Mida peab teadma uue teleri ostmisel

 

Kuidas seda uut televiisorit välja valida (teleri ostuabi)?

 

Telerite resolutsioonidest

 

Lisaks: 4K monitorid | Sisseehitatud veebikaamerate, kõlarite ja mikrofonidega monitorid, mis sobivad väga hästi ka kaugtööks

 

 

 

Praegu on telerite ostmiseks üsna hea aeg. Tööstuses on enamik LCD ja OLED teleritega seotud vigadest likvideeritud ning tänased hinnad on madalamad kui kunagi varem. Näiteks kõrgekvaliteetsed 4K mudelid maksavad umbes poole sellest, mida need varem maksid.

Kui Sa hakkad uut telerit ostma, siis Sa puutud kokku akronüümide ja fraseoloogiate alfabeetilise pudruga: LED, LCD, HDR, OLED jne. Ja telerite tootjad lisavad sellesse segasesse putru veel omad kaubamärgid: Contrast EliteMax, Q Style Elite, X-tended Dynamic Range PRO jne? Täielik segadus ja supp...

Aga heaks uudiseks on see et Sa võid kõike seda reklaamijama ignoreerida ja keskenduda ainult viiele asjale: värv, kontrastsus, heledus, realism ja teleril olevad pordid (liidesd / ühendused).

 

 


1) Ekraani ehk TV tehnoloogia praegune olukord (2019/2020):

 

a) LCD (LED / LED LCD) televiisorid: Siiani on kõige enim kasutatavad just need traditsioonilised vedelkristalltehnoloogiale põhinevad LCD televiisorid, millede mõõtmed on alates mõnest tollist kuni 90 tollini. Kasutatakse ka terminit LED LCD televiisor või lihtsalt LED teler, aga see ei ole päris õige. "LED" tähendab valgustit ja LED LCD telereid kodutarbijatele pole. LCD ehk vedelkristall on oma läbipaistvust muutev element. Seega, et LCD teler ka pilti näitaks, on vaja teda tagantpoolt valgustada. Varem tehti seda külmkatood valgustitega. Tänapäeval kasutatakse selleks aga LED valgusteid, mis annavad parema valgustuse, õhema konstruktsiooni ja kergema kaalu. Kõik "LED telerid" on tegelikult LCD telerid. Ühesõnaga LED TV on reaalselt LCD TV koos LED taustavalgusega. (LCD ja LED LCD või lihtsalt LED telerid erinevad seega ainult taustavalgustuse poolest ja nad on ikkagi LCD telerid.)

Kuid Sa näed müügikuulutustes tihti ka lihtsalt nimetust LED või LED LCD teler - seega tead, et millega tegemist on. LCD (LED / LED LCD) televiisorid sobivad ka mängimiseks ja arvutiekraanina kasutamiseks. LCD-telekas on võrreldes plasma teleriga palju pikema elueaga, ei mingeid nn "põlemisjälgi" ekraanil, õhem ja ta tarbib ka vähem elektrivoolu.

LCD telerid ei ole veel piisavalt head ja nende algtaseme mudelitega on endiselt suuri probleeme. Keskmised ja rohkem kallimad LED taustavalgusega LCD telerid on aga juba hea pildikvaliteediga.

 

b) OLED teler: Lameekraaniga telerite ja kuvarite (monitoride / displeide) OLED tehnoloogia on sellest LCD tehnoloogiast fundamentaalselt erinev. OLED ekraan on isekiirgav, mis tähendab, et iga piksel on võimeline ise oma valgust genereerima. See võimaldab OLED ekraanil piksleid "välja lülitada" ja saavutada täiuslikku musta. OLED ekraanidel ideaalsed mustad värvid. Seega, OLED on puhas LED tehnoloogia, mille iga punkt ekraanil on ise valgusallikas ja taustavalgustus puudub. Painduvast materjalist valmistatud OLED ekraanid võimaldavad ka muuta ekraani nõgusaks, et seda saaks vaadata iga nurga alt. Tänu sellele, et nad ei vaja ekraani taha mingit lisavalgustust, saab toota palju õhemaid OLED telereid. OLED ehk orgaaniliste valgusdioodidega telereid toodavad LG, Samsung, Panasonic ja Sony ning nende ekraani suuruseks on 55 tolli.

OLED telerid on küll kõige paremad, aga nende tootmine on ka märksa kulukam. Seega, LCD teleri alternatiiviks on kallim OLED teler ja seda just suureekraaniliste telerite osas. Üliõhukese disainiga OLED telerite suureks plussiks on ka suur energiasäästlikkus.

 

Võrdluseks võib öelda, et kõik LCD ekraanid nõuavad taustavalgust, alates odavaimatest mudelitest kuni tipptasemel kvantpunktide (QLED) komplektideni. See et kuidas seda taustvalgustust rakendatakse, sõltub aga ostetava teleri hinnast. QLED on turundustermin, OLED (organic light-emitting diodes) on aga kuvamistehnoloogia. QLED viitab kvantpunkt filmile, mida tootjad kasutavad heleduse ja värvide reprodutseerimise parandamiseks.

 

Kuigi OLED ekraanid sobivad ideaalselt pimedate ruumide jaoks, ei saavuta need sama heledustaset kui seda traditsioonilised LCD ekraanid. LED ekraanid võivad olla palju eredamad kui seda OLED ekraanid. Kui Sa vaatad oma telerit valgusküllases toas (näiteks maast laeni akendega korteris), siis tuleks osta just see LCD (LED / LED LCD) teler.

 

Tänapäeva LCD (LED / LED LCD) telerid lähevad üha paremaks ja kui Sa tahad raha kokku hoida, siis võiksid osta just selle odavama LCD teleri.

 

c) Plasma TV (PDP): Need plasma ehk lameekraaniga televiisorid on praeguseks juba natuke vananenud, aga kõlbavad veel küll. Suurema ekraaniga plasmateleri saad Sa odavamalt kätte. Kuid nende heledustugevus on madalam kui seda LCD (LED / LED LCD) teleritel ja seetõttu on pilt ka tuhmim, seda just valgemas ruumis. Plasmateleritel on seisva pildi sissepõlemise risk ja nad ei sobi arvuti displeina kasutamiseks. Nad ei ole ka nii energiasäästlikud (st nad tarbivad rohkem elektrienergiat). Neid toodavad Panasonic, Samsung ning LG. Plasmaekraani tulekuga tõusis ka televiisorite värvikvaliteet ja nende teleritega saab kuvada üle 16 miljoni erineva värvitooni. Nende suurus on 42 tollist kuni 65 tollini ja nende tootmine lõpetatakse tasapisi.

 

d) CRT telerid, mis eksisteerivad juba üle 50 aasta, on oma populaarsuse kaotanud.

 

 

2) HD vs Full HD vs Ultra HD vs 8K UHD:

 

Peale selle käib ka telerite resolutsioonide (eraldusvõimete) võistlus... Mida suurem on teleri resolutsioon, seda üksikasjalikum ja teravam on sellel nähtav pilt, st seda parem see TV on. Seejuures tuleb seda telerit ka õigelt kauguselt vaadata, vastavalt selle resolutsioonile.

Suure hulga TV meediasisust toodetakse endiselt 720p (1280×720 piksliga) teleritele, kuid domineerivad siiski just 1080p (1920×1080 piksliga) ja ka 4K (3840 x 2160 piksliga) telerid. Veelgi enam, kui 4K alles kargas hällist välja, siis on tööstus juba otsustanud minna üle 8K (7680×4320 piksliga) teleritele.

 

HD ready (HD) - 720p: Suure hulga TV meediasisust moodustab endiselt 720p (1280×720 piksliga) resolutsiooniga teleritele toodetud sisu.

 

Full HD (FHD) - 1080p: Sellise resolutsiooniga ehk eraldusvõimega (1920×1080 piksliga) teleril on pilt oluliselt parem ja seda just vaadates HD (HD ready) kanaleid, filme Blu-ray mängijast, internetist või siis USB mälupulgast. Selle on ka märksa parem "koostöö" kompuutriga - videode ja muu sellise vaatamisel.

 

4K [või UHD / 4K UHD / Ultra HD ("Ultra High Definition")] - 2160p: See 4K on praeguseks televisiooni standardiks. Nende 4K telerite resolutsiooniks on 3840 x 2160 pikslit: 4K teleril on piksleid Full HD telerist 4 korda rohkem. 1920 x 1080 x 4 = 8 294 400 = 3840 x 2160. Seega 4K edastab neli korda rohkem detaile kui seda 1080p Full HD, mis on kaheksa miljonit pikslit võrreldes kahe miljoni piksliga.

 

Ultra HD ("Ultra High Definition" ehk UHD ehk 4K) teler, mille resolutsiooniks on 3840 x 2160 pikselit

 

!!! Et kasutada 4K displei eeliseid, vajad Sa filme, TV saateid ja videomänge, mis on loodud justnimelt 4K teleri jaoks. Sinu set-top box, Interneti video striimimise seade, Blu-ray pleier, mängukonsool ja muud teleriga ühendatud seadmed peavad võimaldama väljastada 4K sisu, vastasel juhul pole sellest 4K teleri eelisest mingit kasu. 4K TV kanalaeid pakub näiteks Netflix ('Breaking Bad', 'House of Cards' jms TV-seriaalid ning dokumentaalfilmid loodusest), HULU, ITUNES, VUDU, ULTRAFLIX, SONY’S PLAYSTATION VIDEO, FANDANGO NOW, GOOGLE PLAY MOVIES AND TV, FUBOTV ja AMAZON INSTANT VIDEO. Saated, Blu-ray ja mängimine: DIRECTV, DISH NETWORK, COMCAST, ULTRA HD BLU-RAY ja GAMING. Ka YouTube ja mõned veebsaidid (näiteks hd-trailers.net ja demo-uhd3d.com) pakuvad värsket 4K sisu. Sa pead igal pool selle 4K sisu eest ka maksma ja Sa pead ka inglise keelt piisavalt hästi valdama. (Ka nõuab see võimsamat kompuutrit koos 4K võimelise videokaardiga.) Sul peab olema ka kiire lairibaühendus, näiteks enamik nendest teenustest nõuavad VÄHEMALT 25Mbps internetikiirust. Sind võidakse nende 4K video striimimise teenuste poolt ka petta ja Sulle näidatakse lubatud 4K sisu asemel hoopis 1080p (Full HD) sisu. Seega tuleb veenduda selles et Sa vaatad ikka seda 4K sisu, mis on sageli kallim. Eesti puhul tulevad veel mängu ka regionaalsed piirangud.
Sa võid sellise 4K sisu ka Internetist alla laadida ja USB pulgaga telekasse viia, aga Sinu teler peab sel juhul seda 4K sisu siis ka toetama. Kõik praegused 4K telerid ei toeta ka 4K striimimist. Seda suudavad teha ainult uuemad Sony, Samsung ja LG mudelid. Philips, Toshiba ja Panasonic praegused mudelid ei suuda Netflix 4K'ga toime tulla. (Ka puudub 4K plaatide formaat, aga 4K Blu-ray plaatide tootmiseks juba "pusimine" käib. Näiteks, et neilt plaatidelt filme vaadata, on vaja ka uusi pleiereid.) 4K TV'd peab vaatama 1,5 m kauguselt, aga kodus pole see praktiline ja seega sobiks ka 2-3 m kaugus ekraanist – kui vaatad pilti kaugemalt siis kaob see eelis Full HD telerite ees ära.

 

Märkus: Kui Sa kasutad lisaks ka mingit video striimimise seadet (näiteks Amazon Fire TV) ja tahad selle abil vaadatada oma teleris ka 4K filme ning TV seriaale, siis nõutakse Ultra HD (4K) telerit, mis omab vähemalt ühte HDMI porti, mis toetab seda uuemat HDMI 2.1 versiooni (või kõrgemat versiooni); praegused Ultra HD (4K) telerid omavad aga HDMI 1.4 versiooni. Et selliste seadmetega saaks 4K sisu paremini vaadata, peaks Sinu internetiühenduse kiiruseks olema vähamalt 25Mbps (reaalselt on aga märksa suuremat kiirust vaja).

Kui Sa tahad näiteks oma telerist saada kätte kõiki funktsioone, siis peavad ka KÕIK sellega ühendatud seadmed olema kas sama või siis uuema HDMI versiooniga. Näiteks kui Sul on 4K teler ja 4K-võimeline vastuvõtja, aga vana mitte-Ultra Chromecast, siis Sa ei saa vaadata 4K sisu—Sa pead ostma uuema pleieri. Aga kui Sul on uuem 4K teler ja 4K-võimeline Chromecast Ultra, mis on otse teleriga ühendatud, siis on kõik OK.

 

8K (8K UHD): See 8K on kõrgema eraldusvõimega standard kui seda praegune 4K, neljakordistades pikslite koguarvu täpselt nii, nagu tegi seda omal ajal ka 4K selle varasema 1080p puhul. 8K on 7680 x 4320 eraldusvõimega/resolutsiooniga. Seevastu eelpool mainitud 4K on 3840 x 2160 resolutsiooniga ja Full HD/FHD on aga 1920 x 1080 resolutsiooniga. See tähendab, et 8K pikslite arv on 16 korda suurem kui seda Full HD/FHD (1080p) teleritel. Neid 8K telereid juba müüakse, aga neid on veel üsna väha ja need on ka märksa kallimad. Kuid Sul ei ole sellise 8K teleriga praegu veel midagi vaadata, sest 8K sisu tootmine alles algab. Sa näed sellise 8K televiisoriga praegu veel ainult 4K (või madalama resolutsiooniga) videot.

Peale selle vajad Sa 8K telerite puhul ka uusi seadmeid ehk siis HDMI 2.1 võimelisi seadmeid, mis on suutelised seda 8K videot töötlema.

 

Ühesõnaga, et vaadata 4K sisu, peab Sul olema 4K teler, HDMI kaablid (High Speed, ver HDMI 2.0), mingi 4K toega video striimimise seade või vastav TV boks või näiteks 4K Blu-ray mängija ja lõpuks ka kuutasuline 4K sisu teenusepakkuja. Osades uuemates telerites on olemas ka vastavad TV äpid, millede abil saad siis kohe teleris neid 4K videosid vaadata - kuutasu eest. Sama käib ka 8K sisu kohta, aga siin peab kasutama juba 8K telerit, 8K toega seadmeid ja HDMI kaableid ('Ultra High Speed' HDMI kaableid, ver HDMI 2.1).

Sa võid ka torrent veebsaitidest laadida alla 4K filme/videosid ja vaadata neid seejärel oma 4K teleris, kas teleri USB pordi kaudu või siis HDMI pordi kaudu otse oma kompuutrist või ka muul moel...

Eesti enda osas on see 4K ja 8K formaadis kodumaiste telekanalite vaatamine lähiaastatel täiesti lootusetu asi, sest tuleb välja vahetada kogu ERR-i tehnoloogiapark ja infrastruktuur. Ka Eesti erakanalite osas on see lootusetu värk.

 

 

3) Värskendussagedus (Refresh rate) - 60Hz vs 120Hz:

 

Värskendussagedus (Refresh rate) on televisooni üks segasemaid asju ja ka tootjad ise ei kipu seda asja rõõmsalt selgitama. Nad hoopis kipuvad seda tegelikku värskendussagedust isegi kahekordistama (ühesõnaga üritavad ostjat petta). Värskendussagedus mõõdab seda et mitu korda sekundis teleris kuvatavat pilti (ekraani) värskendatakse ehk uuendatakse. Kaasaegsete telerite puhul oli see 60 korda igas sekundis ehk siis 60Hz. Kallimate ja kõrgema kvaliteediga telerite värskendussagedus on 120Hz. Mõnes maailma piirkonnas on telerid, mis värskendavad tavaliselt 50Hz sagedusel, mõned telerid aga 100Hz sagedusega. See sõltub lihtsalt riigi elektrisüsteemist.

Kiirem värskendussagedus tähendab seega sujuvamat vaatamist. Kõrgema värskendussagedusega (100Hz, 120Hz jne) telerid edastavad kiiresti liikuvaid pilte sujuvamalt. Suurema värskendussagedusega telerid on siis head kui Sa vaatad rohkem kiire tempoga filme või saateid (näiteks spordisaateid) või siis mängid televiisoris videomänge... Sa võid ju tegelikult osta igasuguse värskendussagedusega teleri, aga kõrgem värskendussagedus võib vähendada just seda LCD-telerite ja OLED-telerite (ainsad kaks teletehnoloogiat turul) liikumise hägusust. (Tegelikult tekitab selle hägususe suures osas just Sinu aju ise... Mõnda inimest see hägune liikumine ei häiri, mõned isegi ei märka seda, aga mõnda vaatajat see häirib, õnneks saab seda liikumise hägusust tublisti vähendada.)

 

Suurema osa telerite puhul on see värskendussagedus praegu veel 60Hz, kuigi Sa kohtad interentipoodides telerite spetsifikatsioonides harva sellise värskendussagedusega telerit. Tootjate poolt teatatud kõrgemad värskendussagedused, näiteks nagu 120Hz, 240Hz ja suuremad, on üsna levinud, kuid need ei ole alati täpsed. Tegelikult, olenemata sellest, et millist numbrit Sa näed oma 4K teleril, ei ole ühelgi 4K teleril see värskendussagedus üle 120Hz. Kuid sageli ei ole see üle 120Hz väljapakutud number ka vale.

 

* Filme luuakse peaaegu alati kiirusega 24Hz. Live TV näitab seda 30Hz või 60Hz-ga.

* Enamik telereid värskendatakse praegu 60Hz-ga, mõnda kõrgema klassi mudelit aga 120Hz-ga.

* Suurema värskendussageduse eesmärk on vähendada kõigi praeguste teletehnoloogiate jaoks omast liikumise hägusust (udusust).

* Telerite tootjad kasutavad sellele värskendussagedusele lisaks veel mitut tehnoloogiat, et saavutada "efektiivset värskendussagedust".

 

* LG firma esitab oma telerite värskendussagedust näiteks selliselt: "TruMotion 240 (Refresh Rate 120Hz)" või siis "TruMotion 120 (Native 60Hz)".

* Samsung firma on rohkem avameelsem, selle tootja 4K teleritel ja 8K teleritel on selline funktsioon nagu "Motion Rate". See on tavaliselt kaks korda suurem kui teleri enda tegelik värskendussagedus. Niisiis näitab 'Motion Rate 240' tegelikku värskendust 120Hz. Nende kõige odavama teleri 'Motion Rate 60' tähendab siis 60Hz värskendussagedust.

* Sony firma teatab aga oma paljude telerite kohta ainult "Motionflow XR" tehnoloogiast ja ei too üldse ära seda värskendussagedust. Osade telerite kohta aga teatatakse näiteks järgmist: "Motionflow XR 240 (native 60 Hz)" ja "Motionflow XR 1440 (native 120 Hz)."

* Vizio firma "Effective Refresh Rates" on kaks korda suurem kui see tegelik värskendussagedus. Sageli sisaldab see ka "Clear Action" numbrit, mis on sellest ERR-ist kolm korda suurem (seega 6x tegelik värskendussagedus).

* TCL firma telerite kirjad aga teatavad kas "60/120Hz CMI" (odavaimad 1080p mudelid) või siis "120Hz CMI", kuid kõik need telerid on tegelikult 60Hz värskendusega. Ainult kõige kallimatel teleritel on see 120Hz värsendussagedus.

 

Teleri liikumise resolutsiooni kõige tõhusamaks suurendamiseks on Sulle vaja just 120Hz värskendussagedusega telerit. Kuid sellest hoolimata võib ka selle 60Hz värskendussagedusega teleri võimet parandada, juhul kui see kasutab lisaks ka mõnda muud funktsiooni, mis teeb selle liikumise resolutsiooni paremaks.

 

Telerite värskendussageduste kokkuvõtteks: Ära usalda turundust, vähemalt selle telerite värskendussageduse osas. Turundus on mõeldud toote müümiseks, aga mitte toote kohta teabe edastamiseks, see teave on teisejärguline. Teler on ainult nii palju hea kui on selle ekraanil esitatav sisu! Kahjuks on praegu veel väga vähe sellist sisu, mida esitatakse 120 fps (kaadrit sekundis). Tänu uuele HDMI 2.1 standardile, osa mängukonsoole (näiteks Xbox Series X ja PS5), milledel on see HDMI 2.1 tugi olemas, toetavad ka seda 120 fps-i, kuid nii suure kaadrisagedusega veebisisu on vähe internetis saadaval.

Üldiselt annab suurema värskendussagedusega teler parema liikumise juhtimise, kuid see pole alati nii, kuna liikumisega on seotud ka muud tegurid. Sujuva liikumise loomiseks on oluline, et Sinu meedasisu allika kaadrisagedus (fps) ja teleri värskendussagedus sobiksid omavahel. Enamiku inimeste jaoks on ka 60Hz värskendussagedusega teler piisavalt hea, kuna seal pole just palju 4K sisu, mis ületaks selle 60fps-i. HDMI 2.1 toega 120Hz telerid sobivad aga mängijatele, kuna need võimaldavad suuremat kaadrisagedust.

Teler võiks jah olla väiksema liikumise hägususega: 120Hz 1080p (st 1920×1080 piksliga) telerid on ses suhtes märgatavalt paremad ja nende vastav tehnoloogia on ainult paremaks läinud. Kui Sa oled selle liikumise hägususe suhtes tundlik, siis tasub juba osta 120Hz 4K (3840 x 2160 piksliga) teler; ei tasu ju oma 4K resolutsiooniga teleril lasta selle hägususe tõttu head kraami raisku minna. 60Hz teler suudab käsitleda 30 fps sisu, kuid 120Hz teler suudab seda teha nii 30 kui ka 60 fps sisuga, seetõttu on 120Hz teleril selle 60Hz teleri ees eelis, kuna see suudab töötada mitut tüüpi sisuga.

 

 

Mida tuleks uue teleri ostmisel jälgida?

 

Kõrgekvaliteetsed telerid (High-end TVs) lähevad üha odavamaks ja teleri ostmisel tuleks vaadata järgmisi asju:

 

a) Resolutsioon: Kuigi enamik TV sisust jääb praegu veel ainult 1080p (Full HD / FHD - 1920×1080 piksliga) või vähema resolutsiooniga telerite piiresse, on suurem osa müüdavatest teleritest juba 2160p (4K/4K UHD/UHD/Ultra HD - 3840 x 2160 px) resolutsiooniga telerid. Kvaliteetne 2160p sisu näeb välja väga hea ja enamik 2160p telereid suudavad väga hästi esitada ka väiksema eraldusvõimega sisu. Kuid ära loodagi, et 1080p meediasisu hakkab välja nägema nagu ehtne 4K UHD.

 

Märkus: Mõned LG 4K LCD telerid (just 6300 ja 6500 seeria mudelid) omavad endiselt ainult 2.8K resolutsiooni, mitte aga seda lubatud 4K resolutsiooni.

 

b) Ekraani suurus: 65-tollised telerid on praegu kuum kaup, kuid Sa pead teadma seda et millise suurusega teler sobib just Sinu eluruumi. Sa võid säästa palju raha siis kui Sa ostad väiksema ekraaniga teleri ja istud või "lamad" televiisorile natuke lähemale.

 

 

c) HDR (High Dynamic Range) | Mis see HDR Video on? | HDR erinevad formaadid (profiilid): HDR 10, HDR+, Dolby Vision ja HLG. | Windows 10 ja HDR Video tugi:

 

Mis see HDR on? Viimaste aastate üks enim arutatud teemasid veebis on HDR tehnoloogia. See HDR tuleb paljudesse meie seadmetesse, olgu siis tegemist telerite ja filmidega või arvutimonitoride ja mängudega. HDR (High Dynamic Range) tehnoloogia eesmärgiks on teha kujutised võimalikult sarnaseks reaalse maailmaga. Kui jutt käib digitaalpiltidest, mida kuvatakse teleris, monitoris või muul sarnasel seadmel, siis on HDR eriti märgatav just piltide või videote puhul, millel on keerukad värvikombinatsioonid ja heledad ning tumedad alad. Sellisteks näideteks võivad olla näiteks päikeseloojangud ja päikesetõusud, ere taevas, lumised maastikud jne. HDR videod näitavad stseenides erksamaid värve, rohkem kontrasti, eredamaid esiletõsteid ja detaile. Sa näed HDR video ja tavapärase SDR (Standard Dynamic Range) video vaatamisel suurt erinevust valguse ja varjude vahel. Samuti kuvatakse HDR videotes detaile paremini ja seda eriti videote tumedamates ning heledamates osades. HDR videote stseenid näevad paremad ja realistlikumad välja.

 

Seega, HDR video, mida kutsutakse ka HDR TV-ks, on järgmine suur asi videomaailmas ja seda eelkõige just 4K telerite ning 4K sisu osas. HDR displeide puhul on tegemist just värvide parema kavaliteediga (parem kontrastsus, suurem heledustase ja laiem värvipalett). Sa näed TV ekraanil kujutatavat palju loomulikumalt ja reaalsemalt. Põhiliselt kehtib see just HDR sisu esitamise puhul, mida on praegu aga veel üsna vähe. Kuid ka tavalist meediat näeb HDR displeidega natuke paremini.

 

TV ekraanide osas: HDR ei ole päris universaalne formaat ja praegu on TV-sisu jagatud kahe peamise formaadi (vormi/profiili) vahel: HDR10 (& HDR10+) ja tasuline Dolby Vision. Kõik need multimeedia formaadid tegelevad nii videosisu salvestamise või taasesitamise kui ka sellega, et kuidas seda sisu HDR ekraaniga seadmetes kuvatakse. Kuigi nende kõigi eesmärk on sama - realistlikumate piltide kuvamine -, on neil erinevad nõuded, kirjeldused ja omadused.

HDR formaat omab seega lisaks veel ka HDR10+ variatsiooni. HDR10+ võtab HDR10 standardi ja lisab juurde ka Dynamic Tone Mapping funktsiooni. HDR10+ töötati välja selleks et sellega saaks kasutada ka seda tasulist Dolby Vision formaati. Praegu toetavad seda HDR10+ formaati ainult Samsung'i 2017 4K telerid ja ainult Amazon esitab sellist sisu, aga see ring üha laieneb.

 

Olulised kriteeriumid, mis määravad nende HDR-formaatide erinevuse, on seotud just pildi kvaliteediga ja nendeks on:

 

Olulised kriteeriumid, mis määravad nende HDR-formaatide erinevuse, on seotud just pildi kvaliteediga

 

Bit depth: Monitorid, sülearvutite ekraanid, telerid ja enamus teisi ekraane, sealhulgas nutitelefonid, kasutavad 8-bit värve, mis võimaldab neil näidata 16,7 miljonit värvi. HDR ekraanid omavad aga 10-bit või 12-bit sügavust, mis võimaldab neil kuvada vastavalt 1,07 miljardit värvi või 68,7 miljardit värvi. Need on tohutud muljetavaldavad numbrid. Kuid tuleb arvestada, et vähemalt praegu on turul ainult 10-bitised ekraanid (HDR ja HDR+).

 

Tone mapping: Sisu, mis luuakse HDR-i poolt, näiteks filmid või mängud, võivad omada palju kõrgemat heleduse väärtust kui seda HDR ekraan tegelikult kuvada suudab. Näiteks mõne filmi mingi osa puhul võib see heledustase olla üle 1000 cd/m², kuid HDR ekraani, mida Sa vaatad, heledus on maksimaalselt 400 cd/m². Mis siis juhtub? Võib arvata, et kõik kujutise osad, mis on heledamad kui 400 cd/m², on nüüd kadunud. Kuid need ei ole, vähemalt mitte täielikult. Vot selle probleemiga tegelebki see "tone mapping" vahend, mis kasutab algoritme, et vähendada kujutiste heledust, et see ei ületaks nende maksimaalset heledust. Muidugi, osa infot läheb küll kaduma, aga kujutistel on siiski rohkem üksikasju kui seda tavalistel SDR (Standard Dynamic Range) ekraanidel.

 

Metadata: Selleks, et HDR ekraan saaks ka HDR sisu kuvada, olenemata sellest, kas tegemist on filmi või mänguga, peab see sisu olema loodud just HDR-i poolt. Sisu, mis luuakse HDR abil, talletab informatsiooni (metaandmeid) selle kohta et kuidas seda sisu tuleb kuvada. Seda infot siis kasutavadki seadmed, millega Sa seda HDR sisu vaatad. Kuid probleem on selles, et mitte kõik HDR vormingud ei kasuta sama tüüpi metaandmeid. HDR10 kasutab staatilisi metaandmeid, mis tähendab, et sisu kuvamise suhtes rakendatavad sätted on algusest lõpuni samad. HDR10+ ja Dolby Vision kasutavad aga dünaamilisi metaandmeid, mis tähendab, et kuvatavaid pilte saab lennult reguleerida.

 

HLG (Hybrid Log Gamma): See esindab HDR standardit, mis võimaldab sisu levitajatel, näiteks teleettevõtetel, edastada nii SDR (Standard Dynamic Range) kui ka HDR (High Dynamic Range) TV sisu kasutades selleks ühte voogu. Kui see voog jõuab Sinu telerisse, siis kuvatakse see sisu kas SDR või HDR formaadis, sõltuvalt sellest et mida Sinu teler võimaldab.

 

Kokku on PRAEGU neid HDR formaate neljas erinevas formaadis: HDR10, HDR10+ (HDR10Plus), Dolby Vision ja Advanced HDR (Technicolor'ilt):

 

HDR10 on originaalne ja kõige enam levinud HDR-vorming. Ta on avatud standard, mille on vastu võtnud paljud tootjad, teenusepakkujad (Amazon, Netflix) ja ka Blu-ray Disc Association (BDA).

Dolby Vision nõuab litsentsitasu maksmist ja ta pakub just stseenipõhiselt paremat pilti, samal ajal kui HDR10 pakub tervest filmist maagilist pilti. HDR10 ja Dolby Vision võivad väga vabalt ka koos eksisteerida nii samas teleris kui ka Ultra HD Blu-ray plaatidel.

HDR10+ (HDR10 Plus) on samuti avatud standard ja see on loodud Samsungi poolt. Ka see pakub just stseenipõhiselt paremat pilti. Kõik Samsungi telerid, mis on välja lastud 2017. aastal, on HDR10+ telerid.

Advanced HDR on uus HDR formaat ja ta on LG ning Technicolor videospetsialistide koostöö tulemus.

 

UHD (Ultra High Definition), tuntud ka 4K/Ultra HD,/4K UHD nimede all, ei ole sama mis HDR. Need mõlemad HDR ja UHD on mõeldud vaatamiskogemuse parandamiseks, aga nad on seejuures täiesti erinevad tehnoloogiad. Nad võivad täiesti vabalt ka koos töötada.

 

DisplayHDR: Lisaks nendele HDR formaatidele, on olemas ka HDR-i jõudluse spetsifikatsioon, mille nimeks on DisplayHDR. Seadmed, mis vastavad sellele DisplayHDR sertifikaadile, peavad toetama rida standardeid, mis tagavad selle et nad suudavad HDR vormingus pilte teatud kvaliteediga kuvada. Poodides pakutakse näiteks selliste terminitega telereid ja monitore nagu DisplayHDR 400, DisplayHDR 600 või Display HDR 1000 jne. Seega, standardeid HDR ekraanide jaoks kutsutakse DisplayHDR-iks ja need kõik kehtivad ekraanidele, mis toetavad vähemalt HDR10 formaati.

 

Praegu on mõtekam just HDR telerit osta, sest sisu tootjatel on kasulikum ja lihtsam HDR sisu toota kui seda 4K sisu. Osa uuemaid telereid toetavad aga mõlemat tehnoloogiat, näiteks suurem osa HDR-ühilduvatest teleritest on samas ka 4K Ultra HD telerid.

 

Märkus: "HDR Video toest ja millised on HDR videote kuvamise nõuded Windows 10 süsteemis?" - link.

 

 

d) Kontrast: Kontrast on veel üks viis, kuidas seda HDR'i kirjeldada ja see on lihtsalt vanamoodne viis selle kirjeldamiseks. Teisisõnu, suure kontrastsusega televiisor on HDR-televiisor.

 

e) Värv: Isegi keskmise hinnatasemega telerid kuvavad värvi teravust (realismi) korralikult ja roheleline ning punane värv on palju tõetruum (sinist värvi kuvavad kõik telerid hästi). Samsungi telerid on ses osas aga kõige paremad, aga ka LG firma telerid on ses osas üsna head.

 

f) Pordid ja ühendamise võimalused: Sinu teleril peaks olema vähemalt kolm või neli HDMI-porti plaadimängijate, meediastriimijate, kompuutri ja välise heliseadme ühendamiseks [ARC (Audio Return Channel) kaudu, näiteks HDMI IN 1 (ARC) kirjaga pordi kaudu]:

 

näiteks HDMI IN 1 (ARC) kirjaga pordi kaudu

 

Kõik kaasaegsed telerid omavad neid HDMI liideseid (High Definition Multimedia Interface), st kõrglahutusega multimeedia liideseid ehk ühendusi. HDMI-liides võimaldab kõrglahutusega digitaalandmete kiiret edastamist mitmest seadmest otse Sinu telerisse - rohkem infot seal.

 

Alternatiivse võimalusena pakuvad enamik telereid siiani ka vanemate audio -ja videoseadmete ühendamise võimalust - optilist digitaalset ja RCA / analoogväljundeid. RCA (Composite video) ehk komposiit video konnektorit, mida kutsutakse vahel ka telefoni konnektoriks, kasutatakse analoog audi- ja video ülekandmiseks. RCA juhe/kaabel koosneb kolmest harust ja otsikust: Vasem audio (L) on valget värvi, parem audio (R) on punast värvi ja komposiit video on kollast värvi. See on standardseks konnektoriks vanemate arvutite ja telekate puhul - loomulikult peavad need konnektorid olema mõlemal nii kompuutril kui ka telekal. Selline ühendus on kõige kehvema kvaliteediga ja juhul kui Sinu vanemat sorti arvutil või muul seadmel on ka muid väljundporte, siis kasuta neid, mitte aga seda RCA ühendust:

 

RCA (Composite video) ehk komposiit video konnektor

 

Audio juhtmed torka kompuutri arvutiploki vastavatesse L ja R pesadesse (juhul kui on sisse integreeritud helikaart) ja kui on olemas eraldi helikaart, siis torka need juhtmed helikaardi L ja R konnektoritesse. Televiisoris torka audio juhtmed vastavatesse L ja R pistikutesse.

Märkus: Juhul kui Sinu kompuutril on RCA pistik ja telekal S-Video pistik, siis võib arvuti ja teleka ühendamiseks kasutada ka RCA -> S-Video üleminekut/konverterit (Composite Video to S-Video converter/adapter) või siis spetsiaalset RCA -> S-Video kaablit (Composite Video to S-Video cable):

 

RCA -> S-Video üleminek

 

On olemas ka vastupidised S-Video -> RCA konverterid/üleminekud ('S-Video to RCA' ehk 'S-video to Composite Video' adapterid/konnektorid/konverterid) ja spetsiaalsed S-Video to RCA kaablid.

 

Sul on vaja ka mitut USB porti: klaviatuuri, hiire, USB mälupulga või välise USB kõvaketta või mingi muu USB seadme jaoks. Enamikes tänapäeva telekates saab kasutada ka USB mälupulka või USB välist kõvaketast, et vaadata nendest teleri kaudu filme ja pilte või kuulata muusikat. USB mälupulgast vaadatavd filmid toetavad ka subtiitreid, eelnevalt pane mingi film ja tema supikad ühte- ja samasse kausta ning pane filmile ja tema supikatele üks- ja seesama nimi (näiteks: Paranormal.Activity.The.Marked.Ones.2014.mkv ja Paranormal.Activity.The.Marked.Ones.2014.srt). Tavaliselt on USB mälupulgad ostes formaaditud FAT32 failisüsteemi, et aga viia sellesse mälupulka filme, millede maht on üle 4GB, pead selle pulga formaatima kas NTFS või siis exFAT failisüsteemi (teed mälupulga draivi tähisel paremkliki, valid kontekstmenüüst käsu "Format...", seejärel valid "File system" rippmenüüst NTFS või exFat failisüsteemi ja klikid nupule "Start" - pilt).

 

Märkus: FAT32 toetab ainult kuni 4GB mahuga individuaalseid faile. Ta toetab kettaid (draiv/volume) mahuga kuni 2TB. Näiteks kui Sul on suur üle 4GB mahuga videofail, siis Sa ei saa seda salvestada FAT32 failisüsteemi. Juhul kui Sul on 3TB draiv, siis Sa ei saa teda formaatida kui ühtainsat FAT32 partitsiooni. (NTFS failisüsteem omab aga palju kõrgemaid teoreetilisi piiranguid.) FAT32 failissüsteem võib märksa kergemini rikutud saada kui seda NTFS. FAT32 ei toeta failile juurdepääsu õigusi (file permissions), seega on ta rohkem ebaturvaline kui seda NTFS failisüsteem.

Kuid just ühildumisprobleemid võivad olla selleks peamiseks põhjuseks, miks Sa tahad võib olla kasutada just seda FAT32 failisüsteemi ja miks neid mälupulki müüakse ka praegu FAT32 failisüsteemi formaadituna. Kui kaasaegsed Windowsid (tagasi kuni Windows XP'ni) toetavad seda uuemat NTFS failisüsteemi, siis muud seadmed ei tarvitse seda aga teha:

Windows pakub alates Vista SP1 opsüsteemist ka exFAT (Extended File Allocation Table) failisüsteemi, mis on vanema FAT32 failisüsteemi järglane, aga seda ei toetata nii laialdaselt kui FAT32 failisüsteemi. exFAT failisüsteemi puhul võib faili maksimaalseks mahuks olla 16 Exabytes (EB) ja maksimaalseks ketta mahuks aga 128 Petbytes (PB). exFAT failisüsteemi toetatakse ka Mac OS poolt. Kasuta exFAT failisüsteemi ainult USB mälupulkade või väliste USB ketaste jaoks. Juhul kui Sinu seade ei toeta exFAT failisüsteemi, siis kasuta FAT32. Igal muul juhul kasuta aga NTFS failisüsteemi.

 

USB meediasse salvestamise võimalus: USB PVR salvestus ehk TV programmi salvestamine...

Time shift: See funktsioon lubab saate pausi peale panna ja minna vahepeal õlle järgi; hiljem jätkad aga samast kohast. Tema abil saad ka need neetud reklaamid vahele jätta ja kerida edasi reaalaja vaatesse.

 

Coax (Coaxial) porti ühendad siis välise antenni kaabli või siis kaabeltelevisooni kasutamisel koaksiaalkaabli (koaksiaalkaablit kasutatakse peamiselt televisioonisignaali edastamiseks).

 

Coax 1

 

Coax 2

 

Veendu, et televiisori spetsifikatsioonis oleks toodud ära "Antenna", "Antenna / Cable IN", "RF", "Coax", "Coaxial" või "Cable TV" sisend.

 

Kui Sa tahad ka satelliittelevisiooni kasutada, siis vaata, et teler omaks ka "Satellite IN", "Satellite", "SAT", või siis "SAT 1" / "SAT 2" kirjaga sisendit:

 

satelliittelevisioon

 

Kuna praktiliselt kõik telerid on ka "nutikad" (Internetiühenduse kasutamine veebi sirvimiseks, voogesituseks, mängimiseks jne), siis on vaja ka võrguühendust. Enamikel teleritel on nii juhtmega Ethernet kui ka Wi-Fi võrguühenduse tugi olemas, kuid tasub üle kontrollida.

 

Veel mõned pildid näiteks...:

 

Ühendused...

 

 

Ühendused... - 2

 

Ühendused... - 3

 

Ühendused... - 4

 

Mõnel teleril on ka sisseehitatud Bluetooth tugi olemas, näiteks Bluetooth kõrvaklappide või Bluetooth kõlarite kasutamiseks. Video sisu puhul on parem aga kasutada HDMI ARC, optilisi või analoogseid audio väljundeid.

 

Lisa: "Kuidas ühendada oma televiisoriga traadita Bluetooth kõrvaklappe (või Bluetooth kõlareid). [Lisaks: Mis on Bluetooth ja kuidas seda oma kompuutrisse (mitte telerisse) saada?]" - juhis.

 

'MHL' standardi ehk 'Mobile High-Definition Link' / 'Smart Mobile Link' tugi: Enamik kaasaegseid (alates 2014) telereid, näiteks Samsungi või LG uued TV mudelid, omavad ka täit MHL tuge, mis lubab Sul otse selle HDMI pordi kaudu, mis omab "HDMI IN (MHL)" tähist, ühendada oma teleriga nutitelefoni, tahvelarvuti või muu portatiivse seadme - pilt.

 

Juhul kui Sinu teler ei oma täit MHL tuge, siis võid kasutada näiteks MHL -> HDMI adapterit / konnektorit - pilt.

 

g) Rakendused (äpid) ja IQ: Kui “nutikas” ehk "tark" see Sinu teler on, sõltub suuresti sellest et millist operatsioonisüsteemi ta kasutab. Sony ja mõned Hisense mudelid kasutavad Android TV-d; LG kasutab WebOS-i; Samsung kasutab omaenda operatsioonisüsteemi. Kuid kõik need operatsioonisüsteemid põhinevad Linuxi kernelile.

 

Enamik uuemaid TV-operatsioonisüsteeme toetavad ka ühte või teist populaarset digitaalset assistenti: Amazon Alexa, Google Assistant, Samsung Bixby jne. Kui nad ei saa Sinu jutuvadast hästi aru, siis võid neid juhtida ka nutika kõlari abil (Amazon Echo, Google Home või muu sarnane).

 

Saadaval olevate rakenduste (äppide) arv ja tüüp varieeruvad väga erinevalt ühest targast telerist teise, kusjuures mõned telerid pakuvad vaid kõige vajalikumat kohalikus võrgus meedia esitamiseks ja sirvimiseks, teised toetavad aga suuremaid voogedastusteenuseid (nt Netflix, Amazon Prime Video ja YouTube). Targad telerid, mis põhinevad Android TV-l ja Roku-l, omavad ses osas kõige laiemaid ökosüsteeme. Meil siin Eestis ei ole ses osas erilist midagi hõisata - lokaalsed piirangud. Nendest nutikatest teleritest tuleb siin edaspidi natuke rohkem juttu - seal.

 

h) 3D sisu: See lubab vaadata kolmedimensioonilist sisu. Enamikel mudelitel on ka 3D konverter, mis muudab tavalise 2D pildi 3D pildiks, kuid parem on siiski vaadata originaalset 3D sisu (3D blu-ray pealt või siis 3D faile USB pulgast või Internetist). 3D-teler on kasutatav ka 2D-telerina ja Sa võid ta osta ka siis kui 3D (esialgu) huvi ei pakugi.

 

i) Nõgusa ekraaniga telerid: Nõgusa ekraaniga telerid ei ole enam mingi uudis. Kas selline kallim nõgusa ekraaniga teler on meile vajalik? Ideaalis ja müüjate reklaami järgi sobitub selline ekraan loomuliku vaatamisulatusega; kaardus või nõgus ekraan on mis tahes kuvari jaoks parim lahendus, tänu millele on ekraani osad silmadest võrdsel kaugusel; ta on vormitud inimese loomuliku vaatamis- ja nägemisulatuse järgi ning antud ekraani kujutised on palju tõepärasemad, mis tekitavad reaalse kodukino efekti.

Kuid tegelik elu on teine ja kaardus ehk nõgusa ekraaniga telerid pole nii head nagu seda nende reklaamides välja pakutakse. Nõgusa ekraaniga telerite puhul ilmnevad mitu suurt probleemi. Kõige suuremaks probleemiks on aga täpne vaatenurk, mida sellised telerid nõuavad. Et saada ideaalset pilti, pead Sa istuma otse sellise nõgusa teleri ees. Kui Sa asud natuke külje pool (mitte täpselt keskel), siis ei ole telerist tulev pilt päris õige. See ei tundu olevat suur probleem, aga kui Sa vaatad nõgusat telerit koos mitme pereliikmega? (Ja palju õnne kaardus teleri seinale paigutamisega!)

Et seda probleemi lahendada, demonstreerisid mõlemad nii Samsung kui ka LG niiõelda "paindlikku" telerit. Vajutad kaugjuhtimispuldil vastavat nuppu ja Sa saad muuta ekraani kas lamedaks või siis nõgusaks. Kuid müüki pole sellised telerid veel ilmunud ja kui nad ilmuvadki, siis oleks rumal neid osta, sest nende hind tuleb veelgi suurem kui see on tavaliste nõgusate telerite puhul - vähemalt aastal 2015/2016.

Nõgus teler on ainult siis hea kui ta on vähemalt 100-tollise ekraaniga ja kui Sa istud otse tema ees ning lähedal. Aga kas Sa tahad sellist suurt 100-tollist telerit ja istuda üksinda otse sellise ekraani ees ning lähedal?

 

Märkus: Pakutakse ka nõgusa ekraaniga arvuti monitore, aga ka neid ei maksa osta. Sa saad sama hinna eest kohe mitu tavalist lameda ekraaniga monitori ja Sa võid nad paigutada üksteise kõrvale nii et need displeid moodustaksid kaare - märksa parem variant.

 

 

Kuidas hinnata ostetava teleri pildikvaliteeti?

 

Uue teleri ostmisel on peamiseks probleemiks (kui Sul ei just veebipõhist ülevaadet) on see, et enamik TV-de demosid, mida Sa kauplustes näed, on mõeldud ikka selleks et see konkreetne televiisor paistaks hea välja või vähemalt seda et see ei tee seda halvemaks. Et ostetava teleri võimalusi ise hinnata, pead poodi kaasa võtma ka selleks vajaliku materjaliga USB mälupulga. Mis materjal see peab olema? Allpool tuleb mitu ekraani, tee igal ristkülikul paremklikk ja salvesta need piltidena oma kompuutrisse. Kasuta värvitäpsuse testimiseks puhast punast, rohelist ja sinist:

 

* Punased ei tohiks olla oranžid või roosad:

 

Punased ei tohiks olla oranžid või roosad

 

* Otsi kollase puudumist rohelises:

 

Otsi kollase puudumist rohelises

 

* Selles pildis ei tohi olla mingit rohelist värvi:

 

Selles pildis ei tohi olla mingit rohelist värvi

 

* See tumehall ristkülik selle musta pildi keskosas peaks sundima telerit hoidma oma taustavalgust sees, et Sa saaksid valguse lekkimist näha:

 

See tumehall ristkülik selle musta pildi keskosas peaks sundima telerit hoidma oma taustavalgust sees, et Sa saaksid valguse lekkimist näha

 

* Kasuta seda valget pilti selleks et otsida nurkades hägusust või tumedaid alasid. Sa näed seda peaaegu kõigis LED-taustavalgustusega LCD-telerites, aga see peaks olema minimaalne:

 

Kasuta seda valget pilti selleks et otsida nurkades hägusust või tumedaid alasid

 

Märkus: Sa võid ka ise veebist neid 4K UHD HDR demosid otsida ja laadida need oma USB mälupulka. On olemas ka väga üksikasjalikud stseenid, näiteks nagu linnavaated, peenmustrid, metsapildid jne...

 

 

Kui suurt telerit osta ja kui kaugelt seda vaadata?

 

Teleri suuruse ostmine ja tema vaatamise kaugus sõltuvad eelkõige Sinu rahakoti paksusest, ostetava teleri resolutsioonist [480p (720×480), 720p (1280×720), 1080p (1920×1080), 4k (3840×2160) või 8k (7680×4320)] ja selle ruumi suurusest, kus Sa televiisorit vaatama hakkad. See on pikk jutt, aga üldreegel teleka suuruse osas on järgmine: Mida suurem on teleri ekraan (ilma selle resolutsiooni muutmata), seda ebaselgem on tema pilt. Mida kaugemal Sa telerist istud, seda vähem teed Sa vahet 720p, 1080p ja isegi 4K reoslutsioonide vahel, st resolutsioonid ei mängi siis enam mingit rolli. Ühesõnaga, mida suurem on TV displei ja mida lähemal Sa telerile istud, seda paremini teed vahet 720p, 1080p ja isegi 4K reoslutsioonide vahel.

 

Teleri ekraani suurus vs vaatamise kaugus (vaatekaugus/distants) telerist:

 

* Teleri suurus (diagonaalis) × 2.5 (20-kraadise vaatenurgaga): HDTV vaatamise õige kauguse saad kätte kui korrutad teleri ekraani suuruse (diagonaalis) 2,5-ga. Seejärel konverdid tulemuse meetritesse ümber.

* Teleri suurus (diagonaalis) × 1.6 (30-kraadise vaatenurgaga): HDTV vaatamise õige kauguse saad kätte kui korrutad teleri ekraani suuruse (diagonaalis) 1,6-ga. Seejärel konverdid tulemuse meetritesse ümber.

* Teleri suurus (diagonaalis) × 1.2 (40-kraadise vaatenurgaga): HDTV vaatamise õige kauguse saad kätte kui korrutad teleri ekraani suuruse (diagonaalis) 1,2-ga. Seejärel konverdid tulemuse meetritesse ümber.

 

Näiteks Best Buy soovitab maksimaalseks vaatamiskauguseks aga järgmisi kaugusi (seda 16-kraadise vaatenurgaga):

 

Näiteks Best Buy soovitab maksimaalseks vaatamiskauguseks (16-kraadise vaatenurgaga) aga järgmisi kaugusi

 

Vaatekaugus

 

 

Märkus: 1 feet = 0,3 meetrit ja 1 inch = 0.025 meetrit

 

 

Head telerid (2019):

 

a) Parimad telerid hea hinna ja kvaliteedi suhtes:

 

* Hisense H8F mudelid, näiteks 'Hisense H8F 4K UHD TV (55-inch class) (2019)' teler. Hisense telerid on saadaval $300 kuni $550 hinnavahemikus, olenevalt teleri suurusest.

* TCL'i R617 seeria mudelid, näiteks 'TCL 55R617 55-inch 4K UHD Roku smart TV' teler. TCL 6-Series Roku TV mudelite hinnad alates $600.

 

b) Head LCD telerid (natuke paksema rahakotiga omanikele):

 

* Samsung Q8FN 65-inch 4K UHD TV

* Sony XBR65X900F 65-inch 4K UHD TV

 

c) Head OLED telerid (natuke paksema rahakotiga omanikele):

 

* LG 2019 E9 ja LG OLEDB8P seeria mudelid, näiteks 'LG OLED65E9PUA 4K UHD TV (65-inch model)' teler. LG 2019 E9 ja LG OLEDB8P seeria mudelite hinnad alates $2000.

* 'Sony Bravia XBR65A1E 65-inch 4K UHD OLED TV' teler

 

 


SMART TV lisavõimalus (nendest "tarkades nutiteleritest" siis natuke pikemalt):

 

Smart TV lisavõimalusega telerid (nn "targad/nutikad" telerid) on internetivalmis televiisorid: vaata filme ja telesaateid, mängi mänge, vaata videosid ning kasuta ja lae alla uusi rakendusi (äppe). Nende telerite tootja (näiteks LG) on oma televiisoritesse juba vaikimisi paigaldanud sisuteenuste või sotsiaalmeedia veebirakendused, näiteks Youtube, Flickr, Picasa, Facebook, Twitter, ilmateade, uudised, mängud, Skype jne, jne. Kuid seda internetiühendust kasutatakse peamiselt siiski ainult telesaadete ja filmide voogesitamiseks mitmesugustest rakendustest ning teenustest, näiteks Netflix, Hulu, HBO ja YouTube (sealhulgas). Mõnikord on saadaval ka tasuta kraami (näiteks Crackle'is, Tubi TV-s, Pluto TV-s või "Roku Channel"-is Roku TV jaoks), kuid enamikel juhtumitel pead Sa nende sisu tellima ja selle eest ka maksma. Nende võimaluste arv sõltub asukoha riigist ja ega Eesti kohta neid just eriti palju pole, aga eks neid tuleb kogu aeg ka juurde. Pealegi kui natuke "nikerdada", siis saab ligi ka teistes riikides (näiteks USA's) pakutavale...
Enamus mudelitel on ka veebibrauser ja televiisoriga saab USB prodi kaudu ühendada kas kaabliga / juhtmega või siis juhtmeta klaviatuuri ning hiire.

 

Ühesõnaga, nutikate telerite ja mitte-nii-nutikate telerite peamiseks eripäraks on internetiühendus. Peaaegu kõik targad telerid on varustatud nii Ethernet pordi kui ka sisseehitatud WiFi-ga — mõnel vanemal TV mudelil on vaja ka adapterit, et lubada seda WiFi-funktsiooni. Üldiselt peaks WiFi enamike eesmärkide jaoks olema piisavalt kiire, kuid kui Sa plaanid voogesitatavaid mänge mängida või vaadata 4K / 8K sisu, siis võiksid selle asemel Ethernet kaablit kasutada. Ühenda selle Ethernet kaabli (võrgukaabli) üks ots oma ruuteri/modemi vabasse LAN porti ja teine ots aga oma televiisori LAN (Ethernet) porti. Seejärel ava teleri menüü ja seejärel "Wired" ühendus, näiteks 'Settings > General > Network', seejärel ava 'Network Settings > Wired' jne:

 

Wired

 

 

Nutika televiisori mõnest lisavõimalusest natuke täpsemalt:

 

- VOICE MATE funktsioon: Võid oma teleriga inglise või vene keeles suhelda....

- MIRACAST™: WiFi Alliance'i serdiga Miracast™ võimaldab juhtmevaba ja kiiret ühendust teleri, nutitelefoni ning tahvelseadmete vahel, lubades edastada digitaalsisu otse teleriekraanile.

- MHL-ühendus: Saab telefoni sisu telerisse viia (MHL-kaabli abil) ja juhtida seda kaugjuhtimispuldi Magic Remote abil.

- 3D WORLD: Näiteks LG 3D WORLDi kaarti abil saad vaadata 3D-sisu ( filmid, sport, muusikavideod, haridusklipid jms).

- SMART SHARE: See funktsioon võimaldab välisseadmetel asuvaid faile sirvida ja juhtmevabalt oma suurel teleriekraanil jagada või vaadata telerit teises nutiseadmes. Ühesõnaga Remote App, DLNA, LG Cloud, Google Dial, Smart Mobile Link (MHL 2.0), Miracast, WiDi, SimpLink, Wifi Direct.

- Otsing: Tipi või ütle häälega märksõna ja universaalne otsingufunktsioon (Universal Search) esitab kohe loetelu tellitava videoteenuse sisust, saatekavade ja YouTube'i online-videode kohta.

- jne, näiteks Picture Wizard III, Smart Home, Real Cinema 24p, Smart World, On Now, Game World, My Apps, Aquos Remote, Aquos Net (Youtube leanback, Apps Store, Video Store, Social Network) ...

 

Neid Smart TV lisavõimalusi / funktsioone pakutakse peaaegu KÕIKIDE teleritega: LCD (LED / LED LCD), OLED, loomulikult LG firma SMART TV, Full HD, Ultra HD ja plasma teleritega. Osadel neist on vähem võimalusi, osadel rohkem - kõik sõltub teleri hinnast. Kuid kõige odavamatel teleritel need aga puuduvad. Kõiki kaasaantud funktsioone ei saa aga igas riigis täielikult kasutada ja enne ostmist mine vajaliku teleri kodulehele ja uuri sealt täpsemalt.

 

Kui Sa ostad ühe korraliku Smart TV lisavõimalusega teleri ja teed lisaks veel üht-teist, siis võid siin maarjamaal pakutavad kehvad kanalid ja jälgid reklaamid igaveseks unustada...

 

 

!!! Kuid see Smart TV on ainult teoorias hea, aga praktikas polegi ta nii "tark" ja kas sellist telekat tasubki üle-üldse osta?

 

Smart TV'd võib refereerida kui "ühendatud TV" ehk teisiti, ta on Internetiga ühendatud. Ta omab sisseehitatud rakendusi (äppe), millede abil saab vaadata näiteks YouTube videosid; ta omab ka sisseehitatud veebibrauserit, Facebook'i, Twitter'it, LinkedIn'i, Angry Birds'i jne. Teoorias peaks see tark TV olema suurepärane asi, aga reaalselt see pilt nii roosiline ei ole. Tänapäeva kõik telerid on vähemas või suuremas osas targad telerid (Smart TV).

Smart TV telerid omavad tarkvara, mis on tehtud TV tootjate poolt, näiteks nagu Samsung, Sony, LG. Selline tarkvara ei ole mitte just kõige parem: kehvad kasutajaliidesed ja nende äppidega on väga ebamugav tööta ning seda just kaasaantud puldiga, sel juhul aitavad juhtmevaba (traadita) hiir ja/või klaviatuur - sellest kohe edaspidi. Paljude selliste tarkvarade menüüd on üsnagi vananenud, neile ei saabu alati uuendusi, uuemad videoteenused ei tööta vanemates telerites ja nende operatsioonisüsteem ei saagi uuendusi. Enamik tarku telereid sisaldavad selliseid teenuseid, mida Sa ei soovi iialgi kasutada. Meie regioonis ei saa paljusid vähegi sobivaid teenuseid üldse kasutada; enamik rakendusi on täiesti kasutud ja jällegi sirab see neetud reklaam ning $ sümbol. Isegi filme katkestatakse ja näidatakse Pepsi reklaami... (nagu see meilgi kombeks on).

 

Praegu (2019) kasutatakse nutikates telerites siis järgmisi operatsioonisüsteeme: Samsung (Tizen operatsioonisüsteemi, ta on väga kiire ja ta tuvastab Sinu teleriga ühendatud seadme automaatselt); LG ( WebOS operatsioonisüsteemi, see on väga lihtne operatsioonisüsteem); Sony (Android TV operatsioonisüsteemi, see toetab ka Google Cast'i, mis lubab Sul oma Android mobiiltelefonist või tahvlist projekteerida sisu oma telerisse); TCL, Insignia, Hisense/Sharp, Hitachi ja Philips (Roku OS / Roku TV operatsioonisüsteemi, see lubab Sul kasutada Roku voogesituse seadet, aga ta on ka muidu hea, sisaldades lihtsat navigeerimist ja oma klassi parimat otsingut); Element, Toshiba ja Westinghouse (Amazon Fire TV operatsioonisüsteemi, mis sisaldab Amazon Video äppi ja Sa saad ligi ka Alexa personaalsele assistendile...).

 

Vähe veel sellest, ransomware (lunavara) võib peale lauakompuutri nakatada ja lukustada ka Sinu Android mobiilse seadme, näiteks nutitelefoni või tahvelarvuti. Aga Android mobiilne lukustuskuva ransomware, tuntud kui FLocker, võib nakatada ja lukustada ka Android targa teleri (Android TV). Selliseks teleriks võib olla näiteks Google TV-ga varustatud LG firma teler. Antud ransomware saabub tavaliselt kas SMS või siis kuritahtliku lingi kaudu, sest targad telerid jooksutavad ka veebibrauserit. Sa võid sellise ransomware (väljapressija / lunavara) oma tarka telerisse saada näiteks siis kui Sa laed televiisoris Internetist alla mingi kahtlase rakenduse (näiteks filmide vaatamiseks) ja laed ta alla kõrvalistest veebsaitidest. Pärast sellise pahavara allalaadimist ja käivitamist, lukustatakse Sinu Android teleri ekraan ja et seda jälle lahti lukustada, pead maksma hakkama. LG firma telerid, mis on välja ilmunud pärast 2014. aastat, ei toeta enam seda Google TV'd ja nad jooksutavad avatud lähtekoodiga WebOS operatsioonisüsteemi, mis põhineb Linux'ile. Kuid see ei tähenda, et oht on mõõdas, tulevad uuemad ja kavalamad väljapressijad-pahavarad. Näiteks FLocker pahavara uued variandid saabuvad siiamaani ja nad tulevad Sinu seadmesse tavaliselt kas SMS'i või siis kuritahtliku lingi kaudu.

Kui Android TV nakatatakse ja lukustatakse, siis tuleks esmalt pöörduda antud teleri tootja poole ja ehk neil on mingi vastumeede juba olemas. Teine meetod sellise pahavara eemaldamiseks on lubada ADB debugging (silumine). Kasutaja peab oma teleri ühendama kompuutriga ja laadima ADB shell'i ning käivitama "pm clear %pkg%" käsu, kus %pkg% viitab pahavara pakendi nimele. Sellega tapetakse ransomware protsess ja ekraan lukustatakse lahti. Seejärel võib kasutaja antud pahavara uninstallida.

 

Üldjuhul on aga targa teleri puhul mingi pahavara kaelasaamise tõenäosus siiski üsna väike ja seega paanikasse ei maksa sattuda, aga liigne ettevaatus ses suhtes ei tee kunagi paha!

 

See "tark" teler kaugeltki nii hea, võib olla tuleks selle tavalise "lolli TV" ("dumb TV") juurde tagasi pöörduda...(?), aga see ei ole enam võimalik, sest tänapäeval pakutavad televiisorid on juba KÕIK ühel või teisel moel nn "targad" telerid.

 

Juhtmevaba (traadita) hiir ja/või puuteplaadiga klaviatuur:

 

Kui Sa ostad Smart TV lisavõimalusega teleri (nn "targa/nutika" teleri), mis on internetivalmis televiisor, siis soovitan osta ka juhtmevaba/traadita hiire ja/või juhtmevaba puuteplaadiga klaviatuuri, sest teleriga kaasaantud tavaline kaugjuhtimispult on Internetis kolamiseks ja muuks taoliseks üsna nadi värk. Näiteks LG firma mõne natuke kallima nutiteleriga antakse kaasa ka spetsiaalne Magic Remote kaugjuhtimispult, mis on ka suhteliselt hea, aga traadita hiir ja klaviatuur on märksa paremad. Juhul kui Sa seda Magic Remote kaugjuhtimispulti kaasa ei saanud, siis osta selle asemel traadita hiir ja/või klaviatuur (puuteplaadiga). Enne ikka vaata, et kas hinna poolest sobivamad neist ikka ühilduvad Sinu teleri mudeliga. Näiteks LG Smart TV teleritega ühilduvad alltoodud juhtmevabad klaviatuurid ja hiired:

 

juhtmevaba/traadita hiire ja/või juhtmevaba puuteplaadiga klaviatuur

 

 

Ka nende telerite endi menüüde kaudu saab ligi igasugustele juhistele (sh ka eestikeelsetele), kus tuuakse ära ka võib olla need ühilduvad seadmed.

 

Paar näidet:

 

Näide -1

 

 

 

juhtmevaba/traadita hiir

 

 

Märkus: Piiri tagant ostes saad need odavamalt kätte. Sa saad neid juhtmevabasid seadmeid kasutada loomulikult ka oma arvutiga (või arvutitega), selliste hiirte ja klaviatuuride tegevusraadius on kusagil 10m.

 

 

Ruuter:

 

Loomulikult ei saa seda Smart TV (nutiteleri) võimalusi ja veebirauserit kasutada siis kui Sul ei ole internetiühendust (või arvutit). Siin on kõige mõtekam oma kompuutriga kasutada just traadita ruuterit, siis ei ole oma telerini ka mingit võrgukaablit (Ethernet kaablit) vaja lohistada. Juhul kui Sa kasutad aga traadiga ruuterit, siis peab tema LAN pordist vedama võrgukaabli kuni telerini ja seal torkama selle teleri NETWORK / LAN porti (tavaliselt tema tagaküljel). Üldiselt peaks WiFi enamike eesmärkide jaoks olema piisavalt kiire, kuid kui Sa plaanid voogesitatavaid mänge mängida või vaadata 4K / 8K sisu, siis võiksid Ethernet kaablit kasutada - sellest oli eelpool juba ka juttu.

Kui Sa kasutad ainult modemit, siis pead modemi (või kompuutri) ja teleri omavahel USB või siis võrgukaabliga ühendama.

 

 

Magic Remote kaugjuhtimispult:

 

Osade, näiteks LG, Samsung ja teiste firmade Smart TV teleritega (nutiteleritega) antakse kaasa ka eraldi spetsiaalsed kaugjuhtimispuldid, näiteks LG pakub selleks 'Magic Remote' kaugjuhtimispulti (39 €). Samsung pakub selleks aga oma 'Smart Control' kaugjuhtimispulti.

Samas kõikide Smart TV teleritega kaasaantud tavaline baas-kaugjuhtimispult ei ole Internetis surfamiseks ja ka paljudeks muudeks tegevusteks kaugeltki sobiv. Seega kui Sinu teleriga ei anta kaasa näiteks seda LG Magic Remote kaugjuhtimispulti, siis tuleks ta kohe KINDLASTI juurde osta - seda juhul kui antud pult ühildub ka Sinu teleri mudeliga.

Alternatiivina võid aga näiteks Magic Remote kaugjuhtimispuldi asemel osta hoopis juhtmevaba/traadita hiire ja/või juhtmevaba/traadita puutepadjaga klaviatuuri - nendest oli siin eelpool juba ka juttu.

 

Näiteks Magic Remote kaugjuhtimispult lubab siis järgmist: Veebis märksa mugavamat surfamist; äppide/rakendustega ja menüüdega paremat töötamist; teksti mugavamat sisestamist jms. Peale selle saad antud puldi abil kasutada ka käeliigutustega juhtimist (käeviibetega juhtimist), hääle tuvastust, keele tuvastust (ainult UK/ES/FS/DG/IS keelte!), kõne-tekstiks funktsiooni ja joonistamist. Eesti keeles Sa teleriga suhelda ei saa, seega pead talle andma ingliskeelseid käskusid, näiteks millegi otsimiseks röögid pulti vajaliku võtmesõna.

Näiteks Samsung Smart TV teleritega võid osaliselt isegi ilma selle puldita suhelda ja suhtlemise käivituskäskudeks on siis verbaalsed "Hi TV" ning "Smart TV", mis toovad ekraani allaossa vastava menüü. Lihtsad häälekäsud, mis tuuakse ära ka antud menüüribal, lubavad Sul täita erinevaid tegevusi - näiteks 'Channel Up', 'Volume Down' jne häälekäsud.

 

Mõned käeviiped:

 

Mõned käeviiped - 1 Vajaliku osutamine ehk väljavalimine.

 

Mõned käeviiped - 2 Foto või pildi suurendamise alustamine.

 

 

PS! Kes tahab neid Smart TV telerite puhul kasutatavaid käeviipeid interaktiivselt tundma õppida, vaadaku seda sealt (Samsung'i näitel, aga peaksid sobima ka teiste firmade nutitelerite puhul). Kui Sa vaatad seda Internet Explorer brauseris, siis pead üleval aadressiriba või siis Safety menüü kaudu lülitama ajutiselt välja ActiveX filtreerimise funktsiooni (klikid üleval "Turn off ActiveX Filtering" nupule või siis klikid Safety -> ActiveX Filtering menüüpunktile).
Hoiatus! Ka targad televiisorid (Smart TVs) spioneerivad Sinu järgi! Nad salvestavad Sinu rääkimise ja edastavad selle ei-tea-kuhu (uuemaid telekaid saab osaliselt ka häälkäsklustega juhtida); nad isegi näevad Sind oma sisseehitatud kaameratega - see on juba üsnagi ebameeldiv spioneerimine. Seega ära "jaga neile" oma sensitiivseid andmeid ja selle häälkäskluste funktsiooni (näiteks VOICE MATE) võiks üleüldse välja lülitada. Ka internetis kolades, ole ettevaatlik.

 

 

Teleri ja arvuti omavahel ühendamine:

 

Vaatamata Smart TV kiirele arengule, on tal ka piisavalt puudusi ja ta ei anna Sulle kaugeltki kõiki neid võimalusi, mis lisanduvad siis kui Sa ühendad oma kompuutri füüsiliselt teleriga - näiteks HDMI kaabli abil (juhised). Kõik kaasaegsed kompuutrid (videokaardid)/monitorid ja ka uuemad telerid omavad HDMI-porte/liideseid. Neid on lihtne ühendada, nad on odavad ja mis kõige tähtsam, nad edastavad ka audiot. Kui Sa ühendad oma kompuutri teleriga, siis esimene valik peaks olema just HDMI. Peale selle saab kaasaegseid telereid kasutada ka kui kompuutri monitore / displeisid. HDMI on ka tagasiühilduv DVI (Digital Video Interface) liidesega. Kui Sinu videoadapter omab ka DVI porti, siis võid luua ühenduse DVI/HDMI kaabliga.

 

Juhul kui Sul puuduvad mõlematel seadmetel need HDMI pordid ja Sa ei saa seda HDMI to HDMI kaablit kasutada, siis võid teleka ja arvuti füüsiliselt ühendada ka muul moel:...

 

...info.

 

Märkus: HDMI omab ainult siis teatud piirangut, kui Sa kasutad teda kõige uuemate Ultra HD ("Ultra High Definition" ehk UHD ehk 4K) teleriga, mille resolutsiooniks on 3840 x 2160 pikslit. Enamik selliseid kalleid ja praegu üsna mõtetuid telereid omavad veel HDMI 1.4 ühendust. Seda probleemi ei tule siis kui Sinu teler ja/või monitor toetab uuemat HDMI 2.0 spetsifikatsiooni (HDMI 2.2 on antud momendil HDMI spetsifikatsiooni kõige uuem versioon). Sa võid ka HDMI 1.4 puhul kasutada HDMI kaablit, aga parem oleks sel juhul ühendada need seadmed DisplayPort kaabliga.

 

Sa võid alternatiivina kasutada ka lauakompuutri või sülearvuti traadita / juhtmevaba ühendamist teleriga (üle WiFi võrgu - juhis), aga ka see meetod pole praegu veel kaugeltki nii hea kui seda on arvuti ja teleri omavahel füüsiline ühendamine. Kuid lähitulevikus peaks ka selline kompuutri ja teleri omavahel ühendamise meetod paremaks muutuma. [Märkus: Kui Sa tahad selliste video striimimise seadmetega (näiteks Amazon Fire TV - $74.99) vaadata oma teleris lisaks ka 4K filme ja TV seriaale, siis nõutakse 4K Ultra HD TV (teleri) olemasolu, mis omab vähemalt ühte HDMI porti, mis toetab HDMI 2.1 või kõrgemat spetsifikatsiooni. Et 4K sisu paremini vaadata, peaks Sinu internetiühenduse kiiruseks olema vähamalt 15 Mbps.]

 

DVI: Natuke vanemad videokaardid omavad DVI porte/ühendusi, mis kasutavad sama video edastamise tehnoloogiat nagu seda ka HDMI, aga ilma audiota/helita. Sel juhul vajad ka lisaks veel audio kaablit. Mõned vanemad televiisorid omavad ka DVI porti ja seega võid ka sellist ühendust kasutada.
Meenutuseks: HDMI on ka tagasiühilduv DVI (Digital Video Interface) liidesega. Seega, kui Sinu videoadapter omab ka DVI porti ja teleris aga HDMI liides/ühendus, siis võid kasutada ka mingit HDMI üleminekut, näiteks DVI-D to HDMI või DVI to HDMI jne - info.

 

SCART liides ('analoog' video- ja audiosignaal viiakse üle ühe kaabliga): see on ainult Euroopas ja Aasias müüdavatel televiisoritel ning need, kes omavad vanemat tüüpi televiisorit, millel on ainult seesama üksik SCART videosisend, siis nemad peaks seda SCART ühendust kasutama. Selle SCART sisendi külge tulebki sel juhul arvuti ühendada (uuematel teleritel on neid liideseid rohkem ja nende hulgas võivad olla ka need SCART liidesed).

SCART konnektor ja kaabel on juba kaua aega kasutusel olnud ja nüüdseks on ta juba üsna vananenud video ülekandmise/vastuvõtmise tehnoloogia. SCART on TV-ga ühendamise kaabel ja tema abil saab edastada korraga nii audio/heli kui ka videosignaale. Tema abil saab telekaga ühendada nii kompuutri, DVD pleieri, VCR'i (videomaki) kui ka muu digitaalse meediaseadme. 21-pin SCART konnektor edastab ühekorraga analoog videot/audiot ja tema ühe otsa võib ühendada kompuutri või mingi muu meediaseadme S-Video, RCA (Composite) või RGB (Component) väljundpesa külge. HDMI ja DisplayPort pakuvad kõige paremat ning RCA kõige kehvemat kvaliteeti. Kui Sinu televiisoril on nii SCART kui ka HDMI sisendid, siis kasuta HDMI ühendust, see annab palju parema kvaliteedi. Kui Sinu kompuutri videokaardil on ka S-Video väljund, siis võid kasutada ka S-Video to SCART kaablit. Võid kasutada ka HDMI to SCART kaablit ja muid taolisi variante.

 

Seejärel võid Sa oma kompuutri töölauda/ekraani otse teleris näha. Sel juhul ongi väga kasulik just neid juhtmevabu hiirt ja klaviatuuri kasutada.

 

Ja kes ei soovi enam Internetti ja TV teenust pakkuvale firmale televisiooni (õigemini jabura reklaami ja mõtetute kanalite) eest enam maksta, loobugu TV-paketist ning jätku alles ainult Internet. Tänapäeval saab Interneti kaudu KÕIK (ka TV) kätte ja seda tasuta või saad siis tasulise "kraami" palju väiksema hinna eest...

 

Kaks omavahel ühendatud displeid (DPI koefitsient / tase 100% ja 150%):

 

- vasemal lauakompuuter (24-tolli ja soovitatavaks rsolutsiooniga 1920 x 1200)

- ja paremal siis Smart TV teler (32-tolli ja soovitatavaks resolutsiooniks 1920×1080)

- jookseb Windows 10 opsüsteem

 

Kaks omavahel ühendatud displeid

 

 

✓ ✓ ✓ Arvuti ühendamisest teleriga võid lugeda ka sealt.

 

✓ ✓ ✓ TV signaalid ja TV tüünerid (TV tuunerid) - link.

 

✓ ✓ ✓ "Mis on HDMI jagajad ehk jaoturid (HDMI splitters)? | Mis on HDMI lülitid (HDMI switches)? | Mis on kahesuunaline HDMI lüliti (Bi-Directional HDMI Switcher)? | HDMI jagajad vs HDMI lülitid: millal tuleks neid osta ja kasutada?" - link.

 

✓ ✓ ✓ "HDMI (High-definition multimedia interface) liidesest ja HDMI kaablite ÕIGEST ostmisest..." - link.


 

 

4K monitoridest / displeidest:

 

Samas tasuks silma peal hoida ka arvutite 4K Ultra HD LED monitoride/displeide arengul. Siin on veel kitsaskohaks tsipa vananenud ühendused/liidesed, näiteks tänane HDMI standard ei võimalda kiiret 4K'd ja kasutada saab ainult DisplayPort liidest - vajalik oleks aga HDMI 2.0 spetsifikatsiooniga port. Tuleb uuendada ka arvuti tarkvara ja riistvara (just graafikakaarti). Hinnad on esialgu kõrged, aga nad langevad üsna kiiresti.

 

Dell 24 Ultra HD 4K Monitor - P2415Q (4K Ultra HD monitor, mis on juba piisavalt taskukohase hinnaga): Ultra HD 3840 x 2160 resolutsioon (üle 8 miljoni piksli, mis ületab 4x Full HD resolutsiooni); toetab üle 1,07 miljardi värvi; sRGB 99% (deltaE <3); maksimaalse resolutsiooni puhul võib monitor väljastada kujutise sagedusega 60 kaadrit/s (varasemates mudelites oli see 30 kaadrit); vaatenurk on 178°; ühendusteks on neli USB 3.0 ja HDMI porti (HDMI omab ka 'MHL' standardi ehk 'Mobile High-Definition Link' / 'Smart Mobile Link' tuge, mis lubab arvuti monitoriga otse HDMI pordi kaudu ühendada nutitelefoni, tahvelarvuti või muu portatiivse seadme); DisplayPort ja mini-DisplayPort pordid/kasutajaliidesed; hinnaks on $600 (varasemate taoliste 4K monitoride hinnad ületasid aga $3000 piiri).

 

Dell 24 Ultra HD 4K Monitor

 

 

Dell 24 Ultra HD 4K Monitor - 2

 

 

Dell 24 Ultra HD 4K Monitor - 3

 

 

Või näiteks Philips BDM4065UC 40” 4K Ultra HD-monitor: See monitor kuvab kujutise, mille täpsus ja resolutsioon (3840 x 2160) ületab neli korda Full HD, tänu millele kindlustatakse väga hea detailsus. Tema suur ekraan lubab korraga avada mitu akent, mis teeb töö väga mugavaks ja efektiivseks.

 

4K resolutsioon on kasulik just professionaalsete fotograafide, disainerite, videooperaatorite, AutoCAD tarkvara kasutajate ja teiste sarnast tööd tegevate isikute jaoks, lubades neil töötada ka väga pisikeste detailidega (kujutise mitmekordsel suurendamisel). 8-bit "reaalne" värv, FRC ja UltraClear tehnoloogiad kindlustavad aga heledad värvid ning piltide täpsuse/selguse. Antud monitoriga on ka igasuguste dokumentidega hea töötada, näiteks sellise monitoriga saab suhteliselt hästi ka dokumente võltsida (mida ma loomulikult ei soovita teha).
Sellise suure ekraaniga on igasugust sisu mugav vaadata. Ta on varustatud DisplayPort 1.2 kasutajaliidesega (andmed edastatakse kiirusega 10,8 Gbit/s), USB 3.0 ja HDMI portidega; hind umbes $800:

 

Philips BDM4065UC

 

 

LG firma 4K-monitor koos kahe Thunderbolt (Light Peak) pordiga / liidesega: Kuni siiamaani puudusid turul 4K-monitorid, mis oleksid varustatud ka Thunderbolt portidesse ühendamise võimalusega. See puudus kõrvaldati nüüd LG firma poolt, kes esitles 31MU97Z monitori (31 tollise diagonaali ja 4096 х 2160 resolutsiooniga, pluss kaks Thunderbolt 2 porti / liidest).
Monitori kompuutri külge ühendamiseks ei vajata nüüd enam HDMI või DisplayPort adaptereid (seda juhul kui Thunderbolt on ka kompuutril endal olemas). Thunderbolt (endine Light Peak) peab tulevikus asendama senised SCSI-, SATA-, USB-, FireWire-, PCI Expressi ja HDMI liidesed, et vähendada kaasaegsete kompuutrite portide üsna kiiret juurdekasvu - ta peab saama universaalseks kasutajaliideseks. Thunderbolt on ühesõnaga I/O revolutsiooniline tehnoloogia, mis toetab kõrge resolutsiooniga displeisid ja suure-jõudlusega andmeseadmeid ning seda läbi üheainsa pordi. Thunderbolt I/O tehnoloogia annab Sulle ühe- ja sama ühendusega kaks eraldi kanalit, kus mõlemate kanalite andmeedastuskiirus on 10 Gbps ning seda mõlemates suundades. (Märkus: Thunderbolt 2 annab kuni 20 Gbps kiiruse.) Thunderbolt porte omavad enamik Apple Mac kompuutrid, aga Windows-kompuutrites on see Thunderbolt praegu veel vähe levinud. Thunderbolt 2 toetab 20 Gbit/s andmete edastamise kiirust.

 

Thunderbolt port / liides näeb välja nagu ka DisplayPort liides, aga Thunderbolt puhul lisatakse tema juurde ka välgunool (ülespoole- või allapoole) ja ka Thunderbolt kaablid on tähistatud sellise välgunoolega; veelgi allpool siis see 31MU97Z monitor:

Thunderbolt port / liides

 

Displayport vs Thunderbolt

 

LG firma 4K-monitor koos kahe Thunderbolt pordiga

 

 

 

Sisseehitatud veebikaamerate, kõlarite ja mikrofonidega monitorid, mis sobivad väga hästi ka kaugtööks:

 

Säästa end kaablite ja lisaseadmete jamast ning hangi endale mingi sisseehitatud veebikaamera, mikrofoni ja kõlariga monitor, mis sisaldab kõike, mida Sa vajad kaugtööks.

 

Allpool siis lihtsalt paar näidet neist monitoridest. Mõlemal neil alltoodud kuvaritel on sisseehitatud veebikaamera, mikrofon ja kõlar, mis muudavad need ideaalseks kodus ning kaugtööks kasutamiseks.

 

Asus BE24EQK ($169.00)

 

ASUS BE24EQK 23.8” Business Monitor with Webcam, 1080P Full HD IPS, Eye Care, DisplayPort HDMI, Frameless, Built-in Adjustable 2MP Webcam, Mic Array, Stereo speaker, Video Conference

 

* Integrated 2MP adjustable Full HD webcam, mic array and stereo speakers
* 23.8-inch 16:9 Full HD (1920 x 1080) frameless IPS panel with wide viewing angles
* Beamforming and echo cancellation technology to filter out ambient noise
* ASUS Eye Care Technology with TÜV Rheinland Certification
* DisplayPort, HDMI, D-sub, Audio in, Earphone out and spacing saving with VESA-mount
* Energy Star/ TCO certified and 0W power hard switch for eco-friendliness

 

Suhteliselt odav Asus BE24EQK omab väga palju funktsioone. Selle integreeritud veebikaamera võib pöörata 315 kraadi ja ka kallutada. On ka sinise valguse filtreerimise tehnoloogia ja ümbritseva müra summutamine ning toitelüliti, mis tagab, et see monitor ei tarbi energiat, kui seda ei kasutata. Ka kõik vajalikud liidesed (ühenduspistikud) on olemas.

 

ASUS BE24EQK 1

 

ASUS BE24EQK 2

 

ASUS BE24EQK 3

 

 

Dell P2418HZ ($288)

 

Dell 24 Monitor for Video-Conferencing - P2418HZ | 23.8-inch video conferencing monitor ideal for collaborating. Certified for Microsoft® Skype® for Business and Windows Hello.

 

* Device Type: LED-backlit LCD monitor - 24" | USB 3.0 hub
* Native Resolution: 1920 x 1080 at 60Hz
* Input Connectors: USB 3.0 Hi-Speed Hub (with 1 USB upstream port and 5 USB downstream ports)
* Built-in Devices: 2 microphones, USB 3.0 hub, IR camera, 2.1 megapixel camera
* Remote Asset Management: Yes, via Dell Command | Monitor
* Connectivity: 1 x DP (ver 1.2), 1 x HDMI (ver 1.4), 1 x VGA, 1 x USB 3.0 port - Upstream, 2 x USB 3.0 ports - Side (including 1 x USB3.0 BC1.2 charging port), 2 x USB 3.0 ports - Bottom, 1 x Headphone-out/ Microphone-in combo jack
* What's in the box: Monitor with stand, Power cable, 1 x DP Cable, 1 x VGA Cable, 1 x USB 3.0 upstream cable (enables the USB port on the monitor), Drivers and documentation media, Quick setup guide, Safety Information
* Compliance and Standards: TCO Certified Displays, RoHS Compliant

 

Selle Delli monitori kohta on arvatud, et see on "ideaalne koostööks". Selle veebikaamera on sertifitseeritud Skype'i ja Windows Hello jaoks ning sellel on ka libisev lukk, mis katab kaamera füüsiliselt – turvalisuse suurendamiseks.

 

Dell P2418HZ

 

Dell P2418HZ 2

 

 

Edukat ostmist või minu sõimamist!

 

 

 

 

Arvutiabi sisukord

 

2005-2020 © Tõnis Laanpõld