Windows 10 kiiremaks

Win 10 logo Tõsta oma Windows 10 masina jõudlust ja tee ta kiiremaks.

 

SuperFetch / Prefetch tehnoloogia, ReadyBoost vahend, füüsiline mälu (RAM), virtuaalmälu, mälu diagnostika (Windows Memory Diagnostics Tool), ketaste defragmenteerimine/optimeerimine jms.

 

Modernsete ehk universaalsete äppide süsteemist eemaldamine (uninstallimine / desinstalleerimine).

 

 

 

See ei ole mingi ime kui Windowsi kasutajad avastavad järsku, et nende süsteem on muutunud ootamatult aeglaseks (kiirus on langenud) ja vähemefektiivseks—ühesõnaga on langenud kompuutri jõudlus (performance). Alates Windows 7 operatsioonisüsteemist on Windowsi jõudlus tublisti paranenud. Kuid vaatamata sellele, tuleb oma süsteemi ikkagi häälestada (tuunida) ja seadistada/optimeerida nii et ta töötaks võimalikult kiiresti ning et ta õgiks võimalikult vähem ressursse. Eriti käib see nende kasutajate kohta, kes omavad vanemat tüüpi kompuutrit või kes kasutavad palju ressursse nõudvaid programme (graafikatöötlus-, multimeedia-, põletamis-, mängud- ja muud taolised proged).

Mingit imeriista ega programmi ja registrimuudatust ei ole olemas, mis teeksid Sinu süsteemi otsemaid väga kiireks ning vähem ressursseõgivaks. Asi on tegelikult palju proosalisem: Vaata, et Sinu riistvara draiverid oleksid uuendatud, et Sul oleksid alla laetud kõik Windowsi värskendused; uuenda/värskenda oma programme; ära installeeri programme, mida Sa hakkad väga harva kasutama või siis unustad nee üsna varsti; kasuta süsteemi enda poolt pakutavaid jõudluse ja töökindluse testimise instrumente; kasuta antiviirusprogramme sest ka pahavara muudab Sinu süsteemi aeglaseks jne. Vana ja kehva kompuutri puhul ei aita aga ükski vahend, seal tuleks aeg-ajalt teha oma Windowsi puhas installeerimine.



Millest see meie kompuutri jõudlus (ja kiirus) siis sõltub?

Kompuutri jõudlust mõõdetakse järgmiste komponentide ja protsesside suhtes: Protsessori tüüp, operatiivmälu (füüsilise mälu - RAM) maht, programmide käivitamiskiirus, kompuutri alglaadimise/sulgemise kiirus, kettaoperatsioonide intensiivsus ja mitut programmi me saame korraga kasutada (st neid järjest käivitada ja kasutada seni kuni süsteem "taskusse kukub"....).

Ka Windows 10 sisaldab mitmeid instrumente, millede abil saab kontrollida ja suurendada kompuutri jõudlust ning viia läbi tema täpsemat seadistamist ja häälestamist (tuunimist). Mõned neist, näiteks nagu Reliability Monitor (Usaldusväärsuse Monitoorija) teevad süsteemist staatilisi ülesvõtteid, et näidata meile kättesaadavaid ressursse ja ka seda et kas meile ikka piisab nendest ressurssidest. Teised vahendid, näiteks Windows Task Manager, Resource Monitor (Ressursside Monitoorija) ja Performance Monitor (Jõudluse Monitoorija) lubavad meil oma süsteemi jõudlust jälgida aga reaalajas.

Lisaks nendele eelnimetatud utiliitidele, saab kasutada ka juba Vista aegadest pärit järgmisi süsteemi jõudluse suurendamise tehnoloogiaid:


Kompuutri jõudluse suurendamise ja hooldamise põhiülessanded:

Enne, kui hakkame Windowsi erinevaid diagnostikavahendeid kasutama, vaatame, et milliseid strateegiaid me peaksime oma kompuutri jõudluse ja kiiruse suurendamiseks kasutama. Kompuutri optimeerimise, tuunimise ehk täpse seadistamise strateegiad:


Tõsta kompuutri jõudlust & kiirust ka järgmiste meetoditega:



1) ReadyBoost tehnoloogia:

SuperFetch'i sai kasutada juba Windows Vistas koos uue ReadyBoost tehnoloogiaga. ReadyBoost tehnoloogia kasutab ära selle eelise, et flash mälu (välkmälu) kulutab andmete ülesleidmiseks vähem aega kui kõvaketas. Põhiliselt tähendab see seda, et süsteem leiab vajaliku asukoha flash seadmelt palju kiiremini ülesse kui sellele vastava oblasti Sinu kõvakettalt. Kõvaketas on kiirem suuremahuliste järjestikuste andmeblokkide lugemisel, flash draiv loeb aga kiiremini juhuslikke väiksemaid andmeblokke. Kui Sul on antud tehnoloogiaga ühilduv väline flash mäluseade, siis suunab ReadyBoost väikesed andmeblokid sinna flash mällu ja kui tekib vajadus, siis saab ta need andmed sealt palju kiiremini tagasi kui ta saaks seda teha ainult kõvaketast kasutades. Seega kasutab ReadyBoost USB seadmel (nt USB mälupulk, USB 2.0 või 3.0 draiv, SD card, CompactFlash ja muud portatiivsed välkmälu seadmed) olevat välkmälu selleks, et suurendada süsteemi jõudlust. Ta kasutab USB draivi kõvaketta mälu ja/või virtuaalmälu hoidmiseks, et kiirendada failidele ligipääsu ja suurendada vaba kättesaadava füüsilise mälu (RAM) mahtu.
Alates Windows 7 opsüsteemist on ReadyBoost vahendit täiustatud ja ta toetab nüüd näiteks ka USB seadmeid, millede maht on üle 4 GB. Ta toetab ka mitut seadet, Sa võid näiteks kasutada korraga mitud USB seadet, et luua nendesse ajutist mälu. ReadyBoost toetab ka exFAT, FAT32 ja NTFS failisüsteeme.

Füüsilise mälu (RAM) juurdelisamine tõstab alati kompuutri jõudlust. Aga kui Sa jooksutad 32-bit Windowsi ja kui Sinu arvuti juba omab seda 4 GB füüsilist mälu (st maksimaalselt toetatavat füüsilist mälu), siis võib see ReadyBoost vahend tõsta küll Sinu rakenduste kiirust. Isegi siis kui Sa jooksutad vanemas kompuutris 64-bit Windowsi, aga Sinu emaplaat ei luba üle 4 GB füüsilist mälu kasutada, ka siis võib seda ReadyBoost vahendit vaja minna.
Näiteks kui Sul on 4 GB füüsilist mälu, siis kasuta ReadyBoost funktsiooni jaoks vähemalt 8 GB mahuga USB mälupulka või SD kaarti (st topelt-mahuga) ja vaata, et ta oleks formaaditud NTFS (või exFAT) failisüsteemi. ReadyBoost ei suurenda Sinu vana kompuutri protsessori või mälu kiirust, ta tõstab ainult kõvakettale ligipääsu ja sealt väiksemate andmeblokkide kättesaamise kiirust - ta sobib hästi suurt kettaintensiivsust nõudvate programmide jaoks, näiteks nagu Adobe Photoshop, Lightroom, Microsoft Outlook jne. Väline flash mäluseade peab omama vähemalt 256 MB vaba mälu ReadyBoost vahemälu tarbeks.

Kui Sa tahad oma USB mälupulga, USB draivi, SD kaardi, CompactFlash'i või mingi muu portatiivse välkmälu seadmega seda ReadyBoost tehnoloogiat proovida, siis loe edasi sealt.



2) Lülita välja varjud, animatsioon ja visuaalsed efektid:

Sellega kaotad küll osa Windowsi "ilust", aga see-eest töötab Sinu süsteem kiiremini ja kaovad ka mõned probleemid, näiteks Start Menüü avamise probleemid. Uuemate kompuutrite puhul ei peaks see "ilu" probleeme tekitama, aga vanemate ja aeglasemate masinate puhul küll. Kui Sind huvitab rohkem süsteemi kiire ja rahuldav töö ning Sa ei hooli kasutajaliidese heast välimusest, siis tee järgmist:

* Ava Start Menüü, tipi tema otsingukasti sõna sysdm.cpl ja vajuta ENTER:

Ava Start Menüü, tipi tema otsingukasti sõna sysdm.cpl ja vajuta ENTER


Märkus: Sa võid alternatiivina vajutada ka Win+R klahvikombinatsiooni, sisestada Run akna käsureale sellesama sysdm.cpl ja vajutada ENTER - pilt.


* Sellega avatakse System Properties dialoogiaken, kus ava "Advanced" vaheleht (tab) ja kliki üleval "Performance" sektsioonis Settings nupule:

Sellega avatakse System Properties dialoogiaken


* Ilmub "Performance Options" dialoogiaken. Lülita siin kindlasti välja see Animate windows when minimizing and maximizing efekt (korista tema eesasuvast ruudust see linnuke ära). Kuid soovitav on välja lülitada ka järgmised efektid:

• Animate controls and elements inside windows
• Animations in the taskbar
• Fade or slide menus into view
• Fade or slide ToolTips into view
• Fade out menu items after clicking
• Show shadows under windows


!!! Kuid aeglase süsteemi puhul on kõige lihtsam aktiveerida siin üleval see "Adjust for best performance" raadionupp ja sellega lülitad Sa korraga välja kõik need efektid. Kui valmis, siis kliki OK:

Adjust for best performance



2a) Lülita korraga välja kõik animatsioonid:

On ka teine moodus kõikide animatsioonide väljalülitamiseks, tee järgmist:

* Ava Start Meüü ja kliki 'Settings' kiirkorraldusele. Alternatiivina võid ka vajutada WIN+I klahvikombinatsiooni, et seda Settings äppi kohe avada.
* Kliki Ease of Access kategooriale - pilt.
* Vali vasemal Other options alamkategooria ja lohista paremal "Play animations in Windows" asendisse Off:

Play animations in Windows



3) Lülita välja Aero Glass läbipaistvus ehk transparentsus:

Windows 10 süsteemi Start Menüüle, tegumireale ja ka Teavitamiskeskuse (Action Center) küljepaneelile on lisatud ka Aero Glass läbipaistvus koos 'blur' efektiga (mattklaasi / udu efektiga), mis on üsnagi huvitav ning ilus.

Näited: ilma läbipaistvuseta, ..............siin aga.............. läbipaistvusega (1) .....................ja.................. läbipaistvusega (2). See Aero Glass läbipaistvus ehk transparentsus koos mattklaasi efektiga oli juba Windows 7 operatsioonisüsteemis olemas, aga Windows 8.x süsteemidest koristati ta ära. Nüüd toodi ta tagasi ja õieti tehti.


See Aero Glass läbipaistvus ehk transparentsus koos mattklaasi efektiga on vaikimisi aktiveeritud, aga Sa võid selle läbipaistvuse soovi korral ka välja lülitada. Kuna antud efekt õgib üsna palju kompuutri ressursse, siis juhul kui Sul on vanem masin ja jõudlusega probleeme, siis lülita ta välja. Tee järgmist:

* Ava Start Menüü ja kliki Settings kiirkorraldusele - pilt.

* Kliki Settings äpi aknas Personalization kategooriale:

Kliki Settings äpi aknas Personalization kategooriale


* Vali vasemas paanis 'Colors' alamkategooria ja lohista parempoolses paanis 'Make Start, taskbar, and action center transparent' lüliti asendisse Off:

Make Start, taskbar, and action center transparent


Märkus: Sellest Aero Glass läbipäistvusest on rohkem näiteid seal.



4) Lülita välja üleliigsed automaatselt startivad programmid (Startup programs):

Kui Sa käivitad oma kompuutri, siis koos Windowsi startimisega käivitatakse automaatselt ka osa programme. Seega kõiki programme, mis on konfigureeritud nii et nad stardivad automaatselt siis kui Sa logid end kompuutrisse, nimetatakse 'startup' programmideks.
Sa vaata need startup programmid üle ja lülita mittevajalikud välja, sest see on üheks põhjuseks, miks Sinu Windows nii aeglaselt käivitub. Kindlasti on seal ka üleliigseid, sest paljud programmid, mille Sa oled installinud, soovivad ka automaatselt startida, kuigi selleks ei ole mingit vajadust. Näiteks Apple Quicktime paneb oma ikoonikese tegumirea parempoolsesse ossa kella lähedale (nn system tray alla). Adobe Acrobat stardib automaatselt, et ta saaks võimalikult kiiresti avada neid PDF faile, aga kas Sa loed neid väga tihti..., või näiteks soovivad kõik suhtlus- ja helistamisprogrammid (nt Skype) ennast automaatselt käivitada ning istutavad enda ikoonid ekraani allaäärde jne, jne. Osa "viisakaid" programme küsivad installeerimise käigus selleks ikka luba, aga osa neist sätivad ennast salaja 'startup' programmide loetellu ja kui Sa järgmine kord käivitad Windowsi, siis näed Sa oma tegumireal sinna oma pesa pununud lurjuse ikoonikest. Tavaliselt saab taoliste programmide eneste sees samuti tühistada nende automaatse käivitamise, aga mitte alati ja pealegi võib see mõnele kasutajale keeruliseks osutuda.

Automaatselt peavad käivituma näiteks sellised programmid nagu Microsoft Windows Explorer, Microsoft IntelliPoint, tulemüür, viirusetõrjeprogramm, üks pahavaratõrje programm, Windowsi enda teatud süsteemiprogrammid ja lõpuks Sinu enese poolt lubatud ning määratud programmid.

Need 'startup' programmid asuvad paljudes kohtades:

Iga startup programm kulutab mälu ja ressursse ning aeglustab ka Windowsi enda täielikku käivitumist. Kusjuures kõik nad ei asu kaugeltki ainult näiteks ühes C:\Users\SinuKasutajanimi\AppData\Roaming\Microsoft\Windows\Start Menu\Programs\Startup\ kaustas vaid programmide automaatseks käivitamiseks on palju võimalusi - toon siin mõned neist ka ära:

a) Run võti (Windowsi registri võti - Registry Editor aknas): HKEY_LOCAL_MACHINE\SOFTWARE\Microsoft\Windows\CurrentVersion\Run - siin asuvad kõikide kasutajate startup programmid.

b) Run võti (Windowsi registri võti - Registry Editor aknas): HKEY_CURRENT_USER\Software\Microsoft\Windows\CurrentVersion\Run - siia pandud programmid käivitatakse automaatselt koos Windowsi stardiga siis kui süsteemi logib sisse käesolev kasutaja, st siin asuvad iga kasutajakonto omaenda 'startup' programmid.

Märkus: Siin võidakse kasutada ka sarnast HKEY_CURRENT_USER\Software\Microsoft\Windows NT\CurrentVersion\Windows\Run alamvõtit.

c) RunServices and RunServicesOnce võtmed: Neid võtmeid tarvitatakse üsna harva ja neid kasutatakse teenuste automaatseks käivitamiseks. Neid võtmeid võib määrata nii spetsiifilise kasutaja kui ka terve süsteemi jaoks.

d) Task Scheduler apletis määratud startup programmid. (Tipid Search otsingukasti sõna Task Scheduler ja vajutad ENTER - pilt. Või käivitad ta Start Menüü -> Windows Administrative Tools alt.) Ka siia pannakse automaatselt käivitatavad programmid/ülessanded. Administraatori õigustega kasutaja võib siia ka ise lisada oma uusi ülessandeid, näiteks programme, mis tuleb teatud ajal automaatselt käivitada.

e) Group Policy: Group Policy Editor konsool (tipi Run dialoogiaknasse käsk gpedit.msc ja vajuta ENTER) sisaldab kahte poliitikat, mida kutsutakse Run these programs at user logon (pilt). Need sisaldavad automaatselt käivitatavate programmide loetelu, mis käivitatakse siis kui kasutaja end süsteemi sisse logib.

f) Policies\Explorer\Run võtmed (Registry Editor aknas): Juhul kui eelmises punktis äratoodud Group Policy alla määrati ära mingid startup programmid, siis luuakse Windows registrisse ka vastavad väärtused ja need pannakse ühe järgnevatest võtme alla: HKLM\Software\Microsoft\Windows\CurrentVersion\Policies\Explorer\Run või siis HKCU\Software\Microsoft\Windows\CurrentVersion\Policies\Explorer\Run.

g) Logon skriptid: Need käivitatakse automaatselt koos süsteemi stardiga ja nad võivad käivitada ka teisi programme. Nad määratakse ära Group Policy all ja täpsemalt Computer Configuration\Windows Settings\Scripts (Startup/Shutdown) ja User Configuration\Windows Settings\Scripts (Logon/Logoff) haru all.



Kui taustrežiimil töötab liiga palju programme või teenusi, siis teeb see Sinu kompuutri aeglasemaks. Peata selliste programmide, mida Sa kasutad harva, automaatne startimine ja tee selleks järgmist:

* Ava Windows Task Manager (Tegumihaldur): Vajuta Ctrl+Shift+Esc klahvikombinatsiooni või tee Start nupul paremklikk ja vali hüpikmenüüst Task Manager kiirkorraldus. Sa võid ka all tegumireal teha paremkliki ja valida hüpikmenüüst Task Manager käsu (pilt). Kui Sa käivitad ta esmakordselt, siis näed teda ilma vahelehtedeta ja kompaktsel kujul—kliki 'More details' nupule (pilt).

* Seejärel ava "Startup" vaheleht, märgista mittevajalik programm või teenus ja kliki all nupule Disable. (Või tee programmil/teenusel paremklikk ja vali 'Disable' käsk.) See ei lülita programmi täielikult välja, ta keelab ainult tema automaatse startimise—Sa võid selle programmi või teenuse vajadusel hiljem igal ajal käivitada. Kuid ole siin tähelepanelik ja lülita välja ainult mittevajalikud automaatselt startivad programmid. Näiteks Sinu antiviirus või OneDrive ja muud vajalikud reaalajas töötavad programmid/teenused las stardivad ka edaspidi automaatselt.

Siin on ka üks 'Startup impact' nimeline veerg, see on sisseehitatud instrument ja ta mõõdab aega, mis lisatakse antud automaatselt startiva elemendi poolt üldisele alglaadimisele/buutimisele juurde. Kui mingi elemendi puhul on see parameeter siin liiga kõrge (High) ja kui ta ei ole Sinu jaoks nii oluline, siis võid ta siit startup loetelust välja lülitada.

"Startup" vahelehe ülaosas kuvatav "Last BIOS time" kirje näitab aga seda et kui palju kulub kompuutri BIOS/UEFI firmwarel aega selleks et initsialiseerida Sinu riistvara enne kui alustatakse Windowsisse buutimist - seda siis sel juhul kui Sa käivitad kompuutri.  Kui kompuuter käivitub, siis laeb ta esmalt emaplaadil asuvast kiibist UEFI firmware (sageli refereeritakse kui "BIOS"). UEFI firmware on pisike programmike, mis initsialiseerib Sinu riistvara, rakendab erinevad riistvara sätted ja annab seejärel juhtimise üle Sinu operatsioonisüsteemi alglaadurile (bootloader), mis buudib Windowsisse või mingisse muusse opsüsteemi.
Kõige kaasaegsematel kompuutritel on see "Last BIOS time" üsna väikse numbriga, kusagil 3-4 sekundi ümber ja ka see on normaalne kui see arv on umbes 10 sekundi ümber. Juhul kui Sinu kompuuter aga buudib üles liiga kaua, näiteks üle 30 sekundi ja kui Sa näed siin väga suurt numbrit, siis pead üle vaatama oma UEFI firmware sätted. Näiteks kui Sa kasutasid vahepeal buutivat USB mälupulka, et oma süsteemi parandada või Windowsi ümber installida, aga unustasid pärast seda BIOS/UEFI firmware sätetetes panna tagasi alglaadimise esmaseks seadmeks oma kõvaketast. Selle tõttu otsib kompuutri käivitamisel BIOS/UEFI firmware esmalt seda buutivat USB mälupulka ja kui ta seda ei leia, siis alles seejärel lülitub ümber kõvakettale, see aga kulutab aega. Kui tegu on aga üsna vana emaplaadiga, siis ei aita ka see BIOS/UEFI sätete ülevaatamine:

Startup vaheleht


Kui teed siin mingil programmil/elemendil paremkliki, siis saad antud asja kohta juba märksa täpsema ülevaate ja ka internetist infot hankida. See on selleks vajalik, et teada seda et millega on tegemist ja et kas teda maksab siitkaudu välja lülitada ning kas tegemist ei ole mingi pahavaraga:

Kui teed siin mingil programmil/elemendil paremkliki, siis saad antud asja kohta juba märksa täpsema ülevaate ja ka internetist infot hankida.


!!! Loe Task Manager'ist (Tegumihaldurist) ja sellest et kuidas temaga töötada Windows 8 veebilehelt (sealne jutt kehtib ka Windows 10 suhtes).

Soovitan: Autoruns - üks väga hea tasuta automaatselt käivitatavate programmide jms tuvastaja ning väljalülitaja, lae ta alla sealt.



5) Käivita Windowsi tõrkeotsija (Windows troubleshooter):

Iga Windowsi kasutaja puutub aeg-ajalt kokku süsteemi suuremate või väiksemate probleemidega. Ka uue Windows 10 puhul jagub neid probleeme veel küllaga ja seda eriti just pärast iga suurema globaalse värskenduse (näiteks Windows 10 'Anniversary Update') väljailmumist. Põhilisteks probleemideks on (oletades, et kasutaja värskendas/uuendas ja aktiveeris oma Windowsi ikka õieti): Süsteemi jõudluse probleem; Windows shell ei reageeri hästi (ei ole tundlik), näiteks kui Sa klikid või toksad Start nupule, aga selle peale ei juhtu midagi; uus Edge brauser ei tööta korralikult; OneDrive pilveteenuse, Windows Store ja uute universaalste äppide probleemid. Mõnda probleemi on üsna lihtne lahendada, aga osade puhul tuleb natuke rohkem vaeva näha ja üsna tõsiste vigade puhul peab Windowsi isegi ümber installeerima. Windows ise omab probleemide lahendamiseks üsna palju sisseehitatud instrumente, aga teinekord on neid üsna keeruline üles leida ja kasutada.

Märkus: Need tööriistad on sisseehitatud Control Panel (Juhtpaneeli) konsooli "Troubleshooting" kategooria alla ja seda nii Windows 10, 8 kui ka 7 operatsioonisüsteemides. Seega saavad neid instrumente kasutada praktiliselt kõik Windowsi jooksutajad. Windows 10 puhul saab antud instrumentidele ligi ka uuendatud Settings äpi kaudu.

 Troubleshooting


Loe sellest 'Troubleshooters' tööriistadest ("Sisseehitatud tõrkeotsingu ja parandamise tööriistad—väiksemate probleemide lahendamiseks" peatüki alt) edasi sealt.



6) Kasuta 'Resource and Performance Monitor' ja 'Performance Monitor' vahendite abi:

* Resource and Performance Monitor (System Diagnostic Report) ja süsteemi diagnostika aruande/ülevaate genereerimine. See 'System Diagnostics Report' instrument lubab Sul näha riistvara ressursside staatust, süsteemi reageerimise aega, Sinu kompuutri protsesse, süsteemi infot ja konfigureerimise andmeid, opsüsteemi jõudlust, ketaste seisukorda, mälu infot, turvalisuse parameetreid jne. Tema abiga saad oma süsteemi seisukorrast väga hea ülevaate ja eriti tuleb ta kasuks siis kui süsteemiga tekivad probleemid, näiteks kompuutri jõudluse probleemid.

* Performance Monitor instrument on lihtne, aga võimas virtualiseerimise vahend süsteemi jõudluse andmete vaatamiseks, mõlemates nii reaalajas kui ka logifailidest.


a) Resource and Performance Monitor (System Diagnostic Report):

Käivita see 'System Diagnostic Report' instrument järgmiselt:

Ava Start Menüü, tipi tema otsingukasti sõnad perfmon /report ja vajuta ENTER (või kliki üleval otsingutulemustes perfmon /report ikoonile). Veendu, et sõna "perform" ja kaldkriipsu ("/") vahel oleks ka tühiklahv pandud:

Ava Start Menüü, tipi tema otsingukasti sõnad perfmon /report ja vajuta ENTER


Seejärel oota üks kuni neli minutit - kogutakse infot - pilt. Kui see info kogumine lõpetatakse, siis ilmubki antud Resource and Performance Monitor/System Diagnostic Report aken, kus saad ligi oma süsteemi väga üksikasjalikule infole. Sa näed selles raportis hulga detailset infot. Kõigepealt vaata seda et mis see "Warnings" sektsioon sisaldab (kui sisaldab). "Warnings" sektsioonist allpool leiad Sa sektsiooni, kus on toodud ära süsteemi kontrollimise summaarne kokkuvõte (Basic System Checks) ja kus igat viit testimiskomplekti tähistab mingi värviline ikoonike:

* kas rohelist värvi "Kordaläinud/Läbitud" (Passed)
* kollast värvi "Kordaläinud/Läbitud" (Passed), mis viitab aga potentsiaalsele probleemile
* või siis punast värvi "Ebaõnnestunud" (Failed) ikoonike


Klõpsa seal baaskokkuvõttes nende testide ees olevatele raamistatud pluss-sümbolitele ja seejärel näed juba detailsemat infot - pilt.

Seejärel mine allapoole ja ava "Performance" / "Resource Overview" (Jõudluse/Ressursside Ülevaate) sektsioon, kus näed seda et kuidas Sinu CPU, võrk ja mälu töötavad. Iga tulemus on samuti tähistatud värvilise koodiga, roheline tähendab seda, et probleeme ei ole, kollane viitab potentsiaalsele probleemile ja punane aga juba olemasolevat probleemi - pilt. Kui Sa näed seal mõne Details veerus asuvas kirjest paremal pool väikest tähelepanuruudukest, siis vii oma kursor sellele ruudule ja seepeale ilmub huvitava infoga väike "nõuande" aknake. Iga kategooria kohta käivat infot saad näha siis kui vajutad temast paremal teiselpool akna servas asuvat noolekest.

Kui Sa liigud seal ettekandes kaugemale edasi, siis näed Sa järgmisi laiendatavaid pealkirju (kategooriaid): Software ConifgufrationHardware ConifgurationCPUNetworkDiskMemory ja Report Statistics. Ava/laienda paremal asuvate noolekeste ja vasemal olevate pluss-sümbolite kaudu need kategooriapealkirjad ning uuri detailsemat infot - pilt. Kui mõne inforea taust on punast värvi ja Sa näed seal punast lipukest, siis vii temale hiirekursor ning seejärel ilmuvad hoiatused ning vajalikud nõuanded (mina neid oma süsteemide diagnostika aruannetes "kahjuks" ei leidnud ja seega mingit pildinäidet siin tuua ei saa).

Märkus: Antud 'Süsteemi Diagnostika Aruande' saad avada ka 'Performance Monitor' vahendi kaudu ja sellest tuleb kohe siin allpool ka juttu.



b) Performance Monitor:

Performance Monitor instrument on lihtne, aga võimas virtualiseerimise vahend süsteemi jõudluse andmete vaatamiseks, mõlemates nii reaalajas kui ka logifailidest. Sa võid temaga uurida jõudluse andmeid graafikas, histogrammis või aruandes. Sa võid vaadata seda et kuidas programmid mõjustavad kompuutri jõudlust nii reaalajas kui ka kogudes logiandmeid nende hilisemaks uurimiseks.

Windows Performance Monitor kasutab jõudluse loendureid (performance counters), sündmuste jälgimise andmeid ja süsteemi konfiguratsiooni andmeid, mida võib kombineerida ühteainsasse jõudlusloendurite, sündmuste ning süsteemi konfiguratsiooniandmete komplekti (Data Collector Sets).

Jõudluse loendurid mõõdavad süsteemi seisukorda või aktiivsust. Nad võivad olla operatsioonisüsteemi omad või individuaalse rakenduse osad. Kasutaja võib ka ise lisada vajalikke loendureid. Konfiguratsiooni andmed saadakse Windowsi registrist.

Data Collector Sets: Neid võib luua ja seejärel salvestada kas indivduaalselt või siis grupeeritult. 'Data Collector Sets' võib sisaldada järgmist tüüpi andmete kollektoreid: jõudluse loendureid, sündmuste jälgimise andmeid ja süsteemi konfiguratsiooni andmeid (registrivõtmete väärtused).


Käivita 'Performance Monitor' tööriist ühest alltoodud meetoditest:

* Sa võid antud instrumendi Start Menüü kaudu avada - 'Windows Administrative Tools' alt - pilt.
* Vajuta Windows Logo + R klahvikombinatsiooni, sisesta Run aknasse sõna perfmon.msc ja vajuta ENTER.
* Või sisesta Search otsingukasti sõna perfmon ja vajuta ENTER. Seejärel kliki üleval otsingutulemustes Performance Monitor kiirkorraldusele.


Tema konsooli avaaken näeb siis välja selline, paremal ülaosas oleva 'Open Resource Monitor' lingi kaudu võid ka otse siitkaudu selle täiendava tööriista käivitada. Kui Sa klikid siin vasemas paanis konsoolipuu 'Performance Monitor' harule, siis näed kõike reaalajas toimuvana - pilt.

Vasemas paanis klikiti Performance Monitor harule ja paremal tehti ühtlasi ka paremklõps, et avada kontekstmenüüd - pilt.

Me võime ise seda Performance Monitor'i vastavalt oma soovidele konfigureerida ja siis jälgida regulaarselt oma süsteemi tööd. Et seadistada teda, märgista vasemal konsoolipuul Performance Monitor haru, tee paremal paanis paremklõps ja vali kontekstmenüüst käsk Properties ning tegutse.... - pilt.

Vaikimisi on selle Performance Monitor konsooli esmakordsel avamisel kasutusel ainult üks "Protsessor Time" loendur. Et lisada mingeid uusi loendureid, märgista vasemal konsoolipuul Performance Monitor haru, tee paremal paanis paremklõps ja vali kontekstmenüüst Add Counters... käsk (või siis kliki üleval konsooli nupureal rohelisele + nupule - pilt). See konsooli nupuriba muutub vastavalt sellele et mida Sa seal vasemal konsoolipuul eelnevalt märgistasid; vastavalt sellele muutuvad ka paremkliki kontekstmenüü käsud.

Näide eelpool räägitud Ready Boost vahendi loendurite lisamisest:

* kliki üleval konsooli nupureal rohelisele + nupule (pilt);

* märgista üleval loetelus terve ReadyBoost Cache kategooria ja kliki all nupule Add >> (pilt);

* kliki nupule OK (pilt);

* ...ja tulemus (pilt); üleval nupureal valiti graafika ikooni rippmenüüst 'Report' vaade (pilt).




Data Collector Sets:

'Data Collector Sets' (akna vasemas paanis) on nii süsteemi kui ka meie endi jõudlusloendurite, sündmuste ja süsteemi konfiguratsiooniandmete komplektid, mille me defineerisime ja salvestasime nii et me saaksime seda käivitada ja näha igal ajal kui seda soovime. Et luua omaenda sellist komplekti, märgistame vasemal konsoolipuu 'Data collector Sets' haru all User Defined haru, teeme paremal paremklõpsu ja valime kontekstmenüüst New > Data Collector Set käsu jne - pilt.


Reports (Aruanded):


See sektsioon hoiab endas aruandeid, mis on koostatud iga data collector set'i poolt. 'System Diagnostics' aruanne ilmub automaatselt siia 'Report > System > System Diagnostics' haru alla ka siis kui me kasutasime eelnevalt seda Resource and Performance Monitor tööriista (näiteks Run dialoogiakna perfmon /report käsuga).

Aruanded on *.blg failidena ja me saame neid näha järgmisel moel:

* Märgistame vasemal konsoolipuul Performance Monitor haru ja klikime konsooli nupureal View Log Data nupule - pilt.

* Valime 'Log files' raadionupu ja klikime nupule Add... - pilt.

* Avame Diagnostics või siis Performance kausta (System kaustast), otsime vajaliku .blg laiendiga faili üles, märgistame ta ja klikime all nupule Open - pilt.

* Klikime nupule 'Time Range' - pilt.

* Valime vajaliku ajaintervalli lohistades liugurit ja klikme nupule OK - pilt.

* Teeme paremal paanis paremkliki ja valime Add Counters... käsu - pilt.

* Valime vasemal vajalikud loendurid ja objektid ning klikime nupule Add >>. Neid võib korraga ka mitu tükki valida (Ctrl klahvi abil). Kui valmis, siis klikime OK - pilt.

Et neid System Diagnostics ja/või System Performance aruandeid genereerida ka siinsamas otse Performance Monitor konsoolis, tee järgmist:

* Märgistame vasemal 'Data Collector Sets > System' haru all kas 'System Diagnostics' või siis 'System Performance' haru ja klikime üleval konsooli nupureal 'Start the Data Collector Set' nupule - pilt.

* Seejärel ilmub see uus genereeritav aruanne konsoolipuu 'Reports' haru alla - kas 'System Diagnostics' või siis 'System Performance' alla - me peame ise antud haru avama. Ootame 1-4 minutit kuni andmete kogumine lõpetatakse - pilt.

* Ja tulemus - pilt.




6A) Resource Monitor (ka väga kasulik instrument):

Windowsi elu üheks faktiks on see et teatud aja mõõdudes muutub Sinu süsteem aeglasemaks või siis mõni programm ei tööta nii nagu ta seda tegema peaks. Seepärast olekski hea kui Sa leiaksid mingi mooduse uurimaks seda et mis selle süsteemi aegluse põhjuseks on või miks üks- või teine tarkvara kehvalt töötama hakkas - kas selle probleemi põhjuseks on kompuutri protsessor, mälu kasutamine või miski muu asi? Ja selleks võibki nüüd kasutada seda Resource Monitor (Ressursside Monitooring) instrumenti. Windows Resource Monitor on vahend, mis lubab Sul reaalajas jälgida riistvara (CPU, mälu, kõvaketta, võrgu) ja tarkvara (failide,moodulite ) poolt süsteemiressursside kasutamist. Sa võid ka filtreerida välja need protsessid ja teenused, mida Sa soovid monitoorida. Sa võid ka vajalikke protsesse ja teenuseid käivitada, peatada, sulgeda, et lahendada mingi tarkvara probleeme. Resource Monitor oli olemas juba Windows Vistas, aga Windows 7 ja kõrgemate opsüsteemide jaoks on teda tunduvalt täiustatud ning nüüdseks on ta tõesti üks kasulik instrument.

Teda saab käivitada mitut moodi:

a) Kas sealtsamast kohe siin eelpool räägitud Performance Monitor avaakna parema paani ülaosas asuva "Open Resource Monitor" lingi kaudu - pilt

b) Või sisesta Search otsingukasti sõnad Resource Monitor ja vali ülaosas otsingutulemustest Resource Monitor kiirkorraldus/otsetee - pilt.

c) Või tee Start nupul paremklikk ja vali süsteemikäskude hüpikmenüüst Control Panel kiirkorraldus; seejärel vali "System and Security" kategooria; pärast seda vali uues aknas 'Administrative Tools' kategooria ja lõpuks tee loetelus Resource Monitor kiirkorraldusel 2x klikk - pilt.

d) Või ava CMD aken ja tipi käsk perfmon /res ning vajuta ENTER - pilt

e) Või sisesta  Search otsingukasti sõna resmon.exe ja vajuta ENTER.

f) Sa võid ta avada ka otse Start Menüü kaudu - Windows Administrative Tools alt - pilt.

g) *** Selle Resource Monitor vahendi saab avada ka Task Manager (Tegumihalduri) vahelehe Performance allosas asuva Resource Monitor... nupu kaudu. Näiteks oma mälu kasutamise uurimiseks ongi mõtekas avada algul Task Manager, et saada oma mälu kasutamisest kiirülevaade ja seejärel käivitada sealtsamast Resource Monitor instrument, et uurida asja põhjalikumalt. Toon näite Windows 10 süsteemist: Tee all tegumirea vabal osal paremklikk ja vali ilmuvast hüpikmenüüst Task Manager käsk - pilt. Ava Performance vaheleht ja kliki seal allosas asuvale Open Resource Monitor lingile - pilt.

Märkus: Kuna ta on igati vajalik riistapuu, siis võiksid tema jaoks luua kas oma töölauale või siis kusagile mujale kiirkorralduse: Ava C:\Windows\System32 kaust, otsi seal ülesse resmon.exe fail, lohista ta parema hiirnupuga oma töölauale ja vali avanevast kontekstmenüüst käsk Create shortcuts here. Või pane Start Menüü kaudu tema kiirkorraldus alla tegumireale - paremkliki More > Pin to taskbar käsuga. 


Resource Monitor
 on jagatud viieks sektsiooniks (võtmeks):
Inteli mini-kompuutri (kompuuter pulgas) avatud Mälu vahekaart...

... ja Windows 10 lauakompuutri avatud Mälu vahekaart - pilt.


'Memory' (Mälu) sektsioon. Mida need ülemistel piltidel 'Memory' vahelehel äratoodud värvid ja numbrid tähendavad? Ette rutates võib õelda, et antud Win 10 lauakompuutri ja ka Inteli mini-kompuutri mäluga on kõik korras:

* Hardware Reserved (skaalal halli värvi): Seda mälu kasutatakse BIOS'i, süsteemi emaplaadi, PCI Bus, PCI Express (sh sildade) ja mõnede välisseadmete draiverite jaoks. Seda mälu ei saa kasutada protsesside või süsteemifunktsioonide tarbeks - st antud mälule Windows ligi ei saa. Selle mälu maht EI TOHI suur olla ja võib olla maksimaalselt kusagil paarisaja kuni mõnesaja MB ümber (mõningatel juhtudel ka kuni 1 GB või natuke rohkem). Kui seda mälu on väga palju, siis proovi järgmist: Uuenda oma BIOS'i (kui saad). Muuda BIOS sätteid: otsi seal menüüpunkte "Advanced", "Advanced Chipset", "Advanced Features" või teisi sarnase nimega menüüpunkte ja muuda näiteks RAM > Recommended Video Memory suurust (2GB > 256MB, 4GB > 512MB, 8GB või rohkem > 1024MB või rohkem). Uuenda oma riistvara draivereid. Vajuta Win+Run klahvikombinatsiooni, sisesta Run dialoogiaknasse msconfig ja vajuta ENTER; ava "Boot" vaheleht ja kliki seal Advanced options... nupule (pilt) ning veendu, et uues aknas EI OLEKS kõige ülemistes kahes ruudukeses linnukesi (pilt). Et näha ka seda et milline riistvara antud mälu kasutab, st millise riistvara jaoks seda füüsilist aadressiruumi reserveeritakse, tee järgmist: vajuta Win+Run klahvikombinatsiooni, sisesta Run dialoogiaknasse devmgmt.msc ja vajuta ENTER; vali menüü View > Resources by connection ja laienda Memory haru - paar näidet: pilt ...............ja.............. pilt. Kui Sa ostsid lisamälu juurde, siis veendu, et ostsid oma emaplaadi jaoks ikka õiget tüüpi mälu ja et kas ta sai ikka õieti emaplaadi slottidesse torgatud. (PS! Näiteks kui videokaart on emaplaati integreeritud, siis võib selle videokaardi enda mälu hõivata füüsilise aadressiruumi esimesed blokid ja ka see vähendab kasutajale ning Windowsile kättesaadavat füüsilist mälu ja selle "Hardware Reserved" mälu suurus kasvab....)


* In Use (skaalal rohelist värvi): Roheline riba ("In Use") näitab, et kui palju on Sinu mälu momendil kasutuses (Windowsi tuuma, jooksvate protsesside või muude seadmete draiverite kasutuses olev mälu). See number on kõige olulisem ja kui Sa näed, et see roheline riba täidab pidevalt suurema osa graafikariba pikkusest, siis tuleks füüsilist mälu juurde osta või midagi muud ette võtta.
* Modified (kollakat värvi): See on mälu, mida võib rakendada teiste programmide jaoks, aga enne tema kasutamist tuleb ta saata saalefaili (page file).
* Standby (sinine riba): See näitab seda et kui palju mälu on vaba ja saadaval; selles vahemälus on andmed ja koodid, mida antud momendil ei kasutata. Windows üritab seda mälu hoida nii täis kui see võimalik on ja mida pikem see sinist värvi riba on, seda parem.
* Free (helesinine riba): See on füüsiline mälu, mis ei sisalda ühtegi andmeblokki ega programmikoodi ja mida võib hakata vajaduse korral otsekohe/esmalt kasutama. Kui Sinu süsteemi mälu juhtimine toimub efektiivselt, siis peabki antud number olema üsna väike....

* Available: See mälu (sh standby ja free memory) on vajadusel protsesside, draiverite ja opsüsteemi jaoks koheselt kättesaadav - mida suurem see arv on, seda parem.
* Cached mälu: See mälu (sh standby ja modified memory) sisaldab andmeid ja programmikoode, mis olid antud sessioonis saadetud mällu kuid mida rohkem ei kasutata. Ühesõnaga kui Sa tegelesid mingite programmide ja andmetega, siis saadeti nad sinna cached mällu, et Sa saaksid nad sealt kiiremini kätte. Kui Sa aga lõpetasid antud programmide ja andmetega töö, siis jäid nad ikkagi sinna mällu ning kui vaja, siis viskab Windows need sealt välja ja asendab nad uute andmete või programmikoodidega.
* Total: See näitab, et kui palju füüsilist mälu (RAM) on kokku operatsioonisüsteemi, seadmete draiverite ja protsesside jaoks saadaval - see on siis reaalselt ka kasuataja jaoks kättesaadav füüsiline mälu.
* Installed: Näitab, et kui palju füüsilist mälu on Sinu masinasse installitud. Antud juhul siis 4 GB ja kasutaja jaoks on sellest kättesaadav umbes 3,9 GB (ülejäänud osa sellest 4 GB-ist läheb Windowsi tarbeks - BIOS, emaplaat ja draiverid).

Vaata ka paremal asuvat alumist rohelist diagrammi ("Hard Faults/sec") ja juhul kui sinna ilmub rohelist värvi diagrammijoon ning kui ta tõuseb seal ülesse ja asub sellises olekus pidevalt ning pikemat aega, siis on Sul mälu vähevõitu. Kui see 'Hard Faults/sec' digramm on täiesti tühi, siis on see hea näitaja.


Ühesõnaga käivita oma kõige sagedamini kasutatavad programmid, sh ka brauser (veebilehitseja), seejärel tööta nendega mõnda aega ja uuri siis ülaltoodud Resource Monitor akna Memory vahelehel neid arve ning värviskaalat.


Overview (Üldülevaade)
sektsioon (vahekaart/sakk) kuvab süsteemiressursside kasutamise baasinformatsiooni ja teised sakid/vaheled esitavad aga iga spetsiifilise ressursi kohta käivat infot. See 'Overwiev' sektsioon näitab siis andmete graafikuid kõikide CPU, Memory, Disk ja Network sektsioonide kohta. Vaikimisi kuvatakse CPU (protsessori) aktiivsust. Siinsamas allpool võib paremal asuvate noolnuppude abil avada ka Disk, Network ja Memory sektsioonid. Sa võid siin hiirekursoriga lohistades nii akna enda kui ta tema eraldi oblastite suurust muuta. Loeteludes kuvatakse aga need programmid, mis kasutavad antud momendil ressursse - pilt.

Allpool aga siis aken, kus on avatud Overview vaheleht ja selle CPU tabel. Peale selle on antud tabelis märgistatud ka Dreamweaver.exe protsess ja paremal "CPU" graafikus näitab antud tarkvara poolt protsessori ressursside kasutamist see kollast värvi diagramm:

Overview vaheleht ja selle CPU tabel


CPU (Protsessor) sektsioon. Sellel CPU vahelehel on vaikimisi avatud siis 'Processes' tabel. Sellest allpool on aga suletud Services, Associated Handles ja Associated Modules tabelid - pilt.

Need 'Associated Handles' ja 'Associated Modules' tabelid kuvavad andmeid alles siis kui Sul on siin üleval mingi jooksev protsess või teenus ära märgistatud. 'Moodulid' on abistavad failid või programmid, näiteks nagu DLL (dynamic-link library) failid, mida kasutatakse selle protsessi poolt, mille Sa siin ülevalpool eelnevalt ära märgistasid. 'Handles' on aga viited, mis viitavad süsteemi elementidele, näiteks nagu failid, registri võtmed, sündmused või kataloogid, mida kasutatakse siin eelnevalt märgistatud protsessi poolt - pilt.


Resource Monitor'i iga vaheleht sisaldab seega ühte või mitut tabelit, mis annavad antud ressursi kohta juba palju detailsema info ja kus esimest tabelit nimetatakse võtmetabeliks. Selles võtmetabelis kuvatakse kõik protsessid, mida antud ressurss momendil kasutab. Näiteks esimese Overview vahelehe kõige ülemine tabel (võtmetabel) sisaldab kõiki protsesse, mis on antud sessioonis käivitatud.  Et avada näiteks Overview vahelehel mingit tabelit, kliki tema tiitelriba paremas otsas asuvale noolekesele. 

Et lisada või varjata tabelis kuvatavaid andmeveergusid tee suvalise veeru nimel (päisel) paremklikk ja vali käsk Select Columns... ning pane või korista linnuke vajalikust ruudust - pilt
Et sortida mingi veeru andmeid, tee tema tiitelribal klõps.
Kui viid oma hiirekursori mingi veeru päisesse, siis kuvatakse selle veeru andmete kohta täpsem info.
Need protsessid, mis antud momendil ei jookse, ilmuvad tabelisse sinise värviga ja veerus "Satus" on nende kohta kiri "Suspended". 
Ka siin saad kõikides sektsioonides kasutada iga protsessi ja rakenduse kohta paremkliki kontekstmenüü käskusid, näiteks et mingi protsessi/rakenduse kohta 'onlainist' täpsemat infot hankida - pilt.

Kui Sa avad selle Resource Monitor akna järgmine kord, siis ta avatakse sellisel kujul mil ta viimati lahti oli ja see on üsna hea lahendus, sest Sa ei pea jälle taastama tema endist olekut. Peale selle võid Sa ka ise salvestada mingi nime all antud akna kuvamise viisi: 

- Muuda Resource Monitor'i aken endale sobivaks (ava vastav vaheleht, sordi, muuda aken sobivaks suuruseks, muuda veergude laiused sobivaks jne);
- Seejärel vali File menüüst käsk Save Settings As..., tipi sobiv nimetus ja kliki nupule Save.

Et nüüd kunagi hiljem avada kiiresti see enda poolt salvestatud kuvamisviisiga Resource Monitor aken, vali File menüüst käsk Load Settings..., seejärel vali vajalik konfiguratsioonifail ja kliki nupule Open.



6B) Windowsi mälu diagnostika instrument (Memory Diagnostics Tool):

Windows Vista oli esimene Windowsi opsüsteem, kuhu on juba sisseehitatud mälu diagnostika instrument, mis aitab Sul analüüsida Sinu kompuutrisse installeeritud füüsilist mälu (muutmälu, RAM) ootamatute mäluprobleemide ja veendumaks, et kõik on mälu suhtes ikka korras. Seda instrumenti nimetatakse Windows Memory Diagnostics Tool'iks ja teda sai käivitada nii Windows Vista enese seest kui ka väljastpoolt teda. Seesama instrument on olemas ka Windows 7, Windows 8 (8.1) ja Windows 10 süsteemides ning temaga töötamine käib sama moodi.

!!! Kompuutri riistvaraseadmetest väljuvad kõige sagedamini rivist või siis tekitavad tõsiseid veateateid (Stop vigasid & "Sinist Surmaekraani") just kõvaketas, mälu, videokaart, CD/DVD ROM seade ja ka ülekuumenenud protsessor.


Käivitame selle instrumendi Windows 10 kasutajaliidesest:

* Tee paremklikk Start nupul ja vali süsteemiskäskude hüpikmenüüst Contro Panel (Juhtpaneel) kiirkorraldus - pilt.

* Kui Sul on 'Category' vaade, siis kliki 'System and Security' kategooriale - pilt. (Kui Sul on aga Control Panel'i aknas ikoonide vaade, siis kliki seal kohe Administrative Tools lingile.)

* Kliki 'Administrative Tools' kategooriale - pilt.

* Tee Windows Memory Diagnostic lingil 2x klikk - pilt.

Märkus: Alternatiivne ja kiirem variant tema käivitamiseks on järgmine: sisesta all otsingukasti sõna memory ja kliki üleval otsingutulemustes Windows Memory Diagnostic kiirkorraldusele (või vajuta kohe ENTER) - pilt.

* Ilmub kahe küsimusega dialoogiaken: Kas Sa tahad kohe praegu teha kompuutri ümberlaadimise ja kontrollida mälu või siis teha seda järgmine kord kui Sa käivitad oma kompuutri. Soovitav on siit valida see 'Restart now and check for problems (recommended)' parameeter:

Soovitav on siit valida see 'Restart now and check for problems (recommended)' parameeter


* Kui Sa valisid soovitatud parameetri, siis tehakse kompuutri restart ja käivitatakse Windows Memory Diagnostics Tool, mis töötab väljaspool Windowsi (enne antud parameetri valimist ja kompuutri restarti sulge kõik programmid ning oma pooleliolevad tööd). Nende kahe etapilise testimise tulemusi näed jooksvalt siinsamas testimise käigus selles sinises ekraanipildis ja kui selle testimise käigus ning lõpuni sirab kiri "No problems have been detected yet.", siis on kõik OK. (Testimise tulemust näed hiljem ka siis kui Sa logid pärast järjekordset automaatset kompuutri restarti süsteemi sisse, see teade ilmub Sinu töölaua paremasse allanurka - pilt.)

Windows Memory Diagnostics Tool


Märkus: Vaikimisi tehakse mälu testimine Standard režiimis, aga Sa võid ka põhjalikuma testimise teha. Vajuta selleks seal sinises ekraanis klahvi F1 ("F1=Options") ja seepeale avatakse parameetrite aken, kust saab muuta selle Standard režiimi kas Basic või siis Enhanced režiimiks - vaata eelmist pilti. Seejärel vajuta klahvi F10, et käivitada see testimine.


* Kui mälu testimine lõpetati, siis tehakse automaatselt restart ja Sa jõuad lukustuskuvani - korista see hiireklõpsu või ENTER klahviga eest ära - pilt.


* Ilmub süsteemi sisselogimise ekraan ja see on igal kasutajal loomulikult erinev. Kui Sul oli varem mitut tüüpi paroole loodud, siis pakutakse esmalt selle parooli sisestamist, mida Sa viimati süsteemi sisselogimisel kasutasid (antud juhul siis Piltparooli kasutamise võimalust). Aga Sa võid seal klikkida/toksata ka sellele 'Sing-in options' lingile, et sisestada mingi muud tüüpi parooli - pilt.

Kui kasutaja klikkis eelmises ekraanis sellele 'Sing-in options' lingile, siis ilmub ekraan, kus võib ka muud tüüpi parooli sisestada (antud juhul pakutakse vaikimisi nüüd PIN-parooli sisestamist) .........- pilt.

Kuid kasutaja pöördus tagasi sinna pildiparooli sisestamise ekraani, sisestas seal oma piltparooli ja seejärel näeb ta 'Welcome' ekraani ning pärast seda jõuabki ta oma töölauale - pilt.


* Mälu testimise tulemust näed nüüd ka ekraani paremasse allanurka ilmuvast teavitusest - pilt.

Juhul kui Sa "magad" selle mälu teavituse maha, siis võid seda hiljem vaadata ka Event Viewer konsoolis: tee Start nupul paremklõps ja vali ilmuvast süsteemikäskude menüüst Event Viewer kiirkorraldus (pilt); vali vasemalt paanist Windows Logs -> System ja parempoolses paanis näedki "MemoryDiagnostic" sündmuse teavet - pilt.

Kui Sul on neid sündmusi seal paremal väga palju ja et leida seda mälu testmise tulemuse infot nüüd kiiresti üles, tee järgmist: märgista konsooli vasemas paanis Windows Logs -> System haru, kliki 'Actions' paanis 'Find...' parameetrile, sisesta 'Find' otsingukasti sõna MemoryDiagnostic ja kliki nupule 'Find Next' (pilt), seejärel näedki seda mälu testimise tulemuse infot (pilt).


Juhul kui Sinu füüsilise mäluga on probleemid, siis tuleks poodi liduda ja osta sama tüüpi uued mälud....



7) Muuda toite sätteid:

Windows oletab, et Sa eelistad aeglasemat aga see-eest energiasäästlikku kompuutrit—seda eriti siis kui Sa kasutad näiteks sülearvutit. Kõik on õige, aga kui Sinu arvuti on ikka hullumeelselt aeglane, siis tuleks seda eelistust muuta.

* Tee vasemal all Start nupul paremklikk ja vali süsteemikäskude hüpikmenüüst Power Options käsk - pilt.

* Kliki allpool sellele "Show additional plans" noolekesele ja aktiveeri High performance raadionupp. Seejärel sulge see 'Power Options' aken - pilt.



8) Tapa turdvara (bloatware) ja reklaamvara (adware):

Tihti on nii et Sinu kompuutri aegluse põhjuseks on mitte Windows 10 ise vaid hoopiski sinna "sattunud" turdvara (bloatware) ja igasugune reklaamvara (adware), mis õgivad Sinu protsesori ning süsteemi ressursse. Adware ja bloatware on mõneti salakavalad, sest nad on tihti ka Sinu kompuutri tootja poolt installeeritud.

Kõigepealt käivita omaenda statsionaarne antiviirus, et leida pahavara ja reklaamvara. Kui Sa ei kasuta kolmandate osapoolte antiviirust, siis käivita Windows 10 enda sisseehitatud Windows Defender antiviirus.

Seejärel kasuta selleks ka mitut muud tarkvara, näiteks Malwarebytes Anti-Malware programmi tasuta versiooni (Free Version) ja AdwCleaner skaneerijat ..............- pilt.


!!! Malwarebytes ei skaneeri reaalajas vaid Sa pead ta ise käivitama - näiteks 1x nädalas või kuus. Malwarebytes puhul saad kohe ka avastatud pahavara elimineerida, aga enne selle elimineerimise käivitamist vaata HOOLEGA avastatud potentsiaalse pahavara loetelu üle, sest seal võib ka "false positive" elemente olla. Kui selles loetelus on aga sadu ja isegi üle tuhande elemendi, siis on mõtekas kogu vajalik kraam välisele admekandjale arhiveerida ja teha oma Windowsi puhas install (koos kõvaketta formaatimisega).

Kas Windows Defender on piisavalt hea antiviirus? Lisaks ka muudest süsteemi kaitsemeetmetest - info.



9) Peata mittevajalike taustrežiimis töötavate universaalsete äppide jooksmine:

Sellised uued Windows 10 universaalsed äpid jooksevad taustrežiimis, et uuendada endi elavaid plaate, hankida uusi andmeid ja väljastada teateid. Isegi siis kui Sa ei ole neid äppisid kunagi kasutanud, hõivavad nad ikkagi mingil määral ressursse ja mis kõige olulisem, nad tühjendavad Sinu akut. Kuid Sa võid nendel äppidel, mida Sa ei kasuta, selle taustal töötamise ka ära keelata.

Et näha seda et millised äpid taustrežiimil töötavad, tee järgmist:

* Ava Start Menüü ja kliki Settings kiirkorraldusele - pilt.

* Kliki või toksa "Privacy" ikoonile/kategooriale - pilt.

* Vali vasemal paanis 'Background apps' alamkategooria ja kliki paremal 'Privacy Statement' lingile:

Privacy Statement


* Seejärel näedki äppisid, milledel on lubatud ka taustarežiimis töötada. Kõik nad on vaikimisi sisse lülitatud ("On"). Pane kõikide nende äppide, millede taustal jooksmise Sa tahad ära keeleta, lülitid asendisse "Off". Kuid tee seda ainult nende äppide suhtes, mida Sa tõesti ei taha kasutada või siis kasutad neid suhteliselt harva. Näiteks kui Sa takistad Alarms äpil taustal töötamast, siis Sa ei saa ühtegi alarmi temalt. Kui Sa lülitad siin välja Mail äpi, siis ei saa Sa teateid uutest emailidest jne. Kui Sa lülitad siin mingid äpid välja, siis saad neid ikkagi soovi korral kasutada, ainult et nende käivitamine võtab natuke rohkem aega.

Off


Märkus: Windows 10 omab ka "Battery Saver" režiimi, mis on ette nähtud Sinu läpaka või tahvli aku eluea pikendamiseks. Selles režiimis lülitatakse kõikide universaalsete äppide taustrežiimis töötamine välja - loe sellest rohkem sealt.



10) Modernsete äppide süsteemist eemaldamine (uninstallimine/desinstalleerimine):

Windows 10 operatsioonisüsteemiga tulevad kaasa mitu juba eelinstalleeritud modernset (metro) äppi ja mõned neist töötavad ka taustrežiimis. Juhul kui Sa ei kasuta mõnda neist äppidest, siis uninstalli need ja tee järgmist:


a) Meetod 1: Uninstalli äpid Start Menüü kaudu. Sa võid osa äppisid süsteemist kiiresti eemaldada ka Stardimenüü kaudu:

* Ava Start Menüü, tee vajaliku äpi plaadil paremklikk ja vali ilmuvast kontekstmenüüst 'Uninstall' käsk:

Ava Start Menüü, tee vajaliku äpi plaadil paremklikk ja vali ilmuvast kontekstmenüüst 'Uninstall' käsk


* Seejärel kliki nupule 'Unistall' - pilt.

* Juhul kui Sa ei näe Stardimenüü paremas pooles kõikide modernsete äppide plaate, siis kliki Stardimenüü vasemas allosas 'All apps' nupule, et pääseda ligi kõikidele Stardimenüü elementidele. Seejärel tee vajalikul äpil paremklikk ja vali ilmuvast kontekstmenüüst 'Uninstall' käsk - pilt.



b) Meetod 2: Uninstalli mittevajalikud modernsed äpid Settings äpi kaudu:

* Ava Settings äpp ja kliki avaaknas System kategooria nupule.
* Kliki vasemal 'Apps & features' alamkategooriale, seejärel kliki paremal vajaliku äpi nimele ja siis nupule 'Uninstall' - pilt.

Märkus: Kui mingi äpi puhul ei ole see "Uninstall" nupp ligipääsetav (halli värvi), siis Sa ei saa siitkaudu antud äppi süsteemist eemaldada.



c) Meetod 3: KÕIGE KIIREM JA LIHTSAM MEETOD. Juhul kui Sa kasutad tasuta CCleaner tarkvara, siis võid ka siitkaudu modernsed äpid süsteemist eemaldada. Ava CCleaner, kliki vasemal paanis 'Tools' nupule, seejärel kliki järgmises paanis 'Unistall' menüüpunktile, siis märgista vajalik moderne äpp ja kliki nupule 'Uninstall' - pilt.



d) Meetod 4: Uninstalli sisseehitatud modernsed äpid PowerShell konsooli abil. Ülaltoodud meetoditega EI SAA kõiki sisseehitatud äppisid süsteemist eemaldada, näiteks nagu Photos, Music, OneNote, Xbox, People, Camera jne. Sa võid enamik sisseehitatud modernseid äppisid uninstallida aga PowerShell konsooli PowerShell cmdlet kaudu. Tee järgmist:

* Kliki Start nupule ja seejärel kliki all vasemal nurgas 'All apps' nupule, et pääseda ligi Start Menüü kõikidele elementidele. Siis ava vasemal Windows PowerShell kaustapuu, tee Windows PowerShell kiirkorraldusel paremklikk ja vali ilmuvast kontekstmenüüst 'Run as Admiminstrator' käsk:

Run as Admiminstrator


* Kopeeri ja kleebi (st Copy/Paste) üks või mitu siinsamas alltoodud värvilise tekstiga käsku PowerShell aknasse ja vajuta iga sisestatud käsu järel klahvile ENTER:

Uninstalli 3D Builder: Get-AppxPackage *3dbuilder* | Remove-AppxPackage
Uninstalli Alarms and Clock: Get-AppxPackage *windowsalarms* | Remove-AppxPackage
Uninstalli Calculator: Get-AppxPackage *windowscalculator* | Remove-AppxPackage
Uninstalli Calendar and Mail: Get-AppxPackage *windowscommunicationsapps* | Remove-AppxPackage
Uninstalli Camera: Get-AppxPackage *windowscamera* | Remove-AppxPackage
Uninstalli Get Office: Get-AppxPackage *officehub* | Remove-AppxPackage
Uninstalli Get Skype: Get-AppxPackage *skypeapp* | Remove-AppxPackage
Uninstalli Get Started: Get-AppxPackage *getstarted* | Remove-AppxPackage
Uninstalli Groove Music: Get-AppxPackage *zunemusic* | Remove-AppxPackage
Uninstalli Maps: Get-AppxPackage *windowsmaps* | Remove-AppxPackage
Uninstalli Microsoft Solitaire Collection: Get-AppxPackage *solitairecollection* | Remove-AppxPackage
Uninstalli Money: Get-AppxPackage *bingfinance* | Remove-AppxPackage
Uninstalli Movies & TV: Get-AppxPackage *zunevideo* | Remove-AppxPackage
Uninstalli News: Get-AppxPackage *bingnews* | Remove-AppxPackage
Uninstalli OneNote: Get-AppxPackage *onenote* | Remove-AppxPackage
Uninstalli People: Get-AppxPackage *people* | Remove-AppxPackage
Uninstalli Phone Companion: Get-AppxPackage *windowsphone* | Remove-AppxPackage
Uninstalli Photos: Get-AppxPackage *photos* | Remove-AppxPackage
Uninstalli Sports: Get-AppxPackage *bingsports* | Remove-AppxPackage
Uninstalli Voice Recorder: Get-AppxPackage *soundrecorder* | Remove-AppxPackage
Uninstalli Weather: Get-AppxPackage *bingweather* | Remove-AppxPackage
Uninstalli Xbox: Get-AppxPackage *xbox* | Remove-AppxPackage


Näiteks järgmise pildi puhul eemaldati süsteemist ainult Weather (Ilm) moderne äpp - pilt.

Seejärel eemaldati ehk uninstalliti ka 3D Builder äpp - pilt.

Iga kord kui Sa käivitad siin PowerShell konsoolis mingi äpi uninstallimise käsu, siis PowerShell kuvab ka lühikese progressi, mis sarnaneb alltooduga. Kui äpi uninstallimise protsess lõpeb, siis PowerShell aknas see uninstallimise progress lihtsalt eemaldatakse ja Sa võid kas sisestada uue käsu või siis sulgeda antud konsooli:

Iga kord kui Sa käivitad siin PowerShell konsoolis mingi äpi uninstallimise käsu, siis PowerShell kuvab ka lühikese progressi


HOIATUS! Kuid Sa ei saa isegi PowerShell konsooli kaudu uninstallida järgmisi äppisid: Contact Support, Cortana, Microsoft Edge ja Windows Feedback - neid EI MAKSA "TORKIDA"! Ära ürita uninstallida ka Store äppi, asi lõpeb suurte probleemidega!


Kui Sa tahad tulevikus mingit modernset äppi jälle tagasi installeerida, siis saad seda teha Store veebsaidi kaudu. Näide 3D Builder äpi Store saidist allalaadimisest ja installeerimisest - pilt.


Märkus: Praegu on nii et kui kasutaja uninstallis mingid süsteemi sisseehitatud Windows Store äpid (Mail, Calendar, Maps jne), siis koos suurte globaalsete värskenduste (Windows 10 Fall Update ............ja............... Windows 10 Anniversary Update) allalaadimise ja installeerimisega installiti automaatselt tagasi ka kõik need kasutaja poolt varem uninstallitud Store äpid ning ta pidi need süstemist uuesti eemaldama.

See tüütu probleem lahendatakse järgmise suure "Windows 10 Creators Update" (koodinimega "Redstone 2" / "RS2") värskendusega, mis ilmub 2017. a. aprillis. Antud globaalse värskendusega ei installita enam tagasi neid eelnevalt kasutaja poolt uninstallitud Store äppisid. (Windows 10 testijate jaoks on antud probleem lahendatud juba alates Windows Insider Preview build 14931 versioonist.)

Koos 2017. a. ilmuva suure "Windows 10 Creators Update" värskendusega täiustatakse ka sisseehitatud äppide süsteemist eemaldamist (uninstallimist): See on kasutajate poolt üks enimnõutud soov. Kuni siiani sai ainult osasid sisseehitatud äppisid eemaldada, aga nüüd saab ka teisi Windows 10 kaasaantud äppisid süsteemist eemaldada - kuid siiski mitte kõiki. Sa võid seda teha 'Settings > System > Apps & features' alamkategooria/lehe kaudu: teed seal paremal vajalikul äppil kliki ja klikid seejärel nupule 'Uninstall'. Antud momendil ei ole see võimalus veel kõikide süsteemiprogrammide jaoks, aga praegu saab sel teel süsteemist eemaldada näiteks Phone, Maps, Mail and Calendar äppisid.
Neid äppe, mis on süsteemi sügavamalt sisseehitatud ja mis on seotud ka muude komponentidega (näiteks Cortana'ga), sel teel süsteemist eemaldada ei saa, näiteks People, Store, OneNote, Photos jne. Peale selle, need äpid, mis Sa olid juba varem süsteemist eemaldanud, ei ilmu koos uute Windows 10 värskendustega enam tagasi - ka väga hea uudis.


!!! Uninstalli ka kõik väga harva kasutatavad või siis mittevajalikud standardsed töölaua äpid, see kiirendab Sinu masina tööd ja sellega väldid ka igasuguseid tekkivaid probleeme. Nende süsteemist eemaldamiseks võid kasutada näiteks Revo Uninstaller Freeware versiooni.



11) Muuda oma privaatsuse sätteid ja peata taustaandmete kogumine:

Kui Sa keelad mittevajaliku info taustrežiimis kogumise, siis ka see suurendab Sinu aku eluiga ja süsteemi jõudlust. Uued mobiilsed äpid võivad ka taustrežiimis töötada, et uuendada dünaamiliste plaatide sisu, saada värskeid andmeid ja teateid. Isegi kui Sa ei käivita neid äppisid, tarbivad nad ikkagi teatud osa aku energiast ja süsteemi jõudlusest.

* Sinu personaalse info kogumise funktsioonide väljalülitamisest on juttu seal.

* Modernsete äppide taustrežiimis töötamise väljalülitamine - juhis.

* Ja tüütute reklaamide väljalülitamisest on juttu aga seal.



12) Lülita välja uus "Windows Update Delivery Optimization" (WUDO) vahend:

"Windows Update Delivery Optimization" uus värskenduste kättetoimetamise tehnoloogia kujutab endast 'Peer-to-peer' (P2P) protokolli abil värskenduste tarnet ehk kättetoimetamist, kus IT võib värskenduste kättetoimetamise eemalasuvatesse filiaalidesse ja limiteeritud läbilaskevõimsusega võrgusõlmedesse teha väga efektiivseks ning ka turvalisemaks.
Selle 'Peer-to-peer' (P2P) protokolli kasutamine on vaikimisi sisse lülitatud ka Sinu enda Windows 10 süsteemis, mis lubab värskenduste kiiret saatmist kompuutritele üle interneti (sarnaselt torrentitele). Sinu personaalset infot ei saadeta edasi ja ka Sinu süsteemi failides ei tehta mingeid muudatusi - seega karta pole midagi (seda Microsofti teatel). Ühesõnaga see meetod töötab ka Sinu enda lokaalses võrgus. Kui Sinu kompuuter on mingi värskenduse juba kätte saanud, aga teine kompuuter Sinu lokaalses võrgus pole seda veel saanud, siis saadab Sinu kompuuter need andmed sellele teisele kompuutrile - see on kiirem meetod kui värskenduste tavalisel teel saamine. Kuid juhul kui Sinu kodus mingit lokaalset võrku ei ole, tuleks see 'Peer-to-peer' (P2P) protokolli abil värskendamine välja lülitada, sest see aeglustab Sinu seadme internetiühendust ja interneti navigatsiooni ning võib põhjustada ka turvariske.

Et muuta seda et kuidas neid allalaadimisi jaotatakse, tee järgmist:

- Mine 'Settings -> Update & Security -> Windows Update' alamkategooriasse ja kliki seal paremas paanis 'Advanced options' lingile.
- Seejärel kliki 'Choose how updates are delivered' lingile ja järgmises aknas on siis kolm valikut: kõige ülemine lüliti on vaikimisi sisse lülitatud ja see lubabki siis kasutada seda torrent tehnoloogiale sarnast värskenduste kiiret allalaadimist ning teistele kompuutritele edasisaatmist; allpool on aga kaks raadionuppu: 'PCs on my local network' ja 'PCs on my local network, and PCs on the Internet'.
Soovitan selle kõige ülemise lüliti seal asendisse "Off" lohistada või juhul kui Sul on koduvõrk, siis võid ta sisse jätta, aga sel juhul aktiveeri allpool see 'PCs on my local network' raadionupp - pilt.



13) Lülita välja tüütud teated: Mine 'Settings -> System -> Notifications & actions' alamkategooriasse ja lülita seal paremal kõikide mittevajalike teadete kuvamine välja, näiteks nagu kõik "Show me tips about Windows" teated ja allpool ka mittevajalike individuaalsete äppide teated - pilt.



14) Lülita välja kogu sünkroniseerimine: See Windows 10 sünkimise vahend on vaikimisi sisse lülitatud ja ta sünkroniseerib kõik süsteemi sätted, teemad, paroolid, otsingute ajaloo jms Sinu kõikide ühe- ja sama konto all sisselogitud Windows 10 seadmete vahel. Kui Sa ei kasuta mitut Windows 10 seadet või kui Sa ei soovi nende vahel antud sünkimist lubada, siis lülita see sünkimine kas täielikult välja või siis lülita välja ainult mittevajalike individuaalsete sätete sünkimine. Mine 'Settings -> Accounts -> Sync your settings' alamkategooriasse ja lülita see sünkimine kas täielikult välja ('Sync settings' lüliti) või siis lülita allpool välja ainult mittevajalike individuaalsete sätete sünkimine:

Lülita välja kogu sünkroniseerimine



15) Lülita 'Elavad Plaadid' (Live Tiles) välja:

Need Elavad Plaadid on üsna tüütud, kasutud ja närvidele käivad ning aeglustavad ka Start Menüü kasutamist - seega võiks need välja lülitada. Sellised elavad plaadid töötavad hästi küll mobiilsetel seadmetel, aga mitte lauakompuutritel. Elavate plaatide väljalülitamiseks on kaks meetodit: teha seda mingi individuaalse äpi jaoks või siis lülitada korraga kõik elavad plaadid jäädavalt välja.


a) Kui Sa tahad mingi eraldi äpi elavat plaati välja lülitada, siis ava Start Menüü, tee antud plaadil paremklikk ja vali ilmuvast kontekstmenüüst More > Turn live tile off käsk - pilt.

b) Korraga kõikide elavate plaatide väljalülitamine (kättesaadav ainult Windows 10 Pro versioonide omanikele):

Tee seda Group Policy Editor konsooli kaudu, see vahend on kättesaadav ainult Windows 10 Pro versiooni kasutajatele.

- Vajuta Win+ R klahvikombinatsiooni, sisesta Run akna käsureale gpedit.msc käsk ja vajuta ENTER - pilt.

- Liigu 'Local Group Policy Editor' akna vasemas paanis järgmise poliitikate grupini: Local Computer Policy -> User Configuration -> Administrative Templates -> Star Menu and Taskbar -> Notifications. Seejärel tee paremas paanis Turn off tile notifications kirjel 2x klikk - pilt.

- Aktiveeri raadionupp Enabled, vajuta all nupule OK ja sulge see Group Policy Editor konsool:

Aktiveeri raadionupp Enabled, vajuta all nupule OK ja sulge see Group Policy Editor konsool


Märkused: WIndows 10 Home versiooni kasutajad võivad kõik elavad plaadid lülitada välja küll ka Windowsi Registri kaudu, aga seal tuleb selleks uus võti luua ja Microsoft võib järgmise suurema värskendustepaketiga selle muudatuse jällegi ära nullida. Seega lülita need elavad plaadid individuaalselt välja ja seda ikkagi Start Menüü kaudu.

Windows 10 Home versioonilt üleminek (upgrade) Windows 10 Pro versioonile ja seda täiesti TASUTA!



16) Eemalda Start menüüst kõik plaadid:

Eemalda Start Menüüst paremkliki kontekstmenüü 'Unpin from Start' käsuga kõik mittevajalikud plaadid (pilt) ja pane sinna ainult enda sagedasti kasutatavate rakenduste ning muude elementide plaadid (paremkliki 'Pin to Start' käsuga) - pilt.

Üks näide sellisest kohandatud Stardimenüüst - pilt.

Kui Sa ei taha ühtegi plaati oma Stardimenüü paremas pooles näha, siis eemalda need KÕIK sealt, tee igal plaadil paremklikk ja vali 'Unpin from Start' käsk - ja tulemus - pilt ................ja.............. pilt.



17) Peata Windows Store äppide automaatne värskendamine (uuendamine):

Windows Store äppisid värskendatakse automaatselt, aga Sa võid selle äppide automaatse uuendamise ka välja lülitada, et säästa internet-trafikut (võrguliiklust), seda eriti siis kui Sul on aeglane internetiühendus. Peale selle Sa ei kasuta ju kõiki oma äppisid kuigi sagedasti ja seega oleks mõtekas oma Store äppisid aeg-ajalt ise käsitsi värskendada - seda Windows Store enda sätete kaudu. Tee järgmist:

* Ava Windows Store veebsait, kliki üleval oma kasutajakonto ikoonile ja vali ilmuvast rippmenüüst Settings käsk - pilt.

* Lohista 'Update apps automatically' lüliti asendisse Off - pilt.


Et nüüd ise aeg-ajalt värskendada oma Store äppisid, tee järgmist:

* Ava Windows Store veebsait, kliki üleval oma kasutajakonto ikoonile ja vali ilmuvast rippmenüüst Downloads and updates käsk - pilt.

* Kliki paremal üleval Check for updates nupule - pilt.

* Seejärel juhul kui mingite äppide värskendused on saadaval, siis kliki sealsamas üleval kas Update all nupule või siis vali välja vajalik äpp ja kliki tema järel tulevale Update nupule.



18) Korrasta oma kõvaketas ja/või SSD ketas—defragmenteeri/optimeeri teda regulaarselt:

Kuigi Sul võib olla suhteliselt uus süsteem kiire protsessori ja suure füüsilise mälumahuga, on tema kõvaketta jõudlusega ikkagi probleem. Võrreldes muude informatsiooni (andmete) hoidmise seadmetega on kõvaketas väiksema kiirusega, st andmete vahetamine protsessori ja kõvaketta vahel toimub aegasemalt. Kõvaketta andmete kirjutamise/lugemise aega mõõdetakse millisekundites ja see on tavaliselt 2-5 mc. Tundub, et see on piisavalt kiire, aga võrreldes protsessori kiirusega on see väga kesine tulemus....
Vaatamata kõvaketaste mahu üha kiiremale suurenemisele on temale andmete kirjutamise/lugemise kiirus vähe muutunud (ebaproportsionaalselt). Seega võib kaasaegsetele kõvaketastele mahutada tohutu hulga andmeid, aga informatsiooni kirjutamine/lugemine nendelt võtab palju aega ja kiired protsessorid on sunnitud töötlemiseks vajalikke andmeid hoidma ooterežiimil.
Isegi siis kui Sul on kiire kõvaketas, võtab ikkagi suurte failide kõvakettalt mällulaadimine aega enne kui Sa saad nendega töötama hakata. Eriti käib see probleem filmide, videoklippide, DVD plaatide põletamise, andmebaaside, ISO kujutiste ja virtuaalsete kõvaketaste kohta, mis võivad mõnikord olla mitme gigabaidilised failid.

Tavaliselt on nii et süsteem üritab andmed salvestada kõvakettale selliselt, et nad asuksid seal järjestikku üksteise kõrval ja et ühe kindla faili kõik andmed asuksid järjestikku ühesainsas kohas (näiteks et mingi laulu .mp3 faili kõik andmed asuksid ükteise järel ühesainsas kõvaketta oblastis). Selle tulemusel peab Sinu kõvaketta mehhaaniline pea liikuma vähem ja lõpptulemusena väheneb kirjutamiseks/lugemiseks kulutatav aeg. Selline andmete salvestamine õnnestub aga ainult puhtale kõvakettale ja mida aeg edasi, seda raskemaks see muutub.
Aja mõõdudes viib kõvakettale salvestatavate andmete muutmine (nende lisamine, muutmine ja kustutamine) selleni, et muutub ka nende salvestamise kord, mis omakorda põhjustab eraldi fragmentide tekkimise. Näiteks kui Sa kustutad mingi faili, siis tekib kõvakettal seal kohas "auk". Aja mõõdudes tekib selliseid "auke" üha rohkem ja süsteemil on kõvakettalt üha raskem leida järjestikku asetsevaid vabu sektoreid kuhu saaks uusi andmeid salvestada. Ka info redakteerimine ja uute andmete olemasolevatele lisamine põhjustab selle ebameeldiva nähtuse (eraldi fragmentide tekkimise).

Et sellist olukorda parandada tuleb meil kasutada kõvaketta defragmenteerimist (optimeerimist) - loe sellest edasi sealt.



19) Pane oma alglaadimise seadmeks kõvaketas (või SSD ketas või muu flash mäluga ketas/salvesturuum) ja lülita BIOS Setup menüüs välja üleliigsed seadmed:

Kompuutrid buudivad ehk teevad alglaadimise tavaliselt otse seesmiselt kõvakettalt (või siis kiiremalt SSD kettalt), kus hoitakse kompuutri operatsioonisüsteemi. Mini-kompuutrite (näiteks kompuuter pulgas) puhul toimub see alglaadimine aga mingit tüüpi flash mäluga salvestusruumist, näiteks flash eMMC kettalt. Kui Sa olid teinud oma operatsioonisüsteemi installeerimise või ümberinstalleerimise või ükskõik millise muu tegevuse kus Sul oli vaja CD/DVD-ROM kettaseadme sahtlisse panna CD/DVD plaat, millest sai teha ka alglaadimist (buutimist), siis pidid Sa enne seda oma masina BIOS (või UEFI) Setup'is panema CD/DVD-ROM kettaseadme esimeseks alglaadimise seadmeks, sest muidu Sa ei oleks saanud antud operatsioone läbi viia.

Kuid tihtilugu jäetaksegi CD/DVD-ROM kettaseade esmaseks buutimisseadmeks ehk siis unustatakse BIOS/UEFI sätete menüüs panna tagasi alglaadimise seadmeks kompuutri kõvaketas (või SSD ketas). See aga aeglustab tunduvalt meie arvuti käivitamist või siis tema ümberlaadimist. Ja seda seepärast et kuna esmaseks buutimisseadmeks on CD/DVD-ROM kettaseade, siis otsitakse alguses tema sisu (sinnapandud plaati) ning kui seda ei leita, siis alles seejärel alustatakse kompuutri kõvakettalt alglaadimist.

Sama kehtib ka siis kui Sa kasutad oma opsüsteemi installiks või ümberinstalliks või mingiks muuks tegevuseks buutivat USB mälupulka. Ka sel juhul pead Sa BIOS/UEFI menüüs panema oma buutimisvõimelise USB draivi esmaseks buutimisseadmeks ja pärast antud tegevuse lõpetamist jälle taastama need esialgsed buutimise sätted.

Loe sellest edasi sealt.



20) Kui Sul on installitud kaks või rohkem operatsioonisüsteemi, st Sul on 'dualboot' või 'multiboot' masin, siis tee oma vaikimisi käivitatava opsüsteemi start kiiremaks:

Kui Sinu kompuutris on kaks või rohkem operatsioonisüsteemi, siis näed Sa kohe masina alglaadimisel nn Windows Boot Manager (Windowsi käivitushaldur) ekraani. Sa saad siin valida noolklahvide abil sobiva opsüsteemi ning vajutades klahvile ENTER lasta käivitada justnimelt antud operatsioonisüsteem, st Sind laetakse seejärel väljavalitud opsüsteemi. Kui Sa aga ei vali siin menüüs midagi, siis laetakse Sind vaikimsi opsüsteemi ja selleks on:

a) Operatsioonisüsteemi, mis on Sul esmaseks opsüsteemiks (st mis on installitud C: partitsiooni);

või

b) Sinna opsüsteemi, mille Sa olid ise määranud vaikimisi avatavaks opsüsteemiks.

Märkus: Windows 8/8.1 ja Windows 10 puhul: Kui Sa jooksutad mitme opsüsteemiga multi-boot masinat ja kui Win 8/8.1 või 10 on esmaseks buutimise süsteemiks, siis ilmub kompuutri käivitamisel või ümberlaadimisel aga uus Metro-stiilis disainiga "Choose an operating system" ekraan, kus saad siis valida selle opsüsteemi, millesse Sa siseneda soovid.


Vaikimisi on selle Windows Boot Manager ekraani kuvamise ajaks määratud 30 sekundit ja kui Sa selle aja jooksul ei liiguta oma sõrmekesi ning ei vali noolklahvidega opsüsteemi, siis laetakse Sind vaikimisi määratud operatsioonisüsteemi.
Või kui Sa teed kompuutri restardi ja ei vali seal Windows Boot Manager ekraanis midagi, siis laetakse Sind samuti vaikimisi valitud opsüsteemi vaatamata sellele et kus süsteemis Sa enne viibisid.

Tavaliselt on nii et kui kasutaja käivitab kompuutri, siis tahab ta esmalt sattuda sinna opsüsteemi, millega ta kõige rohkem töötab ja siis on see 30 sekundit ooteaega liiga pikk aeg... Või kui ta on end varem laadinud mingisse mitte-vaikimisi operatsioonisüsteemi ja soovib restardi abil minna üle oma vaikimisi opsüsteemi (st põhioperatsioonisüsteemi), siis peab ta samuti ootama ära selle Windows Boot Manager ekraani kuvamise 30 sek ajaperioodi.

Loe sellest edasi sealt.



21) Logi ennast automaatselt sisse, st muuda Windowsi sisselogimine automaatseks:

"Windows 10 kompuutrisse automaatne sisselogimine (ilma paroolita). Ehk kuidas logida automaatselt enda kasutajakontosse ilma et Sa peaksid sisselogimise ekraanis oma parooli sisestama." - loe sellest sealt.



22) Kehtesta oma tihti kasutatavatele programmidele kõrgem prioriteet:

Kui Sa jooksutad oma Windowsis korraga mitut programmi, aga üks või paar on neist tähtsamad, siis Sa võid teha nii et protsessor annab neile kõrgema prioriteedi.

Tee järgmist:

1) Tee all Start nupul paremklikk ja vali süsteemikäskude hüpikmenüüst Task Manager kiirkorraldus - pilt.

2) Tee "Processes" vahelehel vajalikul programmil paremklikk ja vali kontekstmenüüst 'Go to details' käsk - pilt.

3) Nüüd tee sellel samal märgistatud protsessil/programmil samuti paremklikk ja vali käsk Set Priority > Above normal (või High) - pilt.

4) Kliki ilmuvas aknas nupule Change priority.


NB! Ära kasuta seda meetodit Windowsi enda süsteemiprotsesside või kriitiliste utiliitide jaoks muidu võib Sinu süsteem kokku joosta.

Etteotsa

 




< Tagasi Windows 10 pealehele ja sisukorda

 

 

Saada ka enda tuttavale lugemiseks!

Kui Sa saadad meili, siis on Sinu saadetavas kirjas selle lehe aadress juba
olemas ja muu saad ise juurde lisada.

Sisesta siia saaja e-mail aadress:

 

 

elaja koju .|. .|. .|. .|. .|. .|. About Us .|. .|. .|. .|. .|. .|. About Me .|. .|. .|. .|. .|. .|. Site Map .|. .|. .|. .|. .|. .|. POSTKASTI EI OLE! Sorry, no mailbox | © Ahv & Co Eesti Vabariik 2015 (16/17/18)