Oracle VM VirtualBox® - kasutusjuhend

VirtualBox Virtualiseerimine, virtuaalmasinad ja mis on Oracle VM VirtualBox® — selle installeerimine ja kasutamisjuhis

 

I. osa

 

 

 

Mine edasi VirtualBox II.ossa >

 

 

Mida see VirtualBox endast kujutab, milleks on virtualiseerimine meile vajalik ja lisaks ka mõned mõisted




Mida see VirtualBox endast kujutab?

Kui Sa hangid endale mingi uue suvalise operatsioonisüsteemi, mida Sa tahad eelnevalt proovida ja katsetada ning mis ei saa esialgu olema Sinu esmaseks ehk põhi-operatsioonisüsteemiks, siis võid seda opsüsteemi proovida nn virtuaalmasinas (Virtual Machine - VM). Üheks parimaks tasuta virtualiseerimise tarkvaraks ongi VirtualBox. See üsna paljude võimalustega ja suure jõudlusega VirtualBox on vabalt kättesaadav avatud lähtekoodiga tarkvara (Open Source Software).

VirtualBox lubab Sul enda kompuutris luua ühe või isegi mitu virtuaalmasinat (nn "virtuaalkompuutrit"), milledest igaüks jooksutab omaenda operatsioonisüsteemi ja seda kõike ühesainsas füüsilises kompuutris. Virtuaalmasin emuleerib standardset kompuutrit koos kõigi tema baasriistvara komponentidega v.a. protsessor. Kasutades füüsilise kompuutri emuleeritud riistvara- ja protsessorit, töötab iga virtuaalne masin nagu eraldiseisev füüsiline kompuuter. Virtuaalmasinal on omaenda virtuaalne BIOS, kõvaketas / SSD ketas (Sinu füüsiliselt kettalt selleks eraldatud ruum), CD/DVD-ROM (Sinu füüsiline CD/DVD-ROM või siis külgelülitatud mingi operatsioonisüsteemi ISO fail), USB, võrguadapterid, et luua ühendus Sinu reaalse kompuutriga, võrguressurssidega või siis teiste virtuaalsete masinatega jne... Piltlikult õeldes on virtuaalkompuutrid nagu eraldiseisvad kompuutrid meie üheainsa füüsilise kompuutri sees, aga nad on seda virtualiseeritud kujul.

Kuna iga virtuaalmasin kasutab omaenda operatsioonisüsteemi, siis võid Sa ühelainsal kompuutril jooksutada korraga (seda isegi ühel ja samal ajal) erinevaid operatsioonisüsteeme. Sel juhul peab Sul olema piisavalt suure jõudlusega kompuuter ja seega kehvema arvuti puhul on otstarbekas lisaks oma esmasele/põhi operatsioonisüsteemile (host) jooksutada ainult ühte külalisoperatsioonisüsteemi (guest). Külalisoperatsioonisüsteemi (de) installeerimiseks virtuaalmasinasse ei pea me oma kõvaketast ümber jaotama (vormindama). Sa saad testida/proovida erinevaid operatsioonisüsteeme ilma et Sa peaksid lahkuma oma reaalsest host operatsioonisüsteemist.

Märkus: Võrgus olevat masinat, millel on unikaalne IP aadress, nimetatakse hostiks. Hostiks võib olla tavaline arvuti, aga ka server, võrguprinter, võrguseade jne — kõik seadmed, millele saab määrata IP-aadressi ja millega saab suhelda. Hostinimi ("hostname") on nimi, mis identifitseerib Sinu võrgus antud kompuutrit.


VirtualBox'i võib antud momendil installeerida järgmistesse host operatsioonisüsteemidega arvutitesse: Windows (64-bit), Mac OS X (64-bit), Linux (64-bit) ja Oracle Solaris (64-bit).

VirtualBox ise toetab suurt hulka nn külalisoperatsioonisüsteeme (guest): Windows, Linux, Solaris, Mac OS X, Unic ja muude operatsioonisüsteemide perekonnad.

Sa saad omaenda esmase operatsioonisüsteemi (host) ja virtuaalmasina külalisoperatsioonisüsteemi (guest) vahel vahetada faile ning kaustasid.

VirtualBox on platvormiülene (cross-platform) virtualiseerimise tarkvara. Mida see tähendab? VirtualBox'i saab installeerida Sinu olemasolevasse Intel või AMD kompuutrisse sõltumata selles kasutatavast Windows, Mac, Linux või Solaris operatsioonisüsteemist. Teiseks laiendab ta Sinu olemasoleva kompuutri võimalusi nii et selles võib jooksutada mitut opsüsteemi (mitme virtuaalmasina sees). Sa võid jooksutada näiteks Windowsi ja Linux'it oma Mac kompuutris, jooksutada Linux'it oma Windows PC masinas jne, jne—kõiki koos Sinu olemasolevate tarkvaradega. Sa võid installeerida ja jooksutada suvalise hulga virtuaalmasinaid - siin on ainsaks piiranguks Sinu füüsilise kompuutri võimsus, kõvaketta / SSD ketta maht ja mälu.

Sa võid virtuaalses arvutis proovida/katsetada igasuguseid programme/utiliite, mida muidu ei julgeks testida. Sa võid virtuaalmasinas kontrollida allalaetud huvitavaid kuid võib olla "kahtlasi" programme ja piraattarkvara, tutvuda teiste operatsioonisüsteemidega, vaadata filme, surfata internetis, proovida ja koostada mingit bootloader'it (alglaadurit) jne—ühesõnaga teha kõike ja seda ilma igasuguse riskita.

Sa võid sinna virtuaalmasinasse installeerida kasvõi omaenese kompuutris oleva esmase ehk põhi-operatsioonisüsteemi (nn host opsüsteemi), mis saab siis virtuaalkompuutris olema guest opsüsteemiks. Seejärel võid seal sooritada temaga suvalisi trikke ja katsetusi/teste, kusjuures ebaõnnestunud tegevused ei mõjusta vähimalgi määral Sinu enda host'i (st Sinu tegelikku reaalset operatsioonisüsteemi), mis on installeeritud Sinu füüsilisse kompuutrisse. Sa võid testida oma virtuaalmasinas uusi draivereid, mänge ja uut riistvara. Ka Internetis surfamine on tema kaudu turvalisem.
Näiteks kui Sa kasutad Windows 10 versiooniga kompuutrit, siis võid sinna loodavasse virtuaalmasinasse ka sellesama Windows 10 installeerida ja teha seal temaga turvaliselt mida aga tahes. Kui Sa installid virtuaalmasinasse sellesama Windowsi, mis jookseb ka Sinu füüsilises kompuutris, siis seda virtuaalmasinas jooksutavat Windowsi Sa aktiveerida ei saa. Kasutajad mõtlevad, et virtuaalmasin, mis töötab sellessamas aktiveeritud host masinas, on midagi ebatavalist ja mis annab ka mingid erilised õigused. Nii see aga ei ole. Ka virtuaalmasinas tuleb sinna installeeritud operatsioonisüsteem aktiveerida ja seda tuleb teha täpselt niisamuti nagu seda tehakse ka igasuguse muu reaalse füüsilise masina puhul. (Kui Sa installid virtuaalmasinasse aga mingi tasuta operatsioonisüsteemi, siis seda loomilikult aktiveerima ei pea.) Seega, kui Sa installid näiteks Windows 10 oma füüsilisse kompuutrisse ja lisaks ka virtuaalmasinasse, siis pead nad mõlemad aktiveerima. Sa pead virtuaalmasinas jooksva Windows 10 jaoks eraldi litsentsi ostma. Virtuaalmasina puhul on Sul siis kaks võimalust:

a) Las see Windows 10 jookseb seal virtuaalmasinas aktiveerimata kujul edasi ja Sa võid seal teha temaga peaaegu et kõike, sest Windows 10 mitteaktiveeritud versioonil ei ole just palju piiranguid. Sa ei saa näiteks 'Settings' äpi kaudu muuta oma töölaua tapeeti, Sa ei saa muuta ka Lukustuskuva tapeeti ja Sa ei saa teha veel mõningaid personaalseid muudatusi. Sa ei saa ka mõnda Microsofti teenust kasutada, aga need pole ka nii olulised. Muus osas töötab see aktiveerimata Windows 10 aga nii nagu seda teeb ka aktiveeritud Windows 10.

b) Kuid võib olla on mõtekam sel juhul kasutada hoopis seda Windows 10 Enterprise 90-päeva prooviversiooni, mis on see kõige uuem Windows 10 versioon ja mis aktiveeritakse automaatselt pärast tema virtuaalmasinasse installeerimist. Kui see 90 päeva saab täis, siis võid selle virtuaalmasina kustutada, luua seejärel uue virtuaalmasina ja sinna installida siis jälle selle Windows 10 Enterprise 90-päeva prooviversiooni.


Märkus: Muidugi on ka teisi üsna häid virtualiseerimise tarkvarasid, näiteks VMWare Server (tasuta), VMware vSphere (tasuline), VMware Workstation (tasuline), VMware Player (tasuta) ja Microsoft Virtual PC, aga tasuta variantidest võiks esmajärjekorras proovida ikkagi seda VirtualBox tarkvara.




Milleks seda virtualiseerimist (virtualization) vaja on?

VirtualBox'i tehnikaid ja vahendeid võib kasutada järgmiste stsenaariumite puhul:

1) Mitme operatsioonisüsteemi korraga (samaaegseks) jooksutamiseks. Sa võid virtuaalmasinas proovida mingit muud operatsioonisüsteemi, näiteks kui Sa kasutad Windowsi operatsioonisüsteemiga masinat, siis võid virtuaalmasinasse installeerida mingi Linuxi distributsiooni (distro) ja sellega seal tutvuda. Või installeeri virtuaalmasinasse näiteks Mac OS X ja tutvu temaga oma Windowsi põhises kompuutris; sel juhul on Mac OS X siis külalisoperatsioonisüsteemiks (Guest) ja Windows aga esmaseks ehk peamiseks operatsioonisüsteemiks (Host). Sa võid sel teel ka mingit tarkvara, mis on kirjutatud ühe opsüsteemi jaoks, jooksutada teises opsüsteemis (näiteks Windowsi tarkvara Linuxi või Mac operatsioonisüteemis) ilma et Sa peaksid arvuti ümberlaadimist tegama. Sa saad valida seda et millist liiki "virtuaalset" riistvara saab igas sellises operatsioonisüsteemis kasutada ja Sa võid oma virtuaalmasinasse installeerida ka mingi vana opsüsteemi (näiteks Windows XP, DOS või OS/2) ning seda isegi siis kui Sinu reaalse kompuutri riistvara ei toeta enam antud opsüsteeme.

2) Tarkvara on lihtsam installeerida. Tarkvaratootjad võivad mingi tarkvara terve konfiguratsiooni (näiteks meiliserveri) installeerida hoopis VirtualBox'i mitte aga host süsteemi - VirtualBox'i variant märksa lihtsam moodus ja ka mitte nii tüütu.

3) Testimine ja probleemide korral süsteemi taastamine. Kui Sa oled virtuaalmasina juba installeerinud, siis on virtuaalmasin ise ja ka selle virtuaalne kõvaketas kui mingi "konteiner", mille võib meelevaldselt "külmutada", "üles äratada", kopeerida, arhiveerida ja host süsteemide vahel transportida. Kui Sa kasutad sellist vahendit nagu "snapshots" (ülesvõtted / süsteemi hetketõmmised), siis võid oma virtuaalmasina mingi kindla seisukorra salvestada ja hiljem vajaduse korral taastada selle juba varem salvestatud seisukorra. Sel teel võid Sa virtuaalmasinas sooritada igasuguseid eksperimente ja kui midagi läks valesti, siis saad kiiresti ning lihtsal teel taastada oma eelmise töötava seisukorra (st pöörata tagasi eelmisse snapshot'ini). Sa võid luua suvalise arvu süsteemi hetketõmmiseid ja Sa võid neid ka kustutada, et kettaruumi vabastada.

4) Infrastruktuuri konsolideerimine. Virtualiseerimine võib tunduvalt vähendada nii riistvara kui ka elektrienergia maksumust. Selle asemel, et jooksutada mitut erinevat füüsilist kompuutrit, kasuta ühteainsat võimsamat arvutit ja jooksuta siis seal mitut virtuaalmasinat.




Mõisted (sh la 'Guest Additions' & 'VirtualBox Extension Pack'):

1) 'Host' operatsioonisüsteem (host OS): See on füüsilise kompuutri enda esmane/peamine ehk põhi-operatsioonisüsteem, kuhu on installeeritud VirtualBox. Vastavalt sellele on Windows, Mac OS X, Linux ja Oracle Solaris platvormide host operatsioonisüsteemide jaoks ka omad VirtualBox'i versioonid. Antud juhis kehtib suuremas osas nende kõikide VirtualBoxi versioonide kohta, väiksed erinevused küll on, aga üldpõhimõte jääb samaks.

Praegu töötab VirtualBox järgmistes host operatsioonisüsteemides:

Windows hosts (64-bit):

Windows 8.1
Windows 10 RTM (1507 / 2015 LTSB) build 10240
Windows 10 Anniversary Update (1607 / 2016 LTSB) build 14393
Windows 10 Fall Creators Update (1709) build 16299
Windows 10 April 2018 Update (1803) build 17134
Windows 10 October 2018 Update (1809 / 2019 LTSC) build 17763
Windows 10 May 2019 Update (19H1 / 1903) build 18362
Windows 10 November 2019 Update (19H2 / 1909) build 18363
Windows Server 2012
Windows Server 2012 R2
Windows Server 2016
Windows Server 2019

Mac OS X hosts (64-bit):

10.13 (High Sierra)
10.14 (Mojave)
10.15 (Catalina)

Linux hosts (64-bit):

Ubuntu 18.04 LTS, 19.03 and 19.10
Debian GNU/Linux 9 ("Stretch") and 10 ("Buster")
Oracle Linux 6, 7 and 8
Red Hat Enterprise Linux 6, 7 and 8
Fedora 30 and 31
Gentoo Linux
SUSE Linux Enterprise server 12 and 15
openSUSE Leap 15.1

Oracle Solaris hosts (64-bit ainult):

Oracle Solaris 11


2) 'Guest' operatsioonisüsteem (guest OS): Külalisoperatsioonisüsteem on aga see operatsioonisüsteem, mis jookseb virtuaalmasina enda sees (st mis on meie poolt sinna virtuaalmasinasse installeeritud). Teoreetiliselt võib VirtualBox jooksutada suvalist x86 operatsioonisüsteemi, praegu toetatakse järgmisi külalisoperatsioonisüsteeme; neid on TESTITUD ja need töötavad korralikult:

- Windowsi perekond: Windows 10 build 10586 (32/64-bit), Windows 10 build 10240 (32/64-bit), Windows 8 (32/64-bit), Windows 7 (32/64-bit), Windows Vista (32/64-bit), Windows 2000, Windows XP (32/64-bit), Windows Server 2012 (ka R2), Windows Server 2008 (32/64-bit, ka R2), Windows Server 2003 (32/64-bit), Windows NT ja Windows 98/98 SE/ME (nende puhul ei ole täiendusi saadaval).

- Linuxi perekond: Ubuntu 5.10 / 6.06 Desktop / 7.04 - 12.10; Debian 6.0 - 8.0, Debian 5.0, Debian 4.0 (32-bit), Debian 3.1, SUSE 9/10.0, openSUSE 10.2, openSUSE 10.3, openSUSE 11.0-11.3, Mandriva 2008, Mandriva 2009.0/2009.1, Mandrake 10.1, Fedora Core 1/4/5/6, Fedora 7-23, Oracle Linux 8, Oracle Linux 7, Oracle Linux 6, Oracle Linux 5, Oracle Linux 4, RHEL7, RHEL6, RHEL5 - CentOS 5 (32/64-bit), RHEL4 - CentOS 4 (32/64-bit), RHEL3 - OEL3, CentOS 3 (32/64-bit), Xandros 4 ja ArchLinux.

- Solaris: Solaris 10 5.08 ja hilisem, Solaris 11, OpenSolaris 2008.05 ja hilisem.

- Mac OS X: Mac OS X Server (Leopard, Snow Leopard).

- UNIX: FreeBSD ja PC-BSD >= 9.0

- Muud (nende puhul ei ole täiendused saadaval): DOS, OS/2 2.0 ja hilisem(32-bit) - selle puhul on ka täiendused saadaval; OS/2 1.x (16-bit), QNX 4.25, QNX Neutrino 6.32, Novell Netware 6.5, BeOS R5, Haiku, Syllable, Visopsys, ReactOS ja SkyOS.


3) Virtuaalmasin [Virtual machine (VM)]: See on VirtualBox tarkvara poolt loodud spetsiaalne keskkond ja see keskkond luuakse külalisoperatsioonisüsteemi (guest) jaoks siis kui ta käivitatakse. Ühesõnaga Sa jooksutad oma külalisoperatsioonisüsteemi virtuaalmasina "sees". Tavaliselt kuvatakse see virtuaalmasin (VM) Sinu kompuutri töölaual ERALDI AKNA SEES, aga Sa võid ta viia ka täisekraani režiimi (full-screen mode).


4) Guest Additions (Külalisoperatsioonisüsteemi Täiendused / Lisandid): Need on eraldi spetsiaalsed tarkvarapaketid, mis antakse VirtualBoxiga täiendavalt kaasa, et tõsta 'guest' (külalisoperatsioonisüsteemi) jõudlust ning et lisada sinna juurde täiendavaid funktsioone. Need tuleb installeerida juba loodud virtuaalmasina sisse - PÄRAST 'guest' opsüsteemi virtuaalmasinasse installeerimist (need täiendused installeeritakse otse külalisoperatsioonisüsteemi enda sisse). Kuid kõikide külalisoperatsioonisüsteemide puhul neid lisandeid juurde installida ei saa.

Et neid täiendusi näiteks Windowsi külalisoperatsioonisüsteemidesse installeerida, kliki virtuaalmasina menüüs 'Devices -> Install guest additions...' (või siis 'Devices -> Insert Guest Additions CD image...'), mis mountib Guest Additions ISO faili otse virtuaalmasina sisse. Selle peale käivitab Windows guest automaatselt ka Guest Additions installeri... - täpsem info nende täienduste installeerimisest on seal.


5) *** VirtualBox Extension Pack: See VirtualBox Extension Pack lisab uusi vajalikke vahendeid ja selle paketi pead täiendavalt ise alla laadima. VirtualBox extension pack tuleb installeerida KOHE pärast VirtualBox'i tarkvara enda installeerimist. Sellest tuleb siin edaspidi veel ka juttu.


6) Riistvara vs tarkvara virtualiseerimine:

x86 platvorm ei ole kunagi virtualiseerimist toetanud ja antud olukorras on VirtualBox'i tarkvaral väga raske juhtida 'guest' opsüsteemi koodi ning selleks võib kasutada kahte moodust:

a) Alates 2006. a. toetavad Intel ja AMD protsessorid nn "riistvara virtualiseerimist" (hardware virtualization). Sellega aitavad nad tunduvalt VirtualBox'i tarkvara tööd ja tema "suhtlemist" guest operatsioonisüsteemiga + riistvara virtualiseerimine. Inteli ja AMD protsessorite riistvara sellised vahendid on erinevad: Intel nimetab neid VT-x tehnoloogiaks; AMD kutsub aga AMD-V tehnoloogiaks. Detailselt on Inteli ja AMD virtualiseerimise tugi väga erinev, aga üldprintsiibi poolest nad suurt ei erine.

!!! Enamikes kompuutrites tuleb nende BIOS / UEFI menüüs see 'hardware virtualization' esmalt sisse lülitada, enne kui VirtualBox seda kasutada saab.



b) Vastupidiselt muudele virtualiseerimise tarkvaradele, EI NÕUA VirtualBox paljudel juhtudel selle 'hardware virtualization' olemasolu. Siin virtualiseeritakse üsna keerulise tehnoloogia abil paljud (mitte kõik) 'guest' opsüsteemid juba tarkvaraliselt. See tähendab seda et Sa võid oma virtuaalmasinaid jooksutada ka vanade protsessoritega, mis ei toeta seda virtualiseerimist.


Isegi sel juhul ei nõua VirtualBox alati seda tarkvaralist virtualiseerimist ja seda nõutakse vaid järgmiste stsenaariumite puhul:

- Mõningate guest operatsioonisüsteemide (näiteks OS/2) puhul, kus kasutatakse väga esoteerilisi protsessorite instruktsioone. Nene puhul lülitatakse automaatselt sisse see 'hardware virtualization' vahend.
- VirtualBox'i 64-bit guest tugi ja nn 'multiprocessing' (SMP) nõuavad mõlemad 'hardware virtualization' vahendi sisselülitamist. (Tänapäeval ei ole aga ka see enam probleem, sest 64-bit ja paljutuumalised protsessorid omavad juba seda riistvaralist virtualiseerimist; see piirang käib rohkem ikka vanemate Intel Celeron ja AMD Opteron protsessorite kohta.)



7) Hüperviisor (hypervisor):

Hüperviisorid on need, mis võimaldavad virtuaalsete masinate loomise. Hüperviisor on tarkvara, mis eksisteerib väljaspool külalisoperatsioonisüsteemi (guest) ja selle eesmärgiks on arvuti riistvarale saadetud käskude pealtkuulamine. Mõiste "hüperviisor”" tuleneb operatsioonisüsteemi kerneli erinevatelt tasemetelt; see teeb toiminguid, millel on suuremad volitused kui seda "supervisor" tasemel, seega hyper-visor.

Hüperviisor on tuntud samuti kui Virtual Machine Manager (VMM) ja selle ainsaks eesmärgiks on võimaldada mitmel "masinal" kasutada koos ühte riistvaraplatvormi. Hüperviisor eraldab operatsioonisüsteemi (OS) riistvarast, võttes endale vastutuse lubada igal töötaval operatsioonisüsteemil kasutada riistvara (protsessorit, mälu, graafikakaarti ja muud riistvara). Igat operatsioonisüsteemi, mida juhitakse hüperviisori poolt, kutsutakse külalisoperatsioonisüsteemiks (guest OS) ja hüperviisori opsüsteemi, kui see olemas on, nimetatakse host operatsioonisüsteemiks (Host OS). Kuna hüperviisor asub külalisoperatsioonisüsteemi ja riistvara vahel, siis võib Sul olla nii palju erinevaid külalisoperatsioonisüsteeme, millega Sinu süsteem suudab hakkama saada; Sul võivad olla isegi erinevat tüüpi opsüsteemid (nt Windows, OS X, Linux jne). Populaarsemateks hüperviisoriteks on näiteks VMware ESXi, Xen Project, Microsofti Hyper-V, VMware Workstation ja Oracle Virtualbox. Kõik need võimaldavad kasutajal virtualiseerida ühte või mitut opsüsteemi ühe masina riistvara peal.

Hüperviisor (hypervisor)

Hüperviisoreid jagatakse kaheks peamiseks tüübiks:

Type 1 (nn "paljas metall" / "bare metal") — see on hüperviisor, mis installitakse otse kompuutrisse. Host operatsioonisüsteem (Host OS) võib siin üldse puududa ja hüperviisoril on otsene juurdepääs kogu riistvarale ning funktsioonidele. Sellist tüüpi hüperviisoreid kasutatakse enamasti serverites ja headeks näideteks on nendest VMware ESXi, Citrix XenServer ja Microsofti Hyper-V.

Type 2 (a.k.a hostitud) — sellega on tõenäoliselt tuttavad enamik inimesi, kui juttu tuleb opsüsteemide virtualiseerimist. Sellist tüüpi hüperviisorid vajad host operatsioonisüsteemi ja need installitakse tarkvarana otse host operatsioonisüsteemi sisse. Tüüp 2 võib endiselt jooksutada mitut operatsioonisüsteemi korraga, kuid sellel pole otsest juurdepääsu riistvarale. See tähendab, et külalisoperatsionisüsteem (guest OS) ei tööta täies mahus ja kui Sinu host OS jookseb kokku, siis ei saa Sa ligi ka oma külalisopsüsteemidele. Type 2 hüperviisorid on ideaalseks variandiks siis kui Sa tahad mitut operatsioonisüsteemi testida oma Windowsi, OS X või Linuxi sees. Headeks näideteks on VMWare Workstation, VMware Parallels ja ka siin veeblehel tutvustatav Oracle Virtualbox.

Type 1 ja Type 2 näide: pilt



Hoiatus: Ära jooksuta teisi virtualiseerimise tarkvarasid (vabavaralisi kui ka tasulisi kommerts hypervisor programme) ühel- ja samal ajal koos VirtualBox programmiga — Sinu 'host' süsteem võib "pange kukkuda"!




VirtulaBox'i tarkvara installeerimine:



UUENDATUD! Tegin antud juhise juba väga ammu ja vahepeal on välja ilmunud hulga VirtualBox'i uusi versioone ning seoses sellega on ka selle kasutajaliides tunduvalt muutunud. Seega otsustasin 2020. a. maikuus antud juhise vanad pildid asendada uute piltidega. Pealegi mõllas sel ajal siin see koroonaviirus ja seega oli aega küll, sest kodust ei saanud nina välja pista.


1) Antud näites kasutatakse Windows 10 operatsioonisüsteemiga kompuutrit ja loomulikult ka käesolevat VirtualBox'i versiooni. Tulevikus tema versioonid muutuvad ja muutub natuke ka tema kasutajaliides ning VirtualBox tarkvarasse listakse võib olla ka uusi võimalusi, aga antud juhis peaks põhimõtteliselt ka tulevikus sobima...

Mine http://www.virtualbox.org/wiki/Downloads ja lae sealt alla see VirtualBox'i pakend, mis sobib just Sinu host operatsioonisüsteemile. Kui Sa jooksutad praegu oma kompuutris mingit Windowsi operatsioonisüsteemi, siis kliki seal "VirtualBox x.x.x platform packages" pealkirja all Windows hosts lingile, et alustada allalaadimist.

Seejärel laadi sealt alla ka see VirtualBox x.x.x Oracle VM VirtualBox Extension Pack -> All supported platforms fail ja installeeri ta kohe pärast VirtualBoxi enda installeerimise lõpetamist (juhis selle laienduspaketi installimisest tuleb siin edaspidi).


Märkus: Praegu (Mai 2020) on seal Windowsi masinate jaoks allalaadimiseks saadaval järgmised failid:

VirtualBox-6.1.8-137981-Win.exe — VirtulBox tarkvara installeerimiseks.
Oracle_VM_VirtualBox_Extension_Pack-6.1.8.vbox — laienduspaketi (VirtualBox Extension Pack) installeerimiseks.

kaks faili


2) Vaatleme siin VirtualBox tarkvara installeerimist Windows 10 operatsioonisüsteemiga (host süsteemiga) kompuutrisse, aga muude operatsioonisüsteemidega masinatesse käib tema installeerimine praktiliselt sama moodi. Kui Sa oled VirtualBox'i installija alla laadinud, siis tee sellel VirtualBox-6.1.8-137981-Win.exe failil (või tema uuema versiooniga failil) 2x klõps ja seejärel kliki ilmuvas "Welcome..." avaaknas nupule Next:

Welcome...


Märkus: Selle allalaaditud installeerimisfaili nimi sõltub VirtualBox'i versioonist ja ka sellest et millise host'i jaoks Sa ta alla laadisid. Windows Vista, Windows 7, Windows 8 (8.1) ja Windows 10 süsteemiga kompuutris võid kindluse mõttes ning probleemide puhul alustada seda installi nii et teed sellel VirtualBox-x.x.x-xxxxxx-Win.exe installeerimisfailil paremklõpsu ja valid kontekstmenüüst Run as administrator käsu ja seejärel klikid esimeses "Welcome..." aknas nupule Next.


3) Seejärel ilmub "Custom Setup" aken, kus jäta kõik nii nagu on ja kliki lihtsalt Next.

Lisaks VirtualBoxi enda tarkvarale, sisaldab antud pakend veel ka järgmisi komponente. Need komponendid ongi selles Custom Setup aknas ära toodud (vaata järgmist pilti):

- USB tugi: Spetsiaalsed draiverid Windows host'i jaoks, et Sinu tulevikus loodava virtuaalmasina sees saaks kasutada ka USB seadmeid.
- Võrgutöö (Networking): Ekstra võrgutöö draivereid Windows host'i jaoks, et toetada Bridged Networking funktsiooni. (Selle abil saad oma virtuaalmasina virtuaalsele võrgukaardile ligi ka oma füüsilise võrgu teistest kompuutritest.)
- Python tugi: Python scripting tugi 'VirtualBox API' jaoks (sel juhul peab Sinu host süsteemi olema installeeritud ka 'Windows Python').


Siin 'Custom Setup' aknas on kõik need komponendid juba vaikimisi valitud ja kui Sa klikid kohe Next, siis need kõik ka installeeritakse:

Custom Setup



Märkus: Mingi siinse komponendi installeerimisest väljalülitamine käib järgmiselt (sellist moodust kasutatakse paljude tarkvarade installeerimisel):

- Oletame näiteks, et Sa tahad siin keelata selle VirtualBox Python 2.x Support tavaliselt mittevajaliku komponendi installeerimise.
- Kliki temast vasemal asuvale rippmenüü ikoonile ja seejärel avatakse vastav rippmenüü, kus kliki selle viimasele Entire feature will be unavailable menüüpunktile - pilt.
- Selle peale ilmub selle ikooni peale punase ristiga tähistus.
- Kui kõik valmis, siis kliki Next.



4) Järgmine aken küsib Sult, et kas Sa tahad oma töölauale ja ka mujale antud tarkvara kiirkorraldusi / otseteid luua. Kui Sa ei ole milleski kindel, siis tee nii nagu alltoodud pilt seda näitab. Seejärel kliki Next nupule:

kiirkorraldusi


5) Uus aken kirjaga "Warning: Network Interfaces" näib olevat hirmuäratav, aga ta ütleb lihtsalt seda et Sind lülitatakse ajutiselt Internetist ja võrgust välja - kliki siin Yes:

kliki siin Yes


6) Järgmises aknas kliki nupule Install ja algabki VirtualBox tarkvara installeerimine.

Märkus: VirtualBox'i installeerimise käigus võivad Sulle ilmuda ka mitu Windows Security dialoogiakent, kus kliki nupule Install. Peale selle võivad, sõltuvalt Sinu Windowsi konfiguratsioonist, ilmuda ka hoiatusaknad "unsigned drivers" teatega või midagi sarnast — kliki sel juhul lihtsalt nupule Continue. Pärast seda kliki nendes akendes lihtsalt nupule Install.

Järgmises aknas kliki nupule Install ja algabki VirtualBox tarkvara installeerimine.


Käib installeerimine...:

Käib installeerimine...


7) Kui installeerimine on lõppenud, siis kliki nupule Finish ja Sa oledki VirtualBox tarkvara kasutamiseks valmis! Kui Sa ei soovi nüüdseks juba installeeritud VirtualBox'i kohe käivitada, siis korista siin enne nupule Finish klikkimist linnuke ruudust "Start Oracle VM VirtualBox x.x.x after installation":

Kui installeerimine on lõppenud, siis kliki nupule Finish ja Sa oledki VirtualBox tarkvara kasutamiseks valmis!



Seejärel installeeri see 'VirtualBox Extension Pack':

Sa võid selle VirtualBox Extension Pack'i installeerida kahel viisil (tee seda kohe pärast VirtualBox'i enda installeerimise lõpetamist):

a) Tee kohe sellel allalaaditud laienduspaketil (Oracle_VM_VirtualBox_Extension_Pack-6.1.8.vbox failil või tema mingi uuema versiooniga failil) 2x klõps, selle peale avatakse 'VirtualBox Manager' aken, kus kliki nupule 'Install'. Seejärel kliki nupule 'I Agree' ja algabki kiire install.

b) Teine moodus tema installiks on valida 'VirtualBox Manager'i aknas menüü 'File -> Preferences' ja valida vasemast paanist 'Extensions' kategooria. Seejärel klikkida paremal 'Add package "+"' ikoonile/nupule jne... Seda korrektsemat meetodit me siin kasutamegi.


1) Kui Sul ei ole see "Oracle VM VirtualBox Manager" aken veel avatud, siis käivita oma VirtulaBox tarkvara uuesti. Seejärel kliki VirtualBox'i peaaknas üleval nupureal sellele "Preferences" nupule. (Selle võib avada ka File > Preferences... menüü kaudu.):

Preferences


2) Märgista vasemas paanis "Extensions" kategooria ja kliki seejärel paremal sellele "+" nupule:

Extensions


3) Nüüd otsi see eelnevalt allalaaditud laienduspaketi fail üles, märgista see ja kliki all nupule Open:

Open


4) Kliki nupule Install:

Kliki nupule Install


5) Nüüd keri paremal see "lift" alla lõpuni välja ja siis kliki nupule I Agree:

Nüüd keri paremal see "lift" alla lõpuni välja ja siis kliki nupule I Agree


6) Kliki OK ja ongi asi korras:

Kliki OK


7) Kliki jälle OK, et seda akent sulgeda:

Kliki jälle OK, et seda akent sulgeda





!!! VirtualBox'i installeerimisel tekkivad peamised probleemid:


I. Esimene probleem. Toon siin näiteks ühe varasema VirtualBox 4.1.2 versiooni ebaõnnestunud installeerimise pildid, aga need probleemid võivad juhtuda ka selle uuema versiooni installeerimisel. Kui Sa alustasid VirtualBox'i installeerimist (pärast nupule "Install" klikkimist) ja kui selle installeerimine ebaõnnestub ning kui ilmuvad umbes taolised alltoodud ""..."Install Queue"..."" ja ""..."iphlpsvc.dll"..."" kirjadega aknad:


Probleemi teade-1

Probleemi teade-2


Siin ei aita ka nupule Retry klikkimine, installeerimine lihtsalt keritakse tagasi ("Status: Rolling back action:") ja kogu moos - ilmub umbes taolise kirjaga aken:

Kirjaga aken


Ja pärast nupule OK klikkimist ilmub aga "Installation failed! Error: Fatal error during installation." teatega aken:

nn


Juhul kui ka Sinul juhtub taoline asi ja kui ilmuvad "The installer has encountered an unexpected error installing this package. This may indicate a problem with this package. The error code is 2869.", "The application "iphlpsvc.dll" needs to be closed for the installation to continue." või "The application "Install Queue" needs to be closed for the installation to continue." veateated, siis tegutse järgmiselt:

1) Kliki Start -> Run (või vajuta Windws + R klahve), et avada Run (Open) käsuviiba dialoogiakent.
2) Sisesta sinna ncpa.cpl ja vajuta 'Enter'.
3) Selle peale ilmub 'Network Connections' aken, mis sisaldab 'Wireless Network Connection' ja/või 'Local Area Connection' (või midagi sarnast) elemente.

* Juhul kui Sa kasutad traadita (Wi-Fi) Internetti, siis tee 'Wireless Network Connection' (või sarnasel) elemendil paremklõps ja vali hüpikmenüüst käsk 'Properties'. Selle peale ilmub 'Wireless Network Connection Properties' (või sarnase ) pealkirjaga aken.
* Juhul kui Sa kasutad traadiga Internetti, siis tee 'Local Area Connection' (või sarnasel) paremklõps ja vali hüpikmenüüst käsk 'Properties' - pilt. Selle peale ilmub 'Local Area Connection Properties' (või sarnase ) pealkirjaga aken.


4) Märgista siin 'VirtualBox Bridged Networking Driver' element ja kliki allpool nupule 'Uninstall'.


Traadiga ühenduse aken


5) Kliki kinnitusaknas nupule Yes:

Kliki Yes


6) Kliki nupule Close.
7) Alusta uuesti VirtualBox tarkvara installeerimist ja ära unusta installeerimist käivitada 'Run as administrator' käsu abil.




II. Muud või sarnased probleemid (juhul kui see eelmine meetod ei aidanud):

1) Vistas ja Win 7 süsteemides lülita enne VirtualBox'i installeerimist välja UAC (info & juhis - Win 7) ...

. ..ning System Restore (juhis - Win 7) vahendid.

2) Kui Sul oli VirtualBox'i mingi vanem versioon varem juba installeeritud ja Sa tahad nüüd seda tema uuema versiooniga asendada, siis uninstalli (desinstalleeri) kõigepealt see vanem versioon ning veendu, et süsteemi ei jääks temast järele ühtegi tema "jääki/prahti":

- Kasuta VirtualBox vanema versiooni uninstallimiseks näiteks tasuta Revo Uninstaller tarkvara.
- Pärast seda ava Windows Registry Editor aken ja veendu, et registrivõtmete "HKEY_CURRENT_USER\Software" ja "HKEY_LOCAL_MACHINE\Software" all ei oleks "Oracle" ning "VirtualBox" kirjeid. Juhul kui seal neid on, siis kustuta nad käsitsi.
- Ava 'Device Manager', seejärel ava Network adapters haru ja Sa pead seal nägema "VirtualBox Host-Only Ethernet Adapter'it." Tee tal paremklõps ja vali hüpikmenüüst käsk Uninstall.
- Järgmisena mine kausta C:\Windows\system32\drivers, otsi seal üles ja kustuta "VBox"-ga algavad failid, näiteks VBoxNetAdp.sys, VBoxNetFltNobj.dll jne. Mine kausta C:\Windows\System32\DriverStore\FileRepository ja kustuta sealt kõik VirtualBox'iga seonduv..., näieks vboxnetadp.inf_x86_neutral_70861d8e2bb8f219.
- Lõpetuseks tee kompuutri restart (ümberlaadimine).

3) Unregister ja re-register 'Windows Installer' teenus:

- Kliki Start, siis Run, tipi MSIEXEC /UNREGISTER ja kliki OK.
- Kliki Start, siis Run, tipi MSIEXEC /REGSERVER ja kliki OK.
- Kliki Start, siis Run, tipi regsvr32 msi.dll ja kliki OK.
- Kliki Start, siis Run, tipi regsvr32 msihnd.dll ja kliki OK.

- Tee süsteemi restart.




III. Kõige uuem probleem (Win 10 puhul). Kui VirtualBox'i mingi opsüsteemi (näiteks Windowsi või Kali) installimisel tuleb umbes taoline veateade... ja Sa ei saagi alustada:

"Failed to open a session for the virtual machine Win10. Call to WHvSetupPartition failed: ERROR_SUCCESS (Last=0xc000000d/87)
(VERR_NEM_VM_CREATE_FAILED).

Result Code: E_FAIL (0x80004005)

Component: ConsoleWrap

Interface: IConsole {872da645-4a9b-1727-bee2-5585105b9eed
}
"


Selline jama ilmus alles pärast Windows 10 'May 2019 Update' (Windows 10 version 1903) suure värskenduse installeerimist. Tee järgmist:

* Uninstalli oma VirtualBox'i vanem versioon, lae alla tema kõige uuem versioon ja installeeri see - seda ainult vajadusel...
* Vajuta Win + R klahve, sisesta Run akna käsuviibale OptionalFeatures.exe ja vajuta ENTER.

...või siis ava Search vahend ja tipi sinna otsingukasti "Turn Windows features on or off" (piisab ka sellest kui sisestad sinna ainult "turn" sõna) ja vajuta ENTER.


* Seejärel veendu selles et seal EI OLEKS Hyper-V ja Windows Sandbox ruutudes linnukesi, st nad peavad olema välja lülitatud. Juhul kui nendes on linnukesed, siis korista need ära ja tee pärast seda kaks korda (2x) järjest arvuti restart. Isegi juhul kui neid "linnukesi" seal ei olnud, tee ikkagi kohe pärast VirtualBox'i installeerimist 2x järjest kompuutri restart ehk taaskäivitus!






Oma esimese virtuaalmasina (VM) loomine:



UUENDATUD!
Tegin antud juhise juba väga ammu ja vahepeal on välja ilmunud hulga VirtualBox'i uusi versioone ning seoses sellega on ka selle kasutajaliides tunduvalt muutunud. Seega otsustasin 2020. a. maikuus allpool toodud juhise vanad pildid asendada uute piltidega.


1) Windowsiga kompuutrisse külalisoperatsioonisüsteemi installeerimise puhul: Pärast VirtualBox'i installeerimist käivita ta oma Windows host süsteemis kas töölaual asuva kiirkorralduse või siis Start menüü kaudu (Start -> "VirtualBox" grupi alt). Vistas ja Windows 7 opsüsteemides võid ka Start menüü otsingukasti tippida sõna VirtualBox. Windows 10 süsteemis võid klikkida ka all tegumiribal sellele Search ikoonile ja sisestada otsingukasti sõna VirtualBox. Windows 10 süsteemis võid ta käivitada näiteks Start Menüü kaudu, kus Sa leiad ta 'Oracle VM VirtualBox' grupi alt - pilt.

Mac OS X host süsteemis: ava Finder'is see "Applications" kaust ja tee seal sees asuval "VirtualBox" elemendil 2x klõps (Sa võid ta lohistada ka oma Dock'i).

Linux või Solaris host süsteemis: olenevalt Sinu töölaua töökeskkonnast, võib see "VirtualBox" element asuda Sinu "Applications" menüüs kas "System" või siis "System Tools" grupis. Sa võid alternatiivina ta sisestada ka terminali.


2) Kui Sa käivitad VirtualBox programmi esimest korda, siis näed umbes taolist akent. Antud akna välimus, nupud ja muu võivad VirtualBox'i uuemate versioonide väljailmumisega ka muutuda. Selle akna, mida kutsutakse "Oracle VM VirtualBox Manager"-iks, vasem paan on esialgu tühi ja see täitub alles hiljem, siis kui Sa lood need virtuaalmasinad. Kuna Sa ei ole veel ühtegi virtuaalmasinat loonud, siis on ka see akna parempoolne paan tühi ja seda asendab "Welcome..." sõnum.

Kliki seal üleval New nupule:

Kliki seal üleval New nupule


3) Järgmises aknas tee järgmist:

- Sisesta oma loodavale virtuaalmasinale sektsioonis "Name" mingi sobiv nimi, tipi siia selle külalisoperatsioonisüsteemi (guest) nimi, mille Sa soovid hiljem siia virtuaalmasinasse installeerida. See nimi ilmub hiljem VirtualBox Manager'i akna vasemasse paani Sinu virtuaalmasinate loetellu ja seda kasutatakse ka kettal asuvate VM failide jaoks. Antud näites tipiti siia nimeks "Win10 ver 2004", sest sellesse virtuaalmasinasse soovitakse hiljem installeerida Windows 10 külalisoperatsioonisüsteem. Soovitan sinna "Name" tekstikasti sisestada just selle installeeritava külalisoperatsioonisüsteemi enda nime, näiteks Linuxi puhul tema distributsiooni (distro) nime.

- "Type" rippmenüüst vali nüüd see külalisoperatsioonisüsteemi (guest) tüüp/platvorm, mida Sa soovid hiljem siia virtuaalmasinasse installeerida; kui tahad mingit Windowsi installeerida, siis vali Microsoft Windows platvorm. Kõik lubatud opsüsteemid/platvormid on siin grupeeritud ja praegu pakutakse siin järgmisi platvorme: Windows, Linux, Solaris, BSD, IBM OS/2 ja Mac OSX. Kui Sa soovid installida midagi erilist, mida siinses loetelus ei ole, siis vali siit "Other".

- "Version" rippmenüüst vali aga see et millist konkreetset külalisoperatsioonisüsteemi Sa soovid täpsemalt installeerida ja kas see peab olema 32-bit või siis 64-bit arhitektuuriga. Näiteks Microsoft Windowsi puhul pakutakse siin alates Windows 3.1 kuni Windows 10-ni välja. Kui Sa soovid installida midagi erilist, mida siinses loetelus ei ole, siis vali siit "Other Windows". Antud juhul tuleb siit aga valida Windows 10 (64 bit) versioon.
Näiteks Linux platvormi puhul pakutakse siin Linux 2.2 kuni 2.6, Arch Linux, Debian, Fedora, Gentoo, Mandriva, Oracle, Red Hat, Ubuntu jne opsüsteeme. Kui Sa soovid installida midagi erilist, mida siinses loetelus ei ole, siis vali "Other Linux".

Olenevalt sellest, et mida Sa siit valid, lülitab VirtualBox teatud seadistused kas sisse või siis välja. Seega vali sellest "Version" rippmenüüst ikka see õige versioon välja ja tänapäeva uuemates kompuutrites tuleb tavaliselt valida ikka see 64-bit versioon (Sa pead teadma, et kas Sa jooksutad oma põhioperatsioonisüsteemina 32-bit või siis 64-bit arhitektuuriga opsüsteemi).

Kui valmis, siis kliki Next:


Version


4) Järgmises aknas vali füüsilise mälu (RAM) maht, mida VirtualBox võib kasutada iga kord kui Sa selle käivitad. See mälu "varastatakse" Sinu 'host' operatsioonisüsteemist ja antakse seejärel külalisoperatsioonisüsteemi käsutusse.

!!! Vali siin mälu hoolikalt. See mälu, mille Sa siin määrad, ei ole enam Sinu host operatsioonisüsteemile kättesaadav (seda muidugi ainult virtuaalmasina töö ajal). Näiteks kui Sinu host masinas on ainult 1 GB füüsilist mälu (RAM) ja kui Sa määrad siin oma virtuaalmasinale 512 MB mälu, siis jääb Sinu host masina jaoks alles ainult 512 MB mälu. Juhul kui Sa käivitad seejärel kaks virtuaalmasina ühel- ja samal ajal, siis teine virtuaalmasin ei suudagi startida, sest talle ei jätku mälu. Teiselt poolt pead arvestama ka sellega, et kui palju Sinu külalisoperatsioon koos oma programmidega võib hakata seda mälu oma normaalseks tööks nõudma.

Et Sinu virtuaalmasin "uimane" ei oleks ja et tema 'guest' operatsioonisüsteem ikka rahuldavalt jookseks, siis tuleks siin füüsilist mälu määrata esialgu kusagil 1/2 (st pool) või natuke rohkem kogu kompuutri füüsilisest mälust. Näiteks kui Sul on arvutis 4GB füüsilist (RAM) mälu, siis määra sellest oma virtuaalmasinale kusagil 2GB (2000MB) või natuke rohkem füüsilist mälu. Sa võid nii mälu kui ka kõiki teisi seadeid siin ka hiljem muuta.

Kui Sinu kaasaegses kompuutris on seda füüsilist mälu palju, siis mingit probleemi sellega ei ole.


Üldjuhul on virtuaalmasina jaoks mõtekas eraldada alati 1/2 või natuke rohkem olemasolevast füüsilisest mälust. Sa võid selle mälumahu määrata siin kas seda liugurit lohistades või siis tipid vajaliku arvu sinna "Base Memory Size" oblasti tekstilahtrisse". Kogu kättesaadava mälumahu suurust näed selle rohelise/punase riba paremas osas (siin siis 32768 MB, sest kasutaja arvutis on seda füüsilist mälu tervelt 32 GB-i). Selle näite puhul määrati virtuaalmasina jaoks 23641 MB füüsilist mälu. Kui valmis, siis kliki Next:

23641 MB füüsilist mälu


! Kui Sinu masinas on seda füüsilist mälu üsna palju, siis ära määra siin seda maksimaalset "rohelisega" lubatud füüsilist mäluhulka (vaata ülemist pilti) vaid määra ikka vähem, sest mõnel juhul Sa ei saagi hiljem oma virtuaalmasinasse külalisoperatsioonisüsteemi installida, ilmub mäluga seotud veateade. Sa võid igal ajal hiljem oma virtuaalmasina jaoks seda füüsilise mälu hulka vajadusel kas suurendada või siis vähendada: lülitad oma virtuaalmasina välja ("Powered Off"), seejärel avad Oracle VM VirtualBox Manager'i aknas "Settings" akna, klikid vasemas paanis "System" lategooriale ja määrad seal paremas paanis selle "Base Memory" kaudu uue vajaliku füüsilise mälu mahu. Teiseks ja paremaks meetodiks selle mäluprobleemi ("xxx. The memory could not be read." veateatega) lahendamiseks on näiteks sellessamas "Settings" aknas selle 3D valiku ("Enable 3D Acceleration") väljalülitamine - sellest edaspidi. Näiteks alltoodud pildil määrati selle füüsilise mälu suuruseks 16384 MB:

16384 MB


Märkus: Kuid näiteks Kali Linuxi külalisoperatsioonisüsteemi installimisel VirtaulBoxi, tuleb seda füüsilist mälu natuke teisiti määrata. Kui Sa valid Kali Linuxi installimise käigus kodukasutaja ja ka uue kasutaja jaoks selle vaikimisi pakutava "Guided – use entire disk" ning seejärel "All files in one partition" ketta vormindamise meetodi, siis luuakse kettale see 'Swap Partition' umbes sama suure mahuga kui see füüsiline mälu, mille Sa ära määrasid. See 'Swap partitsioon' luuakse Laiendatud partitsiooni (Extended Partition) sisse. Ja juhul kui Sinu masinas on seda füüsilist mälu palju ja kui Sa määrasid siin väga suure füüsilise mälu mahu, aga seejärel määrad siin mõned aknad edasi oma loodava virtuaalse kõvaketta mahuks suhteliselt väikse mahu, siis võib nii juhtuda, et Sul ei õnnestugi seda Kali Linuksi installeerimist lõpetada - ilmub veateade ja kogu lugu. Kui Sinu masinas on näiteks 32 GB füüsilist mälu, siis piisab Kali puhul ka 4 GB või vähemast füüsilisest mälust.


5) Nüüd tuleb Sul oma virtuaalmasina jaoks määrata virtuaalne kõvaketas (virtual hard disk), jäta siin kõik samaks (st, et aktiveerituna oleks "Create a virtual hard disk now" raadionupp) ja kliki Next:

Create a virtual hard disk now


6) Nõustaja järgmises aknas võid valida kas VDI (VirtualBox'i enda failitüüp) või siis VHD (Microsofti failitüüp) raadionupu, mina valisin siit selle VDI (VirtualBox Disk Image) raadionupu — kindlam variant — kui valmis, siis kliki Next:

VDI


7) Uues "Create Virtual Hard Disk" aknas jätka selle nn 'disk image' faili loomist (see pannakse loodavasse virtuaalmasinate kausta).

VirtualBox toetab kahte tüüpi 'image' (kettapildi) faile:

- Dynamically allocated puhul kasvab see fail mahult suuremaks ainult sel juhul kui külalisoperatsioonisüsteem salvestab andmeid reaalselt tema virtuaalsele kõvakettale. Seega on ta väiksem kui host süsteemi kõvaketas ja tema maht kasvab tasapisi sel määral kui palju temasse neid andmeid järjest salvestatakse.
- Fixed-size määrab kohe selle faili kindla mahu/suuruse vaatamata sellele et sinna on esialgu salvestatud ainult väike osa andmeid. Tema eeliseks on aga see et ta on natuke kiirem kui dünaamiline virtuaalne kõvaketas.


Siin soovitan valida siiski selle esimese vaikimisi "Dynamically allocated" raadiodupu ja klikkida seejärel Next:

Dynamically allocated


8) Viimases virtuaalse kõvaketta loomise aknas määra tema maht. Kuna antud juhul hakatakse installeerima Windows 10 külalisoperatsioonisüsteemi, siis tuleb talle eraldada vähemalt kuni 25 GB kettaruumi. Kuid siin on otstarbekas määrata selleks suuruseks vähemalt 35 GB kuni 40 GB kettaruumi. See ruum hõivatakse Sinu reaalse füüsilise kõvaketta arvelt ja seega uuri enne, et kui palju Sul oma kõvakettal (või partitsioonis) seda vaba ruumi üleüldse on (eralda sellest vajalik sobiv osa oma VirtualBoxi jaoks). Sa võid selle numbri sisestada siia kas seda liugurit lohistades või siis tippida ta oma klaviatuurilt - kui valmis, siis kliki Create nupule:

Create


Ja Sa jõuadki tagasi VirtualBox'i peaaknasse, kus näed nüüd selle vasemas paanis oma esimest virtuaalmasinat ja paremal pool kuvatakse siis antud virtuaalmasina kohta käiv info. Seejärel võid sellesse virtuaalmasinasse mingit külalisoperatsioonisüsteemi installima hakata. Sellest tuleb antud juhise teises osas ka juttu - seal.

Ja Sa jõuadki tagasi VirtualBox'i peaaknasse



Märkus: Kui VirtualBox'i külalisoperatsioonisüsteemi installimise alguses tuleb umbes taoline alltoodud veateade... ja Sa ei saagi alustada:

"Failed to open a session for the virtual machine Win10. Call to WHvSetupPartition failed:
ERROR_SUCCESS (Last=0xc000000d/87) (VERR_NEM_VM_CREATE_FAILED).
Result Code: E_FAIL (0x80004005)

Component: ConsoleWrap
Interface: IConsole {872da645-4a9b-1727-bee2-5585105b9eed}
"


Selline jama ilmus alles pärast Windows 10 'May 2019 Update' (Windows 10 version 1903) suur värskenduse installeerimist. Tee järgmist:

* Uninstalli oma VirtualBox'i vanem versioon, lae alla tema kõige uuem versioon ja installeeri see - seda ainult vajadusel...

* Vajuta Win + R klahve, sisesta Run akna käsuviibale OptionalFeatures.exe ja vajuta ENTER (Või siis ava Search vahend ja tipi sinna otsingukasti "Turn Windows features on or off" (piisab ka sellest kui sisestad sinna ainult turn sõna) ja vajuta ENTER.

* Seejärel veendu selles et seal ei oleks Hyper-V ja Windows Sandbox ruutudes linnukesi, st nad peavad olema välja lülitatud. Juhul kui nendes on linnukesed, siis korista need ära ja tee pärast seda kaks korda (2x) järjest arvuti restart.

(Kui Sa tahad olla täiesti kindel selles et see Hyper-V oleks ikka välja lülitatud, siis ava adminõigustega Command Prompt konsool ja sisesta sinna bcdedit /set hypervisorlaunchtype off ning vajuta ENTER.)

Märkus: Juhul kui Sul ei olnudki seal nendes ruutudes neid linnukesi, siis aitab ka sellest kui Sa teed kohe pärast VirtualBox'i installeerimist 2x järjest kompuutri restardi.


* Käivita uuesti WirtualBox ja alusta sinna oma külalisoperatsioonisüsteemi installeerimist.



!!! Loe virtuaalmasina esmasest käivitamisest ja sinna külalisoperatsioonisüsteemi (Guest) installeerimisest edasi sealt.


Loe lisaks ka:

"Mis see Kali Linux on ja milleks ta vajalik on? | Kali Linuxi populaarsemad sissetungirünnete testimise ja häkkimise tööriistad (nii eetiliste kui ka "pahade" häkkerite jaoks). | Kali Linuxi installeerimine virtuaalmasinasse (VirtualBox'i näitel) — täielik juhis."— link.


Kali Linuxi installeerimisest VirtulBox'i:


● Need, kes tahavad installida seda natuke vanemat, aga teatud mõttes mugavamat kali-linux-2019.3 (või siis natuke uuemat kali-linux-2019.4) versiooni, need mingu sinna.

Sa võid vajadusel Kali Linuxi vanemaid versioone laadida alla sealt. Vali seal allalaadimiseks näiteks Kali Linux 2019.4 versioon (kali-2019.4/ kataloogist see kali-linux-2019.4-gnome-amd64.iso fail). See on piisavalt hea ja sel juhul saad Sa endale vaikimisi superkasutaja õigused ning Sinu kasutajakonto mandaadiks jääb siis root / toor.

● Alates jaanuarist 2020 tulevad Kali Linuxi osas teatud muudatused. Sa võid soovi korral minna ka sinna ja lugeda seal Kali Linuxi installeerimisest ning muust olulisest uuemat infot! Alates 2020. aastast tulevad Kali kettapiltide allalaadimise ja muus osas üsna olulised muudatused. Jaanuaris ilmus välja ka Kali Linux 2020.1 versioon ja selle installeerimisest tulebki seal uuel veebilehel juttu. Non-Root: Nüüdsest on Kali Linuxi vaikimisi kasutajaks tavaline (mitte root) kasutaja. Kogu Kali Linuxi (ja selle eelkäijate BackTrack, WHAX & Whoppix) ajaloo jooksul olid selle opsüsteemi vaikimisi mandaadid root / toor. See pole enam nii. Vaikekasutaja ei ole enam superkasutaja õigustega (st ta ei ole enam root kasutaja). Vaikimisi kasutajakontoks on nüüdsest standardne kasutaja, kes ei oma priviligeeritud õigusi. root/toor on nüüd surnud. Elagu kali/kali.


"Windowsi uus Hyper-V (Hyper Virtualization) vahend. Hyper-V installeerimine ja esimese virtuaalmasina loomine (seda Kali Linuxi & Ubuntu näitel)."— link.

"Virtuaalse kõvaketta (VHD - Virtual Hard Disk) loomine ja sinna mingi muu operatsioonisüsteemi installeerimine."— link.

Ülesse

 

Mine edasi VirtualBox II.ossa >




< Tagasi Windows 8 pealehele ja sisukorda

 

Saada ka enda tuttavale lugemiseks!

Kui Sa saadad meili, siis on Sinu saadetavas kirjas selle lehe aadress juba
olemas ja muu saad ise juurde lisada.

Sisesta siia saaja e-mail aadress:

 

 

elaja koju .|. .|. .|. .|. .|. .|. About Us .|. .|. .|. .|. .|. .|. About Me .|. .|. .|. .|. .|. .|. Site Map .|. .|. .|. .|. .|. .|. POSTKASTI EI OLE! Sorry, no mailbox | © Ahv & Co Eesti Vabariik 2011