Mis on Raspberry Pi (Raspberry Pi 2 ja Pi 3)?

Win 10 logo Mis on Raspberry Pi (Raspberry Pi 2, Raspberry Pi 3)? Raspberry Pi puhul operatsioonisüsteemi installeerimine. Mõned pildid ja selgitused sellest 'Raspbian Jessie' opertasioonisüsteemist. Terminal ja peamised UNIX/LINUX operatsioonisüsteemide terminali käsud.

 

 

 

 

 

Mis on Raspberry Pi (Raspberry Pi 2, Raspberry Pi 3)?


Raspberry Pi:
See on pisike emaplaat (õigemini odav minikompuuter), mis on nüüdseks juba üle nelja aasta teinud kompuutermaailmas tormi. See krediitkaardi suurune mikrokompuuter on projekteeritud ja loodud mittetulundusliku organisatsiooni Raspberry Pi Foundation poolt ning seda selleks et teha arvuti ja programmeerimise õpetus kättesaadavaks võimalikult suurele hulgale inimestele. Esimene originaalne Raspberry Pi (Raspberry Pi 1 Model A) plaat ilmus välja juba aastal 2012 ja see sai kohe ka väga populaarseks.

Raspberry Pi ilmus esmalt kahes variandis ja kahe erineva hinnaga: Model A ($25) ja Model B ($35). Mudel A omas üht USB porti vähem, tal puudus Ethernet port ja ka füüsilist mälu (RAM) oli poole vähem.

Raspberry Pi on mõeldud rohkem tehnikaentusiastidele, uue generatsiooni arendajatele, "magamistoa programmeerijatele", aga sealhulgas ka TAVAKASUTAJATELE, sest ka ilma suuremate teadmisteta võib selle "jubina" vägagi otstarbekaks muuta. Tavakasutaja võiks samuti selle odava jubina osta ja näiteks eraldi meediaserveri / meediakeskuse luua, näiteks Kodi abil .................... - pilt. (Siin edaspidi tuleb sellest veel ka juttu.)

Sa võid näiteks traadita juurdepääsu punkti luua või panna kokku mis iganes kasuliku jubina. Sa ei pea Rasberry Pi kasutamiseks isegi suurt midagi teadma ja oskama. Internetist saab kätte lihtsad juhised - näiteks sealt.

Pealegi Sa võid Raspberry Pi 3 (või Raspberry Pi 3 Model B+) minikompuutrisse installeerida näiteks 'Raspbian Jessie' operatsioonisüsteemi (graafilise kasutajaliidesega) ja töötada sellega nagu ka iga teise tavalise kompuutriga. Näiteks ühendad oma Raspberry Pi 3 minikompuutri kas monitori või siis teleriga ja teed mida aga tahes... Sellest Raspbian operatsioonisüsteemist siin edaspidi.

Toon siin ära ainult mõned Raspberry Pi plaadi kasutamisvõimalused: Sa võid Raspberry Pi minikompuutrit kasutada lausa oma lauakompuutri, sülearvuti või tahvelarvuti asemel; Sa võid ta muuta Kodi-põhiseks meediapleieriks / meediakeskuseks (näiteks OpenELEC, LibreELEC, OSMC, RASPBMC või XBIAN abil); Sa võid teda kasutada retro mänguautomaadina; Sa võid teda kasutada FM raadiojaamana; Sa võid teda kasutada veebiserverina; Sa võid temaga luua koduse turvasüsteemi; Sa võid teda kasutada traadita printimise serverina; Sa võid ta pöörata targaks kõlariks; Sa võid temaga oma kaameraid kasutada; Sa võid temaga luua koduse automatiseeritud süsteemi; Sa võid temaga luua võrgu jälgimise tööriista; Sa võid oma Raspberry Pi minikompuutrit kasutada kui tarka televiisorit (Smart TV); Sa võid temaga luua oma lokaalse võrguketta jne, jne.

(Kui tead lisaks natuke ka UNIX/LINUX operatsioonisüsteemide terminali käskusid, siis on suurepärane, nendest siin lõpus.)



Raspberry Pi 2: See, juba natuke parem ja uuem plaat, omab aga 900MHz quad-core ARM Cortex-A7 BCM2836 protsessorit (~6x jõudlus); 1GB LPDDR2 SDRAM mälu (2x mälu); täielik tagasiühildumine eelmise Raspberry Pi 1 mudeliga (tuleb teha tarkvara ümberkompileerimine, et kasutada ära uue multi-core protsessori eeliseid); praeguse Raspberry Pi mudeliga identne 'form factor', mis lubab Sul ta mahutada juba olemasolevasse korpusesse; 10/100 Ethernet port; 40-pin laiendatud GPIO; 4 x USB 2.0 porti; 4 pole Stereo väljund ja Composite video port; täissuurusega HDMI (Sa võid näiteks Raspberry Pi mini-kompuutri ühendada enda olemasoleva kompuutri monitoriga või siis televiisoriga); CSI kaamera port Raspberry Pi kaameraga ühendamiseks; DSI displei port Raspberry Pi puutetundliku displei ekraaniga ühendamiseks; Micro SD slot; Micro USB toide ja hinnaks ikkagi ainult $35 (sama mis ka Raspberry Pi 1 puhul):

Raspberry Pi 2


Nüüdseks on Raspberry Pi jaoks ilmunud müüki ka 7" puutetundlik displei (800 x 480 px resolutsiooniga ja 10-sõrme multi-puute toega). See väike monitor on odav ($60.00) ja lihtne üles seada. Antud 7" (17.78cm) Touchscreen Monitor lubab Raspberry Pi kasutajatel luua nn 'all-in-one' integreeritud projekte, näiteks nagu mini-tahvelarvuti, informatiivsed-meelelahutuslikud süsteemid ja muud taolised integreeritud projektid. Ta on tõeliselt interaktiivne ja tema uusimad draiverid toetavad ka ekraani enda virtuaalset klaviatuuri ning seega ei ole vajadust klaviatuuri ja hiirt külge lülitada. See monitor on ühilduv järgmiste Raspberry Pi mudelitega: Raspberry Pi 2 Model B, Raspberry Pi Model B+/A+. Displei mõõtmed on 194mm x 110mm x 20mm ja ekraani nähtav suurus on 155mm x 86mm:

See väike monitor on odav ($60.00) ja lihtne üles seada


Rohkem infot sellest displeist saad sealt ja lisan siia veel paar ülesvõtet: pilt ....................ja..................... pilt.



Raspberry Pi 3 (Model B): 29. veebruaril 2016 ilmus müüki ka uus Raspberry Pi 3 (Model B)........... - pilt.

See uue põlvkonna mudel on palju kiirem ja võimsam koos sisseehitatud traadita ning Bluetooth ühendusega - hinnaks ikka endiselt $35. Raspberry Pi 3 plaadi võib osta ka Microsofti Store veebsaidist ja seal pakutakse lisaks temale ka 16GB MicroSD kaarti koos Raspberry Pi installeriga (NOOBS) - kokku seega $49.99. See 16GB MicroSD kaart sisaldab siis seitset soovitatavat Raspberry Pi operatsioonisüsteemi: Raspbian (Raspberry Pi plaadi jaoks de facto operatsioonisüsteem), OpenELEC, OSMC, Windows 10 IoT Core, Arch Linux, Pidora ja RISC OS - installeeri millist aga soovid. (NOOBS on operatsioonisüsteemide installeerija ja ta on alternatiivina kättesaadav ka näiteks seal.)

Kuid ka meil pakutakse nii Raspberry Pi 3 plaate kui ka sinna juurde kuuluvaid igasuguseid jubinaid, näiteks seal (nende plaatide jms ametlik maaletooja). Kui juba osta, siis tuleks osta ikka see kõige uuem Raspberry Pi 3 mudel.



Raspberry Pi 3 spetsifikatsioon. Protsessor: Broadcom BCM2837 1.2GHz 64bit ARMv8 quad-core (Raspberry Pi 1 plaadist 10x suurema jõudlusega); 1GB RAM (füüsilist mälu); Ethernet LAN port; sisseehitatud Wi-Fi ja Bluetooth ühendused; 40-pin laiendatud GPIO (General Purpose Input/Output) kasutajaliides; 4 x USB 2.0 porti; 3.5mm pistik nii audio kui ka komposiit video väljundiks; CSI kaamera port; DSI Displei port (Raspberry Pi puuteekraaniga ühendamiseks); täissuurusega HDMI (Sa võid näiteks Raspberry Pi mini-kompuutri enda olemasoleva kompuutri monitori või televiisoriga ühendada); täielik ühilduvus ka vanemate Raspberry Pi 1 & 2 plaatidega ja MicroSD port ehk kaardilugeja (operatsioonisüsteemide laadimiseks ja andmete hoidmiseks).

Toide: Ta saab toidet oma 5V microUSB pordi kaudu ja selleks on vaja microUSB-to-AC adapterit. Kui Sa tahad Raspberry Pi plaadiga ühendada mingit energianäljast USB seadet, siis on soovitav kasutada 2.5A adapterit.



Mis imeloom see GPIO on? Raspberry Pi 2 ja 3 plaadil on 40-kontaktiline GPIO ["General Purpose Input/Output" (Üldotstarbeline Sisend/Väljund] liides ehk päis, mis ei ole sihilikult seotud mitte ühegi Raspberry Pi plaadi enda spetsiifilise funktsiooniga. Need GPIO kontaktid on konkreetselt ainult lõppkasutaja jaoks ja nende kaudu võib Raspberry Pi plaadiga ühendada mingi muu riistvara või laiendusplaadi:

24x - GPIO pins
2x - SPI bus
1x - I2C bus
2x - 5V power pins
2x - 3.3V power pins
8x - Ground pins

GPIO


Raspberry Pi 3



SD kaart:
Vanemad Pi plaadid kasutasid täissuuruses SD kaarte, aga uuemad Pi 2 ja Pi 3 mudelid kasutavad juba microSD kaarte. Raspberry Pi Foundation ise soovitab vähemalt 4GB Class 4 SD kaarte, aga kuna nüüd on need SD kaardid üsna odavad, siis soovitan osta vähemalt 16GB Class 10 microSD (või 32 GB Class 10 microSD) kaardi:

16GB Class 10 microSD kaart Sa võid näiteks sellise SD kaardi osta Eestis ITT Group veebipoest, kus pakutakse koos adapteriga 16 GB CLASS 10 microSD mälukaarti ja seda juba koos eelinstallitud Raspbian Jessie opsüsteemiga - sellest siin edaspidi. Amazon veebipood pakub aga näiteks sellist 16 GB CLASS 10 microSD kaarti (koos adapteriga, aga ilma eelinstallitud Raspbian Jessie opsüsteemita) - link.



Korpus (karp): Pi tarnitakse täiesti "alasti" ja talle tuleks ka "kasukas" osta, Eestis näiteks sealtsamast ITT Group veeblehelt - pilt......... pilt.

Näide ka Raspberry Pi 2 (ka Raspberry Pi 3) ametlikust korpusest / karbist ($8.60):

Näide ka Raspberry Pi 2 ametlikust korpusest / kestast


Muideks Raspberry Pi 3 (Model B) korpus/karp on identne Raspberry Pi 2 (Model B) korpusega ja seega võib ka seda vana Raspberry Pi 2 korpust kasutada. Kuid kuna Raspberry Pi 3 omab ka Wi-Fi ja Bluetooth ühendust, siis et lisada neid ka oma vana Raspberry Pi 2 mini-kompuutrile, pead kasutama USB adaptereid.


Audio/video kaablid: Kui Sa ühendad oma Pi seadme HD teleri või uuema HDMI toega monitori külge, siis pead muretsema ka HDMI kaabli, näiteks sellise. PI toetab HDMI väljundit. Kui Sinu kompuutril aga puudub see HDMI port, siis pead ostma HDMI to DVI kaabli video jaoks ja lisaks ka 3.5mm stereo kaabli audio jaoks.


Toitega USB hub (USB jaotur): Kui Sa tahad oma Pi külge ühendada rohkem kui kahte seadet (näiteks nagu klaviatuur, hiir, USB Wi-Fi adapter jne), siis peab Sul olema ka väline USB hub koos omaenda toiteallikaga (st toiteadapteriga) - näiteks selline ............või............. selline.


Ethernet kaabel või Wi-Fi adapter: Võrguühendus ei ole Pi jaoks vajalik, aga ta teeb tarkvara uuendamise ja allalaadimise palju lihtsamaks ning ta annab ka võrgust sõltuvatele rakendustele ligipääsu. Peale selle kui Sinu projekt nõuab ka interneti või võrguühendust, siis on vajalik Wi-Fi või Ethernet.
Kõik Pi versioonid omavad emaplaadil Ethernet porti ja Sa võid lihtsalt torgata sinna oma Ethernet kaabli ja tegutseda. Kui Sa tahad kasutada traadita ühendust, siis Pi 3 minikompuuter omab ka sisseehitatud Wi-Fi ühendust. Vanema Pi puhul pead selleks kasutama aga micro Wi-Fi adapterit, mis on Pi seadmega ühilduv, näiteks sellist.


Hiir ja klaviatuur: Et oma Pi seadet üles seada ja tööle panna, pead kasutama ka hiirt ning klaviatuuri. Selleks sobivad kõik standardsed USB klaviatuurid ja hiired.


Kui Sa tahad uue Raspberry Pi 3 jaoks osta täieliku stardikomplekti, siis sisesta Google otsingusse näiteks Best Raspberry Pi 3 Starter Kits või Raspberry Pi 3 Complete Starter Kit või Raspberry Pi 3 Starter Kit või Raspberry Pi 3 Essentials Kit ja vali sobiv välja. Näiteks Raspberry Pi 3 ametliku korpuse/kesta võid osta sealt ja tolles veebsaidis pakutakse peale kõige muu ka Raspberry Pi 3 stradikomplekti ..........või siis näiteks Raspberry Pi 3 Media Centre komplekti.

Sa võid ka minna eLinux.org veebsaiti, kust saad siis palju infot suure hulga Pi plaadiga ühilduvate lisaseadmete kohta.

Raspberry Pi kohta saad palju asjalikke õpetusi sealt.

Raspberry Pi 3 (Model B) kohta saad huvitavat ja vajalikku infot (näiteks ostuinfot) ka element14 veebsaidist. Eestis pakub Raspberry Pi jubinaid ametlikult ITT Group.



Uuendatud, juuni 2018: Nüüd on müüki ilmunud ka RASPBERRY PI 3 MODEL B+ (Raspberry Pi 3 B+) variant ja selle mudeli spetsifikatsioon on järgmine:

- Protsessor: Broadcom BCM2837B0, Cortex-A53 (ARMv8) 64-bit SoC @ 1.4GHz (võrreldes tema eelkäijatega, omab ta kiiremat protsessorit)
- RAM (füüsiline mälu): 1GB LPDDR2 SDRAM
- 2.4GHz ja 5GHz IEEE 802.11.b/g/n/ac traadita LAN, Bluetooth 4.2, BLE (802.11ac lubab nüüd kiiremat traadita ülekannet)
- Gigabit Ethernet üle USB 2.0 (maksimaalne läbilaskevõime 300 Mbps) - sisseehitatud Ethernet pistikupesa saab samuti suurema kiiruse - 100Mbits/sec kuni 300Mbits/sec
- Laiendatud 40-pin GPIO liides
- Täissuuruses HDMI
- 4 USB 2.0 porti
- CSI kaamera port, et selle kaudu saaks Raspberry Pi kaamera ühendada
- DSI displei port: Raspberry Pi puutetundliku ekraani ühendamiseks
- 4-poolusiline stereo-väljund ja komposiitvideo port
- Micro SD port operatsioonisüsteemi laadimiseks ja muude andmete hoidmiseks
- 5V/2.5A DC toite sisend
- Power-over-Ethernet (PoE) tugi, see nõuab ka eraldi PoE HAT'i - ka see lisandus juurde


RASPBERRY PI 3 MODEL B+ on samade füüsiliste mõõtmetega nagu ka tema eelkäijad


RASPBERRY PI 3 MODEL B+ on samade füüsiliste mõõtmetega nagu ka tema eelkäijad (st Raspberry Pi 2 Model B ja Raspberry Pi 3 Model B) ja seega ta mahub ka sinna Sinu poolt varem ostetud Raspberry PI plastkorpusesse. Tema puhul tuleb kasutada 5V/2.5 A DC välist toidet, näiteks sellist 5.1 V, 2.5 A toiteplokki.

Tarkvara installeerimise ingliskeelsed juhised saab sealt.

Tasuta Raspbian operatsioonisüsteem on RASPBERRY PI tavapäraseks kasutamiseks soovituslik operatsioonisüsteem - selle ingliskeelsed juhised on seal.

Raspberry Pi Riistvara juhised - seal.

Rasvkude Pi seadistamise mõned põhilised juhised - seal.



!!! Aastal 2019 ilmub ka uus Raspberry Pi 4 minikompuuter. Tema spetsifikatsioonist pole veel midagi teada, aga arvatavasti uuendatakse selle BCM4908 protsessorit, mille kiiruseks saab olema 1,8 GHz. Ka füüsilise mälu (RAM) maht suureneb kuni 2GB-ni. Ka lisanduvad USB Type-C pordid. Kuid kõik see on veel alles esialgne spekulatsioon.

Etteotsa




Raspberry Pi puhul operatsioonisüsteemi installeerimine (neli meetodit):

Nüüd, kus Sa oled kõik vajaliku nii Raspberry Pi 3 (või Raspberry PI 3 Model B+) mini-kompuutri enda kui ka tema jaoks vajaliku riistvara ja välised seadmed muretsenud, on aeg temasse operatsioonisüsteem installeerida, sest ta tuleb ilma selleta. Ükskõik millist projekti Sa alustad, käib selle opsüsteemi Raspberry plaati installimine põhiliselt ühtemoodi. Erinevalt tavalisele kompuutrile, kus Sa omad tema sees BIOS'i, kettasisendit, mis toetab eemaldatavat meediat (näiteks CD või DVD plaati) ja kõvaketast, omab Raspberry Pi ainult lihtsat SD kaardilugejat (st pesa, kuhu Sa torkad selle microSD mälukaardi koos vastava operatsioonisüsteemiga). Sul peab seega olema ka see 16GB Class 10 microSD (või 32 GB Class 10 microSD) mälukaart, kuhu see operatsioonisüsteem panna. Ühesõnaga meil tuleb Raspberry Pi puhul natuke teistmoodi tegutseda.


Raspberry Pi plaati operatsioonisüsteemi installeerimiseks on mitu meetodit:


Esimene meetod:
Laed oma mingis muus eraldi kompuutris Internetist vajaliku operatsioonisüsteemi image faili alla, kirjutad seal ta oma microSD mälukaardile, torkad selle SD kaardi oma Raspberry Pi 3 (või Raspberry PI 3 Model B+) minikompuutri kaardilugejasse (pessa) ja alustad antud opsüsteemi installeerimist. Raspberry Pi jaoks on olemas hulk Linuxi distributsioone ja Sa pead neist valima välja selle kõige paremini toetatud ning stabiilsema distributsiooni ning selleks on Debian Linuxi Raspbian versioon, mis ongi just selle Raspberry Pi miniarvuti jaoks optimeeritud. Raspbian operatsioonisüsteem on Raspberry Pi jaoks de facto operatsioonisüsteemiks. Raspbian'i on nüüdseks tublisti uuendatud ja see värskendus baseerub Debian'i kõige hilisemale versioonile, mida kutsutakse "Jessie". Kõige suuremaks muudatuseks on see et Raspbian Jessie versioon buudib nüüd otse töölaua graafilisse kasutajaliidesesse (Desktop GUI), aga mitte käsureale (loomulikult Sa võid seda igal ajal ka muuta). See töölaud sisaldab hulga seadistusi menüüde jaoks ja ta näeb ka märksa kaasaegsem välja. Ka jõudlust on parandatud ja seda just töölaua tarkvara jaoks, näiteks nagu LibreOffice ning Claws Mail, mis jooksevad nüüd palju paremini - eriti siis kui Sa kasutad Raspberry Pi 3 plaati (või veelgi uuemat RASPBERRY PI 3 MODEL B+ plaati). Selles graafilises kasutajaliideses on väga lihtne töötada ja sellega saavad hakkama ka kõik need, kes pole varem kunagi Linuxi distributsioone "näinudki"...

Raspbian Jessie operatsioonisüsteemi pakutakse kahes variandis:

* Raspbian Jessie Pixel (nüüd aga uue nimega "RASPBIAN STRETCH WITH DESKTOP") - see versioon kasutab ka graafilist kasutajaliidest ja Sa buudid vaikimisi otse graafilisele töölauale ja ta "kaalub" ka rohkem (üle 4GB). See variant sobibki siis kõikidele!

* Raspbian Jessie Lite (nüüd aga aga uue nimega "RASPBIAN STRETCH LITE") - tema ei oma graafilist kasutajaliidest (GUI) ja Sa töötad ainult käsureal ehk terminalis; temasse ei ole X-serverit ja selle komponente installitud; ta võtab ka vähem kettaruumi (1.3GB); kui Sa tunned hästi unix/linux käskusid ja tahad töötada ainult käsurea kaudu, siis vali see variant.


Mine mingis teises "päris" kompuutris esmalt sinna Raspberry Pi Foundation veebsaiti ja lae sealt alla see "RASPBIAN STRETCH WITH DESKTOP" versioon, mis sobib väga hästi just Raspberry Pi 3 ja ka RASPBERRY PI 3 MODEL B+ mikrokompuutrile ning millega saad ka graafilises kasutajaliideses töötada - kliki seal Download ZIP nupule. Seejärel kirjuta see allalaaditud Raspbian OS image oma SD kaardile: kasuta selleks näiteks tasuta Etcher programmi, mis teeb Windowsi, macOS ja Linux kasutajate jaoks antud protsessi väga lihtsaks. Sul tuleb ta (Etcher-Setup-1.4.4-x64.exe) oma teise kompuutrisse installeerida, aga alla võib laadida ka tema portatiivse ("Portable") versiooni.

Ühenda oma microSD mälukaart kompuutriga (või kaardilugejaga) ja käivita see Etcher programm. Raspbiani flashimine koosneb kolmest lihtsast sammust:

* Kliki "Select image" nupule ja vali see Raspbian IMG zip fail (2016-09-23-raspbian-jessie.zip), mille Sa varem alla laadisid. (Märkus: Nüüd on juba olemas ka uuem 2018-04-18-raspbian-stretch.zip versioon.)

* Kliki nupule "Select a drive" ja vali SD kaart. (Selles valikus ei pakuta Sinu süsteemikettaid, aga võib olla kuvatakse väliseid kõvakettaid. Kui Sa ei ole endas kindel, siis ühenda enne seda kõik oma muud välised kettad kompuutrist lahti.)

* Lõpuks kliki nupule "Flash!" ja Sinu SD kaart koos Raspbian Jessie opsüsteemiga saab varsti kasutamiskõlblikuks:

Lõpuks kliki nupule "Flash!"


Sinu SD kaart koos Raspbian Jessie opsüsteemiga on loodud


Seejärel on aeg oma Raspberry Pi plaati ka esimest korda kasutama hakata. Ühenda Raspberry Pi emaplaadiga esmalt kõik vajalikud välised seadmed: hiir, klaviatuur, HDMI (või RCA) kaabel monitori või teleriga ühendamiseks, USB hub (laiendus) juhul kui see vajalik on ja Ethernet kaabel (juhul kui Sul puudub WiFi ühendus) - välja arvatud toitekaabel.

Märkus: Kui Sa ostsid oma Raspberry Pi plaadi jaoks ka selle korpuse / karbi, siis võid eelnevalt panna selle Pi plaadi sinna korpusesse ja alles seejärel ühendada temaga kõik need välised seadmed.

Kui kõik kaablid on nii Raspberry Pi minikompuutri kui ka nende sihtseadmetega (monitor, klaviatuur, hiir jne) ühendatud, siis torka see SD kaart (microSDHC) Raspberry Pi plaadi vastavasse pessa. Lõpuks ühenda Raspberry Pi plaat ka selle microUSB toitekaabliga. (RASPBERRY PI 3 MODEL B+ plaadi puhul tuleb kasutada 5V/2.5 A DC välist toidet, näiteks sellist 5.1 V, 2.5 A toiteplokki.).

Raspberry Pi emaplaadil ei ole mingit "Power" nuppu vaid niipea kui Sa ühendad plaadi toitekaabliga, süttib plaadil väike indikaator ja algabki buutimine. Kõik käib kähku ja Sa oledki varsti RASPBIAN graafilisel töölaual:

RASPBIAN JESSIE PIXEL



Teine, märksa parem meetod: Veebis pakutakse Raspberry Pi jaoks ka selliseid microSD mälukaarte, kus on see vajalik Raspbian operatsioonisüsteem eelinstalleeritud kujul juba olemas. Sul ei ole vaja muud teha kui torgata see SD kaart Raspberry Pi miniarvuti vastavasse porti ehk kaardipessa, lülitada toide sisse ja Sa jõuadki umbes paarikümne sekundi pärast RASPBIAN graafilisel töölauale.

Sa võid selleks kasutada näiteks ITT Group veebipoest ostetud 16 GB microSDHC, U1 Class 10 mälukaarti, kus on see Raspbian op. süsteem eelinstalleeritud kujul juba olemas.

* Ühenda Raspberry Pi emaplaadiga esmalt kõik vajalikud välised seadmed: hiir, klaviatuur, HDMI (või RCA) kaabel monitori või teleriga ühendamiseks, USB hub (laiendus) juhul kui see vajalik on ja Ethernet kaabel (juhul kui Sul puudub WiFi ühendus) - välja arvatud toitekaabel.

Märkus: Kui Sa ostsid oma Raspberry Pi plaadi jaoks ka selle korpuse / karbi, siis võid eelnevalt panna selle Pi plaadi sinna korpusesse ja alles seejärel ühendada temaga kõik need välised seadmed.

Kui kõik kaablid on nii Raspberry Pi minikompuutri kui ka nende sihtseadmetega (monitor, klaviatuur, hiir jne) ühendatud, siis torka see SD kaart (16 GB microSDHC) Raspberry Pi plaadi vastavasse pessa. Lõpuks ühenda Raspberry Pi plaat ka selle microUSB toitekaabliga. (RASPBERRY PI 3 MODEL B+ plaadi puhul tuleb kasutada 5V/2.5 A DC välist toidet, näiteks sellist 5.1 V, 2.5 A toiteplokki.)

* Raspberry Pi emaplaadil ei ole mingit "Power" nuppu vaid niipea kui Sa ühendad plaadi toitekaabliga, süttib plaadil väike indikaator ja algabki buutimine. Kõik käib kähku ja Sa oledki varsti RASPBIAN graafilisel töölaual.



Kolmas, ka hea meetod. Installi Raspbian operatsioonisüsteem 'NOOBS' abil: Osta endale selline MicroSD kaart, mis sisaldab NOOBS'i (New Out Of Box Software). Selline MicroSD kaart koos NOOBS'iga sisaldab mitut Raspberry Pi 3 ja RASPBERRY PI 3 MODEL B+ minikompuutrile sobivat operatsioonisüsteemi, sealhulgas ka seda Raspbian (Debian Jessie) operatsioonisüsteemi. Ühesõnaga see Out Of Box Software (NOOBS) on Raspberry Pi jaoks mugav operatsioonisüsteemi installeerimise juhtija.

Selliseid MicroSD kaarte müüakse ka meil Eestis. Sa võid Google otsingumootorisse sisestada näiteks järgmised sõnad: "SD Card NOOBS for Raspberry Pi" või "Raspberry Pi 3 Model B & 16GB MicroSD card preloaded with NOOBS for the Raspberry Pi" või "pre-installed NOOBS SD card" või "Raspberry Pi New Out Of Box Software (NOOBS) microSD Card and SD Card Adapter" või "Raspberry Pi mälukaart Micro SD 16GB NOOBS" või "RASPBERRY PI 16 GB SD KAART NOOBS" või "Micro SD - Pre-Loaded with NOOBS (Official Card & Adapter)" jne ning seejärel osta endale see 16 GB või siis 32 GB MicroSD mälukaart (koos NOOBS'iga).

Antud momendil sisaldab see NOOBS järgmisi operatsioonisüsteeme: Raspbian (soovitatav), LibreELEC, OSMC, Recalbox, Lakka, RISC OS, Screenly OSE, Windows 10 IoT Core ja TLXOS.

Sul ei ole vaja muud teha kui torgata see SD kaart Raspberry Pi vastavasse porti ehk kaardipessa ja käivitada sealt Sinule sobiva operatsioonisüsteemi allalaadimine ning installeerimine.


Toon siin näiteks millalgi varem ITT Group veebipoest ostetud 16 GB microSDHC, U1 Class 10 mälukaardi koos selle NOOBS'iga, kust sai siis otse käivitada sobiva operatsioonisüsteemi allalaadimise ja installeerimise. Tuleb teha järgmist (see protsess võib tulevikus ka natuke muutuda, aga peamine jääb ikkagi samaks):


* Ühenda Raspberry Pi emaplaadiga esmalt kõik vajalikud välised seadmed: hiir, klaviatuur, HDMI (või RCA) kaabel monitori või teleriga ühendamiseks, USB hub (laiendus) juhul kui see vajalik on ja Ethernet kaabel (juhul kui Sul puudub WiFi ühendus) - välja arvatud toitekaabel.

Märkus: Kui Sa ostsid oma Raspberry Pi plaadi jaoks ka selle korpuse / karbi, siis võid eelnevalt panna selle Pi plaadi sinna korpusesse ja alles seejärel ühendada temaga kõik need välised seadmed.

Kui kõik kaablid olid nii Raspberry Pi minikompuutri kui ka nende sihtseadmetega (monitor, klaviatuur, hiir jne) ühendatud, siis torka see SD kaart (16 GB microSDHC), mis sisaldab ka seda NOOBS'i, oma Raspberry Pi plaadi vastavasse pessa. Lõpuks ühenda Raspberry Pi plaadiga ka see microUSB toitekaabel. (RASPBERRY PI 3 MODEL B+ plaadi puhul tuleb kasutada 5V/2.5 A DC välist toidet, näiteks sellist 5.1 V, 2.5 A toiteplokki.)

Raspberry Pi emaplaadil ei ole mingit "Power" nuppu vaid niipea kui Sa ühendad plaadi toitekaabliga, süttib plaadil väike indikaator ja algabki buutimine (õigemini esmane initsialiseerimine).


* Pärast initsialiseerimist ilmub "Noobs v2.2 või uuema versiooniga" aken, kus on siis ära toodud need operatsioonisüsteemid, mida Sa võid installeerida, vali üks neist välja ja kliki tema ees asuvale ruudukesele - vaata järgnevat pilti.

Selle "Noobs v2.2 või uuema versiooniga" aknakese ülaosas näed Sa ka nupuriba. Kui sellel nupureal asuv "Online help (h)" nupp on aktiivne, siis on Sinu võrguühendusega kõik korras. Juhul kui Sa kasutad traadita (WiFi) ühendust ja kui seda ühendust ei suudeta automaatselt luua, siis loo esmalt see Wi-Fi ühendus. Kliki sellel nupureal "Wifi networks (w)" nupule ja vali ilmuvast loetelust oma traadita võrgu nimi, sisesta parool ning kliki nupule "Connect". (Alternatiivina võid oma traadita ruuteril ka sellele WPS nupule vajutada, enne seda aktiveerid siin võrguühenduste valiku aknas "WPS" raadionupu ja klikid allpool OK - lihtsam variant.)

Pärast initsialiseerimist ilmub "Noobs v2.2 või uuema versiooniga" aken


Märkus: Kui Sa teed kunagi hiljem Raspberry miniarvuti restardi ("Reboot"), siis näed kohe alguses väga lühikest aega ka ekraani, kus ilutseb Shift klahvi nupp - pilt. Kui Sa vajutad siis kohe oma klaviatuuril Shift klahvi, siis jõuad Sa nn "recovery" režiimi. Selles režiimis näed Sa sedasama "Noobs v2.2 või uuema versiooniga" akent. Sa võid oma Raspbian operatsioonisüsteemi suurte probleemide puhul teha siitkaudu tema uuestiinstalli - märgistad ta jne... Sa võid siin ka oma WI-Fi ühenduse taastada, klikkides üleval nupureal sellele "Wifi networks (w)" nupule. Sa võid siitkaudu ka konfiguratsioonifaili redakteerida (kui oskad). Ja Sa võid siitkaudu ka hoopis mingi muu operatsioonisüsteemi installeerida, et sellega asendada olemasolev OS.


Sulle pakutakse selles "Noobs v2.2 või uuema versiooniga" aknakeses alltoodud operatsioonisüsteeme. Need võivad Sinu poolt ostetud SD kaardil ka teised olla, aga see Raspbian opsüsteem on seal kohe kindlasti olemas. Kui Sul puudub võrguühendus, siis näed seal ainult Raspbian (RECOMMENDED) ja LibreELEC operatsioonisüsteeme. Kui Sa taastad siin kohe WiFi võrguühenduse, siis ilmuvad sellesse loetellu veel ka mõned muud opsüsteemid:

- Raspbian (RECOMMENDED), see ongi kommuuni poolt loodud Raspbian Jessie versioon (täis töölaua versioon) ja selle ma siis SOOVITANGI ka Sinul valida.

- LibreELEC, see on hiire ja kasutajasõbralik Kodi Entertainment Center distributsioon, mis tähendab seda et kõik täiendavad operatsioonid on siit kõrvaldatud ning terve see distributsioon on optimeeritud ainult Kodi kasutamiseks. Kui Sa tahad endale saada seda eelpool mainitud Kodi meediaserverit / meediakeskust, siis vali just see menüüpunkt. LibreELEC on üks populaarsemaid meetodeid Kodi kasutamiseks Raspberry Pi minikompuutris.

- Raspbian Lite, see on Raspbian Jessie minimaalne versioon - vanematele Raspberry Pi mikrokompuutritele.

- Lakka RPi2, see installib DIY emuleerimise konsooli.

- Data Partition, see lisab tühja 512 MB ext4 failisüsteemiga/formaadiga partitisiooni.

- OSMC - Sa võid ka selle valida, sest ka sellega saad kaasa ühe üsna populaarse OSMC meediaserveri / meediakeskuse. OSMC baseerub Debian operatsioonisüsteemile ja ta annab Sulle rohkem vabadust oma süsteemi konfigureerimiseks võrreldes seda näiteks LibreELEC või OpenELEC -iga.

- Windows 10 IoT Core opsüsteem. See Windows 10 IoT Core on siiski Windows 10 lihtsustatud ehk kerge versioon ja tema puhul Sa seda Windowsi kasutajaliidest (töölaud, Start Menüü, Cortana jne) ei näe. Sa võid küll Raspberry Pi plaadi ühendada ka displeiga, aga Windows 10 IoT Core versioon ise seda ei vaja. Windows 10 IoT Core ei ole sama Windowsi versioon, mida Sa oled harjunud kasutama. Sa ei saa temaga buutida otse traditsioonilisse Windowsi töölauda ja installida sinna rakendusi/äppisid. Ta on mõeldud ainult IoT (Internet of Things) projektide või muude asjade jaoks. Ta on mõeldud loojate jaoks, kes loovad näiteks mingi universaalse äpi, mis tegutseb kui Raspberry Pi seadme kasutajaliides (vot selleks on ka displei vajalik). Kui Sa ei oska programmeerida, siis ei ole ta Sinu jaoks.



Vahemärkus: Kui Sa tahad oma Raspberry Pi 3 (Raspberry Pi 3+) minikompuutri muuta Kodi-põhiseks meediapleieriks / meediakeskuseks / meelelahutuskeskuseks, siis võid kasutada näiteks neid võimalusi:

a) PAREM VARIANT: Osta endale eraldi microSDHC mälukaart, mis juba sisaldab seda NOOBS'i ja vali tema operatsioonisüsteemide loetelust installeerimiseks kas LibreELEC või OSMC operatsioonisüsteem. Või osta endale tühi microSDHC kaart, installeeri sinna esmalt seesama NOOBS ja seejärel vali sealt kas LibreELEC või OSMC operatsioonisüsteem.

b) Kodi (varem tuntud kui XBMC) on auhinnatud tasuta avatud lähtekoodiga tarkvara meediapleier ja meelelahutuskeskus. Juhul kui Sa tahad selle Kodi installeerida otse oma Raspbian Jessie operatsioonisüsteemi, siis tee järgmist:

- ava Terminali aken, sisesta sinna alltoodud käsud ja vajuta iga käsu järel ENTER:

sudo apt-get update
sudo apt-get install kodi


- Seejärel pead muutma konfiguratsioonifaili, et tagada seda et iga kord kui Sa käivitad Raspberry Pi, siis laaditakse see meediakeskuse tarkvara automaatselt. Sisesta terminali aknasse järgmine käsk ja vajuta ENTER:

sudo nano /etc/default/kodi

- Muuda ENABLED säte üheks (1): ENABLED=1

- Vajuta Ctrl + Z, et väljuda ja salvestada muudatused.

Vastasel korral Sa võid hiireklõpsuga käivitada Kodi ka otse graafiliselt töölaualt või siis terminali akna kaudu käsuga kodi. [Filmide ja videote (eriti HD videote) striimimisel on mõtekas kasutada traadita võrguühendust, st lülita oma Raspberry Pi mikrokpmpuutri külge Ethernet võrgukaabel.]




* Kui Sa olid sobiva operatsioonisüsteemi, näiteks Raspbian (RECOMMENDED) või siis LibreELEC, välja valinud, siis vali sealsamas allpool ekraanikeeleks "English (US)" ja klaviatuuri paigutuseks "ee". Neid võib ka hiljem Raspberry Pi Configuration rakenduses muuta. (Vaata üleval eelmist pilti.)

* Seejärel kliki "Noobs v2.2 või uuema versiooniga" aknakeses üleval nupureal "Install (i)" nupule - vaata üleval eelmist pilti.

* Kliki pärast seda ilmuvas hoiatusaknas "Yes" nupule:

Kliki pärast seda ilmuvas hoiatusaknas "Yes" nupule


Sellega kirjutatakse Sinu SD kaart üle ehk siis PÜHITAKSE PUHTAKS ning asendatakse ainult selle Raspbian Jessie operatsioonisüsteemiga.

* Korraks ilmub "Welcome" ekraan ja pärast seda hakatakse Sinu poolt eelnevalt valitud operatsioonisüsteemi alla laadima ja failisüsteemi ekstraktima - oota. Meie näites on selleks opsüsteemiks siis Raspbian (RECOMMENDED) ehk siis Raspbian Jessie versioon - täis töölaua versioon. Tema installiks on 3,6 GB vaja.

* Ilmub aken, mis teatab, et operatsioonisüsteem (OS) on õnnelikult installeeritud, kliki seal nupule OK - pilt. Seejärel tehakse minikompuutri restart ja pärast seda ilmub korraks ka "Welcome to Raspberry PI Desktop" (st Raspbian Jessie versiooni) ekraan.

* Oota veel natuke ja Sa jõuadki 'Raspbian' süsteemi graafilisele töölauale - pilt.



Neljas meetod: Lae alla 'NOOBS' ja kopeeri ta oma formaaditud microSD mälukaardile:

Tee järgmist:

* Mine teises kompuutris raspberrypi.org/downloads veebsaiti ja lae sealt see NOOBS alla - kliki seal esmalt NOOBS pildile. Seejärel kliki järgmisel lehel "NOOBS" all sellele Download ZIP lingile.

* Formaadi oma 16 GB või 32 GB-ise mahuga SD kaart (microSD mälukaart) FAT failisüsteemi: Kasuta selleks SD Memory Card Formatter tarkvara (link). Kasutagi oma igasuguste SD mälukaartide (SD/SDHC/SDXC kaartide) formaatimiseks ainult seda 'SD Memory Card Formatter' programmi. Seda programmi on väga lihtne ja mugav kasutada... Kui formaatimise alguses ilmub mingi veateade, siis ühenda oma microSD mälukaart või kaardilugeja arvutist lahti ja seejärel torka ta jälle tagasi ning proovi uuesti. Mõnikord peab seda kohe paar-kolm korda tegema.

* Paki see varem allalaetud NOOBS zip fail (näiteks NOOBS_v2_8_1.zip) lahti ehk siis ekstrakti ta.

* Kopeeri need lahtipakitud failid oma äsjaformaaditud microSD kaardi juurkausta. (Mõnel juhul ekstraktitakse need failid kausta sisse ja sel juhul kopeeri ainult antud kausta sees asuvad failid sinna SD kaardile, mitte aga seda kausta koos failidega ennast.)

Märkus: Vahel ei õnnestu seda microSD kaarti Windowsis kohe avada, ilmub mingi veateade, sel juhul ühenda microSD mälukaart või kaardilugeja arvutist lahti ja seejärel torka ta jälle tagasi ning proovi uuesti. Mõnikord peab microSD kaardi jälle uuesti formaatima ja pärast seda avaneb ta ilusti.

* Seejärel tegutse täpselt samuti nagu seda tehti eelmise "kolmanda meetodi" puhul - seal.

Etteotsa




Mõned pildid ja selgitused sellest 'Raspbian Jessie' opertasioonisüsteemist:

See Debian-põhine Raspbian GNU/Linux uuem Raspbian Jessie operatsioonisüsteem töötab väga sujuvalt, kiiresti ja ilma probleemideta. Uus Raspbian Jessie buudib nüüd käivitamisel vaikimisi otse graafilisele töölauale ehk kasutajaliidesesse (GUI), mitte aga Linuxi käsureale ehk tekstiekraanile (Terminali). Sa võid nüüd temaga töötada nagu tavalise kompuutriga. Kui Sa eelistad Pi käivitamisel aga buutida otse tema käsureale (terminali), siis võid seda ka 'Raspberry Pi Configuration' rakenduses määrata.


"Programming" menüü rakendused/paketid: Raspbian Jessie operatsioonisüsteemi Peamenüüle ja tema installeeritud rakendustele ning sätetele saad ligi klikkides ekraani vasemal ülanurgas asuvale "vaarika" ("Start") nupule/ikoonile. Antud juhul on siin avatud esimene "Programming" menüüpunkt ja selle kaudu ligipääsetavad programmeerimise instrumendid. Kuigi neid programmeerimise tarkvarasid ja ka muu mittevajaliku võib ka terminali akna kaudu süsteemist eemaldada (uninstallida), aga ma ei soovita Sul seda teha, sest pärast seda võivad igasugused probleemid ilmneda... Las nad olla ja kui Sul on vaja rohkeb salvestusruumi, siis võid ka 32 GB SD kaardi osta ning peale selle võid Sa kasutada ka väliseid salvestusseadmeid.

"Programming" menüü rakendused/paketid



"Office" menüü rakendused/paketid: Selle "Office" menüü paketid/rakendused on heaks tasuta alternatiiviks Microsofti Office paketile. Kui neid mõlemaid võrrelda [st (Tekstiredaktorid: MS Word vs. LibreOffice Writer), (Tabelarvutus: MS Excel vs. LibreOffice Calc), (Presentatsioon/esitlus: MS PowerPoint vs. LibreOffice Impress), (Andmebaasid: MS Access vs. LibreOffice Base)], siis ega suurt vahet polegi:

- Tekstiredaktorid: Mõlemad, MS Word ja LibreOffice Writer, sisaldavad kõiki vajalikke funktsioone. Writer teeb samuti kõike seda mida ka MS Word.
- Tabelarvutus: Kui Sa oled tabeltöötluses veel üsna uus või vähene kasutaja, siis sobib väga hästi ka tasuta LibreOffice Calc. Juhul kui Sa töötad paljude makrodega, siis on parem MS Excel'i kasutada. Nad mõlemad on kergesti äraõpitavad, nad toetavad samu failiformaate ja pakuvad palju funktsioone.
- Andmebaasid: LibreOffice Base ja MS Access tarkvarade peamine erinevus seisneb nende kättesaadavuses. MS Access on kasutatav ainult Windowsis, aga Base on kättesaadav nii Windowsi, Mac'i kui ka Linux'i jaoks. Kui see kõrvale jätta, siis nad mõlemad on üsna võrdväärsed. Nende mõlematega võib luua vorme, aruandeid, SQL ja tabeleid (väliste andmebaasidega ühendamisel). LibreOffice Base on mõeldud väiksemahuliste andmebaaside jaoks, aga kui Sa töötad suuremahuliste andmebaasidega ja kui Sa tahad iseseisvat andmebaasi, siis pead MS Access'i kasutama.
- Presentatsioon/esitlus: LibreOffice Impress on üsna hea, aga kui Sa töötad inimestega, kes kasutavad tavaliselt PowerPoint programmi, siis võivad mõned ühildumise probleemid tekkida.

Suuremas osas on nii LibreOffice kui ka Microsoft Office komplektid üsna sarnased, v. a. see et LibreOffice paketis puudub Outlook sarnane email klient. On ilmselge, et kui Sul raha ei ole, siis sobib Sulle just see LibreOffice kontoripakett. Kui LibreOffice pakett ei rahulda Sinu vajadusi, siis võid ka tasuta OpenOffice paketti proovida. Nad mõlemad on üsna sarnased, LibreOffice paketiga on tsipa rohkem probleeme, aga teda uuendatakse ka sagedamini. Kui tahad tasuta, siis on need LibreOffice ja OpenOffice paketid üsna heaks alternatiiviks MS Office paketile.

Opsüsteemi peamenüüle saad ligi klikkides ekraani vasemal ülanurgas sellele "vaarika" nupule


Sellest "Office" menüüst käivitati 'LibreOffice Calc' programm: pilt ............ja................ pilt.

"Office" menüüst käivitati 'LibreOffice Writer' tarkvara:

"Office" menüüst käivitati 'LibreOffice Writer' tarkvara


Märkus: LibreOffice salvestab oma failid vaikimisi Open Document Format (ODF) formaati. Kuid ta võib lugeda ja kirjutada ka Microsoft Office formaate (DOC ja DOCX). Kui Sa kasutad oma mingis teises kompuutris ka Microsoft Office tarkvara või kui Sa jagad teistega MS Office dokumente, siis võid LibreOffice tarkvaraga töötades salvestada oma failid alati Microsoft Office failiformaati. Et muuta LibreOffice Writer (või ka Calc ja Impress) vaikimisi salvestatavat failiformaati, tee järgmist:

* ava Tools > Options menüü;

* seejärel ava "Options" dialoogiaknas vasemal 'Load/Save' haru ja kliki seal all 'General' peale - pilt.

* veendu, et 'Document type' rippmenüüst oleks valitud 'Text document' - pilt;

* nüüd valigi siit 'Always save as' rippmenüüst see failiformaat, mida Sa soovid salvestamisel vaikimisi failiformaadiks teha. Näiteks Microsoft Word tekstiredaktori jaoks vali siit loetelust 'Microsoft Word 2007-2013 XML' formaat - pilt;

* kliki OK ja sulge 'Options' dialoogiaken.


Sa võid sedasama teha ka LibreOffice Calc ja Impress programmide puhul, valides siin Document type rippmenüüst 'Spreadsheet' või 'Presentation' ja seejärel Always save as rippmenüüst vaikimisi salvestamiseks soovitud formaadi.

Sa saad sellise faili nüüd avada Microsoft Office rakenduses, aga ta avatakse 'Compatibility Mode' režiimis. Sa võid seal seda redakteerida ja ka Office formaati salvestada, aga mõnda funktsiooni Sa võib olla kasutada ei saa enne kui Sa konverdid ta Office dokumenditüübiks.



Menüü "Internet" all asuvad rakendused:

Menüü "Internet" all asuvad rakendused


* Raspbian Jessie versioonis kasutatakse märksa paremat avatud lähtekoodiga, turvalisemat, kiiremat ja rohkem stabiilsemat Chromium veebibrauserit. Antud brauserisse on eelinstalleeritud ka paar laiendust: uBlock Origin, et blokeerida neetuid reklaame ja h264 laiendus, mis lubab YouTube videosid ka Pi riistvaraga vaadata:

Chromium veebibrauser


Ja veel üks näide sellest Chromium brauserist - pilt.


* Raspbian Jessie süsteemis on olemas ka Claws Mail nimeline email klient ja see sobib nii tava- kui ka väga kogenud kasutajale. Claws Mail baseerub GTK+ ja teda võib peaaegu igale Linuxi masinale, mis jooksutab X Windowsi, installeerida. See kiire ja stabiilne meiliprogramm sisaldab väga palju vahendeid ning funktsioone, näiteks mitut kasutajakontot, filtreerimist, MIME manuseid (laiendiga .MIM), Usenet uudiste lugemist ja postitamist, SSL üle POP3, SMTP, IMAP4rev1 ja NNTP protokollide, GnuPG tugi (koos GPGME), IPv6 tuge, Aadressiraamatut, ümbersuunamist, SSL Certificate Manager'i, printimist, Mbox importimist/eksportimist jne.

Tema esmane ülesseadmine võtab ainult mõne minuti aega, käivitad ta Internet > Claws Mail menüü kaudu ja seejärel ilmub vastav nõustaja, kuhu sisestad siis vajalikud andmed - pilt .............ja........... pilt. Kui Sinule ta ei istu, siis võid mingi muu Linuxile sobiva email-kliendi alla laadida. Või siis kasuta Chromium veebibrauserit ja mingit veebipõhist meiliprogrammi, näiteks Google Mail (Gmail) tasuta veebi-põhist e-mail (Webmail) teenust.

* 'Internet > Raspberry Pi Resources' menüüpunkt viib sind tasuta Raspberry Pi ressursside veebsaiti, kus pääsed ligi igasugustele juhistele ja õpetustele.

* 'Internet > The MagPi' menüüpunkt viib Sind aga Raspberry Pi ametlikku veebipoodi, kus pakutakse uusi vahendeid, igasuguseid projekte ja juhiseid - pilt.

* 'Internet > VNC Address Book ja VNC Viewer' menüüpunktid: VNC (VIRTUAL NETWORK COMPUTING) on graafiline töölaua jagamise süsteem, mis lubab Sul eemal asuvalt kompuutrilt või mobiilselt seadmelt pääseda ligi teise kompuutri töölaua kasutajaliidesele. Seega Sa saad oma Raspberry Pi minikompuutrile ka eemalt ligi: Sa näed oma eemalasuvas kompuutris või mobiilses seadmes eraldi akna sees Raspberry Pi (Raspbian Jessie) töölauda. Sa võid seal eemal töötada nii nagu Sa töötaksid otse Raspberry Pi endaga. VNC Server (RealVNC kompaniist) annab Sinu Raspberry Pi graafilisele töölauale eemalt ligipääsu nii nagu Sa istuksid otse tema ees.

Raspberry Pi tuleb koos VNC Serveriga, aga Sa pead ta ise sisse lülitama - seda soovi korral. Kui Sa lülitad ta sisse, siis ta stardib automaatselt iga kord kui Sa oma Raspberry Pi minikompuutri käivitad. Et teda sisse lülitada, vali 'Menu > Preferences > Raspberry Pi Configuration' menüüpunkt, seejärel ava Interfaces vaheleht ja veendu, et VNC oleks lubatud (Enable) - pilt. Seejärel et saada VNC Viewer rakenduse abil eemalt oma Raspberry Pi minikompuutri töölauale ligi, pead kõigepealt siin Raspbian Jessie opsüsteemis klikkima üleval VNC ikoonile, et avada VNC Server dialoogiakent, kus märgi üles see vajalik privaatne IP aadress (siin punase ringi sees) - pilt.

Pärast seda lae tollel seadmel, millelt Sa tahad oma Raspberry Pi seadmele eemalt ligi saada, alla VNC Viewer tarkvara, tee seda RealVNC veebsaidi kaudu. Sisesta seal oma üles märgitud privaatne IP aadress VNC Viewer aknasse ja Sa pääsedki oma Raspberry Pi minikompuutri töölauale eemalt ligi.

Märkus: Kui Sa tahad eemalt üle Interneti ligi saada, siis pead veel mõned sammud tegema - ingliskeelne info sellest seal.

Juhul kui Sul on mitu VNC serverit, siis et hoida neid kõiki ühes kohas, võid kasutada seda VNC Address Book'i, mis lubab Sul luua ja juhtida gruppe, lisada nende gruppide alla VNC servereid ning salvestada nende nimesid, IP aadresse, portisid ja paroole.



Menüü 'Games' (pilt): Siin on siis kaks asja - Minecraft Pi ja Python Games. See Minecraft Pi on spetsiaalne versioon, mis loodi just Raspberry Pi seadmete jaoks. Minecraft on üsna populaarne mäng ja ta tuleb siia koos programmeerimise kasutajaliidesega. See tähendab, et Sa võid kirjutada Python koodis käskusid ja skripte, et ehitada ise asju juurde ning need lisatakse automaatselt mängu - hea võimalus Python'it õppida!



Menüü 'Accessories' vahendid: Avame siit näiteks Kalkulaatri (Calculator) - pilt.

Calculator


Avame selle 'Accessories' menüü kaudu lihtsa tekstiredaktori (üsna sarnane Windowsi Notepad'iga) - pilt.

Nii 'Accessories' menüü kui ka ülevalt nupupaneelilt (Tegimirealt) võime avada 'File Manager' akna (vaata järgmist pilti). Linuxi failisüsteem "puu struktuuriga". Failisüsteemi juureks on "/". Suvalise faili linkide seeria puul (eraldatud "/" sümboliga) on tema "tee" ehk siis "pi" kasutajakonto iga fail omab järgmist teed: "/home/pi/<filename>". "Pi" kasutajakonto kodukataloogiks ("home directory") on "/home/pi". Sa võid alati viidata oma kodukataloogi failidele nii et lisad tee nime ette "~" sümboli, näiteks kui Sul on /home/pi kataloogis "kana" nimeline fail ja kui Sa logisid süsteemi kui "pi" kasutaja, siis võid viidata antud failile tippides "~/kana" sõltumata sellest et kus kataloogis (töökataloogis) Sa parasjagu asud. Juurkataloogiks on üksainus kaldjoon ("/"). Et minna üle sinna juurkataloogi, tehes ta oma töökataloogiks, peab sisestama järgmise käsu: cd /

Märkus: Neid käskusid kasutame ainult siis kui me töötame terminalis. Me saame ka ilma selle terminalita oma katalooge avada ja neis navigeerida - hiire ja klaviatuuri abil - graafilises kasutajaliideses:

File Manager


'Accessories' menüü kaud võime avada ka Terminali. Selle võib avada ka ülevalt tegumipaneeli kaudu - pilt. Terminal (või 'käsurida/käsuviip') lubab kasutajal tekstiekraanil oma süsteemi kontrollida ja sellega töötada. Raspberry Pi minikompuutris (jooksutab Raspbiani) on terminali rakenduseks LXTerminal, mida tuntakse ka 'terminal emulator' nime all. Terminali käsuviibaks on pi@raspberrypi ~ $ - pilt. Terminalis käivitati käsk.... - pilt.



Menüü 'Preferences': Antud menüü kaudu saame oma graafilist kasutajaliidest seadistada, installeerida uut tarkvara (pakette) jne:

Menüü 'Preferences'


'Preferences > Add / Remove Software' menüüpunkt lubab meil ka graafilise kasutajaliidese kaudu uut tarkvara installeerida ja olemasolevat süsteemist eemaldada (uninstallida). See uus graafiline pakettide juhtija on Gnome Packages rakenduse modifitseeritud versioon, mis lubab Sul oma Pi mini-kompuutris lisada või eemaldada tarkvara. Antud akna vasemas paanis kuvatakse kategooriate loetelu ja seal ülaosas on ka otsingukast – tipi sinna vajalik otsingutermin, et leida mingit paketti või vahendit. Parempoolses paanis kuvatakse siis märgistatud kategooria alla kuuluv tarkvara. Iga tarkvara või vahendi ees asub kontrollruut, juhul kui selles ruudus on "linnuke" juba olemas, siis on antud tarkvara Sinu süsteemi juba installeeritud. Tarkvara, mida ei ole installeeritud, nende ees olevad ruudud on aga tühjad. Kliki lihtsalt sellele ruudule, et sinna linnukest panna või siis et seda sealt ära koristada ja seejärel kliki all Apply nupule, et antud tarkvara kas installeerida või siis uninstallida. Sa võid vajalikul tarkvaral ka hiire paremkliki teha, et valida siis ilmuvast kontekstmenüüst sobiv käsk:

Install ja uninstall


Sa ei saa ühel- ja samal ajal pakette installeerida ja uninstallida, ühesõnaga Sa võid ühe "Apply" abil kas ainult installida või siis uninstallida. Kui Sa alustad siitkaudu tarkvara installeerimist või süsteemist eemaldamist, siis võidakse kinnituseks ka parooli küsida. Kui Sa märgistad paremal mingi tarkvara (st lihtsalt klikid temal), siis ilmub akna allaossa ka antud tarkvara lühike kirjeldus.

Install ja uninstall - 2


Sa võid seega Raspbian Jessie süsteemis tarkvara installeerida või desinstalleerida (uninstallida) kahe meetodiga:

* Sellesama ülaltoodud 'Add / Remove Software' akna kaudu - graafilise kasutajaliidese kaudu.

* Terminali käsuviiba kaudu, näiteks:

sudo apt-get update
sudo apt-get install <PaketiNimi>


või

sudo apt-get purge <PaketiNimi>
sudo apt-get clean
sudo apt-get autoremove



Märkus: Raspbian "jessie" jaoks pakutava tarkvara kohta saad rohkem infot ka Internetist:

* Kategooriate kaupa info: ""List of sections in "jessie""

* Tarkvara pakettide kohta käif info: ""Software Packages in "jessie""



'Preferences > Appearance Settings' menüüpunkt: Menüü 'Preferences' kaudu avati 'Appearance Settings' aken, mille kaudu saame siis teha järgmist: muuta töölaua enda välimust (värv, teksti värv, paigutus ja taustapilt), seadistada menüüriba ja lisaks ka süsteemi enda fonti - pilt. Muideks süsteemi enda taustapildid asuvad vaikimisi /usr/share/pixel-wallpaper kataloogis ja Sa võid sinna ka enda taustapilte lisada - pilt.


'Preferences > Main Menu Editor' menüüpunkt lubab meil seda Peamenüüd ennast konfigureerida, sinna uusi elemente ja rakendusi lisada või siis olemasolevaid eemaldada, nende järjestust muuta jne - pilt.


'Preferences > Raspberry Pi Configuration' menüüpunkt: Selle 'Raspberry Pi Configuration' akna kaudu saad siis oma Rasberry Pi minikompuutrit kofigureerida, näiteks:

* Parooli muuta, süsteemi vaikimisi kasutajanimeks on pi ja vaikimisi parooliks on raspberry - see parool tuleks kohe pärast Raspbian Jessie esmast installeerimist ära muuta - seda vaikimisi kasutaja "pi" jaoks.
* Valida seda et kas pärast Pi käivitamist buuditakse otse graafilisele töölauale või siis terminali, vaikimisi buuditakse graafilisse kasutajaliidesesse - "To Desktop" või siis "To CLI" (Command Line Interface ) raadionupp.
* Kas pärast buutimist kuvatakse ka süsteemi sisselogimise aknake või siis buuditakse otse töölauale (ilma kasutajanime ja parooli nõudmata) - "Auto login" parameeter. Kui see Login as user 'pi' on märgistatud, siis buutimisel kasutajanime ja parooli ei nõuta.
* Muuta lokaalset asukohta ja ajatsooni.
* Jne...


'Preferences > Raspberry Pi Configuration' menüüpunkt



Töölaual tehti paremklikk - pilt.


Juhul kui Sul oli 'Raspbian Jessie' operatsioonisüsteemi installeerimisel traadiga (Ethernet) võrguühendus, siis võid ekraani paremas ülanurgas asuva WiFi ikooni kaudu ühendada end traadita võrku:

Juhul kui Sul oli 'Raspbian jessie Pixel' operatsioonisüsteemi installeerimisel traadiga (Ethernet) võrguühendus, siis võid ekraani paremas ülanurgas asuva WiFi ikooni kaudu ühendada end traadita võrku



Klikiti kuupäeva- ja kellaja ikoonile - pilt.



Uuenda (värskenda) kohe süsteemi ja Sinu enda poolt installeeritud tarkvara, pluss installi ka kõik turvavärskendused:

Kliki üleval vasemal nupuribal "Terminal" nupule, et avada Terminali akent. Seejärel sisesta alltoodud käsud.

sudo apt-get update käsk uuendab / värskendab süsteemi paketid, st asendab need uuemate versioonidega (seda tehakse /etc/apt/sources asuva failide loetelu alusel). Pakettide uuemad versioonid saadakse pakettide hoidlatest (repositories).

sudo apt-get upgrade käsk värskendab kõik süsteemi installitud tarkvara paketid.


Et oma tarkvara värskendada ja et laadida alla ka turvavärskendused, ava terminal, sisesta sinna alltoodud käsud ning vajuta iga käsu järel ENTER. Oota kuni ühe käsu täitmine lõpetatakse ja kui ilmub uuesti see rohelist värvi terminali käsuviip (pi@rasbperrypi:~ $), siis sisesta järgmine käsk ning vajuta ENTER jne. Kui pärast mõne alltoodud käsu käivitamist ilmub tema täitmise protsessis akna käsuviibale ka Y/N küsimus, siis vajuta Y klahvi ja seejärel jälle ENTER klahvi, et edasi minna.

sudo apt-get update

sudo apt-get upgrade

sudo apt-get clean



Aga Sa võid seda teha ka järgmise käsu abil:

sudo apt-get update && sudo apt-get upgrade


Uuenda oma tarkvara kohe (!) ja tee seda ka edaspidi. Kogu see värskendamise protsess näeb siis välja umbes taoline: pilt,................... pilt,.................... pilt,................... pilt,................... pilt ................ja.............. pilt. (Märkus: Sa võid pärast kõikide värskenduste kättesaamist lisaks ka sudo apt-get clean käsu sisestada ja ENTER vajutada.)



Tarkvara installeerimine ja süsteemist eemaldamine (apt-get abiga):

Sa saad uut tarkvara laadida alla Pi Store (Pi Poe) kaudu. Kuid Sa võid seda ka terminali kaudu teha - apt-get käsuga. Et installida mingit tarkvara, ava terminal ja sisesta sinna sudo apt-get install <package-name> (kus <package-name> on see tarkvara/pakett, mida Sa tahad installeerida) ning vajuta ENTER. Vahepeal ilmub terminali ka Y ja N küsimus, kus vajuta "Y" klahvi ning vajuta seejärel jälle ENTER. Uuenda oma tarkvara kohe (!) ja tee seda ka edaspidi.

Aga sudo apt-get remove <package-name> eemaldab ehk uninstallib programmi/paketi süsteemist.



Süsteemi logimine:

Pärast opsüsteemi installi logitakse Sind automaatselt sisse. Raspbian operatsioonisüsteemi vaikimisi kasutajanimeks on pi ja vaikimisi parooliks on raspberry. Sa saad oma kasutajanime ja parooli muuta kas graafilise kasutajaliidese sätete kaudu või siis terminali käskudega.

Etteotsa





UNIX / LINUX operatsioonisüsteemide terminali peamised käsud:

Linux shell (Terminali) aknas saad siis käivitada unix käskusid. Kui Sa oled algaja, siis lisan ka mõned põhilised Linuxi käsud ja need töötavad nii Raspberry Pi kui ka C.H.I.P. minikompuutris, aga ka kõikides muudes UNIX / LINUX põhiste operatsioonisüsteemide terminalides.

Peale selle tuleb natuke juttu ka Linuxi paroolidest, Terminalis tarkvara käivitamisest, video- ja muusika pleieritest ning ka Linux failisüsteemidest - loe sellest sealt.




Lõpetuseks viska oma kallis ja võimas lauakompuuter või sülearvuti nurka, võta see 'Raspbian' operatsioonisüsteemiga Raspberry Pi 3 minikompuuter (emaplaat), ühenda ta oma displei või HD teleriga ning naudi ka odavaid lahendusi. Kui tead lisaks natuke ka UNIX/LINUX operatsioonisüsteemide terminali käskusid, siis on päris OK.


Lisa: Internet of Things (IoT) seadmete/vidinate, millede hulka kuuluvad ka Raspberry Pi põhjal loodud seadmed - TURVALISUS - loe sellest sealt.



Veel:

* Windows 10 "võtmehoidjas": mini-kompuuter pulgas, hinnad alates $99 kuni $499. Intel Compute Stick STK2m3W64CC—minikompuuter.

* Maailma esimene $9 C.H.I.P. mikrokompuuter (Raspberry Pi konkurent). C.H.I.P. mini-kompuuter & PocketC.H.I.P. (C.H.I.P + PocketC.H.I.P).

* Ockel Sirius A (+ ka Ockel Sirius A Pro): võimas ja väga universaalne mini-kompuuter

Etteotsa

 




< Tagasi Windows 10 pealehele ja sisukorda

 

 

Saada ka enda tuttavale lugemiseks!

Kui Sa saadad meili, siis on Sinu saadetavas kirjas selle lehe aadress juba
olemas ja muu saad ise juurde lisada.

Sisesta siia saaja e-mail aadress:

 

 

elaja koju .|. .|. .|. .|. .|. .|. .|. About Us .|. .|. .|. .|. .|. .|. .|. About Me .|. .|. .|. .|. .|. .|. Site Map .|. .|. .|. .|. .|. .|. POSTKASTI EI OLE! Sorry, no mailbox | © Ahv & Co Eesti Vabariik 2015 (16/17/18)