Windows 8 uus Client Hyper-V vahend

Win 8 logo Windows 8 uus Client Hyper-V (Hyper Virtualization) vahend


(Käib ka Windows 8.1 ja Windows 10 operatsioonisüsteemide kohta.)

 

Client Hyper-V (Hyper Virtualization): 64-bitine Windows 8 Pro (või 64-bitine Windows 8.1 Pro) ja 64-bitised Windows 10 Pro, Education ning Enterprise operatsioonisüsteemid tulevad koos sisseehitatud hüperviisor kliendi Hyper-V'ga, mis lubab kasutajatel luua ja jooksutada virtuaalmasinas teisi operatsioonisüsteeme.

Hüperviisor ehk virtuaalse masina monitor (VMM) on osa kompuutri tarkvarast, firmwarest või riistvarast, mis loob ja jooksutab virtuaalseid masinaid.

Hyper-V ongi hüperviisor, mis võib luua virtuaalmasinaid ja ta asendab varasema Windows Virtual PC vahendi. Hyper-V lubab jooksutada virtuaalmasinaid.

Virtuaalmasin (VM) on konkreetse arvutisüsteemi emuleerimine. Virtuaalmasin (VM) on seega Sinu kompuutri sees asuv isoleeritud kompuuter, mille sees võib jooksutada Windowsi teist koopiat või siis paljusid muid operatsioonisüsteeme. VM on tarkvara-põhine kompuuter (PC), mis jookseb Windowsi enda sees. Ta on sisuliselt teine eraldi kompuuter koos opsüsteemiga ja mis jookseb eraldi akna sees. Ja kõige olulisem, Sa võid virtuaalmasina sees jooksutada täiesti erinevat operatsioonisüsteemi. Sa võid VM sees jooksutada näiteks Windows XP süsteemi juhul kui Sa tahad kasutada rakendust, mis töötab ainult Windows XP-ga. Sa võid jooksutada isegi mitte-Microsofti opsüsteemi, näiteks mingit Linux'i distributsiooni ja FreeBSD.

Kui Sa töötad virtuaalmasinatega, siis termin "host" (või Host System, Host OS) viitab füüsilisele kompuutrile ja tema operatsioonisüsteemile, mis jooksutab virtuaalset platvormi (antud juhul siis Hyper-V vahendit). Termin "guest" (Guest System, Guest VM) viitab aga virtuaalmasinale koos tema külalisoperatsioonisüsteemiga, mis jookseb selle Hyper-V enda sees. Virtuaalmasinat koos temasse installitud külalisoperatsioonisüsteemiga hoitakse eraldi Virtuaalsel Kõvakettal (Virtual Hard Disk).

Virtual Hard Disk (vhd): VHD emuleerib füüsilist kõvaketast. Ta võib virtuaalmasinas sisaldada tervet operatsioonisüsteemi või teda võib kasutada suvalise füüsilise ketta failide hoidmiseks.

Virtual Switch: See emuleerib füüsilist võrguadapterit. Hyper-V ei saa otse ühendada ja kasutada Sinu kompuutri füüsilist võrgukaarti ja ta vajab selleks nendevahelist virtuaalset lülitit või kommutaatorit.


Seega on siin tegemist Hypervisor'ile baseeruva virtualiseerimise platvormiga, mida kasutatakse tervete operatsioonisüsteemide ja nendega seotud rakenduste külalis-keskkonnas jooksutamiseks. Selliseid operatsioonisüsteeme kutsutakse külalisopertasioonisüsteemideks ('guest') ja Client Hyper-V puhul saab neid jooksutada Windows 8 (8.1) ning Windows 10 "client" operatsioonisüsteemides. Ka Windows 7 operatsioonisüsteemis sai kasutada sarnase disainiga ja võimalustega programmi ning selleks oli Windows Virtual PC. Kuid Hyper-V integreerib need võimalused otse Windowsi operatsioonisüsteemi sisse.

Kas igaüks vajab seda Client Hyper-V vahendit? Arvatavasti suurem osa tavakasutajaid seda ei vaja. Kuid IT-profid, arendajad, testijad ja need, kes on juba jooksutanud Virtual PC 2007, Windows Virtual PC, VMware või VirtualBox virtualiseerimise tarkvara ning muidu PC fännid/huvilised, vajavad seda küll ning seda järgmistel põhjustel:

● Uue tarkvara proovimiseks ja katsetamiseks ilma oma füüsilise kompuutri seadeid/sätteid muutmata, ta on kasulik ka siis kui see uus programm võib pahavara sisaldada.
● Jooksutada Windows 8 (8.1) või Windows 10 opsüsteemist erinevat operatsioonisüsteemi, näiteks selleks et jooksutada rakendust (äppi), mis ei tööta olemasoleva Windowsi sees normaalselt.
● Testida erinevaid konfiguratsioone ilma oma füüsilist kompuutrit puutumata.
● Tühistada suvalised muudatused ja pöörduda kiirelt tagasi virtuaalmasina varasemasse seisundisse.
● Sa ei pea kasutama kolmandate firmade tasulisi virtualiseerimise tarkvarasid.

Hyper-V lubab Sul ühesainsas kompuutris jooksutada korraga mitut 32-bit või 64-bit külalisoperatsioonisüsteemi (guest). Need guest operatsioonisüsteemid jooksevad virtuaalmasina sees (VM).



Mida on selleks vaja, et jooksutada Windows 8 (8.1) või Windows 10 masinas Client Hyper-V vahendit?

# Host masin peab olema varustatud 64-bit protsessoriga, mis toetab Second Level Address Translation (SLAT) vahendit. Mõnedel juhtudel nimetatakse teda ka Extended Page Tables (EPT) või Rapid Virtualization Indexing (RVI) või Nested Page Tables (NPT) funktsiooniks - kaasaegsete kompuutrite puhul on sellega lood korras.

Märkus: Kuidas teha kindlaks, et kas Sinu kompuuter ikka suudab seda
Hyper-V tehnoloogiat kasutada? Tipi otsingukasti msinfo32 ja seejärel kliki üleval otsingtulemustes System Information kirjale. Keri ilmuvas aknas päris lõpuni ja vaata seal loetelus kirjasid, mis algavad sõnadega Hyper-V. Kui Sa näed nende iga järel Yes sõna, siis on kõik korras. Juhul kui Sa näed Virtualization Enabled In Firmware järel kirja No, siis pead minema BIOS (või UEFI firmware) sätetesse ja seal selle virtualiseerimise toe sisse lülitama. Kui Sa näed aga mõne teise elemendi järel kirja No, siis Sa ei saa seda Hyper-V vahendit jooksutada.
Ja lõpuks kui Sa näed nende nelja elemendi asemel hoopis "A hypervisor has been detected..." sõnumit, siis tähendab see seda et Sa juba jooksutadki virtualiseerimise tarkvara või Sa töötadki juba virtuaalmasinas. Allpool siis vastavad näited:

Keri ilmuvas aknas päris lõpuni ja vaata seal loetelus kirjasid, mis algavad sõnadega Hyper-V


Antud kompuutris ei saa seda Hyper-V vahendit jooksutada:

Antud kompuutris ei saa seda Hyper-V vahendit jooksutada


# Kompuutrisse peab olema installeeritud 64-bitine Windows 8 Pro (Windows 8.1 Pro) või siis 64-bitine Windows 10 Pro, Education või Enterprise operatsioonisüsteem. Seega Sa võid Hyper-V abil luua uue virtuaalmasina ainult 64-bit versiooniga Windowsi kompuutris, aga ainult klient-instrumendid on kättesaadavad ka 32-bitistele Windowsi versioonidele. Kui Hyper-V juba jookseb, siis võid luua mõlemaid nii 32-bit kui ka 64-bit virtuaalmasinaid. [Ühesõnaga kui Sa jooksutad 32-bit Windowsi, siis võid teha küll Hyper-V installeerimise, aga Sa ei saa luua uut virtuaalmasinat (VM)].


# BIOS peab toetama Hardware Virtualization funktsiooni ja ta peab BIOS seadistustes / menüüs olema sisse lülitatud, näiteks nii:

BIOS peab toetama Hardware Virtualization funktsiooni


# vähemalt 4GB RAM (füüsilist mälu).


Ühesõnaga juhul kui Sinu Windows ja kompuuter toetavad Hyper-V tehnoloogiat, siis Sa ei vaja enam kolmandate osapoolte virtualiseerimise programme, näiteks nagu VMware ning VirtualBox, et jooksutada oma Windowsi süsteemis virtuaalmasinaid.

Etteotsa



Hyper-V installeerimine, virtuaalmasina loomine ja sinna külalisoperatsioonisüsteemi (guest OS) installeerimine:


Hyper-V installeerimine:

1) Vajuta Windows+R klahve, tipi Run dialoogiaknasse appwiz.cpl ja vajuta ENTER - pilt.

2) Kliki vasemas paanis Turn Windows features on or off lingile:

Kliki vasemas paanis Turn Windows features on or off lingile


Märkus: Alternatiivina võid Metro-stiilis / Windows 8 stiilis disainiga Start ekraanil alustada sõnade windows features sisestamist, seejärel kliki otsinguekraanis paremal Settings kategooriale ja lõpuks kliki vasemal otsingutulemustes Turn Windows features on or off kiirkorraldusele - pilt. Selle peale jõuad Sa otse sinna "Windows Features" aknasse - pilt. (Windows 8.1 puhul alusta Start ekraanil sõnade windows features tippimist ja kliki seejärel Turn Windows features on or off lingile - pilt.)
Sa jõuad ka nii sinna kui viid hiirekursori ekraani vasemasse allanurka, teed seal paremklõpsu ja valid uut tüüpi süsteemivahendite hüpikmneüüst 'Programs and Features' käsu (pilt). Seejärel ilmub seesama ülaltoodud 'Programs and Features' aken, kus kliki vasemal 'Turn Windows features on or off' lingile.


3) Pane linnuke Hyper-V ruutu ja kliki OK:

Pane linnuke Hyper-V ruutu ja kliki OK


Märkus: Kui Sa avad seal eelmises 'Windows Features' aknas selle Hyper-V haru, siis näed tema all veel kahte alamharu ja need on: Hyper-V Managements Tools ja Hyper-V Platform (pilt). Kui see 'Hyper-V Platform' alamharu on halli värvi ja ligipääsmatu, siis Sa ei saa Hyper-V vahendit installeerida (seega kontrolli ja lülita oma arvuti BIOS'is või UEFI firmwares virtualiseerimine sisse - näidispilt oli sellest eelpool). Kui Sa jooksutad aga 32-bit Windows 8 / 8.1 Pro versiooni (või standardset Windows 8 / 8.1 väljalaset) või 32-bitist Windows 10 süsteemi (või Win 10 Home versiooni), siis Sa ei näegi seal seda 'Hyper-V Platform' komponenti (alamharu) - pilt.


4) Oota natuke kuni süsteemi lisatakse uued vahendid ja kliki Restart now (Taaskäivita kohe) nupule, et teha kompuutri taaskäivitus.

5) Nüüd mine tagasi Metro-stiilis / Windows 8 stiilis disainiga Start ekraanile, keri seal paremale ja Sa näed Hyper-V Manager konsooli plaati - pilt. See 'Hyper-V Manager' on Hyper-V halduskonsool (juhtimiskonsool) ja tema abil saab kõik vajaliku ka tehtud.


Märkus: Windows 8.1 jooksutamisel leiad selle Hyper-V Manager'i aga Apps ekraanilt, mine sinna vali ülevalt rippneüüst "by date installed" parameeter ja kliki seejärel Hyper-V Manager plaadile (tile'le). Sa võid ta siin paremklõpsu ja seejärel 'Pin to Start' ja/või 'Pin to taskbar' nuppude abil kinnistada ka Start ekraanile ja/või siis töölaua kasutajaliidese tegumireale:

...ja kliki seejärel Hyper-V Manager plaadile (tile'le)


Windows 10 puhul leiad ta Start Menüüst. Või vajuta WIN + S klahvikombinatsiooni, tipi Start Menüü otsingukasti sõna Hyper-V ja klki otsingutulemustes Hyper-V Manager kiirkorraldusele.



Esimese virtuaalse lüliti loomine:

Client Hyper-V peamiseks funktsiooniks ongi virtuaalmasinate loomine ja nende konfigureerimine:

1) Käivita 'Hyper-V Manager' halduskonsool.

2) Hyper-V kasutab virtuaalseid lüliteid, et ühendada virtuaalmasinaid võrkudesse - lokaalsesse võrku (LAN) ja Internetti. Võrgutehnoloogias on lüliti (switch) võrgu riistavaraseade, mis ühendab võrgus asuvaid kompuutreid omavahel, seega on 'Hyper-V virtual switch' sama asi ja Sa ei pea ostma ühtegi riistvara.

Sa võid valida kolme tüüpi lüliteid:

Private Guests võivad üksteisega kommunikeerida (st ühendust pidada), aga mitte host'i või Internetiga. Privaatsed võrgud on siis ideaalsed kui Sa tahad oma virtuaalmasinaid isoleerida, seda näiteks juhuks kui Sa testid potentsiaalselt pahavara sisaldvat tarkvara.
Internal Guests võivad üksteisega ja host'iga kommunikeerida, aga nad ei saa Internetiga ühendust pidada. Juhul kui VM sisaldab pahavara, siis võib see pahavara potentsiaalselt nakatada üle võrgu ka host kompuutrit.
External Guests ja host võivad kõik üksteisega ja ka Internetiga ühendust pidada. See on siis vajalik kui Sa tahad Internetist laadida alla draivereid või värskendusi. Juhul kui VM sisaldab pahavara, siis kasutades välist lülitit (external switch), võidakse nakatada ka lokaalses võrgus olevaid teisi kompuutreid ja isegi Internetis asuvaid kompuutreid. Kui Sa kasutad välist võrgutööd, siis Hyper-V loob virtuaalvõrgu lüliti, mida kasutatakse siis kõikide guest süsteemide ja Sinu host kompuutri poolt, et üksteisega kommunikeerida.



Kui sa ei loo virtuaal-lülitit, siis ei saa ükski Sinu VM end võrguga ühedada. Seega pead Sa ENNE esimese virtuaalmasina (VM) loomist looma ka virtuaalse lüliti. Et külalisoperatsioonisüsteem (guest OS) saaks ligi ka Internetile ja lokaalsele võrgule, tuleb eelnevalt teha veel järgmist:

- Kliki 'Hyper-V Manager' konsooli parempoolses Actions paanis asuvale Virtual Switch Manager... lingile, et luua 'Virtual Switch' - pilt.
- Märgista vasemal paanis "New virtual network switch" ja vali paremal "Create virtual switch" grupis endale sobiv virtuaal-lüliti tüüp. Et saada Internetiühendust, märgista siin External ja kliki Create Virtual Switch nupule. (See tüüp sobib enamikele kodukasutajatele.):


Et saada Internetiühendust, märgista siin External ja kliki Create Virtual Switch nupule.


- Järgmises aknas võid üleval "Name" tekstilahtrisse sisestada talle sobiva nime või siis jätta see samaks. Seejärel veendu, et oleks aktiveeritud raadionupp 'External network', pane linnuke 'Allow management operating system to share this network adapter' kontrollruutu ja kliki allpool OK:

Järgmises aknas veendu, et oleks aktiveeritud raadionupp 'External network'


Märkus: Juhul kui Sa omad enda süsteemis rohkem kui üht NIC'i (võrguadapterit), siis märgista siin eelmises aknas vasemas paanis ikka see NIC, mida Sa tahad oma VM välise võrgu ühendusteks kasutada. Kui Hyper-V on lubatud ja üks või mitu välist (external) virtuaalset lülitit on loodud, siis kasutab Sinu host süsteem ainult neid lüliteid (oma füüsiliste host võrguadapterite asemel). Seega ära eemalda või ära lülita neid virtuaalseid lüliteid välja!


- Kliki ilmuvas hoiatusaknas Yes ja Sa pöördud tagasi 'Hyper-V Manager' aknasse.



Virtuaalmasina (VM) loomine:

1) Et luua oma esimest virtuaalmasinat, käivita Hyper-V Manager. Märgista vasemas paanis oma kompuutri nimi.

2) Nüüd kliki paremal Actions menüüs New -> Virtual Machine...

Nüüd kliki paremal Actions menüüs New -> Virtual Machine...


...ja järgi seejärel väga lihtsa "New Virtual Machine Wizard" nõustaja juhiseid:

Järgi lihtsa "New Virtual Machine Wizard" nõustaja juhiseid


3) Kliki nõustaja esimeses aknas nupule Next.

4) Järgmises aknas sisesta tekstilahtrisse "Name" loodavale virtuaalmasinale mingi sobiv nimi. Tipi sinna selle külalisoperatsioonisüsteemi nimi, mida Sa soovid virtuaalmasinasse installida (näiteks Win 7) ja kliki seejärel Next.

Märkus: Sa võid siin nõustajas määratud parameetreid hiljem igal ajal ka muuta...

Järgmises aknas sisesta tekstilahtrisse "Name" loodavale virtuaalmasinale mingi sobiv nimi


5) Nüüd määra "Memory" lahtris füüsilise mälu (RAM) maht, mida võib virtuaalmasin kasutada iga kord kui Sa ta käivitad. See mälu "varastatakse" Sinu 'host' operatsioonisüsteemist ja antakse seejärel külalisoperatsioonisüsteemi käsutusse. Sa võid siin esialgu määrata kas vaikimisi pakutava 512MB või siis näiteks 1024MB. Sa saad seda füüsilise mälu mahtu edaspidi vajadusel igal ajal ka suurendada, näiteks siis kui Sinu virtuaalmasin jookseb liiga "uimaselt". Pane linnuke ka Enable Hyper-V to manage the memory amount dynamically for this VM ruutu ja kliki Next.

Juhul kui Sa paned siin linnukese ka "Use Dynamic Memory for this virtual machine" kontrollruutu, siis Hyper-V võib pärast virtuaalmasina käivitamist temale eraldatud mälu vähendada juhul kui ta seda oma tööks parasjagu ei vaja. Sel juhul saad vähema mäluga käivitada ühekorraga rohkem virtuaalmasinaid. Dünaamiline mälu võib aga ka virtuaalmasinale eraldatud mälumahtu suurendada, näiteks kui Sa käivitad virtuaalmasina sees mingi rakenduse, mis nõuab suuremat kogust lisamälu. Dünaamiline mälu on vajalik ainult siis kui korraga käivitatakse mitu-mitu virtuaalmasinat. Kuid kodukasutajatele ja väikeettvõtetele ta vajalik ei ole.

Nüüd määra "Memory" lahtris füüsilise mälu (RAM) maht


Märkus: Peamiste opsüsteemide jaoks sobiv miinumum ja soovitatav mälu:

Märkus: Peamiste opsüsteemide jaoks sobiv miinumum ja soovitatav mälu


Optimaalse algmälu kindlakstegemine: Kui Sa määrad oma loodavale virtuaalmasinale mälu, siis sõltub selle maht Sinu host kompuutri kogu füüsilise mälu mahust, kui palju mälu vajavad Sinu host PC opsüsteem ise ja muud parasjagu käivitatud rakendused ning ka see et kui palju virtuaalmasinaid Sa ühekorraga jooksutada tahad. Ava Task Manager (näiteks CTRL+SHIFT+Esc klahvikombinatsiooniga), seejärel ava Performance vaheleht, siis märgista vasemal Memory ja Sa näed kättesaadava / vaba mälu mahtu paremal "Available" all - antud juhul siis 1,9 GB. Jäta siit natuke lisamälu ka oma host PC jaoks ja näiteks antud juhul võid oma virtuaalmasinale eraldada 1,1 GB ja Sa saad sellega tema suurepärase jõudluse. (Kui Sa tahad aga korraga jooksutada kahte virtuaalmasinat, siis pead antud näite puhul määrama kummalegi 550 MB mälu.) - pilt. Soovitatav on enne virtuaalmasina käivitamist sulgeda oma host kompuutris kõik üleliigsed programmid ja Metro äpid.


6) Vali "Connection" rippmenüüst nüüd see võrguadapter (NIC) ehk virtaalne lüliti, mille Sa eelnevalt selles 'Virtual Switch Manager' aknas loosid (seal):

Vali "Connection" rippmenüüst nüüd see võrguadapter, mille Sa eelnevalt selles 'Virtual Switch Manager' aknas loosid


Märkus: Kui Sa seal talle mingit nime ei pannud, siis olgugi siin see "New Virtual Switch" ja kliki Next, et jätkata:

New Virtual Switch


Veel üks vituaalse lüliti valimise näide:

Veel üks vituaalse lüliti valimise näide


7) Uues "Connect Virtual Hard Disk" aknas määra oma virtuaalsele kõvakettale (VHD) sobiv maht ja see sõltub juba sellest et kui palju Sinu füüsilisel kõvakettal seda vaba ruumi on ja kui palju Sa raatsid sellest virtuaalmasina jaoks eraldada. Sa võid siin "Size" lahtris määrata näiteks 35 GB või rohkem ja klikkida seejärel Next. Virtuaalne kõvaketas on virtuaalmasina salvestuskoht, kus siis hoitakse külalis-opsüsteemi, rakendusi ja nende andmeid - vaata, et Sul oleks seal piisavalt vaba ruumi. Sa võid siin virtuaalse kõvaketta hoidmise asukohaks määrata ka mingi muu ketta / partitsiooni ("Location" lahtris):

Uues "Connect Virtual Hard Disk" aknas määra oma virtuaalsele kõvakettale sobiv maht


8) Loodavad virtuaalmasinad ei oma ühtegi operatsioonisüsteemi, nad on seega virtuaalsed kompuutrid, mis ei oma ühtegi tarkvara. Seega pead Sa esmalt installeerima sinna mingi opsüsteemi. Kui Sul on Windowsi installeerimise CD või DVD-plaat olemas, siis võid selle sisestada oma arvuti kettaseadmesse ja valida siin nõustaja järgmises aknas Physical CD/DVD drive raadionupu. Kui Sul ei ole seda CD/DVD plaati, siis kasuta selleks opsüsteemi ISO (või image) faili (näiteks Windows XP või Windows 7 installatsiooni .iso faili). Nõustaja järgmises "Installation Options" aknas peadki siis näitama ära selle .iso faili asukoha (kaustatee), mida hakatakse loodavasse virtuaalmasinasse külalisoperatsioonisüsteemi installeerimisel kasutama. Kliki siin nupule Browse... ja otsi see ISO fail üles, kui valmis, siis kliki Next. Alltoodud pildi puhul hakatakse siis virtuaalmasinasse installeerima Windows XP opsüsteemi ja seda tema ISO faili abil:

ISO (või image) fail


9) Kliki viimases nõustajaaknas nupule Finish ja virtuaalmasin ongi loodud.

Etteotsa



Külalisoperatsioonisüsteemi (guest OS) installeerimine:

1) Kuna Sul on virtuaalmasin loodud, siis kliki nüüd paremal "Actions" paanis/menüüs rohelisele Start nupule, et käivitada VM.

2) Kliki Connect..., et kuvataks peaekraan. Lõpuks alusta külalisoperatsioonisüsteemi (näiteks Win XP või Win 7) installeerimist - see käib ikka vanaviisi, nii nagu Sa seda ka varem olid teinud...


Märkus: Sa võid pärast VM loomist ta käivitada ka nii et teed tal paremkliki ja valid Connect. See avab "Virtual Machine Connection" akna, kus kliki tööriistaribal asuvale Start nupule.


Toon siin ära ka ainult mõned Hyper-V client vahendid: 32 Virtual CPUs, NUMA in VM, 512 GB RAM, Sleep ja Hibernate, Management console, Manage Hyper-V Server antud konsoolist, Snapshots, kuni 1024 jooksvat VM’s, VHD ja VHDX (kuni 16TB); Dynamic disks, Differencing disks, pass through disks, fixedsize disks; 4K sektori suurus, DMTF comliant WMI, Networking offloads, Live Storage Migration, Native VHD boot, Dynamic Memory, Remote Management, PowerShell, Export snapshots, Resource Pools, External, Internal ja Private Networks, Bi-Direction audio, Enlightened IDE & SCSI controllers, Hyper-V on SMB, kuni 256 virtual drives, kuni 12 virtual NICs, VLAN tugi, 3D Graphics (tarkvara), Mutli-Touch, USB redirection (RDP), Wireless NICs, Export & Import VMs, Hyper-V Extensible Switch, VHDX Resiliency.

Toetatavad operatsioonisüsteemid: Windows XP SP3, Windows Server 2003 SP2, Windows Server 2003 R2 SP2, Windows Vista, Windows Server 2008, Windows 7, Windows Server 2008 R2, Windows Storage Server 2008 R2, Windows Home Server 2011, Windows SBS 2011, Windows 8, Windows Server 8, CentOS 5.2-5.6, CentOS 6.0, Red Hat Enterprise Linux 5.2-5.6, 6.0, 6.1 ja SUSE Linux Enterprise 10, 11.

Hyper V kasutamisel on eriti head vahendid: PowerShell tugi, suurepärane jõudlus, VHD ja VHDX (saab töötada ühe virtuaalketta formaadiga ja siin ei pea virtuaalkettaid konvertima), Dynamic Memory, Remote Management for Hyper-V Servers (sarnaselt RSAT) ja Live Storage Migration (siirda jooksev 'Virtual Machine' lokaalselt kettalt üle teisele lokaalsele kettale, USB või võrku ja jälle tagasi...).

Mis puutub aga virtuaalmasina hilisemasse konfigureerimisse, siis peab ütlema, et enamikele kodukasutajatele sobivad juba vaikimisi määratud seaded nii et sellest ma siin pikemalt pajatama ei hakka ja ega ei viitsi ka Suur irve


Client Hyper-V võrreldes VirtualBox tarkvaraga:

Tavalise kodukasutaja ülesannete jaoks (külalisoperatsioonisüsteemide proovimine/testimine, programmide töö kontrollimine jne) võib kasutada ükskõik kumba neist ja praktiliselt suurt vahet pole. Hyper-V olemasolu Windowsi operatsioonisüsteemis lubab aga kodukasutajal proovida virtualiseerimise tehnoloogiat ilma et ta peaks selleks installeerima mingit kolmandate osapoolte virtualiseerimise tarkvara.

Märkus: Kui Sa ei jooksuta sobivat Windowsi operatsioonisüsteemi, siis võid kasutada tasuta VirtualBox tarkvara (tema sobib "kõikjale"...) - info.



möhh...


Lisa: Virtuaalse kõvaketta (VHD - Virtual Hard Disk) loomine ja sinna mingi muu operatsioonisüsteemi installeerimine.

Ülesse




< Tagasi Windows 8 pealehele ja sisukorda

 

Saada ka enda tuttavale lugemiseks!

Kui Sa saadad meili, siis on Sinu saadetavas kirjas selle lehe aadress juba
olemas ja muu saad ise juurde lisada.

Sisesta siia saaja e-mail aadress:

 

 

elaja koju | About Us | About Me | Site Map | POSTKASTI EI OLE! Sorry, no mailbox | © Ahv & Co Eesti Vabariik 2011