Vista sisukorda

icon Koju1 icon Koju2 icon SISUKORD icon Arvutiabiicon Koolitus ja arvutiabi 2

Vahelduseks:icon Suur lahing icon Jutt Bossiga icon Riigikogu test icon Asjalikele iconKana... icon Otsi ja leia! icon Igasusgust icon Suzie icon Minister icon Hauakivi icon Kinkekorv icon Maksepuhkus

Minu lugu...

 

Windows Vista muu huvitav... - I. osa

 

Mis on Aurora? Kõvaketta defragmenteerimine ja Auto Defrag.

Kõvakettale uute partitsioonide (jaotuste/oblastite - 'volume') loomine ja juba olemasolevate suuruse muutmine - Vista, Win 7, Win 8 (8.1) ja Windows 10.

CompletePC Backup utiliit.

 

 

I. Mis on Aurora?

Kui loodi Windows Longhorn (nüüd on ta Windows Vista), siis kavatses Microsoft ta varustada täiesti uue graafilise kasutajaliidesega (kuvaga). Vaja oli midagi täiesti uut ja revolutsioonilist. Üheks selle komponendiks sai XAML, mis põhineb XML'ile ja mille üheks eesmärgiks on Graafilise Kasutajaliidese (GUI) kujundamine. Üheks tema funktsiooniks on vektorgraafika loomine programmikoodi abil ja seda mitte ainult staatilise vektorgraafikana vaid isegi animeeriva graafikana. Et demonstreerida selle XAML'i kogu võimsust, selleks loodigi Aurora, mis kujutab endast virmalise efekti vektorgraafika animatsiooni kujul. Seda virmalist on juba mitu korda muudetud ja ta oli Longhorn'i väljalasete sisselogimiste ekraanideks (Login Screen) aga esialgu mitte animeeritud kujul vaid staatilise vektorpildina. Longhorn'i esimestes versioonides oli ta seega olemas, aga mitte animeeritud kujul; alles Longhorn build 5308'is muutus ta "elavaks". Virmaline, mille nimetuseks pandi Aurora 4074, on kõige huvitavam, aga teda ei ole avalikusele näidatud, ta pesitses Longhorn 4074 ja nn .Net-dll failides, milledest ei ole võimalik midagi "välja koukida" (ka Resoucer Hacker programm ei aita).
Minu teada on viimase Aurora nimeks Aurora 5xxx (Aurora 5xxx Desktop 1.0; Aurora 5xxx Desktop 1.0 1024x768 ja Aurora 5xxx Desktop 1.1). Seda Aurora't on püütud ka Windows XP'sse "juurutada", aga asi ei ole õnnestunud, seepärast on kõige lihtsam variant teha temast Flash-animatsioon ja panna ta siis HTML-dokumenti ning kasutada teda näiteks taustana, vaata näidist siit, keri seal natuke allapoole, siis näeb teda terviklikult.

PS! See XAML ja temaga seotud tehnoloogiad on nii võimas asi, et kolmemõõtmeline Internet ei ole enam kauge tulevik...

 

II. Kõvaketta defragmenteerimine ja Auto Defrag:

Kuigi Sul võib olla suhteliselt uus süsteem kiire protsessori ja suure füüsilise mälumahuga, on tema kõvaketta jõudlusega ikkagi probleem. Isegi siis kui Sul on kiire kõvaketas, võtab ikkagi suurte failide kõvakettalt mällulaadimine aega enne kui Sa saad nendega töötama hakata. Eriti käib see probleem filmide, videoklippide, DVD plaatide põletamise, andmebaaside, ISO kujutiste ja virtuaalsete kõvaketaste kohta, mis võivad mõnikord olla mitmegigabaidilised failid.

Nii Windows Vista kui ka Windows'i varasemad versioonid omavad sellist vahendit nagu Disk Defragmenter (Ketta Defragmenteerija—kõvaketta korrastaja, eraldi failifragmentide kokkuliitja...). Kui Sinu kompuuter muutub mõne aja mõõdudes aeglasemaks kui ta seda tavaliselt on, siis on üheks mooduseks tema kiiruse tõstmiseks sellesama Disk Defragmenter'i kasutamine.
Kui Sinu kompuuter salvestab andmeid, siis ta ei pane neid ühte -ja samasse kohta. Vaatamata sellele, kas andmed on operatsioonisüsteemi enda või Sinu poolt juba varem installeeritud programmide või programmide, mida Sa just momendil installeerid või Sinu poolt salvestatavate failide omad, paneb operatsioonisüsteem Sinu kõvakettal osa failijuppe ühte kohta ja teise osa failijuppe aga teise kohta. Kui me oleme oma kompuutrit juba pikemat aega kasutanud, installeerinud sinna palju programme ja teinud muud pidevat tööd, siis tekib meie kõvakettale neid tükeldatud failijuppe (fragmente) väga palju ja nad asuvad kõvaketta eri oblastites paljude erinevates klastrites (cluster—see on väikseim ühik, kus hoitakse faili või failijuppi; NTFS kettal, mis on suurem kui 2 GB'i, on klastri suuruseks 4 KB). See aga muudab arvuti töö aeglasemaks, sest kasutatavate failide ülesleidmine ja mällulaadimine võtab palju rohkem aega.
Disk Defragmenter on programm, mis aitab organiseerida faile palju efektiivsemalt, ta aitab "laialipillutud" failijupid (fragmendid) kokku koguda, neid liita ja korrastada kõvaketta kasutatavat ja mittekasutatavat ruumi—seda nimetataksegi defragmentimiseks või defragmenteerimiseks. Disk Defragmenter utiliit tõstab kõvaketta jõudlust sellega, et ta paigutab failid füüsiliselt niimoodi ümber, et neid hoitakse seejärel järjestikustes (üksteise kõrval asuvates) klastrites ja lisaks sellele vabastatakse ka kettaruumi. Selle kõige tulemusel saadakse vajalikele andmetele palju kiiremini ligi ja Sinu kompuuter muutub kiiremaks...

Windows'i Disk Defragmenter programm on piisavalt hea ja efektiivne, aga kuni Windows Vista'ni oli tema suurimaks puuduseks see et teda ei saadud seada nii et ta automaatselt käivituks ja korrastaks meie kõvaketast. (Seda sai Windows'i Scheduled Tasks vahendi kaudu küll teha, aga see oli tülikas ja sel juhul pidi kasutaja seda utiliiti ka oskama kasutada.) Kuid Windows Vista pakub nüüd välja täiustatud Disk Defragmenter versiooni, milles on kaks tähtsat uuendust: 1) Programmil on nüüd lihtsam kasutajaliides (kuva), mis lubab kasutajal jälgida defragmeerimise protsessi ka graafilisel teel, 2) Seda programmi saab seada ka nii et ta käivituks ja teostaks kõvaketta korrastamist automaatselt. Vaikimisi on selle programmi käivitamine seatud nii et ta stardib ja alustab kõvaketta korrastamist igal pühapäeval kell 04:00 (või siis uuemates Vista versioonides igal kolmapäeval kell 01:00) ja seda seepärast, et antud tegevus võtab piisavalt palju aega ning sel ajal ei tohiks kasutaja oma arvutiga töötada, sest see takistab ning segab normaalset defragmeerimise protsessi. Kuid seda Disk Defragmenter'i automaatset stardiaega võime ka ise muuta või siis selle automaatse käivitamise üleüldse välja lülitada ja seejärel ise regulaarselt antud programmi kasutada (vähemalt korra nädalas või kuus).

 

Märkus: Kui osa pilte ei ilmu siin dokumendis päris terviklikult (täissuuruses), siis klõpsa oma brauseriakna tööriistariba nupule uuenda1 (Refresh-värskenda) või siis nupule uuenda2 (Reload-lae ümber) ja kõik saab korda.

 

Disk Defragmenter tööprotsess (Dfrgntfs.exe või Dfrgfat.exe, vastavalt NTFS ja FAT32 failisüsteemiga ketastele) stardib etteplaneeritud ajal, mida me võime igal ajal muuta. Et seda utiliiti käivitada ja vaadata käesolevat seadistust, klõpsa Disk Defragmenter kiirkorraldusele (Start > All Programs > Accessories > System Tools - Disk Defragmenter) või ava Computer aken, tee vajalikul kettaikoonil paremklõps ja vali käsk Properties, siis ava Tools vahekaart/lipik ja klõpsa Defragment Now nupule.

Käivitame selle programmi ja valime siis tema automaatse kävitamise aja nii:

NB! Neile, kes on endile alla laadinud ja installeerinud Windows Vista Service Pack 1 (SP1), on ilmunud ka üks lisavõimalus.
Nüüd saab Disk Defragmenter'i abil defragmenteerida ka eraldi draivisid/partitsioone (volume), st Disk Defragmeter aknasse lisati selleks juurde üks vajalik nupp (Select volumes) - pilt.


Kui Sa töötad pidevalt CD/DVD plaatidega, siis oleks kasulik luua nende jaoks täiesti eraldi partitsioonid ja hoida nende sisu nendes muudest andmetest vabas jaotustes. CD-de sisu jaoks piisab partitsioonist, mille mahuks on 2-5 GB ja DVD plaatide jaoks piisab 10-20 GB kettaruumist. Hoia neid partitsioone tühjana ja kasuta neid alles siis kui hakkad tegelema CD/DVD plaatide põletamisega.


Disk Defragmenter'i käsurea versioon (Command-line versioon):

Disk Defragmenter'i käsurea versioon lubab täpsemalt kontrollida defragmenteerimise protsessi. Et teda kasutada mingi kindla ketta jaoks, tipi suvalisele käsureale defrag d: käsk, kus d asemele tipi vastav kettatähis. Et sel teel oma kettaid defragmenteerida, pead Sa Command Prompt akna käivitama adminstraatori õigustega (kliki nupule Start, tipi otsingukasti sõna cmd, tee üleval cmd.exe'l paremklõps ja vali käsk Run as administrator).

Sa võid defrag käsu jaoks kasutada järgmisi võtmeid:

 

Käsurea Disk Defragmenter ei kuva ekraanile mingit töö kulgemise progressiakent, ainult hiirekursor vilgub. Et katkestada defragmenteerimine, tee command prompt aknas hiireklõps ja vajuta klahve Ctrl+C.

NB! Command Prompt (CMD) aknas käskude sisestamisel jälgi tühiklahvide Pane tühiklahv õigesse kohta panemist, et nad oleksid tipitud sinna kus nad olema peavad - tühiklahvide (Spacebar) ärajätmine on üheks enamlevinud vigadest nende cmd käskude sisestamisel.


Probleemid:

1) Disk Defragmenter ei defragmenteeri ketast täielikult siis kui tal on vähem kui 15 % vaba ruumi (st kettal peab olema vähemalt 15% vaba ruumi, enne kui Disk Defragmenter võib ta täismahus defragmenteerida). Kui Sul on vähem vaba kettaruumi, siis tehakse ainult osaline defragmenteerimine. Käivita Command Prompt aknas käsk defrag koos –a võtmega, et näha vajaliku ketta statistikat (sealhulgas ka olemasoleva vaba ruumi kohta).
2) Sa ei saa defragmenteerida ketast, mis sisaldab palju vigu, et seda jama lahendada, tipi chkdsk d: /f käsk administraatoriõigustega Command Prompt akna käsureale (enne lõpeta kõik oma tööd ja sulge programmid), kus d: asemele pane oma vastav kettatähis. Pärast seda proovi Disk Defragmenter utiliiti uuesti käivitada.
3) Enne defragmenteerimist tühjenda oma prügikast (Recycle Bin).
4) Disk Defragmenter jätab vahele kõik failid, mis on momendil töös. Et saada defragmenteerimisel paremat tulemust, sulge enne selle utiliidi käivitamist kõik oma jooksvad programmid. Veelgi parem, logi ennast välja ja seejärel jälle sisse (kasutade Administrators grupi kasutajakontot).
5) Windows'i pagefile'i ei saa defragmenteerida.

Märkus: Pakun välja ühe hea alternatiivse tasuta defragmenteerija: Iobit Smart Defrag 1.40 programmi, kes soovib, see võib ta alla laadida sealt; ta sobib Windows® Vista™, XP, 2000 ja Windows® 7 operatsioonisüsteemidele. Juhul kui Sa teda sealt kätte ei saa, siis lae ta alla minu "panipaigast"— siit ((seal on küll tema vanem versioon (1.0 Final), mida saab aga kohe pärast installeerimist programmiakna kaudu uuendada klikkides üleval tööriistaribal nupule Update (või Uuenda)). See 1.40 versioon installeeritakse vaikimisi eestikeelse kasutajaliidesega, aga kes soovib ingliskeelset kasutajaliidest, see klikkigu programmiakna vasemas paanis nupule Suvandid ja valigu uues aknas inglise keel (või siis hiina keel).

Hiljem kontrolli, et kas tema uuemat versiooni ei ole välja lastud - kodulehest: http://www.iobit.com/index.html - kui see õnnestub...

Teine üsna hea tasuta defragmenteerija on JkDefrag (Töötab Windows 2000/2003/XP/Vista/2008 operatsioonisüsteemidega)—lae ta alla siit!

Kes kasutab Windows Vista 64-bit versiooni, see laadigu JkDefrag X64 versioon alla siit!

Ülesse

 

 

III. Kõvakettale uute partitsioonide (jaotuste/oblastite - 'volume') loomine ja juba olemasolevate suuruse muutmine - Vista, Win 7, Win 8 (8.1) ja Windows 10:

Windows Vista, Windows 7, Windows 8 / 8.1 või Windows 10 puhul on nüüd võimalus muuta kõvaketta partitsioone ka dünaamiliselt. Eelmistes Windowsi versioonides seda teha ei saanud, sest siis me oleksime kaotanud kõik kõvakettal olemasolevad andmed. Vanemates Windowsi versioonides sai seda teha ainult kolmandate firmade vastavate programmidega näiteks nagu Partition Magic abil. Pealegi on head kolmandate firmade kettajaotuste juhtimise programmid üsnagi kallid ja ka nendega võis juhtuda üsnagi suuri "äpardusi"...

 

NB! Ära kasuta uuemates Windowsi süsteemides kõvaketta partitsioonide muutmiseks ja loomiseks kolmandate firmade vastavaid programme, sest Windows kasutab nüüd NTFS failisüsteemi uuemat ning täiustatumat versiooni, mis ei sobi nende kolmandate firmade kettajaotuste juhtimise programmidega—vähemalt praegu (2007.a.)! Pealegi on nüüd ju Windowsis endas selline hea vahend olemas - Windows Disk Management konsool.

 

Meie olemasoleva kõvaketta partitsiooni (partition) on vaja muuta siis, kui meie mingi juba varem loodud partitsiooni maht kipub väheseks jääma või kui me soovime luua mingi uue partitsiooni mingit teist tüüpi andmete hoidmiseks või kui me ostame uue kõvaketta ja soovime sinna lisapartitsioone luua. Peale selle, kui me ostame poest uue arvuti koos temas oleva Windowsiga, siis on see kõvaketas tavaliselt ainult ühe partitsiooniga (draiv) —C: omaga ja sinna tuleks luua kohe uued partitsioonid (lisajaotused/oblastid). Meil tuleb luua uus partitsioon ka siis kui me tahame installeerida enda kõvakettale lisaks olemasolevale Windowsile ka mingi muu operatsioonisüsteemi (nt Linux'i või teise Windowsi).

Windows Disk Management konsool lubab meil kõvaketta partitsiooni vähendada ja laiendada (st nende mahtu kas vähendada või suurendada); ta lubab luua uusi partitsioone ja formaatida olemasolevaid partitsioone. Ta lubab meil näiteks vähendada olemasoleva partitsiooni, milles on palju vaba ruumi, mahtu ja siis luua sellest vabanenud kettaruumist uus partitsioon. Samuti saame me mingit jaotust suurendada olemasoleva kasutamata kettaruumi arvelt sel juhul, kui see kasutamata (unallocated) kettaruum paikneb kohe tema järel.

Toome näite Windows Vistast, aga kõik see käib ka hilisemate Windowsite kohta:

Et pääseda Disk Management konsoolile ligi, kliki selleks nupule Start, siis tee Computer'il paremklõps ja vali kontekstmenüüst käsk Manage (juhul kui peaks ilmuma UAC dialoogiaken, siis klõpsa Continue), mis avab Computer Management konsooli. (Alternatiivina võib Disk Management konsoolile pääseda ligi nii: Start > Control Panel, klõpsa vasemas paanis Classic View, siis tee 2 x klõps ikoonil Administrative Tools. Seejärel tee 2 x klõps Computer Management'il, juhul kui peaks ilmuma UAC aken, siis klõpsa Continue ja avatakse uus Computer Management aken.)
Avatud Computer Management konsoolis klõpsame akna vasemas paanis elemendile Disk Management, mis asub Storage sektsiooni all.

 

Et nüüd vähendada mingi partitsiooni (teda nimetatakse nüüd "volume") mahtu, otsime selleks ta Disk Management konsooli parempoolse paani allosast ülesse, teeme temal paremklõpsu ja valime kontekstmenüüst käsu Shrink Volume - pilt.


Ilmub Shrink dialoogiaken, kuhu me võime sisestada vähendatava kettamahu suuruse MB'ides. Selles dialoogiaknas tuuakse ära ka jooksva partitsiooni kogumaht, vähendatava kettaruumi maht, mida on võimalik vähendada ja jaotuse kogumaht, mis jääb alles pärast selle jaotuse vähendamist.

Märkus: Ligipääsetava vähendatava kettaruumi maht sõltub ka page, restore ja hibernation failide suurusest või nende olemasolust.

Kui Sa oled valinud antud partitsiooni jaoks vähendatava kettamahu suuruse, siis klõpsa Shrink nupule:

shrink

Kui partitsiooni vähendamise operatsioon on lõpetatud, siis ilmub kohe selle vähendatud jaotuse järele vaba kasutamata (unallocated) kettaruum:

kasutamata kettaruum

 

Et aga laiendada mingit olemasolevat partitsiooni/jaotust (volume), otsi ta sealtsamast ülesse, tee temal paremklõps ja vali kontekstmenüüst käsk Extend Volume. Avatakse Extend Volume nõustajaaken, kus kliki Next. Seejärel ilmub dialoogiaken, kust saame valida kõvaketta, mida me soovime suurendada, tavaliselt on meil ainult üks kõvaketas (Disk 0). Valime nüüd siin kettamahu suuruse MB'ides, mille me tahame lisada olemasolevasse meie poolt valitud partitsiooni, et tema mahtu suurendada; klikime seejärel Next:

extend


extended

Ülaltoodud kahest eelnevast pildist näeme, et me laiendasime oma olemasolevat C: partitsiooni lisades talle 1000MB (1GB) vaba kettaruumi.



Märkus: Me saame laadimis või süsteemiketta partitsiooni laiendada (st suurendada tema mahtu) ainult siis, kui kasutamata/vaba (unallocated) kettaruum asub kohe tema kõrval/järel. Antud näites laiendasime me C: partitsiooni (Mis ongi süsteemikettaks, st see kuhu on installeeritud operatsioonisüsteem—Windows Vista) ja tema kõrval asubki vaba (Unallocated) kettaruum.

 

Kui me oleme enda partitsiooni suurendamise lõpetanud, siis võime me luua kogu oma kasutamata (unallocated) kettaruumist uue formaaditud partitsiooni; teeme sellel unallocated kettaruumil paremklõpsu, valime loodava jaotuse tüübi (tavaliselt New Simple Volume) ja järgime seejärel New Volume Wizard'i juhiseid; antud näites tegime me 28,43 GB kasutamata kettaruumist uue partitsiooni—backup (J:) jaotuse.

uus jaotus


NB! Enne, kui hakkad muutma oma kõvaketta jaotuste struktuuri, tee igaks juhuks oma tähtsamatest andmetest varukoopiad.




NB! Veel üks illustratiivne näide:

Nii Windows Vistas kui ka hilisemates Windowsites on kõvakettale küll lihtne luua uusi partitsioone, neid laiendada ja vähendada, aga siin võib tekkida ka probleeme. Ja seda just C: partitsiooni (volume) puhul siis kui Sinu kõvakettale oli varem loodud juurde mitu uut partitsiooni (kas siis mingi Primary Partition või siis Extended Partitioni sisse loogilised kettad). Sa ei tarvitsenud oma kõvakettale neid lisapartisioone ise luua vaid Sa võisid omandada kompuutri, mille kõvakettale olid nad juba enne Sind loodud.
Kui aga Sinu C: partitsioon hakkab täis saama ja Sa tahad teda nüüd suurendada (laiendada), siis tuleb välja see et seda ei saagi teha. Nimelt saab igat partitsiooni laiendada ainult kohe temale järgneva täiesti vaba/tühja (unallocated) kettaruumi arvel, st temast kohe paremal asuva tühja kettaruumi arvel. Kuid C: kettale järgnevad muud partitsioonid sisaldavad mingeid Sinu andmeid (faile) ja mida sel puhul siis teha? Loe ja vaata sellest siit.


Kuid Windows Vistas ja ka hilisemates Windowsites on aga lisaks sellele veel teatud eripärad:

Allpool kirjeldan natuke täpsemalt nende partitsioonide eripära ja toon näiteks ka selle et kuidas Windows Vista masinasse saab installeerida Windows 7 opsüsteemi.

Kuna mingit teist operatsioonisüsteemi saab installeerida ainult eraldi partitsiooni ja seda nn Primary Partiton sisse, siis loo kõigepealt endale üks selline kõvaketta partitsioon (Peajaotus ehk primaarne partitsioon —Primary Partition).
Kuid Windows Vista ja ka hilisemate opsüsteemide puhul tekitab selle uue Primary partiton'i loomine võib olla natuke segadust, nimelt me ei saagi seda seal luua. Milles asi? Windowsi varasemates versioonides ei saanud Windowsi enda vahenditaga süsteemi ja laadimispartitsiooni (boot partition) laiendada ja seda sai teha vaid kolmandate firmade vastavate programmide abil. (Partitsioonide vähendamine oli samuti võimatu.)

Kuidas on sellega lood aga Windows Vista ja hilisemate opsüsteemide jooksutamisel?

Uuemates Windowsites saab aga kõike teha, Sa võid suvalist partitsiooni sealhulgas ka süsteemi- ja laadimispartitsiooni vähendada ja laiendada (suurendada). Sa võid sellekas kasutada kas Disk Management graafilist kasutajaliidest (Disk Management GUI) või siis Diskpart utiliiti, mille võib käivitada Command Prompt (CMD) akna kaudu; lihtsam on kasutada seda Disk Management vahendit.

Kasutame selle natuke lihtsama ja mugavama Disk Management'i abi ja temast ning tema käskudest tulebki allpool juttu. Ava ta nii: tee Compuer ikoonil paremklõps ja vali käsk Manage; klõpsa avanevas aknas vasemas paanis Storage all parameetrile Disk Management.

Alates Windows Vista opsüsteemist on muudetud ka partitsioonide tüüpe, kui Sa hakkad looma uut jaotust/partitsiooni, siis näed Sa, et ainsaks valikuvõimaluseks on nn "Simple volume" loomise võimalus. Windows XP Pro ja Windows Server 2003 operatsioonisüsteemides oli kahte tüüpi kettaid (partitsioone): Primary ja Extended partition. Seal olid ketaste tüüpideks nn Basic disk (selline kettatüüp on enamikel tavakasutajatel) ja Dynamic disk. Basic draividele sai luua partitsioone ja dynamic draividele võis luua nn volume'sid.
Seega saab alates Windows Vista opsüsteemist aga luua ainult "volume'sid" (Simple volume). Kuid tegelikult lood Sa sellega primary partition'i (primaarse ehk peapartitsiooni) ja ega muid valikuid Sul ei olegi. Seega on alates Windows Vistast kõik kolm esimest partitsiooni, mille Sa lood, reaalselt peajaotused (Primary Partition). Kui Sa lood nüüd neljanda partitsiooni (volume), siis luuakse automaatselt üks laiendatud partitsioon (Extended Partition) kasutades selleks kõvakettal oleva kogu ülejäänud vaba ruumi. Selle Extended jaotuse sisse luuaksegi siis ja saab ka edaspidi luua suvalise arvu nn loogilisi kettaid (logical drive).
Tavaliselt kasutatakse nn basic disk'i (Simple Basic), mis on füüsiline kõvaketas ja mis sisaldab peapartitsioone, ühte 'extended' partitsiooni ning 'loogilisi' kettaid; partitsioone ja loogilisi kettaid nimetatakse basic ehk simple volume'ks.

Näide Windows 8.1 opsüsteemiga kompuutri "Computer Management" konsoolist ja selle "Disk Management" utiliidist. Siin võib Windowsi enda sees formaatida või kustutada D: draivi (Windows 7 opsüsteemiga), E: draivi (st RECOVERY partitsiooni) ja H: ning J: draivid (välised USB kõvakettad).
I:
draivi (st USB mälupulka) saab ainult formaatida.
Aga sisemise kõvaketta (Disk 0) puhul ei saa siin C: partitsiooni (peapartitsiooni koos Win 8.1 süsteemiga) formaatida või kustutada, seda saab käsu "Shrinc volume" abil ainult vähendada. Partitsioonide poolt hõivatud ruumi saab siin vähendada siis E:, C: ja D: partitsioonide puhul - käsu "Shrinc volume"abil:

Näide Windows 8.1 opsüsteemiga kompuutri "Computer Management" konsoolist ja selle "Disk Management" utiliidist.

 

Ja sama näide, aga juba Thic PC (endine My Computer või Computer) aknast:

Ja sama näide, aga juba Thic PC (endine My Computer või Computer) aknast

 

Märkus: Vanemates kompuutrites on tavaliselt ainult üks kõvaketas, mis on ka ühtlasi ka nn MBR (Master Boot Record) ketas, st ketas, kuhu on installeeritud üks või mitu operatsioonisüsteemi ja selle MBR'i abil alustatakse ühe või mitme opsüsteemi alglaadimist.
Kui Sa hakkad Windows Vistas (või Windows 7's) vähendama mingi partitsiooni kettaruumi ehk mahtu, siis paigutatakse antud jaotuses olevad failid ümber ja sel teel luuakse uus vaba kettaruum. Kuid peab ka seda teadma, et kui Sa üritad vähendada partitsiooni, mis sisaldab mittesiirdatavaid faile (näiteks nn "page file" või "shadow copy", mis asuvad tavaliselt C: kettal), siis ei saa Sa antud partitsiooni vähendada. Kui Sa tahad ikkagi sellist partitsiooni vähendada, siis siirda need failid ajutiselt muusse partitsiooni, seejärel vähenda see oblast ära ja lõpuks too need failid jälle tagasi. Sa võid need mittesiirdatavad failid ka kustutada ja seejärel nad uuesti luua...




Näide sellest, et kuidas luua mingit uut partitsiooni, et installeerida sinna suvalist teist operatsioonisüsteemi, näiteks Windows 7:

Kuna Sa saad alates Windows Vista operatsioonisüsteemist kasutada oma uute partitsioonide loomisel ainult käsku "Simple volume", siis:

1) Kui Sul on oma kõvaketas ainult ühe jaotusega (partition) ja selleks on tavaliselt C: jaotus/ketas, siis nüüd kui Sa lood kaks järgmist uut partitsiooni, siis on need automaatselt primaarsed/põhi partitsioonid (Primary partition) ja Sa võid ühte neist installeerida ka oma Windows 7 või mingi muu opsüsteemi.

2) Kuid väga paljud kasutajad on endile ostnud arvuti, kuhu on Windows Vista juba sisse installeeritud (nn OEM kompuuter) ja üsna tihti on nii et kõvakettal võib juba 3 primaarset partitsiooni juba olemas olla: Näiteks võib üks neist olla nn "EISA Configuration" peajaotus (Sinna on installeeritud Diagnostics & EISA Configuration utiliidi töö jaoks vajalikud failid. Seda utiliiti saab kasutada diskettidelt ja tema abil saab konfigureerida süsteemi ISA ja EISA seadmeid, sel juhul ei pea me kasutama buutimisdisketti või plaati. Tegelikult on ta täiesti mõtetu ja tänapäeval mittevajalik asi...); teiseks primaarseks partitsiooniks on loomulikult see jaotus, kuhu on installeeritud ka Windows Vista (C: ketas) ja kolmandaks peajaotuseks võib olla nn "RECOVERY" primary partition, mida saab kasutada oma "otsad andnud" süsteemi taastamiseks ja tema tagasiviimiseks tehase algseadistusteni.
Seega on meil 3 primaarset/põhi partitsiooni juba olemas ja rohkem me neid luua ei saa, sest meie kõvaketas on MBR ketas ja me saame luua lisaks veel ainult ühe Extended partitsiooni ja tema sisse omakorda hulga Logical disk'e. Kas me võime nendesse loogilistesse ketastesse, mis asuvad Extended partitsiooni sees, installeerida mingi muu operatsioonisüsteemi? Vastus on "ei" ja "jah".


* Me võime sinna Extended partitsiooni loogilisse kettasse installeerida Windows NT-le baseeruvaid operatsioonisüsteeme (Microsofti omad, näiteks Vista, Win XP, win2k, Windows 7 jne). Nende installeerimise käigus paigaldatakse mõned failid ka laadimisjaotuse/ketta juurkausta. Näiteks on Windows 7 loodud Windows Vista tuumale ja arhitektuurile ning seega võime me ta installeerida julgelt ka sinna Extended jaotuses olevasse Logical disk'i.

* Kuid mitte-Microsoft'i operatsioonisüsteeme (nt Linux / Ubuntu) me sinna installeerida ei saa, sest nad ei ole buutimisvõimelised, st me ei saa pärast kompuutri käivitamist nendesse sisse. Selliseid operatsioonisüsteeme võib installeerida ainult Primary partition'i.

 

3) Seega kui meil on oma kõvaketas ainult ühe partitsiooniga (C: omaga), siis vähendame tema mahtu paremklõpsu käsu Shrink Volume... abil, seejärel loome käsu New Simple Volume... abil ühe uue partitsiooni (Primary partition'i) ja installeerime sinna sisse näiteks Windows 7 opsüsteemi.
Kui meil on oma kõvakettal juba 3 peajaotust olemas, siis vähendame käsu Shrink Volume... abil viimase partitsiooni (tavaliselt C:) mahtu ja loome käsu New Simple Volume... abil vabanenud ruumi arvel ühe uue partitsiooni. Sel juhul luuakse automaatselt ka Extended jaotus, kuhu sisse see meie loodud "simple volume" (logical disk) pannaksegi ja sinna me siis installeerimegi näiteks Windows 7-e.

4) Aga kui Sa olid juba varem loonud endale mingid logical disk'id (D:, E:, F: jne), mis asuvad seega seal Extended jaotuses, siis vii viimasest loogilisest kettast kõik vajalikud failid üle kusagile mujale jaotusse, seejärel formateeri ta käsu Format... ('format' - ümbervormindamine) abil ja installeeri sinna Windows 7.
Kui Sa tahad aga oma kõvaketast ümber korraldada/jaotada ja võib olla oma ka C: ketta partitsiooni natuke suurendada, siis on veelgi kindlam ja parem moodus on teha nii:

- Vii oma loogilistelt ketastelt (D:, E:, F: jne) kõik ajutised failid üle C: kettale või välisele USB kettale või siis DVD plaatidele;

- Seejärel kustuta käsu Delete Volume... abil üksteise järel kõik oma logical drive'd (NB! Mitte C: ega RECOVERY oma!);

- Nüüd tekkis Sinu kõvakettale hulga vaba ruumi (Unallocated space) ja Sinna loogi siis käsu New Simple Volume... abil üks või mitu uut partitsiooni, millede jaoks luuakse automaatselt ka see Extended jaotus, kuhu sisse nad pannaksegi;

- Kui vaja, siis too oma ajutiselt mujaleviidud failid jälle tagasi ühte neist äsjaloodud uude jaotusse ja ühte tühja jaotusse (viimasesse) installeeri ka Windows 7.

 

Järgmine pilt näitab, et Windows 7 on installeeritud Windows Vista masinasse D: partitsiooni (õigemini Extended partitsiooni D: loogilisse kettasse) - pilt.

Täpsemat infot kõvaketta puhastamisest, temale jaotuste loomisest ja formaatimisest (käsud FDISK ja FORMAT; 'format' - ümbervormindamine) ning operatsioonisüsteemi installeerimise ettevalmistamisest saad siit!


NB! Veel üks illustratiivne näide: Nii Windows Vistas kui ka hilisemates Windowsites on kõvakettale küll lihtne uusi partitsioone luua, neid laiendada ja vähendada, aga siin võib tekkida ka probleeme. Ja seda just C: partitsiooni (ketta/jaotuse) puhul siis kui Sinu kõvakettale oli varem loodud juurde mitu uut partitsiooni (kas siis mingi Primary Partition või siis Extended Partitioni sisse loogilised kettad). Sa ei tarvitsenud oma kõvakettale neid lisapartisioone ise luua vaid Sa võisid omandada kompuutri, mille kõvakettale olid nad juba enne Sind loodud.
Kui aga Sinu C: partitsioon hakkab täis saama ja Sa tahad teda nüüd suurendada (laiendada), siis tuleb välja see et seda ei saagi teha. Nimelt saab igat partitsiooni laiendada ainult kohe temale järgneva täiesti vaba/tühja (unallocated) kettaruumi arvel, st temast kohe paremal asuva tühja kettaruumi arvel. Kuid C: kettale järgnevad muud partitsioonid sisaldavad mingeid Sinu andmeid (faile) ja mida sel puhul siis teha? Loe ja vaata sellest sealt.

Ülesse

 

 

IV. Windows Vista reservkoopiate loomise programm (Backup):

Windows Vista uus arhiveerimis ehk reservkoopiate tegemise programm (Backup) on oma eelmistest versioonidest parem kuid on ka puudusi:

NB! Reservkoopiate loomisest Vista's saad täielikuma ülevaate siit!

 

CompletePC Backup utiliit:

CompletePC Backup utiliit (ta kuulub Vista Backup koosseisu) lubab meil teha oma kõvaketta jaotustest (partitions) nn tõmmise ehk pildifaili (reservkoopia) juhuks kui meie süsteemiga midagi juhtub ja meil on vaja oma kõvaketas taastada. See sarnaneb mingil määral sellele, mida teevad ka kolmandate firmade taolised programmid (nt Norton’s Ghost). Kui selline reservkoopia on meil tehtud, siis saame me kasutada enda Vista installeerimise DVD plaadi System Recovery parameetrit, et taastada oma eelnevalt loodud varukoopia.
CompletePC Backup on meie poolt valitud jaotuste täielik reservkoopia, kuid seejuures ei saa neid kasutada individuaalsete failide, kaustade või seadistuste taastamiseks. Need arhiivifailid, mis me loome, sisaldavad seeria XML faile, katalooge ja peapilti, mida hoitakse VHD formaadis.

*Märkus: CompletePC Backup ei ole lülitatud Windows Vista Home Basic ja Windows Vista Home Premium versioonidesse ja tema ikooni ei ole näha ka Backup akna vasemas paanis (ülaltoodud pildil on ta küll olemas, aga tegemist on ka Windows Vista Ultimate versiooniga).

Et luua antud utiliidiga oma kõvaketta jaotustest reservkoopia, selleks peab meil olema kas väline kõvaketas või komplekt DVD plaate või siis mingi lisajaotus omaenese kõvakettal. Allpoolses näites kasutame oma kõvaketta ühte eraldi jaotust.
Avame Windows Vista Bacup'i (Start> All Programs > Accessories > System Tools > Backup and Restore Configuration). Avatakse Backup and Restore Configuration aken, klõpsa siin vasemas paanis CompletePC Backup ikoonile. Seejärel näed Sa samas aknas oma viimase arhiivi nimetust ja tema salvestamise asukohta (Juhul, kui ta oli Sul enne loodud; selles näites siin ei ole varem mingit reservkoopiat tehtud).
Klõpsa Create Backup nupule, et jätkata:

alusta arhiveerimist


Seejärel skaneerib CompletePC Backup meie süsteemi kontrollimaks, et kuhu selle varukoopia võiks salvestada (juhul, kui Sa planeerid oma loodava arhiivifaili salvestada DVD-RW plaadile, siis pane enne tühi plaat oma DVD-ROM seadme sahtlisse). Kui Sa oled arhiivi salvestamise asukoha välja valinud, siis kliki Next nupule.

Märkus: Sa ei saa oma loodavat varukoopiat salvestada süsteemipartitsiooni (System Partition), st sinna partitsiooni, kuhu on installeeritud Windows Vista (tavaliselt on selleks C: draiv) - pilt.


Kui Sa olid kas Windows Vista installeerimise käigus või siis hiljem loonud oma kõvakettale mitu partitsiooni (volume), siis võid Sa nüüd valida, et milliseid partitsioone tuleb arhiveerida, süsteemipartitsioon (siin C:) on vaikimisi alati valitud. Kui Sa oled enda arhiveeritavad jaotused välja valinud, siis kliki Next:

vali jaotused

Järgmises aknas kontrolli veelkord oma valikud üle ja kui kõik on õige, siis kliki nupule Save settings and start backup - pilt.

Süsteemi või ketta jaotuste reservkoopiatest taastamine:

Kui Sinu varukoopia on CompletePC Backup abil loodud, siis saad Sa hiljem mingite "jamade" korral oma jaotused või terve süsteemi jälle taastada ning kõik on OK.
Et taastada, tee järgmist:

 

OLULINE! Kes omavad Windows Vista Home Basic või siis Windows Vista Home Premium versiooni ja ei saa kasutada seda Windows Vista Backup programmi koosseisu kuuluvat head Complete PC Backup utiliiti, need võiksid Windows Backup'i asemel kasutada hoopis mingit korralikku kolmandate firmade reservkoopiate loomise programmi, millega saab luua peale eraldi kaustade/failide ka tervest süsteemist või siis kõvaketta eraldi jaotustest reservkoopia. Ja kuna see Vista enda tavaline backup vahend on siiski üsna nigel, siis tulekski kasuta kolmandate firmade vastavaid programme. Kuna tänapäeval on USB välised kõvakettad juba üsna odavad, siis soovitakski osta endale üks selline 300 kuni 500 GB'ine väline kõvaketas ja hakata kas oma tervet süsteemi või siis kõvaketta eraldi jaotusi sinna arhiveerima.

Headeks taolisteks programmideks on:

 

Kahjuks on osa ülaltoodud programmidest tasulised, aga Internetist (näiteks Torrent saitidest) saab alla tõmmata ka nende "tasuta" versioone...
Kes veel ei tea, et mida need Torrent saidid tähendavad, need saavad sellest ülevaate siit!

NB! Reservkoopiate loomisest Vistas saad täielikuma ülevaate siit!

Ülesse

 

Edasi Vista muud asjad II. osa >

< Tagasi

 

< Tagasi Windows Vista esilehele ja sisukorda

 

Saada ka enda tuttavale lugemiseks!

Kui Sa saadad meili, siis on Sinu saadetavas kirjas selle lehe aadress juba
olemas ja muu saad ise juurde lisada.

Sisesta siia saaja e-mail aadress:

elaja kojuAbout Us |Site Map | ©2006 Ahv & Co Eesti Vabariik