Win 7 jõudlus - mälu, virtuaalmälu jms

Seitse...Windows 7 optimeerimine ja hooldamine: tema kiiruse ja jõudluse suurendamine; tema täpsem häälestamine ning seadistamine (tuunimine) - I. osa.

 

Füüsiline mälu (RAM), virtuaalmälu, mälu diagnostika ja ReadyBoost vahend.

 

(Sobib ka Windows 8 / 8.1 ja Windows 10 jaoks.)

 

 


Kirja pandud: 13.09.09 ja hiljem uuendatud.

 

Windows 10 kompuutri jõudluse ja kiiruse tõstmisest on juttu alates sealt.

Windows 10 kompuutri jõudluse tõstmisest on juttu ka seal. (Aga loe ka see osa siin läbi!)

 


See ei ole mingi ime kui Windowsi kasutajad avastavad järsku, et nende süsteem on muutunud ootamatult aeglaseks (kiirus on langenud) ja vähemefektiivseks—ühesõnaga on langenud kompuutri jõudlus (performance).
Päris hull oli aga see Windows Vista Beta, RC, RTM aegadel ja ka kohe pärast tema väljailmumist, kus Vista vajas palju ressursse ning võrreldes Windows XP-ga töötas ta ühel ja samal masinal tunduvalt aeglasemalt. Asjad muutusid ses suhtes aga palju paremaks siis kui ilmusid Vista Service Pack 1 (SP1) ja SP2 ning praeguseks töötab Vista juba täiesti rahuldavalt.

Windows 7 puhul on aga lood hoopis teised ja tema ressursivajaduse ning kiirusega võis rahule jääda juba tema väljaarendamise käigus. Ta sobib väga hästi ka sülearvutitele ja mini-sülearvutitele (Netbook). Ühesõnaga Windows 7 on jõudluse ja kiiruse osas oma eelkäijatest tublisti parem ja ta teeb neile iga suhtes ära.... Kuid vaatamata Win 7 headusele, tuleb ikkagi häälestada (tuunida) ja seadistada/optimeerida oma süsteem nii et ta töötaks võimalikult kiiresti ning et ta õgiks võimalikult vähem ressursse. Eriti käib see nende kasutajate kohta, kes omavad vanemat tüüpi kompuutrit või kes kasutavad palju ressursse nõudvaid programme (graafikatöötlus-, multimeedia-, põletamis-, mängud- ja muud taolised proged).

Mingit imeriista ega programmi ja registrimuudatust ei ole olemas, mis teeksid Sinu süsteemi otsemaid väga kiireks ning vähem ressursseõgivaks. Asi on tegelikult palju proosalisem: Vaata, et Sinu riistvara draiverid oleksid uuendatud, et Sul oleksid alla laetud kõik Windowsi värskendused; ära installeeri programme, mida Sa hakkad väga harva kasutama või siis unustad nee üsna varsti; kasuta süsteemi enda poolt pakutavaid jõudluse ja töökindluse testimise instrumente; kasuta antiviirusprogramme sest ka pahavara muudab Sinu süsteemi aeglaseks jne. Vana ja kehva kompuutri puhul ei aita aga ükski vahend, seal tuleks aeg-ajalt teha Windowsi puhas installeerimine.


Millest see meie kompuutri jõudlus (ja kiirus) siis sõltub?

Kompuutri jõudlust mõõdetakse järgmiste komponentide ja protsesside suhtes: Protsessori tüüp, operatiivmälu (füüsilise mälu - RAM) maht, programmide käivitamiskiirus, kompuutri alglaadimise/sulgemise kiirus, kettaoperatsioonide intensiivsus ja mitut programmi me saame korraga kasutada (st neid järjest käivitada ja kasutada seni kuni süsteem "taskusse kukub"...).

Windows 7 ja osaliselt ka Windows 8 ning Windows 10 sisaldavad mitmeid instrumente, millede abil saab kontrollida ja suurendada kompuutri jõudlust ja viia läbi tema täpsemat seadistamist ning häälestamist (tuunimist). Mõned neist, näiteks nagu Windows Experience Index (Süsteemi Hindamise Indeks - WEI) ja Reliability Monitor (Usaldusväärsuse Monitoorija) teevad süsteemist staatilisi ülesvõtteid, et näidata meile kättesaadavaid ressursse ja ka seda et kas meile ikka piisab nendest ressurssidest.
Teised vahendid, näiteks nagu meile juba tuntud Windows Task Manager, Resource Monitor (Ressursside Monitoorija) ja Performance Monitor (Jõudluse Monitoorija) lubavad meil jälgida oma süsteemi jõudlust reaalajas.

Lisaks nendele eelnimetatud utiliitidele, saab Windowsis kasutada ka juba Vista aegadest pärit järgmisi süsteemi jõudluse suurendamise tehnoloogiaid:

 

SuperFetch on kasulik kõikidele, kes jooksutavad Windowsi ja tema puhul ei pea Sa midagi ette võtma, ta töötab ise ja Sinu vahelesegamist ei ole vaja.
ReadyDrive'i võid Sa pidada silmas siis kui lähed uut kompuutrit ostma ja uurid, et milline kõvaketas on uuel arvutil.
ReadyBoost
'i puhul pead Sa ise otsustama, et kas ostad mingi sobiva USB mälupulga või siis USB flash draivi/kaardi, et suurendada nende abil oma kompuutri jõudlust.


!!!
Enne, kui hakkate oma süsteemiga katsetama, tuleks alati (igaks juhuks) teha oma tähtsamate andmete arhiveerimine, veelgi parem oleks teha terve süsteemi resrvkoopia (backup), et siis igasuguste "õnnetuste" (nt viirused jms) korral saaksime oma süsteemi väikese vaevaga taastatud - õpetus seal.

Alati võib enne igasuguseid süsteemi muudatusi luua ka System Restore taastamispunkti ehk taastepunkti - juhis seal (Windows 7) ...

...ja seal (Win 10).

Etteotsa




Kompuutri jõudluse suurendamise ja hooldamise põhiülessanded


Enne, kui hakkame Windowsi erinevaid diagnostikavahendeid kasutama, vaatame, et milliseid strateegiaid me peaksime oma kompuutri jõudluse ja kiiruse suurendamiseks kasutama. Kompuutri optimeerimise, tuunimise ehk täpse seadistamise strateegiad:

 

!!! Sõltumata sellest, et kui võimas Sul enda kompuuter on, võiks Windowsi puhul, siis kui Sa jooksutad väga suuri ressursse nõudvaid programme (mängud, graafikaprogrammid, plaatide põletamine, filmide vaatamine jne), lülitada välja kõik ülejäänud mittevajalikud ressursse õgivad vahendid. Üheks kiiremaks mooduseks on:
  1. Klõpsa Start, tee paremklõps Computer'il ja vali kontekstmenüüst käsk Properties. (Windows 10 puhul sisesta Search otsingukasti sõna performance ja vajuta ENTER.)
  2. System Properties aknas klõpsa vasemas paanis lingile Advanced system settings;
  3. Oblastis Performance klõpsa nupule Settings;
  4. Vahelehel Visual Effects aktiveeri raadionupp Adjust for best performance. Sel teel lülitame me välja ka Windows Aero ja paigaldame standardse kasutajaliidese (kuva) ilma igasuguste visuaalsete efektide jms-ta. Kui oled oma suuremat jõudlust nõudvate programmidega lõpetanud, siis võid igal ajal panna oma vanad seadistused täpselt samamoodi tagasi, st aktiveerida seal Visual Effects lehel kas parameetri Let Windows choose what's best for my computer või Adjust for best appearance (seadistab parima välimuse) või siis Custom (sel juhul tuleb Sul allpool valida vajalikud parameetrid):

    Vali raadionupp 'Adjust for best performance'


Märkus: Windows 7 ja kõrgema puhul saab selle Visual Effects lehe ruttu avada nii: Klõpsa Start ja tipime sõna systempropertiesperformance ning vajutame ENTER (Või tipime Run aknasse sõna systempropertiesperformance ja klõpsame OK).



Enne jätkamist tahaks veel ära mainida kahte olulist asja:
Etteotsa




Füüsiline MÄLU (RAM) ja veendu, et Sinu masinas oleks seda füüsilist mälu piisavalt. Põhjalik ülevaade füüsilisest mälust, virtuaalsest mälust, Windowsi mälu juhtimisest jms...:

Kompuutri füüsiline mälu ehk muutmälu ((Random access memory (RAM)) on arvuti tööks eluliselt tähtis vahend.


Kui palju seda mälu ikkagi vaja on?


Arvuti kiiruse ja jõudluse osas mängivad põhirolli protsessor, füüsiline mälu ehk muutmälu (RAM) ja videokaart. Kui Sul on vanem või aeglaseks muutunud arvuti, siis on kõige reaalsemaks variandiks lisada juurde füüsilist mälu. Veendu, et Sinu kompuutris oleks piisavalt füüsilist mälu — vähemalt 2 GB, aga mida rohkem seda parem. Mälu juurdeostmisel tuleb eelnevalt vaadata, et millist tüüpi mälu just Sinu arvuti emaplaadile sobib ja seejuures peab silmas pidama ka seda et vanemad emaplaadid toetavad maksimaalselt ainult 4 kuni 8 GB füüsilist mälu (uuri süsteemiinfot või kaasaantud dokumentatsiooni). Peale selle tuleb teada ka seda et Windowsi erinevad versioonid toetavad erinevas mahus füüsilist mälu. Füüsilise mälu puhul tuleb arvestada ka seda et kas Sa kasutad 32-bit või siis 64-bit Windowsi, sellest täpsemalt allpool.

Kui Sa veel ei tea, et kui palju seda füüsilist mälu Sinu masinas on, siis sellest oli siin ülevalpool ka juttu - seal.

Physical Memory
((Füüsiline ehk muutmälu (RAM)) koosneb mälukiipidest või moodulitest, mis on installeeritud Sinu arvutikorpuse sisse (emaplaadile). Kuid Windowsi jaoks ei saa kasutada kogu seda olemasolevat füüsilist mälu, sest osa sellest kasutatakse muudele süsteemikomponentidele (see osa mälust on nn "ühiskasutatav mälu"). Kui Sa kasutad näiteks 32-bit (või 64-bit) Windowsi operatsioonisüsteemiga masinat, mis omab 4 GB füüsilist mälu, siis tuleb arvestada ka sellega, et Sinu süsteem ei suuda kasutada rohkem kui 3,5 GB (või isegi vähem) füüsilist mälu. See tähendab seda et Sinu (kasutaja) jaoks saab süsteem eraldada kuni 3,5 GB (või vähem) füüsilist mälu ja ülejäänud mälu kasutab Windows omaenda tarbeks ning seda just riistvara draiverite ja BIOS'i jaoks. Seega jääb Sinu käsutusse kusagil 3,25 - 3,5 GB füüsilist mälu. Näiteks kui Sul on masinas 8 GB füüsilist mälu (64-bit Windowsis), siis võib Sinu käsutusse sellest jääda umbes 7,1 kuni 7,5 GB füüsilist mälu.

!!! Kui Sa ostsid poest arvuti, milles on juba 4 GB mälu olemas (tänapäeval omavad kõik uued kompuutrid seda) ja kui selles arvutis on 32-bit Windows, siis ei ole mõtet enam raha raisata, et osta seda füüsilist mälu juurde - üle 4 GB mälu on sel juhul kasutu.



Windows 7:

Vastavalt Windows 7 standarditele, peab füüsilist mälu (RAM'i) olema vähemalt 1 GB ja sellega töötab Win 7 täiesti rahuldavalt kuid mida rohkem mälu on, seda parem.... Kui Sa mängid võimsaid kaasaegseid mänge, kasutad graafikaprogramme, virtuaalmasinaid, videotöötlemise tarkvara jne, siis peaks olema rohkem mälu ja mida suurem see RAM'i maht on, seda parem (32-bit Windowsile saab siiski paigaldada ainult kuni 4 GB füüsilist mälu).


Windows 7 (Windows 8 / 8.1) füüsilise mälu piirangud:

32-Bit Windows 7 Starter, Home Basic, Home Premium, Professional ja Ultimate versioonid suudavad kasutada ainult kuni 4 GB füüsilist mälu.

64-bit Windows 7 Starter - kuni 8 GB (olenevalt Sinu masina emaplaadi võimalustest, uuri süsteemiinfot või kaasaantud dokumentatsiooni).
64-bit Windows 7 Home Basic - kuni 8 GB (olenevalt Sinu masina emaplaadi võimalustest, uuri süsteemiinfot või kaasaantud dokumentatsiooni).
* 64-bit Windows 7 Home Premium - kuni 16 GB (olenevalt Sinu masina emaplaadi võimalustest, uuri süsteemiinfot või kaasaantud dokumentatsiooni).
* 64-bit Windows 7 Professional - kuni 192 GB (olenevalt Sinu masina emaplaadi võimalustest, uuri süsteemiinfot või kaasaantud dokumentatsiooni).
* 64-bit Windows 7 Enterprise/Ultimate - kuni 192 GB (olenevalt Sinu masina emaplaadi võimalustest, uuri süsteemiinfot või kaasaantud dokumentatsiooni).



Windows 10:

Ametlikult teatatakse, et vaja on 1 GB RAM (st füüsilist mälu 32-bit Windows 10 jaoks) või 2 GB RAM (64-bit Windows 10 jaoks). Kuid seda jääb ilmselgelt väheseks (!), soovitan ka 32-bit Windows 10 jaoks kasutada vähemalt 2 - 4 GB RAM mälu. Kui Sa mängid võimsaid kaasaegseid mänge, kasutad graafikaprogramme, virtuaalmasinaid, videotöötlemise tarkvara jne, siis peaks olema rohkem mälu ja mida suurem see RAM'i maht on, seda parem (32-bit Windowsile saab siiski paigaldada ainult kuni 4 GB füüsilist mälu).
Kui Sa ostsid poest arvuti, milles on juba 4 GB mälu olemas (tänapäeval omavad kõik uued kompuutrid seda) ja kui selles arvutis on 32-bit Windows, siis ei ole mõtet enam raha raisata, et osta seda füüsilist mälu juurde - üle 4 GB mälu on sel juhul kasutu - vaata alltoodud tabelit. Kui Sinu vanem masin toetab ka 64-bit Windowsi, sii installeeri oma 32-bit (x86) Windows 10 asemele hoopis 64-bit (x64) Windows 10 - Sa ei pea midagi juurde maksma.

Windowsi erinevad versioonid toetavad erinevas mahus füüsilist mälu ja toon siin ära ka tabeli Windows 10 erinevate redaktsioonide füüsilise mälu toe kohta:

Arvuti kiiruse ja jõudluse osas mängivad põhirolli protsessor, füüsiline mälu ehk muutmälu (RAM) ja videokaart.

Mis on Windows 32-bit (x86) ja 64-bit (x64) versioonid ja nende erinevused (eelised); seal on juttu ka sellest et kui palju Windows 10 seda füüsilist mälu toetab - info seal.


Vanemate kompuutrite puhul:

Sa pead ka eelnevalt vaatama, et kui palju Sinu kompuutri emaplaat seda füüsilist mälu üle-üldse toetab; vanemad emaplaadid toetavad ainult 4 kuni 8 GB füüsilist mälu.
Toetatava mälu maht ei sõltu ainult Sinu Windowsi versioonist. Sa pead uurima oma kompuutri tootja dokumentatsioonist (näiteks tema kodulehelt) ka seda et kui suurt füüsilise mälu mahtu Sinu arvuti emaplaat ja protsessor suudavad maksimaalselt kasutada. Näiteks Acer Aspire 7750z arvuti koos Intel core B940 protsessoriga omab 4 GB füüsilist mälu, mis on emaplaadil jagatud kahe sloti vahel (mõlemates 2GB mälu). Acer Computer teatab, et süsteem (emaplaat) toetab kuni 8GB DDR3 1066 mälu (Memory Ram), aga Intel.com teatab, et antud protsessor koos integreeritud graafikaga, toetab kuni 16GB DDR3 1333 mälu (st emaplaadi mõlematesse slottidesse võib torgata 8GB mälud). Seege tuleks kõigepealt kontrollida seda et kui palju mälu võib Sinu arvuti protsessor maksimaalselt kasutada ja Sa saad teada, et millist Windowsi versiooni oleks kõige mõtekam valida, et kasutada ära suurema mahuga mälu eelised. Kui Sa jooksutad antud kompuutris näiteks Windows 7 Professional versiooni, siis võid julgelt mälu juurde osta ja kasutada maksimaalselt 16GB mälu (RAM'i). Reaalselt eraldatakse Sinu jaoks umbes 15.6 - 15.9GB mälu, sest osa mälu kulutatakse integreeritud graafikaprotsessori ja süsteemi jaoks.

Ja veel üks näide: Kui Sa ostsid näiteks kompuutri, mille spetsifikatsioonis tuuakse füüsilise mälu kohta järgmised andmed: Memory: 4 x DIMM, Max. 32GB, DDR3 jne, mis tähendab, et selle arvuti emaplaat lubab Sul installeerida kuni 32GB mälu (4 DIMM sloti sisse), siis ei tähenda see veel seda et Sa iga Windowsiga saad seda teha:

* Kui Sa jooksutad antud kompuutris näiteks Windows 7 Home Premium (64-bit) versiooni, siis saad Sa siin kasutada ainult kuni 16GB füüsilist mälu. Sa võid küll osta ja installida siia ka näiteks 20GB mälu, aga süsteem saab sellest kasutada ikkagi ainult kuni 16GB mälu.
* Aga kui Sa ostsid sellesama kompuutri koos eelinstalleeritud Windows 7 Professional (64-bit) või siis Windows 8 (8.1) baasversiooni (64-bit) versiooniga, mis mõlemad toetavad kuni 128 GB mälu, siis võid juurde osta ja installida siia kuni 32GB DDR3 mälu.

DIMM slotid füüsilise mälu (RAM) jaoks:

DIMM slotid füüsilise mälu (RAM) jaoks - 1 . DIMM slotid füüsilise mälu (RAM) jaoks - 2


Suurem osa uusi kompuutreid tulevad juba eelinstalleeritud Windows 64-bit versiooniga ja nende kõikide CPU (protsessor) on samuti 64-bit toega. Kui Sa installeerid enda uuemasse 4GB või rohkema mäluga kompuutrisse ise Windows 7 (või Vista, Windows 8, Windows 10), siis on mõtekas installeerida juba tema 64-bit versioon - Sa võid hiljem igal ajal seda füüsilist mälu juurde osta ja lisada.



Millal tuleb osta lisamälu?

Ette õeldes võib mainida, et Windowsi mälu juhtimine on üks väga keeruline asi ja sellest arusaamine on üsnagi raske.

Kui Sinu kompuuter on muutunud järsku väga aeglaseks, siis võid füüsilise mälu ostmise vajadust kontrollida järgmiselt:

1. Kõigepealt käivita oma kõik need programmid, mis nõuavad kõige rohkem mälu ja ressursse ning mida sa kõige sagedamini kasutad, seejärel tööta nendega natuke aega.

2. Seejärel kasuta Windowsi poolt kasutatava mälumahu kindlakstegemiseks järgmisi instrumente ja need on: Windows Task Manager, 'Resource and Performance Monitor (System Diagnostic Report)' - sellest on juttu teisel veebilehel; Performance Monitor, Resource Monitor ja Process Explorer (Win XP ja Vista puhul lausa hädavajalikud). Nendest kõikidest tuleb siin edaspidi ka juttu.



Windows Task Manager ja mälu kasutamine (Windowa 7):


✓✓ ✓ Windows 10 Tegumihaldurist (Task Manager'ist) on rohkem juttu seal.


Et avada Windows Task Manager'i, tee selleks ekraani allosas tegumirea tühjal kohal paremklõps ja vali kontekstmenüüst käsk Start Task Manager.

Märkus: Kui Sul ei ole tegumireal vaba ruumi kuhu klikkida, siis vajuta Ctrl + Alt + Delete ja vali uues ekraanis nupp/link Start Task Manager. Task Manager'i avab ka Ctrl+Shift+Esc klahvikombinatsioon.

Seejärel ava tema Performance tab (lipik/vaheleht) ja Sa näed kahte Sinu jaoks olulist rida:


- Sektsionis "Physical Memory (MB)" olev Total rida (siin Total 3069) näitab, et kui palju füüsilist mälu (RAM) on Sinu kompuutrisse installeeritud. Alltoodud pildil toodud arv "3069" näitab seda et füüsilist mälu on 4 GB ja et kasutajale on sellest kättesaadav kusagil 3,25 - 3,5 GB ümber, seda vanemate kompuutrite puhul, uuematel natuke rohkem. Ülejäänud mälu kasutab Windows ise BIOS'i ja riistvara tarbeks.

Märkus: Sul võib oma masinas küll olla 4 GB füüsilist ehk muutmälu (RAM), aga osa sellest mälust kasutab Windows omaenda tarbeks ja seda just riistvara ning BIOS'i jaoks. Seega jääb Sinu käsutusse kusagi 3,25 - 3,5 GB füüsilist mälu ja seepärast kuvataksegi seal "Physical Memory (MB)" olev Total real väiksem arv.

Rida Available näitab aga seda et kui palju füüsilist mälu võib otsekohe hakata kasutama mingi uue protsessi jaoks, siinses näites on selleks arvuks 2199 MB (2,2 GB), mis on hea näitaja, sest antud masinas oli korraga käivitatud üsna palju programme.

Task Manager aken on seepärast oluline, et siit saada kiiresti vaadata oma füüsilse mälu mahtu ja tema kasutamist (read Total ja Available).


- Sektsioonis "System" on selline parameeter nagu Commit (MB) ja tema numbrid tähendavad järgmist:

* Murdarvu esimene pool (kaldjoone ees) näitab momendil kasutatava 'pagefile' (saalefaili) mahtu ja see arv muutub pidevalt vastavalt Sinu jooksvale tööle (käivitad/sulged programme jne...).
* Murdarvu tagumine pool näitab aga virtuaalmälu mahtu ja see arv ei muutu ((virtuaalmälu = pagefile + füüsiline mälu (RAM)). Virtuaalmälu on siis kogu kättesaadava mälu maht, mida võib kasutada kõikide protsesside jaoks ja antud näites on selleks virtuaalmälu suuruseks 6138 MB.

Seega antud näite puhul on Commit (MB) - 993/6138, kus arv 993 tähistab pagefile mahtu ja 6138 näitab virtuaalmälu (virtual memory) hulka:

Uuri, et kas Sul on vaja osta lisamälu



Toon siin ära ka mälu mõisted (kõik Windowsid):

- Physical Memory ((Füüsiline ehk muutmälu (RAM)) koosneb mälukiipidest või moodulitest, mis on installeeritud Sinu arvutikorpuse sisse (emaplaadile). Kuid Windowsi jaoks ei saa kasutada kogu seda olemasolevat füüsilist mälu, sest osa sellest kasutatakse muudele süsteemikomponentidele (see osa mälust on nn "ühiskasutatav mälu"). Performance vahelehel on see kättesaadav mälu toodud ära "Total" järel;

- Virtual Memory (Virtuaalmälu) koosneb füüsilise mälu ja pagefile summast ((st virtuaalmälu = pagefile + füüsiline mälu (RAM)). Task Manager akna Performance vahelehel on ta ära toodud "Commit (MB)" murdarvu kaldkriipsust paremal.

Page file ja swap file on alates uuematest Windowsite versioonidest kaks eri asja ning swap faili kasutati varem siis kui füüsilisest mälust tuli puudus ja tema täiendamiseks hakati kasutama mingit osa kõvakettast.

- Kernel Memory: See on Windowsi enda poolt kasutatav mälu. Paged pool ja Nonpaged pool on kaks fundamentaalset tuuma ressurssi, mis põhinevad süsteemi kahele põhilisele ressursile - füüsilisele mälule ja virtuaalsele mälule. Paged pool ja Nonpaged pool on mäluressurssideks, mida operatsioonisüsteem ja seadmete draiverid kasutavad oma andmestruktuuride hoidmiseks. Pool Manager töötab tuuma režiimis, kasutades süsteemi virtuaalse aadressiruumi regioone.

Nonpaged Pool
on reserveeritud koodi ja andmete jaoks ning ta asub alaliselt füüsilises mälus - teda ei saalita sealt kunagi välja. Kui see non-paged pool suurus on järsult kasvanud (ta ei tohi olla rohkem kui mõnisada MB), siis tekivad kohe mäluprobleemid, näiteks võivad selle põhjustada mingi seadme draiverid.


Windows organiseerib mälu (füüsilise ja virtuaalse) nn andmelehtede (pages) sisse. Iga page on fikseeritud suurusega (tavaliselt 4 KB). Paged mälu võib vajaduse korral saata saalefaili, et teenindada mingit programmi. Nonpaged mälu peab jääma kogu ajaks füüsilisse mällu.

- Cached mälu: See mälu sisaldab andmeid ja programmikoode, mis olid antud sessioonis saadetud mällu kuid mida rohkem ei kasutata. Ühesõnaga kui Sa tegelesid mingite programmide ja andmetega, siis saadeti nad sinna cached mällu, et Sa saaksid nad sealt kiiremini kätte. Kui Sa aga lõpetasid antud programmide ja andmetega töö, siis jäid nad ikkagi sinna mällu ning kui vaja, siis viskab Windows need sealt välja ja asendab nad uute andmete või programmikoodidega.

- Free mälu on füüsiline mälu, mis ei sisalda ühtegi andmeblokki ega programmikoodi ja mida võib hakata vajaduse korral otsekohe kasutama.

- Commit: See näitab kogu virtuaalset mälu ja seal on eraldi näidatud ära ka see mäluosa, mis on laetud pagefile'i (saalefaili).





Resource Monitor ja mälu kasutamine (Win 7 ja kõrgemad):

Märksa põhjalikuma ja parema ülevaate oma mälu ning ka muude ressursside kasutamisest saab aga Resource Monitor instrumendi abil. Et teda kiiresti käivitada, tee järgmist:

- Tipi Search otsingukasti sõna resmon.exe ja vajuta ENTER;

- Või ava CMD aken ja tipi käsk perfmon /res ning vajuta ENTER;

- * Selle Resource Monitor vahendi saab avada ka Task Manager'i akna "Performance" vahelehe allosas asuva Resource Monitor... (või Open Resource Monitor) nupu kaudu. Mõtekas ongi algul avada Task Manager, et saada oma mälu kasutamisest kiirülevaade ja seejärel käivitada sealtsamast Resource Monitor instrument, et uurida asja põhjalikumalt.

Märkus: Kuna ta on igati vajalik riistapuu, siis võiksid tema jaoks luua kas oma töölauale või siis kusagile mujale kiirkorralduse: Ava C:\Windows\System32 kaust, otsi seal ülesse resmon.exe fail, lohista ta parema hiirnupuga oma töölauale ja vali avanevast kontekstmenüüst käsk Create shortcuts here.

Seejärel ava programmiaknas vaheleht Memory ja ilmub järgmine pilt:

Ressursside monitooring - mälu


Nüüd käivita oma kõige sagedamini kasutatavad programmid, sh ka brauser (veebilehitseja), st et nad töötaksid ühel -ja samal ajal ning uuri seejärel ülatoodud aknas järgmisi elemente, mis on mul seal punase raamiga ümbritsetud:

a) Roheline riba ("In Use") näitab, et kui palju on Sinu mälu momendil kasutuses (Windowsi tuuma, jooksvate protsesside või muude seadmete draiverite kasutuses olev mälu). See number on kõige olulisem ja kui Sa näed, et see roheline riba täidab pidevalt kogu graafikariba pikkuse, siis tuleks füüsilist mälu juurde osta.
b) Sinine riba ("Standby" ehk "Cached") näitab seda et kui palju mälu on vaba ja saadaval. Windows 7 üritab seda mälu hoida nii täis kui see võimalik on ja mida pikem see sinist värvi riba on, seda parem.
c) Vaata ka paremal asuvat alumist rohelist diagrammi ("Hard Faults/sec") ja juhul kui sinna ilmub rohelist värvi diagrammijoon ning kui ta tõuseb seal ülesse ja asub sellises olekus pidevalt ning pikemat aega, siis on Sul mälu vähevõitu...

Märkus: Windows Vistas on selle Resource Monitor akna välimus natuke teistmoodi ja seal tuleb kontrollida füüsilise mälu kasutamist (%) ja seda "Hard Faults/sec" näitajat.


Mõisted:

- Physical Memory ((Füüsiline mälu (RAM)) koosneb mälukiipidest või moodulitest, mis on installeeritud Sinu arvutikorpuse sisse (emaplaadile). Kuid Windows'i jaoks ei saa kasutada kogu seda olemasolevat füüsilist mälu, sest osa sellest kasutatakse muudele süsteemikomponentidele (see osa mälust on nn "ühiskasutatav mälu").
- Cached (Standby) mälu: See mälu sisaldab andmeid ja programmikoode, mis on saadetud antud sessioonis mällu kuid mida rohkem ei kasutata. Ühesõnaga kui Sa tegelesid mingite programmide ja andmetega, siis saadeti nad sinna cached mällu, et Sa saaksid nad sealt kiiremini kätte. Kui Sa aga lõpetasid antud programmide ja andmetega töö, siis jäid nad ikkagi sinna mällu ning kui vaja, siis viskab Windows need sealt välja ja asendab nad uute andmete või programmikoodidega.
- Free mälu (helesinist värvi) on füüsiline mälu, mis ei sisalda ühtegi andmeblokki ega programmikoodi ja mida võib hakata vajaduse korral otsekohe kasutama (kui Sinu süsteemi mälu juhtimine toimub efektiivselt, siis peabki antud number olema üsna väike...).
- Commit Limit: Windows 7 puhul on 'Commit Limit' KOGU mälu summa, st Commit Limit = RAM + Page File (ümmarguselt). Näiteks kui Sul 4GB RAM ja 4GB pagefile, siis on Sinu Commit Limit 8GB (ümmarguselt). See on mälu maksimaalne maht, mida Sinu operatsioonisüsteem saab kasutada.
- Commit Charge: See näitab kogu virtuaalset mälu mis on 'käesolevas sessioonis aktuaalselt' kasutuses ((st virtuaalmälu = pagefile + füüsiline mälu (RAM)).
- Commit Peak (Peak Commit Charge): See on täpselt sama, mis ka eelmine (st "Commit Charge"), aga siin mõõdetakse sellise mälu kasutamist teatud ajaperioodil.
- Hardware Reserved (halli värvi) Seda mälu kasutatakse BIOS riistvara draiverie, eriti videoadapteri/videokaardi jaoks. Seda mälu ei saa kasutada protsesside või süsteemifunktsioonide tarbeks.
- Modified (roosat värvi) See on mälu, mida võib rakendada teiste programmide jaoks, aga enne tema kasutamist tuleb ta saata saalefaili (page file).
- Working Set: See on mälu hulk, mida kasutatakse momendil antud protsessi jaoks kokku.

* Private Working Set on see mälu, mida kasutatakse ainult antud protsessi jaoks ja mis ei ole teistele programmidele kättesaadav;
* Shareable Working Set seda mälu võib ka mujal kasutada juhul kui füüsilist mälu hakkab väheseks jääma.



✓ ✓ Sellest Resource Monitor instrumendist on rohkem juttu seal.



Performance Monitor ja mälu kasutamine (Win 7 ja kõrgemad):

See on väga hea instrument ja et teda käivitada, tipi Search kasti sõna perfmon ja vajuta ENTER. Et teda kasutada, pead Sa looma omaenda maitse järgi välimusega akna lisades sinna vajalikud "loendurid" (counters), mis hakkavadki siis jälgima Sinu süsteemi ressursside kasutamist. Neid loendureid on väga palju ja ainuüksi mälu jaoks on neid tervelt 35 või rohkem tükki - meie jaoks on siin olulised Committed Bytes ja Commit Limit loendurid. Et lisada vajalikke loendureid, kliki algul akna vasemas paanis Performance Monitor harule, siis kliki üleval tööriistaribal rohelisele ristiga Add nupule ja vali vajaliku kategooria alt sobivad loendurid.
Et lisada mälu loendureid, vali pikast nimekirjast Memory kategooria, seejärel vali vajalik loendur välja, näiteks Committed Bytes ja kliki all Add >> nupule. Siis vali uus loendur, näiteks Commit Limit ja kliki all jälle nupule Add>> jne. Kui kõik sai välja valitud, siis kliki all nupule OK.

All on Performance Monitor'i avaaken, kliki seal vasemas paanis Performance Monitor harule:

Avaaken


Seejärel kliki üleval tööriistaribal rohelisele ristiga Add nupule ja vali Memory kategooria alt Committed Bytes ning Commit Limit loendurid nii nagu eelpool sellest juttu oli.
Nüüd võrdle nende kahe loenduri graafikat ja juhul kui see Committed Bytes graafika (rohelist värvi) ületab pidevalt Commit Limit graafikat (punast värvi), siis tuleb Sul suurendada oma page file mahtu (edaspidi tuleb sellest juttu) või osta juurde füüsilist mälu või teha seda mõlemat. Ühesõnaga 'committed bytes' mälumaht ei tohi ületada 'commit limit' mälumahtu.


Märkus: Graafika kuvamise viisi saad muuta ülevalt tööriistariba vasemalt kolmanda "Change graph type" nupust avaneva rippmenüü kaudu, vaikimisi kuvatakse need näidud joongraafikana - pilt. Kui Sa valid sealt rippmenüüst aga "Report" kuvamise, siis saad parema ülevaate näiteks sellest et kui palju need Committed Bytes ja Commit Limit loendurid tegelikult näitavad.


Mälu peab ka kiirem olema, DDR (double data rate) mälukiibid on juba vananenud, seega peaks masin sisaldama kas DDR2 või DDR3 või DDR4 (RAM) mälukiipe ja mälu juurdeostmisel vaata, et Sa vale tüüpi mälu ei osta.
Kui Sa ei tea oma masinasse paigaldatud mälutüüpi, siis mine tema kodulehele ja vaata sealt. Või veelgi parem, lae alla näiteks üks neist süsteemiinfo hankimise programmidest:

* HWiNFO

* Speccy


Et oma masina füüsilise mälu piiranguprobleemi igaveseks lahendada, selleks võid endale installeerida või osta ka hoopis Windowsi mingi 64-bit versiooni... Mis on Windows 32-bit (x86) ja Windows 64-bit (x64) versioonid ja nende erinevused ning eelised, sellest loe sealt! (Alates kusagil 2013. a. peaks poodides pakutama juba põhiliselt ainult 64-bit Windowsiga kompuutreid.)

Sellest Performance Monitor vahendist on rohkem juttu seal.



Process Explorer ja mälu kasutamine (kõik Windowsid):

1) Lae ta alla sealt.
2) Nüüd käivita kõik oma need programmid, mida Sa kõige sagedamini ühel- ja samal ajal kasutad - tööta nendega natuke.
3) Käivita Process Explorer (ta ei vaja installeerimist vaid esimesel käivitamisel pead olema litsentsiga nõus).
4) Seejärel vali menüüribalt View -> System Information... ja ava Memory vaheleht.
5) Nüüd vaata Peak/Limit rida - see ongi Sinu Commit Peak, mida Sa Task Manager'i aknas ei näe. Antud juhul on see % siin üsna hea ja kui Sinul näidatakse seda protsenti liiga suurena, siis on aeg oma füüsilise või virtuaalmäluga midagi ette võtta...:

Peak Limit näit


Märkused:Tuletan veelkord meelde:

- Commit Limit: Windows 7 puhul on 'Commit Limit' KOGU mälu summa, st Commit Limit = RAM + Page File (ümmarguselt). Näiteks kui Sul 4GB RAM ja 4GB pagefile, siis on Sinu Commit Limit 8GB (ümmarguselt). See on mälu maksimaalne maht, mida Sinu operatsioonisüsteem saab kasutada.
- Commit Charge: See näitab kogu virtuaalset mälu mis on 'käesolevas sessioonis aktuaalselt' kasutuses ((st virtuaalmälu = pagefile + füüsiline mälu (RAM)).
- Commit Peak (Peak Commit Charge): See on täpselt sama, mis ka eelmine (st "Commit Charge"), aga siin mõõdetakse sellise mälu kasutamist teatud ajaperioodil.

Kõige parem oleks enne sellist testi teha ka kompuutri restart.


Etteotsa




Veendu, et Sul oleks piisavalt virtuaalmälu (Virtual memory) ja et ta oleks õieti konfigureeritud:


Virtuaalmälu (Virtual memory):


Virtuaalmälu juhtimine Windows 7's ja kõrgemas sarnaneb Windows XP's ning Windows Vistas tehtavaga, ainsaks erinevuseks on see et alates Vistast hakati kasutama Superfetch tehnoloogiat ja indekseerimist. Kuid virtuaalmälu juhtimine erineb tunduvalt tema eelmistest Windows 95/98/SE/ME versioonidest.
Kui Sul on piisavalt füüsilist mälu, siis on väga hea, aga Windows ei ole loodud ainuüksi selle füüsilise mälu kasutamiseks, ükskõik kui palju teda ka on. Lisaks sellele füüsilisele mälule tuleb siin mängu veel ka üks varjatud fail...

Kas teda kutsutakse: Pagefile, Page File, Paging File või Swap File?

Vastus: Kõik need eeltoodud mõisted on õiged. Windowsis kutsutakse seda varjatud faili pagefile.sys. Microsoft dokumentatsioon kasutab tavaliselt sõnu "pagefile", "paging file" ja "page file".
Sellise mäluga seotud aktsiooni kutsutakse "paging". Linux kasutab terminit "swap file".



Lisaks füüsilisele mälule, mida kasutatakse programmide ja andmete hoidmiseks, loob Windows kõvakettale ühe varjatud faili ning kasutab teda füüsilisest mälust andmelehtede väljavõtmiseks, juhul kui seda vaja on. See varjatud fail, nn "pagfile.sys" (vanemates Windowsites oli ta ka "swap file", eesti keeles kutsutakse teda saalefailiks) tegutseb kui füüsilise/põhimälu laiendus (täiendus), st kui virtuaalmälu. Virtuaalmälu luuakse nn Pagefile (Page file; Paging File; saalefail) abil ja seda pagefile'i tulebki meil seadistada. Seega, sõltumata Sinu kompuutris olevast füüsilise mälu (RAM) mahust, omab Windowsi virtuaalmälu seadistamine väga suurt tähtsust ja seda just jõudluse suurendamiseks.

Windowsi installeerimisel luuakse see 'pagefile' (saalefail) selle kõvaketta juurkausta, kus asub ka Windows ise (tavalislet C: ketta juurkausta). Page file suurus sõltub Sinu süsteemis olevast füüsilise mälu mahust. Kui Sa avad Computer (My Comuter) akna ja teed 2x kliki C: draivil, siis Sa seda pagefile.sys faili ei näe, sest ta on süsteemifail ja varjatud.

32-bit (x86) süsteemides on saalefaili vaikimisi miinimumsuuruseks (Initial size) kogu füüsilise mälu (RAM) maht korrutatud 1,5-ga ja seda sel juhul kui Sinu arvutis on füüsilist mälu vähem kui 1 GB (st pagefile = füüsiline mälu x 1,5).
Kui Sinu kompuutris on füüsilist mälu 1 või rohkem gigabaiti, siis on saalefaili vaikimisi miinimumsuuruseks (Initial size) see suurus, mis võrdub Sinu füüsilise mälu mahuga + 300 MB (st pagefile = füüsilise mälu kogumaht + 300 MB) - see käib siis tänapäeva kompuutrite kohta, sest alla 2 GB mäluga arvuteid enam vist ei müüdagi.

Pagefile vaikimisi maksimumsuuruseks (Maximum size) on aga füüsilise mälu maht korrutatud kolmega (st pagefile = 3 x füüsilist mälu). Näiteks Windows 7 süsteemides võib pagefile maksimumsuureseks määrata isegi kuni 16 TB.

Sa võid seda pagefile'i näha Windows Explorer'i aknas siis kui Sa oled ta konfigureerinud nii et seal saaks näha varjatuid ja süsteemifaile; otsi sel juhul oma süsteemiketta juurkaustast (tavaliselt C:\ kaustast) faili nimega pagefile.sys.

Juhul kui Sinu süsteem muutub aeglaseks ja Sul hakkab virtuaalmälust puudu tulema ning Sa saad mingeid teateid selle kohta, et süsteemis ei jätku virtuaalmälu (umbes taolised teated: "...virtual memory is low" või midagi taolist), siis tuleb Sul selle virtuaalmälu mahtu suurendada. All ongi ära toodud üks taoline hoiatusaken, mis teatab, et antud programmi (siin siis virtuaalmasina) käivitamiseks ei jätku süsteemi ressursse või mälu:

Teatab, et ressursse ei jätku...


Et näha ja muuta oma süsteemi käesolevat virtuaalmälu konfiguratsiooni, teeme nii:

- Tee Computer ikoonil paremklõps ja vali käsk Properties;
- Klõpsa vasemas paanis lingile Advanced system settings;
- Uues dialoogiaknas on sakk/vahekaart/lipik Advanced juba avatud, klõpsa seal oblastis Performance nupule Settings...;
- Ava sakk Advanced ja klõpsa nupule Change...


või siis teine moodus:

- Kliki Start, siis Control Panel;
- Kui Sul on Category vaade, siis kliki lingile System and Security;
- Seejärel kategoorialingile System;
- Ja siis vasemas paanis lingile Advanced system settings;
- Uues dialoogiaknas on sakk/vahekaart Advanced juba avatud, klõpsa seal oblastis Performance nupule Settings...;
- Ava sakk Advanced ja klõpsa nupule Change...


või kolmas meetod (näiteks Windows 10 süsteemis):

- Sisesta Search otsingukasti sõna performance ja vajuta ENTER;
- Ava Advanced vahekaart ja kliki seal "Virtual memory" sektsioonis Change... nupule:

Change...


Allpool on toodud siis multiboot masina, mille füüsilise mälu (RAM) mahuks on 4 GB, Virtual Memory dialoogiaken, kus on kehtestatud vaikimisi seadistused (st Windows reguleerib ise pagefile suurust):

Vaikimisi 'pagefile'

Mida see ülemine pilt tähendab:

Antud multiboot kompuutris on üksainus kõvaketas (väline kõvaketas on momendil välja lülitatud). Sellel kõvakettal on mitu partitsiooni (C: [Windows 7], D: [OS ehk Windows Vista], E: [Win7-Proovimiseks ehk Windows 7 Home Premium], F: [Backup_Movies], üks taastamispartitsioon G: [RECOVERY] ja USB pesas on USB mälupulk - I:).
Vaikimisi loob Windows Vista üheainsa pagefile ja määrab ka tema suuruse ning nagu ülemisest pildist näha on, soovitatakse (Recommended) seal 4 GB füüsilise mälu olemasolul virtuaalmälu suuruseks 4603 MB, mis on ka täiesti piisav. See pagefile loodi C: kettale ja las ta jääbki sinna. Kuna siin juhib süsteem ise virtuaalmälu loomist (aktiveeritud on raadionupp System managed size ja linnuke on ruudus "Automatically manage paging file size for all drives"), siis määrabki ta vajaduse korral pagefile soovitatavaks suuruseks selle 4603 MB'i.
Akna allääres olev Currently allocated number näitab, et kui suur on momendil määratud pagefile maht. Kui Sinu süsteemis hakkab mälu väheseks jääma (nt mängid mingit võimsat mängu), siis võib Windows seda arvu suurendada. Kui süsteem vajab jälle vähem mälu, siis viikase see virtuaalmälu maht tagasi tema originaalsuurusesse. See kõik toimub automaatselt ilma et Sina peaksid ise midagi tegema, sel juhul kui Sa jätad linnukese Automatically manage paging file size for all drives kontrollruutu.

Ja teine näide Windows 10 kompuutrist, kus on kaks füüsilist ketast: SSD ketas (C:), kuhu on installitud siis Win 10 ja teine tavaline kõvaketas (D:). Antud masin omab 32 GB füüsilist mälu (RAM). Siin ei ole vaja midagi muuta, sest antud kompuutris on seda füüsilist mälu ülearugi...:

Ja teine näide Windows 10 kompuutrist...


Kui Sa aga ei soovi, et Windows juhib ise seda virtuaalmälu loomist, siis on Sul võimalus:

 

Millisele füüsilisele kettale või siis millisesse ketta oblastisse/jaotusse (partitsiooni) me selle pagefile loome, see sõltub meie kompuutri füüsiliste ketaste arvust (sageli on neid üksainus) ja sellel kettal olevatest partitsioonide hulgast. Tuleb järgida järgmisi reegleid:

 


Juhul, kui kompuuter omab vähe füüsilist mälu ja ta töötab aeglaselt, siis korrigeeri oma virtuaalmälu:

Enne, kui me hakkame aga muutma oma virtuaalmälu, tuleb meil olemasolev puhtaks teha. Selleks tuleb meil algul valida raadionupp No paging file ja klõpsata nupule Set ning seejärel teha kompuutri ümberlaadimine. (Sellest tuleb allpool täpsem selgitus.) Antud tegevusega me saavutame seda, et sellega me kõrvaldame Pagefile potentsiaalsed kahjustused ja see uus mälufail paigutatakse meie kõvaketta mittefragmenteeritud oblastisse. Seejärel tuleme siiasamasse aknasse tagasi, et luua uus pagefile.

Et luua nüüd uut või siis muuta oma olemasoleva 'pagefile' suurust, teeme järgmist:

- Koristame linnukese ruudust Automatically manage paging file size for all drives;
- Siis valime ülevalt Drive [Volume Label] alt ketta (partitsiooni), kuhu see loodav pagefile pannakse;
- Klõpsame Custom size ja tipime vajalikud suurused (allpool selgitan, et millised suurused) tekstikastidesse Initial size (MB) ja Maximum size (MB);
- Lõpuks klõpsame nupule Set ja siis OK.

Millisele kettale või tema partitsiooni me selle loodava pagefile laseme paigutada, sellest oli juba eelpool juttu, aga millise suurusega see meie pagefile peaks olema, selle kohta toon kohe allpool vastavad suurused, et millised nad võiksid olla.
Teatavasti koosneb virtuaalmälu page file ja meie kompuutris oleva füüsilise mälu (RAM) kogusummast ((st virtuaalmälu = paging file + füüsiline mälu (RAM)).

Endi pagefile suuruseks võiksime näiteks määrata suuruse, mille me saame järgmiste arvutuste alusel:
Juhul, kui Sul on oma kõvakettal väga vähe vaba ruumi, siis võid sinna ülemisse tekstilahtrisse "Initial size (MB)" sisestada ka suuruse, mis on ära toodud akna allosas real Minimum allowed—vaata alumist pilti.

Nagu alltoodud pildist on näha, tõin ma siin näiteks ühe vanema kompuutri, milles oli 512 MB (RAM) füüsilist mälu ja selle arvuti pagefile suurust oli suurendatud kuni 2048 MB'ni. Antud kompuutris oli üksainus kõvaketas, millesse oli loodud mitu partitsiooni, loomulikult tuli siin see pagefile panna C: partitsiooni:

pagefile suurus

Järgmisel pildil on aga pagefile suurus määratud 4 GB füüsilise mäluga kompuutrile. Aga kuna siin on tegemist Windows 7 Ultimate 32-bit (x86) versiooniga, siis on taolistel süsteemidel mälu kasutamise piirmääraks 4GB-i, rohkem ei ole mõtet seda füüsilist mälu juurde lisada. Peale selle ei suuda Windows 7 kasutada füüsilist mälu rohkem kui 3 kuni 3,5 GB-i - pilt.




Mida veel võiks teada (saalefaili uuendamine ja multibuut masina ühise saalefaili kasutamine):


Märkus: Kes tuli siia veebilehele mujalt, see saab 'pagefile' (saalefaili) kohta täpsemat infot siitsamast eelpoolt.


I. Kui Sinu süsteemi virtuaalmäluga on midagi korrast ära kuigi kõik saalefaili (pagefile) seaded oleksid nagu õiged:

Siin võib põhjus olla selles, et pagefile on kas rikutud või siis on ta ülearu fragmenteeritud ja ta tuleks asendada uue korras saalefailiga; tee järgmist:

1) Tee Computer ikoonil paremklõps ja vali käsk Properties.


Märkus: Windows 10 süsteemis tee selleks näiteks järgmist:

* tee Start nupul paremklikk ja vali süsteemikäskude menüüst System kiirkorraldus/otsetee - pilt;

* seejärel keri seal Settings äpis allapoole ja kliki parempoolses paanis System info lingile (pilt);

* kliki vasemas paanis Advanced system settings lingile;

* kliki üleval 'Performance' sektsioonis nupule Settings... ja ava seejärel Advanced sakk/vaheleht. Lõpuks kliki 'Virtual memory' sektsioonis nupule Change....


2) Korista linnuke ruudust Automatically manage paging file size for all drives - pilt.
3) Veendu, et üleval Drive [Volume Label] sektsioonis oleks märgistatud C: partitsioon, st see partitsioon, mis sisaldabki seda saalefaili.
4) Aktiveeri raadionupp No paging file ja kliki kõrval nupule Set. Seejärel kliki ilmuvas teateaknas OK ja siis dialoogiaknas all nupule OK.
5) Tee kompuutri restart.
6) Ava uuesti seesama Virtual Memory dialoogiaken, märgista üleval Drive [Volume Label] sektsionis C: draiv ja pane linnuke ruutu Automatically manage paging file size for all drives. (Sa võid selle asemel aktiveerida ka raadionupu Custom size ning sisestada vajalikud suurused lahtritesse Initial size ja Maximum size.)
6) Kliki OK ja tee uus kompuutri restart.

!!! Seda moodust võib aeg-ajalt kasutada ka niisama - tuleb alati kasuks, sest aja jooksul see pagefile fragmenteerub nii või naa. Seega kustuta ta ise aeg-ajalt ja loos uus saalefail.



II. Kui Sul on 'multi-boot' masin mitme partitsiooniga ja kuhu erinevatesse partitsioonidesse on installeeritud erinevad operatsioonisüsteemid:

See saalefail ehk pagefile.sys hõivab üsna palju kõvaketta ruumi - kusagil alates 1 GB kuni 4 GB ja rohkemgi sõltuvalt sellest et kui palju Sinu kompuutris on füüsilist mälu. Kui Sul on loodud mitu partitsiooni ja installeeritud mitu operatsioonisüsteemi, siis luuakse nende igaühe jaoks ka eraldi saalefail, see aga hõivab kokku üsna palju kõvaketta ruumi. See kehtib ka virtuaalmasinate kohta, kus iga virtuaalne ketas omab eraldi saalefaili.
Et seda olukorda vältida ja hoida kokku ketta ruumi võib teha nii et kõik installeeritud operatsioonisüsteemid (õigemini partitsioonid kuhu nad on installeeritud) kasutaksid ühte- ja sama saalefaili.

Et kasutada ühteainsat pagefile'i kõikide installeeritud Windowsite jaoks, tee järgmist:

1) Otsusta, et millisesse partitsiooni Sa selle ühiselt kasutatava 'pagefile' jätad. Näiteks kui Sul on C: partitsiooni installeeritud Windows Vista ja teise D: partitsiooni aga Windows 7, et teda katsetada ning proovida, siis võid selle ühiskasutatava saalefaili jättagi sinna C: partitsiooni.
2) Kui Sa oled ära otsustanud selle et kuhu partitsiooni Sa paigutad ühiselt kasutatava pagefile.sys faili, siis peab see partitsioon olema nähtav ka kõikides teistes operatsioonisüsteemides. See tähendab seda et kui Sa teed kompuutri restardi ja sisened mingisse muusse opsüsteemi ning avad Computer (My Computer) akna, siis pead seal nägema ka selle draivi kettatähist, kuhu Sa kavatsed selle ühiselt kasutatava saalefaili jätta (antud näite kohaselt siis C: partitsiooni).
3) Tee paremklõps Computer ikoonil ja vali käsk Properties. Siis kliki vasemas paanis lingile Advanced system settings (Windows XP puhul ava Advanced sakk). Kliki üleval 'Performance' sektsioonis nupule Settings ja ava seejärel Advanced sakk/vaheleht. 'Virtual memory' sektsioonis kliki nupule Change.
4) Korista linnuke ruudust Automatically manage paging file size for all drives - pilt.
5) Nüüd märgista üleval Drive [Volume Label] sektsioonis järjest kõik draivid/partitsioonid, millede jaoks Sa ei taha saalefaili jätta, aktiveeri No paging file raadionupp ja kliki nupule Set, et likvideerida antud draivi jaoks saalefail - tema taha peab ilmuma None kiri.
Aga selle draivi/partitsiooni jaoks, mis peab sisaldama seda ühiskasutatavat saalefaili (selles näites siis C:), aktiveeri raadionupp Custom size ja sisesta lahtritesse Initial size ning Maximum size vajalikud suurused või siis vali raadionupp System managed size ja kliki nupule Set.
6) Kliki OK ja OK.
7) Korda nüüd sedasama protsessi kõikide ülejäänud installeeritud operatsioonisüsteemide jaoks, st tee kompuutri restart ja logi end sisse järgmisse opsüsteemi ning korda eeltoodud tegevust - loo saalefail ainult selle draivi jaoks, mille Sa määrasid eelnevalt tema jaoks (antud näite kohaselt siis C: draivi jaoks) ja keela teistele pagefile loomine.


!!! Kuid siin pead tähele panema seda et eri partitsioonidesse installeeritud Windowsid omistavad oma partitsioonile erinevad kettatähised. Näiteks kui vaatame antud näidet, siis oli meil Vista installeeritud C: partitsiooni ja kui Sa logid nüüd end teise Windows 7 süsteemi ning kui Sa avad Computer akna, siis näed, et ka tema draivi tähiseks on pandud seesama C: täht (Vista süsteemis oli Windows 7 tähiseks aga E: täht), aga Vista enda kettatähiseks on siin hoopis D: täht - pilt.

Seega pead Sa selles Virtual Memory dialoogiaknas lubama 'pagefile' ainult D: partitsioonile ja kõikidele ülejäänutele (k. a. C: draiv) selle keelama - pilt.


8) Kui valmis, siis eksisteerib see pagefile.sys fail, mis on vaikimisi varjatud, selles partisioonis, millele Sa tema lubamise ära keelasid, ikkagi veel edasi ja Sa pead ta nüüd ise käsitsi kustutama.
Et neid süsteemi poolt kaitstud faile (sh ka pagefile.sys faili) näha, tee järgmist:

- Ava Windows Explorer (st suvaline kaustaaken) ja kliki üleval tööriistariba vasemas otsas asuvale Organize nupule;
- Vali avanevast rippmenüüst Folder and search options käsk;
- Avada sakk (vahekaart) View;
- Koristada linnuke ruudust 'Hide protected operating system files' ja klõpsa ilmuvas hoiatusaknas Yes;
- Kliki dilaloogiaknas nupule Apply ja OK.

Nüüd ava selle partitsiooni juurkaust, kust Sa tahad selle üleliigse ja keelatud saalefaili ära kustutada (antud näite kohaselt siis, olles Windows 7 opsüsteemis, avame C:\ kausta) ja kustuta sealt pagefile.sys fail.

Kui oled selle varjatud pagefile.sys faili kustutanud, siis ava see eeltoodud Folder Options dialoogiaken uuesti ja pane linnuke Hide protected operating system files ruutu jälle tagasi.



Partitsioonidest ja nende loomisest Windowsis loe siit! (Too on küll Vista veebileht, aga see õpetus sobib ka uuematele Windowsitele.)


!!! Kuid mingit optimaalset varianti selle 'pagefile' suuruse määramiseks ei ole ja kui Sul on ikkagi kaasaegne kompuuter ning mäluga kõik korras, siis ei maksa selle 'pagefile' suuruse muutmisega kiirustada vaid las süsteem ise reguleerib teda (olgu sel juhul linnuke ruudus Automatically manage paging file size for all drives ja aktiveeritud parameeter System managed size) ja kogu lugu.
Seda 'pagefie' tuleks siis suurendada, kui Sul tõesti jääb mälust väheks ja kui Sa ei jõua füüsilist mälu juurde osta.
Oma süsteemi mälu kasutamisest (sh ka pagefile) saad kõige kiirema ülevaate Task Manger'i vahelehelt Performance ja sealolev info aitab Sul ka otsustada, et kas Sul on vaja muretseda juurde füüsilist mälu või siis suurendada oma saalefaili mahtu, sellest oli eelpool juba juttu - seal.




Page File kohta käiv valeinfo:

Üks enamlevinum valearvamus on seotud pagefile'iga (saalefailiga, swap failiga), mis aitab luua virtuaalmälu, et tõsta kompuutri jõudlust (temast oli juba eespool juttu). Tema kohta on laialt levinud järgmised valearvamused:

 

Miks Windows on hõivanud kogu minu operatiivmälu (RAM—füüsiline mälu)?

Kui Sa töötad Windows 7-ga (või Vistaga), siis tahad Sa kindlasti uurida aeg-ajalt, et kui palju ta kasutab Sinu protsessorit ja füüsilist mälu (RAM). Kõige kiiremaks teeks seda teada saada on avada Windows Task Manager, tee selleks ekraani allosas tegumirea tühjal kohal paremklõps ja vali kontekstmenüüst käsk Start Task Manager ja seejärel ava tema Performance tab (lipik/leht).

Märkus: Kui Sul ei ole tegumireal vaba ruumi kuhu klikkida, siis vajuta Ctrl + Alt + Delete ja vali uues ekraanis nupp/link Start Task Manager.

All on toodud ära Windows Vista Task Manger aken ja tema leht Performance:

Task Manager ja Performance

Nüüd vaata sellel avatud "Performance" (Jõudlus) vahelehel oblastit Physical Memory (MB) ja Sa näed oma suureks üllatuseks, et kas kogu või siis peaaegu terve Sinu füüsiline mälu on kasutusel kuigi Sul on momendil käivitatud ainult paar programmi. Kui Sa vaatad antud akna allaribale, siis näed Sa, et ka protsessor kasutab kas väga vähe või siis ei kasuta üldse ressursse. Ülemiselt pildilt on näha, et vaba (Free) mälu on ainult 8 MB ja et protsessor kasutab sel ajal 0% (CPU Usage: 0%).
Kuhu see mälu siis ikkagi kadunud on? Windows XP ei õginud nii palju mälu ja kui Windows XP-s sai kontrollitud sedasama lehte, siis kuvati seal alati suure hulga vaba mälu olemasolu. Kas see näitab seda, et Windows XP kasutas mälu paremini? Vastus on lihtne—ei. See näitab hoopis seda, et just Windows XP kasutas ligipääsetavaid vabu ressursse ebaefektiivselt kulutades neid tühjalt...
See on seepärast nii et vaba mälu tuleb kasutada kui cache-mälu (vahemälu), st vaba operatiivmälu (RAM) tuleb suunata cache mällu. Juhul kui sellist cache mälu on väga vähe, siis näitab see seda et seadmed ei ole korras.
Alates Windows Vistast kasutatakse nn SuperFetch-tehnoloogiat, et juhtida opertiivmälu tööd efektiivsemalt. Windows SuperFets jälgib neid programme milledega Sa momendil töötad ja mida Sa kõige rohkem kasutad ning ta omistab neile vastavad prioriteedid. Ta laeb kõige sagedamini kasutatavad programmid ja andmed sinnasamasse cache mällu, et neid saaks sealt jälle kiiresti kätte ning seejärel rakendama hakata. Sel ajal kui kompuuter on mitteaktiivne, kasutab SuperFets cache mälu süsteemi taustaülessannete täitmiseks. Kui taustaülessanded on teostatud, siis täidetakse antud cahe mälu jälle nende Sinu programmide/andmetega, milledega Sa töötasid kuni sinnamaani mil neid taustaülessandeid täideti.
Kui Sa vaatad veelkord seda ülemist pilti, siis Sa näed, et oblastis Physical Memory (MB) real Cached on toodud arv 1342 MB, mis näitab, et antud kompuutris kasutatakse mälu vägagi efektiivselt, sest vaba kasutamata mälu on ainult 8 MB.

Järgmine pilt näitab aga Windows 7 sama Performance lehte, siin omab kompuuter 4 GB füüsilist mälu ja käivitatud on mitu programmi - kliki pisipildile, et teda suurendada:

Windows 7 Perfomance leht


Allpool tulevad aga pildid sellest füüsilise mälu kasutamisest Windows 10 süsteemis. Avatud on Task Manager'i "Performance" vahekaart ja vasemal paanis on märgistatud "Memory" kategooria. Antud masinas on seda füüsilist mälu kokku 32 GB. Kompuutris on füüsilise mälu jaoks kokku neli siini/slotti/pesa, milledest kaks on juba kasutusel ("Slots used: 2 of 4"):

Avatud on Task Manager'i "Performance" vahekaart ja vasemal paanis on märgistatud "Memory" kategooria


Kui Sa märgistasid siina vasemal Memory (mälu) kategooria, siis kuvatakse paremapoolses paanis järgmised andmed (vaata ülemist pilti):

* Memory: Sinu masinas oleva füüsilise mälu (RAM) kogumaht, antud juhl siis 32 GB.
* In use (Compressed): Antud momendil kasutatava mälu kogumaht, antud juhul siis 10,4 GB. Ühesõnaga ta näitab, et kui palju on Sinu mälu momendil kasutuses (Windowsi tuuma, jooksvate protsesside või muude seadmete draiverite kasutuses olev mälu). See number on kõige olulisem ja kui Sa näed, et see number on pidevalt väga suur (arvestades Sinu füüsilise mäluga), siis tuleks füüsilist mälu juurde osta või midagi muud ette võtta.
* Available: Veel vaba kättesaadava mälu kogumaht (siin 21,3 GB). See mälu (sh standby ja free memory) on vajadusel protsesside, draiverite ja opsüsteemi jaoks koheselt kättesaadav - mida suurem see arv on, seda parem.
* Committed: Momendil kasutatava pagefile ehk saalefaili maht / muutumatu virtuaalmälu maht - siin 12,5/36,7 GB. Murdarvu esimene pool (kaldjoone ees) näitab momendil kasutatava 'pagefile' (saalefaili) mahtu ja see arv muutub pidevalt vastavalt Sinu jooksvale tööle (käivitad/sulged programme jne...). Murdarvu tagumine pool näitab aga virtuaalmälu mahtu ja see arv ei muutu ((virtuaalmälu = pagefile + füüsiline mälu (RAM)). Virtuaalmälu on siis kogu kättesaadava mälu maht, mida võib kasutada kõikide protsesside jaoks ja antud näites on selleks virtuaalmälu suuruseks 5,3 GB.
* Cached: Vahemälus asuv veel vaba puhverdatud mälu - siin 12,4 GB. See mälu (sh standby ja modified memory) sisaldab andmeid ja programmikoode, mis olid antud sessioonis saadetud mällu kuid mida rohkem ei kasutata. Ühesõnaga kui Sa tegelesid mingite programmide ja andmetega, siis saadeti nad sinna cached mällu, et Sa saaksid nad sealt kiiremini kätte. Kui Sa aga lõpetasid antud programmide ja andmetega töö, siis jäid nad ikkagi sinna mällu ning kui vaja, siis viskab Windows need sealt välja ja asendab nad uute andmete või programmikoodidega.

* Paged pool ja Non-paged pool - Windowsi enda poolt kasutatav mälu: Paged pool ja Nonpaged pool on kaks fundamentaalset tuuma ressurssi, mis põhinevad süsteemi kahele põhilisele ressursile - füüsilisele mälule ja virtuaalsele mälule. Paged pool ja Nonpaged pool on mäluressurssideks, mida operatsioonisüsteem ja seadmete draiverid kasutavad oma andmestruktuuride hoidmiseks. Pool Manager töötab tuuma režiimis, kasutades süsteemi virtuaalse aadressiruumi regioone.

Nonpaged Pool limiit 32-bit Windowsite puhul (alates Vistast): See baseerub füüsilise mälu mahule ja ta on kas natuke rohkem kui 75% füüsilisest mälust (või siis 2 GB, mis on 32-bit Windowsite aadressiruumi vaikimisi suuruseks).
Nonpaged Pool limiit 64-bit Windowsite puhul (alates Vistast): See on maksimaalselt 75% füüsilisest mälust, aga ta võib ulatuda kuni 128 GB (selle 2 GB asemel).

Nonpaged Pool on reserveeritud koodi ja andmete jaoks ning ta asub alaliselt füüsilises mälus - teda ei saalita sealt kunagi välja. Kui see non-paged pool suurus on järsult kasvanud (ta ei tohi olla rohkem kui mõnisada MB), siis tekivad kohe mäluprobleemid, näiteks võivad selle põhjustada mingi seadme draiverid.

Windows organiseerib mälu (füüsilise ja virtuaalse) nn andmelehtede (pages) sisse. Iga page on fikseeritud suurusega (tavaliselt 4 KB). Paged mälu võib vajaduse korral saata saalefaili, et teenindada mingit programmi. Nonpaged mälu peab jääma kogu ajaks füüsilisse mällu.

*
Hardware reserved mälu (48,9 MB) - Seda mälu kasutatakse BIOS'i, süsteemi emaplaadi, PCI Bus, PCI Express (sh sildade) ja mõnede välisseadmete draiverite jaoks. Seda mälu ei saa kasutada protsesside või süsteemifunktsioonide tarbeks - st antud mälule Windows ligi ei saa. Selle mälu maht EI TOHI suur olla ja võib olla maksimaalselt kusagil saja kuni paarisaja MB ümber (mõningatel juhtudel ka kuni 1 GB või natuke rohkem). Kui seda mälu on väga palju, siis proovi järgmist: Uuenda oma BIOS'i (kui saad). Muuda BIOS sätteid: otsi seal menüüpunkte "Advanced", "Advanced Chipset", "Advanced Features" või teisi sarnase nimega menüüpunkte ja muuda näiteks RAM > Recommended Video Memory suurust (2GB > 256MB, 4GB > 512MB, 8GB või rohkem > 1024MB või rohkem). Uuenda oma riistvara draivereid. Vajuta Win+Run klahvikombinatsiooni, sisesta Run dialoogiaknasse msconfig ja vajuta ENTER; ava "Boot" vaheleht ja kliki seal Advanced options... nupule ning veendu, et uues aknas EI OLEKS kõige ülemistes kahes ruudukeses linnukesi. Et näha ka seda et milline riistvara antud mälu kasutab, st millise riistvara jaoks seda füüsilist aadressiruumi reserveeritakse, tee järgmist: vajuta Win+Run klahvikombinatsiooni, sisesta Run dialoogiaknasse devmgmt.msc ja vajuta ENTER; vali menüü View > Resources by connection ja laienda Memory haru.

Kui Sa ostsid lisamälu juurde, siis veendu, et ostsid oma emaplaadi jaoks ikka õiget tüüpi mälu ja et kas ta sai ikka õieti emaplaadi slottidesse torgatud. (PS! Näiteks kui videokaart on emaplaati integreeritud, siis võib selle videokaardi enda mälu hõivata füüsilise aadressiruumi esimesed blokid ja ka see vähendab kasutajale ning Windowsile kättesaadavat füüsilist mälu ja selle "Hardware Reserved" mälu suurus kasvab....)

* Peale selle tuuakse siin ära ka mälu kiirus (Speed); mitu mälu slotti ehk pesa on emaplaadil kasutusele võetud (Slots used: 2 of 4), siin on seega ainult kaks slotti hõivatud ja kaks on mälu lisamiseks veel vabad; ka kuvatakse seal mälu Form factor (siin DIMM).


Vaata edasi järgmist alumist pilti: Ülemises "Memory usage" graafikas näed siis seda et kui palju mälu kokku antud momendil kasutuses on. Kui Sa osutad selles alumises "Memory composition" graafikas mingit oblastit, siis kuvatakse selle kohta juba täpsem info (antud juhul osutati hiirekursoriga siin seda kõige vasempoolsemat oblastit):

Memory composition


Märkus: Mida see "compressed memory..." (kokkupakitud mälu) tähendab? Ühesõnaga, mida see kokkusurutud või kokkupakitud mälu tähendab, mida kuvatakse siin mälu kategooria lehel nii selle "In use (Compressed)" oblastis kui ka siis kui Sa osutad hiirekursoriga selle "Memory composition" graafika kõige vasempoolsemat sektsiooni? (Vaata ülemist pilti.)

See mälu tihendamine on Windows 10 uus funktsioon. Ka Windows 10 kasutab saalefaili (pagefile), kus osa vajaminevast mälust salvestatakse arvuti füüsilisel kettal asuvasse saalefaili ('pagefile'). Saalefaili kettalt lugemine, kirjutamine või muutmine vähendab aga kompuutri jõudlust ja seega, mida vähem Windows seda vajab, seda parem. Lahendus leiti mälu kompressimisega (kokkupakkimisega) ja nüüd, kui kompuutri mälu hakkab töö käigus täis saama, siis alustatakse mälu vanade lehekülgede kokkupakkimist, et nad hõivaks vähem ruumi. Selle asemel, et neid lehekülgi kõvakettale kirjuatada, pakitakse nad hoopis kokku. Sellega suurendatakse opsüsteemi jaoks kättesaadava füüsilise mälu (RAM) mahtu. Seejärel kui vaja, siis see kokkupakitud mälu dekompressitakse jälle.
Mida kauem Sa kompuutriga töötad, mida rohkem rakendusi Sul töös on, seda rohkem peab Windows seda mälu ka kokku pakkima. Selline mälu kompressimine toimub taustarežiimil ja siis kui rakendused ei tööta. Antud tehnoloogia ei mõjusta vähimalgi määral kompuutri jõudlust, sest ta ei tööta pidevalt taustrežiimil ja ta töötab ainult siis kui rakendused on jõude (ei tööta).


teine oblast


kolmas oblast


neljas oblast


✓ ✓ ✓ Et oma masina füüsilise mälu piiranguprobleemi igaveseks lahendada, selleks võid endale installeerida või osta ka hoopis Windowsi mingi 64-bit versiooni... Mis on Windows 32-bit (x86) ja Windows 64-bit (x64) versioonid ja nende erinevused ning eelised, sellest loe sealt! (Alates kusagil 2013. a. peaks poodides pakutama juba põhiliselt ainult 64-bit Windowsiga kompuutreid.)

Ühesõnaga käivita oma kõige sagedamini kasutatavad programmid, sh ka brauser (veebilehitseja), seejärel tööta nendega mõnda aega ja uuri siis ülaltoodud Task Manager akna Performance vahelehel ning selle Memory kategooria all neid numbreid. Või veelgi parem, käivita siitsamast "Performance" vahelehe allääres asuva "Open Resource Monitor" lingi kaudu see väga kasulik Resource Monitor vahend.

Lisa: Sellest füüsilisest mälust (RAM) on juttu ka seal.

Etteotsa




Windowsi mälu diagnostika instrument (Memory Diagnostics Tool):


Windows Vista oli esimene Windowsi opsüsteem, kuhu on juba sisseehitatud mälu diagnostika instrument, mis aitab Sul analüüsida Sinu kompuutrisse installeeritud füüsilist mälu (muutmälu, RAM) ootamatute mäluprobleemide ja veendumaks, et kõik on mälu suhtes ikka korras. Seda instrumenti nimetatakse Windows Memory Diagnostics Tool'iks ja teda sai käivitada nii Windows Vista enese seest kui ka väljastpoolt teda. Seesama instrument on olemas ka Windows 7, Windows 8 (8.1) ja Windows 10 süsteemides ning temaga töötamine käib sama moodi.


!!! Kompuutri riistvaraseadmetest väljuvad kõige sagedamini rivist või siis tekitavad tõsiseid veateateid (Stop vigasid & "sinist surmaekraani") just kõvaketas, mälu, videokaart, CD/DVD ROM seade ja ka ülekuumenenud protsessor.



Käivitame selle instrumendi Windows 7 (või kõrgemate Windowsite) kasutajaliidesest:


a/ Kliki nupule Start ja siis Control Panel

b/ Kui Sul on Control Panel'i aknas ikoonide vaade, siis kliki Administrative Tools lingile, aga kui Sul on seal Catgory vaade, siis vali lingid: System and Security > Administrative Tools

c/ Administrative Tools aknas tee 2 x klikk real Windows Memory Diagnostic

Märkus: Alternatiivne ja kiirem variant tema käivitamiseks on: sisesta Search otsingukasti sõna memory ning otsimistulemuste esimeseks elemendiks peaks ilmumagi antud istrument - kliki pisipildile, et teda suurendada - näide Windows 7 süsteemist:

Sisesta sõna 'memory'


d/ Ilmub kahe küsimusega dialoogiaken: Kas Sa tahad kohe praegu teha kompuutri ümberlaadimise ja kontrollida mälu või siis teha seda järgmine kord kui Sa käivitad oma kompuutri - kliki pisipildile, et teda suurendada:

Vali siit parameeter 'Restart now and check for problems (recommended)'


e/ Soovitav on siit valida see 'Restart now and check for problems (recommended)' parameeter


f/ Kui Sa valisid soovitatud parameetri, siis tehakse kompuutri restart ja käivitatakse Memory Diagnostics Tool, mis töötab väljaspool Windows 7't (enne antud parameetri valimist ja kompuutri restarti sulge kõik programmid). Neid testimise tulemusi näed siinsamas testimise käigus selles sinises ekraanipildis ja kui kuni testi lõpuni sirab kiri "No problems have been detected yet.", siis on kõik OK - pilt.


g/ Kui mälu testimine lõpetatakse, siis tehakse kompuutri restart ja testimise tulemused kuvatakse ikooni kaudu, mis ilmub ekraani paremale allaäärde teadeteribale. Kuid kui kõik oli korras ja kui Sul on multiboot masin, siis laetakse Sind pärast restarti sinna opsüsteemi, mis on Sinu esmaseks süsteemiks, st mis on installeeritud C: partitsiooni ja sel juhul ei tarvitse see teatamullike ilmudagi:

testimise tulemus


h/ Vaikimisi tehakse mälu testimine Standard režiimis, aga Sa võid ka põhjalikuma testimise teha. Vajuta selleks seal üle-eelmises sinises ekraanis klahvi F1 ja seepeale avatakse parameetrite aken, kust saab muuta Standard režiimi kas Basic või siis Enhanced režiimiks.



Käivitame mälu testimise Windows Boot Manager (Windowsi käivitushaldur) kaudu:

Seda on vajalik teha siis, kui meil on kompuutrisse installeeritud mitu operatsioonisüsteemi (kõvaketta erinevatesse jaotustesse/partitsioonidesse), nt Windows 7 ja Linux, sel juhul on meil siis nn dual boot või multi boot süsteem.

a/ Käivita kompuuter või tee tema restart

b/ Kui ilmub Vista Boot Manager (Alglaadimise Juhtija) ekraan, siis vajuta TAB klahvi, et jõuda Windows Memory Diagnostics parameetrini

c/ Kui antud parameeter on esile tõstetud, siis vajuta klahvi Enter.


NB! Kui Sul on aga ainult näiteks Windows 7 installeeritud, siis tee järgmist:

* vajuta alglaadimise alguses kohe mitu korda klahvi F8, et jõuda Advanced Boot Options ekraani (pilt);

* seejärel vajutada klahvi ESC, et avataks Windows Boot Manager ekraan (pilt);

* ning lõpuks vajuta TAB klahvi, et märgistada ekraani allääres see Windows Memory Diagnostic vahend ja siis ENTER, et teda käivitada (pilt).

(Sa võid selle mälutestimise instrumendini ka nii jõuda kui vajutad kohe kompuutri alglaadimise esimeses faasis mingit klahvi...)


d/ Seejärel ilmub meile juba tuttav Memory Diagnostics Tool ekraan...



Käivitame selle Memory Diagnostics Tool'i otse Windowsi installeerimise DVD plaadilt (või siis USB mälupulgast):

Sa võid Windows Memory Diagnostic Tool'i ka Internetist alla laadida, siis ta disketile või CD-plaadile panna ning seejärel ta käivitada:

Lae see alla siit!

See utiliit on tasuta ja väga väikse mahuga (640 KB), lae see mtinst.exe fail alla oma töölauale ja siis käivita ta. Algul ilmub EULA aken, kus klõpsa nupule Accept ja siis ilmub järgmine aken:

pane testija kettale

Siin on Sul kaks valikut: kas kopeerida see mälutestija kohe uuele tühjale disketile või siis salvestada selle instrumendi ISO fail oma kõvakettale, et siis hiljem põletada ta CD-plaadile. Kui valmis, siis paneme oma disketi või CD-plaadi sahtlisse ja käivitame kompuutri või teeme tema restardi ning alustamegi oma füüsilise mälu testimist.

Etteotsa





SuperFetch koos ReadyBoost'iga:


Ettelaadimine (Prefetch) oli Windows XP's üheks jõudluse vahendiks, mis jälgis Sinu süsteemi ja tuvastas need andmed, mida Sa võiksid lähitulevikus kasutada. Seejärel laetakse (prefetched) andmed varakul mällu ja kui need andmed osutusid õigeteks, siis kasvab ka jõudlus, sest XP ei pea neid andmeid Sinu kõvakettalt enam välja tirima.

Alates Windows Vistast loodi sellest ettelaadimisest uuem ja täiustatud versioon - SuperFetch. See tehnoloogia jälgib programme ja andmeid, mida Sa pidevalt kasutad, et luua selle alusel siis Sinu kettakasutamisest teatud liiki profiil. SuperFetch võib nüüd selle profiili abil palju edukamalt ära arvata, et milliseid andmeid Sul edaspidi vaja läheb ja laeb need sarnaselt Prefetcher'ile varakul mällu.



ReadyBoost kasutamine:

SuperFetch'i saab kasutada ka koos Vista aegadest pärit uue ReadyBoost tehnoloogiaga. ReadyBoost tehnoloogia kasutab ära selle eelise, et flash mälu (välkmälu) kulutab andmete ülesleidmiseks vähem aega kui kõvaketas. Põhiliselt tähendab see seda, et süsteem leiab vajaliku asukoha flash seadmelt palju kiiremini ülesse kui sellele vastava oblasti Sinu kõvakettalt. Kõvaketas on kiirem suuremahuliste järjestikuste andmeblokkide lugemisel, flash draiv loeb aga kiiremini juhuslikke väiksemaid andmeblokke. Kui Sul on olemas ühilduv väline flash mäluseade, siis suunab ReadyBoost väikesed andmeblokid sinna flash mällu (välkmällu) ja kui tekib vajadus, siis saab ta need andmed sealt palju kiiremini tagasi kui ta saaks seda teha ainult kõvaketast kasutades. Ühesõnaga, hea flash mälu kulutab palju vähem aega failide otsimiseks kui seda kõvaketas ja kui sinna flash mällu viiakse palju väikseid faile, siis saab Windows 7 sealt nad palju kiiremini kätte kui seda kõvaketta puhul.
Seega kasutab ReadyBoost USB seadmel (nt USB mälupulk, USB 2.0 draiv, SD card, CompactFlash ja muud portatiivsed välkmälu seadmed) olevat flash mälu selleks, et suurendada süsteemi jõudlust.  Ta kasutab USB draivi kõvaketta mälu ja/või virtuaalmälu hoidmiseks, et kiirendada failidele ligipääsu ja suurendada vaba kättesaadava füüsilise mälu (RAM) mahtu.
Kuna välist USB mäluseadet võib ilma süsteemi hoiatamata eemaldada, siis andmed, mida viiakse üle ReadyBoost vahendusel, krüptitakse (krüpteeritakse) ja arhiveeritakse ka kõvakettale (ühtlasi pakitakse ka nad kokku). Krüptimist tehakse seetõttu, et neid andmeid ei saadaks lugeda teise süsteemi poolt ja andmete varundamine lubab Windows Vistal need taastada, juhul kui väline flash mäluseade ootamatult eemaldatakse.


Windows Vista toetas järgmisi ReadyBoost seadmeid: Alates Windows 7-st on ReadyBoost vahendit täiustatud ja seda järgmiselt:
Väline flash mäluseade peab omama vähemalt 256 MB vaba mälu ReadyBoost vahemälu tarbeks. Siiski, kui palju kasu me sellest ReadyBoost tehnoloogiast saame? Kui Sul on süsteemi sisemist mälu märksa rohkem kui Sinu süsteem seda tavaliselt kasutab, siis ei ole Sul sellest ReadyBoost tehnoloogiast kasu, aga kui Sul jääb alatihti sisemisest mälust väheks, siis kasuta oma välist flash mäluseadet. Eriti vajalik oleks ta mini-sülearvutite (Netbook) puhul, mis omavad vähem füüsilist mälu.


Kuidas ReadyBoost'i kasutada (Windows 7 näitel):
autoplay


Veel üks AutoPlay aken - kliki pisipildile, et teda suurendada:

Kliki 'Speed up my system'

USB draiv ja vaheleht ReadyBoost


Märkus: Juhul kui Sinu USB seade ei sobi ReadyBoost'i jaoks, siis ilmub sellele "ReadyBoost" lehele ka vastav teade ja Sa ei saa oma usb draivi antud vahendiks kasutada....


Seega, kui Sa valid Use this device raadionupu, siis kasutab SuperFetch selle draivi (nt USB mälupulga) mahtu enda andmete hoidmiseks (st vahemäluna). See vabastab süsteemi enda mälu, mida vastasel juhul oleks SuperFetch hakanud kasutama. Samal ajal võib oma USB mälupulka kasutada nagu tavaliselt ka tema õigeks otstarbeks, st sinna faile kopeerida, sealt faile kompuutrise tuua jne....

Sa võid ka hiljem korrigeerida ja kontrollida seda et kui suurt osa SuperFetch võib Sinu Flash mäluseadmest kasutada. Vali Start - Computer; tee oma Flash kettal paremklõps ja vali käsk Properties. Dialoogiaknas ava ReadyBoost lipik/sakk ja klõpsa Use This Device, et lubada SuperFetch'ile ligipääs Sinu USB mälupulgale ning kasuta siis liugurit, te määrata mälu maksimummaht, mida SuperFetch võib kasutada (vaata ülemist pilti).



Järgmisel pildil kasutatakse ReadyBoost vahendina USB mälupulka - pilt.


Näiteks Windows 10 puhul ava aga "This PC" (endine "My Computer") aken, tee oma USB mälupulga kettatähisel paremklikk ja vali kontekstmenüüst Properties käsk. Seejärel ava ReadyBoost vaheleht ja tegutse...



Kui Sa ostad endale uue USB draivi (mälupulga või ketta), siis vaata, et ta ühilduks ReadyBoost funktsiooniga, sest kaugeltki mitte kõiki neist ei saa kasutada koos ReadyBoost vahendiga. Et USB mälupulka/draivi saaks kasutada koos ReadyBoost vahendiga, selleks peab ta omama just piisavalt kiiret andmete ülesotsimise kiirust mitte aga kiiret andmete ülekandmise kiirust. Näiteks, kui Sa ostad poest mälupulga, millel on kiri high-speed USB 2.0..., siis ei tähenda see ReadyBoost suhtes midagi, sest see kiri näitab andmete ülekandmise kiirust mitte aga nende ülesleidmise/otsimise kiirust, aga ReadyBoost'iga ühildumiseks on vaja just seda andmete otsimise suurt kiirust. Paljud high-speed draivid aga ei oma andmete otsimise suurt kiirust. Seega "high-speed" on küll hea asi, aga ReadyBoost suhtes ei tähenda see midagi.

Kahjuks, kui Sa ostad poest selle USB mälupulga, siis ei saa Sa kuidagi kindlaks teha, et kas ta sobib ReadyBoost vahendiga või ei sobi seda. Seda saab alles siis kindlaks teha, kui Sa torkad ta oma arvutiploki vastavasse pessa ja käivitad ta koos ReadyBoost'iga. (Võib olla tulevikus ilmuvad müüdavatele USB draividele ka kirjad, mis näitavad nende ühildumist või mitteühildumist ReadyBoost'iga.) Et Sinu elu ses suhtes kergemaks teha, pakun välja kaks abivahendit:


Enne, kui hakkad endale ostama uut USB draivi, mine siintoodud aadressile ja seal on toodud ära loetelu peaaegu kõikidest seadmetest (tootjafirmade ja tüüpide kaupa), mis toetavad ning mis ei toeta seda ReadyBoost vahendit; kliki siia!


Kuid alates 2008. aastast peaksid juba kõik müüdavad USB draivid olema Windows Vista ReadyBoost kõlblikud nii et võid julgelt osta igasuguse mälupulga ja Sul ei ole vaja seal Windows'i registris pusida.



!!! Kui Sul on üsna uus kiire kõvaketta ja piisava koguse füüsilise mäluga kompuuter, siis ei ole mõtet seda ReadyBoost vahendit kasutada, sest sel juhul ei anna ta erilisi tulemusi. Kasuta antud vahendit ainult siis kui Sul on aeglane kõvaketas, vähe füüsilist mälu või kui Sa kasutad mini-sülearvutit (Netbook).

Kui Sinu arvutis on Solid State Drive (SSD) ketas, siis Windowsis ei olegi ReadyBoost ja SuperFetch vahendite kasutamise võimalust, sest SSD-ketas on piisavalt kiire nii et antud instrumentide rakendamiseks ei ole mingit vajadust:

Solid State Drive (SSD) ketas

Etteotsa

 

Edasi Win 7 optmeerimise II. ossa >


< Tagasi Windows 7 pealehele ja sisukorda

 

 

Saada ka enda tuttavale lugemiseks!

Kui Sa saadad meili, siis on Sinu saadetavas kirjas selle lehe aadress juba
olemas ja muu saad ise juurde lisada.

Sisesta siia saaja e-mail aadress:

 

 

elaja koju .|. .|. .|. .|. .|. .|. About Us .|. .|. .|. .|. .|. .|. About Me .|. .|. .|. .|. .|. .|. Site Map .|. .|. .|. .|. .|. .|. POSTKASTI EI OLE! Sorry, no mailbox | © Ahv & Co Eesti Vabariik nov. 2008