Oracle VM VirtualBox® - kasutusjuhend

VirtualBox Virtualiseerimine, virtuaalmasinad ja mis on Oracle VM VirtualBox®—tema installeerimine ja kasutamisjuhis

 

I. osa

 

 

 

Mine edasi VirtualBox II.ossa >

 

 

Mida see VirtualBox endast kujutab, milleks on virtualiseerimine meile vajalik ja ka mõned mõisted




Mida see VirtualBox endast kujutab?


Kui Sa hangid endale mingi uue suvalise operatsioonisüsteemi, mida Sa tahad eelnevalt proovida ja katsetada ning mis ei saa esialgu olema Sinu esmaseks ehk põhi-operatsioonisüsteemiks, siis võid seda opsüsteemi proovida nn virtuaalmasinas (Virtual Machine). Üheks parimaks tasuta x86 ning AMD64/Intel64 virtualiseerimise tarkvaraks ongi VirtualBox. See üsna paljude võimalustega ja suure jõudlusega VirtualBox on vabalt kättesaadav avatud lähtekoodiga tarkvara (Open Source Software).
VirtualBox lubab Sul enda kompuutris luua ühe või mitu virtuaalmasinat (nn "virtuaalkompuutrit"), milledest igaüks jooksutab omaenda operatsioonisüsteemi ja seda kõike ühesainsas füüsilises kompuutris. Virtuaalmasin emuleerib standardset kompuutrit koos kõigi tema baasriistvara komponentidega v.a. protsessor. Kasutades füüsilise kompuutri emuleeritud riistvara- ja protsessorit, töötab iga virtuaalne masin nagu eraldiseisev füüsiline kompuuter. Virtuaalmasinal on omaenda virtuaalne BIOS, kõvaketas (Sinu kõvakettalt selleks eraldatud ruum), CD/DVD-ROM (Sinu füüsiline CD/DVD-ROM või siis külgelülitatud mingi operatsioonisüsteemi ISO fail), USB, võrguadapterid, et luua ühendus Sinu reaalse kompuutriga, võrguressurssidega või siis teiste virtuaalsete masinatega jne... Piltlikult õeldes on virtuaalkompuutrid nagu eraldiseisvad kompuutrid meie üheainsa füüsilise kompuutri sees, aga nad on seda virtualiseeritud kujul.
Kuna iga virtuaalmasin kasutab omaenese operatsioonisüsteemi, siis võid Sa ühelainsal kompuutril jooksutada korraga (seda isegi ühel ja samal ajal) erinevaid operatsioonisüsteeme. Sel juhul peab Sul olema piisavalt suure jõudlusega kompuuter ja seega kehvema arvuti puhul on otstarbekas lisaks oma esmasele/põhi operatsioonisüsteemile (host) jooksutada ainult ühte külalisoperatsioonisüsteemi (guest). Külalisoperatsioonisüsteemi (de) installeerimiseks ei pea me oma kõvaketast ümber jaotama (partitsioneerima). Sa saad testida/proovida erinevaid operatsioonisüsteeme ilma et Sa peaksid lahkuma oma reaalsest host operatsioonisüsteemist. VirtualBox'i võib antud momendil installeerida Windows, Linux, Macintosh ja OpenSolaris platvormidega kompuutritesse (st antud host operatsioonisüsteemidega arvutitesse). Ta toetab suurt hulka nn külalisoperatsioonisüsteeme (guest), näiteks Windows (NT 4.0, 2000, XP, Windows Server, Vista, Windows 7, Windows 8 /8.1, Windows 10), DOS/Windows 3.x, Linux, Solaris, OpenSolaris ja OpenBSD. Sa saad omaenda esmase operatsioonisüsteemi (host) ja virtuaalmasina külalisoperatsioonisüteemi (guest) vahel vahetada faile ning kaustasid.
VirtualBox on platvormiülene (cross-platform) virtualiseerimise tarkvara. Mida see tähendab? Teda saab ühelt poolt installeerida Sinu olemasolevasse Intel või AMD kompuutrisse sõltumata temas kasutatavast Windows, Mac, Linux või Solaris operatsioonisüsteemist. Teiseks laiendab ta Sinu olemasoleva kompuutri võimalusi nii et selles võib jooksutada mitut opsüsteemi (mitme virtuaalmasina sees). Sa võid jooksutada näiteks Windowsi ja Linux'it oma Mac kompuutris, jooksutada Linux'it oma Windows PC masinas jne, jne—kõiki koos Sinu olemasolevate tarkvaradega. Sa võid installeerida ja jooksutada suvalise hulga virtuaalmasinaid - siin on ainsaks piiranguks Sinu füüsilise kompuutri võimsus, kõvaketta maht ja mälu.
Virtuaalses arvutis võid proovida/katsetada igasuguseid programme/utiliite, mida muidu ei julgeks testida. Sa võid virtuaalmasinas kontrollida allalaetud huvitavaid kuid võib olla "kahtlasi" programme ja piraattarkvara, teisi operatsioonisüsteeme, vaadata filme, surfata Internetis, proovida ja koostada mingit bootloader'it jne—ühesõnaga teha kõike ja seda ilma igasuguse riskita.

Sa võid sinna virtuaalmasinasse installeerida kasvõi omaenese kompuutris oleva esmase ehk põhi-operatsioonisüsteemi (nn host opsüsteemi), mis saab siis virtuaalkompuutris olema guest opsüsteemiks. Seejärel võid seal sooritada temaga suvalisi trikke ja katsetusi/teste, kusjuures ebaõnnestunud tegevused ei mõjusta vähimalgi määral Sinu enda host'i (st Sinu tegelikku reaalset operatsioonisüsteemi), mis on installeeritud Sinu füüsilisse kompuutrisse. Sa võid testida oma virtuaalmasinas uusi draivereid, mänge ja uut riistvara. Ka Internetis surfamine on tema kaudu turvalisem.
Näiteks kui Sa kasutad Windows 10 versiooniga kompuutrit, siis võid sinna loodavasse virtuaalmasinasse ka sellesama Windows 10 installeerida ja teha seal temaga turvaliselt mida aga tahes. Kui Sa installid virtuaalmasinasse sellesama Windowsi, mis jookseb ka Sinu füüsilises kompuutris, siis virtuaalmasinas jooksutavat Windowsi Sa aktiveerida ei saa. Kasutajad mõtlevad, et virtuaalmasin, mis töötab sellessamas aktiveeritud host masinas, on midagi ebatavalist ja mis annab ka mingid erilised õigused. Nii see aga ei ole. Ka virtuaalmasinas tuleb sinna installeeritud operatsioonisüsteem aktiveerida ja seda tuleb teha täpselt niisama nagu seda tehakse ka igasuguse muu reaalse füüsilise masina puhul. (Kui Sa installid virtuaalmasinasse aga mingi tasuta operatsioonisüsteemi, siis teda loomilikult aktiveerima ei pea.) Seega, kui Sa installid näiteks Windows 10 oma füüsilisse kompuutrisse ja lisaks ka virtuaalmasinasse, siis pead nad mõlemad aktiveerima. Sa pead virtuaalmasinas jooksva Windows 10 jaoks eraldi litsentsi ostma. Virtuaalmasina puhul on Sul siis kaks võimalust:

a) Las see Windows 10 jookseb seal virtuaalmasinas aktiveerimata kujul edasi ja Sa võid seal teha temaga peaaegu et kõike, sest Windows 10 mitteaktiveeritud versioonil ei ole just palju piiranguid. Sa ei saa näiteks Settings äpi kaudu muuta oma töölaua tapeeti, Sa ei saa muuta ka Lukustuskuva tapeeti ja Sa ei saa teha veel mõningaid personaalseid muudatusi. Sa ei saa ka mõnda Microsofti teenust kasutada, aga need pole ka nii olulised... Muus osas töötab see aktiveerimata Windows 10 aga nii nagu seda teeb ka aktiveeritud Windows 10.

b) Kuid võib olla on mõtekam sel juhul kasutada hoopis seda Windows 10 Enterprise 90-päeva prooviversiooni, mis on see kõige uuem Windows 10 versioon ja mis aktiveeritakse automaatselt pärast tema virtuaalmasinasse installeerimist. Kui see 90 päeva saab täis, siis võid selle virtuaalmasina kustutada, luua seejärel uue virtuaalmasina ja sinna installida siis jälle selle Windows 10 Enterprise 90-päeva prooviversiooni.


Märkus: Muidugi on ka teisi üsna häid virtualiseerimise tarkvarasid, näiteks VMWare Server (tasuta), VMware vSphere (tasuline), VMware Workstation (tasuline), VMware Player (tasuta) ja Microsoft Virtual PC, aga tasuta variantidest võiks esmajärjekorras proovida ikkagi seda VirtualBox programmi.



Milleks seda virtualiseerimist (virtualization) vaja on?

VirtualBox'i tehnikaid ja vahendeid võib kasutada järgmiste stsenaariumite puhul:

1) Mitme operatsioonisüsteemi korraga (samaaegseks) jooksutamiseks. Sa võid virtuaalmasinas proovida mingit muud operatsioonisüsteemi, näiteks kui Sa kasutad Windowsi operatsioonisüsteemiga masinat, siis võid virtuaalmasinasse installeerida mingi Linuxi distributsiooni ja sellega seal tutvuda. Või installeeri virtuaalmasinasse näiteks Mac OS X ja tutvu temaga oma Windowsi põhises kompuutris; sel juhul on Mac OS X siis külalisoperatsioonisüsteemiks (Guest) ja Windows aga esmaseks ehk peamiseks operatsioonisüsteemiks (Host). Sa võid sel teel ka mingit tarkvara, mis on kirjutatud ühe opsüsteemi jaoks, jooksutada teises opsüsteemis (näiteks Windowsi tarkvara Linuxi või Mac operatsioonisüteemis) ilma et Sa peaksid arvuti ümberlaadimist tegama. Sa saad valida seda et millist liiki "virtuaalset" riistvara saab igas sellises operatsioonisüsteemis kasutada ja Sa võid oma virtuaalmasinasse installeerida isegi mingi vana opsüsteemi (näiteks DOS või OS/2) isegi siis kui Sinu reaalse kompuutri riistvara ei toeta enam antud opsüsteeme.

2) Tarkvara on lihtsam installeerida. Tarkvaratootjad võivad mingi tarkvara terve konfiguratsiooni (näiteks meiliserveri) installeerida hoopis VirtualBox'i mitte aga host süsteemi - VirtualBox'i variant märksa lihtsam moodus ja ka mitte nii tüütu.

3) Testimine ja probleemide korral süsteemi taastamine. Kui Sa oled virtuaalmasina juba installeerinud, siis on ta ise kui ka tema virtuaalne kõvaketas kui mingi "konteiner", mille võib meelevaldselt "külmutada", "üles äratada", kopeerida, arhiveerida ja host süsteemide vahel transportida.
Kui Sa kasutad sellist vahendit nagu "snapshots" (ülesvõtted), siis võid oma virtuaalmasina mingi kindla seisukorra salvestada ja hiljem vajaduse korral taastada selle juba varem salvestatud seisukorra. Sel teel võid Sa virtuaalmasinas sooritada igasuguseid eksperimente ja kui midagi läks valesti, siis saad kiiresti ning lihtsal teel taastada oma eelmise töötava seisukorra (st pöörata tagasi eelmisse snapshot'ini). Sa võid luua suvalise arvu snapshotte ja Sa võid neid ka kustutada, et kettaruumi vabastada.

4) Infrastruktuuri konsolideerimine. Virtualiseerimine võib tunduvalt vähendada nii riistvara kui ka elektrienergia maksumust. Selle asemel, et jooksutada mitut erinevat füüsilist kompuutrit, kasuta ühteainsat võimsamat arvutit ja jooksuta siis seal mitut virtuaalmasinat...



Mõisted (sh 'Guest Additions' & 'VirtualBox Extension Pack'):

1) 'Host' operatsioonisüsteem (host OS): See on füüsilise kompuutri enda esmane/peamine ehk põhi-operatsioonisüsteem, kuhu on installeeritud VirtualBox. Vastavalt sellele on Windows, Mac OS X, Linux ja Solaris host operatsioonisüsteemide jaoks ka omad VirtualBox'i versioonid. Antud juhis kehtib suuremas osas nende kõikide VirtualBox versioonide kohta, väiksed erinevused küll on, aga üldpõhimõte jääb samaks.

2) 'Guest' operatsioonisüsteem (guest OS): Külalisoperatsioonisüsteem on aga see operatsioonisüsteem, mis jookseb virtuaalmasina enda sees (st mis on meie poolt sinna virtuaalmasinasse installeeritud). Teoreetiliselt võib VirtualBox jooksutada suvalist x86 operatsioonisüsteemi: Windows NT 4.0 (kõik versioonid) | Windows 2000 / XP / Server 2003 / Vista / Server 2008 / Windows 7 / Windows 8 (8.1) / Windows 10 / Server 2012 | DOS / Windows 3.x / 95 / 98 / ME | Linux 3.x ja hilisemad | Solaris 10 (u6 ja kõrgemad), Solaris 11 (sh Solaris 11 Express) | FreeBSD | OpenBSD | OS/2 Warp 4.5 | Mac OS X jne...

3) Virtuaalmasin [Virtual machine (VM)]: See on VirtualBox tarkvara poolt loodud spetsiaalne keskkond ja see keskkond luuakse külalisoperatsioonisüsteemi (guest) jaoks siis kui ta käivitatakse. Ühesõnaga Sa jooksutad oma külalisoperatsioonisüsteemi virtuaalmasina "sees". Tavaliselt kuvatakse see virtuaalmasin (VM) Sinu kompuutri töölaual eraldi akna sees, aga Sa võid ta viia ka täisekraani režiimi (full-screen mode).


4) *** Guest Additions (Külalisoperatsioonisüsteemi Täiendused / Lisandid): Need on eraldi spetsiaalsed tarkvarapaketid, mis antakse VirtualBox'iga täiendavalt kaasa, et tõsta 'guest' (külalisoperatsioonisüsteemi) jõudlust ning et lisada sinna juurde täiendavaid funktsioone. Nad tuleb installeerida juba loodud virtuaalmasina sisse - pärast 'guest' opsüsteemi virtuaalmasinasse installeerimist (need täiendused installeeritakse otse külalisoperatsiooni enda sisse).

Et neid täiendusi Windowsi külalisoperatsioonisüsteemidesse installeerida, kliki virtuaalmasina menüüs Devices -> Install guest additions... (või siis Devices -> Insert Guest Additions CD image...), mis mountib Guest Additions ISO faili otse virtuaalmasina sisse. Selle peale käivitab Windows guest automaatselt ka Guest Additions installeri... - täpsem info nende täienduste installeerimisest on seal.


5) *** VirtualBox Extension Pack: VirtualBox Extension Pack lisab uusi vajalikke vahendeid ja selle paketi võid soovi korral ise alla laadida (http://www.virtualbox.org/wiki/Downloads - vali seal "VirtualBox 4.1.16 Oracle VM VirtualBox Extension Pack -> All supported platforms"; seal võib saadaval olla ka tema uuem versioon). Näiteks tema 4.1.16 versioon lisab virtuaalmasinasse USB 2.0 seadmete, VirtualBox RDP ja PXE buutimise Intel kaartidelt toe. VirtualBox extension pack omab .vbox-extpack faililaiendit ja et teda installeerida, tee tal 2x klõps ning järgi juhiseid.
Seda laienduste paketti uuendatakse aeg-ajalt ja Sa saad oma juba installeeritud paketi versiooni kontrollida nii et avad Oracle VM VirtualBox Manager'i (sellest tuleb veel ka juttu), klikid seal File -> Preferences ning klikid seejärel vasemas paanis Extensions kategooria harule.

Sa võid selle VirtualBox Extension Pack'i installeerida kahel viisil:

a) Lae ta alla ja tee kohe sellel allalaetud failil (Oracle_VM_VirtualBox_Extension_Pack-4.1.16-78094.vbox-extpack failil või mingi tema uuema versiooniga failil) 2x klõps, selle peale avatakse 'VirtualBox Manager' aken, kus kliki nupule Install. Seejärel kliki nupule I Agree ja algabki kiire install. Sellest tuleb siin edaspidi veel ka juttu.
b) Teine moodus tema installiks on valida 'VirtualBox Manager'i aknas menüü File -> Preferences ja valida vasemast paanist Extensions kategooria. Seejärel klikkida paremal Add package "+" ikoonile/nupule...


6) Riistvara vs tarkvara virtualiseerimine:

x86 platvorm ei ole kunagi virtualiseerimist toetanud ja antud olukorras on VirtualBox tarkvaral väga raske juhtida 'guest' opsüsteemi koodi ning selleks võib kasutada kahte moodust:

a) Alates 2006. a. toetavad Intel ja AMD protsessorid nn "riistvara virtualiseerimist" (hardware virtualization). Sellega aitavad nad tunduvalt VirtualBox tarkvara tööd ja tema "suhtlemist" guest operatsioonisüsteemiga + riistvara virtualiseerimine.
Inteli ja AMD protsessorite riistvara sellised vahendid on erinevad: Intel nimetab neid VT-x tehnoloogiaks; AMD kutsub aga AMD-V tehnoloogiaks. Detailselt on Inteli ja AMD virtualiseerimise tugi väga erinev, aga üldprintsiibi poolest nad suurt ei erine.

NB! Paljudes kompuutrites tuleb nende BIOS / UEFI menüüs see 'hardware virtualization' esmalt sisse lülitada, enne kui VirtualBox seda kasutada saab.



b) Vastupidiselt muudele virtualiseerimise tarkvaradele, ei nõua VirtualBox paljudel juhtudel selle 'hardware virtualization' olemasolu. Siin virtualiseeritakse üsna keerulise tehnoloogia abil paljud (mitte kõik) 'guest' opsüsteemid juba tarkvaraliselt. See tähendab seda et Sa võid oma virtuaalmasinaid jooksutada ka vanade protsessoritega, mis ei toeta seda virtualiseerimist.


Isegi sel juhul ei nõua VirtualBox alati seda tarkvaralist virtualiseerimist ja seda nõutakse vaid järgmiste stsenaariumite puhul:

- Mõningate guest operatsioonisüsteemide (näiteks OS/2) puhul, kus kasutatakse väga esoteerilisi protsessorite instruktsioone. Nene puhul lülitatakse automaatselt sisse see 'hardware virtualization' vahend.
- VirtualBox'i 64-bit guest tugi ja nn 'multiprocessing' (SMP) nõuavad mõlemad 'hardware virtualization' vahendi sisselülitamist. (Tänapäeval ei ole aga ka see enam probleem, sest 64-bit ja paljutuumalised protsessorid omavad juba seda riistvaralist virtualiseerimist; see piirang käib rohkem ikka vanemate Intel Celeron ja AMD Opteron protsessorite kohta.)


Hoiatus: Ära jooksuta teisi virtualiseerimise tarkvarasid (vabavaralisi kui ka tasulisi kommerts hypervisor programme) ühel- ja samal ajal koos VirtualBox programmiga - Sinu 'host' süsteem võib "pange kukkuda"!



Milliseid 'host' operatsioonisüsteeme VirtualBox toetab?

VirtualBox jookseb paljudes 32-bit ja 64-bit host operatsioonisüsteemides. Praegu jookseb VirtualBox järgmistes host operatsioonisüsteemides:

Windows hosts (peremees-operatsioonisüsteemid):

- Windows Server 2008 (64-bit)
- Windows Server 2008 R2 (64-bit)
- Windows 7 (32-bit ja 64-bit)
- Windows 8 / 8.1 (32-bit ja 64-bit)
- Windows 10 RTM build 10240 ja tema uuemad versioonid (32-bit ja 64-bit)
- Windows Server 2012 (64-bit)
- Windows Server 2012 R2 (64-bit)
- Windows Server 2016 (64-bit)

Mac OS X hosts (64-bit):

- 10.10 (Yosemite)
- 10.11 (El Capitan)
- 10.12 (Sierra)
- 10.13 (High Sierra)

Tema puhul nõutakse Inteli riistvara...

Linux hosts (32-bit ja 64-bit):

- Ubuntu 14.04 LTS, 16.04 LTS ja 17.04
- Debian GNU/Linux 7 ("Wheezy"), 8 ("Jessie") ja 9 ("Stretch")
- Oracle Enterprise Linux 5, Oracle Linux 6 ja 7
- Redhat Enterprise Linux 5, 6 ja 7
- Fedora 25 ja 26
- Gentoo Linux
- openSUSE 13.2

Solaris host operatsioonisüsteeme (32-bit ja 64-bit) toetatakse teatud piirangutega:


- Solaris 11
- Solaris 10 (U10 ja kõrgemad)




VirtulaBox'i installeerimine:


1) Antud näites kasutasin ma vanemat Windows 7 operatsioonisüsteemiga kompuutrit. Mine aadressile http://www.virtualbox.org/wiki/Downloads ja lae sealt alla just see VirtualBox pakend, mis sobib Sinu host operatsioonisüsteemile. Kui Sa jooksutad praegu mingit Windowsi opsüsteemi, siis vali sealt allalaadimiseks näiteks VirtualBox 4.1.16 for Windows hosts -> x86/amd64. Kui Sina sinna lähed, siis võib seal saadaval olla juba VirtualBox'i mingi uuem versioon ja Sul tuleb seal "WirtualBox x.x.xx platform packages" pealkirja all klikkida Windows hosts lingile, et alustada allaalaadimist.

Märkus: Soovitan sealtsamast laadida alla ka selle VirtualBox x.x.xx Oracle VM VirtualBox Extension Pack -> All supported platforms faili ja installeerida ta pärast VirtualBox'i paigaldamist (juhis selle paketi installiks oli eespool).

2) Vaatleme siin VirtualBox tarkvara installeerimist Windows 7 operatsioonisüsteemiga (host süsteemiga) kompuutrisse, aga muude operatsioonisüsteemidega masinatesse käib tema installeerimine praktiliselt samamoodi. Kui Sa oled VirtualBox'i alla laadinud, siis tee näiteks VirtualBox-4.1.16-78094-Win.exe failil 2x klõps ja seejärel kliki ilmuvas "Welcome to the Oracle VM VirtualBox 4.1.4 Setup Wizard" aknas nupule Next:

Märkus: Selle allalaetud installeerimisfaili nimi sõltub VirtualBox'i versioonist ja ka sellest et millise host'i jaoks Sa ta alla laadisid; mõnel juhul võib enne seda esimest installeerimise akent ilmuda ka dialoogiaken, kus tuleb klikkida nupule Run.

VirtualBox-4.1.16-78094-Win.exe fail

Tuleb klikkida nupule Run


NB! Windows Vista, Windows 7, Windows 8 (8.1) ja Windows 10 süsteemiga kompuutris tee aga sellel VirtualBox-x.x.xx-xxxxxx-Win.exe installeerimisfailil paremklõps ja vali kontekstmenüüst käsk Run as administrator ning seejärel kliki esimeses "Welcome to the Oracle VM VirtualBox x.x.xx Setup Wizard" aknas nupule Next:

Vali käsk 'Run as administrator'


4) Seejärel ilmub "Custom Setup" aken, kus jäta kõik nii nagu on (juhul kui Sa ei tea, et mida seal teha) ja kliki Next. Kuid soovitan siiski selle VirtualBox Python 2.x Support komponendi siin installeerimisest välja lülitada (allpool tuleb sellest ka juhis).

Märkus: Lisaks VirtualBox enda tarkvarale, sisaldab antud pakend veel ka järgmisi komponente. Need komponendid ongi selles Custom Setup aknas ära toodud (vaata järgmist pilti):

- USB tugi: Spetsiaalsed draiverid Windows host'i jaoks, et Sinu tulevikus loodava virtuaalmasina sees saaks kasutada ka USB seadmeid.
- Võrgutöö (Networking): Ekstra võrgutöö draivereid Windows host'i jaoks, et toetada Bridged Networking funktsiooni. (Selle abil saad oma virtuaalmasina virtuaalsele võrgukaardile ligi ka oma füüsilise võrgu teistest kompuutritest.)
- Python tugi: Python scripting tugi 'VirtualBox API' jaoks (sel juhul peab Sinu host süsteemi olema installeeritud ka 'Windows Python').


Siin 'Custom Setup' aknas on kõik need komponendid juba vaikimisi valitud ja kui Sa klikid kohe Next, siis nad kõik ka installeeritakse (siin võid näiteks selle 'VirtualBox Python 2.x Support' komponendi välja lülitada juhul kui Sa teda ei kasuta). Alltuleval pildil ongi see 'VirtualBox Python 2.x Support' komponent välja lülitatud:

Seejärel ilmub "Custom Setup" aken



Märkus: Mingi siinse komponendi installeerimisest väljalülitamine käib järgmiselt (sellist moodust kasutatakse paljude tarkvarade installeerimisel):

- Oletame näiteks, et Sa tahad siin keelata selle VirtualBox Python 2.x Support tavaliselt mittevajaliku komponendi installeerimise.
- Kliki temast vasemal asuvale rippmenüü ikoonile ja seejärel avatakse vastav rippmenüü, kus kliki selle viimasele Entire feature will be unavailable menüüpunktile - pilt.
- Selle peale ilmub selle ikooni peale punase ristiga tähistus - vaata ülemist pilti.
- Kui kõik valmis, siis kliki Next.



5) Järgmine aken küsib Sult, et kas Sa tahad oma töölauale ja alla kiirkäivitusribale ka tema kiirkorraldusi luua. Kui Sa ei ole milleski kindel, siis jäta kõik nii nagu on ja kliki jälle Next (Windows 7 ja hilisemate puhul aga korista siin linnuke ruudust "Create a shortcut in the Quick Launch Bar"):

Create a shortcut in the Quick Launch Bar


Märkus: VirtualBox tarkvara uuemate versioonide puhul näed Sa aga selliste valikutega akent:

Märkus: VirtualBox tarkvara uuemate versioonide puhul näed Sa aga selliste valikutega akent


6) Uus aken kirjaga "Warning: Network Interfaces" näib olevat hirmuäratav, aga ta ütleb lihtsalt seda et Sind lülitatakse ajutiselt Internetist ja võrgust välja - kliki siin Yes:

Kliki siin Yes


7) Järgmises aknas kliki nupule Install ja algabki VirtualBox tarkvara installeerimine. Tema installeerimise käigus võivad Sulle ilmuda ka mitu Windows Security dialoogiakent, kus kliki nupule Install. Peale selle võivad, sõltuvalt Sinu Windowsi konfiguratsioonist, ilmuda ka hoiatusaknad "unsigned drivers" või midagi sarnast - kliki sel juhul lihtsalt nupule Continue. Alltooduid aknaid ilmub paar-kolm tükki, kliki nendes lihtsalt nupule Install:

Alltooduid aknaid ilmub paar-kolm tükki, kliki nendes lihtsalt nupule Install


8) Kui installeerimine on lõppenud, siis kliki nupule Finish ja Sa oledki VirtualBox tarkvara kasutamiseks valmis! Kui Sa ei soovi nüüdseks juba installeeritud VirtualBox'i kohe käivitada, siis korista siin enne nupule Finish klikkimist linnuke ruudust "Start Oracle VM VirtualBox 4.1.16 after installation". Tegelikult koristagi see linnuke siit ära, sest täienduspaketi installeerimisel käivitatakse see VirtualBox automaatselt:

Kui installeerimine on lõppenud, siis kliki nupule Finish



Seejärel installeeri see 'VirtualBox Extension Pack':

1) Tee sellel allalaetud Oracle_VM_VirtualBox_Extension_Pack-4.1.16-78094.vbox-extpack (või tema uuema versiooniga ) failil 2x klikk:

Tee sellel allalaetud Oracle_VM_VirtualBox_Extension_Pack-4.1.16-78094.vbox-extpack failil 2x klikk


2) Kliki nupule Install:

Kliki nupule Install


3) Kliki I Agree:

Kliki I Agree


4) Kliki OK ja kogu moos:

Kliki OK ja kogu moos




NB! VirtualBox'i installeerimisel tekkivad peamised probleemid:

Toon siin näiteks varasema VirtualBox 4.1.2 versiooni ebaõnnestunud installeerimise pildid (seda versiooni kasutasin ma varem), aga need probleemid võivad juhtuda ka tema 4.1.4 versiooni installeerimisel. Kui Sa alustasid VirtualBox'i installeerimist (pärast nupule "Install" klikkimist) ja kui tema installeerimine ebaõnnestub ning kui ilmuvad umbes taolised alltoodud ""..."Install Queue"..."" ja ""..."iphlpsvc.dll"..."" aknad ning veateated, siis tuleb tegutseda järgmiselt:

Veateadetega aknad:


Probleemi teade-1

Probleemi teade-2


Siin ei aita ka nupule Retry klikkimine, installeerimine lihtsalt keritakse tagasi ("Status: Rolling back action:") ja kogu moos - ilmub umbes taolise kirjaga aken:

Kirjaga aken


Ja pärast nupule OK klikkimist ilmub aga veelgi vastikum "Installation failed! Error: Fatal error during installation." teatega aken:

nn



Kuid ära erutu ja vihasta selle peale! Igale probleemile on lahendus. Erutuda võid alles siis kui Sinu abikaasa saadab Sind prügikasti välja viima (oh, just äsja prantsatasid mugavalt diivanile...). Erutuda ja vihastuda võid ka siis kui meie "rahva teenrid" (st Põrguvürsti teenrid) riigikogulased hakkavad endile järjekordset palgatõstmist arutama ning siis kui nad lähevad väga pikale suvepuhkusele ("valijatega kohtuma" nagu üks moor sealt riigikogust hõiskas - isegi valetada, debiilikud ei oska), sellele probleemile küll mingit lahendust ei oska leida - või siiski, ehk kutsuks Norrast abivägesid...

Juhul kui ka Sinul juhtub taoline asi ja kui ilmuvad "The installer has encountered an unexpected error installing this package. This may indicate a problem with this package. The error code is 2869.", "The application "iphlpsvc.dll" needs to be closed for the installation to continue." või "The application "Install Queue" needs to be closed for the installation to continue." veateated, siis tegutse järgmiselt:

1) Kliki Start -> Run (või vajuta Windws + R klahve), et avada Run (Open) käsurida/dialoogiakent.
2) Sisesta sinna ncpa.cpl ja vajuta 'Enter'.
3) Selle peale ilmub 'Network Connections' aken, mis sisaldab 'Wireless Network Connection' ja/või 'Local Area Connection' (või midagi sarnast) elemente.

* Juhul kui Sa kasutad traadita (Wi-Fi) Internetti, siis tee 'Wireless Network Connection' (või sarnasel) elemendil paremklõps ja vali hüpikmenüüst käsk 'Properties'. Selle peale ilmub 'Wireless Network Connection Properties' (või sarnase ) pealkirjaga aken.
* Juhul kui Sa kasutad traadiga Internetti, siis tee 'Local Area Connection' (või sarnasel) paremklõps ja vali hüpikmenüüst käsk 'Properties' - pilt. Selle peale ilmub 'Local Area Connection Properties' (või sarnase ) pealkirjaga aken.

4) Märgista siin 'VirtualBox Bridged Networking Driver' element ja kliki allpool nupule 'Uninstall'.


Traadiga ühenduse aken


5) Kliki kinnitusaknas nupule Yes:

Kliki Yes


6) Kliki nupule Close.
7) Alusta uuesti VirtualBox tarkvara installeerimist ja ära unusta installeerimist käivitada 'Run as administrator' käsu abil.



PS! Muude või taoliste probleemide puhul võid ka alljärgnevat proovida (juhul kui see eelmine meetod ei aidanud):

1) Vistas ja Win 7 süsteemides lülita enne VirtualBox'i installeerimist välja UAC (info & juhis - Win 7) ning System Restore (juhis - Win 7) vahendid.
2) Kui Sul oli VirtualBox'i mingi vanem versioon varem juba installeeritud ja Sa tahad nüüd seda tema uuema versiooniga asendada, siis uninstalli (desinstalleeri) kõigepealt see vanem versioon ning veendu, et süsteemi ei jääks temast järele ühtegi tema "jääki/prahti":

- Kasuta VirtualBox vanema versiooni uninstallimiseks näiteks tasuta Revo Uninstaller tarkvara.
- Pärast seda ava Windows Registry Editor aken ja veendu, et registrivõtmete "HKEY_CURRENT_USER\Software" ja "HKEY_LOCAL_MACHINE\Software" all ei oleks "Oracle" ning "VirtualBox" kirjeid. Juhul kui seal neid on, siis kustuta nad käsitsi.
- Ava 'Device Manager', seejärel ava Network adapters haru ja Sa pead seal nägema "VirtualBox Host-Only Ethernet Adapter'it." Tee tal paremklõps ja vali hüpikmenüüst käsk Uninstall.
- Järgmisena mine kausta C:\Windows\system32\drivers, otsi seal üles ja kustuta "VBox"-ga algavad failid, näiteks VBoxNetAdp.sys, VBoxNetFltNobj.dll jne. Mine kausta C:\Windows\System32\DriverStore\FileRepository ja kustuta sealt kõik VirtualBox'iga seonduv..., näieks vboxnetadp.inf_x86_neutral_70861d8e2bb8f219.
- Lõpetuseks tee kompuutri restart (ümberlaadimine).

3) Unregister ja re-register 'Windows Installer' teenus:

- Kliki Start, siis Run, tipi MSIEXEC /UNREGISTER ja kliki OK.
- Kliki Start, siis Run, tipi MSIEXEC /REGSERVER ja kliki OK.
- Kliki Start, siis Run, tipi regsvr32 msi.dll ja kliki OK.
- Kliki Start, siis Run, tipi regsvr32 msihnd.dll ja kliki OK.

- Tee süsteemi restart.




NB! Kontrolli regulaarselt seda et kas VirtualBox'i jaoks on saadaval tema uuemat versiooni, tee järgmist:

1) Käivita Oracle VM VirtualBox Manager: Käivita ta kas töölaual asuva kiirkorralduse või siis Start menüü kaudu (Start -> "VirtualBox" grupi alt). Vista ja Windows 7 operatsioonisüsteemides võid ka Start menüü otsingukasti tippida sõna VirtualBox. Windows 10 süsteemis võid klikkida ka all tegumiribal sellele Search ikoonile ja sisestada otsingukasti sõna VirtualBox.

2) Kliki menüüd Help - > Check for Updates...:

Check for Updates...


Märkus: Uuemates VirtualBox versioonides saad antud tarkvara uuema versiooni saamise võimalust kontrollida menüü 'File > Check for Updates...' kaudu - pilt.


3) Juhul kui ilmub dialoogiaken, kus tema ülaosas kuvatakse "A new version of VirtualBox has been released! ..." kirja, siis kliki seal "You can download this version using the link:" all asuvale lingile:

Kliki lingile


4) Lae tema uus setup fail alla oma töölauale.
5) Sulge olemasolev VirtualBox ja seejärel desinstalleeri (uninstalli) ta.
6) Käivita see uus VirtualBox'i setup fail ja alusta tema installeerimist.
7) OLULINE! Tuleb laadida alla ka kõige uuem 'EXTENSION PACK' versioon ja installeerida ta KOHE pärast VirtualBox'i enda installi. Muidu algavad Windowsi virtuaalmasinasse installeerimisel ja ka pärast seda probleemid! Mine URL aadressile https://www.virtualbox.org/wiki/Downloads ja kontrolli, et kas seal pakutakse ka seda vajalikku VirtualBox Extension Pack'i kõige uuemat versiooni (VirtualBox x.x.x. Oracle VM VirtualBox Extension Pack) - kui ta olemas on, siis lae see alla - juhis antud paketi installiks oli eespool.

Märkus: Kui VirtualBox'is tekivad pärast Windows 8 installeerimist Metro-stiilis 'Start' ekraani, tema Metro appide jms sellisega probleemid, näiteks kui Sa ei näegi neid Metro-stiilis appisid ning Metro 'Start' ekraani jne, siis tee uus Windows 8 installeerimine. Kustuta vana ja alustada nullist ning seejärel ÄRA INSTALLEERI 'QUEST ADDITION' vahendit (menüü Devices -> Install Quest Addition kaudu).

< Tagasi Windows 8 installeerimisse (VirtualBox'i)




Oma esimese virtuaalmasina (VM) loomine:


1) Windows külalisoperatsioonisüsteemi installeerimise puhul: Pärast VirtualBox'i installeerimist käivita ta oma Windows host süsteemis kas töölaual asuva kiirkorralduse või siis Start menüü kaudu (Start -> "VirtualBox" grupi alt). Vistas ja Windows 7 opsüsteemides võid ka Start menüü otsingukasti tippida sõna VirtualBox. Windows 10 süsteemis võid klikkida ka all tegumiribal sellele Search ikoonile ja sisestada otsingukasti sõna VirtualBox. Windows 10 süsteemis võid ta käivitada näiteks Start Menüü kaudu, kus Sa leiad ta 'Oracle VM VirtualBox' grupi alt - pilt.

Mac OS X host süsteemis: ava Finder'is see "Applications" kaust ja tee seal sees asuval "VirtualBox" elemendil 2x klõps (Sa võid ta lohistada ka oma Dock'i).

Linux või Solaris host süsteemis: olenevalt Sinu töölaua töökeskkonnast, võib see "VirtualBox" element asuda Sinu "Applications" menüüs kas "System" või siis "System Tools" grupis. Sa võid alternatiivina ta sisestada ka terminali.


2) Kui Sa käivitad VirtualBox programmi esimest korda, siis näed umbes taolist akent:

Kui Sa käivitad VirtualBox programmi esimest korda, siis näed taolist akent


Selle ülaltoodud akna, mida kutsutakse "VirtualBox Manager"-iks, vasem paan on esialgu tühi ja see täitub alles hiljem - siis kui Sa lood need virtuaalmasinad. Kuna Sa ei ole veel ühtegi virtuaalmasinat loonud, siis on ka akna parempoolne paan tühi ja seda asendab "Welcome..." sõnum.


3) Kliki seal üleval New nupule (vaata eelmist pilti) ja selle peale ilmub uue virtuaalmasina loomise nõustaja esimene aken, kus Sa ei pea midagi tegema - kliki nupule Next.

Märkus: VirtualBox'i uuemate versioonide puhul näed tema natuke muudetud avaakent, näiteks sellist - pilt.


4) Järgmises aknas tee järgmist:

- Sisesta oma loodavale virtuaalmasinale sektsioonis "Name" mingi sobiv nimi, näiteks tipi siia selle külalisoperatsiooni (guest) nimi, mille Sa soovid hiljem siia virtuaalmasinasse installeerida. See nimi ilmub hiljem VirtualBox Manager'i akna vasemasse paani Sinu virtuaalmasinate loetellu ja teda kasutatakse ka kettal asuvate VM failide jaoks. Antud näites tipiti siia nimeks "Win8_Pro_RTM", sest sellesse virtuaalmasinasse soovitakse hiljem installeerida Windows 8 Pro RTM väljalase. (Märkus: Kuna kasutaja jooksutas tollal Win 7 opsüsteemiga masinat, siis tahtis ta virtuaalmasinas näha ja proovida ka lähitulevikus väljailmuvat Windows 8 operatsioonisüsteemi.)

- "Operating System" rippmenüüst vali nüüd see külalisoperatsioonisüsteem (guest), mida Sa soovid hiljem siia virtuaalmasinasse installeerida; kui tahad mingit Windowsi installeerida, siis vali Microsoft Windows platvorm. Kõik lubatud opsüsteemid/platvormid on siin grupeeritud ja kui Sa soovid installida midagi erilist, mida siinses loetelus ei ole, siis vali siit "Other...".

- "Version" rippmenüüst vali aga see et millist antud operatsioonisüsteemi väljalaset ehk versiooni Sa soovid täpsemalt installeerida, näiteks Microsoft Windowsi puhul pakutakse siin alates Windows 3.1 kuni Windows 8 väljalaskeni välja (hiljem lisandub sinna loetellu ka Windows 10). Kui Sa soovid installida midagi erilist, mida siinses loetelus ei ole, siis vali siit "Other...". Antud juhul tuleb siit aga valida Windows 8 või siis Windows 8 (64 bit) versioon. [VirtualBox varasemate versioonide antud loetelus seda Windows 8't veel ei olnud ja seepärast tuli siin tema jaoks valida "Windows 7" või siis "Windows 7 (64 bit)" versioon].

Tegelikult on nii et kui Sa tipid sinna ülemisse "Name" tekstikasti midagi "win" taolist ja numbri 8, siis pannakse kõik juba automaatselt paika. Kuid vali allpoolt "Version" rippmenüüst ikka kas Windows 8 või siis Windows 8 (64 bit) parameeter, olenevalt sellest et millise Windows 8 installeerimise ISO faili Sa alla laadisid (kas 32 või 64-bit). Kui Sa jooksutad oma kompuutris 64-bitist operatsioonisüsteemi (näiteks Windows 7 64 bit), siis vali sellest loetelust samuti Windowsi 64-bitine versioon.

Olenevalt sellest, et mida Sa siit valid, lülitab VirtualBox teatud seadistused kas sisse või siis välja:


Olenevalt sellest, et mida Sa siit valid, lülitab VirtualBox teatud seadistused kas sisse või siis välja


Märkus: Ja veel üks näide sellest külalisoperatsioonisüsteemi valiku aknast, siin saab ka Windows 10't valida - pilt.


Kui valmis, siis kliki Next:

Kui valmis, siis kliki Next


5) Järgmises aknas vali füüsilise mälu (RAM) maht, mida VirtualBox võib kasutada iga kord kui Sa ta käivitad. See mälu "varastatakse" Sinu 'host' operatsioonisüsteemist ja antakse seejärel külalisoperatsioonisüsteemi käsutusse.

NB! Vali siin mälu hoolikalt! See mälu, mille Sa siin määrad, ei ole enam Sinu host operatsioonisüsteemile kättesaadav (seda muidugi ainult virtuaalmasina töö ajal). Näiteks kui Sinu host masinas on ainult 1 GB füüsilist mälu (RAM) ja kui Sa määrad siin oma virtuaalmasinale 512 MB mälu, siis jääb Sinu host masina jaoks alles ainult 512 MB mälu. Juhul kui Sa käivitad seejärel kaks virtuaalmasina ühel- ja samal ajal, siis teine virtuaalmasin ei suudagi startida, sest talle ei jätku mälu. Teiselt poolt pead arvestama ka sellega, et kui palju Sinu külalisoperatsioon koos oma programmidega võib hakata seda mälu oma normaalseks tööks nõudma.

Et Sinu virtuaalmasin "uimane" ei oleks ja et tema 'guest' operatsioonisüsteem ikka jookseks ilusti, siis tuleks siin füüsilist mälu määrata esialgu kusagil 1/2 (st pool) või natuke rohkem kogu kompuutri füüsilisest mälust. Näiteks kui Sul on arvutis 4GB füüsilist (RAM) mälu, siis määra sellest oma virtuaalmasinale kusagil 2GB (2000MB) või natuke rohkem füüsilist mälu. Sa võid nii mälu kui ka kõiki teisi seadeid siin ka hiljem muuta ja kui Sinu virtuaalmasina seadistamise aknas (avad ta 'Settings' nupu kaudu) kuvatakse hoiatus, et oled liiga palju mälu määranud, siis ignoreeri seda.


Kuna antud näite puhul kavatsetakse sellesse esimesse loodavasse virtuaalmasinasse installeerida Windows 8 ja kuna kasutaja masinas on kokku 4GB füüsilist mälu (osa sellest kasutab Windows iseenda tarbeks), siis loodava virtuaalmasina tarbeks on siin otstarbekas määrata umbes pool sellest mälust. Üldjuhul on virtuaalmasina jaoks mõtekas eraldada alati 1/2 või tsipa rohkem olemasolevast füüsilisest mälust. Sa võid selle mälumahu määrata siin kas seda liugurit lohistades või siis tipid vajaliku arvu sinna "Base Memory Size" oblasti tekstilahtrisse". Kättesaadava mälumahu suurust näed selle rohelise/punase riba paremas osas (siin siis 3072MB). Kuigi siin peaks oma füüsilise mälu mahuks määrama kusagil 1500MB, aga antud juhul võib siin määrata julgelt ka näiteks numbri "2101"; kui valmis, siis kliki Next:

Järgmises aknas vali füüsilise mälu (RAM) maht


Märkus: Ja veel üks näide sellest füüsilise mälu (RAM) määramise nõustajaaknast, siin on tegemist juba palju võimsama kompuutriga, kus seda füüsilist mälu on tervelt 32 GB - pilt.


6) Nüüd tuleb Sul oma virtuaalmasina jaoks määrata virtuaalne kõvaketas (virtual hard disk), jäta siin kõik samaks (st, et aktiveerituna oleks "Create new hard disk" raadionupp) ja kliki Next:

Jäta kõik samaks


7) Nõustaja järgmises aknas võid valida kas VDI (VirtualBox'i enda failitüüp) või siis VHD (Microsofti failitüüp) raadionupu, mina valisin siit siiski selle VDI (VirtualBox Disk Image) raadionupu - kindlam variant - kui valmis, siis kliki Next:

Vali VDI


8) Uues "Create New Virtual Disk" aknas jätka selle nn 'disk image' faili loomist (see pannakse loodavasse virtuaalmasinate kausta).

VirtualBox toetab kahte tüüpi 'image' faile:

- Dynamically allocated file kasvab mahult suuremaks ainult sel juhul kui külalisoperatsioonisüsteem salvestab andmeid reaalselt tema virtuaalsele kõvakettale. Seega on ta väiksem kui host süsteemi kõvaketas ja tema maht kasvab tasapisi sel määral kui palju temasse neid andmeid järjest salvestatakse.
- Fixed-size file määrab kohe selle faili kindla mahu/suuruse vaatamata sellele et sinna on esialgu salvestatud ainult väike osa andmeid. Tema eeliseks on aga see et ta on natuke kiirem kui dünaamiline virtuaalne kõvaketas.


Siin soovitan valida siiski selle esimese vaikimisi "Dynamically allocated" raadiodupu ja klikkida seejärel Next:

Kliki jälle kohe Next


9) Eelviimases virtuaalse kõvaketta loomise aknas määra tema maht. Kuna antud juhul hakatakse installeerima Windows 8 väljalaset, siis tuleb talle eraldada vähemalt kuni 20GB kettaruumi. Kuid siin on otstarbekas määrata selleks suuruseks vähemalt 30GB kuni 35GB (või rohkem) kettaruumi. See ruum hõivatakse Sinu reaalse füüsilise kõvaketta arvelt ja seega uuri enne, et kui palju Sul oma kõvakettal (või partitsioonis) seda vaba ruumi üleüldse on (eralda sellest vajalik sobiv osa oma VirtualBoxi jaoks). Sa võid selle numbri sisestada siia kas seda liugurit lohistades või siis tippida ta oma klaviatuurilt - kui valmis, siis kliki Next (või Create):

Eelviimases virtuaalse kõvaketta loomise aknas määra tema maht


Märkus: Ja veel üks näide sellest loodavale virtuaalsele kõvakettale tema mahu määramise aknast - pilt.


10) Viimases virtuaalse kõvaketta loomise aknas kliki nupule Create:

Viimases virtuaalse kõvaketta loomise aknas kliki nupule Create


11) Ja eelviimases virtuaalse masina loomise aknas kliki jälle nupule Create:

Ja eelviimases virtuaalse masina loomise aknas kliki jälle nupule Create


12) Viimases virtuaalse masina loomise aknas kliki nupule Finish. Pärast nupule "Finish" klikkimist luuaksegi Sinu esimene uus virtuaalmasin ja Sa näed teda "VirtualBox Manager" akna vasemas paanis:

Pärast nupule "Finish" klikkimist luuaksegi Sinu esimene uus virtuaalmasin


Märkus: VirtualBox tarkvara uuemate versioonide puhul näeb see aken välja aga järgmine:

Märkus: VirtualBox tarkvara uuemate versioonide puhul näeb see aken välja aga järgmine



!!! Loe virtuaalmasina esmasest käivitamisest ja sinna külalisoperatsioonisüsteemi (Guest) installeerimisest edasi sealt.


< Windows 8 installeerimine (VirtualBox'i)


Ülesse

 

Mine edasi VirtualBox II.ossa >




< Tagasi Windows 8 pealehele ja sisukorda

 

Saada ka enda tuttavale lugemiseks!

Kui Sa saadad meili, siis on Sinu saadetavas kirjas selle lehe aadress juba
olemas ja muu saad ise juurde lisada.

Sisesta siia saaja e-mail aadress:

 

 

elaja koju .|. .|. .|. .|. .|. About Us .|. .|. .|. .|. .|. About Me .|. .|. .|. .|. .|. Site Map .|. .|. .|. .|. .|. POSTKASTI EI OLE! Sorry, no mailbox | © Ahv & Co Eesti Vabariik 2011