UNIX / LINUX operatsioonisüsteemide terminali peamised käsud

(Natuke ka Linux failisüsteemidest.)

 

 

UNIX / LINUX peamised käsud:

Varem sai siin kirjutatud pisikesest Raspberry Pi emaplaadist (õigemini odavast minikompuutrist) ja ka tema konkurendist maailma esimesest $9 C.H.I.P. mini-kompuutrist. Kuna nad jooksutavad mingit Linuxi distributsiooni, siis seoses sellega toon siisn ära ka UNIX / LINUX opsüsteemide terminali peamised käsud. Linux shell (Terminali) aknas saad siis käivitada unix käskusid. Kui Sa oled algaja, siis toon siin ära ka mõned põhilised käsud ja need töötavad nii Raspberry Pi kui ka C.H.I.P. minikompuutris, aga ka kõikides muudes UNIX / LINUX põhiste operatsioonisüsteemide terminalides:

sudo - superkasutaja jaoks, paljude käskude rakendamine nõuab administraatori privileege, vastasel juhul nad lihtsalt ei tööta. Sa näed paljude käskude ees just seda sudo käsku, näiteks sudo apt-get update. Kui Sa kasutad CHIP minikompuutri puhul seda sudo käsku esmakordselt, siis küsitakse Sult ka parooli. Nii PocketC.H.I.P. kui ka CHIP seadmete vaikimisi kasutajanimeks ja parooliks on "chip".

apt-get- seda käsku kasutatakse Debian Linux süsteemides (näiteks nagu CHIP Operating System) tarkvara installeerimiseks, eemaldamiseks/uninstallimiseks ja leidmiseks. Näiteks sudo apt-get install iceweasel käsuga installid Sa Firefox brauseri (veebisirvija) Debian/Linux versiooni. Aga sudo apt-get remove iceweasel käsuga Sa eemaldad süsteemist selle nuditud versiooniga Firefox brauseri. Ja nii edasi.

Tarkvara installeerimise või süsteemist eemaldamise käigus ilmub vahepeal ka "Do you want to continye?" [Y/n] teade, kus sisesta "Y" ja vajuta ENTER (RETURN) klahvi, et jätkata.


cd - muudab kausta, avab kausta. Näiteks cd ~/Pictures muudab Sinu jooksva kataloogi (töökataloogi) kodu Pictures kaustaks, et Sa saaksid tema sees asuvatele piltidele ligi. Käsk cd on siin "muuda kataloogi" käsuks ja "~" ütleb, et süsteem peab minema Sinu kodu kausta; lisades nüüd "/Pictures" pärast seda "~", ütleb, et süsteem peab avama "Pictures" alamkausta, mis asub Sinu kodu või "~" kataloogis. Teine näide: ma tahan minna oma Develop alamkausta, mis asub minu Documents kataloogis ja sel puhul pean ma sisestama cd ~/Documents/Develop käsu. Aga kui Sa juba asudki oma kodu kataloogis (st kui Sa avad terminali ja kui seal on ~$ sümbol, siis tähendab see seda et Sa asud oma "~" kataloogi või kodu kataloogi sees), siis pead sisestama lihtsalt cd Pictures käsu ja Sa ei pea enam seda "~/" sisestama. Märkus: Oma kaustadele saab siin ligi ka graafilise kasutajaliidese kaudu - klaviatuuri või puuteekraani abiga.

Raspbian Jessie kodukataloogiks on pärast tema installeerimist /home/pi, kus pi on siis Sinu vaikimisi kasutajanimeks. Kui Sa asud antud momendil kodukataloogis ja tahad nüüd kusagile mujale navigeerida, siis sisesta käsuviibale näiteks cd /KataloogiNimi/KataloogiNimi02/USERS/Vanakurat ja vajuta ENTER.

Kui Sa tipid cd (cd /) ja vajutad ENTER, siis pöördud tagasi oma kodukataloogi (vaikimisi kasutaja pi enda /home/pi kataloogi) või kui Sa sisestad cd .., siis lähed ühe taseme võrra tagasi ehk /home/pi puhul siis /home kataloogi. Näiteks kui süsteemis on kaks kataloogi, /home/username/documents ja /home/username/downloads ning kui Sa asud antud momendil /home/username/documents kataloogis, siis sisestades cd ../downloads käsu, satud Sa otse /home/username/downloads kataloogi.

Kui Sinu kasutajanimi on pi ja kodukataloogiks on /home/pi, siis käsk cd ~ on oma funktsionaalsuselt sama mis ka cd /home/pi käsk. Me võime alati saada ligi oma kodukataloogi alamkataloogidele nii et paneme ~ sümboli vajaliku kausta ette. Näiteks kui Sinu dokumentide kausta nimeks on /home/KasutajaNimi/documents, siis võid alati minna sinna kausta, sisestades järgmise käsu: cd ~/documents


pwd - esitab töötava (jooksva) kataloogi, seda juhul kui Sa unustasid, et kus Sa antud momendil asud. Käsk pwd (print working directory) kuvab kataloogi nime, näiteks nagu /Users/home/chip/Pictures/Universium/

mkdir - loob kataloogi, kausta. Näiteks mkdir Muusika, loob jooksvas kataloogis Muusika kausta. Aga mkdir ~/Pictures/Pulmapildid loob kodu Pictures kataloogi sisse Pulmapildid alamkausta.

ls - kuvab jooksvas kataloogis asuvate failide loetelu ja seda alfabeetilises järjestuses. Kui Sa sisestad aga ls -l, siis kuvatakse see loetelu juba pikemas formaadis, kus tuuakse ära ka failidele ligipääsu, mahu ja kuupäeva info. ls -a kuvab ka varjatud failid, mis algavad . sümboliga.

mv - siirdab faili ühest kataloogist teise kataloogi või siis annab talle uue nime. Näiteks mv kukk.one kana.one muudab faili nime. Aga mv kukk.one ~/Pictures/Linnud/ siirdab selle kukk.one faili Linnud kataloogi.

cp - kopeerib faili (või kataloogi) ühest kohast teise. Näiteks: cp ~/Pictures/Universium/saturn.jpg /Users/Lapsed/Pictures/Universium/saturn.jpg.

rm - eemaldab, kustutab faili (või kataloogi). Näide: rm kana.one kustutab selle faili. Aga rm -r ~/Pictures/Universium kustutab terve Universium kausta (st -r lisamine kustutab rekursiivselt kausta).

remove - eemaldab ehk uninstallib rakenduse (package), aga jätab selle rakenduse konfiguratsioonifailid alles, juhul kui Sa konfigureerisid teda. Näiteks: sudo apt-get remove rakenduse_nimi_siia. Kui tahad näiteks VLC meediapleierit süsteemist eemaldada, siis sisesta sudo apt-get remove vlc ja vajuta ENTER (RETURN) klahvi. Sa võid ka hiljem pärast mingi programmi uninstallimist tema konfiguratsioonifailid süsteemist eemaldada: sudo apt-get purge käsuga.

purge - eemaldab ehk uninstallib rakenduse (package) ja koos antud programmi kustutamisega eemaldatakse süsteemist ka kõik tema konfiguratsioonifailid. Seega juhul kui Sa ei taha midagi alles jätta, siis kasuta just seda purge käsku, näiteks sudo apt-get purge vlc ja vajuta ENTER (RETURN) klahvi, et eemaldada täielikult VLC pleierit.

sudo apt-get remove --purge - sellega uninstallid rakenduse ja ühtlasi eemaldad korraga ka kõik tema konfiguratsioonifailid. Näiteks: sudo apt-get remove --purge vlc

sudo apt-get purge --auto-remove - ka sellega eemaldad nii tarkvara kui ka kõik muu mittevajaliku, mis oli temaga seotud.

sudo apt-get clean - kui Sul on vähe salvesturuumi, siis kasuta seda “clean” käsku, et eemaldada kõik allalaetud arhiivifailid (.deb failid, paketid).

sudo apt-get autoclean - antud ‘autoclean‘ käsk eemaldab kõik .deb failid /var/cache/apt/archives kataloogist, et vabastada salvestusruumi.

sudo apt-get autoremove paketi nimi - see ‘autoremove‘ alamkäsk eemaldab automaatselt paketid, mis olid installitud koos teiste pakettidega, aga nüüd neid enam ei vajata. Selle ‘autoremove‘ alamkäsu eeliseks on veel see et tulevikus tehtavate pakettide uuendamisel (apt-get upgrade) antud pakette ignoreeritakse.

sudo apt-get check - see ‘check‘ on diagnostimise instrument ja teda võib kasutada paketi vahemälu värskendamiseks ning katkenud sõltuvuste kontrollimiseks.

apt-cache pkgnames - loetleb üles kõik olemasolevad paketid/rakendused.

dpkg-query -Wf ‘${Installed-Size}\t${Package}\n’ | sort -nr | more - sellega saame kätte installeeritud pakettide loetelu, mis sorditakse nende suuruse järgi.

dpkg -l > jessie_pixel.txt- näiteks selle käsuga prinditakse kõik installeeritud paketid otse tekstifaili (jessie_pixel.txt faili).

apt-cache search paketi nimi - et leida enne mingi paketi installeerimist üles tema nime ja lühikirjeldust, kasuta ‘search‘ flag'i. Antud käsk kuvab kõik sobivad paketid/rakendused koos nende lühikirjeldustega.

apt-cache pkgnames paketi nimi - et leida ja loetleda üles kõik paketid, mis algavad antud käsus äratoodud paketi nimega.

clear - puhastab Terminali ekraani eelmistest kirjetest ja jätab ainult käsuviiba alles - ka vajalik käsk.

sudo apt-get update - uuendab / värskendab süsteemi paketid, st asendab need uuemate versioonidega (seda tehakse /etc/apt/sources asuva failide loetelu alusel). Pakettide uuemad versioonid saadakse pakettide hoidlatest (repositories).

sudo apt-get upgrade - värskendab kõik süsteemi installitud tarkvara paketid.

df -h - see käsk näitab Sinu ketta kasutamist. Pärast antud käsu rakendamist vaata terminalis esimest kirjet ( /dev/root/ ), mis näitabki juba kasutatud ja ka allesjäänud vaba kettaruumi.

pico - avab terminalis lihtsa tekstiredaktori.

passwd - lubab Sul oma parooli muuta.

reset - resetib terminali režiimi.

chmod - muudab failidele ja kataloogidele ligipääsu õigusi. See chmod käsk võtab peamiselt järgmise kuju: chmod parameetrid ligipääsu õigused faili nimi. Näiteks käsk chmod u=rw example.jpg muudab pildi example.jpg omaniku juurdepääsu õigusi nii et ta võib antud faili lugeda ja kirjutada (teiste kasutajate ja gruppide kohta see ei käi). Näiteks käsk chmod a=rw file.txt kehtestab file.txt failile juurdepääsu õiguse "igaüks võib seda faili lugeda ja kirjuatada". Oletame, et Sa oled MinuFail omanik ja Sa tahad sellele failile täieliku juurdepääsu kehtestada, siis sel juhul tuleb Sul sisestada järgmine käsk: chmod u=rwx MinuFail (st kasutaja võib antud faili read, write ja execute).

find - otsib/leiab faile Sinu süsteemis. Tegelikult on ta koos parameetrite jms väga võimas käsk. Kui Sa käivitad find käsu ilma ühegi parameetrita, siis ta otsib ja prindib kõikide failide loetelu, mis asuvad jooksvas kataloogis ning selle alamkataloogides.

cat - see on tekstifailide loomiseks, kuvamiseks ja nende kombineerimiseks - väga vajalik käsk Linuxis. Kuigi näiteks 'Raspbian Jessie Pixel' operatsioonisüsteemis on ka oma väga mugav graafiline tekstiredaktor, toon siiski siin ära ka mõned cat käsud.

* Et luua tekstifaili, sisesta järgmine käsk ja vajuta ENTER. Asenda "näidis.txt" selle nimega, mida Sa tahad oma faili jaoks kasutada: cat > näidis.txt
* Et näha mingi valmis tekstifaili sisu, tipi cat näidis.txt
* Kui Sa kasutad “cat” käsku, et vaadata oma faili sisu ja kui terminalis ei ilmu midagi, siis antud fail oli küll loodud, aga ta ei sisalda mingit teksti: cat > näidis.txt
* Et lisada faili mingit teksti, võid selleks kasutada Vi. Tipi järgmine käsk, et avada Vi sees tekstifaili: vi näidis.txt. See Vi avatakse käsurežiimis. Tipi vajalik tekst redaktorisse, tipi väike “i”, et siseneda redakteerimise režiimi. Tipi oma tekst ja vajuta Esc, et pöörduda käsurežiimi tagasi. Et sulgeda Vi ja et salvestada oma fail, tipi “:wq” ja vajuta ENTER.
* Oletame, et Sa tahad oma kolme eraldi tekstifaili (file1.txt, file2.txt ja file3.txt) kombineerida ühteainsasse tekstifaili, mis sisaldab siis nende kõikide kolme tekstifaili sisu. Sisesta selleks järgmine käsk ja vajuta ENTER: cat file1.txt file2.txt file3.txt
* Tavaliselt on nii et Sa tahad neid tekstifaile ühendada teise tekstifaili, mitte aga tulemust ekraanil näha. Õnneks on see väga lihtne. Kasuta ühendatavate/kombineeritavate failide järel lihtsalt ümbersuunamise sümbolit (>) ja seejärel määra lõpp-tekstifaili nimi: cat file1.txt file2.txt file3.txt > file4.txt
* Kui Sa tahad otse terminalis lisada mingit uut teksti juba olemasolevasse faili (näiteks file3.txt), siis tipi: cat >> file3.txt. Selle peale ilmub järgmisele reale käsuviiba all tekstikursor. Alusta teksti sisestamist. Kui valmis, siis vajuta pärast viimast rida ENTER ja pärast seda vajuta Ctrl+D, et kopeerida antud tekst faili lõppu ning et väljuda cat'ist.


Paroolid - Mõnikord pead Terminali rakenduses ka oma parooli sisestama, põhiliselt just sudo või su käskude puhul, et täita superkasutaja ülesandeid. Kuid terminali aknas oma parooli sisestamisel on üks suur erinevus: nimelt kui Sa sisestad sinna parooli, siis Sa ei näe seal mingit kursori liikumist ega ka seda parooli sisestamise kulgu, kursor seisab kogu aeg paigal. See on täiendav turvamehhanism, vastupidiselt oma parooli sisestamisel näiteks veebivormi või standardsesse GUI sisselogimise ekraani, kus parooli tippimisel kuvatakse ******** või siis ••••••••••••• sümbolid. See tekitab võib olla segadust, aga asi on väga lihtne. Näiteks kui Sa sisestad Terminali sellise käsu, mis nõuab sudo juurdepääsu, siis ilmub tuttav "Password:" kirje:

% sudo cat /etc/secret.conf
Password:


Nüüd sisesta igal juhul oma parool kuigi Sa ei näe seda sisestamise kulgu ja kui lõpetad siis vajuta ENTER (RETURN) klahvi. Ka pärast seda ei näe Sa mingit muudatust - nii peabki olema.


Tarkvara käivitamine - Kui Sa tahad Terminalist mingit enda poolt installitud programmi käivitada, siis sisesta tema käsuviibale antud tarkvara nimi ja vajuta ENTER (RETURN) klahvi. Osade programmide (näiteks mõne meediapleieri) käivitamiseks pead terminalis ära näitama ka mingi faili, mida Sa tahad kuulata või vaadata.


PS! Sa võid käsu taha lisada ka -h, et saada mingit teavet ja seda et kuidas antud käsku kasutada. Näiteks: cp -h või siis alternatiivina võid Sa lugeda ka vastavat manuaali, sisestades man cp. Nende unix käskude kohta leiad rohkem infot juba Internetist....

Parimad Linux süsteemide video pleierid: MPV (sudo apt-get install mpv), SMPlayer, GNOME, Kodi, Miro ja VLC.
Parimad Linux süsteemide muusika pleierid: Amarok (sudo apt-get install amarok), Clementine (sudo apt-get install clementine), Tomahawk (sudo apt-get install tomahawk), Rhythmbox, VLC, Songbird, Banshee ja MPV. Näiteks, et installida VLC pleierit, ava terminali aken, sisesta sinna sudo apt-get install vlc käsk ja vajuta ENTER (RETURN) klahvi.

 

Millist Linux failisüsteemi kasutada? Kui Sul tekib vajadus Linux opsüsteemiga kompuutris formaatida partitsioone, siis on Sul võimalus valida paljude failisüsteemide vahel. Kui Sa ei tea, et millist neist kasutada, siis lihtne vastus on: kasuta Ext4 failisüsteemi. Ext4 on enamike Linux distributsioonide vaikimisi failisüsteemiks. Ta on vanema Ext3 failisüsteemi täiustatuks versiooniks. Tulevikus lähevad Linux distributsioonid tasapisi üle veelgi paremale BtrFS failisüsteemile, aga praegu (2016) on ta alles arendamise etapis ja seega ei soovita teda veel kasutada.

Märkus: Kui Sa formateerid / formaadid aga oma välist kõvaketast, millele tahad kindlustada ligipääsu lisaks ka mingilt muult operatsioonisüsteemilt, siis see Ext4 failisüsteem ei sobi, sest Windows, macOS ja muud seadmed ei suuda seda Ext4 failisüsteemi lugeda. Kasuta sel juhul formaatimiseks kas exFAT või siis FAT32 failisüsteemi.
Kui Sa lood oma Linuxi peamisse buutimise draivi partitsioonid, siis tuleks luua ka eraldi 2-5 GB suurune nn "swap" partitsioon (saale partitsioon). Seda partitsiooni kasutatakse "swap ruumina", mis on saranane Windowsi operatsioonisüsteemis kasutatava saalefailiga ("paging file"). Linux hakkab seda eraldi "swap" partitsiooni kasutama siis kui Sinu füüsilise mälu (RAM) ruum on täis. Selline partitsioon peab olema formaaditud kui "swap", aga mitte kui konkreetse failisüsteemiga partitsioon.

Mis on "Journaling"? Kui Sa valid failisüsteemide vahel, siis näed ka seda et mõned neist on tähistatud kui "journaling" failisüsteem, näiteks Ext4 journaling file system - see on tähtis. "Journaling" on loodud selleks et vältida andmete kadu ootamatute avariide ja elektrikatkestuste puhul. "Journaling" teeb küll andmete kettale kirjutamise tsipa aeglasemaks, aga seda ainult natuke aeglasemaks ja tema kasutamine sobib nii laua- kui ka sülearvutite jaoks vägagi hästi. Kogu faili ei kirjutata täielikult sinna žurnaali vaid sinna salvestatakse ainult faili metaandmed või asukoht kettal. Iga kaasaegne failisüsteem toetab ka seda "journaling'ut" ja seega soovitan ka seda Sul kasutada, näiteks vali formateerimisel julgelt see Ext4 journaling file system.

Etteotsa