Raspberry Pi (Vaarikas Pi)

Win 10 logo Mis on Raspberry Pi (Raspberry Pi 2, Raspberry Pi 3, Raspberry Pi 4 jne...)? Raspberry Pi = "Raspberry Python".

 

Raspberry Pi seadmesse mingi operatsioonisüsteemi installeerimine.

 

Mõned pildid ja OLULISED selgitused sellest spetsiaalselt Raspberry Pi jaoks loodud 'Raspbian' operatsioonisüsteemist.

 

UNIX / LINUX operatsioonisüsteemide terminali peamised käsud. | Kuidas sisestada spetsiaalseid sümboleid Linux'is? | Natuke ka Linux failisüsteemidest.

 

 

 

 

 

Mis on Raspberry Pi (Raspberry Pi 2, Raspberry Pi 3, Raspberry Pi 4 jne...)?


Raspberry Pi (Vaarikas Pi):
See on pisike emaplaat (õigemini väga odav minikompuuter), mis on nüüdseks teinud juba mitu aastat kompuutermaailmas tormi. See krediitkaardi suurune mikrokompuuter on projekteeritud ja loodud mittetulundusliku organisatsiooni Raspberry Pi Foundation poolt ning seda selleks et teha arvuti ja programmeerimise õpetus kättesaadavaks võimalikult suurele hulgale inimestele. Esimene originaalne Raspberry Pi (Raspberry Pi 1 Model A) plaat ilmus välja juba aastal 2012 ja see sai kohe ka väga populaarseks.

Raspberry Pi ilmus esmalt kahes variandis ja kahe erineva hinnaga: Model A ($25) ja Model B ($35). Mudel A omas üht USB porti vähem, tal puudus Ethernet port ja ka füüsilist mälu (RAM) oli poole vähem.

Raspberry Pi on mõeldud küll rohkem tehnikaentusiastidele, uue generatsiooni arendajatele, "magamistoa programmeerijatele", aga peale selle ka TAVAKASUTAJATELE, sest ka ilma suuremate teadmisteta võib selle "jubina" vägagi otstarbekaks muuta. Tavakasutaja, kes ei ole sellest programmeerimisest, jubinate kokkuseadmisest jms üldse huvitatud, võiks samuti selle odava miniarvuti osta, sest ta vägagi kasulik jubin. Sa võid teda kasutada näiteks meediaserverina / meediakeskusene (Kodi tarkvaraga)..................... - pilt. (Siin edaspidi tuleb sellest veel ka juttu.)

Sa võid näiteks traadita juurdepääsu punkti luua või panna kokku mis iganes kasuliku seadme. Sa ei pea Rasberry Pi kasutamiseks isegi suurt midagi teadma ja oskama. Internetist saab kätte lihtsad juhised - näiteks sealt.

Pealegi Sa võid Raspberry Pi 3 (või Raspberry Pi 3 Model B+) minikompuutrisse installeerida näiteks graafilise kasutajaliidesega väga lihtsalt kasutatava 'Raspbian' operatsioonisüsteemi ja töötada sellega nagu ka iga teise tavalise kompuutriga. Näiteks ühendad oma Raspberry Pi 3 minikompuutri kas monitori või siis teleriga ja teed mida aga tahes...: surfad internetis, loed & saadad Emaile, teed vajalikku kontoritööd (tasuta kontoritarkvara paketiga), vaatad otse internetist või siis väliselt USB meedialt filme ning videosid, mängid lihtsamaid vähem ressursse nõudvaid mänge jne. Sellest Raspbian operatsioonisüsteemist siin edaspidi.

Toon siin lisaks veel mõned Raspberry Pi emaplaadi (miniarvuti) kasutamise võimalused: Sa võid Raspberry Pi minikompuutrit kasutada lausa oma lauakompuutri, sülearvuti või tahvelarvuti asemel — Sa ei vaeva pidevalt oma lauakopmuutrit või sülearvutit — milline elektri kokkuhoid ja sülearvuti akude eluea pikendamine. Juhul kui Sinu tavaline kompuuter ütleb ootamatult üles, siis võid vahepeal seda Raspberry Pi minikompuutrit kasutada, seniks kuni muretsed endale uue "päris" arvuti. Sa võid ta muuta Kodi-põhiseks meediapleieriks / meediakeskuseks (näiteks OpenELEC, LibreELEC, OSMC, RASPBMC või XBIAN abil); Sa võid teda kasutada retro mänguautomaadina; Sa võid teda kasutada FM raadiojaamana; Sa võid teda kasutada veebiserverina; Sa võid temaga luua koduse turvasüsteemi; Sa võid teda kasutada traadita printimise serverina; Sa võid ta pöörata targaks kõlariks; Sa võid temaga oma kaameraid kasutada; Sa võid temaga luua koduse automatiseeritud süsteemi; Sa võid temaga luua võrgu jälgimise tööriista; Sa võid oma Raspberry Pi minikompuutrit kasutada kui tarka televiisorit (Smart TV); Sa võid temaga luua oma lokaalse võrguketta jne, jne.

Kuna need Raspberry Pi emaplaadid ja nende korpused on üsna odavad, siis võiks neid osta kohe paar-kolm tükki, näiteks Raspberry Pi 3 B+ (või Raspberry Pi 4, mis ilmub välja 2020. a.) mudeli ja neid siis kasutada erinevaks otstarbeks. Sama lugu ka nende microSD kaartidega, ka neid võiks kohe mitu tükki osta ja neid pakutakse näiteks 16GB, 32GB, 64GB või isegi 128GB mahuga. Sa võid igaks juhuks ka oma Raspberry Pi miniarvuti Raspbian operatsioonisüsteemi koos kõikide oma andmete -ja tarkvaradega varundada ehk kloonida teisele vabale microSD kaardile - sellest siin edaspidi.

(Kui tead lisaks natuke ka UNIX/LINUX operatsioonisüsteemide terminali käskusid, siis on suurepärane, nendest siin lõpus.)



Raspberry Pi 2: See, juba natuke parem ja uuem plaat, omab aga 900MHz quad-core ARM Cortex-A7 BCM2836 protsessorit (~6x jõudlus); 1GB LPDDR2 SDRAM mälu (2x mälu); täielik tagasiühildumine eelmise Raspberry Pi (Pi 1) mudeliga, aga tuleb teha tarkvara ümberkompileerimine, et kasutada ära uue multi-core protsessori eeliseid; Raspberry Pi mudeliga identne 'form factor', mis lubab Sul ta mahutada juba olemasolevasse korpusesse; 10/100 Ethernet port; 40-pin laiendatud GPIO; 4 x USB 2.0 porti; 4 pole Stereo väljund ja Composite video port; täissuurusega HDMI (Sa võid näiteks Raspberry Pi mini-kompuutri ühendada enda olemasoleva kompuutri monitoriga või siis televiisoriga); CSI kaamera port Raspberry Pi kaameraga ühendamiseks; DSI displei port Raspberry Pi puutetundliku displei ekraaniga ühendamiseks; Micro SD slot; Micro USB toide ja hinnaks ikkagi ainult $35 (sama mis ka Raspberry Pi 1 puhul):

Raspberry Pi 2


Nüüdseks on Raspberry Pi jaoks ilmunud müüki ka 7" puutetundlik displei (800 x 480 px resolutsiooniga ja 10-sõrme multi-puute toega). See väike monitor on odav ($60.00) ja lihtne üles seada. Antud 7" (17.78cm) Touchscreen Monitor lubab Raspberry Pi kasutajatel luua nn 'all-in-one' integreeritud projekte, näiteks nagu mini-tahvelarvuti, informatiivsed-meelelahutuslikud süsteemid ja muud taolised integreeritud projektid. Ta on tõeliselt interaktiivne ja tema uusimad draiverid toetavad ka ekraani enda virtuaalset klaviatuuri ning seega ei ole vajadust klaviatuuri ja hiirt külge lülitada. See monitor on ühilduv järgmiste Raspberry Pi mudelitega: Raspberry Pi 2 Model B, Raspberry Pi Model B+/A+. Displei mõõtmed on 194mm x 110mm x 20mm ja ekraani nähtav suurus on 155mm x 86mm:

See väike monitor on odav ($60.00) ja lihtne üles seada


Rohkem infot sellest displeist saad sealt ja lisan siia veel paar ülesvõtet: pilt ....................ja..................... pilt.



Raspberry Pi 3 (Model B): 29. veebruaril 2016 ilmus müüki ka uus Raspberry Pi 3 (Model B)........... - pilt.

See uue põlvkonna mudel on palju kiirem ja võimsam koos sisseehitatud traadita ning Bluetooth ühendusega - hinnaks ikka endiselt $35. Raspberry Pi 3 plaadi võib osta ka Microsofti Store veebsaidist ja seal pakutakse lisaks temale ka 16GB MicroSD kaarti koos Raspberry Pi installeriga (NOOBS) - kokku seega $49.99. See 16GB MicroSD kaart sisaldab siis seitset soovitatavat Raspberry Pi operatsioonisüsteemi: Raspbian (Raspberry Pi plaadi jaoks de facto operatsioonisüsteem), OpenELEC, OSMC, Windows 10 IoT Core, Arch Linux, Pidora ja RISC OS - installeeri millist aga soovid. (NOOBS on operatsioonisüsteemide installeerija ja ta on alternatiivina kättesaadav ka näiteks seal.)

Kuid ka meil pakutakse nii Raspberry Pi 3 plaate kui ka sinna juurde kuuluvaid igasuguseid jubinaid, näiteks seal (nende plaatide jms ametlik maaletooja). Kui juba osta, siis tuleks osta ikka see kõige uuem Raspberry Pi 3 või veelgi uuem mudel.



Raspberry Pi 3 spetsifikatsioon. Protsessor: Broadcom BCM2837 1.2GHz 64bit ARMv8 quad-core (Raspberry Pi 1 plaadist 10x suurema jõudlusega); 1GB RAM (füüsilist mälu); Ethernet LAN port; sisseehitatud Wi-Fi ja Bluetooth ühendused; 40-pin laiendatud GPIO (General Purpose Input/Output) kasutajaliides; 4 x USB 2.0 porti; 3.5mm pistik nii audio kui ka komposiit video väljundiks; CSI kaamera port; DSI Displei port (Raspberry Pi puuteekraaniga ühendamiseks); täissuurusega HDMI (Sa võid näiteks Raspberry Pi mini-kompuutri enda olemasoleva kompuutri monitori või televiisoriga ühendada); täielik ühilduvus ka vanemate Raspberry Pi 1 & 2 plaatidega ja MicroSD port ehk kaardilugeja (operatsioonisüsteemide laadimiseks ja andmete hoidmiseks).

Toide: Ta saab toidet oma 5V microUSB pordi kaudu ja selleks on vaja microUSB-to-AC adapterit. Kui Sa tahad Raspberry Pi plaadiga ühendada mingit energianäljast USB seadet, siis on soovitav kasutada 2.5A adapterit.



Mis imeloom see GPIO on? Raspberry Pi 2 ja 3 plaadil on 40-kontaktiline GPIO ["General Purpose Input/Output" (Üldotstarbeline Sisend/Väljund] liides ehk päis, mis ei ole sihilikult seotud mitte ühegi Raspberry Pi plaadi enda spetsiifilise funktsiooniga. Need GPIO kontaktid on konkreetselt ainult lõppkasutaja jaoks ja nende kaudu võib Raspberry Pi plaadiga ühendada mingi muu riistvara või laiendusplaadi:

24x - GPIO pins
2x - SPI bus
1x - I2C bus
2x - 5V power pins
2x - 3.3V power pins
8x - Ground pins

GPIO


Raspberry Pi 3



SD kaart:
Vanemad Pi plaadid kasutasid täissuuruses SD kaarte, aga uuemad Pi 2 ja Pi 3 mudelid kasutavad juba microSD kaarte. Raspberry Pi Foundation ise soovitab vähemalt 4GB Class 4 SD kaarte, aga kuna nüüd on need SD kaardid üsna odavad, siis soovitan osta vähemalt 16GB Class 10 microSD (või 32 GB Class 10 microSD) kaardi:

16GB Class 10 microSD kaart Sa võid näiteks sellise SD kaardi osta Eestis ITT Group veebipoest, kus pakutakse koos adapteriga 16 GB CLASS 10 microSD mälukaarti ja seda juba koos eelinstallitud Raspbian Stretch (või uuema versiooniga) opsüsteemiga - sellest siin edaspidi. Amazon veebipood pakub aga näiteks sellist 16 GB CLASS 10 microSD kaarti (koos adapteriga, aga ilma eelinstallitud Raspbian opsüsteemita) - link.



Korpus (karp): Pi tarnitakse täiesti "alasti" ja talle tuleks ka "kasukas" osta, Eestis näiteks sealtsamast ITT Group veeblehelt - pilt......... pilt.

Näide ka Raspberry Pi 2 (ka Raspberry Pi 3) ametlikust korpusest / karbist ($8.60):

Näide ka Raspberry Pi 2 ametlikust korpusest / kestast


Muideks Raspberry Pi 3 (Model B) korpus/karp on identne Raspberry Pi 2 (Model B) korpusega ja seega võib ka seda vana Raspberry Pi 2 korpust kasutada. Kuid kuna Raspberry Pi 3 omab ka Wi-Fi ja Bluetooth ühendust, siis et lisada neid ka oma vana Raspberry Pi 2 mini-kompuutrile, pead kasutama USB adaptereid.


Audio/video kaablid: Kui Sa ühendad oma Pi seadme HD teleri või uuema HDMI toega monitori külge, siis pead muretsema ka HDMI kaabli, näiteks sellise. PI toetab HDMI väljundit. Kui Sinu kompuutril aga puudub see HDMI port, siis pead ostma HDMI to DVI kaabli video jaoks ja lisaks ka 3.5mm stereo kaabli audio jaoks.


Toitega USB hub (USB jaotur): Kui Sa tahad oma Pi külge ühendada mitut seadet (näiteks nagu klaviatuur, hiir, USB Wi-Fi adapter, väline USB kõvaketas jne), siis peab Sul olema ka väline USB hub koos omaenda toiteallikaga (st toiteadapteriga) - näiteks I-TEC USB 3.0 CHARGING HUB 4 PORTS W/POWER ADAPTER. (Omaenese toitega USB jaotur peab just siis olema kui Sa ühendad Raspberry Pi külge näiteks välise USB kõvaketta.)


Ethernet kaabel või Wi-Fi adapter: Võrguühendus ei ole Pi jaoks vajalik, aga ta teeb tarkvara uuendamise ja allalaadimise palju lihtsamaks ning ta annab ka võrgust sõltuvatele rakendustele ligipääsu. Peale selle kui Sinu projekt nõuab ka interneti või võrguühendust, siis on vajalik Wi-Fi või Ethernet.
Kõik Pi versioonid omavad emaplaadil Ethernet porti ja Sa võid lihtsalt torgata sinna oma Ethernet kaabli ja tegutseda. Kui Sa tahad kasutada traadita ühendust, siis Pi 3 minikompuuter omab ka sisseehitatud Wi-Fi ühendust. Vanema Pi puhul pead selleks kasutama aga micro Wi-Fi adapterit, mis on Pi seadmega ühilduv, näiteks sellist.


Hiir ja klaviatuur: Et oma Pi seadet üles seada ja tööle panna, pead kasutama ka hiirt ning klaviatuuri. Selleks sobivad kõik standardsed USB klaviatuurid ja hiired.


Kui Sa tahad uue Raspberry Pi 3 jaoks osta täieliku stardikomplekti, siis sisesta Google otsingusse näiteks Best Raspberry Pi 3 Starter Kits või Raspberry Pi 3 Complete Starter Kit või Raspberry Pi 3 Starter Kit või Raspberry Pi 3 Essentials Kit ja vali sobiv välja. Näiteks Raspberry Pi 3 ametliku korpuse/kesta võid osta sealt ja tolles veebsaidis pakutakse peale kõige muu ka Raspberry Pi 3 stradikomplekti ..........või siis näiteks Raspberry Pi 3 Media Centre komplekti.

Sa võid ka minna eLinux.org veebsaiti, kust saad siis palju infot suure hulga Pi plaadiga ühilduvate lisaseadmete kohta.

Raspberry Pi kohta saad palju asjalikke õpetusi sealt.

Raspberry Pi 3 (Model B) kohta saad huvitavat ja vajalikku infot (näiteks ostuinfot) ka element14 veebsaidist. Eestis pakub Raspberry Pi jubinaid ametlikult ITT Group.



Uuendatud, juuni 2018: Nüüd on müüki ilmunud ka RASPBERRY PI 3 MODEL B+ (Raspberry Pi 3 B+) variant ja selle mudeli spetsifikatsioon on järgmine:

- Protsessor: Broadcom BCM2837B0, Cortex-A53 (ARMv8) 64-bit SoC @ 1.4GHz (võrreldes tema eelkäijatega, omab ta kiiremat protsessorit)
- RAM (füüsiline mälu): 1GB LPDDR2 SDRAM
- 2.4GHz ja 5GHz IEEE 802.11.b/g/n/ac traadita LAN, Bluetooth 4.2, BLE (802.11ac lubab nüüd kiiremat traadita ülekannet)
- Gigabit Ethernet üle USB 2.0 (maksimaalne läbilaskevõime 300 Mbps) - sisseehitatud Ethernet pistikupesa saab samuti suurema kiiruse - 100Mbits/sec kuni 300Mbits/sec
- Laiendatud 40-pin GPIO liides
- Täissuuruses HDMI
- 4 USB 2.0 porti
- CSI kaamera port, et selle kaudu saaks Raspberry Pi kaamera ühendada
- DSI displei port: Raspberry Pi puutetundliku ekraani ühendamiseks
- 4-poolusiline stereo-väljund ja komposiitvideo port
- Micro SD port operatsioonisüsteemi laadimiseks ja muude andmete hoidmiseks
- 5V/2.5A DC toite sisend
- Power-over-Ethernet (PoE) tugi, see nõuab ka eraldi PoE HAT'i - ka see lisandus juurde


RASPBERRY PI 3 MODEL B+ on samade füüsiliste mõõtmetega nagu ka tema eelkäijad


RASPBERRY PI 3 MODEL B+ on samade füüsiliste mõõtmetega nagu ka tema eelkäijad (st Raspberry Pi 2 Model B ja Raspberry Pi 3 Model B) ja seega ta mahub ka sinna Sinu poolt varem ostetud Raspberry PI plastkorpusesse.

!!! Micro USB toide - OUTPUT: +5.1V ja 2.5A (Amp): Tema puhul tuleb kasutada juba 5V / 2.5A DC välist toidet (Micro USB toidet), näiteks sellist 5V mikro-USB 2.5A toiteplokki / adapterit.

Toitega USB hub (USB jaotur): Kui Sa tahad oma Pi külge ühendada mitut seadet (näiteks nagu klaviatuur, hiir, USB Wi-Fi adapter, väline USB kõvaketas jne), siis peab Sul olema ka väline USB hub koos omaenda toiteallikaga (st toiteadapteriga) - näiteks I-TEC USB 3.0 CHARGING HUB 4 PORTS W/POWER ADAPTER. (Omaenese toitega USB jaotur peab just siis olema kui Sa ühendad Raspberry Pi külge näiteks välise USB kõvaketta.)

Tarkvara installeerimise ingliskeelsed juhised saab sealt.

Tasuta Raspbian operatsioonisüsteem on RASPBERRY PI tavapäraseks kasutamiseks soovituslik operatsioonisüsteem - selle ingliskeelsed juhised on seal.

Raspberry Pi Riistvara juhised - seal.

Rasvkude Pi seadistamise mõned põhilised juhised - seal.



!!! Aastal 2020 ilmub ka uus Raspberry Pi 4 minikompuuter. Tema spetsifikatsioonist pole veel midagi teada, aga arvatavasti uuendatakse selle BCM4908 protsessorit, mille kiiruseks saab olema 1,8 GHz. Ka füüsilise mälu (RAM) maht suureneb kuni 2GB-ni. Ka lisanduvad USB Type-C pordid. Kuid kõik see on veel alles esialgne spekulatsioon.

Etteotsa




Raspberry Pi puhul operatsioonisüsteemi installeerimine (neli meetodit):

Nüüd, kus Sa oled kõik vajaliku nii Raspberry Pi 3 (või Raspberry PI 3 Model B+) mini-kompuutri enda kui ka tema jaoks vajaliku riistvara ja välised seadmed muretsenud, on aeg temasse operatsioonisüsteem installeerida, sest ta tuleb ilma selleta. Ükskõik millist projekti Sa alustad, käib selle opsüsteemi Raspberry plaati installimine põhiliselt üsna sarnaselt. Erinevalt tavalisele kompuutrile, kus Sa omad tema sees BIOS / UEFI firmwaret, kettasisendit, mis toetab eemaldatavat meediat (näiteks CD või DVD plaati) ja kõvaketast, omab Raspberry Pi ainult lihtsat SD kaardilugejat (st pesa, kuhu Sa torkad selle microSD mälukaardi koos vastava operatsioonisüsteemiga). Sul peab seega olema ka see 16GB Class 10 microSD (või 32 GB Class 10 microSD) mälukaart, kuhu see operatsioonisüsteem panna. Ühesõnaga meil tuleb Raspberry Pi puhul natuke teistmoodi tegutseda.


Raspberry Pi plaati operatsioonisüsteemi installeerimiseks on mitu meetodit:


Esimene meetod:
Laed mingis teises kompuutris Internetist vajaliku operatsioonisüsteemi image faili alla, kirjutad seal ta oma microSD mälukaardile, seejärel torkad selle SD kaardi oma Raspberry Pi 3 (või Raspberry PI 3 Model B+) minikompuutri kaardilugejasse ja alustad antud opsüsteemi installeerimist. Raspberry Pi jaoks on olemas hulk Linuxi distributsioone ja Sa pead neist valima välja selle kõige paremini toetatud ning stabiilsema distributsiooni ning selleks on Debian Linuxi Raspbian versioon, mis ongi just selle Raspberry Pi miniarvuti jaoks optimeeritud. Raspbian operatsioonisüsteem on Raspberry Pi jaoks de facto operatsioonisüsteemiks. Raspbian'i on nüüdseks tublisti uuendatud ja see värskendus baseerub Debian'i kõige hilisemale versioonile.

Uuendatud 2019, aprill: Kui ma seda juhendit kunagi kirjutasin, siis tõin siin näiteks tollal kättesaadava RASPBIAN versiooni, mille nimeks oli Stretch (Raspbian Stretch). Kuid 2018. a. lõpus ilmus Raspbian'i järjekordne uus versioon ja nüüd toon siin näiteks just antud versiooni. Seega asendan siin ka osa pilte uuemate piltidega, aga suuri muudatusi ei ole. Juba ühe varasema Raspbian versiooni kõige suuremaks muudatuseks oli see et alates Raspbian Jessie versioonist buudib Raspbian nüüd otse töölaua graafilisse kasutajaliidesesse (Desktop GUI), aga mitte käsureale. (Loomulikult Sa võid seda igal ajal ka muuta ja teha soovi korral nii et buuditakse automaatselt otse käsuviiba konsooli.)
See töölaud sisaldab hulga seadistusi menüüde jaoks ja ta näeb ka märksa kaasaegsem välja. Ka jõudlust on parandatud ja seda just töölaua tarkvara jaoks, näiteks nagu LibreOffice ning Claws Mail, mis jooksevad nüüd palju paremini, seda eriti siis kui Sa kasutad Raspberry Pi 3 plaati või veelgi uuemat RASPBERRY PI 3 MODEL B+ plaati. Hiljem on oodata ka juba Raspberry Pi 4 plaati. Selles graafilises kasutajaliideses on väga lihtne töötada ja sellega saavad hakkama ka kõik need, kes pole varem kunagi Linuxi distributsioone "näinudki"...

Mine mingis teises "päris" kompuutris esmalt sinna Raspberry Pi Foundation veebsaiti ja lae sealt alla see "Raspbian Stretch with desktop and recommended software" (või juba teise nimega mingi uuema versiooni) ZIP fail, mis sobib väga hästi just Raspberry Pi 3 ja ka RASPBERRY PI 3 MODEL B+ mikrokompuutrile ning millega saad ka graafilises kasutajaliideses töötada - kliki seal Download ZIP nupule. Seejärel kirjuta see allalaaditud Raspbian OS image oma SD kaardile: kasuta selleks näiteks tasuta Etcher programmi, mis teeb Windowsi, macOS ja Linux kasutajate jaoks antud protsessi väga lihtsaks. Sul tuleb see allalaaditud balenaEtcher-Setup-1.5.24-x64.exe (või tema mingi uuem väljalase) käivitada ja installeerida ta oma teise kompuutrisse, aga alla võib laadida ka tema portatiivse ("Portable") versiooni.

Pane oma tühi microSD mälukaart USB SD kaardilugejasse, torka selle USB SD kaardilugeja kaabel kompuutri USB pessa ja käivita seejärel see Etcher programm. Raspbiani flashimine koosneb kolmest lihtsast sammust:

* Kliki "Select image" nupule ja vali see Raspbian IMG zip fail, näiteks 2019-04-08-raspbian-stretch-full.zip (või mingi uuem), mille Sa varem alla laadisid.

* Kliki nupule "Select drive" ja vali see SD kaart. (Selles valikus ei pakuta Sinu süsteemikettaid, aga võib olla kuvatakse väliseid kõvakettaid. Kui Sa ei ole endas kindel, siis ühenda enne seda kõik oma muud välised kettad kompuutrist lahti.)

* Lõpuks kliki nupule "Flash!" ja Sinu SD kaart koos Raspbian operatsioonisüsteemiga saab varsti kasutamiskõlblikuks (antud näites kasutatakse varasemat Raspbian opsüsteemi ja ka varasemat Etcher utiliiti - vahet pole):

Lõpuks kliki nupule "Flash!"


Sinu SD kaart koos Raspbian Jessie opsüsteemiga on loodud


Seejärel on aeg oma Raspberry Pi plaati ka esimest korda kasutama hakata. Ühenda Raspberry Pi emaplaadiga esmalt kõik vajalikud välised seadmed: hiir, klaviatuur, HDMI (või RCA) kaabel monitori või teleriga ühendamiseks, USB hub (laiendus) juhul kui see vajalik on ja Ethernet kaabel (juhul kui Sul puudub WiFi ühendus) - välja arvatud toitekaabel.

Märkus: Kui Sa ostsid oma Raspberry Pi plaadi jaoks ka selle korpuse / karbi, siis võid eelnevalt panna selle Pi plaadi sinna korpusesse ja alles seejärel ühendada temaga kõik need välised seadmed.

Kui kõik kaablid on nii Raspberry Pi minikompuutri kui ka nende sihtseadmetega (monitor, klaviatuur, hiir jne) ühendatud, siis torka see SD kaart (microSDHC) Raspberry Pi plaadi vastavasse pessa. Lõpuks ühenda Raspberry Pi plaat ka selle microUSB toitekaabliga. (RASPBERRY PI 3 MODEL B+ plaadi puhul tuleb kasutada 5V/2.5 A DC välist toidet, näiteks sellist 5.1 V, 2.5 A toiteplokki.).

Raspberry Pi emaplaadil ei ole mingit "Power" nuppu vaid niipea kui Sa ühendad plaadi toitekaabliga, süttib plaadil väike indikaator ja algabki buutimine. Kõik käib kähku ja Sa oledki varsti RASPBIAN graafilisel töölaual:

RASPBIAN JESSIE PIXEL



Teine, märksa parem meetod: Veebis pakutakse Raspberry Pi jaoks ka selliseid microSD mälukaarte, kus on see vajalik Raspbian operatsioonisüsteem eelinstalleeritud kujul juba olemas. Sul ei ole vaja muud teha kui torgata see SD kaart Raspberry Pi miniarvuti vastavasse kaardipessa, lülitada toide sisse ja Sa jõuadki umbes paarikümne sekundi pärast RASPBIAN graafilisel töölauale.

Sa võid selleks kasutada näiteks ITT Group veebipoest ostetud 16 GB microSDHC, U1 Class 10 mälukaarti, kus on see Raspbian op. süsteem eelinstalleeritud kujul juba olemas.

* Ühenda Raspberry Pi emaplaadiga esmalt kõik vajalikud välised seadmed: hiir, klaviatuur, HDMI (või RCA) kaabel monitori või teleriga ühendamiseks, USB hub (laiendus) juhul kui see vajalik on ja Ethernet kaabel (juhul kui Sul puudub WiFi ühendus) - välja arvatud toitekaabel.

Märkus: Kui Sa ostsid oma Raspberry Pi plaadi jaoks ka selle korpuse / karbi, siis võid eelnevalt panna selle Pi plaadi sinna korpusesse ja alles seejärel ühendada temaga kõik need välised seadmed.


Kui kõik kaablid on nii Raspberry Pi minikompuutri kui ka nende sihtseadmetega (monitor, klaviatuur, hiir jne) ühendatud, siis torka see SD kaart (16 GB microSDHC) Raspberry Pi plaadi vastavasse pessa. Lõpuks ühenda Raspberry Pi plaat ka selle microUSB toitekaabliga. (RASPBERRY PI 3 MODEL B+ plaadi puhul tuleb kasutada 5V/2.5 A DC välist toidet, näiteks sellist 5.1 V, 2.5 A toiteplokki.)

* Raspberry Pi emaplaadil ei ole mingit "Power" nuppu vaid niipea kui Sa ühendad plaadi toitekaabliga, süttib plaadil väike indikaator ja algabki buutimine. Kõik käib kähku ja Sa oledki varsti RASPBIAN graafilisel töölaual.



Kolmas, väga hea ja soovitatav meetod. Installi Raspbian operatsioonisüsteem 'NOOBS' abil: Osta endale selline MicroSD kaart, mis juba sisaldab seda NOOBS'i (New Out Of Box Software). Selline MicroSD kaart koos NOOBS'iga sisaldab mitut Raspberry Pi 3 ja RASPBERRY PI 3 MODEL B+ ning uuemale minikompuutrile sobivat operatsioonisüsteemi, sealhulgas ka seda Raspbian operatsioonisüsteemi. Ühesõnaga see Out Of Box Software (NOOBS) on Raspberry Pi miniarvuti jaoks mugav operatsioonisüsteemide installeerimise juhtija.

Kui Sa kasutad seda NOOBS meetodit, siis saad tulevikus vajaduse korral väga lihtsalt ka oma olemasoleva operatsioonisüsteemi puhtalt ümber installeerida, näiteks siis kui Sa "kukutasid oma süsteemi lõplikult pange". Või siis asendad oma olemasoleva operatsioonisüsteemi mingi muu opsüsteemiga. See kõik käib väga lihtsalt:

* Teed minikompuutri restardi või käivitad ta uuesti (st torkad tema toitejuhtme plaadi pistikusse).
* Kui kohe alguses ilmub "Shift" klahvi teatega ekraan, siis vajuta kohe oma klaviatuuri Shift klahvi; kui maha magad, siis käivita oma miniarvuti uuesti ja alusta otsast peal.
* Pärast Shift klahvile vajutamist jõuadki siis sinna tuttavasse NOOBS v2.x ekraani. Vaata seal seda et kas Sul on internetiühendus olemas, kui üleval nupureal on see "Online help" ikoon aktiivne, siis on see ühendus olemas. Kui seda ei ole, siis kliki seal üleval nupureal "Wifi networks (w)" ikoonile ja loo see internetiühendus, et laaditakse alla kõik uuemad operatsioonisüsteemid. Võrguühenduse loomisel saab oma ruuteri kasutajanime ja parooli asemel kasutada ka mugavat WiFi ruuteril asuvat WPS nuppu...
* kus valid endale sobiva operatsioonisüsteemi või mingi muu asja ja alustadki installeerimist. Enne seda pühitakse sinu SD kaart aga täiesti puhtaks!


Selliseid MicroSD kaarte müüakse ka meil Eestis. Sa võid Google otsingumootorisse sisestada näiteks järgmised sõnad: "SD Card NOOBS for Raspberry Pi" või "Raspberry Pi 3 Model B & 16GB MicroSD card preloaded with NOOBS for the Raspberry Pi" või "pre-installed NOOBS SD card" või "Raspberry Pi New Out Of Box Software (NOOBS) microSD Card and SD Card Adapter" või "Raspberry Pi mälukaart Micro SD 16GB NOOBS" või "RASPBERRY PI 16 GB SD KAART NOOBS" või "Micro SD - Pre-Loaded with NOOBS (Official Card & Adapter)" jne ning seejärel osta endale see 16 GB või siis 32 GB MicroSD mälukaart (koos NOOBS'iga).

Sul ei ole vaja muud teha kui torgata see SD kaart Raspberry Pi vastavasse kaardipessa ja käivitada sealt Sinule sobiva operatsioonisüsteemi allalaadimine ning installeerimine - peale seda sujub kõik automaatselt.

Toon siin näiteks millalgi varem ITT Group veebipoest ostetud 16 GB microSDHC, U1 Class 10 mälukaardi koos selle NOOBS'iga, kust sai siis otse käivitada sobiva operatsioonisüsteemi allalaadimise ja installeerimise. Tuleb teha järgmist (see protsess võib tulevikus ka natuke muutuda, aga peamine jääb ikkagi samaks):


* Ühenda Raspberry Pi emaplaadiga esmalt kõik vajalikud välised seadmed: hiir, klaviatuur, HDMI (või RCA) kaabel monitori või teleriga ühendamiseks, USB hub (laiendus) juhul kui see vajalik on ja Ethernet kaabel (juhul kui Sul puudub WiFi ühendus) - välja arvatud toitekaabel.

Märkus: Kui Sa ostsid oma Raspberry Pi plaadi jaoks ka selle korpuse / karbi, siis võid eelnevalt panna selle Pi plaadi sinna korpusesse ja alles seejärel ühendada temaga kõik need välised seadmed.


Kui kõik kaablid olid nii Raspberry Pi minikompuutri kui ka nende sihtseadmetega (monitor, klaviatuur, hiir jne) ühendatud, siis torka see SD kaart (16 GB microSDHC), mis sisaldab ka seda NOOBS'i, oma Raspberry Pi plaadi vastavasse kaardipessa. Lõpuks ühenda Raspberry Pi plaadiga ka see microUSB toitekaabel. (RASPBERRY PI 3 MODEL B+ plaadi puhul tuleb kasutada 5V/2.5 A DC välist toidet, näiteks sellist 5.1 V, 2.5 A toiteplokki.)

Raspberry Pi emaplaadil ei ole mingit "Power" nuppu vaid niipea kui Sa ühendad plaadi toitekaabliga, süttib plaadil väike indikaator ja algabki buutimine (õigemini esmane initsialiseerimine).

* Pärast esmast initsialiseerimist ilmub "Noobs v2.2" (või tema uuema versiooniga) aken, kus on siis ära toodud need operatsioonisüsteemid, mida Sa võid installeerida, vali üks neist välja ja kliki tema ees asuvale ruudukesele - vaata järgnevat pilti.

Selle "Noobs v2.2" (või tema uuema versiooniga) aknakese ülaosas näed Sa ka nupuriba. Kui sellel nupureal asuv "Online help (h)" nupp on aktiivne, siis on Sinu võrguühendusega kõik korras. Juhul kui Sa kasutad traadita (WiFi) ühendust ja kui seda ühendust ei suudeta automaatselt luua, siis loo esmalt see Wi-Fi ühendus. Kliki üleval sellel nupureal "Wifi networks (w)" nupule ja vali ilmuvast loetelust oma traadita võrgu nimi (SSID), sisesta parool ning kliki nupule "Connect".

(Alternatiivina võid oma traadita ruuteril ka sellele WPS nupule vajutada, enne seda aktiveerid siin võrguühenduste valiku aknas "WPS" raadionupu ja klikid allpool OK - palju lihtsam variant.)

Pärast initsialiseerimist ilmub "Noobs v2.2 või uuema versiooniga" aken


Aga veelgi uuem NOOBS versioon sisaldab ka näiteks Raspbian Full versiooni, mis tulekski siis valida neil, kes soovivad just seda Raspbian operatsioonisüsteemi kasutama hakata:

Raspbian Full versioon



Märkus: Kui Sa teed kunagi hiljem Raspberry miniarvuti restardi ("Reboot") või käivitad ta, siis näed kohe alguses väga lühikest aega ka ekraani, kus ilutseb Shift klahvi nupp - pilt. Kui Sa vajutad siis kohe oma klaviatuuril Shift klahvi, siis jõuad Sa nn "recovery" režiimi. Selles režiimis näed Sa sedasama "Noobs v2.2" (või uuema versiooniga) akent. Sa võid oma Raspbian operatsioonisüsteemi suurte probleemide puhul teha siitkaudu tema uuestiinstalli - märgistad ta jne... Sa võid siin ka oma WI-Fi ühenduse taastada, klikkides üleval nupureal sellele "Wifi networks (w)" nupule (siin saad traadita ühenduse loomisel kasutada ka oma ruuteri WPS nuppu). Sa näed siin üleval nupureal ka "Edit config (e)" nuppu: Raspberry Pi kasutab BIOS'i asemel hoopis konfiguratsiooni config.txt faili. Selle failile saab tavaliselt ligi /boot/config.txt kataloogis. Ja Sa võid siitkaudu ka hoopis mingi muu operatsioonisüsteemi installeerida, et sellega asendada olemasolev OS. Kui Sa ei taha siitkaudu oma Raspbian operatsioonisüsteemi ümber installida või siis asendada teda mingi muu operatsioonisüsteemiga, siis vajuta Esc klahvi ja seejärel tehakse restart ning Sa jõuad tagasi oma Raspbian töölauale.


Sulle pakutakse selles "Noobs v2.2" (või tema uuema versiooniga) aknakeses alltoodud operatsioonisüsteeme. Need võivad Sinu poolt ostetud SD kaardil ka teised olla, aga see Raspbian opsüsteem on seal kohe kindlasti olemas. Kui Sul puudub võrguühendus, siis näed seal ainult Raspbian (RECOMMENDED) või Raspbian Full ja LibreELEC operatsioonisüsteeme. Kui Sa taastad siin kohe WiFi võrguühenduse, siis ilmuvad sellesse loetellu veel ka mõned muud opsüsteemid:

- Raspbian (RECOMMENDED), see ongi kommuuni poolt loodud Raspbian Stretch versioon (täis töölaua versioon) ja selle ma siis SOOVITANGI ka Sinul valida.

- LibreELEC, see on hiire ja kasutajasõbralik Kodi Entertainment Center distributsioon, mis tähendab seda et kõik täiendavad operatsioonid on siit kõrvaldatud ning terve see distributsioon on optimeeritud ainult Kodi kasutamiseks. Kui Sa tahad endale saada seda eelpool mainitud Kodi meediaserverit / meediakeskust, siis vali just see menüüpunkt. LibreELEC on üks populaarsemaid meetodeid Kodi kasutamiseks Raspberry Pi minikompuutris.

- Raspbian Lite, see on Raspbian Stretch minimaalne versioon - vanematele Raspberry Pi mikrokompuutritele.

- Lakka RPi2, see installib DIY emuleerimise konsooli.

- Data Partition, see lisab tühja 512 MB ext4 failisüsteemiga/formaadiga partitisiooni.

- OSMC - Sa võid ka selle valida, sest ka sellega saad kaasa ühe üsna populaarse OSMC meediaserveri / meediakeskuse. OSMC baseerub Debian operatsioonisüsteemile ja ta annab Sulle rohkem vabadust oma süsteemi konfigureerimiseks võrreldes seda näiteks LibreELEC või OpenELEC -iga.

- Windows 10 IoT Core opsüsteem. See Windows 10 IoT Core on siiski Windows 10 lihtsustatud ehk kerge versioon ja tema puhul Sa seda Windowsi kasutajaliidest (töölaud, Start Menüü, Cortana jne) ei näe. Sa võid küll Raspberry Pi plaadi ühendada ka displeiga, aga Windows 10 IoT Core versioon ise seda ei vaja. Windows 10 IoT Core ei ole sama Windowsi versioon, mida Sa oled harjunud kasutama. Sa ei saa temaga buutida otse traditsioonilisse Windowsi töölauda ja installida sinna rakendusi/äppisid. Ta on mõeldud ainult IoT (Internet of Things) projektide või muude asjade jaoks. Ta on mõeldud loojate jaoks, kes loovad näiteks mingi universaalse äpi, mis tegutseb kui Raspberry Pi seadme kasutajaliides (vot selleks on ka displei vajalik). Kui Sa ei oska programmeerida, siis ei ole ta Sinu jaoks

Uuemates SNOOBS versioonides leiad ka selle Raspbian Full (A port of Debian with desktop and recommended applications) versiooni, mille soovitangi siis valida!



Vahemärkus: Kui Sa tahad oma Raspberry Pi 3 (Raspberry Pi 3+ või uuema) minikompuutri muuta Kodi-põhiseks meediapleieriks / meediakeskuseks / meelelahutuskeskuseks, siis võid kasutada näiteks neid võimalusi:

a) PAREM VARIANT: Osta endale eraldi microSDHC mälukaart, mis juba sisaldab seda NOOBS'i ja vali tema operatsioonisüsteemide loetelust installeerimiseks kas LibreELEC või OSMC operatsioonisüsteem. Või osta endale tühi microSDHC kaart, installeeri sinna esmalt seesama NOOBS ja seejärel vali sealt kas LibreELEC või OSMC operatsioonisüsteem.

b) Kodi (varem tuntud kui XBMC) on auhinnatud tasuta avatud lähtekoodiga tarkvara meediapleier ja meelelahutuskeskus. Juhul kui Sa tahad selle Kodi installeerida otse oma Raspbian operatsioonisüsteemi, siis tee järgmist:

- ava Terminali aken, sisesta sinna alltoodud käsud ja vajuta iga käsu järel ENTER:

sudo apt-get update
sudo apt-get install kodi


- Seejärel pead muutma konfiguratsioonifaili, et tagada seda et iga kord kui Sa käivitad Raspberry Pi, siis laaditakse see meediakeskuse tarkvara automaatselt. Sisesta terminali aknasse järgmine käsk ja vajuta ENTER:

sudo nano /etc/default/kodi

- Muuda ENABLED säte üheks (1): ENABLED=1

- Vajuta Ctrl + Z, et väljuda ja salvestada muudatused.

Vastasel korral võid Sa hiireklõpsuga käivitada Kodi ka otse graafiliselt töölaualt või siis terminali akna kaudu käsuga kodi. [Filmide ja videote (eriti HD videote) striimimisel on mõtekas kasutada kaabliga võrguühendust, st lülita oma Raspberry Pi mikrokpmpuutri külge Ethernet võrgukaabel.]




* Kui Sa olid sobiva operatsioonisüsteemi, näiteks Raspbian Full või siis LibreELEC, välja valinud, siis vali sealsamas ekraani allääres endale sobiv ekraanikeel, näiteks "English (US)" ja klaviatuuri paigutus. Aga Sa võid seda ka mitte teha, sest Sa saad seda teha kohe pärast installeerimise lõpetamist - sellest pildid kohe siin antud osa lõpus. (Sa võid oma riiki, ekraanikeelt, ajatsooni jms ka igal ajal hiljem muuta - Raspberry Pi Configuration rakenduse kaudu.)

(Vaata üleval üle-eelmist pilti.)

* Seejärel kliki "Noobs v2.2 või uuema versiooniga" aknakeses üleval nupureal "Install (i)" nupule - vaata üleval üle-eelmist pilti.

* Kliki pärast seda ilmuvas hoiatusaknas "Yes" nupule:

Kliki pärast seda ilmuvas hoiatusaknas "Yes" nupule


Sellega kirjutatakse Sinu SD kaart üle ehk siis PÜHITAKSE PUHTAKS ning asendatakse ainult selle Raspbian (või mingi muu) operatsioonisüsteemiga.

* Ilmub aken, mis teatab, et operatsioonisüsteem (OS) on õnnelikult installeeritud, kliki seal nupule OK - pilt.

* Seejärel tehakse minikompuutri restart ja Sa jõuadki 'Raspbian' süsteemi graafilisele töölauale, kus kliki selles "Welcome to Raspberry Pi" aknas Next nupule:

Welcome to Raspberry Pi

Welcome to Raspberry Pi - 2


✓ ✓ ✓ Märkus: See väga vajalik "Welcome to Raspberry Pi" nõustaja ilmub AINULT Raspbian operatsioonisüsteemi uuema versiooni puhul, mis ilmus välja 2018. a. lõpus ja ka nende versioonide puhul, mis ilmuvad alates 2019. aastast. Juhul kui Sa kasutad aga vanemat Raspbian versiooni, siis tuleb oma süsteemi kuupäeva -ja kellaaja õigeks sättimiseks hulga lisatööd teha, sellest siin edaspidi.


* Nüüd vali riik, ekraanikeel ja ajatsoon:

Nüüd vali riik, ekraanikeel ja ajatsoon


* Raspbian opsüsteemi kasutajakonto nimeks on vaikimisi pi ja tema parooliks on raspberry. See vaikimisi parool tuleks Sul turvalisuse pärast siin KOHE KA ÄRA MUUTA! See uus Unix parool peab sisaldama vähemalt kaheksat sümbolit, milledest kaks peavad olema mitte-alfabeetilised sümbolid. Unix on registritundlik ja sellega peab siis arvestama, juhul kui Sa tahad oma paroolis ka suuri tähti kasutada. Sisesta siia 2x see uus, mitte just väga lihtne parool ja kliki nupule Next - jäta see parool meelde:

parool...


* Seejärel märgista loetelus oma WiFi võrgu nimi ja kliki nupule Next (Sa võid selle ka vahele jätta, nupp "Skip"):

WiFi


* Siin aga kliki kohe nupule Skip, et edasi minna; seda tarkvara värskendamist saab paremini teha käsuviiba konsooli kaudu:

Skip


* Kliki lõpuks nupule Reboot ja seejärel tehakse Raspberry ümberlaadimine:

Reboot


* Pärast restarti jõuad Sa tagasi Raspbian opsüsteemi töölauale. Kasutaja avas siin Failihalduris oma pi kasutajakonto kausta (kaustateega /home/pi), kus on siis terve rida alamkaustasid - umbes nagu ka Windowsi süsteemis...:

pi kasutajakonto kaust


Kui Sa vaatad nüüd oma töölaua paremasse ülanurka, siis näed seal seda et Sinu süsteemi kuupäev ja kellaaeg on õiged; peale selle näed seal ka seda et Sinu WiFi ühendus toimib...:

Kui Sa vaatad nüüd oma töölaua paremasse ülanurka



Neljas, ka väga hea ja soovitatav meetod: Lae alla 'NOOBS' ja kopeeri ta oma formaaditud microSD mälukaardile: Tee selleks järgmist:

* Mine teises kompuutris raspberrypi.org/downloads veebsaiti ja lae sealt see NOOBS (Out Of the Box Software) alla - kliki seal esmalt NOOBS pildile. Seejärel kliki järgmisel lehel "NOOBS" all sellele Download ZIP lingile.

* Formaadi oma 16 GB või 32 GB-ise mahuga SD kaart (microSD mälukaart) FAT failisüsteemi: Kasuta selleks ainult SD Memory Card Formatter tarkvara (link). Kasutagi oma igasuguste SD mälukaartide (SD/SDHC/SDXC kaartide) formaatimiseks just seda 'SD Memory Card Formatter' programmi. Seda programmi on väga lihtne ja mugav kasutada... Kui formaatimise alguses ilmub mingi veateade, siis ühenda oma microSD mälukaart või kaardilugeja arvutist lahti ja seejärel torka ta jälle tagasi ning proovi uuesti. Mõnikord peab seda kohe paar-kolm korda tegema.

* Paki see varem allalaetud NOOBS zip fail (näiteks NOOBS_v3_0_1.zip või hilisem) lahti ehk siis ekstrakti ta.

* Kopeeri need lahtipakitud failid oma äsjaformaaditud microSD kaardi juurkausta. (Mõnel juhul ekstraktitakse need failid kausta sisse ja sel juhul kopeeri ainult antud kausta sees asuvad failid sinna SD kaardile, mitte aga seda kausta koos failidega ennast.)

Märkus: Vahel ei õnnestu seda microSD kaarti Windowsis kohe avada, ilmub mingi veateade, sel juhul ühenda microSD mälukaart või kaardilugeja arvutist lahti ja seejärel torka ta jälle tagasi ning proovi uuesti. Mõnikord peab microSD kaardi jälle uuesti formaatima ja pärast seda avaneb ta ilusti.

* Seejärel tegutse täpselt samuti nagu seda tehti eelmise "kolmanda meetodi" puhul - seal.

Etteotsa




Raspbian'iga kaasatulev tarkvara ja tema 'Peamenüü' sisu:

See Debian-põhine Raspbian GNU/Linux uuem Raspbian operatsioonisüsteem töötab väga sujuvalt, kiiresti ja ilma probleemideta. Uus Raspbian buudib nüüd käivitamisel vaikimisi otse graafilisele töölauale ehk kasutajaliidesesse (GUI), mitte aga Linuxi käsuviibale ehk tekstiekraanile (Terminali). Sa võid nüüd temaga töötada nagu tavalise kompuutriga. Kui Sa eelistad Pi käivitamisel aga buutida otse tema käsureale (terminali), siis võid seda ka 'Raspberry Pi Configuration' rakenduses määrata.


"Programming" ("Programmeerimine") menüü rakendused/paketid: Raspbian operatsioonisüsteemi Peamenüüle ja tema installeeritud rakendustele ning sätetele saad ligi klikkides ekraani vasemal ülanurgas asuvale "vaarika" ("Start") nupule/ikoonile. Antud juhul on siin avatud esimene "Programming" ("Programmeerimine") menüüpunkt ja selle kaudu ligipääsetavad programmeerimise instrumendid.

Märkus: Need Raspbian'i menüüde pildid on võetud antud momendil kõige uuemast Raspbian Full versioonist (2019 kevad), aga uuemates versioonides võib jällegi üht-teist ka muutuda:

Programming



"Õppeprogrammid" menüü rakendused/paketid: See on uus menüüpunkt ja see SmartSim on tasuta ning avatud lähtekoodiga digitaalse loogikaahela disainimise ja simulatsioonipakett. SmartSim võimaldab luua väga keerukaid skeeme, võimaldades Sul luua ka oma enda kohandatud komponente ja lisada neid teistesse ahelatesse / skeemidesse. Neid, juba suuremaid, skeeme võib seejärel lisada alamkomponentidena ka teistesse konstruktsioonidesse. SmartSim pakub ka võimalust oma valmis skeeme printida või eksportida PDF, PNG või SVG failiformaatidesse. SmartSim on eelkõige mõeldud üliõpilaste ja õpetajate haridusalaseks kasutamiseks. Aga ta sobib ka kõikidele teistele, nii lastele kui ka täiskasvanutele, kes soovivad luua oma digitaalseid loogikaskeeme ja nende simulatsioone.

SmartSim



"Office" ("Kontor") menüü rakendused/paketid: Selle "Kontor" menüü rakendused on heaks tasuta alternatiiviks Microsofti Office paketile. Kui neid mõlemaid võrrelda [st (Tekstiredaktorid: MS Word vs. LibreOffice Writer), (Tabelarvutus: MS Excel vs. LibreOffice Calc), (Presentatsioon/esitlus: MS PowerPoint vs. LibreOffice Impress), (Andmebaasid: MS Access vs. LibreOffice Base)], siis ega väga suurt vahet ei olegi. Nüüd kasutatakse juba LibreOffice 5 versiooni ja selle natuke täiustatumaid programme...:

- Tekstiredaktorid: Mõlemad, MS Word ja LibreOffice Writer, sisaldavad kõiki vajalikke funktsioone. Writer teeb samuti kõike seda mida ka MS Word.

- Tabelarvutus: Kui Sa oled tabeltöötluses veel üsna uus või vähene kasutaja, siis sobib väga hästi ka tasuta LibreOffice Calc. Juhul kui Sa töötad paljude makrodega, siis on parem MS Excel'i kasutada. Nad mõlemad on kergesti äraõpitavad, nad toetavad samu failiformaate ja pakuvad palju funktsioone.

- Andmebaasid: LibreOffice Base ja MS Access tarkvarade peamine erinevus seisneb nende kättesaadavuses. MS Access on kasutatav ainult Windowsis, aga Base on kättesaadav nii Windowsi, Mac'i kui ka Linux'i jaoks. Kui see kõrvale jätta, siis nad mõlemad on üsna võrdväärsed. Nende mõlematega võib luua vorme, aruandeid, SQL ja tabeleid (väliste andmebaasidega ühendamisel). LibreOffice Base on mõeldud väiksemahuliste andmebaaside jaoks, aga kui Sa töötad suuremahuliste andmebaasidega ja kui Sa tahad iseseisvat andmebaasi, siis pead MS Access'i kasutama.

- Presentatsioon/esitlus: LibreOffice Impress on üsna hea, aga kui Sa töötad inimestega, kes kasutavad tavaliselt PowerPoint programmi, siis võivad mõned ühildumise probleemid tekkida.

Suuremas osas on nii LibreOffice kui ka Microsoft Office komplektid üsna sarnased, v. a. see et LibreOffice paketis puudub Outlook sarnane email klient. On ilmselge, et kui Sul raha ei ole, siis sobib Sulle just see LibreOffice kontoripakett. Kui LibreOffice pakett ei rahulda Sinu vajadusi, siis võid ka tasuta OpenOffice paketti proovida. Nad mõlemad on üsna sarnased, LibreOffice paketiga on tsipa rohkem probleeme, aga teda uuendatakse ka sagedamini. Kui tahad tasuta, siis on need LibreOffice ja OpenOffice paketid üsna heaks alternatiiviks MS Office paketile.

Kontor


Sellest "Office / Kontor" menüüst käivitati 'LibreOffice Calc' programm: pilt ............ja................ pilt.

"Office / Kontor" menüüst käivitati 'LibreOffice Writer' tarkvara:

"Office" menüüst käivitati 'LibreOffice Writer' tarkvara


Märkus: LibreOffice salvestab oma failid vaikimisi Open Document Format (ODF) formaati. Kuid ta võib lugeda ja kirjutada ka Microsoft Office formaate (DOC ja DOCX). Kui Sa kasutad oma mingis teises kompuutris ka Microsoft Office tarkvara või kui Sa jagad teistega MS Office dokumente, siis võid LibreOffice tarkvaraga töötades salvestada oma failid alati Microsoft Office failiformaati. Et muuta LibreOffice Writer (ka LibreOffice Calc ja LibreOffice Impress) vaikimisi salvestatavat failiformaati, tee järgmist:

* ava LibreOffice Writer ja seejärel tema Tools > Options menüü;

* seejärel ava "Options" dialoogiaknas vasemal 'Load/Save' haru ja kliki seal all 'General' harule - pilt.

* veendu, et 'Document type' rippmenüüst oleks valitud 'Text document' - pilt;

* nüüd valigi siit 'Always save as' rippmenüüst see failiformaat, mida Sa soovid salvestamisel vaikimisi failiformaadiks teha. Näiteks Microsoft Word tekstiredaktori jaoks vali siit loetelust 'Microsoft Word 2007-2013 XML' formaat - pilt;

* kliki OK ja sulge 'Options' dialoogiaken.


Sa võid sedasama teha ka LibreOffice Calc ja Impress programmide puhul, valides siin Document type rippmenüüst 'Spreadsheet' või 'Presentation' ja seejärel Always save as rippmenüüst vaikimisi salvestamiseks soovitud formaadi (Calc puhul võib valida näiteks Microsoft Excel 2007-2013 XML ja Impress puhul aga Microsoft PowerPoint 2007-2013 XML failiformaadi).

Sa saad sellise faili nüüd avada Microsoft Office rakenduses, aga ta avatakse 'Compatibility Mode' režiimis. Sa võid seal seda redakteerida ja ka Office formaati salvestada, aga mõnda funktsiooni Sa võib olla kasutada ei saa enne kui Sa konverdid ta Office dokumenditüübiks.



Menüü "Internet" all asuvad rakendused:

Menüü "Internet" all asuvad rakendused


* Chromium brauser (menüü 'Internet > Chromiumi veebibrauser'): Raspbian'is kasutatakse avatud lähtekoodiga, turvalist, kiiret ja üsna stabiilset Chromium veebibrauserit. Chromium on avatud lähtekoodiga ja ta baseerub Google Chrome veebibrauserile. Antud brauserisse on eelinstalleeritud ka paar laiendust: uBlock Origin, et blokeerida neid neetuid reklaame ja h264ify laiendus, mis lubab YouTube videosid ka Pi riistvaraga vaadata. Sa võid ka ise neid endale vajalikke laiendusi juurde installeerida, Sa võid sellesse brauserisse oma järjehoidjad (Bookmarks) importida jne, jne. Alltoodud pildil ongi siis avatud see Chromium brauser ja tema menüü:

Chromium


Sopaaugu ja peldiku Delfi neetud reklaamid on blokeeritud - uBlock Origin laienduse abil - väldi seda värdjalikku vaenuõhutajat Delfi-paska nii palju kui suudad !!!

Sopaaugu ja peldiku Delfi neetud reklaamid on blokeeritud


Märkused:

1) Kui Sa tahad mingit vajalikku veebilehte oma töölauale kiirkorraldusena (otseteena / lingina) salvestada, siis tee järgmist:

- Kliki Chromium veebibrauseri paremas ülanurgas sellele kolme punktiga menüüikoonile ja vali ilmuvast rippmenüüst 'Rohkem tööriistu > Otsetee loomine' ('More tools > Add to desktop') menüüpunkt - pilt.

- Seejärel kliki ilmuvas aknakeses Loo (Add) nupule - pilt.

- Ja Sa näedki oma töölaual seda veebilinki. Sa võid selle lingi ka mujale siirdada, näiteks oma kasutajakonto alla või siis Documents kausta loodud uude eraldi linkide kausta - pilt.


2) Videote vaatamine: Kui Sa ühendad oma Raspberry Pi miniarvuti teleriga ja vaatad seal brauseriaknas mingit reaalajas kuvatavat videot (näiteks jalgpallimatši), siis suurema ekraanga televiisori puhul, ära seda videot täisekraani vaates vaata, sest siis kipub see video natuke hakkima - Raspberry Pi 3 seadmel jääb selleks jõudu väheseks. Kuid brauseriaknas endas jookseb see reaalajas näidatav video normaalselt; filme jms sellist võid ka täisekraani vaates vaadata proovida. Ära veebibrauseris üle kolme vahelehe korraga lahti hoia.


3) Järjehoidjate (Bookmarks / Favorites) importimine: Too oma "päris" kompuutris, näiteks Chrome brauserist, eksporditud järjehoidjad üle siia Raspberry Pi minikompuutrisse - näiteks USB mälupulga abil. Seejärel ava siin Raspbian süsteemis see Chromium veebibrauser ja kliki tema paremas ülanurgas sellele kolme punktiga menüüikoonile ning vali ilmuvast rippmenüüst Järjehoidjad > Impordi järjehoidjad (Bookmarks > Import Bookmarks) menüüpunkt

Bookmarks


Seejärel kliki järgmises aknas sellele Vali fail nupule ja otsi see siia ületoodud järjehoidjate fail (näiteks Chrome_bookmarks_05.04.19.html) üles:

Seejärel kliki järgmises aknas sellele Vali fail nupule


Kliki nupule valmis:

Kliki nupule valmis


Ja Sa näedki selles Chromium brauseris järjehoidjate riba koos oma siia imporditud järjehoidjatega:

Ja Sa näedki selles Chromium brauseris järjehoidjate riba koos oma siia imporditud järjehoidjatega


Lomulikult pane ka oma Chromium brauseri sätted paika (Menüü > Seaded kaudu), mis käib täpselt samuti nagu Sa teed seda ka Chrome veebibrauseri puhul: mis keeles Sa tahad seda brauserit kasutada, failide allalaadimise koht, milline vaheleht avatakse vaikimisi siis kui Sa käivitad selle Chromium brauseri, brauseri välimus (teema), fondi suurus, vaikimisi otsingumootor (Chromium brauseri puhul on selleks DuckDuckGo), TURVALISUS jne...


* Claws Mail (menüü 'Internet > Claws Mail'): Raspbian süsteemis on olemas ka Claws Mail nimeline email klient ja see sobib nii tava- kui ka väga kogenud kasutajale. Claws Mail baseerub GTK+ ja teda võib peaaegu igale Linuxi masinale, mis jooksutab X Windowsi, installeerida. See kiire ja stabiilne meiliprogramm sisaldab väga palju vahendeid ning funktsioone, näiteks mitut kasutajakontot, filtreerimist, MIME manuseid (laiendiga .MIM), Usenet uudiste lugemist ja postitamist, SSL üle POP3, SMTP, IMAP4rev1 ja NNTP protokollide, GnuPG tugi (koos GPGME), IPv6 tuge, Aadressiraamatut, ümbersuunamist, SSL Certificate Manager'i, printimist, Mbox importimist/eksportimist jne.

Tema esmane ülesseadmine võtab ainult mõne minuti aega, käivitad ta Internet > Claws Mail menüü kaudu ja seejärel ilmub vastav nõustaja, kuhu sisestad siis vajalikud andmed - pilt .............ja........... pilt. Kui ta Sinule ei istu, siis võid mingi muu Linuxile sobiva email-kliendi alla laadida. Või siis kasuta Chromium veebibrauserit ja mingit veebipõhist meiliprogrammi, näiteks Google Mail (Gmail) tasuta veebi-põhist e-mail (Webmail) teenust.


* VNC Viewer (menüü 'Internet > VNC Viewer'): See VNC (VIRTUAL NETWORK COMPUTING) on graafiline töölaua jagamise süsteem, mis lubab Sul eemal asuvalt kompuutrilt või mobiilselt seadmelt pääseda ligi teise kompuutri töölaua kasutajaliidesele. Seega Sa saad oma Raspberry Pi minikompuutrile ka eemalt ligi: Sa näed oma eemalasuvas kompuutris või mobiilses seadmes eraldi akna sees Raspberry Pi (Raspbian) töölauda. Sa võid seal eemal töötada nii nagu Sa töötaksid otse Raspberry Pi endaga. VNC Server (RealVNC kompaniist) annab Sinu Raspberry Pi graafilisele töölauale eemalt ligipääsu nii nagu Sa istuksid otse tema ees. Sa pead selle VNC kasutamiseks mitu etappi läbi tegema ja kes tunneb asja vastu huvi, see leiab vastavat materjali juba Internetist.

Paar näidet: see VNC Server on antud Raspberry Pi (Raspbian süsteemiga) miniarvutis installeeritud ja ka sisse lülitatud:

VNC Server

Kasutaja istub oma Windows 10 lauakompuutri taga ja näeb oma töölaual ka Raspberry Pi minikompuutri (Raspbian operatsioonisüsteemi) töölauda; ta võib siin oma klaviatuuri ja hiirega kõike teha...:

VNC



Menüü 'Audio ja video': See on nüüd uus menüüpunkt ja siin on antud Raspbian versiooniga kättesaadav väga vajalik VLC meediapleier:

VLC meediapleier



Menüü 'Gaafika': Siin on siis üsna mugav Pildivaatur tarkvara, milles avatakse vaikimisi kõik Sinu pildid:

Pildivaatur



Menüü 'Mängud' ('Games'): Siin on siis kaks asja - Minecraft Pi ja Python Games. See Minecraft Pi on spetsiaalne versioon, mis loodi just Raspberry Pi seadmete jaoks. Minecraft on üsna populaarne mäng ja ta tuleb siia koos programmeerimise kasutajaliidesega. See tähendab, et Sa võid kirjutada Python koodis käskusid ja skripte, et ehitada ise asju juurde ning need lisatakse automaatselt mängu - hea võimalus Python'it õppida!

Minecraft Pi



Menüü 'Tarvikud' ('Accessories') vahendid: Avame siit näiteks Kalkulaatri (Calculator) - pilt.

Tarvikud


Archiver (menüü 'Tarvikud > Archiver'): Kui Sa laadid Internetist mingeid faile alla, siis tihtilugu tulevad need kokkupakitud kujul, näiteks ZIP arhiivifailidena ja Sa pead nad seejärel lahti pakkima (unzip või uncompress). Raspberry Pi puhul saab seda teha Archiver tarkvara abil, mida tuntakse ka Xarchiver nime all ja ta on lülitatud ka siia Raspbian operatsioonisüsteemi. Tema abiga saad pakkida lahti 7-zip, arj, bzip2, gzip, rar, lha, lzma, lzop, deb, rpm, tar ja zip arhiivifaile.

- Ava ta menüü 'Tarvikud > Archiver' (Accessories > Archiver) kaudu.
- Vali nenüü Archive > Open või siis kliki nupureal sellele ‘Open an archive’ ikoonile:

Open an archive


- Nüüd otsi see Internetist allalaaditud arhiivifail üles (see salvestatakse vaikimisi Sinu kasutajakonto 'Downloads' kausta) ja kliki all nupule Open:

Open


- Seejärel tee sellel arhiivifailil paremklikk ja vali ilmuvast kontekstmenüüst 'Extract' käsk (seda kõike ja ka palju muud, saad Sa teha ka Archiver tarkvara menüüde kaudu):

Extract


- Nüüd vali see koht, kuhu Sa tahad selle arhiivifaili (antud juhul ZIP faili) lahti pakkida, vaikimisi pakitakse ta lahti sinnasamasse 'Downloads' kausta. Pärast seda kliki all nupule 'Extract':

Pärast seda kliki all nupule 'Extract'


- Ja Sa saadki selle lahtipakitud faili kätte, antud juhul siis Downloads kaustast:

Ja Sa saadki selle lahtipakitud faili kätte, antud juhul siis Downloads kaustast


Alternatiiv nr. 1: Sa võid ka sellel Internetist allatõmmatud arhiivifailil paremkliki teha ja valida ilmuvast kontekstmenüüst näiteks 'Paki lahti siia' käsu...:

Paki lahti siia


Alternatiiv nr. 2: Sa võid neid kokkupakitud arhiivifaile ja Terminali kaudu lahti pakkida ja sisesta käsuviibale näiteks üks järgmistest käskudest (olenevalt sellest et mis tüüpi arhiivifaili Sa tahad lahti pakkida):

unzip faili_nimi.zip (ZIP arhiivifailide puhul ja alati tuleb ära näidata ka selle arhiivifaili kaustatee, näiteks unzip /home/pi/Downloads/Notification_Area_ikoonid.zip);

tar xvf faili_nimi.tar (pakib lahti .tar faililaiendiga kokkupakitud arhiivifailid);
tar xzvf faili_nimi.tar.gz (pakib lahti .tar.gz, .tgz, .tar.bz faililaiendiga arhiivifailid);
gunzip faili_nimi.gz (faililaiend .gz);
bunzip2 faili_nimi.bz2 (.bz, .bz2 faililaiendid);
unlzma faili_nimi.xz
(.xz)

Kui Sa pakid Terminali kaudu mingi arhiivifaili lahti, siis luuakse Sinu kasutajanime alla üks uus kaust, mille nimeks pannaksegi antud lahtipakitava arhiivifaili nimi (ilma laiendita) ja Sa leiadki antud kaustast oma juba lahtipakitud faili. Sisestame Terminali käsuviibale näiteks unzip /home/pi/Downloads/Notification_Area_ikoonid.zip käsu ja vajutame ENTER:

Kui Sa pakid Terminali kaudu mingi arhiivifaili lahti, siis luuakse Sinu kasutajanime alla üks uus kaust...


Text Editor (menüü 'Tarvikud > Text Editor'): Avame selle 'Tarvikud' menüü kaudu lihtsa Text Editor tekstiredaktori, mis on üsna sarnane Windows Notepad'iga - pilt.

Failihaldur (menüü 'Tarvikud > Failihaldur'): Nii selle 'Tarvikud' menüü kaudu kui ka ülevalt nupupaneelilt (Tegumirealt) võime avada Failihaldur ('File Manager') akna - vaata järgmist pilti. Linuxi failisüsteem on "puu struktuuriga". Ühesõnaga Raspberry Pi failisüsteem on paigutatud hierarhilisse kataloogi struktuuri. See tähendab, et failisüsteem on struktureeritud kataloogide (kaustade) seeriatena, mis hargnevad ühestainsast kataloogist. Diagrammina sarnaneb see süsteem puule. Et seda puu analoogi järgida, siis ainuke kataloog, millest luuakse kataloog, nimetatakse root. Juure taseme kataloogi esitatakse lihtsalt kaldkriipsuna /.

Seega failisüsteemi juureks on "/". Suvalise faili linkide seeria puul (eraldatud "/" sümboliga) on tema "tee" ehk siis pi kasutajakonto iga fail omab järgmist teed: "/home/pi/<faili nimi>". Pi kasutajakonto kodukataloogiks ("home directory") on "/home/pi". Sa võid alati viidata oma kodukataloogi failidele nii et lisad tee nime ette "~" sümboli, näiteks kui Sul on /home/pi kataloogis "kana" nimeline fail ja kui Sa logisid süsteemi kui pi kasutaja, siis võid viidata antud failile tippides "~/kana" sõltumata sellest et kus kataloogis (töökataloogis) Sa parasjagu asud. Juurkataloogiks on üksainus kaldjoon ("/"). Et minna üle sinna juurkataloogi, tehes ta oma töökataloogiks, peab sisestama järgmise käsu: cd /

Märkus: Neid käskusid kasutame ainult siis kui me töötame terminalis. Me saame ka ilma selle terminalita oma katalooge avada ja neis navigeerida - hiire ja klaviatuuri abil - graafilises kasutajaliideses:

Me saame ka ilma selle terminalita oma katalooge avada ja neis navigeerida


Terminal (menüü 'Tarvikud > Terminal'): 'Tarvikud' menüü kaudu võime avada ka Terminali. Selle võib avada ka ülevalt tegumipaneeli kaudu - pilt. Terminal (või 'käsuviip') lubab kasutajal tekstiekraanil oma süsteemi kontrollida ja sellega töötada. Raspberry Pi minikompuutris (Raspbian operatsioonisüsteemiga) on terminali rakenduseks LXTerminal, mida tuntakse ka 'terminal emulator' nime all. Terminali vaikimisi kasutajakonto pi käsuviibaks on pi@raspberrypi: ~ $ - pilt. Kui Sa loosid ka mingi muu kasutajakonto (näiteks lit) ja logid nüüd tema kontoga süsteemi sisse ning avad seal selle terminali akna, siis sisaldab see käsurida ka selle kasutajakonto nime, näiteks lit@raspberrypi: ~ $.

Terminali võib avada ka otse ülevalt menüüribalt:

Terminali võib avada ka otse ülevalt menüüribalt


Kasutaja pi (Raspberry Pi vaikimisi kasutaja) avas Terminali:

Kasutaja pi avas Terminali


Kasutaja sig avas oma Terminali akna:

Kasutaja sig avas oma Terminali akna


Terminalis käivitati käsk.... - pilt.


SD Card Copier (menüü 'Tarvikud > SD Card Copier'): See rakendus kopeerib terve Sinu Raspbian operatsioonisüsteemi ühelt SD kaardilt teisele SD kaardile. Et seda kasutada, peab Sul olema ka USB SD kaardilugeja (SD Card Reader), näiteks Transcend USB 3.0 Multi Card Reader RDF8. Kõik USB SD kaardilugejad saavad ühtlasi ka kirjutada - USB SD card reader/writer.

Transcend USB 3.0 Multi Card Reader RDF8


Näiteks kui Sa tahad enda olemasolevast Raspbian süsteemist teha täieliku varukoopia, siis tee järgmist:

* Sulge esmalt kõik oma töös olevad rakendused ja lõpeta ka oma pooleliolevad tööd või tee Raspberry Pi restart. Seejärel pane tühi SD kaart oma USB SD kaardilugejasse ja ühenda see kaardilugeja oma Raspberry Pi seadmega. Kui ilmub välise andmekandja ühendamise aken, siis tühista see ("Loobu" / "Cancel", USB Multi SD kaardilugeja puhul pead kohe mitu korda sellele "Loobu" nupule klikkima).


Märkus: Kui Sinu microSD kaart on formaaditud exFAT failisüsteemi, siis saad tema puhul pika veateate, kus esineb ka sõna "exfat". Sel puhul installeeri exFAT driaiver ja sisesta terminali järgmised käsud ning vajuta iga käsu järel ENTER:

sudo apt-get update
sudo apt-get install exfat-fuse


Pärast seda ühenda USB SD kaardilugeja, koos selle microSD kaardiga, uuesti Raspberry Pi miniarvutiga...



* Käivita seejärel see 'SD Card Copier' tarkvara ja vali seal 'Copy From Device' rippmenüüst oma Raspberry Pi sisemine microSD kaart. Seal rippmenüüs kuvatakse mis iganes nimetusega microSD kaarti, näiteks "Internal SD Card (/dev/mmcblk0)" või "SD16G (/dev/mmcblk0)" või "SD32G (/dev/mmcblk0)" või "USD00 (/dev/mmcblk0)" jne nimetusega microSD kaarti, aga põhiline on see et Sa näeksid seal ka seda (/dev/mmcblk0), mis näitabki, et tegu on sisemise SD kaartiga. Tavaliselt seal ongi ainult see üks valik, mitu valikut on seal aga siis kui Sa kasutad mitme sisendiga USB kaardilugejat ehk nn USB Multi Card Reader'it.

Seejärel vali sellest "Copy To Device" rippmenüüst oma USB SD kaardilugeja/kirjutaja. Ka seal näed erinevate nimetustega USB SD kaardilugejat, näiteks "Generic STORAGE DEVICE (/dev/sdb)" või "Generic Mass-Storage (/dev/sda)" või "Generic SD/MMC (/dev/sda)" või "Multiole Card Reader (/dev/sda)" jne nimetusega USB SD kaardilugejat. Kui Sa kasutad ühe sisendiga (pesaga) USB SD kaardilugejat, siis pakutakse Sulle seal "Copy To Device" rippmenüüs ainult seda ühte USB SD kaardilugejat. Kui Sa kasutad aga mitme sisendiga USB SD kaardilugejat ehk nn USB Multi Card Reader'it, siis pakutakse Sulle ka selles "Copy To Device" rippmenüüs kohe mitut valikut. Kuid seda USB SD kaardilugejat tähistab alati sõna "dev", näiteks "(/dev/sdb)" või "(/dev/sda)" või "(/dev/sdc)" jne. Valigi üks neist ja kui varukoopia loomise / kloonimise alguses tuleb veateade ("Could not wrirte to destination"), siis vali sellest rippmenüüst mingi teine USB SD kaardilugeja ja alusta uuesti. Ühesõnaga, Sa ei saagi midagi valesti teha, sest kloonida lubatakse ikkagi ainult sinna õigesse microSD kaarti.

* Kliki nupule Start:

Generic STORAGE DEVICE


* Pärast nupule Start klikkimist ilmub hoiatus, et Sinu see SD kaart, kuhu hakatakse Raspbian opsüsteemi koos kogu kraamiga kopeerima, pühitakse puhtaks, ole sellega nõus (Yes) ja lase jätkata. Oota umbes kuni 15 minutit ja Sa kloonisidki oma käesoleva installatsiooni sinna uuele SD kaardile - ka kõik Sinu andmed, kasutajakontod ja rakendused on samuti seal.

kloonisid - 1


kloonisid - 2


Sa võid oma Raspbian opsüsteemi ka suuremale microSD kaardile varundada / kloonida, näiteks 32GB, 64GB või isegi 128GB mahuga microSD kaardile. Sa võid pärast kloonimise lõpetamist kohe ka seda uut SD kaarti testida: lülita Raspbian välja, eemalda Raspberry Pi seadme toitejuhe, torka see uus kloonitud sisuga microSD kaart Rapberry Pi kaardilugejasse, seejärel ühenda uuesti toitejuhe ja testi...



Menüü 'Eelistused' ('Preferences'): Antud menüü kaudu saame oma graafilist kasutajaliidest seadistada, installeerida uut tarkvara (pakette), uninstallida mittevajalikke tarkvarasid jne:

Eelistused


* Tarkvara installeerimine ja süsteemist eemaldamine: Raspbian süsteemis saab uut tarkvara juurde installeerida kahel viisil: Graafilise kasutajaliidesega 'Add / Remove Software' pakettide juhtija -ja ka Terminali kaudu.

Juba olemasolevat ja mittevajalikku tarkvara saab süsteemist eemaldada (uninstallida) kolmel viisil:

- Raspbian operatsioonisüsteemiga kaasatulevat, eelnevalt juba installitud, programme on kõige lihtsam uninstallida graafilise kasutajaliidesega 'Recommended Software' vahendi kaudu — avad ta menüü 'Eelistused > Recommended Software' ('Preferences > Recommended Software') kaudu;

- Programme võib süsteemist eemaldada ka sellesama graafilise kasutajaliidesega 'Add / Remove Software' pakettide juhtija kaudu — avad ta menüü 'Eelistused > Add / Remove Software' ('Preferences > Add / Remove Software') kaudu.

- Sa võid mittevajalikku tarkvara süsteemist eemaldada ka Terminali käsuviiba kaudu.

Tarkva installeerimisest ja uninstallimisest pikemalt siin edaspidi.


* Raspbian süsteemi töölaua välimuse muutmine (menüü 'Eelistused > Appearance Settings'): Kui Sa valid peamenüüst 'Eelistused > Appearance Settings' menüüpunkti, siis avatakse nelja vahelehega 'Appearance Settings' aken ja nende vahelehtede sisu näeb välja järgmine:

- 'Desktop' vahelehe kaudu saame siis muuta töölaua enda välimust: taustapildi paigutus, taustapildi muutmine, värv, töölaua elementide teksti värv ja võimalus lisada siitkaudu töölauale ka Documents, Wastebasket (Prügikast) ning Mounted Disks ikoonid (see on väliste USB ketaste ja mälupulga tarbeks) - pilt;

- 'Menu Bar' vahelehe kaudu saame seadistada ekraani ülaääres asuvat menüüriba (selle riba asukoht, värv ja temal kuvatava teksti värv) - pilt;

- 'System' vahelehe kaudu saame muuta süsteemi enda fonti, märgistatud teksti värvi, esiletõstetud teksti värvi ja ka hiirekursori suurust - pilt;

- 'Defaults' vahelehe kaudu võime süsteemi enda vaikimisi parameetrid kehtestada suurte, keskmiste ja väikeste displeide jaoks ning sellega tühistatakse ka meie endi poolt tehtud muudatused - pilt.

Seda kõike saab ka Terminali akna kaudu teha, kes oskab ja viitsib. Muideks, süsteemi enda taustapildid asuvad vaikimisi /usr/share/rpd-wallpapers kataloogis ja Sa võid sinna ka enda taustapilte lisada - pilt.


* Peamenüü enda konfigureerimine (menüü 'Eelistused > Main Menu Editor' ): See menüüpunkt lubab Sul seda Peamenüüd ennast muuta, sinna uusi elemente ja rakendusi lisada või siis olemasolevaid eemaldada, nende järjestust muuta jne... - pilt.


* Raspberry Pi enda konfigureerimine (menüü 'Eelistused > Raspberry Pi Configuration'): Selle 'Raspberry Pi Configuration' akna kaudu saad siis oma Rasberry Pi minikompuutrit kofigureerida.

- Selle akna System vahelehel saad Sa oma kasutajakonto parooli muuta, Raspberry vaikimisi kasutajanimeks on pi ja vaikimisi parooliks on raspberry — see parool tuleks kohe pärast Raspbian esmast installeerimist ära muuta — seda siis vaikimisi kasutaja "pi" jaoks. Parooli muutmisest ja uue kasutajakonto loomisest tuleb siin edaspidi juttu. Valida seda et kas pärast Pi käivitamist buuditakse otse graafilisele töölauale või siis terminali, vaikimisi buuditakse graafilisse kasutajaliidesesse - "To Desktop" või siis "To CLI" (Command Line Interface ) raadionupp. Kas pärast buutimist kuvatakse ka süsteemi sisselogimise aknake või siis buuditakse otse töölauale (ilma kasutajanime ja parooli nõudmata) - "Auto login" parameeter. Kui selles Login as user 'pi' ruudus on linnuke, siis buutimisel kasutajanime ja parooli ei nõuta. Seda tuleb kohe muuta ja see linnuke sellest ruudust ära koristada - edaspidi tuleb sellest ka juttu - TURVALISUS eelkõige!

Selle akna System vahelehel saad...


- Interfaces vahelehte läheb Sul põhiliselt siis vaja kui Sa tahad oma Raspberry Pi seadmele eemalt ligi saada. Kui Sa ei taha eemalt siia ligi saada, siis veendu, et nende SSH, VNC, Remote GPIO jms jaoks oleks siin pandud 'Disable'. Kui Sa tahad aga eemalt siia ligi saada, siis aktiveeri üks või rohkem neist ainult selleks perioodiks, kui Sul seda vaja läheb - TURVALISUS eelkõige - pilt.

- Localisation vahelehe kaudu saad vajadusel muuuta oma riiki, ajatsooni, klaviatuuri paigutust ja WiFi võrgu riiki - pilt.



Peamenüü menüüpunkt 'Run...': See avab meile juba Windowsi ajast tuttava Run / Käivita käsuviiba akna:

Peamenüü menüüpunkt 'Run...'



Peamenüü menüüpunkt 'Shutdown...': See avab siis alltoodud akna...

Peamenüü menüüpunkt 'Shutdown...'


Kasutaja tegi töölaual paremkliki... - pilt.

Etteotsa




Uuenda ja värskenda regulaarselt oma RASPBIAN operatsioonisüsteemi:

Sellega värskendad Raspbian operatsioonisüsteemi tarkvarapaketid, saad kätte kõik turvaparandused ja ka uusima firmware. Tees seda REGULAARSELT, sest see hoiab Sinu süsteemi ajakohasena ja see on põhiliselt samaväärne Raspbian operatsioonisüsteemi kõige hilisema image'ga, mis on saadaval raspberrypi.org/downloads allalaadimise veebilehel.

Kliki üleval vasemal nupuribal "Terminal" nupule, et avada terminali akent.

sudo apt-get update Seda käsku kasutatakse paketi kohta käiva informatsiooni allalaadimiseks kõigist konfigureeritud allikatest. Need allikad on tavaliselt defineeritud /etc/apt/sources.list failis ja ka muudes failides, mis asuvad /etc/apt/sources.list.d/ kataloogis. Seega, kui Sa käivitad selle update käsu, siis laaditakse Internetist alla paketi kohta käiv kõige uuem informatsioon. See on kasulik selleks et saada infot pakettide uuendatud versioonide ja nende sõltuvuste kohta. Selline värskendamine (update) peab toimuma alati ENNE uuendamist (upgrade).

sudo apt-get upgrade See käsk värskendab kõik süsteemi installitud tarkvarapaketid allikatest, mis on ära toodud /etc/apt/sources.list faili poolt. Ühesõnaga, laaditakse all pakettide uusimad versioonid. Neid süsteemis olevaid pakette, mida ei saa uuendada, jäetakse sellest uuendamise protsessist välja. Sinu poolt varem süsteemist eemaldatud pakette EI installita jälle uuesti tagasi - seega muret ei ole.

Lühidalt, täites "sudo apt-get update" käsku, saad pakettide loetelu kõikide oma hoidlate ja PPA-de jaoks ning veendumaks, et see on ikka ajakohane. Kuid see "sudo apt-get upgrade" teostab siis tegelikku tarkvara uuendamist.


Seega, et oma tarkvara värskendada ja et laadida alla ka turvavärskendused, ava terminal, sisesta sinna alltoodud käsud ning vajuta iga käsu järel ENTER. Oota kuni ühe käsu täitmine lõpetatakse ja kui ilmub uuesti see rohelist värvi terminali käsuviip (pi@rasbperrypi:~ $), siis sisesta järgmine käsk ning vajuta ENTER jne:

sudo apt-get update

sudo apt-get upgrade

sudo apt-get clean



Märkused:

* Kui pärast mõne ülaltoodud käsu käivitamist ilmub tema täitmise protsessis akna käsuviibale ka Y/N küsimus, siis vajuta Y klahvi ja seejärel jälle ENTER klahvi, et edasi minna. Kui tarkvarade uuendamise / värskendamise käigus ilmub vahepeal "Uudised" (või "News") aken, siis vajuta q klahvi, et sellest väljuda ja edasi minna - pilt.

* Tee pärast värskendamise lõpetamist ka Raspberry Pi seadme restart. Mõnikord tuleb Sul pärast süsteemi värskendamist ka oma töölaua välimust natuke korrigeerida, sest suure värskendamise käigus võidakse töölaua & menüüriba mõne elemendi puhul taastada nende vaikimisi sätted. Sellest antakse Sulle süsteemi värskendamise käigus ka teada ja Sa näed umbes alltoodud teadet:

Tee pärast värskendamise lõpetamist ka Raspberry Pi seadme restart.


Raspbian süsteemi töölaua välimust saad seadistada 'Peamenüü > 'Eelistused > Appearance Settings' kaudu.

Uuenda oma tarkvara kohe (!) ja tee seda ka edaspidi. Kogu see värskendamise protsess näeb siis välja umbes taoline: pilt,................... pilt,.................... pilt,................... pilt,................... pilt ................ja.............. pilt.




Tarkvara installeerimine ja süsteemist eemaldamine (uninstallimine):

Raspbian süsteemis saab uut tarkvara juurde installeerida kahel viisil: Graafilise kasutajaliidesega 'Add / Remove Software' pakettide juhtija -ja ka Terminali kaudu.

Juba olemasolevat ja mittevajalikku tarkvara saab süsteemist eemaldada (uninstallida) kolmel viisil:

- Raspbian operatsioonisüsteemiga kaasatulevat, eelnevalt juba installitud, programme on kõige lihtsam uninstallida graafilise kasutajaliidesega 'Recommended Software' vahendi kaudu — avad ta menüü 'Eelistused > Recommended Software' ('Preferences > Recommended Software') kaudu;

- Programme võib süsteemist eemaldada ka sellesama graafilise kasutajaliidesega 'Add / Remove Software' pakettide juhtija kaudu — avad ta menüü 'Eelistused > Add / Remove Software' ('Preferences > Add / Remove Software') kaudu.

- Sa võid mittevajalikku tarkvara süsteemist eemaldada ka Terminali käsuviiba kaudu.


1. Mittevajaliku, Raspbian operatsioonisüsteemiga kaasatuleva ehk vaikimisi juba installeeritud tarkvara süsteemist eemaldamine (uninstallimine):

* Seda on kõige parem teha just selle "Recommended Software" vahendi abil, ava ta 'Peamenüü > Eelistused > Recommended Software' kaudu:

Recommended Software


* Oletame, et Sa ei taha programmeerimisega suurt tegelda ja et Sa tahad mõnest või siis kõikidest nendest "Programmeerimine" menüü all asuvatest pakettidest lahti saada, et oma microSD kaardi vaba ruumi suurendada. Märgista siin Recommended Software akna vasemas paanis see "Programming" kategooria ja seejärel korista paremal näiteks "BlueJ" tarkvara ruudust see linnuke ära ning kliki all nupule OK:

Programming


* Seejärel alustatakse antud BlueJ paketi süsteemist eemaldamist:

Seejärel alustatakse antud BlueJ paketi süsteemist eemaldamist


* Kui valmis, siis kliki OK ja alusta mingi muu mittevajaliku paketi süsteemist eemaldamist...:

Kui valmis, siis kliki OK ja alusta mingi muu mittevajaliku paketi süsteemist eemaldamist...


Märkus: Sa võid näiteks antud "Programming" kategoria alt korraga kõik tarkvarad süsteemist eemaldada: korista paremas paanis kõikidest ruutudest need linnukesed ära ja kliki seejärel all nupule OK:

Sa võid näiteks antud "Programming" kategoria alt korraga kõik tarkvarad süsteemist eemaldada


* Kui Sa ei taha ühegi eelinstalleeritud mänguga tegelda, siis märgista vasemas paanis see "Games" kategooria, korista paremal ruutudest need linnukesed ära ja kliki allpool OK:

Kui Sa ei taha ühegi eelinstalleeritud mänguga tegelda


* Kui valmis, siis kliki OK:

Kui valmis, siis kliki OK


Märkus: Siia "Recommended Software" aknasse ei ilmu need uued tarkvarad, mida ise installeerid. Kui Sa mõtled kunagi hiljem ümber ja tahad mingit vaikimisi kaasapandud tarkvara jälle kasutama hakata, siis tule siia vahendisse uuesti tagasi, pane vajaliku paketi ruutu see linnuke jälle tagasi ning kliki all OK ja antud pakett installeeritakse uuesti Sinu süsteemi.



2. Kasuta pakettide süsteemist eemaldamiseks (& installeerimiseks) ka seda "Add / Remove Software" graafilist pakettide juhtijat.

'Peamenüü > Eelistused > Add / Remove Software' menüüpunkt lubab meil ka graafilise kasutajaliidese kaudu uut tarkvara installeerida ja olemasolevat süsteemist eemaldada (uninstallida):

Add / Remove Software


See graafiline pakettide juhtija on Gnome Packages rakenduse modifitseeritud versioon, mis lubab Sul oma Pi mini-kompuutris lisada või eemaldada tarkvara. Antud akna vasemas paanis kuvatakse kategooriate loetelu ja seal ülaosas on ka otsingukast – tipi sinna vajalik otsingutermin ja vajuta ENTER, et leida mingit paketti või vahendit. Parempoolses paanis kuvatakse siis märgistatud kategooria alla kuuluv tarkvara. Iga tarkvara või vahendi ees asub kontrollruut, juhul kui selles ruudus on "linnuke" juba olemas, siis on antud tarkvara Sinu süsteemi juba installeeritud. Tarkvara puhul, mida ei ole installeeritud, on nende ees asuvad ruudud aga tühjad. Kliki lihtsalt sellele ruudule, et sinna linnukest panna või siis et seda sealt ära koristada ja kliki seejärel all OK (või Apply) nupule, et antud tarkvara kas installeerida või siis uninstallida. Sa võid vajalikul tarkvaral ka hiire paremkliki teha, et valida siis ilmuvast kontekstmenüüst sobiv käsk.

Antud juhul kasutaja küll eemaldas seal "Recommended Software" vahendis süsteemist kõik programmeerimisega seotud paketid, aga see Python 3 jäeti ikkagi alles, seda nägi ta 'Peamenüü > Programmeerimine' alt. Seega avas ta nüüd selle 'Add / Remove Software' pakettide juhtija, tippis üles otsingukasti Python 3 ja vajutas ENTER:

See graafiline pakettide juhtija on Gnome Packages rakenduse modifitseeritud versioon


Seejärel koristas ta paremal nende pakettide, kus kuvati sõnu "IDE for Python... (version)", ees asuvatest ruutudest need linnukesed ära ja klikis all nupule OK. (Seal paremal allpool oli ka hulga muid linnukestega ruutusid, aga neid ta ei puutunud.)

IDE for Python... (version)


Pärast seda tuleb siin klikkida nupule "Jätka":

Pärast seda tuleb siin klikkida nupule "Jätka"


Nüüd peab ta sisestama oma kasutajakonto (antud juhul sis pi) parooli ja klikkima all nupule Olgu ning antud pakett eemaldataksegi süsteemist...:

Nüüd peab ta sisestama oma kasutajakonto (antud juhul pi) parooli ja klikkima all nupule Olgu


Kui kasutaja avas nüüd selle Peamenüü, siis nägi ta, et nii "Programmeerimine" kui ka "Mängud" menüüpunktid on sellest Peamenüüst kogu oma kupatusega kadunud - seda ta sooviski:

Kui kasutaja avas nüüd selle Peamenüü


Märkus: Sa ei saa selles "Add / Remove Software" graafilises pakettide juhtijas ühel- ja samal ajal pakette installeerida ja uninstallida, ühesõnaga Sa võid ühe "Apply" või "OK" abil kas ainult installida või siis uninstallida. Kui Sa alustad siitkaudu tarkvara installeerimist või süsteemist eemaldamist, siis võidakse kinnituseks ka parooli küsida. Kui Sa märgistad paremal mingi tarkvara (st lihtsalt klikid temal), siis ilmub akna allaossa ka antud tarkvara lühike kirjeldus.

Sa ei saa selles "Add / Remove Software" graafilises pakettide juhtijas ühel- ja samal ajal pakette installeerida ja uninstallida...

Sa võid alternatiivina installeerida ka Synaptic Package Manager'i, mis on märksa parem ja rohkemate võimalustega kui see Raspbian'iga kaasatulnud "Add / Remove Software" pakettide haldur. Sa võid selle Synaptic paketihalduriga enda olemasolevat tarkvara uuendada, otsida uut tarkvara, installeerida uut tarkvara, vajadusel ka oma mittevajalikku tarkvara süsteemist eemaldada (uninstallida) ja teha ka palju muud. Ava Terminal, sisesta sinna järjest alltoodud käsud ja vajuta iga käsu järel ENTER:

sudo apt-get update
sudo apt-get install synaptic


Seejärel ava ta 'Peamenüü > Eelistused > Synaptic paketihaldur' kaudu. Pärast seda sisesta ilmuvasse "Autentimine" aknasse oma kasutajakonto (näiteks pi) parool, et seda tarkvara kasutada saaks. Seejärel ilmub lühike info sellest et kuidas teda kasutada tuleb, sulge see teade ja siis näedki seda paketihaldurit:

Synaptic Package Manager



3. Kasuta pakettide süsteemist eemaldamiseks või installeerimiseks 'Terminal' konsooli.

Kasutaja pi avas Terminali


a) Kasuta Terminali kaudu pakettide installeerimiseks järgmisi käske, kus vajuta iga käsu järel ENTER klahvi:

sudo apt-get update
sudo apt-get install <Paketi-Nimi>


b) Kasuta Terminali kaudu pakettide süsteemist eemaldamiseks järgmisi käske, kus vajuta iga käsu järel ENTER klahvi:

sudo apt-get purge <Paketi-Nimi> (või siis sudo apt-get remove <Paketi-Nimi>)
sudo apt-get clean


Mis vahe on nendel apt-get remove ja apt-get purge käskudel?

- apt-get remove eemaldab lihtsalt paketi binaarid (binaries) ja konfiguratsioonifailid jäetakse alles.
- apt-get purge eemaldab aga kõik, mis on antud paketiga seotud, sealhulgas ka konfiguratsioonifailid.

Enamikel juhtudel piisab ka sellest apt-get remove käsust, et uninstallida paketti.


Märkus: Mälupulgalt ei saa portatiivseid programme käivitada, need tuleb Sul ise installida 'Peamenüü > Eelistused > Add / Remove Software' kaudu...!


Lisaks ka üks näide ühe paketi (clamav) installeerimisest ja seejärel tema süsteemist eemaldamist - Terminal akna kaudu:

a) Paketi installeerimine...:

Lisaks ka üks näide ühe paketi (clamav) installeerimisest...


...ja see clamav tarkvara saigi installeeritud:

...ja see clamav tarkvara saigi installeeritud


b) Antud ClamAV tarkvara süsteemist lõplik eemaldamine (uninstallimine):

Antud tarkvara süsteemist lõplik eemaldamine (uninstallimine)


Märkus: Sa võid selle ClamAV antiviiruse ka näiteks lihtsalt sudo apt-get remove clamav käsuga uninstallida.


Kui Sa installeerisid või uninstallisid suurema hulga pakette, siis sisesta pärast seda Terminali ka sudo apt-get autoclean ja vajuta ENTER.
Etteotsa




Raspbian süsteemi sisselogimine, pi kasutaja, root kasutaja ja sudo käsk ning parooli muutmine:

Pärast Raspbian operatsioonisüsteemi installi logitakse Sind automaatselt sisse, Sa ei pea mingit parooli sisestama. Raspberry Pi vaikimisi kasutajanimeks on pi ja vaikimisi parooliks on raspberry. Sul tuleks see vaikimisi parool turvalisuse tõstmiseks KOHE ÄRA MUUTA! Peale selle tühista see süsteemi automaatne sisselogimine. Seda parooli läheb Sul mõnikord ka mujal vaja ja Sa pead selle sisestama siis kui seda nõutakse, näiteks Terminalis mõne käsu täitmisel.

Raspbian uuemate versioonide puhul (alates 2018. a. lõpust) saab süsteemi riiki, ekraanikeelt, ajatsooni, vaikimisi pi kasutajakonto parooli ja WiFi võrku seadistada juba kohe Raspbian esmase installeerimise lõpus - graafilises nõustajas - info sellest siin eelpool.


sudo ("super user do") - see käsk valitseb kõiki. Selle, ühe tähtsama käsuga, saad toimetada nagu süsteemiadministraator või super-kasutaja.

Linux'is on spetsiaalne kasutaja, tuntud kui superkasutaja ehk administraator (superuser) ja kelle kasutajanimeks on tavaliselt root. Sellel superkasutajal on praktiliselt piiramatu juurdepääs kompuutrile ja ta võib peaaegu kõike teha. Sa ei logi tavaliselt arvutisse kui root kasutaja, aga Sa võid sudo käsku kasutada, et tagada endale administraatori (superkasutaja) õigused. Kui Sa logid Raspberry Pi miniarvutisse sisse kui vaikimisi pi kasutaja, siis Sa logid sisse kui tavaline kasutaja. Aga Sa võid käivitada käskusid kui root kasutaja, kasutades selleks sudo käsku (sisestad selle sudo käsu enne programmi, mida Sa soovid käivitada). Näiteks kui Sa tahad oma olemasolevat tarkvara uuendada / värskendada, siis pead terminali sisestama sudo apt-get update ja seejärel sudo apt-get upgrade käsu. (Sa võid käivitada ka superkasutaja shell'i ja seda sudo su käsu abil, aga tee seda ainult siis kui oled kogenud kasutaja.) Ühesõnaga Raspberry Pi omab vaikimisi kahte kasutajakontot: pi ja root.


1) Selle Raspberry Pi vaikimisi parooli muutmine (Terminali ja 'Raspberry Pi Software Configuration Tool' akna kaudu):

* Ava Terminali aken, sisesta sinna sudo raspi-config ja vajuta ENTER:

Ava Terminali aken, sisesta sinna sudo raspi-config ja vajuta ENTER


* Järgmistes akendes saad noolklahvidega liikuda ja ENTER klahv käivitab siis märgistatud vahendi. Siin avaaknas ei pea Sa aga kuhugi liikuma, sest see vajalik "1. Change User Password..." on juba märgistatud / valitud ja siin vajuta lihtsalt ENTER klahvi:

Change User Password...


* Siin vajuta jälle ENTER klahvi:

Siin vajuta jälle ENTER


* Nüüd sisesta oma kasutajakonto (antud juhul siis vaikimisi pi konto) jaoks uus parool ja vajuta ENTER. See uus Unix parool peab sisaldama vähemalt kaheksat sümbolit, milledest kaks peavad olema mitte-alfabeetilised sümbolid. Unix on registritundlik ja sellega peab siis arvestama, juhul kui Sa tahad oma paroolis ka suuri tähti kasutada. Parooli sisestamisel siin sümboleid ei kuvata, lihtsalt tipi oma uus parool ja vajuta ENTER:

Nüüd sisesta oma kasutajakonto (antud juhul siis vaikimisi pi konto) jaoks uus parool...


* Seejärel sisesta teist korda seesama parool ja vajuta ENTER. (Jäta see parool meelde!):

Seejärel sisesta teist korda seesama parool ja vajuta ENTER


* Kui tegid kõik õieti, siis ilmub selline aken, kus vajuta ENTER klahvi:

Kui tegid kõik õieti, siis ilmub selline aken, kus vajuta ENTER klahvi


* Seejärel liigu noolklahvidega "Finish" peale ja vajuta ENTER:

Seejärel liigu noolklahvidega "Finish" peale ja vajuta ENTER


* Ja lõpuks võid selle Terminali akna sulgeda:

Ja lõpuks võid selle Terminali akna sulgeda



2. Muuda oma kasutajakonto parooli graafilise kasutajaliidese kaudu:

Oma pi kasutajakonto (või mingi teise kasutajakonto) parooli muutmine graafilise kasutajaliidese kaudu:

* Ava Peamenüüs 'Eelistused > Raspberry Pi Configuration' menüüpunt ja kliki "System" vahelehel sellele Change Password... nupule. Et seda automaatset süsteemi sisselogimist tühistada, korista siinsamas ka see linnuke sellest Login as user 'pi' ruudust ära:

Change Password...


* Seejärel sisesta oma kasutajakonto jaoks kaks korda uus parool ja kliki nupule OK:

Seejärel sisesta oma kasutajakonto jaoks kaks korda uus parool ja kliki nupule OK


Pärast seda pead Raspberry Pi käivitamisel sisestama selle uue parooli oma pi kasutajakonto jaoks!



3. Muuda enda kasutajakonto parooli otse Terminali akna kaudu:

Kui Sa oled sisseloginud kasutaja, siis võid oma parooli muuta ka otse, ilma seda sudo käsku kasutamata. Ava terminal, sisesta sinna passwd käsk ja vajuta ENTER. Seejärel sisesta oma käesolev parool ja pärast seda kaks korda uus parool. Parooli sisestamisel sümboleid ei kuvata ja kui Sa tegid kõik õieti, siis näed õnnestumise sõnumit (passwd: password updated successfully).

Parooli sisestamisel sümboleid ei kuvata...



Kasutajad: Vaikimisi pi kasutaja Raspberry Pi-s / Raspbian'is on sudoer. Kaustas /etc/sudoers asuv fail kontrollib seda et kes võivad milliseid käskusid käivitada ja samuti juhtida erilisi asju, näiteks seda et kas kasutaja peab mingi käsu käivitamisel ka parooli sisestama. See annab talle võimaluse käivitada käskusid kui root siis kui käsu ette sisestatakse sudo käsk ja lülituda ümber ka root kasutajaks sudo su käsu abil. (Sa võid luua Terminali aknas ka uusi kasutajaid ja seda käsu adduser abil.)
Etteotsa




Kaustadele ja failidele ligipääsu saamine [juhul kui Sulle ilmub "Access Denied" ("Permission Denied") teade]:

Kui Sulle ilmub mingi faili või kataloogi avamisel või siis faili redakteerimisel teade "juurdepääs keelatud" ("Access Denied" / "Permission Denied"), siis tuleb teada käskusid ja võtmeid, mis selle juurdepääsu Sulle kindlustaksid:

Permission Denied


Näiteks kui Sa tahad mingi faili üle täiskontrolli saada, siis sisesta terminali aknasse järgmises formaadis käsk:

sudo chmod a+rwx <faili nimi> või siis <faili täistee>

Näiteks ntp.conf failile ligipääsu ja tema üle täiskontolli saamiseks tuleb sisestada järgmine käsk: sudo chmod a+rwx /etc/ntp.conf

ntp.conf


Kausta etc üle täiskontrolli kindlustamise näide: sudo chmod a+rwx /etc

Kausta etc üle täiskontrolli kindlustamise näide


Tähendused:

sudo ("super user do") - see käsk valitseb kõiki. Selle, ühe tähtsama käsuga, saad toimetada nagu süsteemiadministraator või super-kasutaja.

Kordan: Linux'is on spetsiaalne kasutaja, tuntud kui superkasutaja ehk administraator (superuser) ja kelle kasutajanimeks on tavaliselt root. Sellel superkasutajal on praktiliselt piiramatu juurdepääs kompuutrile ja ta võib peaaegu kõike teha. Sa ei logi tavaliselt arvutisse kui root, aga Sa võid kasutada sudo käsku, et tagada endale administraatori (superkasutaja) õigused. Kui Sa logid Raspberry Pi miniarvutisse sisse kui pi kasutaja, siis Sa logid sisse kui tavaline kasutaja. Aga Sa võid käivitada käskusid kui root kasutaja, kasutades selleks sudo käsku (sisestad selle sudo käsu enne programmi, mida Sa soovid käivitada). Näiteks kui Sa tahad oma olemasolevat tarkvara uuendada / värskendada, siis pead terminali sisestama sudo apt-get update käsu . (Sa võid käivitada ka superkasutaja shell'i ja seda sudo su käsu abil, aga seda tee ainult siis kui oled kogenud kasutaja.)


chmod - muudab kausta / faili õigusi (juurdepääsu sellele)

a - igaüks saab loa

+ Lisab/lülitab loa sisse
Eemaldab/lülitab loa välja

r - Lugemise luba
w - Kirjutamise luba
x - Täitmise luba
X - Spetsiaalne maagiline luba kaustade jaoks

ls -l Loetleb lubadega failid





Raspberry Pi minikompuutriga väliste salvestusseadmete (USB mälupulgad, USB kõvakettad / USB SSD kettad & SD kaardid) kasutamine:

Alates Raspbian (Jessie) versioonist mountitakse Sinu USB mälupulgad, USB kõvakettad, USB SSD kettas ja SD kaardid automaatselt siis kui Sa torkad nad Rapberry Pi miniarvuti mingisse USB porti (või USB kaardilugejasse). Raspberry Pi mountib mõnede populaarsete failisüsteemidega, näiteks nagu FAT (FAT32), NTFS ja HFS+, välised USB draivid automaatselt ning avab need kettad /media/pi/<KETTA-TÄHIS> asukohas:

Alates Raspbian (Jessie) versioonist mountitakse Sinu USB mälupulgad, USB kõvakettad ja SD kaardid automaatselt


Kui Sa logisid süsteemi sisse mingi teise kasutajakonto all, siis avatakse need välised kettad /media/<KASUTAJANIMI>/<KETTA-TÄHIS> asukohas. Alltulev pilt näitab seda et süsteemi logiti sisse tlx kasutajakontoga ja et väline USB kõvaketas avati /media/tlx/My Passport asukohas:

My Passport


Probleemid:

1) Probleem 1: Kui tegemist on FAT (FAT32) failisüsteemiga välise kettaga, siis temaga probleeme ei ole, Sa saad sinna oma faile salvestada, kopeerida, siirdada ja vastupidi. Aga kui Sa ühendad Raspberry Pi seadmega NTFS failisüsteemiga välise USB mälupulga või USB kõvaketta / USB SSD ketta, siis võib nii juhtuda, et see küll mountitakse, aga Sa ei saa sinna midagi salvestada ja vastupidi - ilmub näiteks alltoodud veateade:

...ilmub veateade


Sel juhul ava Terminali aken ja sisesta sinna alltoodud käsk ja vajuta ENTER:

sudo apt-get install ntfs-3g

Märkus: Siin pead vahepeal, installeerimise käigus, vajutama ka y klahvi ja seejärel ENTER klahvi, et edasi minna.


Kui Sinu väline USB draiv või SD kaart on formaaditud aga exFAT failisüsteemi, siis installeeri exFAT driaiver ja sisesta terminali järgmised käsud ning vajuta iga käsu järel ENTER:

sudo apt-get update
sudo apt-get install exfat-fuse


Märkus: Siin pead vahepeal, installeerimise käigus, vajutama ka y klahvi ja seejärel ENTER klahvi, et edasi minna.


2) Probleem 2: Kui need ülaltoodud käsud ei aidanud ja kui Sa saad nüüd näiteks "Access Denied" ("Permission Denied") veateate, siis tee lisaks eeltoodule veel ka järgmist:

* Ava File Manager aken ja vaata, et mis selle mountitud välise draivi kaustatee on, näiteks /media/pi/D2BEDDB7BEDD93F7 ja jäta see aken lahti, et sealt oleks mugav seda kaustateed terminali aknasse kopeerida;

* Seejärel ava terminal ja sisesta sinna alltoodud käsk, kuhu kopeeri ka selle USB draivi kaustatee ("aadress") ja vajuta ENTER:

sudo chmod a+rwx /media/pi/D2BEDDB7BEDD93F7

Seejärel ava terminal ja sisesta sinna alltoodud käsk


* Pärast seda ühenda oma USB mälupulk või USB ketas Raspberry Pi seadmest lahti ja seejärel ühenda ta uuesti ning saadki teda kasutama hakata. Selle ülaltoodud käsuga saad Sa endale antud välise USB draivi üle kõik vajalikud õigused...


Kui Sa kasutad oma Raspberry Pi seadmega ka USB jaoturit ehk laiendust (hub'i), et selle kaudu korraga mitut välist seadet kasutada, siis osta endale selline USB jaotur, mis saab toidet seinast (vooluvõrgust).

Et oma välist USB ketast / mälupulka turvaliselt Raspberry Pi minikompuutrist eemaldada, kliki ekraani paremas ülanurgas asuvale ketta ikoonile ja seejärel kliki ilmuvas rippmenüüs oma välisele USB draivile:

Draivi turvaliselt eemaldamine
Etteotsa




Kuidas lisada töölauale uut kiirkorraldust ehk otseteed?

Et Raspbian operatsioonisüsteemis lisada uut töölaua kiirkorraldust, tee töölaual paremklikk ja loo uus fail ning pane tema faililaiendiks "desktop", näiteks MinuRakendus.desktop

Pärast seda ava see fail tekstiredaktoris ja lisa sinna alltoodud sisu:

[Desktop Entry]
Name=Rakenduse nimi
Comment=Suvaline kommentaar
Icon=/usr/share/pixmaps/openbox.xpm
Exec=/usr/bin/MinuRakendus
Type=Application
Encoding=UTF-8
Terminal=false
Categories=Application;


Name – rakenduse nimi, st see nimi, mida näidatakse selles kiirkorralduses
Comment – Sa võid sinna lisada suvalise kommentaari
Icon – ikooni faili, mida Sa antud kiirkorralduse jaoks kasutad, kaustatee. See võib olla Sinu enda ikoon või siis lisa mingi sobiv /usr/share/pixmaps/ kaustast.
Exec – antud rakenduse täitmisfaili kaustatee, st kus see rakendus ise asub, näiteks Exec=/usr/bin/leafpad
Categories – selle võid ka lisamata jätta. Ja kui Sa lisad ta, siis võid sinna panna endale sobiva kategooria, näiteks: Categories=None; (st kategooria puudub) või Categories=Utility; või siis Categories=Games;Education; jne...

Salvesta see fail ja nüüd võid selle uue kiirkorraldusega oma rakenduse otse töölaualt käivitada.

Etteotsa




Raspberry Pi minikompuutri kella ja kuupäeva õigeks seadmine & sünkroniseerimine — ainult neile, kes jooksutavad 'Raspbian' vanemat versiooni:


!!! SEE OSA ON AINULT NENDE JAOKS, KES JOOKSUTAVAD RASPBIAN OPERATSIOONISÜSTEEMI VANEMAT VERSIOONI. Raspbian uuemate versioonide puhul (alates 2018. a. lõpust) saab süsteemi riiki, ekraanikeelt, ajatsooni, vaikimisi pi kasutajakonto parooli ja WiFi võrku seadistada juba kohe Raspbian esmase installeerimise lõpus - graafilises nõustajas - info sellest siin eelpool.


The Raspberry Pi ei oma RTC (Real Time Clock) moodulit ja ta ei suuda ilma toiteallikata kuupäeva ning kellaaega säilitada. Ühesõnaga Raspberry Pi ei oma reaalset kellaaega. Kui Sinu Raspberry Pi ei ole Internetti ühendatud, siis on kehvasti ja ainsaks variandiks on RTC mooduli ostmine ning installeerimine. RTC kiibil on oma batarei, et salvestada tegelikku kellaaega isegi siis kui seade ei saa toidet. Selline kiip maksab kusagil 10$ ja seepärast pole seda ka odavasse Raspberry Pi miniarvutisse lisatud.

Aga kui Internetiühendus on olemas, siis saab teda sünkroniseerida kuupäeva ja kellaaja aja-serverist.

Kui Sa installid oma Raspberry Pi minikompuutrisse Raspbian Stretch (või mingi muu opsüsteemi), siis näed, et Sinu masina kell näitab "aiateibaid". Sa võid küll terminali kaudu selle kellaaja õigeks sättida, aga pärast minikompuutri restarti või sisselülitamist, on see kellaaeg jälle vale. Ka ei aita graafilise kasutajaliidese kaudu see ajatsooni jms määramine, sest meie regiooni jaoks ei ole seal lihtsalt midagi valida.


Kui Sa tahad, et see kellaja näitamine saaks korda, siis tee järgmist (näide Raspbian operatsioonisüsteemi põhjal):


1) Installi ntp nimeline pakett:

Network Time Protocol daemon (ntpd) on operatsioonisüsteemi programm, mis korrigeerib süsteemi aega ja süngib selle aja-serveriga kasutades selleks NTP (Network Time Protocol) protokolli. Ava terminal, sisesta järmine käsk ja vajuta ENTER:

sudo apt-get install ntp

Kuna Raspbian uuem versioon omab ka ise eelinstallitud ajasünkimise teenust, siis tuleb see nüüd välja lülitada, sest neid mõlemat korraga kasutada ei saa. Sisesta terminali järgmised käsud ja vajuta iga käsu järel ENTER:

systemctl stop systemd-timesyncd
systemctl disable systemd-timesyncd
​/etc/init.d/ntp stop
​/etc/init.d/ntp start



2) Redigeeri ntp konfiguratsiooni faili ja lisa sinna õiged NTP teenused (NTP servers):

* Mine page pool.ntp.org veebsaiti ja kliki seal paremal "Active Servers" all Europe lingile. Seejärel kliki uues lehes allpool ajatsoonide loetelus Estonia lingile. Sa näed seal veebilehe ülaosas saadaolavaid servereid, kopeeri need kusagile tekstifaili või jäta see veebileht NTP serverite hilisemaks kopeerimiseks avatuks. Sa näed seal veebilehel näiteks selliseid NTP servereid:

server 1.ee.pool.ntp.org
server 1.europe.pool.ntp.org
server 0.europe.pool.ntp.org


Märkus: Sa võid alternatiivina minna ka sinna veebilehele ja klikkida seal allpool europe.pool.ntp.org lingile. Seejärel kliki järgmisel lehel selles loetelus jälle Estonia lingile jne....


* Nüüd lisa need leitud serverid sinna ntp konfiguratsiooni faili. Ava terminali aken, sisesta alltoodud käsk ja vajuta ENTER. Sellega avatakse see meile vajalik ntp.conf fail sealsamas tekstiredaktoris. (Kui Sult küsitakse terminalis mingi käsu käivitamisel parooli, siis on selleks vaikimisi parooliks raspberry - juhul kui Sa seda ise muutnud ei ole):

sudo chmod a+rwx /etc/ntp.conf
sudo nano /etc/ntp.conf


Märkus: Sellega Sa avad selle ntp.conf faili terminali command-line nano tekstiredaktoris.


!!! Kui Sa ei oska käsurea nano tekstiredaktoris seda ntp.conf faili redakteerida, siis ava File Manager ja otsi seal see ntp.conf fail üles - ta asub etc/ kataloogis. Enne seda pead terminalis muidugi selle sudo chmod a+rwx /etc/ntp.conf käsu käivitama ja alles pärast seda saad seda ntp.conf faili muuta ning salvestada!


Nüüd otsi selles avatud ntp.conf failis üles need read, mis algavad sõnadega "pool" või "server" (alates "Please consider joining the # pool:..." märkusest). Asenda need read sealt pool.ntp.org veebsaidist saadud serveritega. Pärast seda keri selles ntp.conf failis natuke allapoole ka pane nende kahe, siin kohe allpool näidatud, rea ette # sümbolid:

restrict 127.0.0.1
restrict ::1


Näiteks minu puhul nägi selle ntp.conf faili konfiguratsioon pärast redakteerimist välja selline:

Näiteks minu puhul näeb see konfiguratsioon nüüd välja järgmine


Kui valmis, siis salvesta see ntp.conf fail.


3) Nüüd saad oma ntp teenuse restartida, sisesta terminali alltoodud käsk ja vajuta ENTER.

sudo /etc/init.d/ntp restart


4) Seejärel vali Raspbian Stretch graafilises kasutajaliideses õige ajatsoon.

* Ava peamenüüs 'Preferences > Raspberry Pi Configuration' menüüpunt:

Ava Peamenüüs 'Preferences > Raspberry Pi Configuration' menüüpunt


* Ava "Localisation" vaheleht, kliki seal 'Set Timezone...' nupule ja vali ilmuvas aknakeses "Europe" ning "Tallinn" ja kliki OK. Kliki jälle OK, et seda akent sulgeda:

Ava "Localisation" vaheleht...


5) Tee Raspberry Pi miniarvuti restart ja kontrolli kuupäeva ning kellaaega...

Tee Raspberry Pi miniarvuti restart ja kontrolli kuupäeva ning kellaaega...


Ka terminali aknas saab seda kellaaega ja kuupäeva kontrollida: date käsuga:

Ka terminali aknas saab seda kellaaega kontrollida: date käsuga


!!! Kui Sa lülitad Raspberry Pi minikompuutri välja ja kui Sa järgmine kord ta uuesti käivitad ning vaatad töölaua paremasse ülanurka, siis näed, et seal on ikkagi vale kellaaeg ning kuupäev. See aeg seal on see aeg, mis oli siis kui Sa viimati oma miniarvuti välja lülitasid. Aga lahti pole midagi, sest mõne minuti pärast (Internetiühenduse olemasolul) see kellaaeg ja küüpäev sünkroniseeritakse automaatselt ja kõik saab jälle korda. Sa ei pea ise enam midagi tegema.

Etteotsa




!!! Raspberry Pi ja TURVALISUS:


Kuigi Linux-põhised kompuutrid, näiteks nagu Raspberry Pi, kannatavad suhteliselt vähe pahatahtlike rünnakute all, tuleb siiski näiteks ka Raspberry Pi minikompuutri kaitsmisse suhtuda väga tõsiselt. Seda eriti just siis kui Sa oled temaga Internetiühenduses või kui Sa oled lubanud oma Raspberry Pi seadmele ka eemalt ligisaamise. On avastatud näiteks pahavara, millega nakatatakse Rasberry Pi seadmed ja seejäral kasutatakse neid miniarvuteid krüptovaluuta kaevandamiseks. Selline pahavara kasutab Raspberry Pi seadme avatud SSH porti ja Rasberry Pi vaikimisi "pi" kasutajakontot ning tema vaikimisi "raspberry" parooli.



1) Uuenda ja värskenda regulaarselt oma RASPBIAN operatsioonisüsteemi ja installeeritud tarkvara:

Sellega värskendad Raspbian operatsioonisüsteemi tarkvarapaketid, saad kätte kõik turvaparandused ja ka uusima firmware. Tees seda REGULAARSELT, sest see hoiab Sinu süsteemi ajakohasena ja see on põhiliselt samaväärne kõige hilisema operatsioonisüsteemi image'ga, mis on saadaval raspberrypi.org/downloads allalaadimise veebilehel.

Et näiteks oma pi kasutajakonto tarkvara värskendada ja et laadida alla ka turvavärskendused, ava Terminali aken, sisesta sinna alltoodud käsud ning vajuta iga käsu järel ENTER. Oota kuni ühe käsu täitmine lõpetatakse ja kui ilmub uuesti see rohelist värvi terminali käsuviip (pi@rasbperrypi:~ $), siis sisesta järgmine käsk ning vajuta ENTER jne. Kui pärast mõne alltoodud käsu käivitamist ilmub tema täitmise protsessis akna käsuviibale ka Y/N küsimus, siis vajuta Y klahvi ja seejärel jälle ENTER klahvi, et edasi minna.

sudo apt-get update

sudo apt-get upgrade

sudo apt-get clean



Märkus: SSH (Secure Shell / Secure Socket Shell) võrguprotokolli & tarkvara kasutamine on peamisi mooduseid Raspberry Pi seadmele kaugelt ligisaamiseks (kaugsisselogimiseks). SSH pakub vaikimisi ainult käsurea keskkonda ja ta töötab klient-server põhimõttel: Sinu Raspberry Pi seadmes on SSH server ja teises kompuutris on SSH klient.
Alates aastast 2016 on ka see SSH port vaikimisi suletud. Sa võid vajadusel oma Raspberry Pi seadmele üle SSH kaugühenduse / kaugjuurdepääsu kindlustamiseks ka selle SSH uuesti sisse lülitada: loo ilma faililaiendita "SSH" nimeline tekstifail ja pane ta oma SD kaardi boot kataloogi. Sa võid seda teha ka Raspbian graafilise töölaua kaudu, valid Peamenüüst 'Eelistused > Raspberry Pi Configuration' menüüpunkti, avad seejärel 'Interfaces' vahelehe ja aktiveerid SSH järel tuleva 'Enable' raadionupu. Teiseks meetodiks siia Raspberry Pi seadmele eemalt ligisaamiseks on VNC (Virtual Network Computing) kasutamine. Et neid meetodeid kasutada, pead nende mõlemate puhul eelnevalt mitu operatsiooni sooritama...

SSH


Kaugjuurdepääsu kasutamisel loo enda Raspberry Pi kasutajakontole võimalikult tugevam parool. Kui Sa enam ei kasuta eemalt ligisaamist, siis lülita see SSH või VNC välja!



2) Muuda oma pi kasutajakonto vaikimisi parooli (raspberry parooli):

See uus Unix parool peab sisaldama vähemalt kaheksat sümbolit, milledest kaks peavad olema mitte-alfabeetilised sümbolid. Unix on registritundlik ja sellega peab siis arvestama, juhul kui Sa tahad oma paroolis ka suuri tähti kasutada.

Parooli muutmisest oli siin eelpool juba ka juttu, mine sinna.



3) Loo lisaks sellele vaikimisi pi kasutajakontole endale ka teine uus kasutajakonto, et tõsta Raspberry Pi turvalisust:

Loome uue kasutajakonto ja paneme tema nimeks näiteks lit ning tee selleks järgmist:

* Ava Raspberry Pi terminali aken ja sisesta sinna sudo adduser <Sinu uus kasutajanimi> (näiteks sudo adduser lit - see lit ongi siis uueks kasutajanimeks). Seejärel vajuta ENTER.

* Sisesta selle uue kasutaja jaoks parool ja vajuta ENTER. Seejärel sisesta see parool uuesti, et seda kinnitada ja vajuta ENTER.

* Seejärel palutakse Sul lisada ka oma täisnimi, telefoninumber jne. Sa võid selle kõik tegemata jätta ja vajuta iga kord lihtsalt ENTER.

* Pärast seda ilmub teade ‘is this information correct [Y/N]’, mille puhul vajuta ‘Y’ klahvi ja seejärel ENTER:

Pärast seda ilmub teade ‘is this information correct [Y/N]’, mille puhul vajuta ‘Y’ klahvi ja seejärel ENTER


Selle uue kasutaja kodukataloogiks saab siis olema /home/<uus_kasutaja>/ (antud näite puhul siis /home/lit/).

Selle uue kasutaja kodukataloogiks saab siis olema /home/<uus_kasutaja>/


* Et anda oma uuele kasutajale ka süsteemiadministraatori kõik õigused, lisa ta sinna sudo gruppi, sisesta terminali sudo adduser lit sudo käsk ja vajuta ENTER.

* Nüüd logi oma uue kasutajanime ja parooliga süsteemi sisse: Vali peamenüüst see Shutdown... käsk ja klikid seejärel Logout nupule:

Logout


Kui Sa logisid selle uue kasutajanime ja parooliga süsteemi sisse, siis näed, et Sinu lit kausta alla on loodud ka kõik vajalikud alamkaustad:

vajalikud alamkaustad


Ja järgmisena siis veel üks näide ühest teisest uuest kasutajakontost (sig), mis loodi tollal Raspbian'i kõige uuems versioonis ja kus ekraanikeeleks oli eesti keel pandud:

sig


PS! Kui Sa logid sinna uude (teise) kasjutajakntosse siss, siis selle kohta järgmine info:

* Kõik Sinu poolt pi kasutajakonto all uninstallitud tarkvarad on kadunud ka selle uue kasutajakonto alt, seega Sa ei pea neid jälle uuesti süsteemist eemaldama.

* Kõik Sinu poolt pi kasutajakonto all installitud uued tarkvarad on olemas ka selle uue kasutajakonto all, seega Sa ei pea neid jälle uuesti installeerima. Kuid mõne tarkvara puhul pead siiski üht-teist tegema, näites KeePass paroolide halduri puhul pead tema esmakordsel käivitamisel avama ka uuesti tema andmebaasi (selle võid kopeerida siia uue konto alla otse sellest vaikimisi pi kasutajakontost ja seejärel selle andmebaasi KeePass tarkvaras avada). Sa pead näiteks ka Chromium veebibrauseri uuesti konfigureerima, sinna näiteks oma lemmikud importima jne.

* Säilitatakse ka muud süsteemisätted, näiteks regiooni, kuupäeva -ja kellaja sätted või välise USB ketta / mälupulga kasutamine jne, Sa ei pea neid jälle uuesti konfigureerima.

* Sa võid oma pi kasutajakonto alt kopeerida kõik vajaliku otse siia uue kasutajakonto alla.

* Kui Sa tahad selle uue konto all midagi süsteemis muuta või installeerida / uninstallida tarkvara jne, siis pead alati ka oma uue kasutajakonto (või siis selle vaikimisi pi kasutajakonto) parooli sisestama - see on küll natuke tüütu, aga see-eest turvaline! Kui Sa näiteks uninstallid oma uue kasutajakonto all mingi tarkvara, siis pead eelnevalt sisestama just selle vaikimisi pi kasutajakonto parooli. Pärast antud tarkvara süsteemist eemaldamist, kaob ta ka selle pi kasutajakonto alt.

!!! Jäta ka see vaikimisi pi kasutajakonto alles! Surfa Internetis selle uue kasutajakonto all. Selle vaikimisi pi kasutajakonto võiks küll põhimõtteliselt ära kustutada ehk siis süsteemist eemaldada, aga ma ei soovita Sul seda teha, sest mõnel juhul võib hiljem probleeme ilmneda! Selle pi konto võivad need kasutajad ära kustutada, kes on kogenud kasutajad ja teavad, et mida nad teevad.



4) Täiendavalt ja seda ainult soovi korral: Tee nii et sudo kasutamisel nõutakse ka parooli:

Kui Sa sisestad sudo mingi käsu ette, siis see käsk käivitatakse superkasutaja õigustega ja sel puhul ei nõuta vaikimisi mingit parooli. Kui Sa surfad aga "lohakalt" Internetis või kui Sa tuled eemalt näiteks üle SSH või siis VNC oma Raspberry miniarvutisse, siis võivad pahad poisid seda sudo kasutamisel parooli mittenõudmist ära kasutada. Et teha nii et sudo kasutamisel (ja mujal) nõutaks ka parooli, tee järgmist:

* Ava terminali aken ja sisesta esmalt sinna sudo chmod a+rwx /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd käsk ja vajuta ENTER.

* Seejärel sisesta sudo nano /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd käsk ja vajuta ENTER.

* Sulle avatakse nano käsurea tekstiredaktor, kus Sa näed ainult ühteainsat rida: pi ALL=(ALL) NOPASSWD: ALL. Nüüd muuda selles avatud nano käsuviiba tekstiredaktoris kasutajakonto kirjet selliselt et see näeks välja nii nagu siin kohe allpool on see ka ära toodud. Ühesõnaga liigu parema noolklahviga paremale edasi vajalikku kohta ja kustuta Backspace (Tagasi) klahviga need kaks NO tähte:

pi ALL=(ALL) PASSWD: ALL

Ühesõnaga liigu parema noolklahviga paremale edasi vajalikku kohta ja kustuta Backspace (Tagasi) klahviga need kaks NO tähte


* Salvesta muudatused vajutades Ctrl + O klahvikombinatsiooni. Pärast seda välju sellest nano tekstiredaktorist vajutades Ctrl + X klahve. Kui Sa vajutad pärast teksti muutmist kohe neid Ctrl + X klahve, siis vajuta pärast seda ka Y klahvi, et sulgeda see tekstiredaktor ja ühtlasi salvestada ka oma muudatused.


Märkus: Kui Sa ei taha seda nano käsuviiba tekstiredaktorit kasutada, siis ava terminali aken ja sisesta sinna sudo chmod a+rwx /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd käsk ja vajuta ENTER. Seejärel ava File Manager (Failihaldur) ja mine seal /etc/sudoers.d/ kausta ning ava seal see 010_pi-nopasswd fail. Tee vajalikud muudatused ja salvesta see fail. Kogu lugu. Pärast muudatust peab selle 010_pi-nopasswd faili sisu nägema välja selline:

Pärast muudatust peab selle 010_pi-nopasswd faili sisu nägema välja selline


See parooli igakordne nõudmine teeb Sinu elu küll natuke tüütumaks, aga see-eest ka turvalisemaks - eks ise otsusta...



5) Installeeri uus tarkvara ainult usaldusväärsetest allikatest (näiteks apt-get abil).

Etteotsa




Raspberry Pi ja Bluetooth tugi:

Sa näed nüüd Raspbian süsteemis üleval tegumiribal paremal ka seda Bluetooth ikooni.

Bluetooth


Kui Sa klikid sellele Bluetooth ikoonile, siis avatakse rippmenüü, mis lubab Sul Raspberry Pi teha teiste Bluetooth seadmete jaoks leitavaks või siis lisada või eemaldada Bluetooth seadmeid:

Kui Sa klikid sellele Bluetooth ikoonile...


Seal üleval rippmenüüs klikiti "Add Device..." menüüpunktile ja seejärel ilmus alltoodus aken, mis lubab Sul neid Bluetooth seadmeid paaritada, märgistad kättesaadava seadme (mitte ? seadme) ja klikid nupule Pair:

Pair


Kuid paljude Bluetooth seadmete (näiteks Bluetooth klaviatuuride, hiirte ja kõlarite) paaritamine toimub täiesti automaatselt ja Sa ei pea selleks ise midagi tegema. Teiste Bluetooth seadmete puhul pead võib olla ka koodi sisestama või siis kinnitama, et see kood, mis kuvatakse eemalasuvas Bluetooth seadmes, ühtib selle koodiga, mis kuvatakse ka Raspberry Pi ekraanil. Juba paaritatud Bluetooth seadmed kuvatakse Bluetooth menüü lõpus (allosas).

Praegu ei tööta see Bluetooth tugi just mitte kõige paremini ja Sa võid korralikult ühendada ainult neid Bluetooth seadmeid, mis toetavad nn "Human Interface Device" või "Audio Sink" teenust - ühesõnaga, hästi töötavad just näiteks Bluetooth hiired, klaviatuurid ja kõlarid. Kuid näiteks Bluetooth kõrvaklappidega võib praegu veel probleeme esineda ja Sa ei saagi neid ühendatud...

Pärast Raspberry Pi restarti või käivitamist, tuleb Bluetooth seade uuesti ühendada ja hiirte ning klaviatuuride puhul tuleb vajutada ka klahvi või hiirenuppu, et neid esmakordsel kasutamisel unerežiimist äratada siis kui toide sisse lülitati.

Kasutajaliides toetab nüüd ka Bluetooth kõrvaklappide ja kõlarite heliväljundiks kasutamist. Ühenda oma Bluetooth audio seade nii nagu sellest siin elpool juttu ka oli (juhul kui see õnnestub), seejärel kuvatakse see seade ka seal audioseadmete menüüs, millele pääsed ligi siis kui teed üleval teguribal paremal sellel kõlari ikoonil paremkliki. Kui Sa valid sellest heliseadmete menüüst oma Bluetooth seadme, siis tehakse ta vaikimisi heliväljundiks - tuleb paar sekundit oodata, enne kui ühendus luuakse. Seejärel võid kasutada tegumiribal helitugevuse reguleerimist nii nagu seda tehakse ka standardsete juhtmetega heliseadmete puhul.


Mis see Bluetooth on, sellest on rohkem juttu seal.

Etteotsa




Raspberry Pi ja WiFi võrk:

Kui Sa alustad Raspbian või mingi muu operatsioonisüsteemi installeerimist NOOBS abil (meetodiga), siis saad WiFi võrguühenduse luua juba enne installeerimise alustamist. Pärast Raspberry Pi seadme vooluvõrku lülitamist ja esmast initsialiseerimist ilmub "Noobs v2.2" (või tema uuema versiooniga) aken, kus on siis ära toodud need operatsioonisüsteemid, mida Sa võid installeerida. Sa näed selle aknakese ülaosas ka nupuriba ja kui sellel nupureal asuv "Online help (h)" nupp on aktiivne, siis on Sinu võrguühendusega kõik korras. Juhul kui Sa kasutad traadita (WiFi) ühendust ja kui seda ühendust ei suudeta automaatselt luua, siis loo esmalt siin see Wi-Fi ühendus:

1. Kliki üelval sellel nupureal "Wifi networks (w)" nupule ja vali ilmuvast loetelust oma traadita võrgu nimi (SSID).

2. Ssisesta parool ja kliki nupule "Connect". (Alternatiivina võid oma traadita ruuteril ka sellele WPS nupule vajutada, enne seda aktiveerid siin võrguühenduste valiku aknas "WPS" raadionupu ja klikid allpool OK - palju lihtsam variant.)


Kui Sa installeerid Raspbian'i või mingi teise operatsioonisüsteemi mingi muu meetodiga (nendest oli eelpool ka juba juttu), siis saad W-Fi võrguühenduse ka siis luua, kui Sa jõuad oma installeerimisega lõpule. Sa näed seda traadita WiFi (või kaabliga Ethernet) võrgu ikooni üleval menüüriba paremas osas:

traadita WiFi (või kaabliga Ethernet) võrgu ikoon


Kui Sa kasutad Raspberry Pi seadme sisseehitatud traadita võrguühendust või siis Wi-Fi USB adapterit (wireless dongle), siis tehes sellel võrguikoonil vasemkliki, avatakse kättesaadavate traadita võrkude (WiFi võrkude) loetelu. Sa pead võib olla ka natuke ootama, kuni see võrkude skaneerimine lõpetatakse:

traadita võrgud


Kui Sa näed selles loetelus mingi võrgu taga suletud lukuga ikooni, siis tähendab see seda et antud traadita võrk on turvaline. Selle lukuikooni kõrval aga kuvatakse signaali tugevust. Kliki sellele võrgule, millega Sa tahad ühendust luua ja kui see võrk on kaitstud, siis ilmub dialoogiaken, kuhu pead ka antud võrgu parooli sisestama. Raspbian suudab Sinu WiFi võrgu nime (SSID) automaatselt tuvastada ja see nimi kuvatakse ka antud dialoogiakna tiitelribal. Sisesta see traadita võrgu parool ja kliki OK:

Sisesta parool ja kliki OK


Seesama ülaltoodud dialoogiaken võib ilmuda ka siis kui Sinu WiFi võrguühendus katkes või kui Sa ta ise välja lülitasid, siis pead selle ühenduse uuesti taastamisel ka oma traadita võrgu parooli sisestama - Pre Shared Key tekstikasti ja klikkima OK... Edaspidi toimub juba kõik automaatselt:

Seesama ülaltoodud dialoogiaken võib ilmuda ka siis kui Sinu WiFi võrguühendus katkes või kui Sa ta ise välja lülitasid


Märkus: Raspberry Pi 3B+ puhul, mis toetab ka 5G protokolli, on traadita võrk normatiivsetel põhjustel välja lülitatud ja seda seniks kuni Sa ei ole oma riigi (antud juhul siis Eesti) koodi ära näidanud. Juhul kui Sa seda eelnevalt juba teinud ei olnud, siis vali nüüd Peamenüü kaudu 'Eelistused > Raspberry Pi Configuration' menüüpunkt ja seejärel ava ilmuvas aknas "Localisation" vaheleht. Kliki seal "Set WiFi Country..." nupule, vali uues väikses aknas rippmenüüst "EE Estonia" ja kliki nupule OK. Kliki jälle OK, et sulgeda seda 'Raspberry Pi Configuration' akent:

EE Estonia



WiFi seadistamine terminali käsuviiba kaudu:

Seda läheb Sul ainult siis vaja kui Sul puudub ligipääs graafilisele kasutajaliidesele, mida kasutatakse tavaliselt WiFi ülesseadmiseks. Tee järgmist:

* Ava terminal ja sisesta sinna järgmine käsk ja vajuta ENTER:

sudo raspi-config

* Vali "Raspberry Pi Software Configuration Tool (raspi-config)" aknas noolklahviga Network Options punkt ja vajuta ENTER.
* Seejärel märgista noolklahviga see Wi-fi valik ja vajuta ENTER:

Seejärel märgista noolklahviga see Wi-fi valik ja vajuta ENTER


* Esmakordse või uue installeerimise puhul pead nüüd ära näitama riigi, kus seda Raspberry Pi seadet kasutatakse - st Eesti. Seejärel pead ära näitama oma traadita võrgu nime (SSID) ja parooli.


Sa võid kasutada ka kaabliga võrku (Ethernet võrku), torka Ethernet võrgukaabli üks ots oma ruuteri vabasse Ethernet porti ja teine ots Raspberry Pi seadme Ethernet porti ning võrguühendus ongi loodud:

Sa võid kasutada ka kaabliga võrku (Ethernet võrku)

Lülita Wi-Fi sisse...

Etteotsa




UNIX / LINUX operatsioonisüsteemide terminali peamised käsud. | Kuidas sisestada spetsiaalseid sümboleid Linux'is? | Natuke ka Linux failisüsteemidest:

Linux shell (Terminali) aknas saad siis käivitada unix käskusid. Kui Sa oled algaja, siis lisan ka mõned põhilised Linuxi käsud ja need töötavad nii Raspberry Pi kui ka C.H.I.P. minikompuutris, aga ka kõikides muudes UNIX / LINUX põhiste operatsioonisüsteemide terminalides.

Peale selle tuleb natuke juttu ka Linuxi paroolidest, Terminalis tarkvara käivitamisest, video- ja muusika pleieritest ning ka Linux failisüsteemidest - loe sellest sealt.




Lõpetuseks lase oma kallil ja võimsal lauakompuutril või sülearvutil puhata, võta see 'Raspbian' operatsioonisüsteemiga Raspberry Pi 3 (või hilisem) minikompuuter, ühenda ta oma displei või HD teleriga ning naudi ka odavaid lahendusi. Pealegi on ta varuvariandina vägagi hea asi. Kui tead lisaks natuke ka UNIX/LINUX operatsioonisüsteemide terminali käskusid, siis on päris OK.


Lisa: Internet of Things (IoT) seadmete/vidinate, millede hulka kuuluvad ka Raspberry Pi põhjal loodud seadmed - TURVALISUS - loe sellest sealt.



Veel:

* Windows 10 "võtmehoidjas": mini-kompuuter pulgas, hinnad alates $99 kuni $499. Intel Compute Stick STK2m3W64CC—minikompuuter.

* $9 C.H.I.P. minikompuuter. C.H.I.P. mini-kompuuter & PocketC.H.I.P. (C.H.I.P + PocketC.H.I.P).

* Ockel Sirius A (+ ka Ockel Sirius A Pro): võimas ja väga universaalne mini-kompuuter

* "Arvuti ühendamine televiisoriga (st kompuuter + TV) või siis teise monitoriga (arvuti + teine displei)"

* Kuidas ühendada oma televiisoriga traadita Bluetooth kõrvaklappe (või Bluetooth kõlareid). [Lisaks: Mis on Bluetooth ja kuidas seda oma kompuutrisse (mitte telerisse) saada?]

Etteotsa

 




< Tagasi Windows 10 pealehele ja sisukorda

 

 

Saada ka enda tuttavale lugemiseks!

Kui Sa saadad meili, siis on Sinu saadetavas kirjas selle lehe aadress juba
olemas ja muu saad ise juurde lisada.

Sisesta siia saaja e-mail aadress:

 

 

elaja koju .|. .|. .|. .|. .|. .|. .|. About Us .|. .|. .|. .|. .|. .|. .|. About Me .|. .|. .|. .|. .|. .|. Site Map .|. .|. .|. .|. .|. .|. POSTKASTI EI OLE! Sorry, no mailbox | © Ahv & Co Eesti Vabariik 2015 (16/17/18)