UNIX / LINUX operatsioonisüsteemide terminali peamised käsud

Kuidas sisestada spetsiaalseid sümboleid Linux'is?

Millist Linux'it endale valida (2018 / 2019. a. seisuga)?

(Natuke ka Linux failisüsteemidest.)

 

 

UNIX / LINUX peamised käsud:

Varem sai siin kirjutatud pisikesest Raspberry Pi emaplaadist (õigemini odavast minikompuutrist) ja ka tema konkurendist maailma esimesest $9 C.H.I.P. mini-kompuutrist. Kuna nad jooksutavad mingit Linuxi distributsiooni, siis seoses sellega toon siisn ära ka UNIX / LINUX opsüsteemide terminali peamised käsud. Linux shell (Terminali) aknas saad siis käivitada unix käskusid. Kui Sa oled algaja, siis toon siin ära ka mõned põhilised käsud ja need töötavad nii Raspberry Pi kui ka C.H.I.P. minikompuutris, aga ka kõikides muudes UNIX / LINUX põhiste operatsioonisüsteemide terminalides. Alltoodud pildid on võetud siis Raspberry Pi seadmest, kuhu oli installeeritud Raspbian operatsioonisüsteem.

sudo ("super user do") — see käsk valitseb kõiki. Selle, ühe tähtsama käsuga, saad toimetada nagu süsteemiadministraator või super-kasutaja. Paljude käskude rakendamine nõuab administraatori privileege, vastasel juhul nad lihtsalt ei tööta. Sa näed paljude käskude ees just seda sudo käsku, näiteks sudo apt-get update.

Linux'is on spetsiaalne kasutaja, tuntud kui superkasutaja ehk administraator (superuser) ja kelle kasutajanimeks on tavaliselt root. Sellel superkasutajal on praktiliselt piiramatu juurdepääs kompuutrile ja ta võib peaaegu kõike teha. Sa ei logi tavaliselt arvutisse kui rootkasutaja, aga Sa võid sudo käsku kasutada, et tagada endale administraatori (superkasutaja) õigused. Kui Sa logid näiteks Raspberry Pi miniarvutisse sisse kui vaikimisi pi kasutaja, siis Sa logid sisse kui tavaline kasutaja. Aga Sa võid käivitada käskusid kui root kasutaja, kasutades selleks sudo käsku (sisestad selle sudo käsu enne programmi, mida Sa soovid käivitada). Näiteks kui Sa tahad oma olemasolevat tarkvara uuendada / värskendada, siis pead terminali sisestama sudo apt-get update ja seejärel sudo apt-get upgrade käsu. (Sa võid käivitada ka superkasutaja shell'i ja seda sudo su käsu abil, aga tee seda ainult siis kui oled kogenud kasutaja.) Ühesõnaga Raspberry Pi omab vaikimisi kahte kasutajakontot: pi ja root.

Märkus: Näiteks Raspberry Pi minikompuutris võib jooksutada Raspbian operatsioonisüsteemi ja kui Sa installid ta esmakordselt, siis logitakse Sind, pärast installi lõpetamist, süsteemi automaatselt sisse, Sa ei pea mingit parooli sisestama. Raspberry Pi vaikimisi kasutajanimeks on pi ja vaikimisi parooliks on raspberry. Sul tuleks see vaikimisi parool turvalisuse tõstmiseks KOHE ÄRA MUUTA! Peale selle tühista see süsteemi automaatne sisselogimine. Seda parooli läheb Sul mõnikord ka mujal vaja ja Sa pead selle sisestama siis kui seda nõutakse, näiteks Terminalis mõne käsu täitmisel. 

apt-get — seda käsku kasutatakse Debian Linux süsteemides tarkvara installeerimiseks või tarkvara eemaldamiseks/uninstallimiseks ja lisaks ka leidmiseks. Näiteks sudo apt-get install iceweasel käsuga installid Sa Firefox brauseri (veebisirvija) Debian/Linux versiooni. Aga sudo apt-get remove iceweasel käsuga Sa eemaldad süsteemist selle nuditud versiooniga Firefox brauseri. Ja nii edasi.

Tarkvara installeerimise või süsteemist eemaldamise käigus ilmub vahepeal ka "Do you want to continye?" [Y/n] teade, kus sisesta "Y" ja vajuta ENTER (RETURN) klahvi, et jätkata. Ja üks näide ühe paketi (clamav) installeerimisest
:

Ja üks näide ühe paketi (clamav) installeerimisest

 

Pakettide (tarkvara) installeerimine ja süsteemist eemaldamine (uninstallimine):

a) Kasuta Terminali kaudu pakettide installeerimiseks järgmisi käske, kus vajuta iga käsu järel ENTER klahvi:

sudo apt-get update
sudo apt-get install <Paketi-Nimi>

b) Kasuta Terminali kaudu pakettide süsteemist eemaldamiseks järgmisi käske, kus vajuta iga käsu järel ENTER klahvi:

sudo apt-get purge <Paketi-Nimi> (või siis sudo apt-get remove <Paketi-Nimi>)
sudo apt-get clean

Mis vahe on nendel apt-get remove ja apt-get purge käskudel?

- apt-get remove eemaldab lihtsalt paketi binaarid (binaries) ja konfiguratsioonifailid jäetakse alles.
- apt-get purge eemaldab aga kõik, mis on antud paketiga seotud, sealhulgas ka konfiguratsioonifailid.

Enamikel juhtudel piisab ka sellest apt-get remove käsust, et uninstallida paketti. Kui Sa installeerisid või uninstallisid suurema hulga pakette, siis sisesta pärast seda Terminali ka sudo apt-get autoclean ja vajuta ENTER.



cd — muudab kausta, avab kausta. Näiteks cd ~/Pictures muudab Sinu jooksva kataloogi (töökataloogi) kodu Pictures kaustaks, et Sa saaksid tema sees asuvatele piltidele ligi. Käsk cd on siin "muuda kataloogi" käsuks ja "~" ütleb, et süsteem peab minema Sinu kodukausta; lisades nüüd "/Pictures" pärast seda "~", ütleb, et süsteem peab avama "Pictures" alamkausta, mis asub Sinu kodu või "~" kataloogis; alltoodud pildil asus kasutaja, enne selle cd käsu käivitamist, "KEEPASS" töökataloogis:

cd

Teine näide: ma tahan minna oma Develop alamkausta, mis asub minu Documents kataloogis ja sel puhul pean ma sisestama cd ~/Documents/Develop käsu. Aga kui Sa juba asudki oma kodukataloogis (st kui Sa avad terminali ja kui seal on ~$ sümbol, siis tähendab see seda et Sa asud oma "~" kataloogi või kodukataloogi sees), siis pead sisestama lihtsalt cd Pictures käsu ja Sa ei pea enam seda "~/" sisestama.

cd Pictures

Märkus: Oma kaustadele saab siin ligi ka graafilise kasutajaliidese kaudu - klaviatuuri või puuteekraani abiga.

Raspbian kodukataloogiks on pärast tema installeerimist /home/pi, kus pi on siis Sinu vaikimisi kasutajanimeks. Kui Sa asud antud momendil kodukataloogis ja tahad nüüd kusagile mujale navigeerida, siis sisesta käsuviibale näiteks cd /KataloogiNimi/KataloogiNimi02/USERS/Vanakurat ja vajuta ENTER.

cd /KataloogiNimi/KataloogiNimi02/USERS/Vanakurat ja vajuta ENTER

Kui Sa tipid cd (cd /) ja vajutad ENTER, siis pöördud tagasi oma kodukataloogi (vaikimisi kasutaja pi enda /home/pi kataloogi) või kui Sa sisestad cd .., siis lähed ühe taseme võrra tagasi ehk /home/pi puhul siis /home kataloogi. Näiteks kui süsteemis on kaks kataloogi, /home/username/documents ja /home/username/downloads ning kui Sa asud antud momendil /home/username/documents kataloogis, siis sisestades cd ../downloads käsu, satud Sa otse /home/username/downloads kataloogi.

Kui Sinu kasutajanimi on pi ja kodukataloogiks on /home/pi, siis käsk cd ~ on oma funktsionaalsuselt sama mis ka cd /home/pi käsk. Me võime alati saada ligi oma kodukataloogi alamkataloogidele nii et paneme ~ sümboli vajaliku kausta ette. Näiteks kui Sinu dokumentide kausta nimeks on /home/KasutajaNimi/Documents, siis võid alati minna sinna kausta, sisestades järgmise käsu: cd ~/Documents


pwd — esitab töötava (jooksva) kataloogi, seda juhul kui Sa unustasid, et kus Sa antud momendil asud. Käsk pwd (print working directory) kuvab kataloogi nime, näiteks nagu /Users/home/chip/Pictures/Universium/

pwd

mkdir — loob uue kataloogi, kausta. Näiteks mkdir Muusika, loob jooksvas kataloogis Muusika kausta. Aga mkdir ~/Pictures/Pulmapildid loob kodu Pictures kataloogi sisse Pulmapildid alamkausta:

mkdir

Pulmapildid

ls — kuvab jooksvas kataloogis asuvate failide ja alamkaustade loetelu ning seda alfabeetilises järjestuses.

ls

Kui Sa sisestad aga ls -l, siis kuvatakse see loetelu juba pikemas formaadis, kus tuuakse ära ka failidele ligipääsu, mahu ja kuupäeva info. ls -a kuvab ka varjatud failid, mis algavad . sümboliga.

ls -l

mv — siirdab faili ühest kataloogist teise kataloogi või siis annab talle uue nime. Näiteks mv kukk kana muudab faili nime, st kukk muutub kanaks:

mv

Aga mv kana ~/Documents siirdab selle kana faili Documents kataloogi:

Aga mv kana ~/Documents siirdab selle kana faili Documents kataloogi

cp — kopeerib faili (või kataloogi) ühest kohast teise. Näiteks: cp ~/Pictures/Universium/saturn.jpg /Users/Lapsed/Pictures/Universium/saturn.jpg.

rm — eemaldab, kustutab faili (või kataloogi). Näide: rm kana kustutab selle faili jooksva kausta sees. Aga rm -r ~/Pictures/Universium kustutab terve Universium kausta (st -r lisamine kustutab rekursiivselt kausta):

rm

remove — eemaldab ehk uninstallib rakenduse (package), aga jätab selle rakenduse konfiguratsioonifailid alles, juhul kui Sa konfigureerisid teda. Näiteks: sudo apt-get remove rakenduse_nimi_siia. Kui tahad näiteks VLC meediapleierit süsteemist eemaldada, siis sisesta sudo apt-get remove vlc ja vajuta ENTER (RETURN) klahvi. Sa võid ka hiljem pärast mingi programmi uninstallimist tema konfiguratsioonifailid süsteemist eemaldada: sudo apt-get purge käsuga.

purge — eemaldab ehk uninstallib rakenduse (package) ja koos antud programmi kustutamisega eemaldatakse süsteemist ka kõik tema konfiguratsioonifailid. Seega juhul kui Sa ei taha midagi alles jätta, siis kasuta just seda purge käsku, näiteks sudo apt-get purge vlc ja vajuta ENTER (RETURN) klahvi, et eemaldada täielikult VLC pleierit.

sudo apt-get remove --purge — sellega uninstallid rakenduse ja ühtlasi eemaldad korraga ka kõik tema konfiguratsioonifailid. Näiteks: sudo apt-get remove --purge vlc või siis sudo apt-get --purge remove clamav* eemaldab süsteemist clamav antiviiruse ja ühtlasi ka kõik tema konfiguratsioonifailid:

sudo apt-get remove --purge

sudo apt-get purge --auto-remove — ka sellega eemaldad nii tarkvara kui ka kõik muu mittevajaliku, mis oli temaga seotud.

sudo apt-get clean — kui Sul on vähe salvesturuumi, siis kasuta seda “clean” käsku, et eemaldada kõik allalaetud arhiivifailid (.deb failid, paketid).

sudo apt-get autoclean — antud ‘autoclean‘ käsk eemaldab kõik .deb failid /var/cache/apt/archives kataloogist, et vabastada salvestusruumi.

sudo apt-get autoremove paketi nimi — see ‘autoremove‘ alamkäsk eemaldab automaatselt paketid, mis olid installitud koos teiste pakettidega, aga nüüd neid enam ei vajata. Selle ‘autoremove‘ alamkäsu eeliseks on veel see et tulevikus tehtavate pakettide uuendamisel (apt-get upgrade) antud pakette ignoreeritakse.

sudo apt-get check — see ‘check‘ on diagnostimise instrument ja teda võib kasutada paketi vahemälu värskendamiseks ning katkenud sõltuvuste kontrollimiseks.

apt-cache pkgnames — loetleb üles kõik olemasolevad paketid/rakendused.

dpkg-query -Wf ‘${Installed-Size}\t${Package}\n’ | sort -nr | more — sellega saame kätte installeeritud pakettide loetelu, mis sorditakse nende suuruse järgi.

dpkg -l > pixel.txt — näiteks selle käsuga prinditakse kõik installeeritud paketid otse tekstifaili (pixel.txt faili) ja Sa leiad selle tekstifaili oma kodukaustast üles, näiteks /home/pi kaustast:

pixel.txt

apt-cache search paketi nimi
— et leida enne mingi paketi allalaadimist ja installeerimist üles tema nime ning lühikirjeldust, kasuta ‘search‘ flag'i. Antud käsk kuvab kõik sobivad paketid/rakendused koos nende lühikirjeldustega; alltoodud näites otsitakse infot clamav antiviiruse kohta:

clamav

apt-cache pkgnames paketi nimi — et leida ja loetleda üles kõik paketid, mis algavad antud käsus äratoodud paketi nimega.

clear — puhastab Terminali ekraani eelmistest kirjetest ja jätab ainult käsuviiba alles - ka vajalik käsk.

alias — see pseudonüümi (alias) käsk lubab Sul anda mingile käsule või käskude jadale oma nime. Seejärel võid sisestada selle uue lühinime ja siis täidetakse see käsk või käskude jada. Näiteks alias cls=clear loob cls nimelise pseudonüümi; kui Sa liigud tihti Windowsi ja Linuxi käsuviipade vahel, siis nüüd saad ka Linuxi käsuviibal seda cls käsku kasutada (Windowsi Command Prompt aknas kustutab see cls käsk kõik eelmised kirjed). Kuid Sa võid edaspidi ka seda vaikimisi clear käsku kasutada.

alias

sudo apt-get update — uuendab / värskendab süsteemi paketid, st asendab need uuemate versioonidega (seda tehakse /etc/apt/sources asuva failide loetelu alusel). Pakettide uuemad versioonid saadakse pakettide hoidlatest (repositories).

sudo apt-get upgrade — värskendab kõik süsteemi installitud tarkvara paketid.

df -h — see käsk näitab Sinu ketta kasutamist. Pärast antud käsu rakendamist vaata terminalis esimest kirjet ( /dev/root/ ), mis näitabki juba kasutatud ja ka allesjäänud vaba kettaruumi. Allpool siis kaks näidet:

df -h -1

.df -h

pico — avab terminalis lihtsa tekstiredaktori; Ctrl+X klahvikombinatsioon sulgeb selle tekstiredaktori ja lubab Sul selle tekstifaili ka salvestada:

pico

passwd — lubab Sul oma parooli muuta. Kui Sa oled sisseloginud kasutaja, siis võid oma parooli muuta ka otse, ilma seda sudo käsku kasutamata. Ava terminal, sisesta sinna passwd käsk ja vajuta ENTER. Seejärel sisesta oma käesolev parool ja pärast seda kaks korda uus parool. Parooli sisestamisel sümboleid ei kuvata ja kui Sa tegid kõik õieti, siis näed õnnestumise sõnumit (passwd: password updated successfully). Sa võid muuta ka mingi teise kasutajakonto parooli, aga sel juhul pead kasutama ka sudo't, näiteks sudo passwd hillar.

passwd

reset — resetib terminali režiimi.

chmod — muudab failidele ja kataloogidele ligipääsu õigusi ehk siis seda et kes saab mingit faili lugeda, kirjutada või täita (või kes saab antud kataloogile ligi). See chmod käsk võtab peamiselt järgmise kuju: chmod parameetrid ligipääsu õigused faili nimi (chmod options permissions file name). Näiteks kui Sa tahad mingi faili üle täiskontrolli saada, siis sisesta terminali aknasse järgmises formaadis käsk: sudo chmod a+rwx <faili nimi> või siis <faili täistee>.

Näiteks käsk chmod u=rw example.jpg muudab pildi example.jpg omaniku juurdepääsu õigusi nii et ta võib antud faili lugeda ja kirjutada (teiste kasutajate ja gruppide kohta see ei käi) — user võib seda example.jpg faili read ja write.
Näiteks käsk chmod a=rw file.txt kehtestab file.txt failile juurdepääsu õiguse "igaüks võib seda faili lugeda ja kirjutada".
Oletame, et Sa oled MinuFail omanik ja Sa tahad sellele failile täieliku juurdepääsu kehtestada, siis sel juhul tuleb Sul sisestada järgmine käsk: chmod u=rwx MinuFail (st antud kasutaja võib antud faili read, write ja execute).

r tähendab lugemist (read), w tähendab kirjutamist (write) ja x tähendab täitmist (execute). Käsk chmod --help kuvab abiteate ja väljumise.

chmod

chmod - muudab kausta / faili õigusi (juurdepääsu sellele) 

a - igaüks saab loa

+ Lisab/lülitab loa sisse
 Eemaldab/lülitab loa välja

r - Lugemise luba
w - Kirjutamise luba 
x - Täitmise luba
X - Spetsiaalne maagiline luba kaustade jaoks

ls -l Loetleb lubadega failid

find — otsib/leiab faile Sinu süsteemis. Tegelikult on ta koos parameetrite jms väga võimas käsk. Kui Sa käivitad find käsu ilma ühegi parameetrita, siis ta otsib ja prindib kõikide failide loetelu, mis asuvad jooksvas kataloogis ning selle alamkataloogides. Sa võid failide otsimiseks kasutada ka metamärke, kus * tähistab mistahes sümbolite jada ja kus ? tähistab üksikuid sümboleid, näiteks find . -name *raha*

find

cat — see on tekstifailide loomiseks, kuvamiseks ja nende kombineerimiseks - väga vajalik käsk Linuxis. Kuigi näiteks 'Raspbian' operatsioonisüsteemis on ka oma väga mugav graafiline tekstiredaktor, toon siiski siin ära ka mõned cat käsud.

* Et luua kiiresti mingi sisuga tekstifaili, sisesta järgmine käsk ja vajuta ENTER. Asenda "näidis.txt" selle nimega, mida Sa tahad oma faili jaoks kasutada: cat > näidis.txt ja vajuta ENTER. Seejärel tipi sinnasamasse terminali oma tekst ja kui Sa lõpetasid, siis vajuta jälle ENTER. Sulge see terminali aken. Sa leiad selle näidis.txt faili üles oma kodukaustast:

cat


* Et näha seda valmis tekstifaili sisu, tipi cat näidis.txt ja vajuta ENTER.
* Kui Sa kasutad “cat” käsku, et vaadata oma faili sisu ja kui terminalis ei ilmu midagi, siis antud fail oli küll loodud, aga ta ei sisalda mingit teksti: cat > näidis.txt
* Oletame, et Sa tahad oma kolme eraldi tekstifaili (file1.txt, file2.txt ja file3.txt) kombineerida ühteainsasse tekstifaili, mis sisaldab siis nende kõikide kolme tekstifaili sisu. Sisesta selleks järgmine käsk ja vajuta ENTER: cat file1.txt file2.txt file3.txt
* Tavaliselt on nii et Sa tahad neid tekstifaile ühendada teise tekstifaili, mitte aga tulemust ekraanil näha. Õnneks on see väga lihtne. Kasuta ühendatavate/kombineeritavate failide järel lihtsalt ümbersuunamise sümbolit (>) ja seejärel määra lõpp-tekstifaili nimi: cat file1.txt file2.txt file3.txt > file4.txt
* Kui Sa tahad otse terminalis lisada mingit uut teksti juba olemasolevasse faili (näiteks file3.txt), siis tipi: cat >> file3.txt. Selle peale ilmub järgmisele reale käsuviiba all tekstikursor. Alusta teksti sisestamist. Kui valmis, siis vajuta pärast viimast rida ENTER ja pärast seda vajuta Ctrl+D, et kopeerida antud tekst faili lõppu ning et väljuda cat'ist.

free -h — see käsk kuvab Sinu kompuutri mälu kasutamise ja seda nii peamise Random Access Memory (RAM) kui ka swap mälu kohta:

free -h

history — see käsk loetleb üles kõik käsud, mida Sa siin terminali käsuviibal varem kasutasid. Sa võid seejärel igat neist käskudest uuesti korrata, sisestades ! sümboli ja käsu numbri sellest ajaloo loendist, näiteks !183.

history

gzip — see käsk pakib faili kokku. Vaikimisi see originaalfail eemaldatakse ja alles jäetakse ainult kompressitud versioon (.gz laiendiga). Juhul kui Sa tahad need mõlemad failid alles jätta, siis kasuta gzip -k (keep) käsku, näiteks gzip -k faili_nimi

top — see käsk näitab reaalajas kõiki andmeid, mis on Sinu Linuxi masinaga seotud. Sa võid pärast seda käsku ka E klahvi vajutada, et kogu seda infot inimsõbralikumalt kuvataks. Vajuta Q klahvi, et väljuda sellest režiimist:

top

exit — see käsk sulgeb terminali akna, lõpetab shell skripti täitmise või logib Sind SSH kaugjuurdepääsu sessioonist välja.

shutdown — see käsk lubab Sul oma Linuxi süsteemi sulgeda ja seda tehakse ühe minuti jooksul. Kui Sa kasutad aga shutdown now käsku, siis suletakse kompuuter kohe.

Sa võid kompuutri sulgemist ka ette planeerida ja teavitada sellest ka igat kasutajat, näiteks: shutdown 22:00 Shutdown tonight at 22:00, save your work and log out before then! või siis shutdown +15 Shutting down in 15 minutes! Sa võid oma teksti ka eesti keeles sisestada:

shutdown


Paroolid — Mõnikord pead Terminali rakenduses ka oma parooli sisestama, põhiliselt just sudo või su käskude puhul, et täita superkasutaja ülesandeid. Kuid terminali aknas oma parooli sisestamisel on üks suur erinevus: nimelt kui Sa sisestad sinna parooli, siis Sa ei näe seal mingit kursori liikumist ega ka seda parooli sisestamise kulgu, kursor seisab kogu aeg paigal. See on täiendav turvamehhanism, vastupidiselt oma parooli sisestamisel näiteks veebivormi või standardsesse GUI sisselogimise ekraani, kus parooli tippimisel kuvatakse ******** või siis ••••••••••••• sümbolid. See tekitab võib olla segadust, aga asi on väga lihtne. Näiteks kui Sa sisestad Terminali sellise käsu, mis nõuab sudo juurdepääsu, siis ilmub tuttav "Password:" kirje:

% sudo cat /etc/secret.conf
Password:


Nüüd sisesta igal juhul oma parool kuigi Sa ei näe seda sisestamise kulgu ja kui lõpetad siis vajuta ENTER (RETURN) klahvi. Ka pärast seda ei näe Sa mingit muudatust - nii peabki olema.


Tarkvara käivitamine — Kui Sa tahad Terminalist mingit enda poolt installitud programmi käivitada, siis sisesta tema käsuviibale antud tarkvara nimi ja vajuta ENTER (RETURN) klahvi. Osade programmide (näiteks mõne meediapleieri) käivitamiseks pead terminalis ära näitama ka mingi faili, mida Sa tahad kuulata või vaadata.


PS! Sa võid käsu taha lisada ka -h, et saada mingit teavet ja seda et kuidas antud käsku kasutada. Näiteks: cp -h või siis alternatiivina võid Sa lugeda ka vastavat manuaali, sisestades man cp. Nende unix käskude kohta leiad rohkem infot juba Internetist....

Parimad Linux süsteemide video pleierid: MPV (sudo apt-get install mpv), SMPlayer, GNOME, Kodi, Miro ja VLC.
Parimad Linux süsteemide muusika pleierid: Amarok (sudo apt-get install amarok), Clementine (sudo apt-get install clementine), Tomahawk (sudo apt-get install tomahawk), Rhythmbox, VLC, Songbird, Banshee ja MPV. Näiteks, et installida VLC pleierit, ava terminali aken, sisesta sinna sudo apt-get install vlc käsk ja vajuta ENTER (RETURN) klahvi.

 

Kuidas sisestada spetsiaalseid sümboleid Linux'is?

Sul tuleb aeg-ajalt kasutada ka spetsiaalseid sümboleid ja ka neid sümboleid, mis puuduvad Sinu klaviatuuril. Sa võid selleks kasutada operatsioonisüsteemi sisseehitatud Character Map rakendust (juhul kui ta olemas on), et seejärel leida see vajalik sümbol ja kopeerida ning kleepida ta dokumenti või terminali akna käsuviibale. Linux'is on nende Unicode spetsiaalsete sümbolite sisestamiseks mitu võimalust:

1) Unicode Code Points: Iga Unicode sümboli jaoks on määratud mingi Unicode koodipunkt. Näiteks dollari sümboli ($) jaoks on selleks koodipunktiks U+0024. Koodipunktiks on siin see osa, mis tuleb pärast U+ ja antud juhul on selleks "0024".

Kui Sinu klaviatuuril puudub mingi sümbol ja kui Sa tahad seda sümbolit oma dokumenti või terminali akna käsuviibale sisestada, siis tee järgmist:

* vajuta järjest korraga [Vasak Ctrl] + [Shift] + [U] klahve ja seejärel vabasta kõik need klahvid;
* pärast seda sisesta see neljast sümbolist koosnev koodipunkt ja kui Sa vabastad klahvid, siis ilmubki automaatselt see vajalik spetsiaalne sümbol (juhul kui ta kohe ei ilmu, siis vajuta tühiklahvi).

See meetod nõuab Sinu poolt sageli kasutatavate Unicode koodipunktide meeldejätmist. Unicode sümbolite loendi leiad aga järgmistelt veebiaadressidelt:

* List of Unicode characters

* Unicode Character Table (võib olla Sulle parem variant)

 

Üks näide: Näiteks kui Sa tahad terminali aknasse sisestada ~ (tilde) sümbolit, siis on tema Unicode numbriks U+007E, aga piisab kui Sa sisestad ainult selle 7E koodipunkti, tee järgmist:

- vajuta järjest korraga [Vasak Ctrl] + [Shift] + [U] klahve, seejärel vabasta kõik need klahvid ja siis näed Sa terminali käsuviibal allajoonitud "u" tähte ( u ):

u täht

- nüüd sisesta lihtsalt 7E ja Sa näed seejärel allajoonitud u7E ( u7E ) sümboleid, pärast seda vabasta klahvid...:

7E

- ...pärast klahvide vabastamist ilmubki automaatselt see ~ sümbol (juhul kui ta kohe ei ilmu, siis vajuta tühiklahvi):

...pärast klahvide vabastamist ilmubki automaatselt see ~ sümbol

 

2) Kasuta operatsioonisüsteemi sisseehitatud sümbolite kaarti, juhul kui see Sinu süsteemis olemas on:

* Gucharmap on GNOME töölaua Character Map, mis baseerub Unicode Character Database'ile.

* KCharSelect on aga tema täiustatud sümbolite kaardi tööriist, mille leiab Linux'i operatsioonisüsteemi KDE keskkonnas. Sa võid leida ta järgmisel moel:

- KCharSelect terminalis.
- Sa võid ta avada 'Applications > Utilities > Character Selector' kaudu ja tema kaustatee on arvatavasti järgmine: /usr/bin/kcharselect.

 

3) Kasuta veebipõhist sümbolite kaarti ja sealt leiad iga sümboli jaoks ka selle UNICODE koodipunkti, näiteks dollari sümboli ($) jaoks on see 0024.

 

4) Raspberry Pi minikompuutri (Raspbian opsüsteemiga) jaoks võid kasutada ka näiteks järgmist võimalust: Ava terminal, sisesta sinna järmine käsk ja vajuta ENTER:

sudo apt-get install gucharmap

sudo apt-get install gucharmap

Seejärel leiad selle Märgikaardi (Gucharmap) rakenduse Raspbian peamenüü alt ('Tarvikud > Märgikaart), ava ta. Nüüd vali tema menüüst 'Vaade > Unikoodi bloki järgi' raadionupp. Tee 2x klikk vajalikul sümbolil ja kopeeri ning kleebi see vajalikku kohta...:

Gucharmap

 

Millist Linux'it endale valida (2018 / 2019. a. seisuga)?

Üldse on teada ligikaudu 700 GNU/Linux distributsiooni ja et valida nüüd endale mingit Linuxit, peab põhiliselt arvestama kahe kriteeriumiga: populaarsuse reitinguga ja arendajate ja/või kasutajate toetuse tasemega.

1) Algajate jaoks on kõige sobivamad järgmised GNU/Linux distributsioonid:

* Manjaro

Manjaro

* Linux Mint

Linux Mint

 

2) Multimeedia ja mängude jaoks:

Ubuntu; ta nõuab ka natuke võimsamat kompuutrit.

Ubuntu

 

3) Vanemate ja kehvemate kompuutrite jaoks:

Lubuntu

Lubuntu

 

4) Sülearvutite jaoks:

Elementary OS

Elementary OS

 

Millist Linux failisüsteemi kasutada? Kui Sul tekib vajadus Linux opsüsteemiga kompuutris formaatida partitsioone, siis on Sul võimalus valida paljude failisüsteemide vahel. Kui Sa ei tea, et millist neist kasutada, siis lihtne vastus on: kasuta Ext4 failisüsteemi. Ext4 on enamike Linux distributsioonide vaikimisi failisüsteemiks. Ta on vanema Ext3 failisüsteemi täiustatuks versiooniks. Tulevikus lähevad Linux distributsioonid tasapisi üle veelgi paremale BtrFS failisüsteemile, aga praegu (2016) on ta alles arendamise etapis ja seega ei soovita teda veel kasutada.

Märkus: Kui Sa formateerid / formaadid aga oma välist kõvaketast, millele tahad kindlustada ligipääsu lisaks ka mingilt muult operatsioonisüsteemilt, siis see Ext4 failisüsteem ei sobi, sest Windows, macOS ja muud seadmed ei suuda seda Ext4 failisüsteemi lugeda. Kasuta sel juhul formaatimiseks kas exFAT või siis FAT32 failisüsteemi.
Kui Sa lood oma Linuxi peamisse buutimise draivi partitsioonid, siis tuleks luua ka eraldi 2-5 GB suurune nn "swap" partitsioon (saale partitsioon). Seda partitsiooni kasutatakse "swap ruumina", mis on saranane Windowsi operatsioonisüsteemis kasutatava saalefailiga ("paging file"). Linux hakkab seda eraldi "swap" partitsiooni kasutama siis kui Sinu füüsilise mälu (RAM) ruum on täis. Selline partitsioon peab olema formaaditud kui "swap", aga mitte kui konkreetse failisüsteemiga partitsioon.

Mis on "Journaling"? Kui Sa valid failisüsteemide vahel, siis näed ka seda et mõned neist on tähistatud kui "journaling" failisüsteem, näiteks Ext4 journaling file system - see on tähtis. "Journaling" on loodud selleks et vältida andmete kadu ootamatute avariide ja elektrikatkestuste puhul. "Journaling" teeb küll andmete kettale kirjutamise tsipa aeglasemaks, aga seda ainult natuke aeglasemaks ja tema kasutamine sobib nii laua- kui ka sülearvutite jaoks vägagi hästi. Kogu faili ei kirjutata täielikult sinna žurnaali vaid sinna salvestatakse ainult faili metaandmed või asukoht kettal. Iga kaasaegne failisüsteem toetab ka seda "journaling'ut" ja seega soovitan ka seda Sul kasutada, näiteks vali formateerimisel julgelt see Ext4 journaling file system.

Etteotsa