Millist kodu- või väikefirma võrku luua?

Seitse...Võrgutöö ja koduvõrgu loomine - II. osa

(Käib XP, Vista, Windows 7, Windows 8/8.1 ja Windows 10 kohta.)

 

 

Millist kodu- või väikefirma võrku luua ja milliseid võrguseadmeid peab selleks muretsema?


Koduvõrgu (arvutivõrgu) loomiseks ja üles seadmiseks on palju erinevaid võimalusi ja ka võrgu ehitamiseks vajaliku riistvara valik on väga suur ning erinev. Kõige lihtsam koduvõrk võib koosneda ainult Sinu laua- ja sülearvutist ning modemist, aga võib ehitada ka märksa suurema koduvõrgu, millesse kuulub juba mitu kompuutrit, printer, mängukonsoolid jne ning sellise võrgu loomiseks vajalikud võrguseadmed (kohtvõrgu jaoturid, juurdepääsu punktid jne).
Allpool tulebki juttu koduvõrgu loomise erinevatest stsenaariumitest ja nende koduvõrkude diagrammidest ning võrguseadmetest, mis on selliste võrkude loomiseks vajalikud.

Kui Sul ei ole veel oma arvutivõrku loodud, siis näeb Sinu käesolev konfiguratsioon välja umbe selline:

Koduvõrku ei ole veel loodud


Nagu ülemiselt diagrammilt on näha, siis ei ole antud kodus veel mingit kompuutrivõrku loodud ja seal on olemas ainult DSL -või kaabelmodem (edaspidi DSL/kaabelmodem) ning lauakompuuter või siis sülearvuti, mis on ühendatud otse modemisse. Antud konfiguratsioonis on kasutajale antud ISP poolt ainult üks IP aadress.

Edasi vaatame aga enamlevinud koduvõrkude diagramme (konfiguratsioone):


1) Traadita ehk juhtmevaba ruuter (wireless router): Esmalt toon ära sellise koduvõrgu, kus on tegemist WiFi traadita (juhtmeta) koduvõrguga ja kus keskseks võrguseadmeks on traadita ruuter ('wireless/broadband gateway' või 'wireless router' - traadita marsruuter ehk lairibaruuter ehk tugijaam). Lihtsama koduvõrgu lomisel soovitaksingi ehitada ülesse just selline võrk, kus keskseks ühenduspunktiks on traadita ruuter, sest tema külge võib ühendada:

- Võrgukaabli (Ethernet kaabli) abil kuni neli kompuutrit või näiteks ühe- või paar kompuutrit ja printeri ning muid võrguseadmeid - tal selleks tavaliselt 4 võrguporti (Ethernet porti).
Juhul kui Sa ei taha siin võrgujuhtmeid kasutada, siis võid osta välise traadita võrguadapteri (WiFI adapteri), näiteks USB võrgukaardi ja tema abil luua oma lauakompuutri ja traadita ruuteri vaheline ühendus.
- Natuke suurema võrgu korral võib ristkaabli (crossover cable) või siis tavalise võrgukaabli abil tema külge ühendada ka täiendava lihtsa kohtvõrgu jaoturi (hub'i või märksa parema switch'i), mille külge omakorda ühendatakse teised kompuutrid, näiteks need, mis asuvad kõrvaltoas - sel teel ühendad kaks eraldi võrgusegmenti jaoturi/laiendaja abil üheks hübriidvõrguks (siin allpool on sellest ka pilt).
- Antud tugijaama kaudu saab Internetiühenduse ja koduvõrgu luua ka oma traadita (traadivaba) kompuutritele ja muudele seadmetele (näiteks mängukonsoolidele), mis omavad traadita võrguadapterit (wi-fi võrgukaarti); kaasaegsemates sülearvutites ja osades lauakompuutrites on see traadita võrguadapter juba olemas.
- Wireless access point (juurdepääsu punkt) aitab aga antud koduvõrku laiendada siis kui tegemist tuleb suurema arvu kompuutritega või siis kui Sa asud oma kodus sülearvutiga natuke suurema vahemaa taga... - sel teel ühendad kaks eraldi võrgusegmenti juurdepääsu punkti abil üheks hübriidvõrguks (siin allpool on sellest ka pilt).

Selline traadita ruuter (marsruuter) omab lisaks ka Network Address Translation (NAT) ja Dynamic Host Confguration Protocol (DHCP) väga vajalikke funtsioone. NAT funktsioon lubab võrgus mitmel kompuutril ühiselt kasutada ühteainsat avalikku IP aadressi. DHCP aga lubab igale võrgus asuvale kompuutrile määrata IP aadressi. Paljud sellised ruuterid omavad ka sisseehitatud tulemüüri ja muid turvaelemente.
Traadita ruuter ühendatakse omakorda DSL/kaabelmodemi külge ja sellega saavutatakse kiire Internetiühendus; kõik seadmed, mis töötavad koos traadita ruuteriga, peavad omama võrguadapterit (võrgukaarti).
Selline võrk sobib ka sel juhul kui Sul on esialgu olemas ainult üks lauakompuuter ja sülearvuti ning kodukasutajale sobivad sellised ruuterid, mis maksavad kusagil 600-700 krooni ümber.

Antud võrgus ühendad DSL või kaabelmodemi Ethernet või USB kaabli abil oma traadita (traadivaba) ruuteriga ja seejärel lood traadita ruuteri ning laua- ja/või sülearvutite vahelise ühenduse - sellise võrgu prakilisest loomisest tuleb veel edaspidi juttu.

Wireless ruuteriga kodu- või väikefirma võrgu diagramm:



Traadita ruuter



All ongi ära toodud üks selline üsna kaasaegne multifunktsionaalne D-Link Wireless Router (tugijaam ehk traadita ruuter), kus on ka sisseehitatud tulemüür:

D-Link multifunktsionaalne traadita ruuter


Taolise ülaltoodud traadita ruuteri võid näiteks osta siis kui Sul on üks või paar-kolm lauakompuutrit ja sülearvutit või Notebook'i; lauakompuutri (või lauakompuutrid) ühendad tavaliste võrgukaablite (Ethernet kaablid) abil ühte või mitmesse LAN porti ja kuna tänapäeva sülearvutites on juba sisseehitatud Wi-Fi adapaterid olemas, siis saab neid selle ruuteriga kohe ka kasutama hakata - kodukasutajale sobivad sellised traadita ruuterid, mille hinnaskaalaks on kusagil 600 - 800.-
Sa võid peale arvutite ühendada taolisse võrku ka kõik muud traadita ehk traadivaba (Wi-Fi) seadmed: printeri, mobla, mänukonsooli, WiFi kaamera, meediapleieri jne...
Kui Sa ei taha ka lauakompuutril seda Ethernet ühenduskaablit kasutada ja kui Sinu lauakompuutris ei ole sisseehitatud wi-fi adapterit, siis võid osta välise USB Wi-Fi adapteri või siis seesmise PCI Wi-Fi võrgukaardi ning selle abil siis pidada antud ruuteriga sidet.
Kui Sul on mitu lauakompuutrit ja kui nad on ühes ruumis, siis võid nad samuti ühendada nendesse LAN portidesse. Juhul kui osa lauakompuutreid asub eemal teises toas, siis võid nende puhul kasutada tavalist jaoturit (hub/switch), et neid seal omavahel võrku ühendada ja seejärel ühendada see jaotur Ethernet kaabli abil siia traadita ruuteri LAN porti. ((Kaasaegsete võrguseadmete puhul ei pea kahe ühesuguse võrguseadme omavahel ühendamiseks enam kasutama nn Ethernet ristkaablit (crossover kaablit) vaid Sa võid siin kasutada tavalist Ethernet võrgukaablit.)

NB! Kui Sul olemas mingi riistvaraline tülemüür (näiteks see, mis on sisseehitatud Sinu traadita ruuterisse), siis peab silmas pidama ka seda et sellest ainuüksi ei piisa vaid Sul peab ka oma Windowsis olema aktiveeritud kas tema enda või siis kolmandate firmade tulemüür - riistvaraline tulemüür on küll kiirem ja turvalisem, aga ta on ainult esmaseks ning täiendavaks kaitsekihiks...


Sellist tüüpi seadme puhul ühenda oma väline DSL või kaabelmodem ruuteri Internetipessa (mida kutsutakse 'Wide area network' või 'WAN' või "Link" või "Out" pordiks) ja seejärel ühenda iga kompuuter või muu seade lokaalse võrgu ('Local area network' või 'LAN') portidesse (pistikupesadesse):

Ruuter


Märkus: Sinna WAN porti võid vajaduse korral lülitada ka lisajaoturi.


2) Traadiga ruuter (wired router): Enamus traadiga võrguruutereid lubavad võrgukaablite (Ethernet) abil ühendada tema külge kuni neli kompuutrit või muud võrguseadet.

Traadiga ruuter



Natuke suurema võrgu korral võib tavalise võrgukaabli või siis ristkaabli abil ühendada tema külge ka lisajaoturi (hub'i või märksa parema switch'i), mis omakorda ühendab ülejäänud eemalasuvad kompuutrid, vaata järgnevat pilti/diagrammi:

Natuke suurem koduvõrk



3) Traadiga ruuteri ehk tugijaama (Ethernet router/Wired router) ja juurdepääsu punkti (wireless access point) abil loodud sega- ehk hübriidvõrk:

Hübriidvõrk


Enamik traadiga võrguruutereid lubavad enda külge ühendada kuni 4 seadet (kompuutrid, printerid jne) ja nad ühendatakse temaga tavalise Ethernet kaabli abil, mis torgatakse ruuteri vabasse LAN porti. Ka juurdepääsu punkt lülitatakse võrgukaabli abil selle ruuteri ühte nendest neljast LAN pordist.


All on toodud aga sellise hübriidvõrgu variant, kus kasutatakse traadita ehk traadivaba ruuterit (tugijaama - Wireless router) ja juurdepääsu punkti - siin ei pea juurdepääsu punkti ja traadita ruuterit omavahel võrgukaabliga ühendama:

Hübriidvõrk - 2




4) Otseühendusega (Direct Connection) ehk ilma ruuteri ja muu keskse võrguseadme abita loodud koduvõrk:


Otseühedusega koduvõrk


Otseühenduse korral võib kasutada mitut tüüpi kaabliühendusi ja kõige parem on selleks kasutada tavalisi Ethernet võrgukaableid (järjestikuste ja paralleelkaablite variant on väga aeglane).
Otseühendusi kasutatakse tavaliselt ka mängukonsoolide puhul siis kui on tegemist kahe-mängija võrguga (st Xbox System Link).

NB! Siin peab silmas pidama seda et Internetiühenduse loomiseks peab esimesel host ("peremees") kompuutril olema kaks võrgukaarti (või siis üks võrgukaart ja modem) - üks võrguadapter või modem, et toetada Internetiühendust ja teine võrguadapter selleks et toetada teist kompuutrit. Peale selle peab esimesel host ja ka teisel client kompuutril olema lubatud Internetiühenduse jagamine (ICS).

Otseühendus töötab ainult kompuutrite (või seadmete) ühe paariga, st sellise võrgu saab luua ainult kahest kompuutrist.


5) Ad hoc traadita koduvõrk - ad-hoc režiimis saab traadita koduvõrgus teha nii et kõik traadita seadmed saaksid üksteisega pidada otseühendust (st suhelda üksteisega otse) ilma et selleks oleks vaja mingeid tsentraalseid juurdepääsu punkte ja kohtvõrgu jaotureid (ruuter, hub, switch).
Ad-hoc traadita ehk traadivaba võrgu puhul peab iga wifi võrgukaart olema konfigureeritud ad-hoc režiimile ja kõik need traadita (WiFi) võrgukaardid peavad kasutama ühte- ja sama SSID ning sama kanali numbrit - sellest 'ad-hoc' režiimist on juttu seal.

Ad hoc traadita võrk


Kui Sa kasutad ad hoc Wi-Fi režiimi, siis ei pea Sa kasutama ruuterit või juurdepääsu punkti kuid selle režiimi võiks ainult ajutiselt käivitada, et vältida igasuguseid turvaprobleeme või sea siis ülesse krüpteeritud ad hoc võrk.


6) Ethernet hub (Ethernet ehk traadiga jaoturi) või siis switch (lüliti) abil loodud traadiga/juhtmega koduvõrk:

Ethernet hub'id ja switch'id lubavad võrgukaablite abil üksteisega ühendada mitu kompuutrit ja enamik neist jaoturitest toetavad kuni nelja ühendust. Siin on mõtekas kasutada switch jaoturit (lülitit ehk kommutaatorit) - selle seadme puhul kasutatakse iga ühendatud võrguseadme unikaalset Media Access Control (MAC) aadressi ja seetõttu suudab 'lüliti' saata andmed edasi ainult sinna porti, kuhu on ühendatud vajalik võrguseade. Antud seade (switch) on märksa kiirem ja ka turvalisem võrguseade kui seda on hub.

Ainult jaoturi abiga loodud traadiga koduvõrk


Siin peab iga komuuter, mis on hub'i või switch'i külge lülitatud, omama Ethernet võrguadapterit. Vastupidiselt ruuteritele ei suuda Ethernet hub'id ja switch'id pidada Internetiga otseühendust. Selle asemel peab üks kompuuter (host) omama Internetiühendust ja kõik ülejäänud arvutid peavad pidama Internetiühendust antud host kompuutri kaudu. Peale selle peab esimesel host ja ka kõikidel teistel client kompuutril olema lubatud Internetiühenduse jagamine (ICS).


7) Telefoniliiniga koduvõrk:

Sul peab olema kodus telefonikaabel ja iga Sinu kompuuter peab omama sobivat telefoni võrguadapterit ja need adapterid tuleb ühendada seinal asuvatesse telefonipistikutesse.
Kui Sa kasutad ühes toas mitut kompuutrit, siis peab olema ka üks ruuter, mille kaudu saab luua Internetiühenduse, kuid mitte kõik ruuterid ei toeta seda telefoniliiniga arvutivõrku. Alternatiivina võid ühele kompuutrile, mis hakkab Internetiühendust pidama, installeerida kaks võrguadapterit, et lubada tal lüüsi funktsioone ja seejärel luua hübriidvõrgu (telefoniliiniga ja Ethernet või Wi-Fi seadmetega võrgu).

Telefoniliiniga koduvõrk



PS! On olemas ka koduvõrgud, kus kompuutritevaheline kommunikatsioon toimub tavaliste elektrijuhtmete kaudu (elektrivõrkudele ettenähtud võrguadapterite abil); ka elektrijuhtmetega koduvõrgus võib kasutada ruutereid, sildu ja adaptereid. Elektrivõrkudele ettenähtud võrguadapterite abil saab standardsete elektritoite pistikupesade kaudu üle kanda kõrgkvaliteetset interneti videot, muusikat, mänge ja häält. Selline võrk on ideaalne kõrglahutusega video (HDTV) jaoks, ta sobib ka muusikafailide ülekandmiseks ja online mängude mängimiseks.
Selline võrguadapter sobib ideaalselt võrgus töötavate multimeedia seadmete ühendamiseks, mis asuvad suuremalt jaolt just elektritoite pistikupesade läheduses. Sellisesse võrku võib ühendada näiteks järgmised Ethernet-seadmed: lairibaruuterid, kompuutrid, HDTV televiisorid, digitaalsed videosalvestid, mängukonsoolid, printserverid või D-Link meedia mängijad. Selline võrk sobib väga hästi ka voog-audio/video ja muusikafailide ülekandmiseks ning mitme mängijaga mängitavate online-mängude mängimiseks. Sellise võrgu võib luua seal, kus Ethernet-kaablite paigaldamine on raskendatud. Võrguadapteri külge võib ühendada ka ligipääsupunkti, et võimendada juhtmevaba võrgu (Wi-Fi) signaali kaugemates kohtades... Elektrivool ise ei mõjuta andmete ülekandmist, kuna siin kasutatakse teistsugust sagedust.

Et luua elektrijuhtmetega võrku, tuleb elektivoolu adapter pista tavalisse elektripistikusse ja ühendada ta kaabli abil seadme võrguporti (Ethernet või USB).
Antud võrk on vähem populaarsem, aga ka siin tehakse jõudsaid edusamme ja ka sel juhul ei ole ka vaja teha mingit kaabeldamist - täitsa huvitav lahendus ja tahaks ka ise selle järgi proovida (olen väga uudishimulik tegelane...). Alltuleval pildil kasutatakse äsja väljailmunud 500Mbps Powerline AV adapterit; suurema korteri või väikefirma või eramaja kohtvõrgus võib korraga kasutada kuni 16 sellist elektrivoolu võrguadapterit:

AV adapter ja el. võrk



Kokkuvõttes soovitaksin ülesse seada ühe järgmistest võrkudest:

Punkti nr. 1 all toodud "Traadita ehk traadivaba ruuter (wireless router)" võrgu, mida isiklikult mina pean kõige sobivamaks koduvõrgu loomise meetodiks. Kui Sul on esialgu ainult lauakompuuter ja sülearvuti, siis ka nende jaoks sobib see võrk vägagi hästi, hiljem saad seda võrku igal ajal laiendada. Selle võrgu puhul on esialgu vaja osta ainult traadita ruuter, sest kõikidel kaasaegsematel lauakompuutritel on tavaline Ethernet võrguadapter juba olemas, samuti on sülearvutites olemas ka Wi-Fi adapter.
Osta on veel vaja ka mõned 2-3 meetrised (või pikemad) võrgujuhtmed (Ethernet kaablid):

- Üks ühendab Sinu modemi ja ruuteri;

- Teistega ühendad traadita ruuteri LAN portidesse oma lauakompuutri (või paar kompuutrit) ja printeri või mingi muu seadme.

Osadel lauakompuutritel on samuti olemas sisseehitatud traadita wi-fi adapter ja seega ei ole vaja teda kaabliga ühendada. Osa seadmeid, mis on wi-fi toega, ei ole samuti vaja ruuteriga füüsiliselt ühendada.

Juhul kui hiljem on vaja oma võrku tublisti laiendada, siis võid osta juurde veel switch'i ja/või juurdepääsu punkti - vastav diagramm seal. Tavaliselt on traadita ruuterites 4 LAN porti, millede külge saad füüsiliselt võrgukaabli abil lülitada kuni neli kompuutrit või muud seadet; nendesse portidesse ühenda ainult ikka need kompuutrid ja seadmed, mis ei oma traadita (wi-fi) võrgutuge.
Kui Sinu lauakompuutris või isegi sülervutis ei ole wifi tuge ja kui Sa ei taha võrgukaableid kasutada, et neid oma traadita ruuteriga ühendada, siis võid osta pisikese välise USB juurdepääsu punkti (wireless access point) ja torgata ta oma arvuti USB porti.

Märkus: Nendest võrguseadmetest ja kaablitest oli I.osas juba ka juttu - seal.


Punkti nr. 3 all ära toodud "Traadiga ruuteri ehk tugijaama (Ethernet router/Wired router) ja juurdepääsu punkti (wireless access point) abil loodud sega- ehk hübriidvõrk" võrku; eriti sobivaks pean sealtoodud seda teist varianti.


Punkti nr. 5 all toodud 'ad hoc' traadita koduvõrgu varianti - seda võib võtta kui ajutist lahendust...

Noh, aga valiku teed ikkagi Sina ja võib olla on Sinul veelgi paremaid ning uuemaid lahendusi, sest see kompuutrivärk ja tehnika muutuvad niivõrd kiiresti, et täna panin siin midagi kirja, aga homseks on see juba lootusetult vananenud asi...
Sa võid üles ehitada ka sellise omaenda isikliku arvutiõrgu, mis hõlmab tervet Universiumi - saadki kiiresti ja otse suhelda igasuguste kuuevarbaliste ja roheliste mehikestega...

Etteotsa


Edasi võrgutöö III. ossa >

 

< Tagasi



< Tagasi Windows 7 pealehele ja sisukorda

 

 

Saada ka enda tuttavale lugemiseks!

Kui Sa saadad meili, siis on Sinu saadetavas kirjas selle lehe aadress juba
olemas ja muu saad ise juurde lisada.

Sisesta siia saaja e-mail aadress:

 

 

elaja koju | About Us | About Me | Site Map | POSTKASTI EI OLE! Sorry, no mailbox | © Ahv & Co Eesti Vabariik nov. 2008