Vista sisukordaVista sisukorda

Koju_1 Koju1 Koju_2 Koju2 SISUKORD ArvutiabiKoolitus & help

Minu lugu...

 

32-bit (x86) ja 64-bit (x64) Windowsi versioonide erinevused ning eelised.

32-bit (x86) Windows vs 64-bit (x64) Windows.

32-bit programmid vs 64-bit programmid.


[Käib Windows XP, Vista, Windows 7, Windows 8 (8.1) ja Windows 10 kohta.]

 

 

Kirjutatud septembris 2008 (hiljem aga täiendatud)

 

 

 


Natuke mõistetest ja mida tähendavad Windowsi 32-bit ja 64-bit versioonid? (Microsoft kasutab nende jaoks termineid "x86" ja "x64".)

 

Märkus: See alltoodu kehtib ka Windows XP, Windows 8 (8.1) ja Windows 10 kohta kuigi ma neist siin eraldi juttu ei tee...


Mida tähendab termin "bit" üldiselt (juhul kui me ei pea siin ainult silmas arvuti arhitektuuri ja peaprotsessori registrit)?

Kui me töötleme kompuutriga mingeid andmeid, siis mõtleme me andmete all andmeid, mis on giditaalsel kujul, st andmeid, mis koosnevad bitijadadest ehk märkide 0 ja 1 jadadest (string). Kahendsüsteemis on tavaelus kasutatava kümnendsüsteemi arvud tõlgitud ühtede ja nullide jadaks, sellisel moel on võimalik tõlkida arve arvutile arusaadavasse keelde: 1 on elektriimpulss, 0 tähendab aga elektriimbulsi puudumist.
Bit (binary digit) on binaarne number (kahendsüsteemne arv) ja kahendsüsteemis märgitakse arve ainult kahe numbri abil: 0 ja 1. Üks koht kahendarvus on üks bit, mis on ka andmehulga põhiline mõõtühik.

Nagu ka  kümnendsüsteemis, milles arvude esitamiseks kasutatakse numbreid 0 kuni 9, luuakse ka kahendsüsteemis suuremad arvud numbrite (0 ja 1) kombinatsioonidest.  
Bit ongi kõige väiksem digitaalne andmeühik, kaheksa bitti moodustavad ühe baidi (byte).

bit—tähendab seega binaarset ühikut/numbrit (kahendsüsteemset arvu/numbrit), mis võib olla suurusega kas siis 0 või 1. Kompuutertehnoloogias kasutataksegi baasühikuna bit'i, mis on ühtlasi ka kõige väiksemaks mõõdetavaks ühikuks.
Üksainus bit võib aga ka tähendada suurust/väärtust, mis võib olla kas 0 või 1, kas üks või null, kas õige (true) või vale (false), kas no või yes, kas must või valge või siis "lüliti", mis võib olla kas "sees ehk sisse lülitatud" ("on") või "väljas ehk välja lülitatud" ("off").

bait (byte)—see on bittide komplekt, mis koosneb tavaliselt 8 bit'ist ja ta võib esindada kuni 256 väärtust (0–255).
Seega on byte digitaalne andmeühik, mis koosneb seega 8 bitist. Ühe baidiga saab esitada väärtusi 0 kuni 255, seega märkida 256 sümbolit, numbrit või värvitooni.

Kompuutertehnoloogias märgitakse baite järgmselt:

1 kilobait = 1 KB = 1024 baiti,
1 megabait = 1 MB = 1 048 576 baiti,
1 gigabait = 1 GB = 1 073 741 824 baiti,
1 terabait = 1 TB = 1 099 511 627 776 bait,
jne..
.

"Sõna" ("word")—see on natuke suurem kui bait, aga tal ei ole standardset suurust ja ta esindab kompuuter-protsessortehnoloogias ühte registrit.
IA-32 arhitektuuris (Inteli arhdektuur, 32-bit'ine), mida kutsutakse põhiliselt x86 või x86-32 arhitektuuriks, nimetatakse 16 bitti "word'iks" ((32 bitti on aga topeltsõna (double word ehk dword)), muudes kompuuterarhitektuurides omab "word" suurusi 8, 32, 64, 80 või midagi muud.

Märkus: DWORD mõiste:

Graafikaseadmete (skännerid, digitaalkaamerad jne), graafikaprogrammide ja kompuutri display puhul kasutatkse sellist mõistet nagu piksel (pixel—"pildi element" ) ja pikseli füüsiline suurus sõltub sellest, et kuidas me seadsime oma ekraani resolutsiooni.
Kui piksel kirjeldab mingit värvi, siis kasutab ta selleks värvispektrumi kolme komponenti—RGB (red-punane, green-kollane ja blue-sinine). Värvipikseli kirjeldamiseks võib kasutada kuni kolme baiti andmeid, üks bait iga põhilise värvikomponendi jaoks. True color või 24-bit värvisüsteem kasutab kõiki kolme baiti, aga paljud paljud värvisüsteemid kasutavad ainult ühte baiti, mis sisaldab ainult 256 erinevat värvitooni.
32-bit värvisüsteem määratleb samuti bittide hulka, mida iga piksel sisaldab, kuid siin kasutatakse 24 bitti värvide ja 8 bitti kontrollinformatsiooni jaoks.
Digitaalsetes piltides/kujutistes viitab 32-bitti sellele, et pilt on 24-bit truecolor kujutis, mis sisaldab ka 8-bit'ist alfa kanalit (alpha channel). Tavaliselt defineeritakse truecolor'it kui värvi, mis sisaldab vähemalt 256 punast, rohelist ja sinist värvivarjundit ning kokku võib neid olla vähemalt 16,777,216 värvivarjundit.
Üks bait (8 bitti) kanali kohta lubab 256 (28) tooni ühe värvikanali jaoks, seega on igas pikselis 16,777,216 (224) värvi.

On olemas ka nn 32-bit failiformaat, mis on binaarne failiformaat, kus iga informatsioon on defineeritud 32 bitiga (või 4 baidiga), näiteks Windows Metafile (WMF).

32-bit ja 64-bit arvutite arhitektuurid ning protsessorite (CPU) registrid:

Tänapäeva kompuutrid võivad olla kas 32-bit ja 64-bitised või siis isegi 128-bitised kompuutrid. Mida see 64-bit siis tähendab? Kui me räägime 32-bit ja 64-bit personaalsetest kompuutritest, siis näitab xx-bit formaat seda et kui lai on CPU (peaprotsessori) register. Kompuutri arhitektuuris on protsessori register väiksemahuline osa (salvestuskoht) kus hoitakse andmeid selleks et neile saaks kiiresti ligi (nendele andmetele saab siis kõige kiiremini ligi). Protsessori register on mälu hierarhia tipus ja see võimaldab protsessoril neile andmetele kõige kiirema ligipääsu - see tõstab ka kompuutri jõudlust.
Bit termin viitab seega registri laiusele, kus 64-bit register võib hoida palju rohkem andmeid kui seda 32-bit register ja 32-bit register võib omakorda hoida suuremat hulka andmeid kui seda 16-bit ja 8-bit registrid. 32-bit registriga protsessoris on ülempiiriks 232 mäluaadressi ja tema puhul saab ligi ainult kuni 4GB füüsilisele mälule (RAM).

2001. a. lasi Microsoft välja oma esimese Windows XP 64-bit versiooni, mis toetas aga väga väikest osa draivereid ja tarkvara ning mis "pakkus" üsna palju peavalu... Kuid seoses Windows 7 väljatulekuga on need asjalood kardinaalselt muutunud ja poes pakutakse suurel hulgal ka 64-bit Windows 7 opsüsteemidega kompuutreid.

Veel selgituseks: 32-bitine kompuuter tähendab seda, et tema peaprotsessor võib töödelda ühekorraga 32 protsessi ja edastada korraga 32 bitist infot ning kasutada mäluaadresse, mis on esitatud 32 bitiselt (64-bitine kompuuter on seega 2x võimsam).

Antud artikliga seoses ja maakeelde panduna näitab 32-bit või 64-bit kompuutri (arvuti) arhitektuur seda, et kui suurt hulka andmebitte (bits) suudetakse ühekorraga (paralleelselt) tõõdelda või siis edasi toimetada.


Näiteks viitab siin 32-bit termin siis järgmisele:

  • Protsessor (CPU)—osutab registri mahule; 32-bit protsessor võib töödelda andmeid ja mäluaadresse, mis on esindatud 32 bitistena. Ehk teisisõnu on mäluaadressid 32 bitise pikkusega ja neid hoitakse binary numbrites (2-nd süsteemi numbrites).
    Seal on ligikaudu 4 miljardit erinevat 32-bit binary numbrit (2ˆ32=4 294 967 296) ja seetõttu saame me oma 32-bitises kompuutris kasutada kuni 4GB füüsilist mälu, mis on praegu enamus kasutajatele enam-vähem piisav.

    Igale protsessile määratakse selles 4 GB virtuaalses mälus (virtuaalmälus) omaenda eraldi teistest isoleeritud aadressiruum (mäluaadress) sõltumata ligipääsetava füüsilise mälu mahust. Iga protsess on teistest isoleeritud ja omab selles 4GB aadressiruumis omaenda aadressi.
    Seega on seda virtuaalset mälu tavaliselt palju rohkem kui füüsilist mälu (RAM). Kompuutri füüsilise mälu maht ei ole seotud mälu aadressiruumi mahuga. Näiteks kui kompuutris on 256MB füüsilist mälu, siis on seal selle füüsilise mälu jaoks 4GB mäluaadresse ja kui kompuutrisse on paigaldatud näiteks 8GB füüsilist mälu, siis on seal selle mälu jaoks ikkagi ainult 4GB aadressiruumi.

    Programmid ise ei pääse füüsilisele mälule otse ligi vaid kui programm nõuab rohkem mälu, siis Windows viib vajaliku osa füüsilisest mälust (juhul kui seda momendil jätkub) sinna mälu aadressiruumi ja sealt siis saabki see programm vajaliku lisamälu.


    NB! Piltlikult õeldes, kui Sul on 32-bitine vanem kompuuter, siis ei ole mõtet paigaldada talle üle 4 GB füüsilist mälu, sest kasutada saab ikkagi ainult kuni 4 GB mälu (reaalselt veelgi vähem: 3 - 3,5 GB).


  • Siin (bus—emaplaadi üks osa)—näitab seda et kui palju "juhtmeid/kanaleid" on siinis ja 32-bitine siin edastab korraga/paralleelselt 32 bitti andmeühikuid.

  • Operatsioonisüsteem—viitab otseselt bittide hulgale, mida kasutatakse mäluaadresside jaoks (näiteks Windows Vista mingis 32-bit versioonis).
  • Terminid 32-bit ja 64-bit viitavad siis sellele, et kuidas kompuutrite protsessorid (CPU) töötlevad informatsiooni ehk kui kiiresti nad seda teevad. 32-bit protsessor võib korraga töödelda kuni 2^32 matemaatilist numbrit, aga 64-bit protsessor võib ühekorraga tegeleda kuni 2^64 ehk ligi 18.4 kvintiljoni (18,400,000,000,000,000,000) matemaatilise numbriga.

    Koos Windows XP-ga ilmusid ka spetsiaalsed Windowsi versioonid, mis kasutasid Inteli ja AMD 64-bit protsessoreid. Mitte just väga kaua aega tagasi müüdi kodukasutajatele põhiliselt ainult 32-bit kompuutreid, need kes aga ostsid palju-palju kallima 64-bitise kompuutri, olid kas tehnoloogiafännid või siis need kes kasutasid väga suurt mäluhulka nõudvat tarkvara, sest 64-bit PC'd toetavad suuremahulist mälu.
    Seega kasutati siiamaani tavaliselt Windowsi mingit 32-bit versiooni ja Windowsi varasematest operatsioonisüsteemidest olidki kodukasutaja jaoks kõik Windowsi operatsioonisüsteemid 32-bit'ised (v. a. Windows XP, mis oli esindatud ka 64-bitises variandis).
    64-bitine Windows võib utiliseerida palju rohkem mälu kui seda 32-bitine Windowsi versioon, st Sa saad näiteks 32-bitise Windows Vista'ga kasutada kuni 4 GB füüsilist mälu (reaalselt aga veelgi vähem), aga tema 64-bitise versiooniga kuni 128 GB ja isegi rohkem füüsilist mälu (RAM). Kuna kompuutri jõudluse ja kiiruse puhul mängivad kõige tähtsamat osa just tema protsessor ja füüsilise mälu (RAM) maht, siis ongi ses suhtes parem kasutada 64-bit Windowsit.
    Mõned aastad tagasi alustati 64-bitiste kompuutrite masstootmist ja nüüdseks on ka nende hinnad tunduvalt langenud, loomulikult on üheks põhjuseks ka see et kompuutrite hinnad on üleüldse tublisti langenud. Nüüd on näiteks Windows Vista või Windows 7 operatsioonisüsteemi iga versioon kättesaadav nii 32-bit kui ka 64-bit (Microsoft kasutab nende jaoks termineid x86 ja x64) versioonina ja enamus tänapäeva CPU protsessoreid ning emaplaate on x64 põhised ning seega toetavad nad ka 64-bit operatsioonisüsteeme.
    Kui Sa olid hiljaaegu ostnud endale uue kompuutri, kus oli Windows juba olemas, st ta oli sinna eelinstalleeritud (nn OEM kompuuter), siis on see suure tõenäosusega 32-bit (ehk x86) Windows. Kuid üha rohkem ilmub müüki neid kompuutreid, kuhu on eelinstalleeritud mitte 32-bitine Windows vaid hoopis selle 64-bit'ine variant. Tulevikus, nii-umbes alates 2013 - 2014. aastast, pakutakse poodides ja Internetis juba põhiliselt ainult 64-bit Windowsi operatsioonisüsteemiga kompuutreid.

    Märkus: Kui Sa tõmbad Internetist alla mingi Windowsi ja kui Sul on natuke vanem kompuuter, siis vaata, et see oleks ikka tema 32-bitine variant. Et kasutada 64-bit või Windowsi, peab Sul selleks olema 64-bitine protsessor ja samuti 64-bitised draiverid oma riistvara jaoks (printer, väline kõvaketas jne). Enamik uuemaid kompuutreid sobivad ka 64-bit Windowsitele.


    NB! Netbook kompuutrite puhul tuleb arvestada ka seda et nad jooksevad Intel Atom platvormil (vähemalt praegu 2008), mis töötavad ainult Windowsi 32-bit versioonidega ja seega ära muretse endale x64 Win 7 versiooni. Kui Sul on Windows XP-ga Netbook ja tahad teda uuendada (upgrade) Windows 7 operatsioonisüsteemiks, siis muretse ikka see odavam Win 7 Upgrade 32-bit DVD plaat või siis tema ISO fail.

    Kui Sa lähed nüüd poodi ja tahad osta mingit kompuutrit, siis uuri müüja käest, et kas on saadaval ka Windowsi 64-bit versiooniga kompuutrit ja kui on, siis soovitaksin Sul selle osta, sest hinnavahe on neis minimaalne; täpselt samuti käitu ka Internetist ostmisega (või Windowsi allalaadimisega), sel juhul pead aga kindel olema, et Sinu kompuuter on 64-bit toega (st sobiva protsessori- ja emaplaadiga) - kõikidel uuematel lauakompuutritel peaks see tugi olemas olema. Peale selle peab arvestama ka sellega, et nii mõnedki vanemad programmid ja seadmed ei hakka selle 64-bitise versiooniga töötama—kas puuduvad sobivad draiverid või siis nad ei ühildugi 64-bit Windowsiga, aga selliseid probleeme jääb üha vähemaks ja vähemaks...

    Näiteks Windows Vista Ultimate täishinnaga karbiversioon (retail) sisaldab mõlemat nii tema 32-bit (x86) kui ka 64-bit (x64) versiooni; karbis on kas kaks eraldi DVD plaati või siis on nad pandud ühele dvd plaadile ja Sa saad installeerimise käigus valida vajaliku versiooni. Kes ostab aga mingi muu Vista karbiversiooni, siis need võivad osta hiljem väga väikse raha eest ka selle 64-bitise versiooni.

    Ülesse

     

     

    Windows 32-bit (x86) ja 64-bit (x64) versioonide erinevused:

    Windowsi 64-bit versioonid on funktsionaalsuse poolest täiesti identsed oma suguvendade 32-bit versioonidega, kuid 64-bit redaktsioonid sisaldavad peale selle ka mõnda täiesti unikaalset vahendit.
    Kõige suuremaks erinevuseks on mälule ligipääsu võimalused, mälu juhtimine ja täiendatud turvalisus. Nagu juba ülalpool sai mainitud, siis on 64-bit (x64) Windowsi üheks peamiseks eeliseks just see et temaga saab ligi füüsilisele MÄLULE (RAM), mis on suurem kui 4 GB-i. (32-bit Windowsi puhul saab maksimaalselt kasutada ainult kuni 4 GB füüsilist mälu.)
    Olenevalt sellest, et milline Windowsi versioon (Vista, Windows 7, Windows 8 / 8.1 või Windows 10) on Sinu kompuutrisse installeeritud, toetab Windowsi 64-bitine versioon füüsilist mälu alates 1 GB'st kuni 128 GB-ni (aga ka suuremas mahus füüsilist mälu).

    Seega võib 64-bit Windows töötada palju efektiivsemalt ja kiiremini ning Sa saad üheaegselt jooksutada palju suuremat hulka programme.

    Windowsi 32-bit versioon lubab kasutada kuni 4 GB füüsilist mälu, aga kuna ta tunnistab reaalselt vaid 3,25-3,5 GB paigaldatud 4 GB'ist mälust, siis ei ole erilist mõtet enda kompuutrisse 4 GB mälu paigaldada. Noh, aga kui rahakott võimaldab, siis võib ka 4 GB panna, osa sellest kulub ikkagi marjaks ära...
    64-bit'iste protsessorite puhul tuleks aga seda mälumahtu vähemalt kahekordistada, st kui Sa hakkad ise installeerima 64-bitist Windowsi, siis on seda mõtet teha ainult siis kui Sul on vähemalt 4 GB või veelgi parem 8 GB või rohkem füüsilist mälu.

    Üsna oluliseks eeliseks Windowsi 64-bit versioonide puhul on ka tema uued turvavahendid ja need on järgmised:


    Millele peaks tähelepanu pöörama enne kui Sa ise installeerid Windowsi 64-bit versiooni—tema miinused:

     

    Kuid siin tahaks nende miinuste juures kohe märkida seda et neid puudusi on hakatud üsna usinalt likvideerima ja seda muret jääb üha-üha vähemaks; nii programmide kui ka draiverite tootjad pööravad üha rohkem tähelepanu just 64-bit operatsioonisüsteemidele. Enamik programme, mis on kirjutatud ainult Windowsi 32-bit versioonidele, jooksevad väga hästi ka 64-bit Windowsiga masinates.
    Ja kui Sa ostad poest kompuutri koos eelinstalleeritud 64-bit Windowsiga, siis on seda jama veelgi vähem.


    Windowsi 32-bit ja 64-bit versioonide erinevustest üksikasjalikumalt:

    Arhitektuur
    Windowsi 32-bit (x86) versioonid
    Windowsi 64-bit (x64) versioonid
         
    Süsteeminõuded
    1-gigahertz (GHz) 32-bit (x86) protsessor või 64-bit (x64) protsessor, 512 MB füüsilist mälu (RAM)
    1-GHz 64-bit (x64) protsessor, 1 GB füüsilist mälu (RAM) (soovitatav on omada 4 GB mälu)
    Mälule ligipääs
    32-bit Windowsi versioon (Vista, Win 7, Win 8 / 8.1, Win 10) võib ligi saada kuni 4 GB-le füüsilisele mälule.
    64-bit Windowsi versioon (Vista, Win 7, Win 8 / 8.1, Win 10) saab kasutada füüsilist mälu alates 1 GB kuni 128 GB ja rohkema mäluni.
    Mälule ligipääs olenevalt Windowsi versioonist
    Kõik 32-bit versioonid (Vista, Win 7, Win 8 / 8.1, Win 10) võivad saada ligi kuni 4 GB'le füüsilisele mälule.

    Vista ja Windows 7 Home Basic - 8 GB mälule
    Vista ja Windows 7 Home Premium - 16 GB
    Windows Vista Business - 128 GB
    Windows 7 Professional - 192 GB
    Windows 7 Enterprise – 192GB
    Windows 7 Ultimate – 192GB
    Windows Vista Enterprise – 128GB
    Windows Vista Ultimate – 128GB

    Windows 8 (8.1) baasversioon (standard) toetab kuni 128 GB füüsilist mälu
    Windows 8 (8.1) Pro ja Enterprise toetavad aga kuni 512 GB mälu.

    Windows 10 jaoks on kohe siin allpool toodud ära eraldi tabel - seal.

    !!! Toetatava mälu maht ei sõltu ainult Sinu Windowsi versioonist. Sa pead ka kontrollima seda et kui suurt mahtu mälu Sinu kompuutri emaplaat ja protsessor suudavad maksimaalselt toetada - sellest info siinsamas allpool.

    DEP
    32-bit Windows (Vista, Win 7, Win 8 / 8.1, Win 10) kasutab tarkvarale-baseeruvat DEP versiooni.
    64-bit Windows toetab riistvara DEP'i.
    Kernel Patch Protection (PatchGuard)
    32-bit Windowsile ei ole see vahend kättesaadav.
    Siin on see kaitsemehhanism aga olemas.
    Draiverite digitaalne signeerimine
    Windowsi 32-bit versioonides võib kasutada ka signeerimata draivereid.
    64-bit Windowsi puhul peavad aga kõik draiverid olema signeeritud.
    32-bit draiverite tugi
    32-bit Windows toetab 32-bitiseid draivereid, mis on loodud tema jaoks.
    64-bit Windowsi versioonid ei toeta 32-bit seadmete draivereid.
    16-bit programmide tugi
    32-bit Windows toetab osaliselt 16-bitiseid programmme.
    64-bit Windowsi versioonid ei toeta 16-bit programme (st ei toetata vanemaid programme ja mänge - ka need on ju programmid).


    Kui nüüd uurida seda ülaltoodud tabelit, siis on seal tavakasutaja jaoks kõige olulisem punasega värvitud "Mälule ligipääs olenevalt Sinu Windowsi versioonist" rida.


    Näiteks kui Sa tahad installeerida 64-bit Windows Vista või Windows 7 Home Premium versiooni, siis peaks Sul olema vähemalt 4 GB füüsilist mälu, sel juhul kasutab opsüsteem selle mälu ka enam-vähem täielikult ja efektiivselt ära. Aga siiski tuleks kohe esimesel võimalusel lisada niipalju mälu juurde, et seda oleks näiteks 8 GB, veelgi parem on lisada niipalju, et saaks see lubatud 16 GB täis (oodata kuni mälu hinnad veelgi sobivamaks muutuvad). Vista ja Win 7 Home Premium väljalasetele ei ole mõtet üle 16 GB mälu lisada, sest nendega saab kasutada ainult kuni 16 GB füüsilist mälu (vaata tabelit).
    Kes on aga "õnnelikud" Windows Vista Home Basic omanikud, nendel ei maksa küll installeerida Vista 64-bitist versiooni, sest nagu me ülaltoodud tabelist näeme, siis saab isegi tema 64-bitise versiooniga kasutada ainult kuni 4 GB füüsilist mälu.

    Märkus: Windows XP Professional x64 (64-bit) ja Windows XP 64-bit toetavad 128 gigabaiti (GB) ja rohkem füüsilist mälu ning tervelt 16 terabaiti (TB) virtuaalset mälu. Müügil on Microsoft Windows XP Professional 64bit OEM versioonid.

    Toon siin ära ka tabeli Windows 10 erinevate redaktsioonide füüsilise mälu toe kohta:

    Windows 10 ja mälu

     

    Kui palju füüsilist mälu maksimaalselt toetavad Sinu kompuutri emaplaat ja protsessor?


    NB! Sa pead ka eelnevalt vaatama, et kui palju Sinu kompuutri emaplaat seda füüsilist mälu üle-üldse toetab; vanemad emaplaadid toetavad ainult 4 kuni 8 GB füüsilist mälu.
    Toetatava mälu maht ei sõltu ainult Sinu Windowsi versioonist. Sa pead uurima oma kompuutri tootja dokumentatsioonist (näiteks tema kodulehelt) ka seda et kui suurt füüsilise mälu mahtu Sinu arvuti emaplaat ja protsessor suudavad maksimaalselt kasutada. Näiteks Acer Aspire 7750z arvuti koos Intel core B940 protsessoriga omab 4 GB füüsilist mälu, mis on emaplaadil jagatud kahe sloti vahel (mõlemates 2GB mälu). Acer Computer teatab, et süsteem (emaplaat) toetab kuni 8GB DDR3 1066 mälu (Memory Ram), aga Intel.com teatab, et antud protsessor koos integreeritud graafikaga, toetab kuni 16GB DDR3 1333 mälu (st emaplaadi mõlematesse slottidesse võib torgata 8GB mälud). Seege tuleks kõigepealt kontrollida seda et kui palju mälu võib Sinu arvuti protsessor maksimaalselt kasutada ja Sa saad teada, et millist Windowsi versiooni oleks kõige mõtekam valida, et kasutada ära suurema mahuga mälu eelised. Kui Sa jooksutad antud kompuutris näiteks Windows 7 Professional versiooni, siis võid julgelt mälu juurde osta ja kasutada maksimaalselt 16GB mälu (RAM'i). Reaalselt eraldatakse Sinu jaoks umbes 15.6 - 15.9GB mälu, sest osa mälu kulutatakse integreeritud graafikaprotsessori ja süsteemi jaoks.

    Veel üks näide: Kui Sa ostsid näiteks kompuutri, mille spetsifikatsioonis tuuakse füüsilise mälu kohta järgmised andmed: Memory: 4 x DIMM, Max. 32GB, DDR3 jne, mis tähendab, et selle arvuti emaplaat lubab Sul installeerida kuni 32GB mälu (4 DIMM sloti sisse), siis ei tähenda see veel seda et Sa iga Windowsiga saad seda teha:

    * Kui Sa jooksutad antud kompuutris näiteks Windows 7 Home Premium (64-bit) versiooni, siis saad Sa siin kasutada ainult kuni 16GB füüsilist mälu. Sa võid küll osta ja installida siia ka näiteks 20GB mälu, aga süsteem saab sellest kasutada ikkagi ainult kuni 16GB mälu.
    * Aga kui Sa ostsid sellesama kompuutri koos eelinstalleeritud Windows 7 Professional (64-bit) või siis Windows 8 (8.1) baasversiooni (64-bit) versiooniga, mis mõlemad toetavad kuni 128 GB mälu, siis võid juurde osta ja installida siia kuni 32GB DDR3 mälu.

    DIMM slotid füüsilise mälu (RAM) jaoks:

    DIMM slotid füüsilise mälu (RAM) jaoks - 1 ... DIMM slotid füüsilise mälu (RAM) jaoks - 2


    Lisan siia huvi pärast ka ühe tabeli, mis näitab, et 64-bitiste Windows 7 opsüsteemide kasutuselevõtt üha kasvab (2010. a. juulikuu seisuga):

    Protsendid

    Suurem osa uusi kompuutreid tulevad juba eelinstalleeritud Windows 64-bit versiooniga ja nende kõikide CPU (protsessor) on samuti 64-bit toega. Kui Sa installeerid enda uuemasse 4GB või rohkema mäluga kompuutrisse ise Windows 7 (või Vista, Windows 8, Windows 10), siis on mõtekas installeerida juba tema 64-bit versioon - Sa võid hiljem igal ajal seda füüsilist mälu juurde osta ja lisada.

    Ülesse

     

     

    32-bit programmid vs 64-bit programmid:

     

    Alates 2013. aastast pakutaks müügiks suuremalt jaolt just neid kompuutreid, kuhu on installeeritud Windowsi 64-bit versioonid. Kuid nendes 64-bit Windowsites jooksevad endiselt suuremalt jaolt just need vanemad 32-bitised programmid. Miks see nii on?

    Windowsi 64-bit versioonid võivad jooksutada 32-bit programme, aga Windowsi 32-bit versioonid ei saa jooksutada 64-bit programme. Et näha seda et millised programmid Sul antud momendil jooksevad, ava Task Manager (või Windows Task Manager) ja vaata seda Processes vahelehe alt. Kui Sa kasutad näiteks Windows 8 (8.1) 64-bit versiooni, siis näed seal iga 32-bit programmi järel "(32-bit)" tähistust:

    Kui Sa kasutad näiteks Windows 8 (8.1) 64-bit versiooni, siis näed seal iga 32-bit programmi järel "(32-bit)" tähistust

     

    Kui Sa jooksutad Windows 7 64-bit versiooni, siis näed iga 32-bit programmi järel aga "*32" tähistust:

    Kui Sa jooksutad Windows 7 64-bit versiooni, siis näed iga 32-bit programmi järel aga "*32" tähistust

     

    32-bit programmid installeeritakse tavaliselt kaustateele C:\Program Files (x86)\ ja 64-bit programmid aga C:\Program Files\ kausta - seda loomulikult Windows 64-bit versioonide kasutamisel. Enamik Sinu enda poolt installeeritud programmidest leiad Sa just sellest C:\Program Files (x86)\ kaustast - seda loomulikult Windows 64-bit versioonide jooksutamisel:

    32-bit programmid installeeritakse tavaliselt kaustateele C:\Program Files (x86)\ ja 64-bit programmid aga C:\Program Files\ kausta

     

    Kas 32-bit tarkvara jookseb 64-bit Windowsis kehvemini või kas see mõjub süsteemi jõudlusele?

    Mingeid probleeme siin ei ole. Windows jooksutab 32-bit programme Windowsi 64-bit versioonis läbi tema WoW64 (Windows 32-bit oWindows 64-bit) ühilduvuse kihi. Kuid 64-bit Intel ja AMD protsessorid on tagasiühilduvad ja võivad käivitada ning jooksutada ka 32-bit tarkvara. Seega, Sinu 32-bit programmid jooksevad Windowsi 64-bit versioonis sama hästi kui nad tegid seda ka Windowsi 32-bit versioonis ja mingeid negatiivseid nähtusi ei esine.

     

    Kas 64-bit programmid on paremad?

    On küll ja siin on 64-bit programmidel kindlad eelised. 32-bit programmid võivad kasutada ainult 2 GB mälu, aga 64-bit programmid võivad kasutada seda palju rohkem. programs can use much more. Kui Sinu programmi rünnatakse, siis on 64-bit programm ses suhtes märksa paremini kaitstud. Näiteks Google lubab, et tema Chrome 64-bit versioon on kiirem, rohkem turvalisem ja palju stabiilsem - see versioon tuleb Sul soovi korral eraldi alla laadida...

    Märkus: Praegu on see 64-bit Chrome veel Beta staadiumis ja Sa võid ta alla laadida näiteks Canary kanalist. Kui Sa jooksutad Windows 7 või Windows 8 (8.1) 64-bit versiooni, siis lae see Chrome 64-bit versioon soovi korral alla ja installeeri ta. See uus 64-bit versioon asendab Sinu olemasoleva Chrome brauseri, hoides alles kõik tema seaded ja järjehoidjad (bookmarks) ning Sa ei pea oma olemasolevat Chrome 32-bit versiooni eelnevalt uninstallima:

    Praegu on see 64-bit Chrome veel Beta staadiumis ja Sa võid ta alla laadida näiteks Canary kanalist

     

    Mõnda programmi pakutakse allalaadimiseks / ostmiseks ka kahes versioonis - nii 32-bit kui ka 64-bit versioonidena. Näiteks MS Office, Photoshop ja iTunes on kättesaadavad ka 64-bit versioonidena. Sellega võid Sa nende puhul kasutada rohkem kui 2GB mälu. (Märkus: Kui Sa jooksutad Windowsi 32-bit versiooni, siis ära lae tema jaoks alla mingit 64-bit tarkvara!)

    Ülesse



    Kuidas teha kindlaks, et kas Sinu kompuuter ikka sobib Windowsi 64-bit versioonile ja kuidas tuvastada seda et milline Windows (kas tema 32-bit või siis 64-bit versioon) on Sul juba olemas?

     

    Kas Sinu kopuuter sobib Windowsi 64-bit mingile versioonile?

     

    Üldiselt peaksid peaaegu kõik uuemad kompuutrid selleks sobima nii nende protsessorite kui ka emaplaatide osas. Kui Sa aga ostad poest komuutri, millesse on Windowsi 64-bitine versioon juba installeeritud, siis on järelikult kõik korras.
    Kui Sul on aga natuke vanem kompuuter, siis uuri tema kodulehelt seda, et kas ta sobib 64-bitistel operatsioonisüsteemidele. Seda võid teha ka oma kompuutri emaplaadi (motherboard) tootjafirma kodulehelt.

    1) Aga Sa võid ka ise "kohapeal" asja uurida. Kõigepealt mõtle, et kas Sul ongi vaja seda 64-bit Windowsi installeerida; kui Sa kasutad oma kompuutrit ainult mõne programmiga töötamiseks ja veebis surfamiseks, siis ei ole küll mõtet seda teha. Pealegi, et hakata 64-bit Windowsi üleüldse installeerima, peaks Sul olema vähemalt 4 GB mälu (hiljem võid mälu juurde osta). Seega, et jooksutada Windowsi 64-bitist versiooni, peab Sul olema 64-bitine protsessor ja vähemalt 4 GB füüsilist mälu (RAM).
    Kui Sa oled asjast huvitatud, siis uuri kõigepealt oma protsessori sobivust 64-bit opsüsteemi jaoks:


    64-bitine protsessor


    2) Peale protsessori peab ka Sinu emaplaat (motherboard) toetama 64-bit operatsioonisüsteeme ja ta peab selleks oma sellist vahendit nagu "memory remapping" (mälu ümberadresseerimine). Mõnede emaplaatide puhul saab seda vahendit näha ja sisse/välja lülitada kompuutri BIOS'is, aga üldiselt kui seda seal BIOS'is ei ole näidatud, siis on tema olemasolu kindlakstegemine üsnagi raske—tuleb minna Sinu kompuutri või emaplaadi tootja kodulehele ja sealt uurida...(või kui on olemas emaplaadi/kompuutri dokumentatsioon, siis vaata sealt, et kas see memory remapping vahend on ikka olemas). Oma emaplaadi tootja ja mudeli saad teha kindlaks kasvõi sellesama ülaltoodud SIW programmikese abil—vaata seal parameetri Motherboard alt.

    Kõigepealt mine oma BIOS'i ja vaata, et kas seal on see parameeter olemas ning nagu alltoodud pildilt on näha, siis on selle kompuutri emaplaadil see Memory Remap vahend olemas:

    Siin on memory remapping olemas


    NB! Mis see BIOS on ja kuidas sinna pääseda, sellest loe siit!

    Mõnikord ilmub see memory remapping parameeter BIOS'i siis kui Sa installeerid oma kompuutrisse lisamälu nii et seal on teda kokku 4 GB või siis kui Sa uuendad oma BIOS versiooni, st laed Internetist alla tema uusima versiooni (emaplaadi või siis kompuutri tootjafirma kodulehelt).
    Üldiselt peaksid peaaegu kõik kaasaegsed kompuutrid (nende emaplaadid), millede protsessorid on 64-bit toega omama ka seda memory remapping vahendit, seega kui Sa seda parameetrit oma BIOS'is või kompuutri tootjafirma kodulehelt ei leiagi, siis pole häda midagi...


    PS! Nüüd saab ka Windows 7 Upgrade Advisor tasuta instrumendiga teha kindlaks kas Sinu XP ja Vista masinad sobivad 64-bit Windows 7-le (seal on see info 64-bit vahekaardil/sakil).



    Kuidas teha kindlaks seda et milline Windows, kas tema 32-bit või siis 64-bit versioon, on installeeritud Sinu kompuutrisse:

     

    Mõnikord ostad Sa oma kompuutri hoopis kellegi võõra isiku käest või Sa oled siis unustanud, et mis Windows on Sul olemas ja seega oleks nüüd vaja see asi selgeks teha. Juhtub ka seda, et keegi on laadinud Internetist alla mingi Windowsi versiooni (näiteks piraatversiooni) ja pärast tema installeerimist avastab ta, et osa seadmeid või programme ei hakka tööle... Ja pärast kontrollimist tuleb välja, et ta laadis alla hoopis Windowsi 64-bit versiooni, aga tema kompuutri protsessor/emaplaat ei sobigi antud opsüsteemi jaoks.

    Et kontrollida mis operatsioonisüsteem on Sinu kompuutrisse installeeritud, tee järgmist:

    tegemist on 32-bit Vista

     

    Järgmine pilt näitab aga seda et kompuutrisse on installitud Windows 7 Home Premium 64-bit versioon:

    Tegemist on 64-bit versiooniga

     

     

    Näiteks Windows 8 / 8.1 jooksutamisel võid selle "System" akna avada ka Control Panel\System and Security\System kaudu ja alltuleval pildil on siis tegu 32-bit (x86) Windows 8.1 opsüsteemiga:

    32-bit (x86) Windows 8.1 opsüsteem


    Märkus: Alternatiivina võid kõikide Windowsite puhul selle ülaltoodud "System" akna avada kiiresti nii et vajutad Windows + Pause/Break klahvikombinatsiooni.

    Näiteks Linuxi olemasolul võid sedasama asja kontrollida nii:

    - Ava terminali aken (Applications -> Accessories - > Terminal);
    - Tipi terminali aknassse uname –m ja vajuta ENTER;
    - Kui vastuseks on i686, siis on Sul Linux'i 32-bit versioon. Kui vastuseks tuleb aga x86_64, siis on Sul Linux'i 64-bit versioon.

    Juhul kui sinna ilmub mingi muu suurus, siis on Sul tegu tõenäoliselt Linux'i 32-bit versiooniga.

    Ülesse



    Mida peab teadma siis kui Sul on Windowsi karbiversioon (retail) või siis kui Sul on OEM kompuuter, milles on Windowsi mingi OEM versioon juba eelinstalleeritud kujul olemas (poest ostes):


    Kellele põhiliselt see jutt on siin ikkagi adresseeritud:

     

    Näiteks kui Sa ostad endale Windows Vista Ultimate karbiversiooni ((Full Package Product (FPP) ehk retail—täisversiooni)), siis antakse sulle Vista installeerimise DVD plaadiga kaasa nii Windows Vista 32-bit kui ka 64-bit versioonid ja seega võid Sa ise valida, et millise Sa neist installeerid. Sa võid näiteks algul installeerida tema 32-bit versiooni ja kui vaja siis võid hiljem selle kustutada ning tema asemele installida Windows Vista 64-bit versiooni—aktiveerimisvõti/tootevõti (Product Key) kehtib siin mõlema jaoks. Sa pead kindlasti enne oma vana 32-bit versiooni kustutama ja alles siis installeerima tema 64-bit versiooni, st tegama nn clean install'i.

    Kui Sa ostsid mingi muu Windows Vista karbiversiooni ((Full Package Product (FPP) ehk retail—täisversiooni)), siis saad Sa kaasa ainult Windows Vista 32-bit versiooni.

    Loe sellest Vista karbi ja Vista OEM versioonidest siit.

    Loe Vista Clean installist siit.

    Hoopis teine lugu on aga siis kui Sa ostsid poest kompuutri, millesse oli mingi Windowsi versioon juba installeeritud (st eelinstalleeritud kujul olemas) ja seega omad Sa Windowsi OEM versiooni. Võib ka nii olla, et Sa ostsid poole odavama windowsi OEM versiooni Interneti kaudu või siis isegi poest. Peale selle on ka selline võimalus, et Sa ostsid kellegilt kasutatud kompuutri, kuhu on installeeritud Windowsi OEM versioon.
    Asi on selles et OEM arvutite puhul Sa ei saa oma juba installeeritud 32-bitist Windowsi asendada tema 64-bitise versiooniga vaid Sa pead ostma endale uue Windowsi koopia (tema 64-bit versiooni), sest Sinu vana OEM Windowsi aktiveerimisvõti ei sobi Windowsi 64-bit versiooniga —ühesõnaga siin ei saa kasutada nn upgrade varianti.
    (Kuigi siin on ka mingid väiksed erandid, sest mõned OEM kompuutrite tootjad on teinud nii et Sa saad sedasama aktiveerimisvõtit kasutada ka 64-bit versiooni puhul. Seega oleks võib olla kõige parem algul pöörduda enda OEM kompuutri tootja poole ja uurida tema kodulehe kaudu, et mis võimalused on ja et kas pakutakse väikse summa eest ka 64-bit versiooni.)

    Kui Sa oled endale hankinud Windowsi 64-bit versiooni, siis Sa pead oma vana 32-bitise Windowsi OEM versiooni kustutama ja alles seejärel installeerima Windowsi 64-bitise versiooni—st tegema nn clean install'i.

    Windows Vista OEM 64-bit versioonid maksavad kusagil £63.44-£75.20 vahemikus ja kui Sa hakkad ostma või hankima endale Vista 64 bitist OEM versiooni, siis vaata, et Sa muretsed ikka oma kompuutri tootjafirma nimelise versiooni. Näiteks, kui Sul on Dell OEM kompuuter, siis osta või siis hangi (piraat) näiteks Windows Vista Ultimate Dell OEM 64Bit variant...(Minu teada Dell ei müü Vista 64 bit versioone Vista Home ja Vista Home Premium versioonide jaoks, vähemalt siiamaani).

    Ülesse



    < Tagasi Windows Vista esilehele ja sisukorda



    Saada ka enda tuttavale lugemiseks!

    Kui Sa saadad meili, siis on Sinu saadetavas kirjas selle lehe aadress juba
    olemas ja muu saad ise juurde lisada.

    Sisesta siia saaja e-mail aadress:

     

    elaja koju About Us | Site Map | POSTKASTI EI OLE! Sorry, no mailbox | Ei kaitse ennast ega seda saiti! Ahv & Co Eesti Vabariik; 2006