamist. Sel põhjusel ongi see VirtualBox'i vaikimisi võrgurežiimiks.

Külalisoperatsioonisüsteemi võrguliidese sees tehakse kättesaadavaks üks virtuaalne isoleeritud NAT ruuter. Iga külalisoperatsioonisüsteem saab oma virtuaalse ruuteri ja ei pääse teistele külalisoperatsioonisüsteemidele ligi. NAT ruuter kasutab host süsteemide võrguliidest. Virtuaalmasin, kus on see NAT sisse lülitatud, toimib sarnaselt reaalse füüsilise arvutina, mis ühendab end Internetti NAT ruuteri kaudu. See ruuter on antud juhul VirtualBox'i võrgumootoriks. Virtuaalne NAT ruuter paigutatakse iga virtuaalmasina ja host'i vahele. See eraldamine suurendab turvalisust, kuna vaikimisi ei saa virtuaalmasinad omavahel suhelda.

See kõik võimaldab Sinu külalisoperatsioonisüsteemil (guest virtuaalmasinal) sirvida Internetti virtuaalse ruuteri kaudu ja see NAT režiim sobib enamikele inimestele. Ühesõnaga, see lihtne võrgutüüp võimaldab Sinu külalisoperatsioonisüsteemil pääseda internetti samamoodi nagu teeb seda ka Sinu füüsiline kompuuter oma host opsüsteemiga.

Kui Sa ei ole kogenud kasutaja, siis sobib see vaikimisi pakutav NAT võrgutüüp Sulle suurepäraselt ja Sa saad selle võrgurežiimiga praktiliselt kõik vajaliku ära teha! Kui Sa oled asjaga juba rohkem tuttav, siis võid ka neid teisi võrgutüüpe proovida ja nendega vastavalt vajadusele töötada. Näiteks Kali Linuxi puhul tuleks nendest võrgutüüpidest ja adapteritest natuke rohkem teada, läheb vaja. Neid võrgurežiime saab valida siin sellest "Attached to" rippmenüüst:

Network kategooria

✓ ✓ ✓ "Virtuaalmasinate jaoks võrgutüübi valimine (VirtualBox'i tarkvaras). | (VirtualBox pakub virtuaalsete võrkude jaoks mitut tüüpi võrke ehk võrgurežiime.)" - info.

* Lõpuks ava "USB" kategooria ja veendu, et oleks valitud see USB 2.0 (EHCI) Controller. Kui valmis, siis kliki all OK, et sulgeda see Settigs aken:

USB 2.0 (EHCI) Controller

 

2. Nüüd alustame Kali Linuxi installeerimist VirtualBox'i (kali-linux-2019.3 versiooni näitel, aga sama kehtib ka kali-linux-2019.4 versiooni suhtes):

* Kliki üleval VirtulaBoxi nupureal Start nupule:

Kliki VirtulaBoxi nupureal Start nupule

* Vali noolklahvidega "Graphical install" (või kali-linux-2019.4 versiooni puhul "Start installer") ja vajuta ENTER:

Vali noolklahvidega "Graphical install" ja vajuta ENTER

Märkus: Mida need Kali "Boot menu" valikud tähendavad?

- Live (amd64): See menüüpunkt buudib Kali süsteemi ja seda siis Live režiimis. See valik sobibki enamikele kasutajatele. (Sa ei pea enam Kali Linuxit installeerima.) Elav keskkond laaditakse otse kompuutri mällu ja lokaalsele kettale ei installita ühtegi faili. Ühesõnaga, see käivitab Kali Linuxi, aga seda ainult Elavas režiimis (Live mode). See tähendab, et kompuutri restardi või väljalülitamise korral kaob kõik, mida Sa seal Kalis enne seda tegid. Näiteks kui Sa salvestasid mingi faili Kali töölauale, siis see kaob pärast restarti.
- Live (amd64 failsafe): Identne eelmisega, ainult et 'failsafe' ("tõrkekindel"). See tähendab, et süsteemi rikke korral ei kahjusta (tavaliselt) see Sinu seadet. Seda võib näiteks tõrkeotsingu puhul kasutada.
- Live (forensic mode): Kali Linux "Live" pakub ka sellist üsna huvitavat “kohtuekspertiisi / kriminalistika” režiimi, mida kasutati esmakordselt BackTrack Linuxis - loe sellest rohkem Kali II. osast.
- Live USB Persistence ja Live USB Encrypted Persistence: nendest mõlemast on juttu antud juhise II. osas.
- Install: Selle tavalise installeerimise puhul kuvatakse kõik käsuviiba režiimis ehk sel juhul installitakse Kail terminali režiimis. Siin pead ainult oma klahve kasutama... Kui Sa soovid Kali Linuxi installida püsivalt ehk jäädavalt oma kompuutrisse, siis võid selle menüüpunkti valida. Sel juhul installitakse Kali otse kompuutri füüsilisele kettale.
- Graphical install: Kui Sa soovid Kali Linuxi installida püsivalt ehk jäädavalt oma kompuutrisse, siis võid selle menüüpunkti valida. Sel juhul installitakse Kali otse kompuutri füüsilisele kettale. Sellega muudetakse lokaalse ketta sisu ja sealne olemasolev sisu kustutatakse! Sa võid Kali installida näiteks oma kõvaketta või SSD ketta teise partitsiooni ja luua sellega dual-boot masina. Sa võid sel teel Kali ka oma põhioperatsioonisüsteemiks installeerida, aga see ei ole soovitatav.
- Install with speech synthesis: Sulle loetakse installimismenüü tekst ette.

 

* Ekraanikeele / kuvakeele ehk süsteemikeele valimine. Seda keelt hakatakse siis Kali kasutajaliideses kasutama, mina valin siin "English" ja klikin Continue. Keelt, regiooni, ajaformaati jms sellist saab ka hiljem, installi lõppedes, töölaua kaudu muuta. Siin installeerimisel saab navigeerimiseks kasutada ka Tab, ENTER ja nooklahve, aga Sa võid siin kõik ka hiirega ära teha...:

English

* Oma asukoha ehk regiooni valimine, sellega pannakse paika ajatsoon, aja formaat jne, vali siin "other" ja kliki Continue:

Oma asukoha ehk regiooni valimine, vali siin "other" ja kliki Continue

* Nüüd vali "Europe" ja kliki Continue:

Nüüd vali "Europe" ja kliki Continue

* Vali "Estonia" ja kliki Continue:

Vali "Estonia" ja kliki Continue

* Siin kliki lihtsalt Continue ja hiljem, pärast installeerimise lõppemist, paned "Settings" vahendi kaudu ajatsooni, aja formaadi, ekraani resolutsiooni jms ise õieti paika...; sellest tuleb veel edaspidi ka juttu - teisel veebilehel:

Siin kliki lihtsalt Continue ja hiljem paned töölaua kaudu kõik õieti paika...

* Vali oma klaviatuuri paigutuseks "Estonia" ja kliki Continue:

Vali oma klaviatuuri paigutuseks "Estonia" ja kliki Continue

* Siia võid oma host'i nimeks suvalise nime sisestada ja ära tühiklahve kasuta vaid kasuta näiteks kahe sõna "liitmiseks" kas sidekriipsu või siis alljoont, näiteks kali-virtualbox. Sa võid aga selle ka "kali" alles jätta ja kohe Continue nupule klikkida:

Siia võid oma host'i nimeks suvalise nime sisestada

* Kui Sa ei kasuta oma võrgus domeeni (kodus ei kasutatagi seda), siis kliki siin kohe nupule Continue:

Kliki siin kohe nupule Continue

* Nüüd sisesta oma root kasutaja jaoks (süsteemi administraatori kasutajakonto jaoks) kaks korda parool ja kliki Continue. Root kasutaja (administraatori) parool peaks olema pikk, kaheksa tähemärki või rohkem. Kirjuta see parool endale üles, sest sellega pead installeerimise lõppedes ka süsteemi sisse logima... Seda parooli saab hiljem ka muuta, näiteks tugevamaks teha jne.

root kasutaja

* Järgmisena vali Guided – use entire disk ja kliki Continue. Sellega luuakse tervel virtuaalsel kõvakettal üksainus suur partitsioon (sektsioon / oblast). See "Guided – use entire disk" ketta vormindamise meetod ongi kodukasutaja ja üksiku kasutaja jaoks kõige parem variant ning siin ei ole mõtet nende teiste meetoditega pusida...:

Järgmisena vali Guided – use entire disk ja kliki Continue

* Järgmises aknas kliki lihtsalt Continue:

Järgmises aknas kliki lihtsalt Continue

* Kui Sa valid Kali installeerimisel selle alltoodud meetodi, mida kutsutakse "All files in one partition", siis kogu Linuxi süsteemipuu või kataloogipuu salvestatakse ühteainsasse failisüsteemi, mis vastab root ("/") kataloogile. Ka siin, vormindamise skeemi või meetodi valikul, kliki kohe Continue. Juhul kui Sina näed siin rohkem valikuid, siis jäta see vaikimisi All files in one partition ja kliki samuti kohe Continue nupule:

Ka siin, partitsioneermise skeemi valikul, kliki kohe Continue

 


Märkus: Kui Sa valisid alguses virtuaalmasina loomisel virtuaalketta mahuks piisavalt suure mahu, siis pakutakse Sulle selles ülemises aknas lisaks ka "Separate /home partition" vormindamise skeemi, mis sarnaneb eeltooduga, aga siin jagatakse see failihierarhia kaheks: üks partitsioon sisaldab Linuxi süsteemi (/) ja teine hoiab "home" kataloogi (kasutaja andmeid, faile ja alamkatalooge, mis on kättesaadavad siis /home/ kataloogi all). Siin on eeliseks see et sel juhul on kasutaja andmeid lihtsam säilitada kui Sa teed süsteemi ümberinstalleerimise.

Lisaks sellele pakutakse ka "Separate /home, /var, and /tmp partitions" vormindamise skeemi, mis sobib aga serverite ja mitme kasutajaga süsteemidele. See jagab failipuu mitmeks partitsiooniks: lisaks root (/) ja kasutajakontode (/home/) partitsioonidele, need partitsioonid luuakse ka serveri tarkvara andmete (/var/) ning ajutiste failide (/tmp/) jaoks - vaata pilti.


 

* Las see "Finish partitioning and write changes to disk" jääbki siin märgistatuks ja kliki kohe Continue nupule. Hoolimata sellest eelmises ekraanis toodud "All files in one partition" nimest, luuakse tegelikult kaks partitsiooni: esimene hoiab kogu süsteemi, teine aga virtuaalset mälu ("swap" loogilise partitsiooni nime all):

Finish partitioning and write changes to disk

* Vali siin Yes ja kliki Continue:

Vali siin Yes ja kliki Continue

Linuxi puhul ketaste vormindamise skeemidest võid lugeda rohkem antud juhise II. osast.

* !!! Ja nüüd algab see tegelik installeerimine, kus failid kopeeritakse virtuaalmasina virtuaalsele kettale. Siin tuleb natuke oodata! Juhul kui Kali install jääb siin edaspidi toodud "Install the system" aknas mingitel põhjustel katki, siis näed "Installation step failed" veateadet:

Installation step failed

Proovi sel juhul järgmist:

Ja nüüd algab see tegelik installeerimine

* Vali siin Yes ja kliki Continue:

Vali siin Yes ja kliki Continue

* Kui Sa ei kasuta internetile ligipääsemiseks puhverserverit (proxy server), siis kliki kohe Continue:

proxy server

* Kuna virtuaalsel kõvakettal ei ole teisi opsüsteeme ja alglaadureid, siis on sel juhul vaja ka GRUB installida. Vali Yes, et installida see GRUB ja kliki Continue:

Vali Yes, et installida see GRUB ja kliki Continue

Märkus: Alglaadur (Boot Loader) on esimene programm, mis käivitatakse BIOS/UEFI poolt. See programm laadib Linuxi kerneli/tuuma mällu ja seejärel käivitab selle. See alglaadur pakub sageli ka menüüd, mis võimaldab kasutajal valida opsüsteemi, mida käivitada. Tänu oma tehnilisele paremusele on GRUB vaikimisi alglaadur, mille Debian installeerib: see töötab enamiku failisüsteemidega ega vaja seetõttu värskendamist pärast iga uue tuuma installimist, kuna ta loeb buutimise ajal konfiguratsiooni ja leiab üles uue tuuma täpse asukoha.

* Nüüd vali see ketas, kuhu see GRUB tuleb installida. Antud juhul tuleb siis valida see /dev/sda virtuaalne ketas, sest see on ainuke ketas, mis on selle virtuaalmasina (VM) külge ühendatud. Kui sai valitud, siis kliki Continue:

Nüüd vali see ketas, kuhu see GRUB tuleb installida

* Installeerimine lõpetatakse...

Installeerimine lõpetatakse...

* Installimine lõpetati, kliki Continue:

Installimine lõpetati, kliki Continue

* Seejärel oota tsipa ja pärast seda tehakse virtuaalmasina restart ehk taaskäivitus:

Seejärel oota tsipa ja pärast seda tehakse virtuaalmasina restart

* Pärast restarti näed Sa Kali Linuxi sisselogimise ekraani, kus sisesta oma kasutajanimeks root ja kliki Next:

Pärast restarti näed Sa Kali Linux'i sisselogimise ekraani

* Seejärel sisesta see parool, mille Sa siin installeerimise käigus eelnevalt loosid ja kliki Sign In:

Seejärel sisesta see parool...

Märkus: Kali Linuxi vaikimisi konto on järgmine:

Kasutaja: root
Parool: toor

* Ja Sa jõuadki Kali Linux operatsioonisüsteemi Gnome töölauale (oma VirtualBox'i virtuaalses masinas)...:

Ja Sa jõuadki Kali Linux operatsioonisüsteemi Gnome töölauale

Uuendatud, detsember 2019: Äsja ilmus välja ka Kali Linuxi uuem versioon — kali-linux-2019.4 — ja nüüd on Kali vaikimisi töölauaks Xfce (pilt Kali virtuaalmasinast):

Äsja ilmus välja ka Kali Linuxi uuem versioon

Ja järgmisena siis pilt Kali uuest vaikimisi Xfce töölauast, aga seda juba Kali Live USB mälupulgast, kus on näha ka host süsteemi ketaste ja partitsioonide ikoonid - vaata.

Esimesed asjad, mida pärast Kali installeerimist KOHE tee, on õige ekraani resolutsiooni ja oma regiooni, ekraanikeele, klaviatuuri paigutuse või siis kuupäeva -ja kellaaja kuvamise formaadi paikapanemine ning seejärel Kali operatsioonisüsteemi värskendamine (kõikide värskenduste allalaadimine & installimine) - sellest kõigest ja ka muust tuleb juttu Kali Linuxi II. osas.


Kui Sa lõpetasid oma külalisoperatsioonisüsteemiga (st Kali Linuxiga) töö ja sulged virtuaalmasina akna paremal ülanurgas asuva ristiga "Close" nupu kaudu, siis on Sul järgmised valikud:

* Save the machine state: Selle valiku korral külmutab VirtualBox virtuaalse masina täielikult ja salvestab selle oleku Sinu masina füüsilisele kettale. Kui Sa käivitad hiljem uuesti virtuaalmasina, siis jõuad täpselt sinna kohta, kus Sul pooleli jäi. Kõik Sinu programmid on endiselt avatud ja kompuuter jätkab tööd. Selline virtuaalse masina oleku salvestamine sarnaneb mõnes mõttes sellele kui Sa peatad sülearvutiga töötamise ja sulged tema kaane.
* Send the shutdown signal: See saadab virtuaalmasinale ACPI väljalülitussignaali, millel on sama efekt kui siis, kui Sa oleksid oma reaalses arvutis toitenuppu vajutanud. Kui Sinu virtaalmasin jooksutab üsna kaasaegset operatsioonisüsteemi, siis peaks see käivitama virtuaalmasina korraliku seiskamismehhanismi.
* Power off the machine: Selle valiku korral peatab VirtualBox samuti virtuaalmasina töötamise, aga tema olekut / seisundit ei salvestata. HOIATUS! See viimane valik võrdub sellega kui Sa tõmbad oma reaalses kompuutris toitekaabli välja ilma seda korralikult sulgemata. Kui Sa käivitad virtuaalmasina uuesti, siis tehakse täielik buutimine ja võidakse alustada virtuaalse süsteemi ketaste pikemat kontrollimist. Seetõttu ei tohiks seda tavaliselt teha, kuna see võib potentsiaalselt põhjustada andmete kaotsiminekut või muid probleeme. See valik on selleks vajalik, et kui Sa tegid millalgi varem oma virtuaalmasinas hetketõmmiseid (snapshots), siis saad antud valiku abil oma virtuaalsmasina vastava snapshot'i kiiresti taastada. Kuid kõik muudatused, mis Sa tegid pärast seda hetkeseisu ülesvõtmist (snapshot'i), lähevad kaduma.

Save the machine state

 

PS! Kui Sul tekib VirtualBox'i mingi operatsioonisüsteemi installeerimisel probleem: Kui VirtualBox'i mingi opsüsteemi (näiteks Windowsi või Kali) installimisel tuleb umbes taoline veateade... ja Sa ei saagi alustada:

"Failed to open a session for the virtual machine Win10. Call to WHvSetupPartition failed: ERROR_SUCCESS (Last=0xc000000d/87) (VERR_NEM_VM_CREATE_FAILED).

Result Code: E_FAIL (0x80004005)
Component: ConsoleWrap
Interface: IConsole {872da645-4a9b-1727-bee2-5585105b9eed}
"

Selline jama ilmus alles pärast Windows 10 'May 2019 Update' (Windows 10 version 1903) suure värskenduse installeerimist. Tee järgmist:

* Uninstalli oma VirtualBox'i vanem versioon, lae alla tema kõige uuem versioon ja installeeri see - seda ainult vajadusel...
* Vajuta Win + R klahve, sisesta Run akna käsuviibale OptionalFeatures.exe ja vajuta ENTER.

...või siis ava Search vahend ja tipi sinna otsingukasti "Turn Windows features on or off" (piisab ka sellest kui sisestad sinna ainult "turn" sõna) ja vajuta ENTER.

* Seejärel veendu selles et seal EI OLEKS Hyper-V ja Windows Sandbox ruutudes linnukesi, st nad peavad olema välja lülitatud. Juhul kui nendes on linnukesed, siis korista need ära ja tee pärast seda kaks korda (2x) järjest arvuti restart. Isegi juhul kui neid "linnukesi" seal ei olnud, tee ikkagi kohe pärast VirtualBox'i installeerimist 2x järjest kompuutri restart ehk taaskäivitus!

Lisaks: VirtualBox tarkvarast jms saad pikema ülevaate sealt, loe seal need kaks osa kindlasti läbi, sest need sisaldavad ka muud olulist infot!

 

!!! Uuendatud jaanuar 2020: Kui Sa sattusid siia jaanuaris 2020 või hiljem, siis mine sinna ja loe seal Kali Linuxi installeerimisest ning muust olulisest! Alates 2020. aastast tulevad Kali kettapiltide allalaadimise ja muus osas üsna olulised muudatused. Jaanuaris ilmus välja ka Kali Linux 2020.1 versioon ja selle installeerimisest tulebki seal uuel veebilehel juttu. Non-Root: Nüüdsest on Kali Linuxi vaikimisi kasutajaks tavaline (mitte root) kasutaja. Kogu Kali Linuxi (ja selle eelkäijate BackTrack, WHAX & Whoppix) ajaloo jooksul olid selle opsüsteemi vaikimisi mandaadid root / toor. See pole enam nii. Vaikekasutaja ei ole enam superkasutaja õigustega (st ta ei ole enam root kasutaja). Vaikimisi kasutajakontoks on nüüdsest standardne kasutaja, kes ei oma priviligeeritud õigusi. root/toor on nüüd surnud. Elagu kali/kali.

 

Loe lisaks ka:

"Kali Linuxi installeerimine Windows 10 operatsioonisüsteemiga lauakompuutrisse või sülearvutisse (Kali Linux 2020.1 versiooni näitel.) Loome sellega dual boot arvuti (multibuutarvuti) ja valime kompuutri buutimisel ühe neist opsüsteemidest. (Kehtib ka Windows 7/8/8.1 opsüsteemide suhtes.)"— link.

"Virtualiseerimine, virtuaalmasinad ja mis on Oracle VM VirtualBox® — selle installeerimine ja kasutamisjuhis."— link.

"Windowsi uus Hyper-V (Hyper Virtualization) vahend. Hyper-V installeerimine ja esimese virtuaalmasina loomine (seda Kali Linuxi & Ubuntu näitel)."— link.

"Virtuaalse kõvaketta (VHD - Virtual Hard Disk) loomine ja sinna mingi muu operatsioonisüsteemi installeerimine."— link.

 

Mine Kali Linuxi II. ossa

 

Etteotsa