Virtuaalse kõvaketta (VHD) loomine

Win 10 logo Virtuaalse kõvaketta (VHD - Virtual Hard Disk) loomine ja sinna mingi muu operatsioonisüsteemi installeerimine

 

 

 

Windows 10 ja Virtuaalne Kõvaketas (VHD). Milleks see VHD vajalik on?

Virtuaalne kõvaketas (Virtual Hard Disk - VHD) on failiformaat, mis on täpselt nagu füüsiline kõvaketaski koos oma sisu ja struktuuriga.Virtuaalset kõvaketast kasutatakse virtuaalsete operatsioonisüsteemide ja nendega seotud programmide hoidmiseks ühesainsas failis (st ta on mitme gigabaidine fail mitte aga reaalne kõvaketas ise või mingi kõvaketta partitsioon ehk "sektsioon/volume").

VHD
failiformaat kujutab seega endast virtuaalset kõvaketast, mis võib "pesitseda" olemasoleva reaalse päris/peremees (host) operatsioonisüsteemi enda sees ja ta esineb üheainsa faili kujul, mille laiendiks on kas .vhd või siis uuem .vhdx ning millel on kompuutri TÄIELIK riistvara tugi nii nagu on see ka füüsilise kõvakette enda puhul. Seda VHD failiformaati kasutatakse Microsoft'i Virtual PC 2007, Hyper-V ja ka Microsoft Windows Server versioonides, mis kasutavad hüperviisorile (hypervisor) baseeruvat virtualiseerimistehnoloogiat.

Ka Vista, Windows 7, Windows 8 ja Windows 10 toetavad seda VHD failiformaati ja Sa võid tänu sellele installeerida sellisesse virtuaalsesse kõvakettasse ka mingi muu Windowsi, näiteks Windows 7 (ainult Windows 7 Ultimate versiooni), Windows 8 või siis mingi Linuxi/Ubuntu operatsioonisüsteemi, sest VHD toetab ka alglaadimst ehk buutimist. (Linuxi puhul pead lisaks kasutama ka näiteks EasyBCD tarkvara, et Sa saaksid hiljem sellesse operatsioonisüsteemi buutida.) Näiteks kui Sa jooksutad oma masinas kõige uuemat Windows 10 operatsioonisüsteemi, aga Sa ei saa antud süsteemis kasutada mingit väga vajalikku tarkvara, mis jooksis näiteks vanemas Windows 7 opsüsteemis ilusti. Sel juhul loodki esmalt oma Windows 10 süsteemis selle virtuaalse kõvaketta, seejärel installid sinna virtuaalsesse kõvakettasse Windows 7 operatsioonisüsteemi ja seal saadki siis seda oma Windows 10 süsteemiga mitteühilduvat tarkvara jooksutada.




Mõisted:

Host — võrgus olevat masinat, millel on unikaalne IP aadress, nimetatakse hostiks. Hostiks võib olla tavaline arvuti, aga ka server, võrguprinter, võrguseade jne — kõik seadmed, millele saab määrata IP-aadressi ja millega saab suhelda. Hostinimi ("hostname") on nimi, mis identifitseerib Sinu võrgus antud kompuutrit.

Hüperviisor (hypervisor) — hüperviisorid on need, mis võimaldavad virtuaalsete masinate loomise. Hüperviisor on tarkvara, mis eksisteerib väljaspool külalisoperatsioonisüsteemi (guest) ja selle eesmärgiks on arvuti riistvarale saadetud käskude pealtkuulamine. Mõiste "hüperviisor”" tuleneb operatsioonisüsteemi kerneli erinevatelt tasemetelt; see teeb toiminguid, millel on suuremad volitused kui seda "supervisor" tasemel, seega hyper-visor.

Hüperviisor on tuntud samuti kui Virtual Machine Manager (VMM) ja selle ainsaks eesmärgiks on võimaldada mitmel "masinal" kasutada koos ühte riistvaraplatvormi. Hüperviisor eraldab operatsioonisüsteemi (OS) riistvarast, võttes endale vastutuse lubada igal töötaval operatsioonisüsteemil kasutada riistvara (protsessorit, mälu, graafikakaarti ja muud riistvara). Igat operatsioonisüsteemi, mida juhitakse hüperviisori poolt, kutsutakse külalisoperatsioonisüsteemiks (guest OS) ja hüperviisori opsüsteemi, kui see olemas on, nimetatakse host operatsioonisüsteemiks (Host OS). Kuna hüperviisor asub külalisoperatsioonisüsteemi ja riistvara vahel, siis võib Sul olla nii palju erinevaid külalisoperatsioonisüsteeme, millega Sinu süsteem suudab hakkama saada; Sul võivad olla isegi erinevat tüüpi opsüsteemid (nt Windows, OS X, Linux jne). Populaarsemateks hüperviisoriteks on näiteks VMware ESXi, Xen Project, Microsofti Hyper-V, VMware Workstation ja Oracle Virtualbox. Kõik need võimaldavad kasutajal virtualiseerida ühte või mitut opsüsteemi ühe masina riistvara peal.

Hüperviisor

Hüperviisoreid jagatakse kaheks peamiseks tüübiks:

Type 1 (nn "paljas metall" / "bare metal") — see on hüperviisor, mis installitakse otse kompuutrisse. Host operatsioonisüsteem (Host OS) võib siin üldse puududa ja hüperviisoril on otsene juurdepääs kogu riistvarale ning funktsioonidele. Sellist tüüpi hüperviisoreid kasutatakse enamasti serverites ja headeks näideteks on nendest VMware ESXi, Citrix XenServer ja Microsofti Hyper-V.

Type 2 (a.k.a hostitud) — sellega on tõenäoliselt tuttavad enamik inimesi, kui juttu tuleb opsüsteemide virtualiseerimist. Sellist tüüpi hüperviisorid vajad host operatsioonisüsteemi ja need installitakse tarkvarana otse host operatsioonisüsteemi sisse. Tüüp 2 võib endiselt jooksutada mitut operatsioonisüsteemi korraga, kuid sellel pole otsest juurdepääsu riistvarale. See tähendab, et külalisoperatsionisüsteem (guest OS) ei tööta täies mahus ja kui Sinu host OS jookseb kokku, siis ei saa Sa ligi ka oma külalisopsüsteemidele. Type 2 hüperviisorid on ideaalseks variandiks siis kui Sa tahad mitut operatsioonisüsteemi testida oma Windowsi, OS X või Linuxi sees. Headeks näideteks on VMWare Workstation, VMware Parallels ja Oracle Virtualbox.

Type 1 ja Type 2 näide: pilt.



Milleks see VHD vajalik on?

- Kui Sa tahad oma masinas proovida ja katsetada uuemat Windowsi, näiteks Windows 7 kompuutris Windows 10 operatsioonisüsteemi.
- Kui Sa ei taha selleks luua eraldi uut täiendavat kõvaketta partitsiooni selleks et sinna installeerida oma mingit muud Windowsi, st Sa ei soovi kasutada dualboot masinat;
- Kui Sa ei taha Windowsit mingisse virtuaalmasinasse (VM - VMware või Virtual PC või Virtual Box või Hyper-V) installeerida, kus tema jooksutamine on aeglasem ja kus Sa ei saa Windowsi kõiki funktsioone korralikult kasutada.
- See VHD tuleb ka siis luua kui Sa ei saa mingitel põhjustel selles Disk Management konsoolis, käsu "Shrink Volume..." abil, oma kõvaketta C: draivi vajalikul määral kahandada, et seejärel vabastatud kettaruumis uut sobiva suurusega partitsiooni luua ja et pärast seda sinna teine operatsioonisüsteem installeerida.
- Kui Sinu mingi vanema versiooniga tarkvara ei ühildu uuema Windowsiga, siis loo see VHD, installi sinna vanem Windows ja jooksuta seal seda tarkvara.
- Sa võid selles isoleeritud virtuaalses keskkonnas teha kõike, mida Sa oma põhisüsteemis ja füüsilises kõvakettas teha ei riski: tundmatuid programme proovida ja igasuguste muude asjadega katsetada. Sa ei riskeeri oma "päris" operatsioonisüsteemi, füüsilise kõvaketta (SSD ketta) või riistvaraga.



Kuhu Sa võid ja kuhu Sa ei saa seda virtuaalset kõvaketast (VHD) luua?

Sa võid VHD luua:

a) Üheainsa 'Primary' partitsiooni olemasolul: Sa võid virtuaalse kõvaketta luua ainult Primary partitsiooni (primaarsesse/põhi-partitsiooni). 'Primary Partition' sisaldab ühte failisüsteemi ja temas peavad olema buutimise/alglaadimise failid (bootmgr, ntldr jne). Kui Sa jooksutad ainult ühte operatsioonisüsteemi (näiteks Windows 7 või Windows 10) ja kui Sa ei ole oma kõvakettale ise uusi partitsioone loonud, siis ongi Sul ainult üks 'Primary Partition'. Näiteks 'Disk Management' konsoolis tähistatakse teda umbes taolisel kujul: (C:) Healthy (System, Boot, Page File, Active) 486GB või siis (C:) Healthy (Boot, Page File, Crash Dump, Primary Partition) 297,55GB.
Seega, kui Sul on oma arvutis ainsaks operatsioonisüsteemiks näiteks Windows 7 (või Windows 10) ja kui Sa ei ole oma kõvakettale ühtegi muud partitsiooni juurde loonud, siis loodki selle VHD otse C: partitsiooni, sinna kuhu on ka Windows 7 ise installeeritud. Lood oma virtuaalse kõvaketta sinna C: partitsiooni, soovitatavalt tema juurkausta (st C:\) ning seejärel installeerid oma teise Windowsi sinna äsjaloodud virtuaalkettasse.

b) Dualboot/multiboot konfiguratsiooniga kompuutrite ja mitme partitsiooni (volume) puhul: Kui Sa olid oma kõvakettale loonud mitu partitsiooni, siis pead teadma järgmist. Kui Sinu kõvakettal on ainult üks ligipääsetav Primary Partition, kuhu on installeeritud näiteks Windows 7 ja teised Windowsid on aga installeeritud Extended partitsiooni, siis pead selle virtuaalse kõvaketta looma samuti C: partitsiooni. Aga on ka teisi variante, näiteks kui Sul on Windows Vista installeeritud C: partitsiooni (süsteemi/pea partitsiooni) ja Windows 7 aga Extended partitsiooni D: loogilisse kettasse, siis pead selle virtuaalmasina looma ikkagi Windows Vista juurkausta (C:\).
Kui Sinu 'multiboot' masinas ei asu näiteks Windows 7 selles vajalikus C: partitsioonis ja kuna me loome oma virtuaalse kõvaketta Windows 7 sees, siis tuleb selle VHD loomise kohaks valida ikka see õige partitsioon. Asi on selles et igas partitsioonis kuvatakse neid kettatähiseid (st partitsioonide tähiseid) erinevalt ja siin võib selle VHD loomise asukohaga eksida - seepärast loe läbi ka nende "Vahemärkuste" all asuv selgitus - tuleb kasuks.

Juhul kui Sul on loodud mitu Primary partitsiooni (peapartitsiooni/põhipartisiooni) ja kui need ei ole kompuutri tootja poolt loodud RECOVERY ja/või konfiguratsiooni partitsioonid, siis võid selle virtuaalse kõvaketta (VHD) luua ka ühte nendest peapartitsioonidest. Siiski on kõige kindlam ja lihtsam luua see VHD ikka sinna C:\ alla (seda juhul kui seal on piisavalt vaba kettaruumi) ning seda meetodit me hakkamegi siin edaspidi vaatlema.

c) Ainult Windows Vista puhul: Kui Sa jooksutad kõvaketta ainsas primaarses partitsioonis ühtainsat Windows Vista operatsioonisüsteemi, siis käib asi põhimõtteliselt samamoodi, aga siin tuleb natuke ka lisatööd teha, sest Sa ei saa otse Vista enda sees seda VHD luua. Peale selle et operatsioonisüsteemi alglaadimist (buutimist) saaks teha otse virtuaalsest kõvakettast (VHD), siis on selleks meil vaja sellist alglaadijat (bootloader), mis saaks aru VHD failiformaadist. Aga Windows Vista alglaadija ei saa VHD failidest aru ja seega kui me installeerime oma Windows 8 virtuaalsele kõvakettale, siis me ei saa temasse sisse, sest kasutusel on Vista bootloader, mis lubab teha opsüsteemi alglaadimist ainult Vista enese jaoks...
Et seda probleemi lahendada, peame me esmalt hankima endale Windows 7 alglaadija ja seoses sellega tuleb Sul kõigepealt muretseda endale kaks Windows 7 buutimise võtmefaili (ehk Windows 7 bootloader'i). Nende kahe faili abil saabki Windows 7 startida meie Windows Vista süsteemis (st temas loodud virtuaalsel kõvakettal) ja nendeks failideks on BootMgr fail, mis asub Windows 7 süsteemi juurkaustas (näiteks C:\) ning BCDEdit.exe fail, mis asub Windows 7 süsteemi Windows\System32 kaustas (näiteks C:\Windows\System32\). Loe sellest kõigest sealt (seal käib küll jutt Windows 7 installeerimisest Windows Vistas loodud virtuaalsele kõvakettale, aga Sa võid antud juhise järgi proovida seal ka Windows 8 installeerimist).


Sa ei saa virtuaalset kõvaketast (VHD) kasutada järgmistel juhtumitel:

- Kui Sul oli eelnevalt oma kõvakettale loodud mitu partitsiooni, siis nendesse jaotustesse (loogilistesse ketastesse), mis asuvad nn Extended Partition'i sees ja mida tähistatakse kui Logical Drive, ei saa me virtuaalset kõvaketast luua (pilt ...

ja lisaks teine näide ka Windows 10 masinast - pilt).

- Sa ei saa ka Windows XP operatsioonisüsteemi puhul kasutada selle VHD loomist.



Seega lood kõigepealt oma host süsteemis C: partitsiooni juurkausta (C:\) ühe virtuaalse kõvaketta (VHD) ja seejärel installeerid sinna sisse oma teise Windowsi. Sellega luuakse samuti nn 'dualboot' ('multiboot') süsteem ja Sa võid siis end sinna teise Windowsisse sisse logida. Virtuaalne kõvaketas on täpselt nagu Sinu füüsiline kõvaketaski, mis omab kompuutri riistvara tuge ja tema loomisel luuakse selle partitsiooni juurkausta, kuhu Sa ta paned, üks VHD fail (.vhd laiendiga). Näiteks kui Sinu Windows 10 on installeeritud kõvaketta C: partitsiooni ja Sa lood sinna ka oma virtuaalse kõvaketta ning kuhu Sa installeerid seejärel näiteks Windows 7 opsüsteemi, siis saab selle VHD aadress (kaustatee) olema umbes selline: "C:\win7.vhd" (siin on kasutaja poolt vhd failinimeks pandud "win7"). Kusjuures kui Sa logid end pärast Windows 7 installeerimist uuesti tagasi Windows 10 opsüsteemi, siis Sa ei näe Computer aknas mingit Windows 7 ketast/draivi - see on varjatud. Sa võid näha ainult tema .vhd faili ja kogu lugu ning Sa ei saa seda .vhd faili siit ka avada. Sa saad sinna Windows 7 operatsioonisüsteemi sisse ainult buutimise teel (pärast kompuutri käivitamist või siis tema restarti/alglaadimist).

Seda virtuaalset kõvaketast koos sinna installeeritud Windows 7-ga on väga lihtne ka kustutada, sisened oma Windows 10 operatsioonisüsteemi (st sinna, kuhu Sa selle virtuaalse kõvaketta loosid), otsid selle .vhd laiendiga faili üles ja kustutad ta.



Lisa, antud teemaga seotud:

* Kõvakettale uute partitsioonide (jaotuste/oblastite - 'volume') loomine ja juba olemasolevate suuruse muutmine - Vista, Win 7, Win 8 (8.1) ja Windows 10.

* Mis on kõvaketta partitsioon (partition - "oblast/sektsioon")?


Etteotsa




Esimene etapp: Virtuaalse kõvaketta (VHD) loomine:

Antud näites luuakse see VHD (nimega Win7.vhd) siis ühte vanemasse Windows 10 operatsioonisüsteemiga kompuutrisse ja seda selleks et sinna virtuaalsesse kõvakettasse installida seejärel Windows 7 operatsioonisüsteemi. Selle virtuaalse kõvaketta (VHD) mahuks määrati 50 GB. See VHD loodi C: ketta juurkataloogi (kaustateega C:\Win7.vhd) ja mingeid muid partitsioone antud masinas ei oldud varem loodud. Masinas oli ainult üks kõvaketas.

Märkus: Kui Sa kasutad ühte kõvaketast ja ainult ühte süsteemipartitsiooni (tavaliselt C:), siis väljaspool Windows 10 operatsioonisüsteemi tähistatakse seda C: draivi aga hoopis D: tähega. Kui Sul on mitme opsüsteemiga dualboot või multiboot masin, siis tuleb Windows 7 installeerida loomulikult sinna partitsiooni, kus jookseb ka Sinu põhioperatsioonisüsteem, näiteks Windows 10 [(tema C: draivi juurkataloogi loodud virtuaalsesse kõvakettasse (VHD)]. Sel juhul võidakse seda C: partitisiooni tähistada väljaspool Windowsi aga näiteks samuti C: kettatähisega. Seda kõike peab siis teadma kui Sa alustad hiljem sinna virtuaalsesse kõvakettasse Windows 7 installeerimist.
Sa võid virtuaalsesse kõvakettasse ainult Windows 7 Ultimate või Windows 7 Enterprise versiooni installeerida, sest ainult need toetavad alglaadimist virtuaalselt kõvakettalt (VHD);


* Sisesta otsingukasti sõna compmgmt.msc, tee üleval otsingutulemustes compmgmt.msc peal paremklikk ja vali hüpikmenüüst Run as administrator käsk:

compmgmt.msc


* Tee vasemas paanis Disk Management peal paremklikk ja vali Create VHD käsk:

Tee vasemas paanis Disk Management peal paremklikk ja vali Create VHD käsk


* Sa näed järgmist akent, kus kliki esmalt nupule Browse... ja vali seejärel see partitsioon, kuhu Sa tahad (ja ka võid) selle virtuaalse kõvaketta luua, antud juhul siis C: partitsiooni:

Sa näed järgmist akent, kus kliki esmalt nupule Browse...


* Pärast nupule Browse klikkimist vali C: draiv, sisesta alla "File name:" lahtrisse loodava VHD jaoks mingi sobiv nimi ja kliki all Save nupule:

Save


* Ja Sa jõudsid sellesse eelmisse aknasse tagasi. Nüüd määra "Virtual hard disk size" oblastis loodava VHD maht, antud juhul määrati siin 50 GB. Sa võid ka palju-palju suurema mahuga virtuaalse kõvaketta luua, kõik oleneb sellest et mida ja kui palju Sa tahad sinna hiljem installeerida ning ka sellest et kui palju Sul oma kõvakettal seda vaba ruumi on. Kui valmis, siis võid kohe all nupule OK klikkida:

Virtual hard disk size


* Seejärel pead natuke ootama ja seda niikaua kuni akna allääres see roheline riba jõuab 100%-ni:

Seejärel pead natuke ootama ja seda niikaua kuni akna allääres see roheline riba jõuab 100%-ni


* Pärast VHD loomise lõpetamist, tee jälle seal vasemas paanis selle Disk Management peal paremklikk ja vali Attach VHD käsk. Üldjuhul seda vaja ei lähe, sest seda tehakse juba automaatselt, aga tee seda igaks juhuks...:

Attach VHD


* Pärast Attach VHD käsu valimist näed alltoodud akent, kus otsi nupu Browse abil see äsjaloodud VHD fail üles ja kliki all OK:

Pärast Attach VHD käsu valimist näed alltoodud akent, kus otsi nupu Browse abil see äsjaloodud VHD fail üles ja kliki all OK


Ja ongi kõik. Kui Sa avad nüüd File Explorer aknas selle C: draivi, siis näedki seal seda virtuaalse kõvaketta faili, antud juhul siis Win7.vhd faili. Siitkaudu Sa seda virtuaalset kõvaketast avada ei saa:

Siitkaudu Sa seda virtuaalset kõvaketast avada ei saa

Etteotsa




Teine etapp (lühidalt): Installeerime virtuaalsesse kõvakettasse mingi operatsioonisüsteemi, antud juhul siis Windows 7 Enterprise versiooni:

* Sul peab olema Windows 7 installeerimise DVD plaat või USB mälupulk, mille lood siis internetist allalaaditud Windows 7 Ultimate või Windows 7 Enterprise ISO faili abil. Sa pead alla laadima oma masinale sobiva versiooniga Windows 7 ISO faili (Windows 7 Ultimate või Windows 7 Enterprise ja kas 32-bit või 64-bit Windows 7). Ühesõnaga Sa pead kõigepealt hankima endale sobiva Windows 7 ISO faili, näiteks Windows 7 Enterprise 90-day Trial versiooni (st Windows 7 Enterprise 90-päeva prooviversiooni), seda prooviaega saab ka "pikendada": Windows-7 Enterprise x64 English ...

ja Windows-7 Enterprise x32/x86 English.

* Seejärel põleta see ISO fail kas DVD plaati või loo temast buutiv USB mälupulk.

* Veendu, et Sinu CD/DVD-ROM kettaseade (või USB mälupulk) oleks pandud kompuutri esmaseks laadimisseadmeks (buutimisseadmeks). Et installeerida mingit Windowsi operatsioonisüsteemi (k.a. Windows 7), selleks on kõige parem installeerida teda otse tema installeerimise DVD plaadilt või siis USB mälupulgast (tänapäeval ja kiirem install). Selleks peab aga meie kettaseade või USB mälupulk toetama alglaadimist ja kompuutri BIOS/UEFI Setup'is peab alglaadimise esimeseks buutinisseadmeks olema vaikimisi määratud CD/DVD-ROM kettaseade või USB draiv (mitte diskett või mingi muu seade). Üldiselt toetavad kõikide uuemate kompuutrite CD/DVD seadmed ja USB draivid seda alglaadimist, aga BIOS/UEFI Setup'is on võib olla vaja buutimisseade ümber valida, näiteks tavaliselt on alglaadimise seadmeks määratud kõvaketas, sest siis toimub buutimine kiiremini.

* Olles BIOS/UEFI menüüs seadnud oma kompuutri alglaadimise kas CD/DVD-ROM seadmele või siis USB draivile, välju sealt ja kohe pärast restarti algab Windows 7 installeerimise protsess.



Märkused: Juhul kui Sa teed Windowsi installeerimise DVD plaadilt, siis ilmub kohe päris alguses, pärast väga kiiret videokaardi, mälu ja kõvaketta tuvastamist, ekraanile järgmine kiri: "Press any key to boot from CD" või selline kiri "Press any key to boot from CD or DVD". Vajuta sel juhul kiiresti suvalist klahvi (nt tühiklahvi). Kui asi ebaõnnestus, siis tee uus restart ja korda seda tegevust - kliki pisipildile, et teda suurendada:

Vajuta kiiresti tühiklahvile


NB! Kui Windowsi installeerimise käigus tehakse edaspidi veel kompuutri restarte (ümberlaadimisi), siis ära vajuta enam sellisel juhul ühtegi klahvi muidu alustatakse Windowsi installi otsast peale!


Tahvelarvutite ja puutetundlike ekraanide puhul võib kogu installeerimisprotsessi, sealhulgas ka võtmete sisestamise, traadita võrku ühendamise ning vaikimisi parameetrite seadistamise viia läbi ekraani klaviatuuri abil.


* Windows Setup: Vali esimeses ilmuvas aknas sobiv keele, aja- ja raha formaat ning seejärel ka klaviatuuri sisestamise meetod. Siin tuleb Sul ainult teisest rippmenüüst valida "Estonian (Estonia)" parameeter ja seejärel klikkida all paremal nupule Next.

Vali 'Estonian (Estonia)'


* Pärast seda kliki uues aknas Install now nupule:

Klõpsa nupule Install now


* Seejärel ilmub ekraanile litsentsiaken, kus pane linnuke "I accept the licence terms" ruutu ja kliki nupule Next.

* Nüüd ilmub installeerimise tüübi valiku aken. Siin tuleb Sul klikkida alumisele Custom: Install Windows only (advanced) nupule, et alustada Windows 7 puhast installeerimist (clean install) - muid variante ei saa antud juhul kasutada:

Nüüd ilmub installeerimise tüübi valiku aken


* Järgmisena ilmub antud juhise seisukohast väga oluline "Where do you want to install Windows?" aken, kus me peame ka natuke vaeva nägema ja seda tuleb teha ainult siis kui me installeerime oma Windowsi virtuaalsesse kõvakettasse (VHD). Ärme siin aknas veel midagi teeme (!) vaid vajutame nüüd Shift + F10 klahvikombinatsiooni selleks et tellida endale CMD (Command Prompt) akent.
Selle alltoodud akna sisu võib olla erinev, olenevalt sellest, et kas Sul on oma kõvakettal ainult üks partitsioon (C:) või Sa olid neid sinna juba ka juurde loonud (eraldi andmete, näiteks filmide/videode ja piltide hoidmiseks). Sul võib olla ka multiboot masin, kus on eraldi partitsioonidesse installitud muud Windowsid või hoopis teised opsüsteemid:

See käib antud juhise kohta


Veelkord: Ärme seal eelmise aknas midagi teeme (!) vaid vajutame Shift + F10 klahvikombinatsiooni!

Märkus: Tegelikult võib neid Shift-F10 klahve vajutada juba ka teises Install now nupuga aknas, aga sel juhul võid Sa ilmuvasse Command Prompt aknasse käskude sisestamisel jääda jänni (juhul kui Sul on eesti paigutusega klaviatuur).


* Kui Sa olid siin vajutanud klahve Shift - F10, siis avatakse CMD (Command Prompt) aken, mille käsuviibale tipi järgmised käsud ja vajuta iga käsu järel ENTER klahvi:

X:\Sources>d:

Märkus: Kui Sa kasutad ühte kõvaketast ja ainult ühte süsteemipartitsiooni (tavaliselt C:), siis väljaspool Windows 10 operatsioonisüsteemi tähistatakse seda C: draivi aga hoopis D: tähega. Kui Sul on mitme opsüsteemiga dualboot või multiboot masin, siis tuleb Windows 7 installeerida loomulikult sinna partitsiooni, kus jookseb ka Sinu põhioperatsioonisüsteem, näiteks Windows 10 [(tema C: draivi juurkataloogi loodud virtuaalsesse kõvakettasse (VHD)]. Sel juhul võidakse seda C: partitisiooni tähistada väljaspool Windowsi aga näiteks samuti C: kettatähisega. Seda kõike peab teadma just siin antud CMD konsooli käskude sisestamisel.

D:\>dir

(sellega avatakse tegelikult C: ketta sisu, kus on ka see Win7.vhd olemas ja näha)

D:\>diskpart

DISKPART>list vdisk

(pärast ENTER vajutamist näed "There are no virtual disks to show" kirja/teadet)

DISKPART>select vdisk file=d:\Win7.vhd

(pärast ENTER vajutamist näed "Diskpart successfully selected virtual disk file" teadet)

DISKPART>list vdisk

(nüüd näed ka seda d:\Win7.vhd virtuaalset kõvaketast)

DISKPART>select vdisk file=d:\Win7.vhd

DISKPART>attach vdisk

(ilmub "100 percent completed" jne kiri/teade)


* Nüüd sulge see CMD konsool ja Sa jõuad tagasi sinna "Where do you want to install Windows?" aknasse, kliki seal nupule "Refresh" ("Värskenda/Uuenda"). Pärast seda näed antud aknas ka seda uut äsjaloodud virtuaalset ketast, näiteks "Disk 1 Unallocated Space 50.0GB" nimega. Märgista see "Unallocated Space" sõnu sisaldav VHD partitsioon ja selle suurus peab vastama selle VHD suurusele, mille Sa määrasid VHD loomise alustamisel. (Selle VHD partitsiooni kirjed võivad olla ka umbes taolised: "Drive 1 Unallocated Space" või "Drive 2 Unallocated Space" või "Disk 1 Unallocated Space" või "Disk 2 Unallocated Space").

HOIATUS! Seega kliki nüüd ikka õigele (!) draivi/partitsiooni nimele (st märgista ta) ja seejärel kliki nupule Next. Kui Sa valid siin vale partitsiooni, siis pühitakse see Win 10 installeerimise käigus puhtaks ja kõik Sinu andmed lähevad kaduma (pealegi ei installita teda siis sinna ettenähtud virtuaalsesse kõvakettasse):

Vali õige draiv


Kui sinna ülemise "Where do you want to install Windows?" akna allaossa või siis pärast nupule Next klikkimist ilmub mingi hoiatusteade, mis teatab, et sinna partitsiooni ei saa Windowsi installeerida või midagi muud taolist, siis ignoreeri neid Setup programmi taolisi teateid ja kliki rahulikult nupule Next (või hiljem ilmuvas dialoogiaknas OK/Yes).

Ja algabki Windows 7 reaalne installeerimine ja ta installeeritakse Sinu vastloodud virtuaalsesse kõvakettasse - siin tuleb Sul natuke oodata:

Windowsi reaalne installeerimine


Windows 7 puhas install lõppes ja kasutaja jõudis tema vaikimisi töölauale (seda aga juba virtuaalses kõvakettas). Sa pead siin virtuaalses kõvakettas kõigepealt ekraani resolutsiooni muutma ja selle õigeks sättima:

Windows 7 puhas install lõppes ja kasutaja jõudis tema vaikimisi töölauale


Kui Sa avad nüüd Computer akna, siis näed antud juhul kahte ketast: C:, mis ongi see Windows 7-ga virtuaalne kõvaketas ja D:, mis on Sinu füüsline kõvaketas ja kuhu on ka see Windows 10 installeeritud.

Kui Sa avad nüüd Computer akna, siis näed antud juhul kahte ketast


VHD kettas saab ka oma füüsilisele C: draivile (siin siis D: tähisega) ja selles asuvale peremees (host) operatsioonisüsteemile ligi: Sa võid sealt vajalikud failid siia virtuaalsesse kõvaketasse (VHD) kopeerida ja vastupidi. Oma peremees operatsioonisüsteemis Sa selle virtuaalsele kõvakettale ligi aga ei saa.

Buutimine kummassegi operatsioonisüsteemi käib nüüd selle vana Windows Boot Manager (Windowsi käivitushaldur) buutimise ekraani kaudu. Ka tuleb Sul System Restore vahendi taastepunkt peremees (host) operatsioonisüsteemis ise käsitsi uuesti luua.




Windows 7 desinstalleerimine (uninstallimine) ja virtuaalketta (VHD) kustutamine:

a) Tee kompuutri restart ja lae ennast selle partitsiooni operatsioonisüsteemi, kuhu Sa selle virtuaalketta loosid (tavaliselt C:), antud juhul siis Windows 10 süsteemi.

b) Otsi see .vhd laiendiga fail üles, mille Sa muu Windowsi (antud näites Windows 7) jaoks loosid ja kuhu Sa installeerisid oma virtuaalse Windows 7 (st otsi ta üles oma C: ketta juurkaustast - C:\). Seejärel tee sellel failil paremklõps ja vali käsk Delete:

Otsi see .vhd laiendiga fail üles



Lisa, antud teemaga seotud:

* "Windows 7-e installeerimine Vista kompuutrisse loodud nn virtuaalsele kõvakettale (VHD - Virtual Hard Disk)" - seda Vista operatsioonisüsteemi ei kasuta enam keegi, aga sealsest juhisest saad üksikasjalikuma ülevaate (koos piltidega) just Windows 7 virtuaalkettasse installeerimisest. Kuid Command Prompt aknasse nende käskude sisestamisel kasuta ikka siinse juhise käskusid.


* "Windows 8 (8.1) installeerimine Windows 7 (või Vista) kompuutrisse loodud virtuaalsele kõvakettale (VHD - Virtual Hard Disk). | (Sobib ka Windows 10 versioonide puhtaks installiks virtuaalsesse kõvakettasse.)."


* "Windowsi uus Hyper-V (Hyper Virtualization) vahend. Hyper-V installeerimine ja esimese virtuaalmasina loomine (seda Kali Linuxi & Ubuntu näitel)."


* "Virtualiseerimine, virtuaalmasinad ja mis on Oracle VM VirtualBox® — selle installeerimine ja kasutamisjuhis."


Kali Linuxi installeerimisest VirtulBox'i:


● Need, kes tahavad installida seda natuke vanemat, aga teatud mõttes mugavamat kali-linux-2019.3 (või siis natuke uuemat kali-linux-2019.4) versiooni, need mingu sinna.

Sa võid vajadusel Kali Linuxi vanemaid versioone laadida alla sealt. Vali seal allalaadimiseks näiteks Kali Linux 2019.4 versioon (kali-2019.4/ kataloogist see kali-linux-2019.4-gnome-amd64.iso fail). See on piisavalt hea ja sel juhul saad Sa endale vaikimisi superkasutaja õigused ning Sinu kasutajakonto mandaadiks jääb siis root / toor.

● Alates jaanuarist 2020 tulevad Kali Linuxi osas teatud muudatused. Sa võid soovi korral minna ka sinna ja lugeda seal Kali Linuxi installeerimisest ning muust olulisest uuemat infot! Alates 2020. aastast tulevad Kali kettapiltide allalaadimise ja muus osas üsna olulised muudatused. Jaanuaris ilmus välja ka Kali Linux 2020.1 versioon ja selle installeerimisest tulebki seal uuel veebilehel juttu. Non-Root: Nüüdsest on Kali Linuxi vaikimisi kasutajaks tavaline (mitte root) kasutaja. Kogu Kali Linuxi (ja selle eelkäijate BackTrack, WHAX & Whoppix) ajaloo jooksul olid selle opsüsteemi vaikimisi mandaadid root / toor. See pole enam nii. Vaikekasutaja ei ole enam superkasutaja õigustega (st ta ei ole enam root kasutaja). Vaikimisi kasutajakontoks on nüüdsest standardne kasutaja, kes ei oma priviligeeritud õigusi. root/toor on nüüd surnud. Elagu kali/kali.


Loe lisaks ka "Mis see Kali Linux on ja milleks ta vajalik on? | Kali Linuxi populaarsemad sissetungirünnete testimise ja häkkimise tööriistad (nii eetiliste kui ka "pahade" häkkerite jaoks). | Kali Linuxi installeerimine virtuaalmasinasse (VirtualBox'i näitel) — täielik juhis."— link.


Etteotsa

 




< Tagasi Windows 10 pealehele ja sisukorda

 

 

Saada ka enda tuttavale lugemiseks!

Kui Sa saadad meili, siis on Sinu saadetavas kirjas selle lehe aadress juba
olemas ja muu saad ise juurde lisada.

Sisesta siia saaja e-mail aadress:

 

 

elaja koju .|. .|. .|. .|. .|. .|. About Us .|. .|. .|. .|. .|. .|. About Me .|. .|. .|. .|. .|. .|. Site Map .|. .|. .|. .|. .|. .|. POSTKASTI EI OLE! Sorry, no mailbox | © Ahv & Co Eesti Vabariik 2015 (16/17/18)