Windows 8 uuendatud Task Manager

Win 8 logo Windows 8 uuendatud ja täiustatud 'Task Manager' (Tegumihaldur)

 

(Kehtib ka Windows 8.1 ja Windows 10 suhtes.)

 

 

 

 

 

 

Task Manager'i (Tegumihaldurit) ei oldud juba kaua aega põhjalikult uuendatud ja nüüd siis tehti seda Windows 8 puhul. 'Task Manger' on kasutajate poolt üks kõige sagedamini kasutatavaid utiliite ja tema täiustamist oodati juba ammu. Kuigi ka Windows 7 tegumihalduris muudeti üht-teist, oli ta siiski üsna väheinformatiivne ja tavakasutajale tsipa arusaamatu (Windows 7 Tegumihaldurist infot seal,......................... seal ................ja.................. seal).
Alates Windows 8 operatsioonisüsteemist jaotatakse Tegumihalduris Windowsi ülesannetega seotud teave nüüd eraldi rühmadesse, mis aitab kasutajatel eristada (leida) tema enda poolt ja süsteemi algatatuid protsesse. Näiteks üheks funktsiooniks on siin rakenduste, tausta- ja Windowsi enda protsesside automaatne klassifitseerimine vastavatesse kategooriatesse ning see vähendab kasutajate aega siis kui ta otsib mingi rakendusega seotud jälgi. Task Manager sisaldab nüüd üsna palju informatsiooni - sarnaselt Mark Russinovich Process Explorer programmile.

See uuendatud Tegumihaldur on ilma muudatusteta olemas ka Windows 8.1 ................ja..................... Windows 10 opsüsteemides ning siintoodud info sobib lugemiseks ka nende süsteemide jooksutajatele.


Task Manager'i (Tegumihalduri) käivitamine:

1) Kui Sa asud parasjagu traditsioonilises Windowsi töölaua kasutajaliideses, siis tee all tegumireal paremklikk ja vali hüpikmenüüst "Task Manager" käsk:

"Task Manager" käsk


Ja Windows 10 puhul teed all tegumireal samuti paremkliki ja valid hüpikmenüüst "Task Manager" käsu - pilt.


2) Vajuta Ctrl+Alt+Delete klahvikombinatsiooni ja kliki seejärel "Task Manager" nupule:

Vajuta Ctrl+Alt+Delete klahvikombinatsiooni ja kliki seejärel "Task Manager" nupule


Sama, aga seda Windows 10 süsteemis töötades - pilt.


3) Vajuta Ctrl+Shift+Escape klahvikombinatsiooni - sobib Win 8/8.1 ja Win 10 versioonide jaoks.


4) Windows 8/8.1 süsteemides: Kui Sa asud parasjagu Metro-stiilis / Windows 8 disainiga Start ekraanil, siis alusta sõnade task manager tippist ja Sa näed kohe ka otsingutulemusi, kus kliki vasemal Task Manager kirjele - pilt.


Windows 10 puhul kliki all Search nupule, alusta sõnade task manager sisestamist ja kui näed üleval otsingutulemustes 'Task Manger' kiirkorraldust, siis kliki sellele:

Windows 10 puhul kliki all Search nupule, alusta sõnade task manager sisestamist ja kui näed üleval otsingutulemustes 'Task Manger' kiirkorraldust, siis kliki sellele


5) Windows 8 süsteemis: Kui Sa asud Metro-stiilis / Windows 8 stiilis disainiga Start ekraanil, siis tee seal suvalises kohas paremklõps ja selle peale ilmub allaäärde spetsiaalne instrumentide paneel. Kliki selle paneeli paremas otsas asuvale All apps nupule - pilt. Seejärel liigu uues Apps ekraanis edasi paremale kuni leiad Task Manager ikooni (plaadi/tile) üles ja kliki sellele - pilt.

Uuendatud 05.11.13: Uuemas Windows 8.1 versioonis on see All apps nupp, millega sai minna üle KÕIKIDE rakenduste loetelu ekraani, nüüdseks kadunud. Win 8.1 puhul kasutatakse Apps ekraanile üleminekuks uut meetodit. See Start ekraani endine "All Apps" nupp on nüüd saanud uue "App List" nime ja temale saab hiirega lihtsamalt ligi. Sa ei pea selleks Start ekraanil tegema eelnevalt paremklõpsu, et seda nuppu esile tuua. Nüüd näed Sa antud nuppu kohe ja pidevalt Start ekraani vasemal allosas - rohkem infot sellest seal.


6) Windows 8/8.1 opsüsteemides: Kui Sa töötad traditsioonilises Windowsi töölaua kasutajaliideses, siis osuta hiirekursoriga ekraani vasemat allanurka ja sinna peab ilmuma pisike "Start Tip" aknake - pilt. Seejärel tee seal all nurgas paremklõps ja vali ilmuvast uut tüüpi süsteemikäskude hüpikmenüüst "Task Manager" menüüpunkt - pilt.

Windows 10 puhul tee all Start nupul paremklikk ja vali ilmuvast süsteemikäskude hüpikmenüüst Task Manager kiirkorraldus:

Windows 10 puhul tee all Start nupul paremklikk ja vali ilmuvast süsteemikäskude hüpikmenüüst Task Manager kiirkorraldus


Märkus: Selle paremklõpsu süsteemikäskudega kiirkäivitamise hüpikmenüü (st Win + X menüü) saab kiiresti avada ka Win + X klahvikombinatsiooniga.


7) Windows 10 süsteemis võid selle Tegumihalduri avada ka uuendatud Start Menüü kaudu ('Windows System' alt) - pilt.



Ükskõik millise meetodiga Sa selle Tegumihalduri ka avad, avatakse tema aken kas kompaktses (väikses) või siis laiendatud (täissuuruses) vaates ja see sõltub järgmistest asjaoludest:

a) Kui Sa avad ta esmakordselt, näiteks pärast uue kompuutri ostmist või pärast Windowsi ümberinstalli (või puhast installi), siis avatakse tema aken kompaktsel kujul. Kui Sul ei ole ühtegi rakendust enne tegumihalduri avamist veel käivitatud, siis on tema väikses formaadis aken tühi. Et pääseda nüüd ligi ka Tegumihalduri kõikidele funktsioonidele ja vahelehtedele, siis kliki siin "More details" nupule ning tegumihaldur avatakse tema täisvaates:

Et pääseda nüüd ligi ka Tegumihalduri kõikidele funktsioonidele ja vahelehtedele, siis kliki siin "More details" nupule ning tegumihaldur avatakse tema täisvaates


Kui enne Tegumihalduri avamist oli Sul mõni rakendus (äpp) juba käivitatud, siis näed antud kompaktses vaates ka nende rakenduste nimesid - pilt. Sa võid neid äppisid ka otse siitkaudu sulgeda, märgistad siin vajaliku rakenduse ja klikid nupule 'End task' - pilt.


b) Kui Sa klikkisid selles kompaktses aknas 'More details' nupule (vaata eelmist pilti), siis ilmub tegumihalduri aken juba tema täisvaates. Kui Sa sulged nüüd Tegumihalduri täisvaates akna, siis tema järgmisel avamisel ilmub alati tema täissuuruses aken ja seda ka pärast kompuutri restarti (või sulgemist/käivitamist), st igas Windowsi uues sessioonis. Ja vaikimisi on alati lahti tema "Processes" vaheleht/sakk:

Kui Sa klikkisid selles kompaktses aknas 'More details' nupule (vaata eelmist pilti), siis ilmub tegumihalduri aken juba tema täisvaates.


c) Kui Sa klikid Tegumihalduri täisvaate aknas sellele "Fewer details" nupule, siis viiakse tema aken jälle kompaktsesse vaatesse. Kui Sa seejärel sulgesid antud väikse akna, siis avatakse igas uues Windowsi sessioonis ta jälle selles kompaktses vaates.



Tegumihalduriga töötamine:

Kõige tähelepanuväärsemaks aspektiks uuendatud Windowsi Task Manager'i juures on tema kompaktsus ja minimalistlik puhas aken. Kui Sa teed siin mingi rakenduse nimel paremklõpsu, siis pääsed tema kontekstmenüü kaudu ligi antud rakenduse protsessidele, sulgeda ta, vaadata tema omadusi, avada Windows Exploreris tema asukoha kausta ja käivitada veebiotsingu, et saada antud rakenduse kohta rohkem informatsiooni. Sa võid siin mõne universaalse (Store) äpi taga näha ka sõna "Suspended" ja see tähendab seda et Sa ei olnud selle äpiga mõnda aega töötanud ning ta pandi seejärel mällu ootele - tema töö küll peatati, aga teda ei suletud lõplikult. [Sa pead selleks antud 'Suspended' staatuse näitamise eelnevalt aktiveerima (Tegumihalduri täissuuruses aknas menüü 'View' kaudu) - pilt - sellest edaspidi pikemalt. Windows 10 süsteemis näeb seda "Suspended staatust" ainult tegumihalduri laiendatud täissuuruses aknas.]
Sa võid siitkaudu ka ise mittevajaliku rakenduse sulgeda. Kui aga Windows näeb, et süsteemis hakkab ressursse väheseks jääma siis hakkab ta ise mälus ootel asuvaid "uinunud" universaalseid äppisid automaatselt sulgema. Kui Sa näed siin mõne rakenduse taga sõna "Not responding", siis on ta rippuma jäänud - sulge ta siitkaudu ise ja käivita ta soovi korral uuesti:

Kõige tähelepanuväärsemaks aspektiks uuendatud Windowsi Task Manager'i juures on tema kompaktsus ja minimalistlik puhas aken.


Eelmises Task Manager'i väikses kompaktses aknas klikiti all vasemal More details nupule ja selle peale ilmus tema vahelehtedega suurem laiendatud aken, kus on vaikimisi avatud Processes vaheleht. Tegumihalduri laiendatud vaade sisaldab Processes, Performance, App history, Startup, Users, Details ja Services vahelehti - nendest kõikidest tuleb veel edaspidi juttu. Kui Sa tahad selle laiendatud vaate jälle sulgeda ja vaadata tegumihalduri minimalistlikus aknas ainult momendil käivitatud rakendusi (äppisid), siis kliki all vasemal "Fewer details" nupule.
Processes vahelehe loetelu on omakorda jagatud Apps (käivitatud Windows Store ehk universaalsete äppide), Background processes (taustaprotsesside) ja Windows processes (Windowsi enda protsesside) kategooriateks:

Ilmus suurem laiendatud aken


Sama pilt, aga seda juba Win 8 lõppversioonist. Siin on Metro / Windows Store äppidel juba eestikeelsed nimetused - pilt.

Ja Windows 10 versioonist - pilt.

Ülesse



1) 'Processes' vaheleht:

Protsesside vahelele ilmus uus nn "kuumuse/temperatuuri kaart" (Heat Map), mille värvid näitavad käivitatud rakenduste, taustaprotsesside ja Windowsi enda protsesside kasutamise erinevaid parameetreid—nende poolt kasutatavate ressursside mahtu/intensiivsust (CPU, Memory, Disk ja Network veergudes). Mida tumedam see värv on, seda rohkem ressursse antud rakendus või protsess kasutab:

Protsesside vahelele ilmus uus nn "soojuse kaart" (Heat Map)


Juhul kui mingi ressursi kasutamine hakkab lähenema tema piirväärtusele, siis tõstetakse selle veeru päis esile, et sellega juhtida kasutaja tähelepanu antud probleemile. Alltoodud näite puhul käivitati Adobe Flash Player'i värskendusinstall...:

Alltoodud näite puhul käivitati Adobe Flash Player'i värskendusinstall...


Processes vahelehele lisati kaks uut veergu: 'Disk' ja 'Network' veerud. Disk ja Network veergude lisamisega saab kasutaja vaadata nüüd ka seda et kuidas ketta (ketaste) ning võrgu poolt kasutatakse kompuutri jõudlust - üsnagi vajalik täiendus:

Processes vahelehele lisati nüüd ka kaks uut veergu: 'Disk' ja 'Network' veerud


Processes vahelehe loetelu on jagatud kolme kategooriasse: Apps, Background processes ja Windows processes kategooriateks.


Processes vahelehe 'Apps' sektsioon/kategooria:

Sa võid siin turvaliselt sulgeda iga Windows Store rakenduse. Kui Sa klikid siin mingi rakenduse või protsessi ees asuvale pisikesele noolekesele, siis avatakse ka tema tütarprotsessid ehk alamprotsessid (child processes). Näiteks kui kui Sinu Internet Explorer jooksis kinni (jäi rippuma), siis avades siin tema tütarprotsessid, võid siin sulgeda ainult selle veebilehe (vahelehe), mis tal rippuma jäi - Sa ei pea sulgema tervet Protsessi. Klikid IE äpi ees asuvale noolekesele, et avada tema tütarprotsessid, seejärel teed seal mingil protsessil paremkliki ja valid kontekstmenüüst käsu End Task. Kui valid sellest kontekstmenüüst käsu Switch to, siis avatakse IE brauser koos antud veebilehega, antud näite kohaselt siis "Astronomy..." omaga:

Kui valid sellest kontekstmenüüst käsu Switch to, siis avatakse IE brauser koos antud veebilehega


... ja taoline pilt ka Windows 10 süsteemist - pilt.


Kui teed aga paremkliki mingil rakendusel endal (ema- ehk vanemprotsessil - parent process), siis avatakse alltoodud kontekstmenüü. Selle käsuga Switch to viiakse Sind otse antud äpi aknasse ja Sa võid seal edasi töötada, aga End task käsuga sulged selle rakenduse. Käsuga Go to details avatakse Task Manager'i Details vaheleht, Search online aitab Sul antud rakenduse või protsessi kohta vajalikku infot Internetist leida jne:

Kontekstmenüü


Märkus: Klassikalistel töölaua rakendusel ja instrumentidel on siin ka need tütarprotsessid ja nende aknaid saad siitkaudu avada ainult nende tütarprotsesside kaudu - pilt.


Processes vahelehe 'Background processes' sektsioon/kategooria:

Antud sektsiooni alla kuuluvad need Windowsi enda kui ka kolmandate-osapoolte protsessid, mis jooksevad taustarežiimis. Sa võid siin iga taustrežiimis töötava protsessi kohta hankida hulga infot. Kui teed siin mingil protsessil paremklõpsu, siis saad ilmuvast hüpikmenüüst valida sobiva käsu, näiteks Search online käsk aitab Sul Internetist tundmatu protsessi või teenuse kohta selgitavat infot leida. Kui klikid kontekstmenüü Go to details käsule, siis avatakse 'Details' vaheleht ja Sa saad antud protsessi kohta täpsemat informatsiooni. Ka siin saad mingi protsessi ees asuva noolekese kaudu vaadata tema teenuseid, mis on antud protsessiga seotud:

Processes vahelehe 'Background processes' sektsioon


Processes vahelehe 'Windows processes' kategooria/sektsioon:

Kõik teenused (services) on nüüd grupeeritud protsesside (processes) järgi, st protsessi ees asuva noolekese kaudu saab vaadata ka temaga seotud teenuseid. Igal teenusel ja protsessil on nüüd ka arusaadavad nimetused. Näiteks kui Sa avasid Windows 7 operatsioonisüsteemis Task Manager'i akna 'Processes' vahelehe ja klikkisid seal "Show process from all users" nupule, siis nägid seal hulga täiesti identseid ning arusaamatuid "svchost.exe" kirjeid. See tekitas paljudele kasutajatele probleeme, sest nad ei saanud aru, et millega tegu on.
Nüüd uue Task Manager'i puhul on see probleem likvideeritud ja juhul kui mingi svchost (Service Host:...) hakkab liiga palju kompuutri ressursse õgima, siis näed siin kiiresti ning arusaadavalt seda et millega just tegu on:

Service Host...


Märkus: Kes jooksutavad Windows XP, Vista või Windows 7 opsüsteeme, need saavad selle Svchost.exe protsessi kohta vajalikku informatsiooni sealt.


Järgmine pilt aga näitab, et seal tehti "Windows processes" kategooria all ühel protsessil endal paremklikk ja selle peale ilmus tema kontekstmenüü. Avatud kontekstmenüü kaudu saad selle protsessi kas peatada, avada "Service Control Manager" akna või otsida veebist antud asja kohta täiendavat/selgitavat informatsiooni. Üldiselt ei maksa selles 'Windows processes' sektsioonis neid protsesse/teenuseid niisama uisapäisa sulgeda, sest kui lõpetad mingi vale asja töö, siis võib Sinu süsteem kinni joosta (osade protsesside/teenuste tööd Sa ei saagi siin lõpetada):

Protsess ise



Kuidas näha mälus ootel asuvaid universaalseid Store äppisid (rakendusi)?

Kui Sa käivitasid mingi universaalse/modernse äpi ja kui Sa käivitad seejärel mingi teise Windows Store rakenduse, siis seda eelmist äppi ei suleta lõplikult vaid ta pannakse mällu ootele, et teda saaks sealt hiljem uuesti ning väga kiiresti avada. Sa näed siin mõne äpi taga võib olla sõna "Suspended" ja see tähendabki seda et Sa ei olnud selle rakendusega mõnda aega töötanud ning ta pandi seejärel mällu ootele - tema töö küll peatati, aga teda ei suletud lõplikult.

Et neid "lõunauinakus" asuvaid äppisid näha, ava Processes vaheleht, kliki üleval menüüd View ja vali Status values -> Show suspended status käsk:

Mälus ootel asuvad Metro appid


Ja Sa näedki "Status" veerus neid mällu viidud Store universaalseid äppisid:

Ja tulemus


Märkus: Juhul kui Sa seda "Status" veergu siin ei näe, siis tee üleval veergude päises paremklikk ja vali ilmuvast rippmenüüst Status käsk - pilt - ...........ja tulemused: pilt ..................&............... pilt.


Lõpetuseks, kui Sa tahad Processes sakis mõnda veergu ära koristada või siia uue veeru juurde lisada, siis tee üleval päises paremklõps ja tegutse avanevas rippmenüüs:

Lõpetuseks, kui Sa tahad Processes sakis mõnda veergu ära koristada või siia uue veeru juurde lisada, siis tee üleval päises paremklõps ja tegutse avanevas rippmenüüs


Juurde lisati "PID" veerg - pilt.

Juurde lisati "Type" veerg - pilt.




Märkused:

1) Explorer protsessi restart:

Kui Sinu töölaud ja programmid jäävad rippuma (hanguvad) ning Sa ei saa enam edasi töötada, st Explorer.exe protsess hangub. Nüüd lubab seesama uus Windowsi 'Task Manager' Sul käivitada antud potsessi märksa lihtsamalt:

* ava Task Manager ja kliki akna allääres nupule More details,
* veendu, et avatud oleks Processes vaheleht,
* keri allapoole ja märgista "Windows processes" sektsioonis Windows Explorer ja kliki paremal allnurgas Restart nupule (sel puhul muutus see tavaline "End" nupp nüüd "Restart" nupuks):


Explorer protsessi restart


Kui Sul oli eelnevalt File Explorer'i (endise Windows Explorer'i) aken avatud, siis leiad selle Windows Explorer parameetri hoopis "Task Manager" akna ülaosast - "Apps" kategooria alt - pilt.

Sa võid Windows Explorer protsessi restardi teha ka paremklõpsu kontekstmenüü kaudu - pilt.



NB! Kui süsteem jookseb kinni ("jääb rippuma") ja kui isegi Task Manger akna vahelehelt "Processes" kaob see Windows Explorer protsess (Sa ei leia teda sealt), siis vajuta CTRl+Alt+Del klahvikombinatsiooni ning kliki järgmises ekraanis Sign out - aitab...


2) System Idle Process:

Sa võid "Processes" vahelehel näha ka sellist protsessi nagu "System Idle Process" ja ka seda et ta kasutab väga palju protsessori ressursse (tavaliselt üle 90%) - Sa näed seda CPU veerust. All on toodud Windows 7 tegumihalduri aken ja tema avatud "Processes" vaheleht ning kus on näha, et "System Idle Process" tarvitab tervelt 98% protsessori ressurssidest:

System Idle Process

Mis see "System Idle Process" on ja miks ta nii palju protsessori (CPU) ressursse "õgib"? Sa võid antud "protsessi" näha nii Win XP, Vista, Win 7 kui ka Win 8 tegumihalduri "Processes" vahelehel ja tegelikult ei ole ta mingi reaalne protsess.
Kompuuter ei saa tegevusetus ehk jõudeolekus olla (idle), ta peab kogu aeg midagi tegema. Kui Sinu kompuuter on sisse lülitatud, siis peab CPU ka midagi tegema - isegi kui see "midagi" alles ootab, et ta reaalselt kävitataks. Ühesõnaga kompuuter ootab, et talle antaks täita mingi oluline ülesanne ja kui seda ei tehta ning kui protsessor läheb ooteolekusse, siis käivitatakse automaatselt spetsiaalne tarkvara/ülesanne, et protsessoril oleks kompuutri jõudeajal ka mingi tegevus.
Seega kui 'System Idle Process' kasutab üle 90% CPU ressursse, siis on see hea asi ja see tähendab seda et protsessori ressurssidest on üle 90% kättesaadav (vaba), mida võib siis kasutada mingi reaalse töö tegemiseks. Kui 'System Idle Process' kasutab üle 90% CPU ressursse, siis on see täiesti normaalne ja hea näitaja, mis tähendab seda et kompuuter ootab mingi reaalse tegevuse/protsessi käivitamist...


Ülesse



2) 'Performance' vaheleht:

Performance (Jõudluse) vahelehel näed Sa dünaamiliselt muutuvat joongraafikat ja selle all asuvat täiendavat informatsiooni, mis annavad Sulle juba rohkem detailsemat infot CPU, Memory, Disk, Network Bluetooth jm kasutamise kohta. Alltoodud pildil on vasemal märgistatud CPU (protsessor) ja paremal kuvatakse tema kohta käiv dünaamiliselt muutuv info.

Märkus: Ülejäänud pildid on suuremas osas võetud juba Windows 10 süsteemist ja seda Intel Compute Stick STK2m3W64CC mini-kompuutrist (kompuuter pulgas), sest suurem osa kasutajaid on tasuta Windows 10 üle läinud ja kogu edaspidine jutt sobib väga hästi ka Win 8/8.1 kasutajatele.

Sellel pildil on vasemal märgistatud CPU (protsessor) ja paremal kuvatakse tema kohta käiv dünaamiliselt muutuv info.


Kui Sa klikid siin allservas Open Resource Monitor lingile (pilt), siis avatakse üsna vajalik 'Resource Monitor' konsool (pilt).

Ka siin võid kasutada paremkliki kontekstmenüü käskusid, antud juhul tehti paremklõps vasemas paanis CPU peal:

Ka siin võid kasutada paremkliki kontekstmenüü käskusid, antud juhul tehti paremklõps vasemas paanis CPU peal


Kui Sa valid sellest paremklõpsu kontekstmenüüst Summary view käsu (vaata eelmist pilti), siis kuvatakse Performance vahelehe kogu infot väikses kompaktses aknakeses; kui teed sellel aknakesel 2x klõpsu, siis taastatakse Tegumihalduri täisvaates aken:

Kui teed sellel aknakesel 2x klõpsu, siis taastatakse Tegumihalduri täisvaates aken


Paremklikk tehti parempoolses joongraafika paanis - pilt.


Mälu (Memory): Kui Sa märgistad nüüd vasemal Memory (mälu) kategooria, siis kuvatakse paremapoolses paanis järgmised andmed (vaata järgmist pilti):

* Memory: Sinu masinas oleva füüsilise mälu (RAM) kogumaht, antud juhul siis Inteli Compute Stick (mini-arvuti ehk kompuutripulga) oma - 4 GB, millest on kasutajale eraldatud 3,9 GB (ülejäänud jääb süsteemi enda käsutusse - BIOS'i ja riistvara tarbeks). Mälu kasutamine on antud kompuutris hea ja muretseda pole põhjust. Juhul kui siin oleksid mäluga probleemid, siis antud näites seda füüsilist mälu juurde osta ei saa kuigi tegemist on Windows 10 Home 64-bit versiooniga, sest sellesse kompuuter-pulka ei saa midagi juurde lisada ega välja vahetada.... Mäluprobleemide korral tuleb siin konfigureerida süsteemi ennast, näiteks uninstallida üleliigsed programmid, puhastada süsteemi, värskendada tarkvara ja seadmete draivereid jne, jne.

Märkus: Sellest füüsilisest mälust (RAM) on rohkem juttu seal.

* In use: Antud momendil kasutatava mälu kogumaht (siin siis 1,9 GB). Ühesõnaga ta näitab, et kui palju on Sinu mälu momendil kasutuses (Windowsi tuuma, jooksvate protsesside või muude seadmete draiverite kasutuses olev mälu). See number on kõige olulisem ja kui Sa näed, et see number on pidevalt väga suur (arvestades Sinu füüsilise mäluga), siis tuleks füüsilist mälu juurde osta või midagi muud ette võtta.
* Available:
Veel vaba kättesaadava mälu kogumaht (siin 1,9 GB). See mälu (sh standby ja free memory) on vajadusel protsesside, draiverite ja opsüsteemi jaoks koheselt kättesaadav - mida suurem see arv on, seda parem.
* Committed: Momendil kasutatava pagefile ehk saalefaili maht / muutumatu virtuaalmälu maht - siin 2,2/5,3 GB. Murdarvu esimene pool (kaldjoone ees) näitab momendil kasutatava 'pagefile' (saalefaili) mahtu ja see arv muutub pidevalt vastavalt Sinu jooksvale tööle (käivitad/sulged programme jne...). Murdarvu tagumine pool näitab aga virtuaalmälu mahtu ja see arv ei muutu ((virtuaalmälu = pagefile + füüsiline mälu (RAM)). Virtuaalmälu on siis kogu kättesaadava mälu maht, mida võib kasutada kõikide protsesside jaoks ja antud näites on selleks virtuaalmälu suuruseks 5,3 GB.

Märkus: Virtuaalmälu võib suurel vajadusel ka ise konfigureerida, aga üldiselt saab sellega Windows ise vägagi hästi hakkama ja ei maksa pusima hakata. Aga kui tahad seda teha, siis on sellest juttu seal.

* Cached: Vahemälus asuv veel vaba puhverdatud mälu - siin 1,1 GB. See mälu (sh standby ja modified memory) sisaldab andmeid ja programmikoode, mis olid antud sessioonis saadetud mällu kuid mida rohkem ei kasutata. Ühesõnaga kui Sa tegelesid mingite programmide ja andmetega, siis saadeti nad sinna cached mällu, et Sa saaksid nad sealt kiiremini kätte. Kui Sa aga lõpetasid antud programmide ja andmetega töö, siis jäid nad ikkagi sinna mällu ning kui vaja, siis viskab Windows need sealt välja ja asendab nad uute andmete või programmikoodidega.

* Paged pool ja Non-paged pool - Windowsi enda poolt kasutatav mälu: Paged pool ja Nonpaged pool on kaks fundamentaalset tuuma ressurssi, mis põhinevad süsteemi kahele põhilisele ressursile - füüsilisele mälule ja virtuaalsele mälule. Paged pool ja Nonpaged pool on mäluressurssideks, mida operatsioonisüsteem ja seadmete draiverid kasutavad oma andmestruktuuride hoidmiseks. Pool Manager töötab tuuma režiimis, kasutades süsteemi virtuaalse aadressiruumi regioone.

Nonpaged Pool limiit 32-bit Windowsite puhul (alates Vistast): See baseerub füüsilise mälu mahule ja ta on kas natuke rohkem kui 75% füüsilisest mälust (või siis 2 GB, mis on 32-bit Windowsite aadressiruumi vaikimisi suuruseks).
Nonpaged Pool limiit 64-bit Windowsite puhul (alates Vistast): See on maksimaalselt 75% füüsilisest mälust, aga ta võib ulatuda kuni 128 GB (selle 2 GB asemel).

Nonpaged Pool on reserveeritud koodi ja andmete jaoks ning ta asub alaliselt füüsilises mälus - teda ei saalita sealt kunagi välja. Kui see non-paged pool suurus on järsult kasvanud (ta ei tohi olla rohkem kui mõnisada MB), siis tekivad kohe mäluprobleemid, näiteks võivad selle põhjustada mingi seadme draiverid.

Windows organiseerib mälu (füüsilise ja virtuaalse) nn andmelehtede (pages) sisse. Iga page on fikseeritud suurusega (tavaliselt 4 KB). Paged mälu võib vajaduse korral saata saalefaili, et teenindada mingit programmi. Nonpaged mälu peab jääma kogu ajaks füüsilisse mällu.

*
Hardware reserved mälu (110 MB) - Seda mälu kasutatakse BIOS'i, süsteemi emaplaadi, PCI Bus, PCI Express (sh sildade) ja mõnede välisseadmete draiverite jaoks. Seda mälu ei saa kasutada protsesside või süsteemifunktsioonide tarbeks - st antud mälule Windows ligi ei saa. Selle mälu maht EI TOHI suur olla ja võib olla maksimaalselt kusagil paarisaja kuni mõnesaja MB ümber (mõningatel juhtudel ka kuni 1 GB või natuke rohkem). Kui seda mälu on väga palju, siis proovi järgmist: Uuenda oma BIOS'i (kui saad). Muuda BIOS sätteid: otsi seal menüüpunkte "Advanced", "Advanced Chipset", "Advanced Features" või teisi sarnase nimega menüüpunkte ja muuda näiteks RAM > Recommended Video Memory suurust (2GB > 256MB, 4GB > 512MB, 8GB või rohkem > 1024MB või rohkem). Uuenda oma riistvara draivereid. Vajuta Win+Run klahvikombinatsiooni, sisesta Run dialoogiaknasse msconfig ja vajuta ENTER; ava "Boot" vaheleht ja kliki seal Advanced options... nupule (pilt) ning veendu, et uues aknas EI OLEKS kõige ülemistes kahes ruudukeses linnukesi (pilt). Et näha ka seda et milline riistvara antud mälu kasutab, st millise riistvara jaoks seda füüsilist aadressiruumi reserveeritakse, tee järgmist: vajuta Win+Run klahvikombinatsiooni, sisesta Run dialoogiaknasse devmgmt.msc ja vajuta ENTER; vali menüü View > Resources by connection ja laienda Memory haru - paar näidet: pilt .............ja.................. pilt. Kui Sa ostsid lisamälu juurde, siis veendu, et ostsid oma emaplaadi jaoks ikka õiget tüüpi mälu ja et kas ta sai ikka õieti emaplaadi slottidesse torgatud. (PS! Näiteks kui videokaart on emaplaati integreeritud, siis võib selle videokaardi enda mälu hõivata füüsilise aadressiruumi esimesed blokid ja ka see vähendab kasutajale ning Windowsile kättesaadavat füüsilist mälu ja selle "Hardware Reserved" mälu suurus kasvab....)

* Peale selle tuuakse siin ära ka mälu kiirus (Speed); mitu mälu slotti ehk pesa on emaplaadil kasutusele võetud (Slots used), siin on mõlemad slotid hõivatud ja ka mälu Form factor (siin SODIMM):


Memory (mälu) kategooria


Märkus: Mida see "System and compressed memory" mälu tähendab? Ka Windows 10 kasutab saalefaili (pagefile). Saalefaili lugemine, kirjutamine või muutmine vähendab aga kompuutri jõudlust ja seega, mida vähem Windows seda vajab, seda parem. Lahendus leiti mälu kompressimisega ja nüüd, kui kompuutri mälu hakkab töö käigus täis saama, siis alustatakse mälu vanade lehekülgede kokkupakkimist, et nad hõivaks vähem ruumi. Selle asemel, et neid lehekülgi kõvakettale kirjuatada, pakitakse nad hoopis kokku. Sellega suurendatakse opsüsteemi jaoks kättesaadava füüsilise mälu (RAM) mahtu. Seejärel kui vaja, siis see kokkupakitud mälu dekompressitakse jälle.
Mida kauem Sa kompuutriga töötad, mida rohkem rakendusi Sul töös on, seda rohkem peab Windows seda mälu ka kokku pakkima. Kogu seda kompressitud mälu hoitakse Süsteemi protsessides. Sa näed seda Windows Task Manager'i akna "Processes" vahelehel ja seda 'System and compressed memory' protsessina. Kui kasutaja vaatab antud protsessi, siis talle tundub petlikult, et Windows kasutab nüüd äkki tohutul hulgal füüsilist mälu, aga tegelikult see nii ei ole - Sa ei pea selle pärast muretsema - pilt. Selline mälu kompressimine toimub taustarežiimil ja siis kui rakendused ei tööta. Antud tehnoloogia ei mõjusta vähimalgi määral kompuutri jõudlust, sest ta ei tööta pidevalt taustrežiimil ja ta töötab ainult siis kui rakendused on jõude (ei tööta).

Kui juhtub siiski nii et see 'System and compressed memory' protsess hõivam 100% Sinu kõvaketta tööst, siis võib selle põhjuseks olla kaks asja : a) Sa olid ise muutnud oma virtuaalmälu suurust; b) süsteemifailid on rikutud. Lahendused: a) Pane oma virtuaalmälu tagasi "Automatic" peale (st pane linnuke "Automatically manage paging file size for all drives" ruutu) - juhis; b) Paranda oma süsteemifailid, näiteks SFC vahendi abiga; c) Lülita see 'System and compressed memory' protsess üleüldse välja - 'Task Scheduler' konsooli kaudu ja seda järgmisel teel: ava 'Task Scheduler', siis mine vasemas paanis 'Microsoft > Windows > MemoryDiagnostic' haruni, seejärel tee paremal RunFullMemoryDiagnosticEntry nimel paremklikk ja vali kontekstmenüüst Disable käsk, sulge 'Task Scheduler' ja tee kompuutri restart.



Ühesõnaga käivita oma kõige sagedamini kasutatavad programmid, sh ka brauser (veebilehitseja), seejärel tööta nendega mõnda aega ja uuri siis ülaltoodud Task Manager akna Performance vahelehel ning selle Memory kategooria all neid numbreid. Või veelgi parem, käivita siitsamast "Open Resource Monitor" lingi kaudu see väga kasulik Resource Monitor vahend.


Vasemas paanis on märgistatud "Disk" kategooria - pilt.

Ülesse



3) 'App history' vaheleht:

App history vaheleht on samuti suurepärane täiendus ja ta toob siin ära Sinu poolt varem käivitatud kõikide Windows Store ehk universaalsete äppide loetelu ning nende poolt süsteemi ressursside kasutamise. Siin tuuakse ära ka käesolevas sessioonis käivitatud äpid. Store äppidel, mis kasutasid (kasutavad) rohkem süsteemi ressursse, kuvatakse veergudes CPU time, Network, 'Metered network' (ka oluline) ja 'Tiles updates' äratoodud parameetrid tumedamal taustal. Nendel äppidel, millised Sa küll käivitasid, aga ei jooksutanud, kuvatakse need näitajad nullidena (0:00:00 ja 0), sest nad ei kasutanud süsteemi ressursse. Alltoodud pilt teatab, et siin kuvatakse kõikide nende Windows Store äppide loetelu ja ressursside kasutamine, mis käivitati alates 20.08.2016 kuupäevast (siis kui kasutaja tegi selle Inteli mini-kompuutris Windows 10 esmase installi):

App history vaheleht on samuti suurepärane täiendus ja ta toob siin ära Sinu poolt varem käivitatud kõikide Windows Store ehk universaalsete äppide loetelu ning nende poolt süsteemi ressursside kasutamise.


Sa võid ka siitkaudu avada uuesti suvalise juba varem käivitatud universaalse äpi: teed vajalikul äpil paremkliki ja valid Switch to käsu. Et puhastada äppide poolt ressursside kasutamise statistikat ja alustada otsast peale, kliki siin ülaosas Delete usage history lingile - kasutatud äppide loetelu jääb küll alles, aga nende CPU time, Network, 'Metered network' ja 'Tiles updates' kasutamine viiakse nullini.
Klikkides Mail and Calendar (Meil ja Kalender) eesasuvale noolekesele (nooleke) saad ka nendele äppidele ligi:

Sa võid ka siitkaudu avada uuesti suvalise juba varem käivitatud universaalse äpi: teed vajalikul äpil paremkliki ja valid Switch to käsu.


Pärast Delete usage history lingile klikkimist (pilt) näed Sa järgmist pilti, kus on puha nullid ja ainult Microsoft Edge brauser näitab kasutamist, sest ta oli puhastamise ajal avatud. See ressursside kasutamise statistika ajalugu kustutati 19.09.2016 kuupäeval ja sellest hetkest peale alustatakse uut statistikat - seda kirja näed siis antud vahelehe ülaosas:

Delete usage history


Ka siin võid teha suvalise veeru päisel paremklõpsu ja kasutada ilmuva kontekstmenüü käskusid - pilt.



4) 'Startup' vaheleht:

Startup vaheleht kuvab kõik need rakendused ja teenused, mis stardivad koos Windowsi käivitamisega (buutimisega). Sa ei vaja enam näiteks sellist instrumenti nagu MSCONFIG (System Configuration - msconfig.exe), et konfigureerida oma automaatselt startivaid elemente - Sa võid seda otse siin teha. Kui Sul on neid automaatselt startivaid elemente liiga palju ja kui see hakkab Sinu süsteemi jõudlust mõjutama, siis võid siin suvalisel kirjel paremkliki teha ja ta välja lülitada (Disable). See ei lülita programmi või teenust täielikult välja, ta keelab ainult tema automaatse startimise—Sa võid selle programmi/teenuse vajadusel hiljem igal ajal käivitada. Kuid ole siin tähelepanelik ja lülita välja ainult mittevajalikud automaatselt startivad programmid. Näiteks Sinu antiviirus või OneDrive ja muud vajalikud reaalajas töötavad programmid/teenused las stardivad ka edaspidi automaatselt.

Kohe pärast Windowsi installeerimist on see vaheleht Sul tühi:

Startup' vaheleht


Siia on aga mõned kirjed juba ilmunud ja see järgmine pilt on Windows 10 süsteemist.

"Startup" vahelehe ülaosas kuvatav "Last BIOS time" kirje näitab aga seda et kui palju kulub kompuutri BIOS/UEFI firmwarel aega selleks et initsialiseerida Sinu riistvara enne kui alustatakse Windowsisse buutimist - seda siis sel juhul kui Sa käivitad kompuutri.  Kui kompuuter käivitub, siis laeb ta esmalt emaplaadil asuvast kiibist UEFI firmware (sageli refereeritakse kui "BIOS"). UEFI firmware on pisike programmike, mis initsialiseerib Sinu riistvara, rakendab erinevad riistvara sätted ja annab seejärel juhtimise üle Sinu operatsioonisüsteemi alglaadurile (bootloader), mis buudib Windowsisse või mingisse muusse opsüsteemi.
Kõige kaasaegsematel kompuutritel on see "Last BIOS time" üsna väikse numbriga, kusagil 3-4 sekundi ümber ja ka see on normaalne kui see arv on umbes 10 sekundi ümber. Juhul kui Sinu kompuuter aga buudib üles liiga kaua, näiteks üle 30 sekundi ja kui Sa näed siin väga suurt numbrit, siis pead üle vaatama oma UEFI firmware sätted. Näiteks kui Sa kasutasid vahepeal buutivat USB mälupulka, et oma süsteemi parandada või Windowsi ümber installida, aga unustasid pärast seda BIOS/UEFI firmware sätetetes panna tagasi alglaadimise esmaseks seadmeks oma kõvaketast. Selle tõttu otsib kompuutri käivitamisel BIOS/UEFI firmware esmalt seda buutivat USB mälupulka ja kui ta seda ei leia, siis alles seejärel lülitub ümber kõvakettale, see aga kulutab aega. Kui tegu on aga üsna vana emaplaadiga, siis ei aita ka see BIOS/UEFI sätete ülevaatamine:

Siia on aga mõned kirjed juba ilmunud


Kui teed siin mingil programmil/elemendil paremkliki, siis saad antud asja kohta juba märksa täpsema ülevaate ja ka internetist infot hankida. See on selleks vajalik, et teada seda et millega on tegemist ja et kas teda maksab siitkaudu välja lülitada ning kas tegemist ei ole mingi pahavaraga:

Ka siin saad kasutada paremklõpsu kontekstmenüü käskusid


Kui Sa teed siin mingi veeru päisel paremklõpsu, siis võid siia vahelehte uusi vajalikke veerge juurde lisada:

Kui Sa teed siin mingi veeru päisel paremklõpsu, siis võid siia vahelehte uusi vajalikke veerge juurde lisada

'Startup impact' nimeline veerg: See on sisseehitatud instrument ja ta mõõdab aega, mis lisatakse antud automaatselt startiva elemendi poolt üldisele alglaadimisele/buutimisele juurde. Kui mingi elemendi puhul on see parameeter siin liiga kõrge (High) ja kui ta ei ole Sinu jaoks nii oluline, siis võid ta siit startup loetelust välja lülitada. Aga ole siin tähelepanelik:

'Startup impact' nimeline veerg


Lisa:

* Loe automaatselt startivate programmide (startup) juhtimisest rohkem sealt.

* On veel üks üsna täpne meetod oma süsteemi buutimiseks kuluva aja mõõtmiseks, loe seda "Kuidas mõõta süsteemi buutimiseks (alglaadimiseks - boot time) kuluvat aega ja kuidas tuvastada aeglase buutimise põhjusi." juhendist.



5) 'Users' vaheleht/sakk:

Users sakk kuvab konkreetse kasutaja poolt kõik käivitatud rakendused ja protsessid. Samuti kuvatakse ka seda et kui palju see kasutaja tarvitab kokkuvõttes süsteemi ressursse. Kui Sul ei ole teisi kasutajakontosid loodud, siis kuvatakse siin ainult üks kasutajakonto, st Sinu enda oma (antud juhul siis Microsofti konto all töötav kasutaja):

'Users' vaheleht/sakk


Kui Sa klikid siin temast vasemal asuvale noolekesele, siis näed juba üksikasjalikumat infot - pilt.

Ka siin võid paremklõpsu kontekstmenüüst valida vajaliku käsu. "Suspended" kiri veerus "Status" näitab seda et see äpp oli küll Sinu poolt juba käivitatud, aga Sa ei tegelenud temaga teatud aja ja seega pandi ta mällu ootele. Ta on momendil mälus "uinunud olekus" ja ootab seda et Sa ta uuesti jalahoopidega ärataks...:

Ka siin võid paremklõpsu kontekstmenüüst valida vajaliku käsu


'Users' sakk aitab näiteks administraatoritel identifitseerida seda et milline kasutaja tarvitab teistest rohkem ressursse ja seejärel vastavaid meetmeid ette võtta - näiteks antud kasutajale kere peale anda. Kui Sa teed siin mingil kasutajal paremklõpsu, siis võid ka otse siitkaudu avada kasutajakontode juhtimise konsooli - käsuga "Manage user accounts":

Manage user accounts


Pärast paremklõpsu menüü "Manage user accounts" käsule klikkimist avati User Accounts konsool - pilt.

Allpool on aga tegu juba kahe kasutajakontoga (näide Win 8/8.1 süsteemist): Lindprii (administraator) ja Vanapagan (tavakasutaja piiratud õigustega konto):

Kaks kontot


Sa näed siin teisi kasutajakontosid ainult sel juhul kui Sa ei lülitanud end oma kasutajakonto alt välja vaid kasutasid nn 'Switch user' meetodit teise kasutajakontosse ümberlülitumisel.

Märkus: Switch user (Fast user switching) - selle teisele kasutajakontole kiire ümberlülitamisega jätkavad Sinu programmid tööd, Sinu kasutajakonto jääb töösse ehk aktiivseks kuid ta on nüüd parooliga kaitstud ja ainult Sina võid tema sessiooni tagasi pöörduda. Pärast selle käsu valimist või teisele kasutajakontole klikkides viiakse Sind kasutajakontode valiku ekraani, kus Sa võid klikkida sellele kasutajakontole, kuhu Sa tahad ümber lülituda. Seejärel sisestad seal süsteemi sisselogimise ekraanis antud kasutaja parooli - pilt,....................... pilt .............ja.............. pilt.
'Fast User Switching' vahend, mida kasutatakse juba alates Windows XP aegadest, lubab mitmel kasutajal töötada kompuutris ühel- ja samal ajal. Sellega saab kiiresti ja mugavalt lülituda ümber ühelt kasutajalt teisele. (Ja üks näide ka pärast selle suure Windows 10 'Anniversary Update' värskenduse installi................... - pilt.)

Sa saad teisele kasutajakontole lülituda kiiresti ümber ka sel teel, et vajutad Ctrl + Alt + Delete klahvikombinatsiooni ja klikid 'Switch user' parameetrile (pilt).

Süsteemist väljalogimine käsu 'Sign out' abil ja seejärel süsteemi sisselogimise erinevad meetodid ning mitme kasutajakonto puhul süsteemist väljalogimise kiire meetod ("Switch User") - sellest oli juttu Windows 8.x all - seal.


Kui Sa teed siin aktiivsel kasutajakontol paremklõpsu ja valid käsu Disconnect, siis saad end selle kasutajakonto alt välja logida ning lülituda kiirelt ümber teise kasutajakonto alla - 'Switch user' meetodiga:

Disconnect


Pärast käsu Disconnect valimist klikid uues aknas Disconnect user nupule ja selle peale ilmub 'Lock screen' ekraan, mis tuleb Sul eest ära koristada. Seejärel jõuad Sa süsteemi sisselogimise ekraani, kus klikid teise kasutajakonto pildile - pilt.

Seejärel sisestad selle tavakasutajakonto parooli ja vajutad ENTER ning jõuadki "Vanapagan" konto alla:

Seejärel sisestad selle tavakasutajakonto parooli ja vajutad ENTER


Kui Sa logid sealt nüüd lõplikult välja (käsu Sign out abil), siis kaob see tavakasutajakonto ka siit Users vahelehelt.

Ja näide Windows 10 versiooni tegumihalduri Users vahelehest, kus antud momendil töötatakse tavakasutaja õigustega lokaalse konto all. Antud kontol tehti siin ka paremklõps...:

Ja näide Windows 10 versiooni tegumihalduri Users vahelehest



6) 'Details' vaheleht/sakk:

Järgmine Details vaheleht on uus (alates Windows 8 versioonist). Siin kuvatakse kõikide jooksvate protsesside detailne informatsioon, ka siin saab paremkliki hüpikmenüü käske kasutada ja toon siin ära ka mõne võib olla Sulle "tundmatu" käsu tähenduse (need on rohkem kogenud arvutikasutajate jaoks):

- Debug (Siluma ehk "vigu kõrvaldama"): See käsk on vajalik teenuste (services) silumiseks ehk nende vigade parandamiseks. Antud käsk ilmub ja saab alles siis Sulle ligipääsetavaks kui Sul on installeeritud mingi "debugger" tarkvara (näiteks Debugging Tools).


- Create dump file (loo tõmmisefail ehk tõmmist sisaldav fail): Dump fail (laiendiga .dmp) on selleks vajalik, et uurida seda et mis põhjustas mingi rakenduse kokkujooksmise, draiveri/teenuse/protsessi vea, nn "Sinise Surmaekraani" (BSOD) või mingi muu tõsisema probleemi. Ka siis, kui ilmub seesama BSOD ekraan, luuakse automaatselt dump fail (juhul kui Sa seda funktsiooni ei olnud ise eelnevalt välja lülitanud).

Dump fail salvestatakse tavaliselt järgmisse kausta (kaustateele): C:\Users\Sinu_Kasutajanimi\AppData\Local\Temp\***.DMP (näited pilt ...............ja.............. pilt).

"AppData" kaust on vaikimisi varjatud ja Sa pead ta enne nähtavaks tegema... Ava see Dump fail mingi "debugger" tarkvara (siluri) abil, näiteks WinDBG silur (või veelgi parem allalaadimise koht - Debugging Tools).


- Set affinity...: Sellega avad dialoogiakna, kus saad määrata, et milline loogiline protsessor (või loogilised protsessorid) võib mingit protsessi kasutada (pilt).

- Analyze wait chain...: Wait Chain Traversal (WCT) aitab Sul analüüsida mingi rakenduse "pangekukkumise" põhjuseid. Ta analüüsib, et millised protsessid on momendil kasutusel või ootel, millistd ressurssi kasutatakse teise protsessi poolt (puu tütarsõlmel) jne... Kui midagi ei ole analüüsida, siis ilmub selline teade: pilt.


'Details' vaheleht/sakk


Kui teed siin mingi veeru päises paremklõpsu ja valid käsu Select columns, siis saad siia uusi veergusid lisada või mittevajalikke ära koristada:

Select columns


Need veerud, millede ruutudes on "linnukesed", need ilmuvad ka siia Details vahelehele - pilt.



7) 'Services' vaheleht/sakk:

Viimane Services (Teenused) vaheleht kuvab teenuste kohta vajaliku info; paremkliki kontekstmenüü kaudu võib mingi teenuse töö peatada (käsk Stop) või siis uuesti käivitada (Start); võib teenusele restardi teha (Restart); võib avada 'Services' enda konsooli (Open Services); otsida veebist antud teenuse kohta täpsemat infot (Search online) ja avada antud teenuse jaoks siinsamas 'Details' vahelehe (Go to details):

Services (Teenused) vaheleht


'Services' konsooli võid avada ka vasemal allservas asuva Open Services lingi kaudu:

'Services' konsooli võid avada ka vasemal allservas asuva Open Services lingi kaudu



Avati 'Services' konsool - pilt.


Kokkuvõttes on see Windowsi uuendatud ja täiendatud Task Manager üsna heaks abivahendiks nii algajale kui ka juba kogenud arvutikasutajale, et analüüsida jooksva süsteemi jõudlust ning seisukorda.

Ülesse




< Tagasi Windows 8 pealehele ja sisukorda

 

Saada ka enda tuttavale lugemiseks!

Kui Sa saadad meili, siis on Sinu saadetavas kirjas selle lehe aadress juba
olemas ja muu saad ise juurde lisada.

Sisesta siia saaja e-mail aadress:

 

 

elaja koju .|. .|. .|. .|. .|. .|. About Us .|. .|. .|. .|. .|. .|. About Me .|. .|. .|. .|. .|. .|. Site Map .|. .|. .|. .|. .|. .|. POSTKASTI EI OLE! Sorry, no mailbox | © Ahv & Co Eesti Vabariik 2011