Mis on Raspberry Pi (Raspberry Pi 2 ja Pi 3)?

Win 10 logo Mis on Raspberry Pi (Raspberry Pi 2, Raspberry Pi 3)? Raspberry Pi puhul mingi operatsioonisüsteemi installeerimine.

 

Mõned pildid ja OLULISED selgitused sellest spetsiaalselt Raspberry Pi jaoks loodud 'Raspbian' opertasioonisüsteemist.

Antud momendil on selle RASPBIAN versiooni nimeks Stretch (Raspbian Stretch), kunagi hiljem saab tema uuem versioon jälle uue nime.

 

Terminal ja peamised UNIX/LINUX operatsioonisüsteemide terminali käsud.

 

 

 

 

 

Mis on Raspberry Pi (Raspberry Pi 2, Raspberry Pi 3)?


Raspberry Pi:
See on pisike emaplaat (õigemini odav minikompuuter), mis on nüüdseks juba üle nelja aasta teinud kompuutermaailmas tormi. See krediitkaardi suurune mikrokompuuter on projekteeritud ja loodud mittetulundusliku organisatsiooni Raspberry Pi Foundation poolt ning seda selleks et teha arvuti ja programmeerimise õpetus kättesaadavaks võimalikult suurele hulgale inimestele. Esimene originaalne Raspberry Pi (Raspberry Pi 1 Model A) plaat ilmus välja juba aastal 2012 ja see sai kohe ka väga populaarseks.

Raspberry Pi ilmus esmalt kahes variandis ja kahe erineva hinnaga: Model A ($25) ja Model B ($35). Mudel A omas üht USB porti vähem, tal puudus Ethernet port ja ka füüsilist mälu (RAM) oli poole vähem.

Raspberry Pi on mõeldud rohkem tehnikaentusiastidele, uue generatsiooni arendajatele, "magamistoa programmeerijatele", aga sealhulgas ka TAVAKASUTAJATELE, sest ka ilma suuremate teadmisteta võib selle "jubina" vägagi otstarbekaks muuta. Tavakasutaja võiks samuti selle odava jubina osta ja näiteks eraldi meediaserveri / meediakeskuse luua, näiteks Kodi abil .................... - pilt. (Siin edaspidi tuleb sellest veel ka juttu.)

Sa võid näiteks traadita juurdepääsu punkti luua või panna kokku mis iganes kasuliku jubina. Sa ei pea Rasberry Pi kasutamiseks isegi suurt midagi teadma ja oskama. Internetist saab kätte lihtsad juhised - näiteks sealt.

Pealegi Sa võid Raspberry Pi 3 (või Raspberry Pi 3 Model B+) minikompuutrisse installeerida näiteks 'Raspbian Stretch' operatsioonisüsteemi (graafilise kasutajaliidesega) ja töötada sellega nagu ka iga teise tavalise kompuutriga. Näiteks ühendad oma Raspberry Pi 3 minikompuutri kas monitori või siis teleriga ja teed mida aga tahes... Sellest Raspbian operatsioonisüsteemist siin edaspidi.

Toon siin ära ainult mõned Raspberry Pi plaadi kasutamisvõimalused: Sa võid Raspberry Pi minikompuutrit kasutada lausa oma lauakompuutri, sülearvuti või tahvelarvuti asemel; Sa võid ta muuta Kodi-põhiseks meediapleieriks / meediakeskuseks (näiteks OpenELEC, LibreELEC, OSMC, RASPBMC või XBIAN abil); Sa võid teda kasutada retro mänguautomaadina; Sa võid teda kasutada FM raadiojaamana; Sa võid teda kasutada veebiserverina; Sa võid temaga luua koduse turvasüsteemi; Sa võid teda kasutada traadita printimise serverina; Sa võid ta pöörata targaks kõlariks; Sa võid temaga oma kaameraid kasutada; Sa võid temaga luua koduse automatiseeritud süsteemi; Sa võid temaga luua võrgu jälgimise tööriista; Sa võid oma Raspberry Pi minikompuutrit kasutada kui tarka televiisorit (Smart TV); Sa võid temaga luua oma lokaalse võrguketta jne, jne.

(Kui tead lisaks natuke ka UNIX/LINUX operatsioonisüsteemide terminali käskusid, siis on suurepärane, nendest siin lõpus.)



Raspberry Pi 2: See, juba natuke parem ja uuem plaat, omab aga 900MHz quad-core ARM Cortex-A7 BCM2836 protsessorit (~6x jõudlus); 1GB LPDDR2 SDRAM mälu (2x mälu); täielik tagasiühildumine eelmise Raspberry Pi 1 mudeliga (tuleb teha tarkvara ümberkompileerimine, et kasutada ära uue multi-core protsessori eeliseid); praeguse Raspberry Pi mudeliga identne 'form factor', mis lubab Sul ta mahutada juba olemasolevasse korpusesse; 10/100 Ethernet port; 40-pin laiendatud GPIO; 4 x USB 2.0 porti; 4 pole Stereo väljund ja Composite video port; täissuurusega HDMI (Sa võid näiteks Raspberry Pi mini-kompuutri ühendada enda olemasoleva kompuutri monitoriga või siis televiisoriga); CSI kaamera port Raspberry Pi kaameraga ühendamiseks; DSI displei port Raspberry Pi puutetundliku displei ekraaniga ühendamiseks; Micro SD slot; Micro USB toide ja hinnaks ikkagi ainult $35 (sama mis ka Raspberry Pi 1 puhul):

Raspberry Pi 2


Nüüdseks on Raspberry Pi jaoks ilmunud müüki ka 7" puutetundlik displei (800 x 480 px resolutsiooniga ja 10-sõrme multi-puute toega). See väike monitor on odav ($60.00) ja lihtne üles seada. Antud 7" (17.78cm) Touchscreen Monitor lubab Raspberry Pi kasutajatel luua nn 'all-in-one' integreeritud projekte, näiteks nagu mini-tahvelarvuti, informatiivsed-meelelahutuslikud süsteemid ja muud taolised integreeritud projektid. Ta on tõeliselt interaktiivne ja tema uusimad draiverid toetavad ka ekraani enda virtuaalset klaviatuuri ning seega ei ole vajadust klaviatuuri ja hiirt külge lülitada. See monitor on ühilduv järgmiste Raspberry Pi mudelitega: Raspberry Pi 2 Model B, Raspberry Pi Model B+/A+. Displei mõõtmed on 194mm x 110mm x 20mm ja ekraani nähtav suurus on 155mm x 86mm:

See väike monitor on odav ($60.00) ja lihtne üles seada


Rohkem infot sellest displeist saad sealt ja lisan siia veel paar ülesvõtet: pilt ....................ja..................... pilt.



Raspberry Pi 3 (Model B): 29. veebruaril 2016 ilmus müüki ka uus Raspberry Pi 3 (Model B)........... - pilt.

See uue põlvkonna mudel on palju kiirem ja võimsam koos sisseehitatud traadita ning Bluetooth ühendusega - hinnaks ikka endiselt $35. Raspberry Pi 3 plaadi võib osta ka Microsofti Store veebsaidist ja seal pakutakse lisaks temale ka 16GB MicroSD kaarti koos Raspberry Pi installeriga (NOOBS) - kokku seega $49.99. See 16GB MicroSD kaart sisaldab siis seitset soovitatavat Raspberry Pi operatsioonisüsteemi: Raspbian (Raspberry Pi plaadi jaoks de facto operatsioonisüsteem), OpenELEC, OSMC, Windows 10 IoT Core, Arch Linux, Pidora ja RISC OS - installeeri millist aga soovid. (NOOBS on operatsioonisüsteemide installeerija ja ta on alternatiivina kättesaadav ka näiteks seal.)

Kuid ka meil pakutakse nii Raspberry Pi 3 plaate kui ka sinna juurde kuuluvaid igasuguseid jubinaid, näiteks seal (nende plaatide jms ametlik maaletooja). Kui juba osta, siis tuleks osta ikka see kõige uuem Raspberry Pi 3 mudel.



Raspberry Pi 3 spetsifikatsioon. Protsessor: Broadcom BCM2837 1.2GHz 64bit ARMv8 quad-core (Raspberry Pi 1 plaadist 10x suurema jõudlusega); 1GB RAM (füüsilist mälu); Ethernet LAN port; sisseehitatud Wi-Fi ja Bluetooth ühendused; 40-pin laiendatud GPIO (General Purpose Input/Output) kasutajaliides; 4 x USB 2.0 porti; 3.5mm pistik nii audio kui ka komposiit video väljundiks; CSI kaamera port; DSI Displei port (Raspberry Pi puuteekraaniga ühendamiseks); täissuurusega HDMI (Sa võid näiteks Raspberry Pi mini-kompuutri enda olemasoleva kompuutri monitori või televiisoriga ühendada); täielik ühilduvus ka vanemate Raspberry Pi 1 & 2 plaatidega ja MicroSD port ehk kaardilugeja (operatsioonisüsteemide laadimiseks ja andmete hoidmiseks).

Toide: Ta saab toidet oma 5V microUSB pordi kaudu ja selleks on vaja microUSB-to-AC adapterit. Kui Sa tahad Raspberry Pi plaadiga ühendada mingit energianäljast USB seadet, siis on soovitav kasutada 2.5A adapterit.



Mis imeloom see GPIO on? Raspberry Pi 2 ja 3 plaadil on 40-kontaktiline GPIO ["General Purpose Input/Output" (Üldotstarbeline Sisend/Väljund] liides ehk päis, mis ei ole sihilikult seotud mitte ühegi Raspberry Pi plaadi enda spetsiifilise funktsiooniga. Need GPIO kontaktid on konkreetselt ainult lõppkasutaja jaoks ja nende kaudu võib Raspberry Pi plaadiga ühendada mingi muu riistvara või laiendusplaadi:

24x - GPIO pins
2x - SPI bus
1x - I2C bus
2x - 5V power pins
2x - 3.3V power pins
8x - Ground pins

GPIO


Raspberry Pi 3



SD kaart:
Vanemad Pi plaadid kasutasid täissuuruses SD kaarte, aga uuemad Pi 2 ja Pi 3 mudelid kasutavad juba microSD kaarte. Raspberry Pi Foundation ise soovitab vähemalt 4GB Class 4 SD kaarte, aga kuna nüüd on need SD kaardid üsna odavad, siis soovitan osta vähemalt 16GB Class 10 microSD (või 32 GB Class 10 microSD) kaardi:

16GB Class 10 microSD kaart Sa võid näiteks sellise SD kaardi osta Eestis ITT Group veebipoest, kus pakutakse koos adapteriga 16 GB CLASS 10 microSD mälukaarti ja seda juba koos eelinstallitud Raspbian Stretch (või uuema versiooniga) opsüsteemiga - sellest siin edaspidi. Amazon veebipood pakub aga näiteks sellist 16 GB CLASS 10 microSD kaarti (koos adapteriga, aga ilma eelinstallitud Raspbian opsüsteemita) - link.



Korpus (karp): Pi tarnitakse täiesti "alasti" ja talle tuleks ka "kasukas" osta, Eestis näiteks sealtsamast ITT Group veeblehelt - pilt......... pilt.

Näide ka Raspberry Pi 2 (ka Raspberry Pi 3) ametlikust korpusest / karbist ($8.60):

Näide ka Raspberry Pi 2 ametlikust korpusest / kestast


Muideks Raspberry Pi 3 (Model B) korpus/karp on identne Raspberry Pi 2 (Model B) korpusega ja seega võib ka seda vana Raspberry Pi 2 korpust kasutada. Kuid kuna Raspberry Pi 3 omab ka Wi-Fi ja Bluetooth ühendust, siis et lisada neid ka oma vana Raspberry Pi 2 mini-kompuutrile, pead kasutama USB adaptereid.


Audio/video kaablid: Kui Sa ühendad oma Pi seadme HD teleri või uuema HDMI toega monitori külge, siis pead muretsema ka HDMI kaabli, näiteks sellise. PI toetab HDMI väljundit. Kui Sinu kompuutril aga puudub see HDMI port, siis pead ostma HDMI to DVI kaabli video jaoks ja lisaks ka 3.5mm stereo kaabli audio jaoks.


Toitega USB hub (USB jaotur): Kui Sa tahad oma Pi külge ühendada mitut seadet (näiteks nagu klaviatuur, hiir, USB Wi-Fi adapter, väline USB kõvaketas jne), siis peab Sul olema ka väline USB hub koos omaenda toiteallikaga (st toiteadapteriga) - näiteks I-TEC USB 3.0 CHARGING HUB 4 PORTS W/POWER ADAPTER. (Omaenese toitega USB jaotur peab just siis olema kui Sa ühendad Raspberry Pi külge näiteks välise USB kõvaketta.)


Ethernet kaabel või Wi-Fi adapter: Võrguühendus ei ole Pi jaoks vajalik, aga ta teeb tarkvara uuendamise ja allalaadimise palju lihtsamaks ning ta annab ka võrgust sõltuvatele rakendustele ligipääsu. Peale selle kui Sinu projekt nõuab ka interneti või võrguühendust, siis on vajalik Wi-Fi või Ethernet.
Kõik Pi versioonid omavad emaplaadil Ethernet porti ja Sa võid lihtsalt torgata sinna oma Ethernet kaabli ja tegutseda. Kui Sa tahad kasutada traadita ühendust, siis Pi 3 minikompuuter omab ka sisseehitatud Wi-Fi ühendust. Vanema Pi puhul pead selleks kasutama aga micro Wi-Fi adapterit, mis on Pi seadmega ühilduv, näiteks sellist.


Hiir ja klaviatuur: Et oma Pi seadet üles seada ja tööle panna, pead kasutama ka hiirt ning klaviatuuri. Selleks sobivad kõik standardsed USB klaviatuurid ja hiired.


Kui Sa tahad uue Raspberry Pi 3 jaoks osta täieliku stardikomplekti, siis sisesta Google otsingusse näiteks Best Raspberry Pi 3 Starter Kits või Raspberry Pi 3 Complete Starter Kit või Raspberry Pi 3 Starter Kit või Raspberry Pi 3 Essentials Kit ja vali sobiv välja. Näiteks Raspberry Pi 3 ametliku korpuse/kesta võid osta sealt ja tolles veebsaidis pakutakse peale kõige muu ka Raspberry Pi 3 stradikomplekti ..........või siis näiteks Raspberry Pi 3 Media Centre komplekti.

Sa võid ka minna eLinux.org veebsaiti, kust saad siis palju infot suure hulga Pi plaadiga ühilduvate lisaseadmete kohta.

Raspberry Pi kohta saad palju asjalikke õpetusi sealt.

Raspberry Pi 3 (Model B) kohta saad huvitavat ja vajalikku infot (näiteks ostuinfot) ka element14 veebsaidist. Eestis pakub Raspberry Pi jubinaid ametlikult ITT Group.



Uuendatud, juuni 2018: Nüüd on müüki ilmunud ka RASPBERRY PI 3 MODEL B+ (Raspberry Pi 3 B+) variant ja selle mudeli spetsifikatsioon on järgmine:

- Protsessor: Broadcom BCM2837B0, Cortex-A53 (ARMv8) 64-bit SoC @ 1.4GHz (võrreldes tema eelkäijatega, omab ta kiiremat protsessorit)
- RAM (füüsiline mälu): 1GB LPDDR2 SDRAM
- 2.4GHz ja 5GHz IEEE 802.11.b/g/n/ac traadita LAN, Bluetooth 4.2, BLE (802.11ac lubab nüüd kiiremat traadita ülekannet)
- Gigabit Ethernet üle USB 2.0 (maksimaalne läbilaskevõime 300 Mbps) - sisseehitatud Ethernet pistikupesa saab samuti suurema kiiruse - 100Mbits/sec kuni 300Mbits/sec
- Laiendatud 40-pin GPIO liides
- Täissuuruses HDMI
- 4 USB 2.0 porti
- CSI kaamera port, et selle kaudu saaks Raspberry Pi kaamera ühendada
- DSI displei port: Raspberry Pi puutetundliku ekraani ühendamiseks
- 4-poolusiline stereo-väljund ja komposiitvideo port
- Micro SD port operatsioonisüsteemi laadimiseks ja muude andmete hoidmiseks
- 5V/2.5A DC toite sisend
- Power-over-Ethernet (PoE) tugi, see nõuab ka eraldi PoE HAT'i - ka see lisandus juurde


RASPBERRY PI 3 MODEL B+ on samade füüsiliste mõõtmetega nagu ka tema eelkäijad


RASPBERRY PI 3 MODEL B+ on samade füüsiliste mõõtmetega nagu ka tema eelkäijad (st Raspberry Pi 2 Model B ja Raspberry Pi 3 Model B) ja seega ta mahub ka sinna Sinu poolt varem ostetud Raspberry PI plastkorpusesse.

!!! Micro USB toide - OUTPUT: +5.1V ja 2.5A (Amp): Tema puhul tuleb kasutada juba 5V / 2.5A DC välist toidet (Micro USB toidet), näiteks sellist 5V mikro-USB 2.5A toiteplokki / adapterit.

Toitega USB hub (USB jaotur): Kui Sa tahad oma Pi külge ühendada mitut seadet (näiteks nagu klaviatuur, hiir, USB Wi-Fi adapter, väline USB kõvaketas jne), siis peab Sul olema ka väline USB hub koos omaenda toiteallikaga (st toiteadapteriga) - näiteks I-TEC USB 3.0 CHARGING HUB 4 PORTS W/POWER ADAPTER. (Omaenese toitega USB jaotur peab just siis olema kui Sa ühendad Raspberry Pi külge näiteks välise USB kõvaketta.)

Tarkvara installeerimise ingliskeelsed juhised saab sealt.

Tasuta Raspbian operatsioonisüsteem on RASPBERRY PI tavapäraseks kasutamiseks soovituslik operatsioonisüsteem - selle ingliskeelsed juhised on seal.

Raspberry Pi Riistvara juhised - seal.

Rasvkude Pi seadistamise mõned põhilised juhised - seal.



!!! Aastal 2019 ilmub ka uus Raspberry Pi 4 minikompuuter. Tema spetsifikatsioonist pole veel midagi teada, aga arvatavasti uuendatakse selle BCM4908 protsessorit, mille kiiruseks saab olema 1,8 GHz. Ka füüsilise mälu (RAM) maht suureneb kuni 2GB-ni. Ka lisanduvad USB Type-C pordid. Kuid kõik see on veel alles esialgne spekulatsioon.

Etteotsa




Raspberry Pi puhul operatsioonisüsteemi installeerimine (neli meetodit):

Nüüd, kus Sa oled kõik vajaliku nii Raspberry Pi 3 (või Raspberry PI 3 Model B+) mini-kompuutri enda kui ka tema jaoks vajaliku riistvara ja välised seadmed muretsenud, on aeg temasse operatsioonisüsteem installeerida, sest ta tuleb ilma selleta. Ükskõik millist projekti Sa alustad, käib selle opsüsteemi Raspberry plaati installimine põhiliselt ühtemoodi. Erinevalt tavalisele kompuutrile, kus Sa omad tema sees BIOS'i, kettasisendit, mis toetab eemaldatavat meediat (näiteks CD või DVD plaati) ja kõvaketast, omab Raspberry Pi ainult lihtsat SD kaardilugejat (st pesa, kuhu Sa torkad selle microSD mälukaardi koos vastava operatsioonisüsteemiga). Sul peab seega olema ka see 16GB Class 10 microSD (või 32 GB Class 10 microSD) mälukaart, kuhu see operatsioonisüsteem panna. Ühesõnaga meil tuleb Raspberry Pi puhul natuke teistmoodi tegutseda.


Raspberry Pi plaati operatsioonisüsteemi installeerimiseks on mitu meetodit:


Esimene meetod:
Laed oma mingis muus eraldi kompuutris Internetist vajaliku operatsioonisüsteemi image faili alla, kirjutad seal ta oma microSD mälukaardile, torkad selle SD kaardi oma Raspberry Pi 3 (või Raspberry PI 3 Model B+) minikompuutri kaardilugejasse (pessa) ja alustad antud opsüsteemi installeerimist. Raspberry Pi jaoks on olemas hulk Linuxi distributsioone ja Sa pead neist valima välja selle kõige paremini toetatud ning stabiilsema distributsiooni ning selleks on Debian Linuxi Raspbian versioon, mis ongi just selle Raspberry Pi miniarvuti jaoks optimeeritud. Raspbian operatsioonisüsteem on Raspberry Pi jaoks de facto operatsioonisüsteemiks. Raspbian'i on nüüdseks tublisti uuendatud ja see värskendus baseerub Debian'i kõige hilisemale versioonile, mida kutsutakse "Stretch" (Raspbian Stretch). Antud momendil on selle RASPBIAN versiooni nimeks siis Stretch (Raspbian Stretch), kunagi hiljem saab tema uuem versioon jälle uue nime. Kõige suuremaks muudatuseks on see et alates eelmisest Raspbian Jessie versioonist buudib Raspbian nüüd otse töölaua graafilisse kasutajaliidesesse (Desktop GUI), aga mitte käsureale (loomulikult Sa võid seda igal ajal ka muuta). See töölaud sisaldab hulga seadistusi menüüde jaoks ja ta näeb ka märksa kaasaegsem välja. Ka jõudlust on parandatud ja seda just töölaua tarkvara jaoks, näiteks nagu LibreOffice ning Claws Mail, mis jooksevad nüüd palju paremini - eriti siis kui Sa kasutad Raspberry Pi 3 plaati (või veelgi uuemat RASPBERRY PI 3 MODEL B+ plaati). Selles graafilises kasutajaliideses on väga lihtne töötada ja sellega saavad hakkama ka kõik need, kes pole varem kunagi Linuxi distributsioone "näinudki"...

Raspbian Stretch operatsioonisüsteemi pakutakse kahes variandis:

* "RASPBIAN STRETCH WITH DESKTOP" - see versioon kasutab ka graafilist kasutajaliidest ja Sa buudid vaikimisi otse graafilisele töölauale. See variant sobibki siis kõikidele!

* "RASPBIAN STRETCH LITE" - tema ei oma graafilist kasutajaliidest (GUI) ja Sa töötad ainult käsureal ehk terminalis; temasse ei ole X-serverit ja selle komponente installitud; ta võtab ka vähem kettaruumi; kui Sa tunned hästi unix/linux käskusid ja tahad töötada ainult käsurea kaudu, siis vali see variant.


Mine mingis teises "päris" kompuutris esmalt sinna Raspberry Pi Foundation veebsaiti ja lae sealt alla see "RASPBIAN STRETCH WITH DESKTOP" (või juba teise nimega uuem) versioon, mis sobib väga hästi just Raspberry Pi 3 ja ka RASPBERRY PI 3 MODEL B+ mikrokompuutrile ning millega saad ka graafilises kasutajaliideses töötada - kliki seal Download ZIP nupule. Seejärel kirjuta see allalaaditud Raspbian OS image oma SD kaardile: kasuta selleks näiteks tasuta Etcher programmi, mis teeb Windowsi, macOS ja Linux kasutajate jaoks antud protsessi väga lihtsaks. Sul tuleb ta (Etcher-Setup-1.4.4-x64.exe) oma teise kompuutrisse installeerida, aga alla võib laadida ka tema portatiivse ("Portable") versiooni.

Ühenda oma microSD mälukaart kompuutriga (või kaardilugejaga) ja käivita see Etcher programm. Raspbiani flashimine koosneb kolmest lihtsast sammust:

* Kliki "Select image" nupule ja vali see Raspbian IMG zip fail (2018-04-18-raspbian-stretch.zip), mille Sa varem alla laadisid. (Märkus: Kunagi hiljem pakutakse seal juba mingit uuemat versiooni.)

* Kliki nupule "Select a drive" ja vali SD kaart. (Selles valikus ei pakuta Sinu süsteemikettaid, aga võib olla kuvatakse väliseid kõvakettaid. Kui Sa ei ole endas kindel, siis ühenda enne seda kõik oma muud välised kettad kompuutrist lahti.)

* Lõpuks kliki nupule "Flash!" ja Sinu SD kaart koos Raspbian Stretch opsüsteemiga saab varsti kasutamiskõlblikuks:

Lõpuks kliki nupule "Flash!"


Sinu SD kaart koos Raspbian Jessie opsüsteemiga on loodud


Seejärel on aeg oma Raspberry Pi plaati ka esimest korda kasutama hakata. Ühenda Raspberry Pi emaplaadiga esmalt kõik vajalikud välised seadmed: hiir, klaviatuur, HDMI (või RCA) kaabel monitori või teleriga ühendamiseks, USB hub (laiendus) juhul kui see vajalik on ja Ethernet kaabel (juhul kui Sul puudub WiFi ühendus) - välja arvatud toitekaabel.

Märkus: Kui Sa ostsid oma Raspberry Pi plaadi jaoks ka selle korpuse / karbi, siis võid eelnevalt panna selle Pi plaadi sinna korpusesse ja alles seejärel ühendada temaga kõik need välised seadmed.

Kui kõik kaablid on nii Raspberry Pi minikompuutri kui ka nende sihtseadmetega (monitor, klaviatuur, hiir jne) ühendatud, siis torka see SD kaart (microSDHC) Raspberry Pi plaadi vastavasse pessa. Lõpuks ühenda Raspberry Pi plaat ka selle microUSB toitekaabliga. (RASPBERRY PI 3 MODEL B+ plaadi puhul tuleb kasutada 5V/2.5 A DC välist toidet, näiteks sellist 5.1 V, 2.5 A toiteplokki.).

Raspberry Pi emaplaadil ei ole mingit "Power" nuppu vaid niipea kui Sa ühendad plaadi toitekaabliga, süttib plaadil väike indikaator ja algabki buutimine. Kõik käib kähku ja Sa oledki varsti RASPBIAN graafilisel töölaual:

RASPBIAN JESSIE PIXEL



Teine, märksa parem meetod: Veebis pakutakse Raspberry Pi jaoks ka selliseid microSD mälukaarte, kus on see vajalik Raspbian operatsioonisüsteem eelinstalleeritud kujul juba olemas. Sul ei ole vaja muud teha kui torgata see SD kaart Raspberry Pi miniarvuti vastavasse porti ehk kaardipessa, lülitada toide sisse ja Sa jõuadki umbes paarikümne sekundi pärast RASPBIAN graafilisel töölauale.

Sa võid selleks kasutada näiteks ITT Group veebipoest ostetud 16 GB microSDHC, U1 Class 10 mälukaarti, kus on see Raspbian op. süsteem eelinstalleeritud kujul juba olemas.

* Ühenda Raspberry Pi emaplaadiga esmalt kõik vajalikud välised seadmed: hiir, klaviatuur, HDMI (või RCA) kaabel monitori või teleriga ühendamiseks, USB hub (laiendus) juhul kui see vajalik on ja Ethernet kaabel (juhul kui Sul puudub WiFi ühendus) - välja arvatud toitekaabel.

Märkus: Kui Sa ostsid oma Raspberry Pi plaadi jaoks ka selle korpuse / karbi, siis võid eelnevalt panna selle Pi plaadi sinna korpusesse ja alles seejärel ühendada temaga kõik need välised seadmed.

Kui kõik kaablid on nii Raspberry Pi minikompuutri kui ka nende sihtseadmetega (monitor, klaviatuur, hiir jne) ühendatud, siis torka see SD kaart (16 GB microSDHC) Raspberry Pi plaadi vastavasse pessa. Lõpuks ühenda Raspberry Pi plaat ka selle microUSB toitekaabliga. (RASPBERRY PI 3 MODEL B+ plaadi puhul tuleb kasutada 5V/2.5 A DC välist toidet, näiteks sellist 5.1 V, 2.5 A toiteplokki.)

* Raspberry Pi emaplaadil ei ole mingit "Power" nuppu vaid niipea kui Sa ühendad plaadi toitekaabliga, süttib plaadil väike indikaator ja algabki buutimine. Kõik käib kähku ja Sa oledki varsti RASPBIAN graafilisel töölaual.



Kolmas, ka väga hea meetod. Installi Raspbian operatsioonisüsteem 'NOOBS' abil: Osta endale selline MicroSD kaart, mis sisaldab NOOBS'i (New Out Of Box Software). Selline MicroSD kaart koos NOOBS'iga sisaldab mitut Raspberry Pi 3 ja RASPBERRY PI 3 MODEL B+ minikompuutrile sobivat operatsioonisüsteemi, sealhulgas ka seda Raspbian (Debian Stretch) operatsioonisüsteemi. Ühesõnaga see Out Of Box Software (NOOBS) on Raspberry Pi jaoks mugav operatsioonisüsteemi installeerimise juhtija.

Selliseid MicroSD kaarte müüakse ka meil Eestis. Sa võid Google otsingumootorisse sisestada näiteks järgmised sõnad: "SD Card NOOBS for Raspberry Pi" või "Raspberry Pi 3 Model B & 16GB MicroSD card preloaded with NOOBS for the Raspberry Pi" või "pre-installed NOOBS SD card" või "Raspberry Pi New Out Of Box Software (NOOBS) microSD Card and SD Card Adapter" või "Raspberry Pi mälukaart Micro SD 16GB NOOBS" või "RASPBERRY PI 16 GB SD KAART NOOBS" või "Micro SD - Pre-Loaded with NOOBS (Official Card & Adapter)" jne ning seejärel osta endale see 16 GB või siis 32 GB MicroSD mälukaart (koos NOOBS'iga).

Antud momendil sisaldab see NOOBS järgmisi operatsioonisüsteeme: Raspbian (soovitatav), LibreELEC, OSMC, Recalbox, Lakka, RISC OS, Screenly OSE, Windows 10 IoT Core ja TLXOS.

Sul ei ole vaja muud teha kui torgata see SD kaart Raspberry Pi vastavasse porti ehk kaardipessa ja käivitada sealt Sinule sobiva operatsioonisüsteemi allalaadimine ning installeerimine.


Toon siin näiteks millalgi varem ITT Group veebipoest ostetud 16 GB microSDHC, U1 Class 10 mälukaardi koos selle NOOBS'iga, kust sai siis otse käivitada sobiva operatsioonisüsteemi allalaadimise ja installeerimise. Tuleb teha järgmist (see protsess võib tulevikus ka natuke muutuda, aga peamine jääb ikkagi samaks):


* Ühenda Raspberry Pi emaplaadiga esmalt kõik vajalikud välised seadmed: hiir, klaviatuur, HDMI (või RCA) kaabel monitori või teleriga ühendamiseks, USB hub (laiendus) juhul kui see vajalik on ja Ethernet kaabel (juhul kui Sul puudub WiFi ühendus) - välja arvatud toitekaabel.

Märkus: Kui Sa ostsid oma Raspberry Pi plaadi jaoks ka selle korpuse / karbi, siis võid eelnevalt panna selle Pi plaadi sinna korpusesse ja alles seejärel ühendada temaga kõik need välised seadmed.

Kui kõik kaablid olid nii Raspberry Pi minikompuutri kui ka nende sihtseadmetega (monitor, klaviatuur, hiir jne) ühendatud, siis torka see SD kaart (16 GB microSDHC), mis sisaldab ka seda NOOBS'i, oma Raspberry Pi plaadi vastavasse pessa. Lõpuks ühenda Raspberry Pi plaadiga ka see microUSB toitekaabel. (RASPBERRY PI 3 MODEL B+ plaadi puhul tuleb kasutada 5V/2.5 A DC välist toidet, näiteks sellist 5.1 V, 2.5 A toiteplokki.)

Raspberry Pi emaplaadil ei ole mingit "Power" nuppu vaid niipea kui Sa ühendad plaadi toitekaabliga, süttib plaadil väike indikaator ja algabki buutimine (õigemini esmane initsialiseerimine).


* Pärast initsialiseerimist ilmub "Noobs v2.2 või uuema versiooniga" aken, kus on siis ära toodud need operatsioonisüsteemid, mida Sa võid installeerida, vali üks neist välja ja kliki tema ees asuvale ruudukesele - vaata järgnevat pilti.

Selle "Noobs v2.2 või uuema versiooniga" aknakese ülaosas näed Sa ka nupuriba. Kui sellel nupureal asuv "Online help (h)" nupp on aktiivne, siis on Sinu võrguühendusega kõik korras. Juhul kui Sa kasutad traadita (WiFi) ühendust ja kui seda ühendust ei suudeta automaatselt luua, siis loo esmalt see Wi-Fi ühendus. Kliki sellel nupureal "Wifi networks (w)" nupule ja vali ilmuvast loetelust oma traadita võrgu nimi, sisesta parool ning kliki nupule "Connect". (Alternatiivina võid oma traadita ruuteril ka sellele WPS nupule vajutada, enne seda aktiveerid siin võrguühenduste valiku aknas "WPS" raadionupu ja klikid allpool OK - lihtsam variant.)

Pärast initsialiseerimist ilmub "Noobs v2.2 või uuema versiooniga" aken


Märkus: Kui Sa teed kunagi hiljem Raspberry miniarvuti restardi ("Reboot"), siis näed kohe alguses väga lühikest aega ka ekraani, kus ilutseb Shift klahvi nupp - pilt. Kui Sa vajutad siis kohe oma klaviatuuril Shift klahvi, siis jõuad Sa nn "recovery" režiimi. Selles režiimis näed Sa sedasama "Noobs v2.2 või uuema versiooniga" akent. Sa võid oma Raspbian operatsioonisüsteemi suurte probleemide puhul teha siitkaudu tema uuestiinstalli - märgistad ta jne... Sa võid siin ka oma WI-Fi ühenduse taastada, klikkides üleval nupureal sellele "Wifi networks (w)" nupule (siin saad traadita ühenduse loomisel kasutada ka oma ruuteri WPS nuppu). Sa näed siin üleval nupureal ka "Edit config (e)" nuppu: Raspberry Pi kasutab BIOS'i asemel hoopis konfiguratsiooni config.txt faili. Selle failile saab tavaliselt ligi /boot/config.txt kataloogis. Ja Sa võid siitkaudu ka hoopis mingi muu operatsioonisüsteemi installeerida, et sellega asendada olemasolev OS. Kui Sa ei taha siitkaudu oma Raspbian operatsioonisüsteemi ümber installida või siis asendada teda mingi muu operatsioonisüsteemiga, siis vajuta Esc klahvi ja seejärel tehakse restart ning Sa jõuad tagasi oma Raspbian töölauale.


Sulle pakutakse selles "Noobs v2.2 või uuema versiooniga" aknakeses alltoodud operatsioonisüsteeme. Need võivad Sinu poolt ostetud SD kaardil ka teised olla, aga see Raspbian opsüsteem on seal kohe kindlasti olemas. Kui Sul puudub võrguühendus, siis näed seal ainult Raspbian (RECOMMENDED) ja LibreELEC operatsioonisüsteeme. Kui Sa taastad siin kohe WiFi võrguühenduse, siis ilmuvad sellesse loetellu veel ka mõned muud opsüsteemid:

- Raspbian (RECOMMENDED), see ongi kommuuni poolt loodud Raspbian Stretch versioon (täis töölaua versioon) ja selle ma siis SOOVITANGI ka Sinul valida.

- LibreELEC, see on hiire ja kasutajasõbralik Kodi Entertainment Center distributsioon, mis tähendab seda et kõik täiendavad operatsioonid on siit kõrvaldatud ning terve see distributsioon on optimeeritud ainult Kodi kasutamiseks. Kui Sa tahad endale saada seda eelpool mainitud Kodi meediaserverit / meediakeskust, siis vali just see menüüpunkt. LibreELEC on üks populaarsemaid meetodeid Kodi kasutamiseks Raspberry Pi minikompuutris.

- Raspbian Lite, see on Raspbian Stretch minimaalne versioon - vanematele Raspberry Pi mikrokompuutritele.

- Lakka RPi2, see installib DIY emuleerimise konsooli.

- Data Partition, see lisab tühja 512 MB ext4 failisüsteemiga/formaadiga partitisiooni.

- OSMC - Sa võid ka selle valida, sest ka sellega saad kaasa ühe üsna populaarse OSMC meediaserveri / meediakeskuse. OSMC baseerub Debian operatsioonisüsteemile ja ta annab Sulle rohkem vabadust oma süsteemi konfigureerimiseks võrreldes seda näiteks LibreELEC või OpenELEC -iga.

- Windows 10 IoT Core opsüsteem. See Windows 10 IoT Core on siiski Windows 10 lihtsustatud ehk kerge versioon ja tema puhul Sa seda Windowsi kasutajaliidest (töölaud, Start Menüü, Cortana jne) ei näe. Sa võid küll Raspberry Pi plaadi ühendada ka displeiga, aga Windows 10 IoT Core versioon ise seda ei vaja. Windows 10 IoT Core ei ole sama Windowsi versioon, mida Sa oled harjunud kasutama. Sa ei saa temaga buutida otse traditsioonilisse Windowsi töölauda ja installida sinna rakendusi/äppisid. Ta on mõeldud ainult IoT (Internet of Things) projektide või muude asjade jaoks. Ta on mõeldud loojate jaoks, kes loovad näiteks mingi universaalse äpi, mis tegutseb kui Raspberry Pi seadme kasutajaliides (vot selleks on ka displei vajalik). Kui Sa ei oska programmeerida, siis ei ole ta Sinu jaoks.



Vahemärkus: Kui Sa tahad oma Raspberry Pi 3 (Raspberry Pi 3+) minikompuutri muuta Kodi-põhiseks meediapleieriks / meediakeskuseks / meelelahutuskeskuseks, siis võid kasutada näiteks neid võimalusi:

a) PAREM VARIANT: Osta endale eraldi microSDHC mälukaart, mis juba sisaldab seda NOOBS'i ja vali tema operatsioonisüsteemide loetelust installeerimiseks kas LibreELEC või OSMC operatsioonisüsteem. Või osta endale tühi microSDHC kaart, installeeri sinna esmalt seesama NOOBS ja seejärel vali sealt kas LibreELEC või OSMC operatsioonisüsteem.

b) Kodi (varem tuntud kui XBMC) on auhinnatud tasuta avatud lähtekoodiga tarkvara meediapleier ja meelelahutuskeskus. Juhul kui Sa tahad selle Kodi installeerida otse oma Raspbian Stretch operatsioonisüsteemi, siis tee järgmist:

- ava Terminali aken, sisesta sinna alltoodud käsud ja vajuta iga käsu järel ENTER:

sudo apt-get update
sudo apt-get install kodi


- Seejärel pead muutma konfiguratsioonifaili, et tagada seda et iga kord kui Sa käivitad Raspberry Pi, siis laaditakse see meediakeskuse tarkvara automaatselt. Sisesta terminali aknasse järgmine käsk ja vajuta ENTER:

sudo nano /etc/default/kodi

- Muuda ENABLED säte üheks (1): ENABLED=1

- Vajuta Ctrl + Z, et väljuda ja salvestada muudatused.

Vastasel korral Sa võid hiireklõpsuga käivitada Kodi ka otse graafiliselt töölaualt või siis terminali akna kaudu käsuga kodi. [Filmide ja videote (eriti HD videote) striimimisel on mõtekas kasutada traadita võrguühendust, st lülita oma Raspberry Pi mikrokpmpuutri külge Ethernet võrgukaabel.]




* Kui Sa olid sobiva operatsioonisüsteemi, näiteks Raspbian (RECOMMENDED) või siis LibreELEC, välja valinud, siis vali sealsamas allpool ekraanikeeleks "English (US)" ja klaviatuuri paigutuseks "ee". Neid võib ka hiljem Raspberry Pi Configuration rakenduses muuta. (Vaata üleval eelmist pilti.)

* Seejärel kliki "Noobs v2.2 või uuema versiooniga" aknakeses üleval nupureal "Install (i)" nupule - vaata üleval eelmist pilti.

* Kliki pärast seda ilmuvas hoiatusaknas "Yes" nupule:

Kliki pärast seda ilmuvas hoiatusaknas "Yes" nupule


Sellega kirjutatakse Sinu SD kaart üle ehk siis PÜHITAKSE PUHTAKS ning asendatakse ainult selle Raspbian Stretch operatsioonisüsteemiga.

* Korraks ilmub "Welcome" ekraan ja pärast seda hakatakse Sinu poolt eelnevalt valitud operatsioonisüsteemi alla laadima ja failisüsteemi ekstraktima - oota. Meie näites on selleks opsüsteemiks siis Raspbian (RECOMMENDED) ehk siis Raspbian Stretch versioon - täis töölaua versioon. Tema installiks on 3,6 GB vaja.

* Ilmub aken, mis teatab, et operatsioonisüsteem (OS) on õnnelikult installeeritud, kliki seal nupule OK - pilt. Seejärel tehakse minikompuutri restart ja pärast seda ilmub korraks ka "Welcome to Raspberry PI Desktop" (st Raspbian Stretch versiooni) ekraan.

* Oota veel natuke ja Sa jõuadki 'Raspbian' süsteemi graafilisele töölauale - pilt.



Neljas meetod: Lae alla 'NOOBS' ja kopeeri ta oma formaaditud microSD mälukaardile:

Tee järgmist:

* Mine teises kompuutris raspberrypi.org/downloads veebsaiti ja lae sealt see NOOBS alla - kliki seal esmalt NOOBS pildile. Seejärel kliki järgmisel lehel "NOOBS" all sellele Download ZIP lingile.

* Formaadi oma 16 GB või 32 GB-ise mahuga SD kaart (microSD mälukaart) FAT failisüsteemi: Kasuta selleks SD Memory Card Formatter tarkvara (link). Kasutagi oma igasuguste SD mälukaartide (SD/SDHC/SDXC kaartide) formaatimiseks ainult seda 'SD Memory Card Formatter' programmi. Seda programmi on väga lihtne ja mugav kasutada... Kui formaatimise alguses ilmub mingi veateade, siis ühenda oma microSD mälukaart või kaardilugeja arvutist lahti ja seejärel torka ta jälle tagasi ning proovi uuesti. Mõnikord peab seda kohe paar-kolm korda tegema.

* Paki see varem allalaetud NOOBS zip fail (näiteks NOOBS_v2_8_1.zip) lahti ehk siis ekstrakti ta.

* Kopeeri need lahtipakitud failid oma äsjaformaaditud microSD kaardi juurkausta. (Mõnel juhul ekstraktitakse need failid kausta sisse ja sel juhul kopeeri ainult antud kausta sees asuvad failid sinna SD kaardile, mitte aga seda kausta koos failidega ennast.)

Märkus: Vahel ei õnnestu seda microSD kaarti Windowsis kohe avada, ilmub mingi veateade, sel juhul ühenda microSD mälukaart või kaardilugeja arvutist lahti ja seejärel torka ta jälle tagasi ning proovi uuesti. Mõnikord peab microSD kaardi jälle uuesti formaatima ja pärast seda avaneb ta ilusti.

* Seejärel tegutse täpselt samuti nagu seda tehti eelmise "kolmanda meetodi" puhul - seal.

Etteotsa




Mõned pildid ja OLULISED selgitused sellest 'Raspbian Stretch' opertasioonisüsteemist:

See Debian-põhine Raspbian GNU/Linux uuem Raspbian Stretch operatsioonisüsteem töötab väga sujuvalt, kiiresti ja ilma probleemideta. Uus Raspbian buudib nüüd käivitamisel vaikimisi otse graafilisele töölauale ehk kasutajaliidesesse (GUI), mitte aga Linuxi käsureale ehk tekstiekraanile (Terminali). Sa võid nüüd temaga töötada nagu tavalise kompuutriga. Kui Sa eelistad Pi käivitamisel aga buutida otse tema käsureale (terminali), siis võid seda ka 'Raspberry Pi Configuration' rakenduses määrata.


"Programming" menüü rakendused/paketid: Raspbian operatsioonisüsteemi Peamenüüle ja tema installeeritud rakendustele ning sätetele saad ligi klikkides ekraani vasemal ülanurgas asuvale "vaarika" ("Start") nupule/ikoonile. Antud juhul on siin avatud esimene "Programming" menüüpunkt ja selle kaudu ligipääsetavad programmeerimise instrumendid. Kuigi neid programmeerimise tarkvarasid ja muu mittevajaliku võib ka terminali akna kaudu süsteemist eemaldada (uninstallida), aga ma ei soovita Sul seda teha, sest pärast seda võivad igasugused probleemid ilmneda... Las nad olla ja kui Sul on vaja rohkeb salvestusruumi, siis võid ka 32 GB SD kaardi osta ning peale selle võid Sa kasutada ka väliseid salvestusseadmeid.

Märkus: Need Raspbian'i menüüde pildid olid mul võetud eelmisest Raspbian Jessie versioonist, aga suurt vahet ei ole. Kui on mingi muudatus tehtud, siis teatan ka sellest. Raspbian Stretch versioonis on siia Programming menüüsse lisatud veel ka Scratch 2, Thonny Python IDE ja Thonny (Simple Mode):

"Programming" menüü rakendused/paketid



"Office" menüü rakendused/paketid: Selle "Office" menüü paketid/rakendused on heaks tasuta alternatiiviks Microsofti Office paketile. Kui neid mõlemaid võrrelda [st (Tekstiredaktorid: MS Word vs. LibreOffice Writer), (Tabelarvutus: MS Excel vs. LibreOffice Calc), (Presentatsioon/esitlus: MS PowerPoint vs. LibreOffice Impress), (Andmebaasid: MS Access vs. LibreOffice Base)], siis ega väga suurt vahet ei olegi:

- Tekstiredaktorid: Mõlemad, MS Word ja LibreOffice Writer, sisaldavad kõiki vajalikke funktsioone. Writer teeb samuti kõike seda mida ka MS Word.
- Tabelarvutus: Kui Sa oled tabeltöötluses veel üsna uus või vähene kasutaja, siis sobib väga hästi ka tasuta LibreOffice Calc. Juhul kui Sa töötad paljude makrodega, siis on parem MS Excel'i kasutada. Nad mõlemad on kergesti äraõpitavad, nad toetavad samu failiformaate ja pakuvad palju funktsioone.
- Andmebaasid: LibreOffice Base ja MS Access tarkvarade peamine erinevus seisneb nende kättesaadavuses. MS Access on kasutatav ainult Windowsis, aga Base on kättesaadav nii Windowsi, Mac'i kui ka Linux'i jaoks. Kui see kõrvale jätta, siis nad mõlemad on üsna võrdväärsed. Nende mõlematega võib luua vorme, aruandeid, SQL ja tabeleid (väliste andmebaasidega ühendamisel). LibreOffice Base on mõeldud väiksemahuliste andmebaaside jaoks, aga kui Sa töötad suuremahuliste andmebaasidega ja kui Sa tahad iseseisvat andmebaasi, siis pead MS Access'i kasutama.
- Presentatsioon/esitlus: LibreOffice Impress on üsna hea, aga kui Sa töötad inimestega, kes kasutavad tavaliselt PowerPoint programmi, siis võivad mõned ühildumise probleemid tekkida.

Suuremas osas on nii LibreOffice kui ka Microsoft Office komplektid üsna sarnased, v. a. see et LibreOffice paketis puudub Outlook sarnane email klient. On ilmselge, et kui Sul raha ei ole, siis sobib Sulle just see LibreOffice kontoripakett. Kui LibreOffice pakett ei rahulda Sinu vajadusi, siis võid ka tasuta OpenOffice paketti proovida. Nad mõlemad on üsna sarnased, LibreOffice paketiga on tsipa rohkem probleeme, aga teda uuendatakse ka sagedamini. Kui tahad tasuta, siis on need LibreOffice ja OpenOffice paketid üsna heaks alternatiiviks MS Office paketile.

Opsüsteemi peamenüüle saad ligi klikkides ekraani vasemal ülanurgas sellele "vaarika" nupule


Sellest "Office" menüüst käivitati 'LibreOffice Calc' programm: pilt ............ja................ pilt.

"Office" menüüst käivitati 'LibreOffice Writer' tarkvara:

"Office" menüüst käivitati 'LibreOffice Writer' tarkvara


Märkus: LibreOffice salvestab oma failid vaikimisi Open Document Format (ODF) formaati. Kuid ta võib lugeda ja kirjutada ka Microsoft Office formaate (DOC ja DOCX). Kui Sa kasutad oma mingis teises kompuutris ka Microsoft Office tarkvara või kui Sa jagad teistega MS Office dokumente, siis võid LibreOffice tarkvaraga töötades salvestada oma failid alati Microsoft Office failiformaati. Et muuta LibreOffice Writer (ka LibreOffice Calc ja LibreOffice Impress) vaikimisi salvestatavat failiformaati, tee järgmist:

* ava LibreOffice Writer ja seejärel tema Tools > Options menüü;

* seejärel ava "Options" dialoogiaknas vasemal 'Load/Save' haru ja kliki seal all 'General' harule - pilt.

* veendu, et 'Document type' rippmenüüst oleks valitud 'Text document' - pilt;

* nüüd valigi siit 'Always save as' rippmenüüst see failiformaat, mida Sa soovid salvestamisel vaikimisi failiformaadiks teha. Näiteks Microsoft Word tekstiredaktori jaoks vali siit loetelust 'Microsoft Word 2007-2013 XML' formaat - pilt;

* kliki OK ja sulge 'Options' dialoogiaken.


Sa võid sedasama teha ka LibreOffice Calc ja Impress programmide puhul, valides siin Document type rippmenüüst 'Spreadsheet' või 'Presentation' ja seejärel Always save as rippmenüüst vaikimisi salvestamiseks soovitud formaadi (Calc puhul võib valida näiteks Microsoft Excel 2007-2013 XML ja Impress puhul aga Microsoft PowerPoint 2007-2013 XML failiformaadi).

Sa saad sellise faili nüüd avada Microsoft Office rakenduses, aga ta avatakse 'Compatibility Mode' režiimis. Sa võid seal seda redakteerida ja ka Office formaati salvestada, aga mõnda funktsiooni Sa võib olla kasutada ei saa enne kui Sa konverdid ta Office dokumenditüübiks.



Menüü "Internet" all asuvad rakendused:

Menüü "Internet" all asuvad rakendused


Märkus: Raspbian Stretch versioonis on sellest "Internet" menüüst see VNC Address Book nüüd eemaldatud.


* Raspbian Stretch versioonis kasutatakse märksa paremat avatud lähtekoodiga, turvalisemat, kiiremat ja rohkem stabiilsemat Chromium veebibrauserit. Chromium on avatud lähtekoodiga ja ta baseerub Google Chrome veebibrauserile. Antud brauserisse on eelinstalleeritud ka paar laiendust: uBlock Origin, et blokeerida neetuid reklaame ja h264ify laiendus, mis lubab YouTube videosid ka Pi riistvaraga vaadata. Sa võid ka ise neid endale vajalikke laiendusi juurde installeerida, Sa võid sellesse brauserisse oma järjehoidjad (Bookmarks) importida jne:

Chromium veebibrauser


Ja veel üks näide sellest Chromium brauserist - pilt.


Märkused:

1) Kui Sa tahad mingit vajalikku veebilehte oma töölauale kiirkorraldusena (otseteena / lingina) salvestada, siis tee järgmist:

- Kliki Chromium veebibrauseri paremas ülanurgas sellele kolme punktiga menüüikoonile ja vali ilmuvast rippmenüüst 'More tools > Add to desktop' menüüpunkt - pilt.

- Seejärel kliki ilmuvas aknakeses Add nupule - pilt.

- Ja Sa näedki oma töölaual seda veebilinki. Sa võid selle lingi ka mujale siirdada, näiteks oma kasutajakonto alla või siis Documents kausta loodud uude eraldi linkide kausta - pilt.


2) Videote vaatamine: Kui Sa ühendad oma Raspberry Pi miniarvuti teleriga ja vaatad seal brauseriaknas mingit reaalajas kuvatavat videot (näiteks jalgpallimatši), siis suurema ekraanga televiisori puhul, ära seda videot täisekraani vaates vaata, sest siis kipub see video natuke hakkima - Raspberry Pi 3 seadmel jääb selleks jõudu väheseks. Kuid brauseriaknas endas jookseb see reaalajas näidatav video normaalselt; filme jms sellist võid ka täisekraani vaates vaadata proovida. Ära veebibrauseris üle kolme vahelehe korraga lahti hoia.




* Raspbian süsteemis on olemas ka Claws Mail nimeline email klient ja see sobib nii tava- kui ka väga kogenud kasutajale. Claws Mail baseerub GTK+ ja teda võib peaaegu igale Linuxi masinale, mis jooksutab X Windowsi, installeerida. See kiire ja stabiilne meiliprogramm sisaldab väga palju vahendeid ning funktsioone, näiteks mitut kasutajakontot, filtreerimist, MIME manuseid (laiendiga .MIM), Usenet uudiste lugemist ja postitamist, SSL üle POP3, SMTP, IMAP4rev1 ja NNTP protokollide, GnuPG tugi (koos GPGME), IPv6 tuge, Aadressiraamatut, ümbersuunamist, SSL Certificate Manager'i, printimist, Mbox importimist/eksportimist jne.

Tema esmane ülesseadmine võtab ainult mõne minuti aega, käivitad ta Internet > Claws Mail menüü kaudu ja seejärel ilmub vastav nõustaja, kuhu sisestad siis vajalikud andmed - pilt .............ja........... pilt. Kui ta Sinule ei istu, siis võid mingi muu Linuxile sobiva email-kliendi alla laadida. Või siis kasuta Chromium veebibrauserit ja mingit veebipõhist meiliprogrammi, näiteks Google Mail (Gmail) tasuta veebi-põhist e-mail (Webmail) teenust.

* 'Internet > Raspberry Pi Resources' menüüpunkt viib sind tasuta Raspberry Pi ressursside veebsaiti, kus pääsed ligi igasugustele juhistele ja õpetustele.

* 'Internet > The MagPi' menüüpunkt viib Sind aga Raspberry Pi ametlikku veebipoodi, kus pakutakse uusi vahendeid, igasuguseid projekte ja juhiseid - pilt.

* 'Internet > VNC Viewer' menüüpunktid: VNC (VIRTUAL NETWORK COMPUTING) on graafiline töölaua jagamise süsteem, mis lubab Sul eemal asuvalt kompuutrilt või mobiilselt seadmelt pääseda ligi teise kompuutri töölaua kasutajaliidesele. Seega Sa saad oma Raspberry Pi minikompuutrile ka eemalt ligi: Sa näed oma eemalasuvas kompuutris või mobiilses seadmes eraldi akna sees Raspberry Pi (Raspbian Stretch) töölauda. Sa võid seal eemal töötada nii nagu Sa töötaksid otse Raspberry Pi endaga. VNC Server (RealVNC kompaniist) annab Sinu Raspberry Pi graafilisele töölauale eemalt ligipääsu nii nagu Sa istuksid otse tema ees.

Raspberry Pi tuleb koos VNC Serveriga, aga Sa pead ta ise sisse lülitama - seda soovi korral. Kui Sa lülitad ta sisse, siis ta stardib automaatselt iga kord kui Sa oma Raspberry Pi minikompuutri käivitad. Et teda sisse lülitada, vali 'Menu > Preferences > Raspberry Pi Configuration' menüüpunkt, seejärel ava Interfaces vaheleht ja veendu, et VNC oleks lubatud (Enable) - pilt. Seejärel et saada VNC Viewer rakenduse abil eemalt oma Raspberry Pi minikompuutri töölauale ligi, pead kõigepealt siin Raspbian opsüsteemis klikkima üleval VNC ikoonile, et avada VNC Server dialoogiakent, kus märgi üles see vajalik privaatne IP aadress (siin punase ringi sees) - pilt.

Pärast seda lae tollel seadmel, millelt Sa tahad oma Raspberry Pi seadmele eemalt ligi saada, alla VNC Viewer tarkvara, tee seda RealVNC veebsaidi kaudu. Sisesta seal oma üles märgitud privaatne IP aadress VNC Viewer aknasse ja Sa pääsedki oma Raspberry Pi minikompuutri töölauale eemalt ligi.

Märkus: Kui Sa tahad eemalt üle Interneti ligi saada, siis pead veel mõned sammud tegema - ingliskeelne info sellest seal.



Menüü 'Games' (pilt): Siin on siis kaks asja - Minecraft Pi ja Python Games. See Minecraft Pi on spetsiaalne versioon, mis loodi just Raspberry Pi seadmete jaoks. Minecraft on üsna populaarne mäng ja ta tuleb siia koos programmeerimise kasutajaliidesega. See tähendab, et Sa võid kirjutada Python koodis käskusid ja skripte, et ehitada ise asju juurde ning need lisatakse automaatselt mängu - hea võimalus Python'it õppida!



Menüü 'Accessories' vahendid: Avame siit näiteks Kalkulaatri (Calculator) - pilt.

Calculator


Avame selle 'Accessories' menüü kaudu lihtsa Text Editor tekstiredaktori (üsna sarnane Windowsi Notepad'iga) - pilt.

Nii 'Accessories' menüü kui ka ülevalt nupupaneelilt (Tegumirealt) võime avada 'File Manager' akna (vaata järgmist pilti). Linuxi failisüsteem on "puu struktuuriga". Ühesõnaga Raspberry Pi failisüsteem on paigutatud hierarhilisse kataloogi struktuuri. See tähendab, et failisüsteem on struktureeritud kataloogide (kaustade) seeriatena, mis hargnevad ühestainsast kataloogist. Diagrammina sarnaneb see süsteem puule. Et seda puu analoogi järgida, siis ainuke kataloog, millest luuakse kataloog, nimetatakse root. Juure taseme kataloogi esitatakse lihtsalt kaldkriipsuna /.

Seega failisüsteemi juureks on "/". Suvalise faili linkide seeria puul (eraldatud "/" sümboliga) on tema "tee" ehk siis pi kasutajakonto iga fail omab järgmist teed: "/home/pi/<faili nimi>". Pi kasutajakonto kodukataloogiks ("home directory") on "/home/pi". Sa võid alati viidata oma kodukataloogi failidele nii et lisad tee nime ette "~" sümboli, näiteks kui Sul on /home/pi kataloogis "kana" nimeline fail ja kui Sa logisid süsteemi kui pi kasutaja, siis võid viidata antud failile tippides "~/kana" sõltumata sellest et kus kataloogis (töökataloogis) Sa parasjagu asud. Juurkataloogiks on üksainus kaldjoon ("/"). Et minna üle sinna juurkataloogi, tehes ta oma töökataloogiks, peab sisestama järgmise käsu: cd /

Märkus: Neid käskusid kasutame ainult siis kui me töötame terminalis. Me saame ka ilma selle terminalita oma katalooge avada ja neis navigeerida - hiire ja klaviatuuri abil - graafilises kasutajaliideses:

Me saame ka ilma selle terminalita oma katalooge avada ja neis navigeerida


'Accessories' menüü kaud võime avada ka Terminali. Selle võib avada ka ülevalt tegumipaneeli kaudu - pilt. Terminal (või 'käsurida/käsuviip') lubab kasutajal tekstiekraanil oma süsteemi kontrollida ja sellega töötada. Raspberry Pi minikompuutris (jooksutab Raspbiani) on terminali rakenduseks LXTerminal, mida tuntakse ka 'terminal emulator' nime all. Terminali vaikimisi kasutajakonto pi käsuviibaks on pi@raspberrypi: ~ $ - pilt. Kui Sa loosid ka mingi muu kasutajakonto (näiteks lit) ja logid nüüd tema kontoga süsteemi sisse ning avad seal selle terminali akna, siis sisaldab see käsurida ka selle kasutajakonto nime, näiteks lit@raspberrypi: ~ $.

Terminalis käivitati käsk.... - pilt.



Menüü 'Preferences': Antud menüü kaudu saame oma graafilist kasutajaliidest seadistada, installeerida uut tarkvara (pakette) jne:

Menüü 'Preferences'


'Preferences > Add / Remove Software' menüüpunkt lubab meil ka graafilise kasutajaliidese kaudu uut tarkvara installeerida ja olemasolevat süsteemist eemaldada (uninstallida). See uus graafiline pakettide juhtija on Gnome Packages rakenduse modifitseeritud versioon, mis lubab Sul oma Pi mini-kompuutris lisada või eemaldada tarkvara. Antud akna vasemas paanis kuvatakse kategooriate loetelu ja seal ülaosas on ka otsingukast – tipi sinna vajalik otsingutermin, et leida mingit paketti või vahendit. Parempoolses paanis kuvatakse siis märgistatud kategooria alla kuuluv tarkvara. Iga tarkvara või vahendi ees asub kontrollruut, juhul kui selles ruudus on "linnuke" juba olemas, siis on antud tarkvara Sinu süsteemi juba installeeritud. Tarkvara, mida ei ole installeeritud, nende ees olevad ruudud on aga tühjad. Kliki lihtsalt sellele ruudule, et sinna linnukest panna või siis et seda sealt ära koristada ja seejärel kliki all Apply nupule, et antud tarkvara kas installeerida või siis uninstallida. Sa võid vajalikul tarkvaral ka hiire paremkliki teha, et valida siis ilmuvast kontekstmenüüst sobiv käsk:

Install ja uninstall


Sa ei saa ühel- ja samal ajal pakette installeerida ja uninstallida, ühesõnaga Sa võid ühe "Apply" abil kas ainult installida või siis uninstallida. Kui Sa alustad siitkaudu tarkvara installeerimist või süsteemist eemaldamist, siis võidakse kinnituseks ka parooli küsida. Kui Sa märgistad paremal mingi tarkvara (st lihtsalt klikid temal), siis ilmub akna allaossa ka antud tarkvara lühike kirjeldus.

Install ja uninstall - 2


Sa võid seega Raspbian Stretch süsteemis tarkvara installeerida või desinstalleerida (uninstallida) kahe meetodiga:

* Sellesama ülaltoodud 'Add / Remove Software' akna kaudu - graafilise kasutajaliidese kaudu.

* Terminali käsuviiba kaudu, näiteks paketi installeerimiseks:

sudo apt-get update
sudo apt-get install <Paketi-Nimi>


või paketi eemaldamiseks:

sudo apt-get purge <Paketi-Nimi> või siis sudo apt-get remove <Paketi-Nimi>
sudo apt-get clean
sudo apt-get autoremove



Märkus: Raspbian "Stretch" jaoks pakutava tarkvara kohta saad rohkem infot ka Internetist:

* Kategooriate kaupa info: ""List of sections in "Stretch""

* Tarkvara pakettide kohta käif info: ""Software Packages in "Stretch""



'Preferences > Appearance Settings' menüüpunkt: Menüü 'Preferences > Appearance Settings' akna Desktop vahelehe kaudu saame siis muuta töölaua enda välimust (värv, töölaua elementide teksti värv, taustapildi paigutus, taustapilt ise ja võimalus lisada siitkaudu töölauale ka Documents ning Mounted Disks ikoonid); vahelehe Menu Bar kaudu saame seadistada ekraani ülaääres asuvat menüüriba; System vahelehe kaudu saame muuta süsteemi enda fonti ja hiirekursori suurust ning Defaults vahelehe kaudu võime need vaikimisi parameetrid kehtestada suurte, keskmiste ja väikeste displeide jaoks. Muideks süsteemi enda taustapildid asuvad vaikimisi /usr/share/pixel-wallpaper kataloogis ja Sa võid sinna ka enda taustapilte lisada - pilt.


'Preferences > Main Menu Editor' menüüpunkt lubab meil seda Peamenüüd ennast konfigureerida, sinna uusi elemente ja rakendusi lisada või siis olemasolevaid eemaldada, nende järjestust muuta jne - pilt.


'Preferences > Raspberry Pi Configuration' menüüpunkt: Selle 'Raspberry Pi Configuration' akna kaudu saad siis oma Rasberry Pi minikompuutrit kofigureerida, näiteks:

* Parooli muuta, süsteemi vaikimisi kasutajanimeks on pi ja vaikimisi parooliks on raspberry - see parool tuleks kohe pärast Raspbian esmast installeerimist ära muuta - seda vaikimisi kasutaja "pi" jaoks. Parooli muutmisest ja uue kasutajakonto loomisest tuleb siin edaspidi juttu.
* Valida seda et kas pärast Pi käivitamist buuditakse otse graafilisele töölauale või siis terminali, vaikimisi buuditakse graafilisse kasutajaliidesesse - "To Desktop" või siis "To CLI" (Command Line Interface ) raadionupp.
* Kas pärast buutimist kuvatakse ka süsteemi sisselogimise aknake või siis buuditakse otse töölauale (ilma kasutajanime ja parooli nõudmata) - "Auto login" parameeter. Kui see Login as user 'pi' on märgistatud, siis buutimisel kasutajanime ja parooli ei nõuta. Seda tuleb muuta ja edaspidi tuleb sellest ka juttu - TURVALISUS eelkõige!
* Muuta ekraani resolutsiooni.
* Muuta lokaalset asukohta ja ajatsooni.
* Klaviatuuri paigutust.
* Jne...


Oma pi kasutajakonto parooli muutmine graafilise kasutajaliidese kaudu



Töölaual tehti paremklikk - pilt.


Juhul kui Sul oli 'Raspbian Stretch' operatsioonisüsteemi installeerimisel traadiga (Ethernet) võrguühendus, siis võid ekraani paremas ülanurgas asuva WiFi ikooni kaudu ühendada end traadita võrku:

Juhul kui Sul oli 'Raspbian jessie Pixel' operatsioonisüsteemi installeerimisel traadiga (Ethernet) võrguühendus, siis võid ekraani paremas ülanurgas asuva WiFi ikooni kaudu ühendada end traadita võrku



Klikiti kuupäeva- ja kellaja ikoonile - pilt.



Uuenda ja värskenda regulaarselt oma RASPBIAN operatsioonisüsteemi:

Sellega värskendad Raspbian operatsioonisüsteemi tarkvarapaketidi, saad kätte kõik turvaparandused ja ka uusima firmware. Tees seda REGULAARSELT, sest see hoiab Sinu süsteemi ajakohasena ja see on põhiliselt samaväärne kõige hilisema operatsioonisüsteemi image'ga, mis on saadaval raspberrypi.org/downloads allalaadimise veebilehel.

Kliki üleval vasemal nupuribal "Terminal" nupule, et avada terminali akent.

sudo apt-get update käsk uuendab / värskendab süsteemi paketid, st asendab need uuemate versioonidega (seda tehakse /etc/apt/sources asuva failide loetelu alusel). Pakettide uuemad versioonid saadakse pakettide hoidlatest (repositories).

sudo apt-get upgrade käsk värskendab kõik süsteemi installitud tarkvara paketid.


Et oma tarkvara värskendada ja et laadida alla ka turvavärskendused, ava terminal, sisesta sinna alltoodud käsud ning vajuta iga käsu järel ENTER. Oota kuni ühe käsu täitmine lõpetatakse ja kui ilmub uuesti see rohelist värvi terminali käsuviip (pi@rasbperrypi:~ $), siis sisesta järgmine käsk ning vajuta ENTER jne. Kui pärast mõne alltoodud käsu käivitamist ilmub tema täitmise protsessis akna käsuviibale ka Y/N küsimus, siis vajuta Y klahvi ja seejärel jälle ENTER klahvi, et edasi minna.

sudo apt-get update

sudo apt-get upgrade

sudo apt-get clean



Aga Sa võid seda teha ka järgmise käsu abil:

sudo apt-get update && sudo apt-get upgrade


Uuenda oma tarkvara kohe (!) ja tee seda ka edaspidi. Kogu see värskendamise protsess näeb siis välja umbes taoline: pilt,................... pilt,.................... pilt,................... pilt,................... pilt ................ja.............. pilt. (Märkus: Sa võid pärast kõikide värskenduste kättesaamist lisaks ka sudo apt-get clean käsu sisestada ja ENTER vajutada.)



Tarkvara installeerimine ja süsteemist eemaldamine (apt-get abiga):

Sa saad uut tarkvara laadida alla Pi Store (Pi Poe) kaudu. Kuid Sa võid seda ka terminali kaudu teha - apt-get käsuga. Et installida mingit tarkvara, ava terminal ja sisesta sinna sudo apt-get install <package-name> (kus <package-name> on see tarkvara/pakett, mida Sa tahad installeerida) ning vajuta ENTER. Vahepeal ilmub terminali ka Y ja N küsimus, kus vajuta "Y" klahvi ning vajuta seejärel jälle ENTER. Uuenda oma tarkvara kohe (!) ja tee seda ka edaspidi.

Aga sudo apt-get remove <package-name> (või siis sudo apt-get purge <Paketi-Nimi>) eemaldab ehk uninstallib programmi/paketi süsteemist, näiteks sudo apt-get remove clamav käsk eemaldab ClamAV antiviiruse.

Pärast mingi paketi eemaldamist kasuta alati ka sudo apt-get clean käsku (kustutab vahemälu) ja lisaks ka sudo apt autoremove käsku, et kustutada juba süsteemist eemaldatud pakettidest järelejäänud ja nendest sõltuv olnud "praht".



Süsteemi logimine, pi kasutaja, root kasutaja ja sudo käsk ning parooli muutmine:

Pärast opsüsteemi installi logitakse Sind automaatselt sisse. Raspbian operatsioonisüsteemi vaikimisi kasutajanimeks on pi ja vaikimisi parooliks on raspberry. Seda parooli läheb Sul mõnikord vaja, st Sa pead selle sisestama kui seda nõutakse, näiteks terminalis mõne käsu täitmisel.

sudo ("super user do") - see käsk valitseb kõiki. Selle, ühe tähtsama käsuga, saad toimetada nagu süsteemiadministraator või super-kasutaja.

Linux'is on spetsiaalne kasutaja, tuntud kui superkasutaja ehk administraator (superuser) ja kelle kasutajanimeks on tavaliselt root. Sellel superkasutajal on praktiliselt piiramatu juurdepääs kompuutrile ja ta võib peaaegu kõike teha. Sa ei logi tavaliselt arvutisse kui root kasutaja, aga Sa võid sudo käsku kasutada, et tagada endale administraatori (superkasutaja) õigused. Kui Sa logid Raspberry Pi miniarvutisse sisse kui pi kasutaja, siis Sa logid sisse kui tavaline kasutaja. Aga Sa võid käivitada käskusid kui root kasutaja, kasutades selleks sudo käsku (sisestad selle sudo käsu enne programmi, mida Sa soovid käivitada). Näiteks kui Sa tahad oma olemasolevat tarkvara uuendada / värskendada, siis pead terminali sisestama sudo apt-get update käsu . (Sa võid käivitada ka superkasutaja shell'i ja seda sudo su käsu abil, aga tee seda ainult siis kui oled kogenud kasutaja.) Ühesõnaga Raspberry Pi omab vaikimisi kahte kasutajakontot: pi ja root.


Kui Sa oled sisseloginud kasutaja, siis võid oma parooli muuta ka otse, ilma seda sudo käsku kasutamata. Ava terminal, sisesta sinna passwd käsk ja vajuta ENTER. Seejärel sisesta oma käesolev parool ja pärast seda kaks korda uus parool. Parooli sisestamisel sümboleid ei kuvata ja kui Sa tegid kõik õieti, siis näed õnnestumise sõnumit (passwd: password updated successfully).

Oma pi kasutajakonto parooli muutmine graafilise kasutajaliidese kaudu: Ava Peamenüüs 'Preferences > Raspberry Pi Configuration' menüüpunt ja kliki "System" vahelehel sellele Change Password... nupule ning loo endale uus parool. Et seda automaatset süsteemi sisselogimist tühistada, korista siinsamas ka see linnuke sellest Login as user 'pi' ruudust ära. Pärast seda pead Raspberry Pi käivitamisel sisestama selle uue parooli oma pi kasutajakonto jaoks:

Oma pi kasutajakonto parooli muutmine graafilise kasutajaliidese kaudu


Kasutajad: Vaikimisi pi kasutaja Raspbian'is on sudoer. Kaustas /etc/sudoers asuv fail kontrollib seda et kes võivad milliseid käskusid käivitada ja samuti juhtida erilisi asju, näiteks seda et kas kasutaja peab mingi käsu käivitamisel ka parooli sisestama. See annab talle võimaluse käivitada käskusid kui root siis kui käsu ette sisestatakse sudo käsk ja lülituda ümber ka root kasutajaks sudo su käsu abil. (Sa võid kuua ka uusi kasutajaid käsu adduser abil.)



Kaustadele ja failidele ligipääsu saamine [juhul kui Sulle ilmub "Access Denied" ("Permission Denied") teade]:

Kui Sulle ilmub mingi faili või kataloogi avamisel või siis faili redakteerimisel teade "juurdepääs keelatud" ("Access Denied" / "Permission Denied"), siis tuleb teada käskusid ja võtmeid, mis selle juurdepääsu Sulle kindlustaksid. Näiteks kui Sa tahad mingi faili üle täiskontrolli saada, siis sisesta terminali aknasse järgmises formaadis käsk:

sudo chmod a+rwx faili nimi või faili täistee

Näiteks ntp.conf failile ligipääsu ja tema üle täiskontolli saamiseks tuleb sisestada järgmine käsk: sudo chmod a+rwx /etc/ntp.conf

ntp.conf


Kausta etc üle täiskontrolli kindlustamise näide: sudo chmod a+rwx /etc

Kausta etc üle täiskontrolli kindlustamise näide


Tähendused:

sudo ("super user do") - see käsk valitseb kõiki. Selle, ühe tähtsama käsuga, saad toimetada nagu süsteemiadministraator või super-kasutaja.

Kordan: Linux'is on spetsiaalne kasutaja, tuntud kui superkasutaja ehk administraator (superuser) ja kelle kasutajanimeks on tavaliselt root. Sellel superkasutajal on praktiliselt piiramatu juurdepääs kompuutrile ja ta võib peaaegu kõike teha. Sa ei logi tavaliselt arvutisse kui root, aga Sa võid kasutada sudo käsku, et tagada endale administraatori (superkasutaja) õigused. Kui Sa logid Raspberry Pi miniarvutisse sisse kui pi kasutaja, siis Sa logid sisse kui tavaline kasutaja. Aga Sa võid käivitada käskusid kui root kasutaja, kasutades selleks sudo käsku (sisestad selle sudo käsu enne programmi, mida Sa soovid käivitada). Näiteks kui Sa tahad oma olemasolevat tarkvara uuendada / värskendada, siis pead terminali sisestama sudo apt-get update käsu . (Sa võid käivitada ka superkasutaja shell'i ja seda sudo su käsu abil, aga seda tee ainult siis kui oled kogenud kasutaja.)


chmod - muudab kausta / faili õigusi (juurdepääsu sellele)

a - igaüks saab loa

+ Lisab/lülitab loa sisse
Eemaldab/lülitab loa välja

r - Lugemise luba
w - Kirjutamise luba
x - Täitmise luba
X - Spetsiaalne maagiline luba kaustade jaoks

ls -l Loetleb lubadega failid




Raspberry Pi minikompuutriga väliste salvestusseadmete (USB mälupulgad & USB kõvakettad) kasutamine:

Alates Raspbian (Jessie) versioonist mountitakse Sinu USB mälupulgad ja USB kõvakettad automaatselt siis kui Sa torkad nad Rapberry Pi miniarvuti mingisse USB porti. Raspberry Pi mountib mõnede populaarsete failisüsteemidega, näiteks nagu FAT (FAT32), NTFS ja HFS+, välised USB draivid automaatselt ja avab need kettad /media/pi/<KETTA-TÄHIS> asukohas. Kui Sa logisid süsteemi sisse mingi teise kasutajakonto all, siis avatakse need välised kettad /media/<KASUTAJANIMI>/<KETTA-TÄHIS> asukohas. Alltulev pilt näitab seda et süsteemi logiti sisse tlx kasutajakontoga ja et väline USB kõvaketas avati /media/tlx/My Passport asukohas:

My Passport


Kui tegemist on FAT (FAT32) failisüsteemiga välise kettaga, siis temaga probleeme ei ole, Sa saad sinna oma faile salvestada, kopeerida, siirdada ja vastupidi. Aga kui Sa ühendad Raspberry Pi seadmega NTFS failisüsteemiga välise USB mälupulga või USB kõvaketta, siis võib nii juhtuda, et see küll mountitakse, aga Sa ei saa sinna midagi salvestada ja vastupidi - ilmub veateade. Sel juhul ava terminali aken ja sisesta sinna alltoodud käsk ja vajuta ENTER:

sudo apt-get install ntfs-3g


Kui Sinu väline USB draiv on formaaditud aga exFAT failisüsteemi, siis installeeri exFAT driaiver ja sisesta terminali järgmised käsud ning vajuta iga käsu järel ENTER:

sudo apt-get update
sudo apt-get install exfat-fuse



Kui Sinu väline USB draiv küll mountitakse, aga Sa ei saa seda kasutada, st Sa ei saa sinna midagi salvestada või sealt midagi Raspberry Pi seadmesse üle tuua ja Sa saad sellise üritamise puhul näiteks "Access Denied" ("Permission Denied") veateate, siis tee järgmist:

* Ava File Manager aken ja vaata, et mis selle mountitud välise draivi kaustatee on, näiteks /media/pi/D2BEDDB7BEDD93F7 ja jäta see aken lahti, et sealt oleks mugav seda kaustateed terminali aknasse kopeerida;

* Seejärel ava terminal ja sisesta sinna alltoodud käsk, kuhu kopeeri ka selle USB draivi kaustatee ("aadress") ja vajuta ENTER:

sudo chmod a+rwx /media/pi/D2BEDDB7BEDD93F7


Selle käsuga saad Sa endale antud välise USB draivi üle kõik vajalikud õigused...

Kui Sa kasutad oma Raspberry Pi seadmega ka USB jaoturit ehk laiendust (hub'i), et selle kaudu korraga mitut välist seadet kasutada, siis osta endale selline USB jaotur, mis saab toidet seinast (vooluvõrgust).

Et oma välist USB ketast / mälupulka turvaliselt Raspberry Pi minikompuutrist eemaldada, kliki ekraani paremas ülanurgas asuvale ketta ikoonile ja seejärel kliki ilmuvas rippmenüüs oma välisele USB draivile:

Draivi turvaliselt eemaldamine



Kuidas lisada töölauale uut kiirkorraldust ehk otseteed?

Et Raspbian operatsioonisüsteemis lisada uut töölaua kiirkorraldust, tee töölaual paremklikk ja loo uus fail ning pane tema faililaiendiks "desktop", näiteks MinuRakendus.desktop

Pärast seda ava see fail tekstiredaktoris ja lisa sinna alltoodud sisu:

[Desktop Entry]
Name=Rakenduse nimi
Comment=Suvaline kommentaar
Icon=/usr/share/pixmaps/openbox.xpm
Exec=/usr/bin/MinuRakendus
Type=Application
Encoding=UTF-8
Terminal=false
Categories=Application;


Name – rakenduse nimi, st see nimi, mida näidatakse selles kiirkorralduses
Comment – Sa võid sinna lisada suvalise kommentaari
Icon – ikooni faili, mida Sa antud kiirkorralduse jaoks kasutad, kaustatee. See võib olla Sinu enda ikoon või siis lisa mingi sobiv /usr/share/pixmaps/ kaustast.
Exec – antud rakenduse täitmisfaili kaustatee, st kus see rakendus ise asub, näiteks Exec=/usr/bin/leafpad
Categories – selle võid ka lisamata jätta. Ja kui Sa lisad ta, siis võid sinna panna endale sobiva kategooria, näiteks: Categories=None; (st kategooria puudub) või Categories=Utility; või siis Categories=Games;Education; jne...

Salvesta see fail ja nüüd võid selle uue kiirkorraldusega oma rakenduse otse töölaualt käivitada.

Etteotsa




Raspberry Pi minikompuutri kella õigeks seadmine ja kuupäeva ning kellaaja sünkroniseerimine:

The Raspberry Pi ei oma RTC (Real Time Clock) moodulit ja ta ei suuda ilma toiteallikata kuupäeva ning kellaaega säilitada. Ühesõnaga Raspberry Pi ei oma reaalset kellaaega. Kui Sinu Raspberry Pi ei ole Internetti ühendatud, siis on kehvasti ja ainsaks variandiks on RTC mooduli ostmine ning installeerimine. RTC kiibil on oma batarei, et salvestada tegelikku kellaaega isegi siis kui seade ei saa toidet. Selline kiip maksab kusagil 10$ ja seepärast pole seda ka odavasse Raspberry Pi miniarvutisse lisatud.

Aga kui Internetiühendus on olemas, siis saab teda sünkroniseerida kuupäeva ja kellaaja aja-serverist.

Kui Sa installid oma Raspberry Pi minikompuutrisse Raspbian Stretch (või mingi muu opsüsteemi), siis näed, et Sinu masina kell näitab "aiateibaid". Sa võid küll terminali kaudu selle kellaaja õigeks sättida, aga pärast minikompuutri restarti või sisselülitamist, on see kellaaeg jälle vale. Ka ei aita graafilise kasutajaliidese kaudu see ajatsooni jms määramine, sest meie regiooni jaoks ei ole seal lihtsalt midagi valida.


Kui Sa tahad, et see kellaja näitamine saaks korda, siis tee järgmist (näide Raspbian operatsioonisüsteemi põhjal):


1) Installi ntp nimeline pakett:

Network Time Protocol daemon (ntpd) on operatsioonisüsteemi programm, mis korrigeerib süsteemi aega ja süngib selle aja-serveriga kasutades selleks NTP (Network Time Protocol) protokolli. Ava terminal, sisesta järmine käsk ja vajuta ENTER:

sudo apt-get install ntp

Kuna Raspbian uuem versioon omab ka ise eelinstallitud ajasünkimise teenust, siis tuleb see nüüd välja lülitada, sest neid mõlemat korraga kasutada ei saa. Sisesta terminali järgmised käsud ja vajuta iga käsu järel ENTER:

systemctl stop systemd-timesyncd
systemctl disable systemd-timesyncd
​/etc/init.d/ntp stop
​/etc/init.d/ntp start



2) Redigeeri ntp konfiguratsiooni faili ja lisa sinna õiged NTP teenused (NTP servers):

* Mine page pool.ntp.org veebsaiti ja kliki seal paremal "Active Servers" all Europe lingile. Seejärel kliki uues lehes allpool ajatsoonide loetelus Estonia lingile. Sa näed seal veebilehe ülaosas saadaolavaid servereid, kopeeri need kusagile tekstifaili või jäta see veebileht NTP serverite hilisemaks kopeerimiseks avatuks. Sa näed seal veebilehel näiteks selliseid NTP servereid:

server 1.ee.pool.ntp.org
server 1.europe.pool.ntp.org
server 0.europe.pool.ntp.org


Märkus: Sa võid alternatiivina minna ka sinna veebilehele ja klikkida seal allpool europe.pool.ntp.org lingile. Seejärel kliki järgmisel lehel selles loetelus jälle Estonia lingile jne....


* Nüüd lisa need leitud serverid sinna ntp konfiguratsiooni faili. Ava terminali aken, sisesta alltoodud käsk ja vajuta ENTER. Sellega avatakse see meile vajalik ntp.conf fail sealsamas tekstiredaktoris. (Kui Sult küsitakse terminalis mingi käsu käivitamisel parooli, siis on selleks vaikimisi parooliks raspberry - juhul kui Sa seda ise muutnud ei ole):

sudo chmod a+rwx /etc/ntp.conf
sudo nano /etc/ntp.conf


Märkus: Sellega Sa avad selle ntp.conf faili terminali command-line nano tekstiredaktoris.


!!! Kui Sa ei oska käsurea nano tekstiredaktoris seda ntp.conf faili redakteerida, siis ava File Manager ja otsi seal see ntp.conf fail üles - ta asub etc/ kataloogis. Enne seda pead terminalis muidugi selle sudo chmod a+rwx /etc/ntp.conf käsu käivitama ja alles pärast seda saad seda ntp.conf faili muuta ning salvestada!


Nüüd otsi selles avatud ntp.conf failis üles need read, mis algavad sõnadega "pool" või "server" (alates "Please consider joining the # pool:..." märkusest). Asenda need read sealt pool.ntp.org veebsaidist saadud serveritega. Pärast seda keri selles ntp.conf failis natuke allapoole ka pane nende kahe, siin kohe allpool näidatud, rea ette # sümbolid:

restrict 127.0.0.1
restrict ::1


Näiteks minu puhul nägi selle ntp.conf faili konfiguratsioon pärast redakteerimist välja selline:

Näiteks minu puhul näeb see konfiguratsioon nüüd välja järgmine


Kui valmis, siis salvesta see ntp.conf fail.


3) Nüüd saad oma ntp teenuse restartida, sisesta terminali alltoodud käsk ja vajuta ENTER.

sudo /etc/init.d/ntp restart


4) Seejärel vali Raspbian Stretch graafilises kasutajaliideses õige ajatsoon.

* Ava peamenüüs 'Preferences > Raspberry Pi Configuration' menüüpunt:

Ava Peamenüüs 'Preferences > Raspberry Pi Configuration' menüüpunt


* Ava "Localisation" vaheleht, kliki seal 'Set Timezone...' nupule ja vali ilmuvas aknakeses "Europe" ning "Tallinn" ja kliki OK. Kliki jälle OK, et seda akent sulgeda:

Ava "Localisation" vaheleht...


5) Tee Raspberry Pi miniarvuti restart ja kontrolli kuupäeva ning kellaaega...

Tee Raspberry Pi miniarvuti restart ja kontrolli kuupäeva ning kellaaega...


Ka terminali aknas saab seda kellaaega ja kuupäeva kontrollida: date käsuga:

Ka terminali aknas saab seda kellaaega kontrollida: date käsuga


!!! Kui Sa lülitad Raspberry Pi minikompuutri välja ja kui Sa järgmine kord ta uuesti käivitad ning vaatad töölaua paremasse ülanurka, siis näed, et seal on ikkagi vale kellaaeg ning kuupäev. See aeg seal on see aeg, mis oli siis kui Sa viimati oma miniarvuti välja lülitasid. Aga lahti pole midagi, sest mõne minuti pärast (Internetiühenduse olemasolul) see kellaaeg ja küüpäev sünkroniseeritakse automaatselt ja kõik saab jälle korda. Sa ei pea ise enam midagi tegema.

Etteotsa




!!! Raspberry Pi ja TURVALISUS:

Kuigi Linux-põhised kompuutrid, näiteks nagu Raspberry Pi, kannatavad suhteliselt vähe pahatahtlike rünnakute all, tuleb siiski näiteks ka Raspberry Pi minikompuutri kaitsmisse suhtuda väga tõsiselt. Seda eriti just siis kui Sa oled temaga Internetiühenduses või kui Sa oled lubanud oma Raspberry Pi seadmele ka eemalt ligisaamise. On avastatud näiteks pahavara, millega nakatatakse Rasberry Pi seadmed ja seejäral kasutatakse neid miniarvuteid krüptovaluuta kaevandamiseks. Selline pahavara kasutab Raspberry Pi seadme avatud SSH porti ja Rasberry Pi vaikimisi "pi" kasutajakontot ning tema vaikimisi "raspberry" parooli.


1) Uuenda ja värskenda regulaarselt oma RASPBIAN operatsioonisüsteemi:

Sellega värskendad Raspbian operatsioonisüsteemi tarkvarapaketidi, saad kätte kõik turvaparandused ja ka uusima firmware. Tees seda REGULAARSELT, sest see hoiab Sinu süsteemi ajakohasena ja see on põhiliselt samaväärne kõige hilisema operatsioonisüsteemi image'ga, mis on saadaval raspberrypi.org/downloads allalaadimise veebilehel.

Et oma tarkvara värskendada ja et laadida alla ka turvavärskendused, ava terminal, sisesta sinna alltoodud käsud ning vajuta iga käsu järel ENTER. Oota kuni ühe käsu täitmine lõpetatakse ja kui ilmub uuesti see rohelist värvi terminali käsuviip (pi@rasbperrypi:~ $), siis sisesta järgmine käsk ning vajuta ENTER jne. Kui pärast mõne alltoodud käsu käivitamist ilmub tema täitmise protsessis akna käsuviibale ka Y/N küsimus, siis vajuta Y klahvi ja seejärel jälle ENTER klahvi, et edasi minna.

sudo apt-get update

sudo apt-get upgrade

sudo apt-get clean



Märkus: SSH (Secure Shell / Secure Socket Shell) võrguprotokolli & tarkvara kasutamine on peamisi mooduseid Raspberry Pi seadmele kaugelt ligisaamiseks (kaugsisselogimiseks). SSH pakub vaikimisi ainult käsurea keskkonda ja ta töötab klient-server põhimõttel: Sinu Raspberry Pi seadmes on SSH server ja teises kompuutris on SSH klient.
Alates aastast 2016 on ka see SSH port vaikimisi suletud. Sa võid vajadusel oma Raspberry Pi seadmele üle SSH kaugühenduse / kaugjuurdepääsu kindlustamiseks ka selle SSH uuesti sisse lülitada: loo ilma faililaiendita "SSH" nimeline tekstifail ja pane ta oma SD kaardi boot kataloogi. Sa võid seda teha ka Raspbian graafilise töölaua kaudu, valid Peamenüüst 'Preferences > Raspberry Pi Configuration' menüüpunkti, avad seejärel 'Interfaces' vahelehe ja aktiveerid SSH järel tuleva 'Enable' raadionupu. Kaugjuurdepääsu kasutamisel loo enda Raspberry Pi kasutajakontole võimalikult tugevam parool.



2) Muuda oma pi vaikimisi parooli (raspberry):

See uus Unix parool peab sisaldama vähemalt kaheksat sümbolit, milledest kaks peavad olema mitte-alfabeetilised sümbolid. Unix on registritundlik ja seega soovitaks parooliks kasutada ainult väiketähtesid. Tee järgmist:

* Ava terminali aken ja sisesta sinna sudo raspi-config käsk ning vajuta ENTER.
* Vali ilmuvast menüüst Change User Password (see ongi juba vaikimisi märgistatud) ja vajuta lihtsalt ENTER.
* Vajuta jälle ENTER.
* Seejärel sisesta uus UNIX parool ja vajuta ENTER. Pärast seda kinnita see, sisestades veelkord selle uue parooli teist korda ja vajuta jälle ENTER:

Pärast seda kinnita see, sisestades veelkord selle uue parooli teist korda ja vajuta jälle ENTER


* Pärast seda näed akent, kus on "Password changed successfully" teade ja vajuta selle peale jälle ENTER. Sulge see süsteemi konfigureerimise aken.


Märkused: Kui Sa oled sisseloginud kasutaja, siis võid oma parooli muuta ka otse, ilma seda sudo käsku kasutamata. Ava terminal, sisesta sinna passwd käsk ja vajuta ENTER. Seejärel sisesta oma käesolev parool ja pärast seda kaks korda uus parool. Kui Sa tegid kõik õieti, siis näed õnnestumise sõnumit (passwd: password updated successfully):

Ava terminal, sisesta sinna passwd käsk ja vajuta ENTER


Oma pi kasutajakonto parooli muutmine graafilise kasutajaliidese kaudu: Ava Peamenüüs 'Preferences > Raspberry Pi Configuration' menüüpunt ja kliki "System" vahelehel sellele Change Password... nupule ning loo endale uus parool. Et seda automaatset süsteemi sisselogimist tühistada, korista siinsamas ka see linnuke sellest Login as user 'pi' ruudust ära. Pärast seda pead Raspberry Pi käivitamisel sisestama selle uue parooli oma pi kasutajakonto jaoks:

Oma pi kasutajakonto parooli muutmine graafilise kasutajaliidese kaudu


!!! Terminalis parooli sisestamise ajal Sa ei näe neid sisestatavaid sümboleid (st tekstikursor seisab paigal) - seda turvalisuse pärast!



3) Muuda seda vaikimisi pi kasutajanime, et tõsta Raspberry Pi turvalisust:

Loome uue kasutajakonto ja paneme tema nimeks näiteks lit ning tee selleks järgmist:

* Ava Raspberry Pi terminali aken ja sisesta sinna sudo adduser <Sinu uus kasutajanimi> (näiteks sudo adduser lit - see lit ongi siis uueks kasutajanimeks). Seejärel vajuta ENTER.

* Sisesta selle uue kasutaja jaoks parool ja vajuta ENTER. Seejärel sisesta see parool uuesti, et seda kinnitada ja vajuta ENTER.

[Märkus: Kui Sa loosid varem selle vaikimisi pi kasutajakonto jaoks uue parooli (eelpool punkt kahes kirjeldatud meetodiga), siis võid sedasam parooli ka selle uue kasutajakonto jaoks kasutada, ühesõnaga sisesta siia seesama parool. Sel juhul kasutad Sa ühte- ja sama parooli nende mõlemate kontode puhul - lihtsam meeles pidada. Seda loomulikult sel juhul kui Sa jätad ka selle vaikimisi pi kasutajakonto alles - praegu soovitatav.]


* Seejärel palutakse Sul lisada ka oma täisnimi, telefoninumber jne. Sa võid selle kõik ka tegemata jätta ja vajuta iga kord lihtsalt ENTER.

* Pärast seda ilmub teade ‘is this information correct [Y/N]’, mille puhul vajuta ‘Y’ klahvi ja seejärel ENTER:

Pärast seda ilmub teade ‘is this information correct [Y/N]’, mille puhul vajuta ‘Y’ klahvi ja seejärel ENTER


Selle uue kasutaja kodukataloogiks saab siis olema /home/<uus_kasutaja>/ (antud näite puhul siis /home/lit/).

Selle uue kasutaja kodukataloogiks saab siis olema /home/<uus_kasutaja>/


* Et anda oma uuele kasutajale ka süsteemiadministraatori kõik õigused, lisa ta sinna sudo gruppi, sisesta terminali sudo adduser lit sudo käsk ja vajuta ENTER.

* Nüüd logi oma uue kasutajanime ja parooliga süsteemi sisse: Vali peamenüüst see Shutdown... käsk ja klikid seejärel Logout nupule. Kui Sa logisid selle uue kasutajanime ja parooliga süsteemi sisse, siis näed, et Sinu lit kausta alla on loodud ka kõik vajalikud alamkaustad:

vajalikud alamkaustad



4) Täiendavalt ja seda soovi korral. Vana vaikimisi pi kasutajakonto (koos tema kodukaustaga) süsteemist eemaldamine:

Kui Sa veendusid, et see Sinu uus kasutajakonto töötab, siis võid selle vana vaikimisi pi kasutajakonto soovi korral ka süsteemist kustutada - soovitangi seda teha. Selle vaikimisi pi kasutaja, koos tema /home/pi kodukaustaga, võid süsteemist eemaldada järgmiselt:

* Ava peamenüüs 'Preferences > Raspberry Pi Configuration' menüüpunt. Et seda pi kasutajakontoga automaatset süsteemi sisselogimist tühistada, korista "System" vahelehel see linnuke sellest Login as user 'pi' ruudust ära.

* Seejärel logi end oma uue kasutajakonto all süsteemi sisse.

* Ava terminal ja sisesta sinna sudo deluser -remove-home pi käsk ning vajuta ENTER. Seejärel sisestad oma uue kasutajakonto parooli ja vajutad jälle ENTER.

Ava terminal ja sisesta sinna sudo deluser -remove-home pi käsk ning vajuta ENTER.


Märkus: Juhul kui selle peale ilmub terminali aknasse küll kiri, et pi koos tema kodukaustaga on küll eemaldatud, aga mingid pi protsessid ikka veel jooksevad, siis sisesta terminali sudo passwd --lock pi käsk ja vajuta Enter. Pärast seda proovi uuesti see pi kasutajakonto süsteemist eemaldada.

Kui Sa avad nüüd File Manager akna, siis Sa ei näe seal enam seda pi kasutajakonto /home/pi kodukausta vaid seal "ilutseb" mingi teise, äsja loodud, uue kasutajakonto kodukaust:

Kui Sa avad nüüd File Manager akna, siis Sa ei näe seal enam seda pi kasutajakonto /home/pi kodukausta


!!! Enne selle pi kasutajakonto süsteemist eemaldamist, vii eelnevalt sealt pi kodukaustast kõik vajalikud failid mujale, näiteks USB mälupulka!



5) Täiendavalt, SOOVITATAV: Tee nii et sudo kasutamisel nõutakse ka parooli:

Kui Sa sisestad sudo mingi käsu ette, siis see käsk käivitatakse superkasutaja õigustega ja sel puhul ei nõuta vaikimisi mingit parooli. Kui Sa surfad aga Internetis või kui Sa tuled eemalt üle SSH oma Raspberry miniarvutisse, siis võivad pahad poisid seda sudo kasutamisel parooli mittenõudmist ära kasutada... Et teha nii et sudo kasutamisel (ja mujal) nõutaks ka parooli, tee järgmist:

* Ava terminali aken ja sisesta esmalt sinna sudo chmod a+rwx /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd käsk ja vajuta ENTER.

* Seejärel sisesta sudo nano /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd käsk ja vajuta ENTER.

* Sulle avatakse nano käsurea tekstiredaktor, kus Sa näed ainult ühteainsat rida: pi ALL=(ALL) NOPASSWD: ALL. Nüüd muuda selles avatud nano käsurea tekstiredaktoris kasutajakonto kirjet selliselt et see näeks välja nii nagu siin kohe allpool on see ka ära toodud. Ühesõnaga liigu parema noolklahviga paremale edasi vajalikku kohta ja kustuta Backspace (Tagasi) klahviga need kaks NO tähte:

pi ALL=(ALL) PASSWD: ALL

Ühesõnaga liigu parema noolklahviga paremale edasi vajalikku kohta ja kustuta Backspace (Tagasi) klahviga need kaks NO tähte


* Salvesta muudatused vajutades Ctrl + O klahvikombinatsiooni. Pärast seda välju sellest nano tekstiredaktorist vajutades Ctrl + X klahve. Kui Sa vajutad pärast teksti muutmist kohe neid Ctrl + X klahve, siis vajuta pärast seda ka Y klahvi, et sulgeda see tekstiredaktor ja ühtlasi salvestada ka oma muudatused.


Märkus: Kui Sa ei taha seda nano käsurea tekstiredaktorit kasutada, siis ava terminali aken ja sisesta sinna sudo chmod a+rwx /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd käsk ja vajuta ENTER. Seejärel ava File Manager ja mine seal /etc/sudoers.d/ kausta ning ava seal see 010_pi-nopasswd fail. Tee vajalikud muudatused ja salvesta see fail. Kogu lugu. Pärast muudatust peab selle 010_pi-nopasswd faili sisu nägema välja selline:

Pärast muudatust peab selle 010_pi-nopasswd faili sisu nägema välja selline


See parooli igakordne nõudmine teeb Sinu elu küll natuke tüütumaks, aga see-eest ka turvalisemaks - eks ise otsusta...



6) Installeeri uus tarkvara ainult usaldusväärsetest allikatest (näiteks apt-get abil).

Etteotsa





UNIX / LINUX operatsioonisüsteemide terminali peamised käsud:

Linux shell (Terminali) aknas saad siis käivitada unix käskusid. Kui Sa oled algaja, siis lisan ka mõned põhilised Linuxi käsud ja need töötavad nii Raspberry Pi kui ka C.H.I.P. minikompuutris, aga ka kõikides muudes UNIX / LINUX põhiste operatsioonisüsteemide terminalides.

Peale selle tuleb natuke juttu ka Linuxi paroolidest, Terminalis tarkvara käivitamisest, video- ja muusika pleieritest ning ka Linux failisüsteemidest - loe sellest sealt.




Lõpetuseks lase oma kallil ja võimsal lauakompuutril või sülearvutil puhata, võta see 'Raspbian' operatsioonisüsteemiga Raspberry Pi 3 minikompuuter, ühenda ta oma displei või HD teleriga ning naudi ka odavaid lahendusi. Pealegi on ta varuvariandina vägagi hea asi. Kui tead lisaks natuke ka UNIX/LINUX operatsioonisüsteemide terminali käskusid, siis on päris OK.


Lisa: Internet of Things (IoT) seadmete/vidinate, millede hulka kuuluvad ka Raspberry Pi põhjal loodud seadmed - TURVALISUS - loe sellest sealt.



Veel:

* Windows 10 "võtmehoidjas": mini-kompuuter pulgas, hinnad alates $99 kuni $499. Intel Compute Stick STK2m3W64CC—minikompuuter.

* $9 C.H.I.P. minikompuuter. C.H.I.P. mini-kompuuter & PocketC.H.I.P. (C.H.I.P + PocketC.H.I.P).

* Ockel Sirius A (+ ka Ockel Sirius A Pro): võimas ja väga universaalne mini-kompuuter

* "Arvuti ühendamine televiisoriga (st kompuuter + TV) või siis teise monitoriga (arvuti + teine displei)"

* Kuidas ühendada oma televiisoriga traadita Bluetooth kõrvaklappe (või Bluetooth kõlareid). [Lisaks: Mis on Bluetooth ja kuidas seda oma kompuutrisse (mitte telerisse) saada?]

Etteotsa

 




< Tagasi Windows 10 pealehele ja sisukorda

 

 

Saada ka enda tuttavale lugemiseks!

Kui Sa saadad meili, siis on Sinu saadetavas kirjas selle lehe aadress juba
olemas ja muu saad ise juurde lisada.

Sisesta siia saaja e-mail aadress:

 

 

elaja koju .|. .|. .|. .|. .|. .|. .|. About Us .|. .|. .|. .|. .|. .|. .|. About Me .|. .|. .|. .|. .|. .|. Site Map .|. .|. .|. .|. .|. .|. POSTKASTI EI OLE! Sorry, no mailbox | © Ahv & Co Eesti Vabariik 2015 (16/17/18)