Mis on Raspberry Pi (Raspberry Pi 2 ja Pi 3)?

Win 10 logo Mis on Raspberry Pi (Raspberry Pi 2, Raspberry Pi 3)? Raspberry Pi puhul operatsioonisüsteemi installeerimine. Mõned pildid ja selgitused sellest 'Raspbian Jessie Pixel' opertasioonisüsteemist. Terminal ja peamised UNIX/LINUX operatsioonisüsteemide terminali käsud.

 

 

 

 

 

Mis on Raspberry Pi (Raspberry Pi 2, Raspberry Pi 3)?

Raspberry Pi:
See on pisike emaplaat (õigemini odav minikompuuter), mis on nüüdseks juba üle nelja aasta teinud kompuutermaailmas tormi. See krediitkaardi suurune mikrokompuuter on projekteeritud ja loodud mittetulundusliku organisatsiooni Raspberry Pi Foundation poolt ning seda selleks et teha arvuti ja programmeerimise õpetus kättesaadavaks võimalikult suurele hulgale inimestele. Esimene originaalne Raspberry Pi (Raspberry Pi 1 Model A) plaat ilmus välja juba aastal 2012 ja see sai kohe ka väga populaarseks.

Raspberry Pi ilmus esmalt kahes variandis ja kahe erineva hinnaga: Model A ($25) ja Model B ($35). Mudel A omas üht USB porti vähem, tal puudus Ethernet port ja ka füüsilist mälu (RAM) oli poole vähem.

Raspberry Pi on mõeldud rohkem tehnikaentusiastidele, uue generatsiooni arendajatele, "magamistoa programmeerijatele", aga sealhulgas ka TAVAKASUTAJATELE, sest ka ilma suuremate teadmisteta võib selle "jubina" vägagi otstarbekaks muuta. Tavakasutaja võiks samuti selle odava jubina osta ja näiteks eraldi meediaserveri luua - näiteks Kodi (OSMC- Open Source Media Centre) abil - pilt. Sa võid näiteks traadita juurdepääsu punkti luua või panna kokku mis iganes kasuliku jubina. Sa ei pea Rasberry Pi kasutamiseks isegi suurt midagi teadma ja oskama. Internetist saab kätte lihtsad juhised - näiteks sealt. Pealegi Sa võid Raspberry Pi 3 minikompuutrisse installeerida näiteks 'Raspbian Jessie Pixel' operatsioonisüsteemi (graafilise kasutajaliidesega) ja töötada sellega nagu ka iga teise tavalise kompuutriga. Sellest Raspbian Jessie Pixel operatsioonisüsteemist siin edaspidi. (Kui tead lisaks natuke ka UNIX/LINUX operatsioonisüsteemide terminali käskusid, siis on suurepärane, nendest siin lõpus.)


Raspberry Pi 2: See uuem plaat omab juba 900MHz quad-core ARM Cortex-A7 BCM2836 protsessorit (~6x jõudlus); 1GB LPDDR2 SDRAM mälu (2x mälu); täielik tagasiühildumine eelmise Raspberry Pi 1 mudeliga (tuleb teha tarkvara ümberkompileerimine, et kasutada ära uue multi-core protsessori eeliseid); praeguse Raspberry Pi mudeliga identne 'form factor', mis lubab Sul ta mahutada juba olemasolevasse korpusesse; 10/100 Ethernet port; 40-pin laiendatud GPIO; 4 x USB 2.0 porti; 4 pole Stereo väljund ja Composite video port; täissuurusega HDMI (Sa võid näiteks Raspberry Pi mini-kompuutri ühendada enda olemasoleva kompuutri monitoriga või siis televiisoriga); CSI kaamera port Raspberry Pi kaameraga ühendamiseks; DSI displei port Raspberry Pi puutetundliku displei ekraaniga ühendamiseks; Micro SD slot; Micro USB toide ja hinnaks ikkagi ainult $35 (sama mis ka Raspberry Pi 1 puhul):

Raspberry Pi on pisike emaplaat (õigemini odav minikompuuter), mis on nüüdseks juba üle nelja aasta teinud kompuutermaailmas tormi.



Nüüdseks on Raspberry Pi jaoks ilmunud müüki ka 7" puutetundlik displei (800 x 480 px resolutsiooniga ja 10-sõrme multi-puute toega). See väike monitor on odav ($60.00) ja lihtne üles seada. Antud 7" (17.78cm) Touchscreen Monitor lubab Raspberry Pi kasutajatel luua nn 'all-in-one' integreeritud projekte, näiteks nagu mini-tahvelarvuti, informatiivsed-meelelahutuslikud süsteemid ja muud taolised integreeritud projektid. Ta on tõeliselt interaktiivne ja tema uusimad draiverid toetavad ka ekraani enda virtuaalset klaviatuuri ning seega ei ole vajadust klaviatuuri ja hiirt külge lülitada. See monitor on ühilduv järgmiste Raspberry Pi mudelitega: Raspberry Pi 2 Model B, Raspberry Pi Model B+/A+. Displei mõõtmed on 194mm x 110mm x 20mm ja ekraani nähtav suurus on 155mm x 86mm:

See väike monitor on odav ($60.00) ja lihtne üles seada


Rohkem infot sellest displeist saad sealt ja lisan siia veel paar ülesvõtet: pilt ja pilt.



Raspberry Pi 3 (Model B): 29. veebruaril 2016 ilmus müüki ka uus Raspberry Pi 3 (Model B) - pilt. See uue põlvkonna mudel on palju kiirem ja võimsam koos sisseehitatud traadita ning Bluetooth ühendusega - hinnaks ikka endiselt $35. Raspberry Pi 3 plaadi võib osta ka Microsofti Store veebsaidist ja seal pakutakse lisaks temale ka 16GB MicroSD kaarti koos Raspberry Pi installeriga (NOOBS) - kokku seega $49.99. See 16GB MicroSD kaart sisaldab siis seitset soovitatavat Raspberry Pi operatsioonisüsteemi: Raspbian (Raspberry Pi plaadi jaoks de facto operatsioonisüsteem), OpenELEC, OSMC, Windows 10 IoT Core, Arch Linux, Pidora ja RISC OS - installeeri millist aga soovid. (NOOBS on operatsioonisüsteemide installeerija ja ta on alternatiivina kättesaadav ka näiteks seal.)

Kuid ka meil pakutakse nii Raspberry Pi 3 plaate kui ka sinna juurde kuuluvaid igasuguseid jubinaid, näiteks seal (nende plaatide jms ametlik maaletooja). Kui juba osta, siis tuleks osta ikka see kõige uuem Raspberry Pi 3 mudel.



Raspberry Pi 3 spetsifikatsioon. Protsessor: Broadcom BCM2837 1.2GHz 64bit ARMv8 quad-core (Raspberry Pi 1 plaadist 10x suurema jõudlusega); 1GB RAM (füüsilist mälu); Ethernet LAN port; sisseehitatud Wi-Fi ja Bluetooth ühendused; 40-pin laiendatud GPIO (General Purpose Input/Output) kasutajaliides; 4 x USB 2.0 porti; 3.5mm pistik nii audio kui ka komposiit video väljundiks; CSI kaamera port; DSI Displei port (Raspberry Pi puuteekraaniga ühendamiseks); täissuurusega HDMI (Sa võid näiteks Raspberry Pi mini-kompuutri enda olemasoleva kompuutri monitori või televiisoriga ühendada); täielik ühilduvus ka vanemate Raspberry Pi 1 & 2 plaatidega ja MicroSD port ehk kaardilugeja (operatsioonisüsteemide laadimiseks ja andmete hoidmiseks).

Toide: Ta saab toidet oma 5V microUSB pordi kaudu ja selleks on vaja microUSB-to-AC adapterit. Kui Sa tahad Raspberry Pi plaadiga ühendada mingit energianäljast USB seadet, siis on soovitav kasutada 2.5A adapterit.



Mis imeloom see GPIO on? Raspberry Pi 2 ja 3 plaadil on 40-kontaktiline GPIO ["General Purpose Input/Output" (Üldotstarbeline Sisend/Väljund] liides ehk päis, mis ei ole sihilikult seotud mitte ühegi Raspberry Pi plaadi enda spetsiifilise funktsiooniga. Need GPIO kontaktid on konkreetselt ainult lõppkasutaja jaoks ja nende kaudu võib Raspberry Pi plaadiga ühendada mingi muu riistvara või laiendusplaadi:

24x - GPIO pins
2x - SPI bus
1x - I2C bus
2x - 5V power pins
2x - 3.3V power pins
8x - Ground pins




Raspberry Pi 3 (Model B)



SD kaart:
Vanemad Pi plaadid kasutasid täissuuruses SD kaarte, aga uuemad Pi 2 ja Pi 3 mudelid kasutavad juba microSD kaarte. Raspberry Pi Foundation ise soovitab vähemalt 4GB Class 4 SD kaarte, aga kuna nüüd on need SD kaardid üsna odavad, siis soovitan osta vähemalt 16GB Class 10 microSD kaardi:

16GB Class 10 microSD kaart Sa võid näiteks sellise SD kaardi osta Eestis ITT Group veebipoest, kus pakutakse koos adapteriga 16 GB CLASS 10 microSD mälukaarti, kust saab siis otse käivitada sobiva opsüsteemi (näiteks väga hea Raspbian Jessie Pixel täis töölaua versiooni) allalaadimise ja installeerimise - sellest siin edaspidi. Amazon veebipood pakub aga näiteks sellist 16 GB CLASS 10 microSD kaarti (koos adapteriga, aga ilma eelinstallitud Raspbian Jessie opsüsteemita) - link.



Korpus (karp): Pi tarnitakse täiesti "alasti" ja talle tuleks ka "kasukas" osta, Eestis näiteks sealtsamast ITT Group veeblehelt - pilt ja pilt.

Näide ka Raspberry Pi 2 (ka Raspberry Pi 3) ametlikust korpusest / karbist ($8.60):

Näide ka Raspberry Pi 2 ametlikust korpusest / kestast


Muideks Raspberry Pi 3 (Model B) korpus/karp on identne Raspberry Pi 2 (Model B) korpusega ja seega võib ka seda vana Raspberry Pi 2 korpust kasutada. Kuid kuna Raspberry Pi 3 omab ka Wi-Fi ja Bluetooth ühendust, siis et lisada neid ka oma vana Raspberry Pi 2 mini-kompuutrile, pead kasutama USB adaptereid.


Audio/video kaablid: Kui Sa ühendad oma Pi seadme HD teleri või uuema HDMI toega monitori külge, siis pead muretsema ka HDMI kaabli, näiteks sellise. PI toetab HDMI väljundit. Kui Sinu kompuutril aga puudub see HDMI port, siis pead ostma HDMI to DVI kaabli video jaoks ja lisaks ka 3.5mm stereo kaabli audio jaoks.


Toitega USB hub (USB jaotur): Kui Sa tahad oma Pi külge ühendada rohkem kui kahte seadet (näiteks nagu klaviatuur, hiir, USB Wi-Fi adapter jne), siis peab Sul olema ka väline USB hub koos omaenda toiteallikaga (st toiteadapteriga) - näiteks selline või selline.


Ethernet kaabel või Wi-Fi adapter: Võrguühendus ei ole Pi jaoks vajalik, aga ta teeb tarkvara uuendamise ja allalaadimise palju lihtsamaks ning ta annab ka võrgust sõltuvatele rakendustele ligipääsu. Peale selle kui Sinu projekt nõuab ka interneti või võrguühendust, siis on vajalik Wi-Fi või Ethernet.
Kõik Pi versioonid omavad emaplaadil Ethernet porti ja Sa võid lihtsalt torgata sinna oma Ethernet kaabli ja tegutseda. Kui Sa tahad kasutada traadita ühendust, siis Pi 3 minikompuuter omab ka sisseehitatud Wi-Fi ühendust. Vanema Pi puhul pead selleks kasutama aga micro Wi-Fi adapterit, mis on Pi seadmega ühilduv, näiteks sellist.


Hiir ja klaviatuur: Et oma Pi seadet üles seada ja tööle panna, pead kasutama ka hiirt ning klaviatuuri. Selleks sobivad kõik standardsed USB klaviatuurid ja hiired.


Kui Sa tahad uue Raspberry Pi 3 jaoks osta täieliku stardikomplekti, siis sisesta Google otsingusse näiteks Best Raspberry Pi 3 Starter Kits või Raspberry Pi 3 Complete Starter Kit või Raspberry Pi 3 Starter Kit või Raspberry Pi 3 Essentials Kit ja vali sobiv välja. Näiteks Raspberry Pi 3 ametliku korpuse/kesta võid osta sealt ja tolles veebsaidis pakutakse peale kõige muu ka Raspberry Pi 3 stradikomplekti või näiteks Raspberry Pi 3 Media Centre komplekti.

Sa võid ka minna eLinux.org veebsaiti, kust saad siis palju infot suure hulga Pi plaadiga ühilduvate lisaseadmete kohta.

Raspberry Pi kohta saad palju asjalikke õpetusi sealt. Raspberry Pi 3 (Model B) kohta saad huvitavat ja vajalikku infot (näiteks ostuinfot) ka element14 veebsaidist. Eestis pakub Raspberry Pi jubinaid ametlikult ITT Group.

Etteotsa



Raspberry Pi puhul operatsioonisüsteemi installeerimine:

Nüüd, kus Sa oled kõik vajaliku nii Pi mini-kompuutri enda kui ka tema jaoks vajaliku riistvara ja välised seadmed muretsenud, on aega temasse operatsioonisüsteem installeerida, sest ta tuleb ilma selleta. Ükskõik millist projekti Sa alustad, käib selle opsüsteemi Pi plaati installimine põhiliselt ühtemoodi. Erinevalt tavalisele kompuutrile, kus Sa omad tema sees BIOS'i, kettasisendit, mis toetab eemaldatavat meediat (näiteks CD või DVD plaati) ja kõvaketast, omab Raspberry Pi ainult lihtsat SD kaardilugejat. Seega tuleb meil tema puhul natuke teistmoodi tegutseda.


Raspberry Pi plaati operatsioonisüsteemi installeerimiseks on kaks meetodit:


Esimene meetod: Laed oma mingis muus eraldi kompuutris Internetist vajaliku opsüsteemi image faili alla, kirjutad seal ta oma SD kaardile, torkad selle SD kaardi Raspberry Pi 3 kaardilugejasse ja alustad antud opsüsteemi installeerimist. Raspberry Pi jaoks on olemas hulk Linuxi distributsioone ja Sa pead neist valima välja selle kõige paremini toetatud ning stabiilsema distributsiooni ning selleks on Debian Linuxi Raspbian versioon, mis ongi just selle Raspberry Pi jaoks optimeeritud. Raspbian operatsioonisüsteem on Raspberry Pi jaoks de facto operatsioonisüsteemiks. Raspbian'i on nüüdseks tublisti uuendatud ja see värskendus baseerub Debian'i kõige hilisemale versioonile, mida kutsutakse "Jessie". Kõige suuremaks muudatuseks on see et Raspbian Jessie Pixel versioon buudib nüüd otse töölaua graafilisse kasutajaliidesesse (Desktop GUI), aga mitte käsureale (loomulikult Sa võid seda igal ajal ka muuta). See töölaud sisaldab hulga seadistusi menüüde jaoks ja ta näeb ka märksa kaasaegsem välja. Ka jõudlust on parandatud ja seda just töölaua tarkvara jaoks, näiteks nagu LibreOffice ning Claws Mail, mis jooksevad nüüd palju paremini - eriti siis kui Sa kasutad Raspberry Pi 3 plaati.

Raspbian Jessie operatsioonisüsteemi pakutakse kahes variandis:

* Raspbian Jessie Pixel (“Pi Improved Xwindows Environment, Lightweight”) - see versioon kasutab ka graafilist kasutajaliidest ja Sa buudid vaikimisi otse graafilisele töölauale ja ta "kaalub" ka rohkem (üle 4GB).
* Raspbian Jessie Lite - tema ei oma graafilist kasutajaliidest (GUI) ja Sa töötad ainult käsureal ehk terminalis; temasse ei ole X-serverit ja selle komponente installitud; ta võtab ka vähem kettaruumi (1.3GB); kui Sa tunned hästi unix/linux käskusid ja tahad töötada ainult käsurea kaudu, siis vali see variant.


Mine esmalt Raspberry Pi Foundation veebsaiti ja lae sealt alla see "RASPBIAN JESSIE WITH PIXEL" versioon, mis sobib väga hästi just Raspberry Pi 3 mikrokompuutrile ning millega saad ka graafilises kasutajaliideses töötada - kliki seal Download ZIP nupule. Seejärel kirjuta see allalaaditud Raspbian OS image oma SD kaardile: kasuta selleks näiteks tasuta Etcher programmi, mis teeb Windowsi, macOS ja Linux kasutajate jaoks antud protsessi väga lihtsaks. Ta (Etcher-1.0.0-beta.16-win32-x64.exe) "kaalub" 82,8 MB ja ta tuleb Sul installeerida.

Ühenda oma SD kaart kompuutriga ja käivita Etcher programm. Raspbiani flashimine koosneb kolmest lihtsast sammust:

* Kliki "Select image" nupule ja vali see Raspbian IMG zip fail (2016-09-23-raspbian-jessie.zip), mille Sa varem alla laadisid.
* Kliki nupule "Select a drive" ja vali SD kaart. (Selles valikus ei pakuta Sinu süsteemikettaid, aga võib olla kuvatakse väliseid kõvakettaid. Kui Sa ei ole endas kindel, siis ühenda enne seda kõik oma muud välised kettad kompuutrist lahti.)
* Lõpuks kliki nupule "Flash!" ja Sinu SD kaart koos Raspbian Jessie opsüsteemiga saab varsti kasutamiskõlblikuks:

Lõpuks kliki nupule "Flash!" ja Sinu SD kaart koos Raspbian jessie opsüsteemiga saab varsti kasutamiskõlblikuks


Seejärel on aeg oma Pi plaati ka esimest korda kasutama hakata. Ühenda temaga kõik vajalikud välised seadmed: hiir, klaviatuur, HDMI või RCA kaabel (monitori või teleriga) ühendamiseks, USB hub kui see vajalik on ja Ethernet kaabel (juhul kui Sul WiFi ühendus puudub) - välja arvatud toitekaabel. Kui kõik kaablid on nii Pi minikompuutri kui ka nende sihtseadmetega (monitor, klaviatuur, hiir jne) ühendatud, siis torka see SD kaart Pi plaadi vastavasse pessa. Lõpuks ühenda Pi plaat ka selle microUSB toitekaabliga. Seal ei ole mingit "Power" nuppu vaid niipea kui Sa ühendad plaadi toitekaabliga, süttib plaadil väike indikaator ja algabki buutimine. Kõik käib kähku ja Sa oledki varsti RASPBIAN JESSIE PIXEL töölaual:

Kõik käib kähku ja Sa oledki varsti RASPBIAN JESSIE PIXEL töölaual



Teine meetod: Veebis pakutakse Raspberry Pi jaoks ka selliseid microSD mälukaarte, kus on juba vajalikud operatsioonisüsteemid olemas. Sul ei ole vaja muud teha kui torgata see SD kaart Raspberry Pi vastavasse porti ja käivitada sealt Sinule sobiva operatsioonisüsteemi allalaadimine ning installeerimine.
Toon siin näiteks ITT Group veebipoest ostetud 16 GB CLASS 10 microSD mälukaardi, kust saab siis otse käivitada sobiva opsüsteemi allalaadimise ja installeerimise. (Antud veebipoest seda SD kaarti ostes kirjeldatakse, et see kaart sisaldab eelinstalleeritud Raspbian op. süsteemi, aga nii see päris ei ole. Sa pead pärast buutimist valima endale sobiva operatsioonisüsteemi ja alles seejärel laetakse ta internetist alla ning alustatakse tema installeerimist. Vastasel juhul ei jõua Sa kuhugi, igatahes ühe sellise SD kaardi testimisel nii see oli - sellest kohe siin edaspidi.)

* Ühenda Raspberry Pi emaplaadiga kõik vajalikud välised seadmed: hiir, klaviatuur, HDMI või RCA kaabel (monitori või teleriga) ühendamiseks, USB hub kui see vajalik on ja Ethernet kaabel (juhul kui Sul WiFi ühendus puudub) - välja arvatud toitekaabel. Kui kõik kaablid on nii Pi minikompuutri kui ka nende sihtseadmetega (monitor, klaviatuur, hiir jne) ühendatud, siis torka see SD kaart Pi plaadi vastavasse pessa. Lõpuks ühenda Pi plaat ka selle microUSB toitekaabliga. Seal ei ole mingit "Power" nuppu vaid niipea kui Sa ühendad plaadi toitekaabliga, süttib plaadil väike indikaator ja algabki buutimine (õigemini esmane initsialiseerimine).

* Pärast seda peab automaatselt ilmuma operatsioonisüsteemide valiku aken ("Noobs v1.9" aken). Kui Sa aga ei jõua sinna või kui midagi läks nihu, siis vajuta Esc klahvi või siis alusta otsast peale. Seejärel, kui näed kohe pärast esmast initsialiseerimist teadet Shift klahvi kohta, siis vajuta oma klaviatuuril kiiresti seda Shift klahvi - pilt. Kui Kui magad maha, siis ei toimu midagi. Sel juhul vajuta Esc klahvi ja alusta otsast peale.

Märkus: "Shift" klahvi kasutatakse selleks et minna nn "recovery" režiimi.


* Pärast initsialiseerimist ilmub "Noobs v1.9" aken, kus on siis ära toodud need operatsioonisüsteemid, mida Sa võid installeerida ja need on järgmised:

- Raspbian (RECOMMENDED), see ongi kommuuni poolt loodud Raspbian Jessie Pixel versioon (täis töölaua versioon) ja selle ma siis SOOVITANGI ka Sinul valida.

- LibreElec_RPI2, see on hiire ja kasutajasõbralik Kodi Entertainment Center distributsioon.

- Raspbian Lite, see on Raspbian Jessie minimaalne versioon - vanematele Raspberry Pi mikrokompuutritele.

- Lakka RPi2, see installib DIY emuleerimise konsooli.

- Data Partition, see lisab tühja 512 MB ext4 failisüsteemiga/formaadiga partitisiooni.

- Windows 10 IoT Core opsüsteem. See Windows 10 IoT Core on siiski Windows 10 lihtsustatud ehk kerge versioon ja tema puhul Sa seda Windowsi kasutajaliidest (töölaud, Start Menüü, Cortana jne) ei näe. Sa võid küll Raspberry Pi plaadi ühendada ka displeiga, aga Windows 10 IoT Core versioon ise seda ei vaja.
Windows 10 IoT Core ei ole sama Windowsi versioon, mida Sa oled harjunud kasutama. Sa ei saa temaga buutida otse traditsioonilisse Windowsi töölauda ja installida sinna rakendusi/äppisid. Ta on mõeldud ainult IoT (Internet of Things) projektide või muude asjade jaoks. Ta on mõeldud loojate jaoks, kes loovad näiteks mingi universaalse äpi, mis tegutseb kui Raspberry Pi seadme kasutajaliides (vot selleks on ka displei vajalik). Kui Sa ei oska programmeerida, siis ei ole ta Sinu jaoks.



* Kui Sa olid sobiva operatsioonisüsteemi, näiteks Raspbian (RECOMMENDED), välja valinud, siis vali altpoolt ekraanikeeleks "English (US)" ja klaviatuuri paigutuseks "ee". Neid võib ka hiljem Raspberry Pi Configuration rakenduses muuta.

* Seejärel kliki üleval nupule "Install (i)" ja pärast seda ilmuvas hoiatusaknas "Yes" nupule. Juhul kui Sa kasutad traadita (WiFi) ühendust, siis ilmub teade, et asi ei õnnestu ja et Sul tuleb esmalt end Wi-Fi võrku ühendada. Vali ilmuvast loetelust oma traadita võrgu nimi, sisesta parool ja kliki nupule "Connect". (Alternatiivina võid oma traadita ruuteril ka sellele WPS nupule vajutada, enne seda aktiveerid siin võrguühenduste valiku aknas "WPS" raadionupu - lihtsam variant.) Lisaks sellele on seal installeeritavate opsüsteemide valiku "Noobs v1.9" akna nupureal ka vastav võrguühenduse loomise nupp, millele klikkides saad samuti end WiFI võrku ühendada.

Kui Sinu traadita võrguühendus sai korda, siis veendu jälle, et oleks valitud ikka see Sinule sobiv operatsioonisüsteem, ekraanikeel ja klaviatuuri paigutus ning kliki seejärel uuesti sellele "Install (i)" nupule. Pärast seda kliki ilmuvas hoiatusaknas nupule "Yes" ja sellega kirjutatakse Sinu SD kaart üle ehk siis PÜHITAKSE PUHTAKS ning asendatakse ainult selle Raspbian Jessie operatsioonisüsteemiga.

Märkus: Sa võid vajadusel hiljem igal ajal minna https://www.raspberrypi.org/downloads/ veebilehele ja laadida sealt alla mingi muu opsüsteemi või siis parema variandina NOOBS'i, mis on lihtne operatsioonisüsteemide installeerija (ta sisaldab RASPBIAN JESSIE WITH PIXEL ja RASPBIAN JESSIE LITE versioone ning ka alternatiivseid Pi jaoks loodud opsüsteeme, mis laetakse otse internetist alla). Näiteks NOOBS puhul tee: formaadi oma SD kaart (näiteks SD Card Formatter utiliidiga), seejärel ekstrakti see allalaaditud NOOBS ZIP fail ja lohista kogu tema sisu äsja formaaditud SD kaardile.

Sa võid alternatiivina kunagi hiljem ka ainult RASPBIAN JESSIE WITH PIXEL versiooni alla laadida ja tegutseda seejärel nii nagu siin eelpool esimeses meetodis kirjeldati.



* Korraks ilmub "Welcome" ekraan ja pärast seda hakatakse Sinu poolt eelnevalt valitud operatsioonisüsteemi alla laadima ja failisüsteemi ekstraktima - oota. Meie näites on selleks opsüsteemiks siis Raspbian (RECOMMENDED) ehk siis Raspbian Jessie Pixel versioon - täis töölaua versioon. Tema installiks on 3,6 GB vaja.

* Ilmub "OS (es) installed" aken, kus kliki nupule OK. Seejärel tehakse minikompuutri restart ja pärast seda ilmub korraks ka "Welcome to Pixel" (st Raspbian Jessie Pixel versiooni) ekraan.

* Oota veel natuke ja Sa jõuadki 'Raspbian Jessie Pixel' süsteemi graafilisele töölauale - pilt.

Etteotsa



Mõned pildid ja selgitused sellest 'Raspbian Jessie Pixel' opertasioonisüsteemist:

See Debian-põhine Raspbian GNU/Linux uuem Raspbian Jessie Pixel operatsioonisüsteem töötab väga sujuvalt, kiiresti ja ilma probleemideta. Uus Raspbian Jessie buudib nüüd käivitamisel vaikimisi otse graafilisele töölauale ehk kasutajaliidesesse (GUI), mitte aga Linuxi käsureale ehk tekstiekraanile (Terminali). Sa võid nüüd temaga töötada nagu tavalise kompuutriga. Kui Sa eelistad Pi käivitamisel aga buutida otse tema käsureale (terminali), siis võid seda ka 'Raspberry Pi Configuration' rakenduses määrata.


"Programming" menüü rakendused/paketid: Raspbian Jessie operatsioonisüsteemi Peamenüüle ja tema installeeritud rakendustele ning sätetele saad ligi klikkides ekraani vasemal ülanurgas asuvale "vaarika" ("Start") nupule/ikoonile. Antud juhul on siin avatud esimene "Programming" menüüpunkt ja selle kaudu ligipääsetavad programmeerimise instrumendid. Kui Sa ei soovi nende programmeerimise vahenditega tegelda ega programmeerimist ka õppida, siis võid nad oma süsteemist eemaldada ja sellega tublisti oma micro-SD kaardi salvestusruumi vabastada. Näiteks et eemaldada korraga nii Wolfram & Mathematica üsna suuremahulisi pakette ja muud nendega seotut, ava terminali aken ning sisesta järgmised käsud - iga käsu järel vajuta ENTER:

sudo apt-get purge wolfram-engine
sudo apt-get clean
sudo apt-get autoremove


See Wolfram & Mathematica tarkvara eemaldamise protsess näeb siis välja selline: pilt, pilt, pilt, pilt, pilt ja pilt.

Antud juhul on siin avatud esimene "Programming" menüüpunkt ja selle kaudu ligipääsetavad programmeerimise instrumendid


Kui Sa avad nüüd pärast nende Wolfram & Mathematica pakettide eemaldamist jälle selle 'Menu > Programming' menüüpunkti, siis näed, et need kaks rakendust on sealt kadunud - pilt. Kuid üleval tegumireale jäid nende eemaldatud pakettide töövõimetud kiirkorraldused ikkagi alles ja et neid nüüd sealt eemaldada, tee järgmist: tee seal üleval paneelil paremklikk ja vali ilmuvast kontekstmenüüst 'Lisa / eemalda paneelikirjeid' käsk - pilt; seejärel märgista vasemal 'Rakenduste käivitamise riba' ja kliki paremal 'Eelistused' nupule - pilt; märgista vasemal järjest need süsteemist eemaldatud paketid ja kliki paremal 'Eemalda' nupule - pilt. Kui Sa vaatad nüüd jälle seda ülemist nupupaneeli (tegumiriba), siis näed, et need kaks tühja kiirkorraldust on sealt kadunud - pilt. Nüüd tead ka siis seda et kuidas seda ülemist paneeli seadistada....

Täpselt samal viisil võid ka kõik muu mittevajaliku süsteemist eemaldada, näiteks Sonic Pi paketi:

sudo apt-get purge sonic-pi
sudo apt-get clean
sudo apt-get autoremove




"Office" menüü rakendused/paketid: Selle "Office" menüü paketid/rakendused on heaks tasuta alternatiiviks Microsofti Office paketile. Kui neid mõlemaid võrrelda [st (Tekstiredaktorid: MS Word vs. LibreOffice Writer), (Tabelarvutus: MS Excel vs. LibreOffice Calc), (Presentatsioon/esitlus: MS PowerPoint vs. LibreOffice Impress), (Andmebaasid: MS Access vs. LibreOffice Base)], siis ega suurt vahet polegi:

- Tekstiredaktorid: Mõlemad, MS Word ja LibreOffice Writer, sisaldavad kõiki vajalikke funktsioone. Writer teeb samuti kõike seda mida ka MS Word.
- Tabelarvutus: Kui Sa oled tabeltöötluses veel üsna uus või vähene kasutaja, siis sobib väga hästi ka tasuta LibreOffice Calc. Juhul kui Sa töötad paljude makrodega, siis on parem MS Excel'i kasutada. Nad mõlemad on kergesti äraõpitavad, nad toetavad samu failiformaate ja pakuvad palju funktsioone.
- Andmebaasid: LibreOffice Base ja MS Access tarkvarade peamine erinevus seisneb nende kättesaadavuses. MS Access on kasutatav ainult Windowsis, aga Base on kättesaadav nii Windowsi, Mac'i kui ka Linux'i jaoks. Kui see kõrvale jätta, siis nad mõlemad on üsna võrdväärsed. Nende mõlematega võib luua vorme, aruandeid, SQL ja tabeleid (väliste andmebaasidega ühendamisel). LibreOffice Base on mõeldud väiksemahuliste andmebaaside jaoks, aga kui Sa töötad suuremahuliste andmebaasidega ja kui Sa tahad iseseisvat andmebaasi, siis pead MS Access'i kasutama.
- Presentatsioon/esitlus: LibreOffice Impress on üsna hea, aga kui Sa töötad inimestega, kes kasutavad tavaliselt PowerPoint programmi, siis võivad mõned ühildumise probleemid tekkida.

Suuremas osas on nii LibreOffice kui ka Microsoft Office komplektid üsna sarnased, v. a. see et LibreOffice paketis puudub Outlook sarnane email klient. On ilmselge, et kui Sul raha ei ole, siis sobib Sulle just see LibreOffice kontoripakett. Kui LibreOffice pakett ei rahulda Sinu vajadusi, siis võid ka tasuta OpenOffice paketti proovida. Nad mõlemad on üsna sarnased, LibreOffice paketiga on tsipa rohkem probleeme, aga teda uuendatakse ka sagedamini. Kui tahad tasuta, siis on need LibreOffice ja OpenOffice paketid üsna heaks alternatiiviks MS Office paketile.

Opsüsteemi peamenüüle saad ligi klikkides ekraani vasemal ülanurgas sellele "vaarika" nupule


Sellest "Office" menüüst käivitati 'LibreOffice Calc' programm: pilt ja pilt.

"Office" menüüst käivitati 'LibreOffice Writer' tarkvara:

"Office" menüüst käivitati 'LibreOffice Writer' tarkvara


Märkus: LibreOffice salvestab oma failid vaikimisi Open Document Format (ODF) formaati. Kuid ta võib lugeda ja kirjutada ka Microsoft Office formaate (DOC ja DOCX). Kui Sa kasutad oma mingis teises kompuutris ka Microsoft Office tarkvara või kui Sa jagad teistega MS Office dokumente, siis võid LibreOffice tarkvaraga töötades salvestada oma failid alati Microsoft Office failiformaati. Et muuta LibreOffice Writer (või ka Calc ja Impress) vaikimisi salvestatavat failiformaati, ava Tools > Options menüü. Seejärel ava "Options" dialoogiaknas vasemal 'Load/Save' haru ja kliki seal all 'General' peale - pilt. Veendu, et 'Document type' rippmenüüst oleks valitud 'Text document' - pilt. Nüüd valigi siit 'Always save as' rippmenüüst see failiformaat, mida Sa soovid salvestamisel vaikimisi failiformaadiks teha. Näiteks Microsoft Word tekstiredaktori jaoks vali siit loetelust 'Microsoft Word 2007-2013 XML' formaat - pilt. Kliki OK ja sulge 'Options' dialoogiaken.

Sa võid sedasama teha ka LibreOffice Calc ja Impress programmide puhul, valides siin Document type rippmenüüst 'Spreadsheet' või 'Presentation' ja seejärel Always save as rippmenüüst vaikimisi salvestamiseks soovitud formaadi.

Sa saad sellise faili nüüd avada Microsoft Office rakenduses, aga ta avatakse 'Compatibility Mode' režiimis. Sa võid seal seda redakteerida ja ka Office formaati salvestada, aga mõnda funktsiooni Sa võib olla kasutada ei saa enne kui Sa konverdid ta Office dokumenditüübiks.



Menüü "Internet" all asuvad rakendused:

Menüü "Internet" all asuvad rakendused


* Raspbian Jessie Pixel versioonis kasutatakse märksa paremat avatud lähtekoodiga, turvalisemat, kiiremat ja rohkem stabiilsemat Chromium veebibrauserit. Antud brauserisse on eelinstalleeritud ka paar laiendust: uBlock Origin, et blokeerida neetuid reklaame ja h264 laiendus, mis lubab YouTube videosid ka Pi riistvaraga vaadata:

Raspbian Pixel versioonis kasutatakse märksa paremat Chromium veebibrauserit


Ja veel üks näide sellest Chromium brauserist - pilt.


* Raspbian Jessie süsteemis on olemas ka Claws Mail nimeline email klient ja see sobib nii tava- kui ka väga kogenud kasutajale. Claws Mail baseerub GTK+ ja teda võib peaaegu igale Linuxi masinale, mis jooksutab X Windowsi, installeerida. See kiire ja stabiilne meiliprogramm sisaldab väga palju vahendeid ning funktsioone, näiteks mitut kasutajakontot, filtreerimist, MIME manuseid (laiendiga .MIM), Usenet uudiste lugemist ja postitamist, SSL üle POP3, SMTP, IMAP4rev1 ja NNTP protokollide, GnuPG tugi (koos GPGME), IPv6 tuge, Aadressiraamatut, ümbersuunamist, SSL Certificate Manager'i, printimist, Mbox importimist/eksportimist jne.

Tema esmane ülesseadmine võtab ainult mõne minuti aega, käivitad ta Internet > Claws Mail menüü kaudu ja seejärel ilmub vastav nõustaja, kuhu sisestad siis vajalikud andmed - pilt ja pilt. Kui Sinule ta ei istu, siis võid mingi muu Linuxile sobiva email-kliendi alla laadida. Või siis kasuta Chromium veebibrauserit ja mingit veebipõhist meiliprogrammi, näiteks Google Mail (Gmail) tasuta veebi-põhist e-mail (Webmail) teenust.

* 'Internet > Raspberry Pi Resources' menüüpunkt viib sind tasuta Raspberry Pi ressursside veebsaiti, kus pääsed ligi igasugustele juhistele ja õpetustele.

* 'Internet > The MagPi' menüüpunkt viib Sind aga Raspberry Pi ametlikku veebipoodi, kus pakutakse uusi vahendeid, igasuguseid projekte ja juhiseid - pilt.

* 'Internet > VNC Address Book ja VNC Viewer' menüüpunktid: VNC (VIRTUAL NETWORK COMPUTING) on graafiline töölaua jagamise süsteem, mis lubab Sul eemal asuvalt kompuutrilt või mobiilselt seadmelt pääseda ligi teise kompuutri töölaua kasutajaliidesele. Seega Sa saad oma Raspberry Pi minikompuutrile ka eemalt ligi: Sa näed oma eemalasuvas kompuutris või mobiilses seadmes eraldi akna sees Raspberry Pi (Raspbian Jessie Pixel) töölauda. Sa võid seal eemal töötada nii nagu Sa töötaksid otse Raspberry Pi endaga. VNC Server (RealVNC kompaniist) annab Sinu Raspberry Pi graafilisele töölauale eemalt ligipääsu nii nagu Sa istuksid otse tema ees.

Raspberry Pi tuleb koos VNC Serveriga, aga Sa pead ta ise sisse lülitama - seda soovi korral. Kui Sa lülitad ta sisse, siis ta stardib automaatselt iga kord kui Sa oma Raspberry Pi minikompuutri käivitad. Et teda sisse lülitada, vali 'Menu > Preferences > Raspberry Pi Configuration' menüüpunkt, seejärel ava Interfaces vaheleht ja veendu, et VNC oleks lubatud (Enable) - pilt. Seejärel et saada VNC Viewer rakenduse abil eemalt oma Raspberry Pi minikompuutri töölauale ligi, pead kõigepealt siin Raspbian Jessie opsüsteemis klikkima üleval VNC ikoonile, et avada VNC Server dialoogiakent, kus märgi üles see vajalik privaatne IP aadress (siin punase ringi sees) - pilt.
Pärast seda lae tollel seadmel, millelt Sa tahad oma Raspberry Pi seadmele eemalt ligi saada, alla VNC Viewer tarkvara, tee seda RealVNC veebsaidi kaudu. Sisesta seal oma üles märgitud privaatne IP aadress VNC Viewer aknasse ja Sa pääsedki oma Raspberry Pi minikompuutri töölauale eemalt ligi. (Märkus: Kui Sa tahad eemalt üle Interneti ligi saada, siis pead veel mõned sammud tegema - ingliskeelne info sellest seal.)

Juhul kui Sul on mitu VNC serverit, siis et hoida neid kõiki ühes kohas, võid kasutada seda VNC Address Book'i, mis lubab Sul luua ja juhtida gruppe, lisada nende gruppide alla VNC servereid ning salvestada nende nimesid, IP aadresse, portisid ja paroole.



Menüü 'Games' (pilt): Siin on siis kaks asja - Minecraft Pi ja Python Games. See Minecraft Pi on spetsiaalne versioon, mis loodi just Raspberry Pi seadmete jaoks. Minecraft on üsna populaarne mäng ja ta tuleb siia koos programmeerimise kasutajaliidesega. See tähendab, et Sa võid kirjutada Python koodis käskusid ja skripte, et ehitada ise asju juurde ning need lisatakse automaatselt mängu - hea võimalus Python'it õppida!
Kui Sa neist mängudest ja Python keelest ei hooli, siis võid need "jubinad" süsteemist eemaldada:

sudo apt-get purge minecraft-pi
sudo apt-get clean
sudo apt-get autoremove


sudo apt-get remove --purge python-pygame python-tk python3-tk
sudo apt-get autoremove
sudo apt-get clean


Ja seejärel eemalda täiendavad failid:

rm -rf /home/pi/python_games
sudo rm -rf /opt/vc




Menüü 'Accessories' vahendid: Avame siit näiteks Kalkulaatri (Calculator) - pilt.

Menüü 'Accessories' vahendid


Avame selle 'Accessories' menüü kaudu lihtsa tekstiredaktori (üsna sarnane Windowsi Notepad'iga) - pilt.

Nii 'Accessories' menüü kui ka ülevalt nupupaneelilt (Tegimirealt) võime avada 'File Manager' akna (vaata järgmist pilti). Linuxi failisüsteem "puu struktuuriga". Failisüsteemi juureks on "/". Suvalise faili linkide seeria puul (eraldatud "/" sümboliga) on tema "tee" ehk siis "pi" kasutajakonto iga fail omab järgmist teed: "/home/pi/<filename>". "Pi" kasutajakonto kodukataloogiks ("home directory") on "/home/pi". Sa võid alati viidata oma kodukataloogi failidele nii et lisad tee nime ette "~" sümboli, näiteks kui Sul on /home/pi kataloogis "kana" nimeline fail ja kui Sa logisid süsteemi kui "pi" kasutaja, siis võid viidata antud failile tippides "~/kana" sõltumata sellest et kus kataloogis (töökataloogis) Sa parasjagu asud. Juurkataloogiks on üksainus kaldjoon ("/"). Et minna üle sinna juurkataloogi, tehes ta oma töökataloogiks, peab sisestama järgmise käsu: cd /

Märkus: Neid käskusid kasutame ainult siis kui me töötame terminalis. Me saame ka ilma selle terminalita oma katalooge avada ja neis navigeerida - hiire ja klaviatuuri abil - graafilises kasutajaliideses:

Nii 'Accessories' menüü kui ka ülevalt nupupaneelilt (Tegimirealt) võime avada 'File Manager' akna


'Accessories' menüü kaud võime avada ka Terminali. Selle võib avada ka ülevalt tegumipaneeli kaudu - pilt. Terminal (või 'käsurida/käsuviip') lubab kasutajal tekstiekraanil oma süsteemi kontrollida ja sellega töötada. Raspberry Pi minikompuutris (jooksutab Raspbiani) on terminali rakenduseks LXTerminal, mida tuntakse ka 'terminal emulator' nime all. Terminali käsuviibaks on pi@raspberrypi ~ $ - pilt. Terminalis käivitati käsk.... - pilt.



Menüü 'Preferences': Antud menüü kaudu saame oma graafilist kasutajaliidest seadistada, installeerida uut tarkvara (pakette) jne:

Menüü 'Preferences'


'Preferences > Add / Remove Software' menüüpunkt lubab meil ka graafilise kasutajaliidese kaudu uut tarkvara installeerida ja olemasolevat süsteemist eemaldada (uninstallida). See uus graafiline pakettide juhtija on Gnome Packages rakenduse modifitseeritud versioon, mis lubab Sul oma Pi mini-kompuutris lisada või eemaldada tarkvara. Antud akna vasemas paanis kuvatakse kategooriate loetelu ja seal ülaosas on ka otsingukast – tipi sinna vajalik otsingutermin, et leida mingit paketti või vahendit. Parempoolses paanis kuvatakse siis märgistatud kategooria alla kuuluv tarkvara. Iga tarkvara või vahendi ees asub kontrollruut, juhul kui selles ruudus on "linnuke" juba olemas, siis on antud tarkvara Sinu süsteemi juba installeeritud. Tarkvara, mida ei ole installeeritud, nende ees olevad ruudud on aga tühjad. Kliki lihtsalt sellele ruudule, et sinna linnukest panna või siis et seda sealt ära koristada ja seejärel kliki all Apply nupule, et antud tarkvara kas installeerida või siis uninstallida. Sa võid vajalikul tarkvaral ka hiire paremkliki teha, et valida siis ilmuvast kontekstmenüüst sobiv käsk:

Add / Remove Software' - 1


Sa ei saa ühel- ja samal ajal pakettie installeerida ja uninstallida, ühesõnaga Sa võid ühe "Apply" abil kas ainult installida või siis uninstallida. Kui Sa alustad siitkaudu tarkvara installeerimist või süsteemist eemaldamist, siis võidakse kinnituseks ka parooli küsida. Kui Sa märgistad paremal mingi tarkvara (st lihtsalt klikid temal), siis ilmub akna allaossa ka antud tarkvara lühike kirjeldus.

Add / Remove Software' - 2


Sa võid seega Raspbian Jessie süsteemis tarkvara installeerida või desinstalleerida (uninstallida) kahe meetodiga:

* Sellesama ülaltoodud 'Add / Remove Software' akna kaudu - graafilise kasutajaliidese kaudu.
* Terminali käsuviiba kaudu, näiteks:

sudo apt-get update
sudo apt-get install <PaketiNimi>


või

sudo apt-get purge <PaketiNimi>
sudo apt-get clean
sudo apt-get autoremove



Märkus: Raspbian "jessie" jaoks pakutava tarkvara kohta saad rohkem infot ka Internetist:

* Kategooriate kaupa info: ""List of sections in "jessie""
* Tarkvara pakettide kohta käif info: ""Software Packages in "jessie""



'Preferences > Appearance Settings' menüüpunkt: Menüü 'Preferences' kaudu avati 'Appearance Settings' aken, mille kaudu saame siis teha järgmist: muuta töölaua enda välimust (värv, teksti värv, paigutus ja taustapilt), seadistada menüüriba ja lisaks ka süsteemi enda fonti - pilt. Muideks süsteemi enda taustapildid asuvad vaikimisi /usr/share/pixel-wallpaper kataloogis ja Sa võid sinna ka enda taustapilte lisada - pilt.


'Preferences > Main Menu Editor' menüüpunkt lubab meil seda Peamenüüd ennast konfigureerida, sinna uusi elemente ja rakendusi lisada või siis olemasolevaid eemaldada, nende järjestust muuta jne - pilt.


'Preferences > Raspberry Pi Configuration' menüüpunkt: Selle 'Raspberry Pi Configuration' akna kaudu saad siis oma Rasberry Pi minikompuutrit kofigureerida, näiteks:

* Parooli muuta, süsteemi vaikimisi kasutajanimeks on pi ja vaikimisi parooliks on raspberry - see parool tuleks kohe pärast Raspbian Jessie esmast installeerimist ära muuta - seda vaikimisi kasutaja "pi" jaoks.
* Valida seda et kas pärast Pi käivitamist buuditakse otse graafilisele töölauale või siis terminali, vaikimisi buuditakse graafilisse kasutajaliidesesse - "To Desktop" või siis "To CLI" (Command Line Interface ) raadionupp.
* Kas pärast buutimist kuvatakse ka süsteemi sisselogimise aknake või siis buuditakse otse töölauale (ilma kasutajanime ja parooli nõudmata) - "Auto login" parameeter. Kui see Login as user 'pi' on märgistatud, siis buutimisel kasutajanime ja parooli ei nõuta.
* Muuta lokaalset asukohta ja ajatsooni.
* Jne...


'Raspberry Pi Configuration' akna kaudu saad siis oma Rasberry Pi minikompuutrit kofigureerida



Töölaual tehti paremklikk - pilt.


Juhul kui Sul oli 'Raspbian Jessie Pixel' operatsioonisüsteemi installeerimisel traadiga (Ethernet) võrguühendus, siis võid ekraani paremas ülanurgas asuva WiFi ikooni kaudu ühendada end traadita võrku:

Juhul kui Sul oli 'Raspbian jessie Pixel' operatsioonisüsteemi installeerimisel traadiga (Ethernet) võrguühendus, siis võid ekraani paremas ülanurgas asuva WiFi ikooni kaudu ühendada end traadita võrku



Klikiti kuupäeva- ja kellaja ikoonile - pilt.



Uuenda (värskenda) kohe süsteemi ja Sinu enda poolt installeeritud tarkvara, pluss installi ka kõik turvavärskendused:

sudo apt-get update käsk uuendab / värskendab süsteemi paketid, st asendab need uuemate versioonidega (seda tehakse /etc/apt/sources asuva failide loetelu alusel). Pakettide uuemad versioonid saadakse pakettide hoidlatest (repositories).

sudo apt-get upgrade käsk värskendab kõik süsteemi installitud tarkvara paketid.


Et oma tarkvara värskendada ja et laadida alla ka turvavärskendused, ava terminal, sisesta sinna alltoodud käsud ning vajuta iga käsu järel ENTER:

sudo apt-get update
sudo apt-get upgrade
sudo apt-get clean


Aga Sa võid seda teha ka järgmise käsu abil:

sudo apt-get update && sudo apt-get upgrade

Vahepeal ilmub terminali ka Y ja N küsimus, kus vajuta "Y" klahvi ning vajuta seejärel jälle ENTER. Uuenda oma tarkvara kohe (!) ja ka edaspidi. Kogu see värskendamise protsess näeb siis välja umbes taoline: pilt, pilt, pilt, pilt, pilt ja pilt. (Märkus: Sa võid pärast kõikide värskenduste kättesaamist lisaks ka sudo apt-get clean käsu sisestada ja ENTER vajutada.)



Tarkvara installeerimine ja süsteemist eemaldamine (apt-get abiga):

Sa saad uut tarkvara laadida alla Pi Store (Pi Poe) kaudu. Kuid Sa võid seda ka terminali kaudu teha - apt-get käsuga. Et installida mingit tarkvara, ava terminal ja sisesta sinna sudo apt-get install <package-name> (kus <package-name> on see tarkvara/pakett, mida Sa tahad installeerida) ning vajuta ENTER. Vahepeal ilmub terminali ka Y ja N küsimus, kus vajuta "Y" klahvi ning vajuta seejärel jälle ENTER. Uuenda oma tarkvara kohe (!) ja ka edaspidi.

Aga sudo apt-get remove <package-name> eemaldab ehk uninstallib programmi/paketi süsteemist.



Süsteemi logimine:

Pärast opsüsteemi installi logitakse Sind automaatselt sisse. Raspbian operatsioonisüsteemi vaikimisi kasutajanimeks on pi ja vaikimisi parooliks on raspberry. Sa saad oma kasutajanime ja parooli muuta kas graafilise kasutajaliidese sätete kaudu või siis terminali käskudega.

Etteotsa



Terminal ja peamised UNIX/LINUX operatsioonisüsteemide terminali käsud:

Linux shell (Terminali) aknas saad siis unix käske käivitada ja kui Sa oled algaja, siis toon siin ära ka mõned põhilised käsud ning need töötavad nii Raspberry Pi kui ka kõikides muudes UNIX / LINUX põhiste operatsioonisüsteemide terminalides:

sudo - superkasutaja jaoks, paljude käskude rakendamine nõuab administraatori privileege, vastasel juhul nad lihtsalt ei tööta. Sa näed paljude käskude ees just seda sudo käsku, näiteks sudo apt-get update. Kui Sa kasutad CHIP minikompuutri puhul seda sudo käsku esmakordselt, siis küsitakse Sult ka parooli. Nii PocketC.H.I.P. kui ka CHIP seadmete vaikimisi kasutajanimeks ja parooliks on "chip".

apt-get- seda käsku kasutatakse Debian Linux süsteemides (näiteks nagu CHIP Operating System) tarkvara installeerimiseks, eemaldamiseks/uninstallimiseks ja leidmiseks. Näiteks sudo apt-get install iceweasel käsuga installid Sa Firefox brauseri (veebisirvija) Debian/Linux versiooni. Aga sudo apt-get remove iceweasel käsuga Sa eemaldad süsteemist selle nuditud versiooniga Firefox brauseri. Ja nii edasi.

Tarkvara installeerimise või süsteemist eemaldamise käigus ilmub vahepeal ka "Do you want to continye?" [Y/n] teade, kus sisesta "Y" ja vajuta ENTER (RETURN) klahvi, et jätkata.


cd - muudab kausta, avab kausta. Näiteks cd ~/Pictures muudab Sinu jooksva kataloogi (töökataloogi) kodu Pictures kaustaks, et Sa saaksid tema sees asuvatele piltidele ligi. Käsk cd on siin "muuda kataloogi" käsuks ja "~" ütleb, et süsteem peab minema Sinu kodu kausta; lisades nüüd "/Pictures" pärast seda "~", ütleb, et süsteem peab avama "Pictures" alamkausta, mis asub Sinu kodu või "~" kataloogis. Teine näide: ma tahan minna oma Develop alamkausta, mis asub minu Documents kataloogis ja sel puhul pean ma sisestama cd ~/Documents/Develop käsu. Aga kui Sa juba asudki oma kodu kataloogis (st kui Sa avad terminali ja kui seal on ~$ sümbol, siis tähendab see seda et Sa asud oma "~" kataloogi või kodu kataloogi sees), siis pead sisestama lihtsalt cd Pictures käsu ja Sa ei pea enam seda "~/" sisestama. Märkus: Oma kaustadele saab siin ligi ka graafilise kasutajaliidese kaudu - klaviatuuri või puuteekraani abiga.

Raspbian Jessie kodukataloogiks on pärast tema installeerimist /home/pi, kus pi on siis Sinu vaikimisi kasutajanimeks. Kui Sa asud antud momendil kodukataloogis ja tahad nüüd kusagile mujale navigeerida, siis sisesta käsuviibale näiteks cd /KataloogiNimi/KataloogiNimi02/USERS/Vanakurat ja vajuta ENTER.

Kui Sa tipid cd (cd /) ja vajutad ENTER, siis pöördud tagasi oma kodukataloogi (vaikimisi kasutaja pi enda /home/pi kataloogi) või kui Sa sisestad cd .., siis lähed ühe taseme võrra tagasi ehk /home/pi puhul siis /home kataloogi. Näiteks kui süsteemis on kaks kataloogi, /home/username/documents ja /home/username/downloads ning kui Sa asud antud momendil /home/username/documents kataloogis, siis sisestades cd ../downloads käsu, satud Sa otse /home/username/downloads kataloogi.

Kui Sinu kasutajanimi on pi ja kodukataloogiks on /home/pi, siis käsk cd ~ on oma funktsionaalsuselt sama mis ka cd /home/pi käsk. Me võime alati saada ligi oma kodukataloogi alamkataloogidele nii et paneme ~ sümboli vajaliku kausta ette. Näiteks kui Sinu dokumentide kausta nimeks on /home/KasutajaNimi/documents, siis võid alati minna sinna kausta, sisestades järgmise käsu: cd ~/documents


pwd - esitab töötava (jooksva) kataloogi, seda juhul kui Sa unustasid, et kus Sa antud momendil asud. Käsk pwd (print working directory) kuvab kataloogi nime, näiteks nagu /Users/home/chip/Pictures/Universium/

mkdir - loob kataloogi, kausta. Näiteks mkdir Muusika, loob jooksvas kataloogis Muusika kausta. Aga mkdir ~/Pictures/Pulmapildid loob kodu Pictures kataloogi sisse Pulmapildid alamkausta.

ls - kuvab jooksvas kataloogis asuvate failide loetelu ja seda alfabeetilises järjestuses. Kui Sa sisestad aga ls -l, siis kuvatakse see loetelu juba pikemas formaadis, kus tuuakse ära ka failidele ligipääsu, mahu ja kuupäeva info. ls -a kuvab ka varjatud failid, mis algavad . sümboliga.

mv - siirdab faili ühest kataloogist teise kataloogi või siis annab talle uue nime. Näiteks mv kukk.one kana.one muudab faili nime. Aga mv kukk.one ~/Pictures/Linnud/ siirdab selle kukk.one faili Linnud kataloogi.

cp - kopeerib faili (või kataloogi) ühest kohast teise. Näiteks: cp ~/Pictures/Universium/saturn.jpg /Users/Lapsed/Pictures/Universium/saturn.jpg.

rm - eemaldab, kustutab faili (või kataloogi). Näide: rm kana.one kustutab selle faili. Aga rm -r ~/Pictures/Universium kustutab terve Universium kausta (st -r lisamine kustutab rekursiivselt kausta).

remove - eemaldab ehk uninstallib rakenduse (package), aga jätab selle rakenduse konfiguratsioonifailid alles, juhul kui Sa konfigureerisid teda. Näiteks: sudo apt-get remove rakenduse_nimi_siia. Kui tahad näiteks VLC meediapleierit süsteemist eemaldada, siis sisesta sudo apt-get remove vlc ja vajuta ENTER (RETURN) klahvi. Sa võid ka hiljem pärast mingi programmi uninstallimist tema konfiguratsioonifailid süsteemist eemaldada: sudo apt-get purge käsuga.

purge - eemaldab ehk uninstallib rakenduse (package) ja koos antud programmi kustutamisega eemaldatakse süsteemist ka kõik tema konfiguratsioonifailid. Seega juhul kui Sa ei taha midagi alles jätta, siis kasuta just seda purge käsku, näiteks sudo apt-get purge vlc ja vajuta ENTER (RETURN) klahvi, et eemaldada täielikult VLC pleierit.

sudo apt-get remove --purge - sellega uninstallid rakenduse ja ühtlasi eemaldad korraga ka kõik tema konfiguratsioonifailid. Näiteks: sudo apt-get remove --purge vlc

sudo apt-get purge --auto-remove - ka sellega eemaldad nii tarkvara kui ka kõik muu mittevajaliku, mis oli temaga seotud.

sudo apt-get clean - kui Sul on vähe salvesturuumi, siis kasuta seda “clean” käsku, et eemaldada kõik allalaetud arhiivifailid (.deb failid, paketid).

sudo apt-get autoclean - antud ‘autoclean‘ käsk eemaldab kõik .deb failid /var/cache/apt/archives kataloogist, et vabastada salvestusruumi.

sudo apt-get autoremove paketi nimi - see ‘autoremove‘ alamkäsk eemaldab automaatselt paketid, mis olid installitud koos teiste pakettidega, aga nüüd neid enam ei vajata. Selle ‘autoremove‘ alamkäsu eeliseks on veel see et tulevikus tehtavate pakettide uuendamisel (apt-get upgrade) antud pakette ignoreeritakse.

sudo apt-get check - see ‘check‘ on diagnostimise instrument ja teda võib kasutada paketi vahemälu värskendamiseks ning katkenud sõltuvuste kontrollimiseks.

apt-cache pkgnames - loetleb üles kõik olemasolevad paketid/rakendused.

dpkg-query -Wf ‘${Installed-Size}\t${Package}\n’ | sort -nr | more - sellega saame kätte installeeritud pakettide loetelu, mis sorditakse nende suuruse järgi.

dpkg -l > jessie_pixel.txt- näiteks selle käsuga prinditakse kõik installeeritud paketid otse tekstifaili (jessie_pixel.txt faili).

apt-cache search paketi nimi - et leida enne mingi paketi installeerimist üles tema nime ja lühikirjeldust, kasuta ‘search‘ flag'i. Antud käsk kuvab kõik sobivad paketid/rakendused koos nende lühikirjeldustega.

apt-cache pkgnames paketi nimi - et leida ja loetleda üles kõik paketid, mis algavad antud käsus äratoodud paketi nimega.

clear - puhastab Terminali ekraani eelmistest kirjetest ja jätab ainult käsuviiba alles - ka vajalik käsk.

sudo apt-get update - uuendab / värskendab süsteemi paketid, st asendab need uuemate versioonidega (seda tehakse /etc/apt/sources asuva failide loetelu alusel). Pakettide uuemad versioonid saadakse pakettide hoidlatest (repositories).

sudo apt-get upgrade - värskendab kõik süsteemi installitud tarkvara paketid.

df -h - see käsk näitab Sinu ketta kasutamist. Pärast antud käsu rakendamist vaata terminalis esimest kirjet ( /dev/root/ ), mis näitabki juba kasutatud ja ka allesjäänud vaba kettaruumi.

pico - avab terminalis lihtsa tekstiredaktori.

passwd - lubab Sul oma parooli muuta.

reset - resetib terminali režiimi.

chmod - muudab failidele ja kataloogidele ligipääsu õigusi. See chmod käsk võtab peamiselt järgmise kuju: chmod parameetrid ligipääsu õigused faili nimi. Näiteks käsk chmod u=rw example.jpg muudab pildi example.jpg omaniku juurdepääsu õigusi nii et ta võib antud faili lugeda ja kirjutada (teiste kasutajate ja gruppide kohta see ei käi). Näiteks käsk chmod a=rw file.txt kehtestab file.txt failile juurdepääsu õiguse "igaüks võib seda faili lugeda ja kirjuatada". Oletame, et Sa oled MinuFail omanik ja Sa tahad sellele failile täieliku juurdepääsu kehtestada, siis sel juhul tuleb Sul sisestada järgmine käsk: chmod u=rwx MinuFail (st kasutaja võib antud faili read, write ja execute).

find - otsib/leiab faile Sinu süsteemis. Tegelikult on ta koos parameetrite jms väga võimas käsk. Kui Sa käivitad find käsu ilma ühegi parameetrita, siis ta otsib ja prindib kõikide failide loetelu, mis asuvad jooksvas kataloogis ning selle alamkataloogides.

cat - see on tekstifailide loomiseks, kuvamiseks ja nende kombineerimiseks - väga vajalik käsk Linuxis. Kuigi näiteks 'Raspbian Jessie Pixel' operatsioonisüsteemis on ka oma väga mugav graafiline tekstiredaktor, toon siiski siin ära ka mõned cat käsud.

* Et luua tekstifaili, sisesta järgmine käsk ja vajuta ENTER. Asenda "näidis.txt" selle nimega, mida Sa tahad oma faili jaoks kasutada: cat > näidis.txt
* Et näha mingi valmis tekstifaili sisu, tipi cat näidis.txt
* Kui Sa kasutad “cat” käsku, et vaadata oma faili sisu ja kui terminalis ei ilmu midagi, siis antud fail oli küll loodud, aga ta ei sisalda mingit teksti: cat > näidis.txt
* Et lisada faili mingit teksti, võid selleks kasutada Vi. Tipi järgmine käsk, et avada Vi sees tekstifaili: vi näidis.txt. See Vi avatakse käsurežiimis. Tipi vajalik tekst redaktorisse, tipi väike “i”, et siseneda redakteerimise režiimi. Tipi oma tekst ja vajuta Esc, et pöörduda käsurežiimi tagasi. Et sulgeda Vi ja et salvestada oma fail, tipi “:wq” ja vajuta ENTER.
* Oletame, et Sa tahad oma kolme eraldi tekstifaili (file1.txt, file2.txt ja file3.txt) kombineerida ühteainsasse tekstifaili, mis sisaldab siis nende kõikide kolme tekstifaili sisu. Sisesta selleks järgmine käsk ja vajuta ENTER: cat file1.txt file2.txt file3.txt
* Tavaliselt on nii et Sa tahad neid tekstifaile ühendada teise tekstifaili, mitte aga tulemust ekraanil näha. Õnneks on see väga lihtne. Kasuta ühendatavate/kombineeritavate failide järel lihtsalt ümbersuunamise sümbolit (>) ja seejärel määra lõpp-tekstifaili nimi: cat file1.txt file2.txt file3.txt > file4.txt
* Kui Sa tahad otse terminalis lisada mingit uut teksti juba olemasolevasse faili (näiteks file3.txt), siis tipi: cat >> file3.txt. Selle peale ilmub järgmisele reale käsuviiba all tekstikursor. Alusta teksti sisestamist. Kui valmis, siis vajuta pärast viimast rida ENTER ja pärast seda vajuta Ctrl+D, et kopeerida antud tekst faili lõppu ning et väljuda cat'ist.


Paroolid - Mõnikord pead Terminali rakenduses ka oma parooli sisestama, põhiliselt just sudo või su käskude puhul, et täita superkasutaja ülesandeid. Kuid terminali aknas oma parooli sisestamisel on üks suur erinevus: nimelt kui Sa sisestad sinna parooli, siis Sa ei näe seal mingit kursori liikumist ega ka seda parooli sisestamise kulgu, kursor seisab kogu aeg paigal. See on täiendav turvamehhanism, vastupidiselt oma parooli sisestamisel näiteks veebivormi või standardsesse GUI sisselogimise ekraani, kus parooli tippimisel kuvatakse ******** või siis ••••••••••••• sümbolid. See tekitab võib olla segadust, aga asi on väga lihtne. Näiteks kui Sa sisestad Terminali sellise käsu, mis nõuab sudo juurdepääsu, siis ilmub tuttav "Password:" kirje:

% sudo cat /etc/secret.conf
Password:


Nüüd sisesta igal juhul oma parool kuigi Sa ei näe seda sisestamise kulgu ja kui lõpetad siis vajuta ENTER (RETURN) klahvi. Ka pärast seda ei näe Sa mingit muudatust - nii peabki olema.


Tarkvara käivitamine - Kui Sa tahad Terminalist mingit enda poolt installitud programmi käivitada, siis sisesta tema käsuviibale antud tarkvara nimi ja vajuta ENTER (RETURN) klahvi. Osade programmide (näiteks mõne meediapleieri) käivitamiseks pead terminalis ära näitama ka mingi faili, mida Sa tahad kuulata või vaadata.


PS! Sa võid käsu taha lisada ka -h, et saada mingit teavet ja seda et kuidas antud käsku kasutada. Näiteks: cp -h või siis alternatiivina võid Sa lugeda ka vastavat manuaali, sisestades man cp. Nende unix käskude kohta leiad rohkem infot juba Internetist....

Parimad Linux süsteemide video pleierid: MPV (sudo apt-get install mpv), SMPlayer, GNOME, Kodi, Miro ja VLC.
Parimad Linux süsteemide muusika pleierid: Amarok (sudo apt-get install amarok), Clementine (sudo apt-get install clementine), Tomahawk (sudo apt-get install tomahawk), Rhythmbox, VLC, Songbird, Banshee ja MPV. Näiteks, et installida VLC pleierit, ava terminali aken, sisesta sinna sudo apt-get install vlc käsk ja vajuta ENTER (RETURN) klahvi.



Lõpetuseks viska oma kallis ja võimas lauakompuuter või sülearvuti nurka, võta see 'Raspbian Jessie Pixel' operatsioonisüsteemiga Raspberry Pi 3 minikompuuter (emaplaat), ühenda ta oma displei või HD teleriga ning naudi ka odavaid lahendusi. Kui tead lisaks natuke ka UNIX/LINUX operatsioonisüsteemide terminali käskusid, siis on päris OK.


Lisa: Internet of Things (IoT) seadmete/vidinate, millede hulka kuuluvad ka Raspberry Pi põhjal loodud seadmed, TURVALISUS - loe sellest sealt.



Veel:

* Windows 10 "võtmehoidjas": mini-kompuuter pulgas, hinnad alates $99 kuni $499. Intel Compute Stick STK2m3W64CC—minikompuuter.

* Maailma esimene $9 C.H.I.P. mikrokompuuter (Raspberry Pi konkurent). C.H.I.P. mini-kompuuter & PocketC.H.I.P. (C.H.I.P + PocketC.H.I.P).

* Ockel Sirius A (+ ka Ockel Sirius A Pro): võimas ja väga universaalne mini-kompuuter

Etteotsa

 




< Tagasi Windows 10 pealehele ja sisukorda

 

 

Saada ka enda tuttavale lugemiseks!

Kui Sa saadad meili, siis on Sinu saadetavas kirjas selle lehe aadress juba
olemas ja muu saad ise juurde lisada.

Sisesta siia saaja e-mail aadress:

 

 

elaja koju | About Us | About Me | Site Map | POSTKASTI EI OLE! Sorry, no mailbox | © Ahv & Co Eesti Vabariik 2014