SSD kettad

Seitse... SSD kettad ja Windows [Vista, Windows 7, Windows 8 (8.1) ja Windows 10]

 

 

SSD-kettad [ehk pooljuhtkettad (solid-state drives) - pilt] on palju kiiremad ja vastupidavamad kui seda on tavalised mehhaanilised kõvakettad, sest SSD-kettad ei oma füüsilisi komponente. SSD (solid-state drive) on üsna uus tehnoloogia ja kuigi mälu kasutamine ketastel pole mingi uus asi, on see-eest siin uut kontrollerite kasutamise osas. Esmalt tuleb seda teada, et SSD kettad ei ole tavalised kõvakettad (HDD) ja seepärast peab teadma ka seda et kuidas neid SSD kettaid seadistada, et nad töötaksid optimaalselt - sellest tuleb siin lõpupoole veel juttu.

Alates Windows 7 operatsioonisüsteemist on SSD ketaste tuge veelgi täiustatud. SSD kettad (pooljuht-kettad) koosnevad ainult mikroskeemidest, mis emuleerivad tavalise mehhaanilise kõvaketta kasutajaliidest. SSD ketastel ei ole seega ühtegi mehhaanilist ega liikuvat "jubinat" ja nad töötavad väga vaikselt. SSD ketas sisaldab mäluaadressidega (põhiliselt NAND mälukiibi) blokke ja tal ei ole sektoreid ning radasid nii nagu need on tavalisel traditsioonilisel mehhaanilisel kõvakettal.
SSD ketastes kasutatakse põhiliselt flash mälu (välkmälu), aga ka SRAM või DRAM mälu ja neid SSD kettaid, mis kasutavad SRAM või DRAM mälu (flash ehk välkmälu asemel) kutsutakse sageli ka RAM-ketasteks (RAM-drive).
Vastupidiselt RAM füüsilisele mälule, mis kaotab oma andmed siis kui kompuuter välja lülitatakse, ei vaja NAND välkmälu elektrit. NAND mälu on ka tunduvalt kiirem kui seda on tavaline mehhaaniline kõvaketas.

SSD-ketta põhikomponentideks on NAND välkmälu ja kontroller. Need kaks komponenti ja veel mõned teised on pandud trükiplaadile (PCB), mis asub korpuses ja see kokku moodustabki siis SSD. Standardse SDD-ketta ainsaks komponendiks, mida ta jagab tavalise kõvakettaga, on SATA kasutajaliides, selle liidese külge ühendatakse siis kaablid:

SSD-ketta põhikomponentideks on NAND välkmälu ja kontroller


SSD-ketas


Kontroller: SSD andmeid hoitakse välkmälu kiipides. Kontroller käivitab andmete lugemise või kirjutamise ja firmware juhib ning suunab seda protsessi. Kontroller on SSD ketta seesmine protsessor, mis seob välkmälu komponendid host'iga (näiteks kompuutriga), st ta on nagu sillaks nende vahel. Kontroller käivitab SSD firmware (mini-operatsioonisüsteemi) poolt saabunud koodid selleks et täita host'i poolt saabunud nõudmisi. Kontroller otsustab, et kuidas SSD töötab ja et milliseid funktsioone ta pakub (näiteks andmete kirjutamine, nende lugemine, kustutamine, vigade kontrollimine, krüpteerimine jne).

Märkus: SSD kontrollerit ei tohi segi ajada I/O kontrolleri kasutajaliidesega, näiteks nagu Serial ATA (SATA), mis määrab ära, et kuidas salvestusmeedia (mõlemad nii SSD kui ka tavaline kõvaketas) on füüsiliselt host'iga (näiteks kompuutriga) ühendatud. Enamik standardseid SSD kettaid toetavad SATA kontrolleri kasutajaliidest, näiteks SATA (1.5Gbps), SATA 2 (3Gpbs) ja SATA 3 (6Gbps). Erinevalt kontrolleri kasutajaliidesest, mids Sa võid näha siis kui Sa vaatad SSD ketast, on SSD kontroller Sulle nähtamatu, sest ta asub SSD-ketta korpuse sees.


NAND välkmälu ja SSD ketaste eluiga (vastupidavus): Kõik kaasaegsed SSD kettad kasutavad NAND välkmälu, mis on integraalskeemid / integraallülitused ja mis on ette nähtud informatsiooni hoidmiseks. Kui veelgi täpsem olla, siis kasutatakse SSD ketastes peamiselt kas (SLC) NAND või siis (MLC) NAND välkmälu - sellest edaspidi pikemalt. Erinevalt tavalistest kõvaketastest, saab NAND mäluga SSD ketastele, mis hõivavad põhiosa müügiturust, kirjutada andmeid ainult piiratud arv kordi ja kui see arv saab täis, siis muutuvad need SSD kettad kasutamiskõlbmatuteks. Enne kui Sa saad SSD ketta mingisse oblastisse uusi andmeid kirjutada, tuleb esmalt kustutada see info, mida antud oblastis juba hoitakse. Näiteks mõne tootja SLC (Single-Level Cell) NAND välkmäluga SSD ketas peab vastu kuni 100 000 kirjutamistsüklit ehk mälulahtrisse kirjutamist, aga MLC (Multi-Level Cell) NAND välkmäluga SSD ketas kusagil 1 000 kuni 10 000 kirjutamistsüklit, enne kui see SSD ketas üles ütleb. Need kirjutamistsüklite numbrid sõltuvad SSD ketta tootjast ja SSD ketta mudelist. Seda andmete kirjutamistsüklite protsessi juhib SSD ketta kontroller ja Sa võid oma SSD ketast normaalsel viisil veel palju aastaid kasutada.

Seda SSD ketaste vastupidavuse hindamist kutsutakse "P/E cycles" või "program/erase cycles". Lihtsamalt õeldes näeb see asi välja umbes järgmine: Sa kasutad kirjutamiseks paberitükki ja kustutuskummi; Sa kirjutad midagi sellele paberitükile ja enne uue kirje tegemist pead Sa eelnevalt vana ära kustutama; seejärel kirjutad uued mõtted ja kustutad jälle ära; Sa saad seda teha niikaua kuni "tänu" pidevale kustutamisele muutub see paberitükk niivõrd õhukeseks, et sinna ei ole võimalik enam midagi kirjutada.
Kui kaua see SSD-ketas siis ikkagi vastu peab? Valem on siin järgmine: SSD ketta maht korrutatud P/E tsüklite arvuga, mis jagatakse omakorda SSD kettale kirjutamiste arvuga, mida tehakse keskmiselt ühe päeva jooksul. Näiteks 120GB Vertex 3 SSD omab 3,000 P/E tsüklit. Kui Sa kirjutad iga päev antud SSD-kettale 50GB andmeid [mis on kaks Blu-ray plaati (!)], siis peab Sinu SSD-ketas vastu tervelt 20 aastat: (120 x 3,000)/50 = 7200 päeva. Kui Sa kirjutad iga päev keskmiselt 100GB (!) mahus andmeid, siis peab Sinu SSD ketas vastu kusagil 10 aastat. Kas Sina kirjutad iga päev 50 või isegi 100GB mahus andmeid?

Näiteks Inteli 50nm MLC NAND välkmäluga SSD ketaste vastupidavus on 10 000 P/E tsüklit. Tema 34nm MLC NAND välkmäluga SSD ketaste vastupidavus on 5 000 ja 25nm MLC NAND välkmäluga aga kusagil 3,000 - 5,000 P/E tsüklit.

Mõned SSD ketaste tootjad toovad ära ka kettale võidava andmete kirjutamise kogumahu, mis on ka antud SSD ketta eluea või vastupidavuse üheks indikaatoritest. Näiteks Intel garanteeris, et tema vanemat tüüpi tootmisest juba maha võetud X25-M kettale võis kirjutada kokku 37 TB andmeid. Näiteks kui sellise SSD ketta omanik kirjutaks iga päev 20 GB (!) andmeid, siis peaks see ketas pidama vastu vähemalt 5 aastat, aga palju neid kasutajaid on, kes kirjutavad iga päev tervelt 20 GB andmeid? Suur asi oleks seegi kui päevas kirjutataks 5 GB andmeid, aga palju neidki kasutajaid on - mõnel päeval ei kirjutata midagi SSD kettale....

Tänapäeval tähistatakse seda P/E tsüklite arvu ka "XK"-na, näiteks 3K, 5K, 10K ja 30K (P/E tsüklit). Kingstoni HyperX 3K ja 840 Pro SSD kettad lubavad kirjutada rohkem kui kaks petabaiti andmeid (st rohkem kui 2 048 TB andmeid või rohkem kui 2,097,152 GB andmeid).

Toon siin näiteks ära ka nelja erinavat tüüpi NAND mäluga (3K, 5K, 10K ja 30K P/E tsüklit) 100GB SSD ketta hüpoteetilise vastupidavuse:

Toon siin näiteks ära ka nelja erinavat tüüpi NAND mäluga (3K, 5K, 10K ja 30K P/E tsüklit) 100GB SSD ketta hüpoteetilise vastupidavuse


Märkus: Filmide vaatamist, PDF failide lugemist, fotode vaatamist jne, EI LOETA andmete kirjutamiseks vaid see on nende lugemine ja see ei vähenda Sinu SSD-ketta eluiga.


(SLC) NAND flash mälu ühte lahtrisse mahub üks bitt andmeid ja sellist tüüpi mälu lubab andmeid palju täpsemalt lugeda/kirjutada ning ta on ka pikema elueaga ja parema jõudlusega. Sellise Single-Level Cell (SLC) välkmälu P/E tsüklite arv jääb kusagile 90 000 ja 100 000 vahele. Selline mälu on kõrgema hinnaga ja väiksema mahutavusega - sellist tüüpi mäluga SSD kettaid on kodukasutajatel vähe.

(MLC) NAND flash mälu üks lahter mahutab kaks bitti andmeid. Ta on madala hinnaga, aga tema P/E tsüklite arv on kusagil 3 000 kuni 10 000 ringis. Sellist tüüpi Multi-Level Cell (MLC) mäluga SSD kettad ongi tavakasutajate jaoks kõige populaarsemad ja kättesaadavamad - arvatavasti on ka Sinul sellise mäluga SSD ketas (vähemalt praegu).

eMLC (Enterprise Multi Level Cell) välkmälu: eMLC on samuti MLC flash mälu, aga optimeeritud ettevõtete sektori tarbeks ja ta omab paremat jõudlust ning stabiilsust. Selle mälu P/E tsüklite arv on kusagil 20 000 ja 30 000 vahel. eMLC on madalama hinnaga kui SLC mälu, aga jääb SLC jõudlusele alla - sellise mäluga SSD kettaid kasutatakse rohkem serverites.

TLC (Triple Level Cell) välkmälu salvestab ühte lahtrisse 3 bitti andmeid ja ta on odavaim välkmälu. Read/write eluea tsüklite arv on kusagil 3 000 ja 5 000 vahel. Sellise mäluga SSD ketas on ainult kodukasutaja jaoks.

eMMC mälu ei ole nii kiire kui SSD ketas ja Sa leiad sellist tüüpi mälu odavates tahvelarvutites, sülearvutites, mini-kompuutrites (kompuuter-pulkades), nutitelefonides ja digitaalkaamerates. Tal on palju ühist SD kaartidega, nad kõik on flash mälud, aga nad on aeglasemad ja odavamad kui tavalised SSD kettad.
eMMC ketas ei ole nii keeruline, kiire ja paljude funktsioonidega nagu seda on paremate laua- ja süleravutite traditsioonilised SSD kettad. Selle asemel on eMMC põhiliselt MMC — ta on integreeritud seadme emaplaati. Sarnaselt SD kaartidele, on MMC kaardid ja nende kasutajaliidesed palju aeglasemad kui SSD kettad. eMMC on ette nähtud odavaks seesmiseks salvestusruumiks. eMMC seade omab ka kontrollerit, mis teeb ta buutimisvõimeliseks ja mis lubab teda ka süsteemikettana kasutada (näiteks Android, Windowsi, mini-kompuutrite ja Chrome OS tahvel- ning sülearvutites). Kuid ta ei oma firmwaret, mitut flash mälu kiipi, kõrge kvaliteediga riistvara ja kiiret kasutajaliidest. Kokkuvõttes eMMC EI OLE HALB, aga ta on aeglasem kui SSD ketas. On ka erineva kiirusega eMMC kettaid ja nad pole kaugeltki kõik nii aeglased.



SSD ketaste eelised:

a) Kompuutri kiirem käivitumine (alglaadimine ehk buutimine) ja see sõltub juba Sinu arvuti riistvarast, aga üldjuhul võib see buutimine olla kiirem 10-20 sekundit. Sinu töölaud (Desktop) ilmub ekraanile ja on kasutamiseks valmis juba palju varem.
b) Temalt saab andmeid kiiremini lugeda, st andmetele saab rutem ligi (80-100 x kiiremini, aga näiteks andmete lugemisel / kirjutamisel erinevates asukohtades üle terve ketta, on SSD ketas isegi kuni 400 korda kiirem).
c) Programmide käivitamine, failide avamine ja andmete kettale salvestamine toimub palju kiiremini. Isegi veebis surfamine toimub märksa kiiremini.
d) Müravaba, sest puuduvad mehhaanilised osad.
e) Tarbib vähem eletrivoolu (30-60% vähem kui seda traditsiooniline kõvaketas).
f) Parem mehhaaniline vastupidavus: temperatuurid, "raputamised", vibratsioon, SSD ketas ei oma mehhaanilisi osasid (need olid tavaliste kõvaketaste juures üheks peamiseks ülesütlemise põhjuseks) jne.
g) Talub kõrgemaid temperatuure (kuni 70° C ja kõrgemaidki).
h) Väiksemad kabariidid ja kaal.

Enamik kõvakettaid, isegi kõige kiiremad neist, ei saa Windows Experience Index vahendi käivitamisel kõrgemat jõudluse reitingut kui 5.9. Kuid SSD ketas võib üsna kergelt saavutada kõrgeima reitingu ja seega tõsta tunduvalt kogu süsteemi jõudlust:

Kuid SSD ketas võib üsna kergelt saavutada kõrgeima reitingu



SSD ketaste miinused:

a) Kõrge hind, näiteks Eestis maksavad 512GB SSD kettad umbes 19 - 30 000 krooni (välismaalt saab nad paari tuhande krooni võrra odavamalt kätte). Kuid ega see hind igavaeseks nii kõrgeks jää vaid see langeb üsnagi jõudsalt..., näiteks antud momendil tuleb SSD-ketta ühe gigabaidi (1GB) kohta kulutada umbes $1.25 - $2.00 (ligikaudu 1.3€).

Uuendatud 2014/2015. a. - Sa võid nüüd osta näiteks 256 GB mahuga SSD ketta juba $112 hinnaga, mis teeb ainult $0.43 ühe GB kohta. Kui Sa vajad suuremat ssd ketast, siis võid osta 512 GBketta hinnaga $212, mis teeb $0.41 ühe GB kohta. Sa võid osta ka suhteliselt hea hinnaga Crucial MX100 (256GB & 512GB) SSD-ketta ja toon siin kohe ka ära ssd-ketaste hinnad juunis 2014:

ssd-ketaste hinnad juunis 2014


Crucial MX100 SSD ketas pole oma näitajate poolest sugugi kehvem kui seda on sama firma Crucial M500 ja Crucial M550 kettad. MSRP (Manufacturer Suggested Retail Prices) näitab siin ülaltoodud tabelis seda et see ssd ketas on tootja poolt soovitusliku jaemüügi hinnaga ja tema lõplik jaehind võib tulla isegi madalam.

Aga näiteks piisavalt häid Crucial BX100 SSD kettaid pakutakse nüüd juba järgmiste hindadega: Crucial BX100 250GB SATA 2.5 Inch Internal Solid State Drive: £64.19 (GBP - British Pound) = EUR 86.8524 ja Crucial BX100 500GB SATA 2.5 Inch Internal Solid State Drive: £109.98 (GBP) = EUR 148.809

Näide ka MacSales.com veebsaidis pakutavatest SSD ketaste hindadest:

Näide ka MacSales.com veebsaidis pakutavatest SSD ketaste hindadest MacSales.com


Ülevaadet parimatest SSD ketastest 2016 II kv. võid uurida näiteks sealt.


b) Nende maht on väiksem kui tavalistel mehhaanilistel kõvaketastel, aga ka siin läheb asi üha paremaks ja 512 GB või 1 TB SSD-kettad ei ole enam mingi ime;
c) Andmete kirjutamise madalam kiirus;
d) DRAM SSD kettad (RAM-kettad) tarbivad rohkem elektrivoolu kui seda tavalised kõvakettad.
e) SSD ketaste suurimaks vaenlaseks on just voolukõikumised- ja voolukatkestused. Andmete kaotamise osas on see eriti oluline just kaasaegsemate (MLC) NAND ja (eMLC) NAND välkmäludega SSD ketaste puhul. Sülearvutite puhul ei ole see probleemiks, aga lauaarvutite kasutamisel küll, siin aitab UPS seade. (Voolukõikumiste- ja katkestuste kaitseks müüakse ka "Power-Loss Protection" või siis "Enhanced power-loss data protection" funktsioonidega SSD kettaid.)


SSD kettaid kasutatakse sülearvutites (eriti Netbook mini-sülervutites), aga ka lauakompuutrites ja on olemas ka välised SSD kettad. Kuna SATA-liidesega SSD ketas kasutab samasugust liidest nagu ka tavaline HDD, siis võib teda kasutada tavalise mehaanilise kõvaketta (HDD) asemel.


NB! On olemas ka nn hübriidkettad (Hybrid drive), mis on SSD ketta ja tavalise mehaanilise kõvaketta "segu", kus tavaline mehhaaniline kõvaketas kasutab SSD-ketast ainult andmte ajutiseks hoidmiseks (st kasutab teda mälupuhvrina...). Seega kui Sa ostad poest sellise hübriidkettaga kompuutri, siis on seal operatsioonisüsteem installeeritud ikka sellesse mehhaanilisse kettasse ja ära ürita teda ümber installeerida SSD-kettale! Tähtis on märkida, et operatsioonisüsteemis ilmub see hübriidketas üheainsa kettana. Sa ei pea muretsema, et millised failid lähevad mehhaanilisele kettale ja millised aga SSD kettale. Selle eest hoolitseb juba ketaste firmware ise, mis juhib seda tööd. Hübriidkettad on suurema mahuga kui SSD-kettad ja kiiremad kui vanad puhtalt mehhaanilised kõvakettad. Hübriidkettad on odavamad kui SSD-kettad, sest nad sisaldavad väikse mahuga ssd-mälu. Näiteks 2 TB hübriidketas koos 8 GB ssd-mäluga on märksa parem kui ainult lihtne 2 TB mehhaaniline kõvaketas. (Sellised hübriidkettad kaovad nii või naa tasapisi ära.)

Nii sülearvutites kui ka mini-sülearvutites (Netbook) võidakse kasutada üheskoos nii SSD ketast kui ka tavalist HDD kõvaketast - see variant on märksa parem kui seda on hübriidketta kasutamine.



Alates Windows 7 opsüsteemist on SSD-ketaste tuge tunduvalt täiustatud:

- SSD kettaid partitsioneeritakse erinevalt võrreldes seda tavaliste kõvaketastega ja seetõttu väheneb üleliigsete kirjutamis-lugemis tsüklite arv.
- Kui Windows 7 avastab Sinu kompuutris SSD-ketta, siis lülitab ta automaatselt oma Disk Defragmenter utiliidi välja, sest ssd kettad ei vaja mingit defragmenteerimist - vastupidi, see on nende puhul vastunäidistatud - seda aga ainult Windows 7 (Vista) puhul. Kuid Windows 8(8.1) ja Windows 10 operatsioonisüsteemides on sellega hoopis teised lood, sellest tuleb edaspidi ka juttu.
- Windows 7 suurendab SSD ketaste jõudlust kolmel teel: a) vähendab kustutatavate andmete mahtu, b) eemaldab juba varakult mittevajaliku "prahi" ja c) suurendab kasutamata andmete mahtu. Selle kõige tulemusel suureneb SSD ketastele kirjutamise kiirus ja seega pikeneb ka nende eluiga.

Näiteks Windows 7 süsteemis väheneb tunduvalt kompuutri buutimiseks (alglaadimiseks) kuluv aeg: Pärast arvuti käivitamist või restarti jõuad Sa oma töölauale ligi 60% kiiremini kui seda tavaliste kõvaketaste puhul ja kogu buutimiseks kuluv aeg (st kui ka kõik kolmandate firmade startup programmid laetakse) väheneb ligi 50% ehk siis poole võrra.
Ka Windows System Assessment Tool (WinSAT) logifail sisaldab huvitavaid andmeid: SSD ketta puhul on seal 'Sequential Read' kiiruseks 245.67 MB/sec, aga tavalise kõvaketta kasutamisel on see ainult 103.40 MB/sec. WinSAT näitab ka dokumenteerimata ja kummalise 'Overall Responsiveness' indeksit, kus SSD-ketta puhul on selle suuruseks 21.12 (tavalisel kõvakettal on see näitaja aga 84.30).


HOIATUS! Ära hakka Windows 7 opsüsteemis oma SSD-ketast defragmenteerima (Disk Defragmenter utiliidi või käsu defrag abil või siis kolmandate firmade taoliste programmide abil), sest see ei mõju neile hästi ja kasu ei ole sest üleüldse.... Õnneks on nii et Windows 7 lülitab oma Disk Defragmenter utiliidi automaatselt välja juhul kui on tegemist SSD ketastega. Vista puhul lülita ta aga ise välja - info. Windows XP opsüsteemis ei saa SSD-ketastega hästi töötada ja seepärast tuleb nad seal korralikult seadistada ning kindlasti tuleb läbi teha ka partitsioonide joondamine ('partition alignment').

'Partition alignment' (partitsioonide joondamine ehk lähendamine) on SSD ketaste puhul üks olulisemaid jõudluse tõstjaid:

* Windows Vista ja Windows 7 puhul tehakse see partitsioonide joondamine automaatselt ära siis kui Sa installeerid opsüsteemi ja kasutad selleks Vista või Win 7 installeerimise DVD plaati. Tee enne oma SSD-ketas täiesti puhtaks, näiteks 'Secure Erase' utiliidi abil ja seejärel pane Vista või Win 7 installeerimise DVD plaat sahtlisse ning alusta Windowsi puhast installeerimist (clean install). Ära kasuta SSD ketta täielikuks puhastamiseks Windowsi enda vahendeid, näiteks fdisk ja format käskusid - allpool tuleb sellest veel täpsemalt juttu.
* Win XP puhul tuleb see töö aga ise ära teha ja kõige lihtsam on selleks kasutada Internetist allalaetavat Vista Recovery DVD'd, mille abil saad enne WinXP installeerimist luua vajaliku OS partitsiooni.




Mida tuleks teha SSD-ketastega varustatud kompuutritega—Windows 7 (!) opsüsteemi jooksutamisel:

- Veendu, et Sinu ssd kettal oleks kõige uuem firmware. Enne kui hakkad oma ssd ketta firmware't uuendama, arhiveeri kõik oma andmed kusagile mujale (välisele kõvakettale või CD/DVD-plaatidele või võrgukettale või siis pilve - mingisse sellist teenust pakkuvasse serverisse), sest firmware uuendamine pühib Sinu ketta täiesti puhtaks. Kontrolli oma OEM kompuutri või siis ssd ketta kodulehelt järgi, et kas tema jaoks on saada firmware uuemat versiooni ja kui on, siis järgi uuendamise juhiseid - tavaliselt tuleb selleks buutida (alglaadida) mingilt eemaldatavalt seadmelt, näiteks USB mälupulgalt.


- Kasuta 'Secure Erase' utiliiti, et viia oma ssd ketas tema originaalseisundisse (st tehase seisundisse), see samm ei ole küll nii vajalik, aga seda võiks siiski teha ja just kasutatud SSD-ketaste puhul. Windowsi enda kaudu ei maksa sellist ketast formateerida (formaatida).
Kasuta Intel'i draivide jaoks Intel Solid State Drive Toolbox'i.
Kui Sul on Lenovo kompuuter, siis võid kasutada BIOS Menu Setup Extension vahendit.
Kui kasutad mingit OCZ ssd-draivi, siis võid saada ingliskeelset infot sealt ja ka lingi Secure Erase utiliidi allatõmbamiseks.
'HDDErase' utiliit töötab aga paljude ketastega ja ingliskeelset infot saad sealt.

- Pane ssd ketta kontroller AHCI režiimile, st sisene kompuutri BIOS'i ja seadista seal 'SATA controller' režiimile 'Advanced Host Controller Interface (AHCI)' ning tee seda enne Windows 7 installeerimist.


- Nüüd tee buutimine Windows 7 installeerimise DVD-plaadilt ja alusta Win 7 puhast installimist ('clean install'). Kasuta installeerimise algfaasis Windows Setup'i enda utiliiti, et luua partitsioon (või partitsioonid).

- Installeeri oma ssd kettale kõige uuem draiver, kui Sinu süsteem omab Intel SATA controller'it, siis saad uusima draiveri sealt (täpsemalt sealt).

- Kui oled oma Win 7 installeerimise ja muuga lõpetanud, siis vaata Windows Experience Index (WEI) tulemust ning juhul kui Sinu SSD-ketas töötab normaalselt, siis peaks seal "Primary hard disk" hinne olema üle 7.0-i. Juhul kui vaja, siis käivita see WEI vahend uuesti ja uuri jälle seda "Primary hard disk" hinnet ning ka muid WEI näitajaid...


Kui Windows 7 tuvastab, et Sinu SSD draiv on õieti konfigureeritud, siis ta lülitab tema jaoks mittevajalikud vahendid välja, näiteks nagu SSD-ketta planeeritud defragmenteerimise - ära seda ka ise käivita.




Mida SSD ketaste puhul EI TOHI teha (Windows 8/8.1 ja Windows 10):

- Kui Sa jooksutad Windows 8 / 8.1 või Windows 10 operatsioonisüsteemi, siis ära lülita ketta defragmenteerimise (defragmentimise) vahendit välja, sest antud Windowsi versioonide puhul kasutatakse ketaste SSD-tüüpi defragmenteerimist/ optimeerimist (pilt). Kõvaketaste optimeerimisega vähendatakse ka fragmentide hulka nii nagu seda ka varem tehti. Win 8 (8.1) ja Win 10 puhul ei ignoreerita enam SSD-kettaid. (Windows 7 puhul lülitatakse see defragmenteerimine automaatselt välja ja Vista puhul tuleb seda kasutajal aga ISE TEHA.)

Märkus: Sa võid Win 8/8.1 ja Win 10 puhul ka selle SSD defragmenteerimise (defragmentimise) funktsiooni välja lülitada ja mingeid probleeme ei teki (võib isegi kasulik olla), aga juhul kui Sa ei tea (ei riski), siis soovitan ta siiski töösse jätta nii nagu Windows seda vaikimisi ka pakub. Või siis lülita see Disk Defragmenter (Optimize Drives) vahend välja, aga kindlasti käivita ta vähemalt korra kuus, et oma kõiki kettaid defragmenteerida/optimeerida.

- Osa saite soovitavad lülitada välja sellised vahendid nagu Superfetch/Prefetch ja ReadyBoost (selgitus nendest funktsioonidest ühel Windows 7 veebilehel) - see küsimus on vaieldav ja võib põhjustada programmide aeglasema käivitamise. Microsoft ise ei lülita automaatselt seda SuperFetch funktsiooni välja, aga Windows 8/8.1 ja 10 lülitavad ise SuperFetch teenuse välja siis kui tegu on kiirete SSD-ketastega. Ka mõned ssd-ketaste tootjad võivad seda nõuda (näiteks Intel). Sel juhul tuleb kõigepealt järgida SSD ketta TOOTJA soovitust ja oma kõiki programme tuleb hoida ikkagi SSD kettal.

Üldiselt jäta see SuperFetch vahend puutumata ja küll Windows 10 ise otsustab: ta aktiveerib SuperFetch funktsiooni aeglasemate mehhaaniliste ketaste puhul, aga kiirete SSD ketaste puhul lülitatakse see funktsioon automaatselt välja.

- Ära lülita välja saalefaili (pagefile/paging file - pagefile.sys), sest see on kasutu ja võib põhjustada süsteemi aeglasema töö ja mälu vähesuse. Peale selle, juhul kui Sa lülitad selle saalefaili täielikult välja, siis ei saa Sa kriitilisi vigasid diagnoosida. Selle saalefaili suurust võib aga igal ajal vastavalt vajadusele muuta.

- "Talveunerežiimi" (hibernation) väljalülitamine: Ära lülita teda välja, sest see on mobiilsetele kompuutritele kahjulik. Nõuanne on siin järgmine:

* lauakompuutrite puhul: võid ta välja lülitada, aga sama edukalt võid kasutada ka tavalist "sleep" režiimi;
* mobiilsed kompuutrid (näiteks sülearvutid): ei ole tema väljalülitamine alati otstarbekas. Juhul kui Sinu läheduses on alati elektripistik, siis ei ole seda "hibernation" režiimi vaja. Ta on aga siis vajalik kui Sa ei saa pikema aja jooksul oma mobiilse arvuti akut laadida.

- Ära lülita välja Windowsi otsingusüsteemi ja/või ketta indekseerimist: See on kasutu ja vähendab Sinu töötamise kiirust.

- Ära lülita välja süsteemi kaitset (st "System Restore" vahendit): Kahjulik ja kasutu tegevus, mis vähendab Sul Windowsi enda ja failide taastamise võimalust. Jah, taastamispunktide ("restore points") loomine suurendab küll andmete mahtu, mis kirjutatakse SDD kettale, aga sellest ju Sinu SSD ketas maha ei kärva!

- Kasutajakonto kaustade (st C:\Users\SinuKasutajanimi\ all asuvad kaustad) üleviimine teisele kettale. Ära seda tee, sest sel juhul väheneb Sinu tegevuse ja ka programmide töö kiirus.

- Ära installeeri oma programme teisele kettale, sest see vähendab programmide käivitamise kiirust; programmid peavad asuma ikkagi sellel SSD-ketal.

- Ära vii AppData ja ProgramData kaustasid teisele kettale: See on kahjulik ja vähendab töötamise kiirust. Kaasaegsed programmid juba ei hoia oma faile omaenda kaustades. Näiteks AppData kaustas hoitakse andmeid, milledega programmid pidevalt töötavad.

- Kuna SSD-kettad on praegu tunduvalt väiksema mahuga kui seda on tavalised mehhaanilised kõvakettad, siis hoia oma meediafaile kas teisel mehhaanilisel kõvakettal või siis USB välisel kõvakettal. SSD-ketast tuleks ikka kasutada ainult opsüsteemi enda failide, programmide, mängude ja muude failide hoidmiseks, milledele Sa soovid tihti ning kiiresti ligi pääseda.

- Ära vii oma brauseri vahemälu ("cahce") teisele kettale: see on kahjulik ja vähendab Sinu brauseri (veebilehitseja) töö kiirust. See juhtub tihti siis kui Sa viid selle AppData kausta üle teisele kettale.

- Ära vii oma ajutisi faile üle teisele kettale: see on kahjulik ja vähendab programmide installeerimise ning nendega töötamise kiirust. Süsteem ja programmid loovad ajutised failid ("temporary files") töötamise protsessis.

- Ära kasuta SSD-ketaste puhul nende puhtakspühkimist (wipe) ehk nende andmete ülekirjutamist (see ei ole ketta formaatimine). Seda andmete ülekirjutamist võib küll kasutada tavaliste kõvaketaste puhul näiteks siis kui Sa müüd oma kompuutri (koos kõvakettaga) ära ja tahad, et selle kõvakettalt oleksid kõik andmed "jäädavalt" kustutatud.
Tavalise mehhaanilise kõvaketta puhul ei kustutata andmeid jäädavalt (näiteks formaatimisega) ja tema andmeid võib soovi korral mingi failide taastamise tarkvaraga taastada. Et sellist sensitiivsete andmete taastamist vältida, kasutatakse kõvaketaste andmetest puhastamiseks selliseid instrumente nagu näiteks DBAN (või siis CCleaner'it ja tema Drive Wiper tööriista, et kirjutada kõvaketta vaba ruum üle).
SSD ketaste puhul on siin asjalood aga teised: Operatsioonisüsteemide puhul, mis toetavad TRIM'i (Windows 7 ja kõrgemad, Mac OS X 10.6.8+ või Linux distributsioonid), kustutatakse failid aga kohe. Kui Sa kustutad faili, siis Sinu OS informeerib TRIM käsuga SSD ketast sellest et fail kustutati ja vastav sektor pühitakse otsekohe puhtaks. Ühesõnaga Sinu andmed kustutatakse kohe ja neid ei saa enam taastada.

- Jäta osa oma SSD kettast vabaks, st ära täida SSD ketast andmetega täielikult, vastasel juhul langeb tema kirjutamise jõudlus kohe tunduvalt. Kasuta oma SSD-ketta mahust ära kusagil 75% ja jäta umbes 25% vabaks - sellega saavutad ideaalse jõudluse.



Märkus selle TRIM käsu kohta: Operatsioonisüsteem suhtleb kõvakettaga loogiliste blokkide adresseerimise (Logical Block Addressing, LBA) mehhanismi abil. Näiteks kui Sa salvestad mingi faili, siis OS saadab salvestamis/kirjutamiskäsu vastava aadressiga loogilisele blokile. Kui Sa kustutad kõvakettalt mingid failid, siis LBA märgistab need loogilised blokid kui vabade blokkidena. Seejuures neid andmeid ei kustutata lõplikult vaid nad kaovad alles siis kui nad kirjutatakse uute andmetega üle.

SSD-ketaste puhul käib see töö sarnaselt kuid ühe olulise erinevusega. Põhiprobleem on selles et kontroller ei tea kohe seda et juba kustutatud faili ei ole enam vaja, õigemini seda et LBA on juba vaba. TRIM käskude mõte ongi selles et teavitada kontrollerit KOHESELT kustutatud failide faktist. Selle tulemusel toimub failide kustutamine KOHESELT ja uued failid salvestatakse palju kiiremini, sest kaovad ära vahepealsed üleliigsed operatsioonid.

Windows 7 ja kõrgemates opsüsteemides on see TRIM ss-ketaste jaoks juba automaatselt sisse lülitatud ja Sa ei pea ses suhtes muretsema. Aga kui Sa tahad selle siiski igaks juhuks ka üle kontrollida, siis saad seda ka teha. Kuidas kontrollida seda et kas TRIM ikka töötab Windowsis (Sinu SSD-kettaga)? Sa võid selleks kasutada näiteks alltoodud meetodeid:

Esimene meetod:

a) Ava adminõigustega CMD Prompt konsool, teed näiteks Windows 10 süsteemis all vasemal Start nupul paremkliki ja valid ilmuvast hüpikmenüüst 'Command Prompt (Admin)' käsu - pilt.
b) Sisesta Command Prompt akna käsureale alltoodud käsk ja vajuta ENTER:

fsutil behavior query DisableDeleteNotify

c) Seejärel näed ühte kahest tulemusest: Kui Sa näed DisableDeleteNotify = 0, siis on see TRIM sisse lülitatud ja muret ei ole - pilt. Kui Sa näed aga DisableDeleteNotify = 1, siis on TRIM välja lülitatud ja Sinu SSD kettaga on probleemid; sel juhul käivita sealsamas adminõigustega Command Prompt aknas järgmine käsk: fsutil behavior set DisableDeleteNotify 0

Teine meetod:

a) Lae alla selline utiliit nagu TRIMcheck (siitsamast või siis sealt);
b) Käivita see utiliit ja vajuta ENTER;
c) Vajuta jälle ENTER, et sulgeda Command Prompt akent;
d) Oota paar minutit ja käivita see TRIMcheck utiliit uuesti. Kui TRIM töötab, siis pead Sa nägema alltoodud pildil olevat "...WORKING!" kirja:

Kui TRIM töötab, siis pead Sa nägema antud pildil olevat "...WORKING!" kirja



- Ära osta SSD-ketast siis kui Sa jooksutad Win XP või Vista operatsioonisüsteemi, sest nad ei toeta TRIM käsku, ssd ketas sobib ikka kaasaegsetele opsüsteemidele, näiteks Windows 7 jne, sest neil on ka TRIM tugi olemas.

- Osa mobiilseid seadmeid, näiteks Notebook'id, tulevad müüki kahe kettaga: Üks suurema mahuga tavaline kõvaketas (HDD) + üks väiksemahuline (20 – 32GB) SSD ketas. Ära üritagi sellesse SSD kettase installeerida oma Windowsi, jäta asi nii nagu on. See väike SSD ketas on ette nähtud vahemälu jaoks, mis täidetakse nende loogiliste blokkidega, mille poole operatsioonisüsteem kõige sagedamini pöördub. Loomulikult pole see vahemälu staatiline ja sagedasti kasutatavad blokid suruvad harvemini kasutatavad blokid sealt välja.
Vahemälu kiirendab opsüsteemi ja programmide käivitamist, aga süsteemi- ning programmide endi tööd ta ei kiirenda. Selline süsteem lubab SSD ketta kiiruse ja HDD suure mahu osas saavutada mingi kompromissi. Olenevalt sülearvuti mudelist, see SSD kas ehitatakse kõvaketta sisse (mille tulemusel saadakse hübriidketas, SSHD) või siis pannakse ta sülearvutisse eraldi (lülitatakse külge mSATA kasutajaliidese kaudu).

- Ära kasuta "eelajaloolisi" registri seadistusi/parandusi ja nendeks on alltoodud neli, millede puhul soovitatakse nende väärtuseks panna 1. Ära seda tee:

* NtfsDisableLastAccessUpdate
* NtfsDisable8dot3NameCreation
* DisablePagingExecutive
* LargeSystemCache


KOKKUVÕTTES: Installeeri Windows SSD kettale ja kasuta teda nii nagu seda Microsoft ette näeb ja soovitab ning kõik saab olema OK. Lõpetuseks soovitan Sul külastada ka http://ssdboss.com/ saiti.





Näide ühest 2014. a. pakutavast heast SSD kettast [SAMSUNG 840 EVO MZ-7TE500BW 2.5" 500GB SATA III TLC Internal Solid State Drive (SSD)]:


SAMSUNG 840 EVO MZ-7TE500BW 2.5" 500GB SATA III TLC Internal Solid State Drive (SSD)



SSD




SSD ketaste installeerimine:

SSD installeerimine on üsna lihtne — see on põhiliselt sama, mis ka tavalise mehhaanilise kõvaketta installeerimine. Kui Sa kasutad lauakompuutrit, siis lülitad kompuutri välja, avad arvutibloki ja paned SSD ketta mehhaanilise kõvaketta asemele. Kui Sul on seal ketaste jaoks rohkem vabu kohti, siis võid installida SSD-ketta oma tavalise kõvaketta kõrvale ja kasutada seda vana mehhaanilist kõvaketast täiendava salvestusruumina.

Sülearvuti (või notebook'i) puhul on see natuke keerulisem, aga mitte ka nii raske. Avad oma läpaka (või notebook'i) ja installid SSD ketta oma vana mehhaanilise kõvaketta asemele.

Sa võid aga osta ka optical-drive-bay-to-SSD (või siis OptiBayHD) komplekti ja asendada oma CD/DVD kettaseadme SSD kettaga või siis tavalise mehhaanilise kõvakettaga. Veelgi parem on sel juhul asendada oma vana mehhaaniline kõvaketas uue SSD-kettaga ja panna see vana kõvaketas CD/DVD kettaseadme asemele - hea ingliskeelne juhis sellest OptiBayHD komplektist on seal.

Kui Sa olid uue SSD ketta installeerinud, siis teed Windowsi ümberinstalleerimise (puhta installi) oma uude SSD kettasse. Seejärel taastad oma tähtsad andmed sinna uude SSD kettasse - seda siis varem tehtud reservkoopiast. Kui jätsid aga alles ka oma vana mehhaanilise kõvaketta, siis hoia oma meediafaile ikka seal, aga kõik programmid installeeri sinna uude SSD-kettasse.



Millise firma SSD kettaid osta?

SSD-ketaste kõige olulistemateks komponentideks on NAND välkmälu ja kontroller. NAND välkmälu tootjaid on üsna vähe ja osa neist toodavad ka SSD kettaid endid. Seega panevad nad omaenda poolt väljalastud SSD ketastele ka parima NAND välkmälu. Sel juhul võiks eelistada järgmisi SSD ketaste tootjaid:

* Crucial (Micron'i allüksus);
* Intel (usaldusväärne ka voolukõikumiste ja katkestuste osas)
* SanDisk (ja osaliselt Toshiba)
* Samsung



Kuidas teha kindlaks, et mis tüüpi kettad (HDD või SSD) on arvutisse installitud?

1) Esimene, universaalne meetod (töötab Windows 8 / 8.1 ja Windows 10 süsteemidega):

* Ava Windows Drive Optimizer (Disk Defragmenter) utiliit ja tema kaudu saadki näha, et kas tegu on HDD või SSD ketastega. Sa võid antud vahendile ligi saada vajutades Windows+S klahvikombinatsiooni, tippides otsingulahtrisse sõna optimize ja valides seejärel otsingutulemustest Defragment and optimize your drives kiirkorralduse. Teine moodus: ava Control Panel -> System and Security ja vali "Administrative Tools" alt Defragment and optimize your drives kiirkorraldus.

* Seejärel vaata "Media type" veeru alt, et mis ketastega tegu on:

Windows Drive Optimizer - 1


Windows Drive Optimizer - 2



See ülaltoodud meetod töötab peamiselt nendes süsteemides, kus kettad ei ole RAID konfiguratsiooniga. Juhul kui Sinu operatsioonisüsteem ei ole ketaste tüüpi võimeline tuvastama (näiteks Windows 7 puhul või kui kettad on riistvara RAID installatsiooniga), siis kasuta spetsiaalset tarkvara, millega saad ketaste tüübi tuvastada - näiteks CrystalDiskInfo või Speccy. Alternatiivina võid avada ka arvuti kaane ja vaadata seest seda et milliste ketastega tegu on.

Ülesse




< Tagasi Windows 7 pealehele ja sisukorda

 

Saada ka enda tuttavale lugemiseks!

Kui Sa saadad meili, siis on Sinu saadetavas kirjas selle lehe aadress juba
olemas ja muu saad ise juurde lisada.

Sisesta siia saaja e-mail aadress:

 

 

elaja koju | About Us | About Me | Site Map | POSTKASTI EI OLE! Sorry, no mailbox | © Ahv & Co Eesti Vabariik nov. 2008