Windows 7 jõudlus - mälu (RAM), virtuaalmälu jms

Seitse...Windows 7 optimeerimine ja hooldamine: tema kiiruse ja jõudluse suurendamine; tema täpsem häälestamine ning seadistamine (tuunimine) - I. osa.

 

Füüsiline mälu (RAM), virtuaalmälu, mälu diagnostika ja ReadyBoost vahend.

 

(Sobib ka Windows 8 / 8.1 jaoks.)

 

 


Kirja pandud: 13.09.09

 

Windows 10 kompuutri jõudluse ja kiiruse tõstmisest on juttu alates sealt.

Windows 10 kompuutri jõudluse ja kiiruse tõstmisest on juttu seal.

 

See ei ole mingi ime kui Windowsi kasutajad avastavad järsku, et nende süsteem on muutunud ootamatult aeglaseks (kiirus on langenud) ja vähemefektiivseks—ühesõnaga on langenud kompuutri jõudlus (performance).
Päris hull oli aga see Windows Vista Beta, RC, RTM aegadel ja ka kohe pärast tema väljailmumist, kus Vista vajas palju ressursse ning võrreldes Windows XP-ga töötas ta ühel ja samal masinal tunduvalt aeglasemalt. Asjad muutusid ses suhtes aga palju paremaks siis kui ilmusid Vista Service Pack 1 (SP1) ja SP2 ning praeguseks töötab Vista juba täiesti rahuldavalt.
Windows 7 puhul on aga lood hoopis teised ja tema ressursivajaduse ning kiirusega võis rahule jääda juba tema väljaarendamise käigus. Ta sobib väga hästi ka sülearvutitele ja mini-sülearvutitele (Netbook). Ühesõnaga Windows 7 on jõudluse ja kiiruse osas oma eelkäijatest tublisti parem ja ta teeb neile iga suhtes ära....
Kuid vaatamata Win 7 headusele, tuleb ikkagi häälestada (tuunida) ja seadistada/optimeerida oma süsteem nii et ta töötaks võimalikult kiiresti ning et ta õgiks võimalikult vähem ressursse. Eriti käib see nende kasutajate kohta, kes omavad vanemat tüüpi kompuutrit või kes kasutavad palju ressursse nõudvaid programme (graafikatöötlus-, multimeedia-, põletamis-, mängud- ja muud taolised proged).

Mingit imeriista ega programmi ja registrimuudatust ei ole olemas, mis teeksid Sinu süsteemi otsemaid väga kiireks ning vähem ressursseõgivaks. Asi on tegelikult palju proosalisem: Vaata, et Sinu riistvara draiverid oleksid uuendatud, et Sul oleksid alla laetud kõik Windowsi värskendused; ära installeeri programme, mida Sa hakkad väga harva kasutama või siis unustad nee üsna varsti; kasuta süsteemi enda poolt pakutavaid jõudluse ja töökindluse testimise instrumente; kasuta antiviirusprogramme sest ka pahavara muudab Sinu süsteemi aeglaseks jne. Vana ja kehva kompuutri puhul ei aita aga ükski vahend, seal tuleks aeg-ajalt teha Windowsi puhas installeerimine.


Millest see meie kompuutri jõudlus (ja kiirus) siis sõltub?

Kompuutri jõudlust mõõdetakse järgmiste komponentide ja protsesside suhtes: Protsessori tüüp, operatiivmälu (füüsilise mälu - RAM) maht, programmide käivitamiskiirus, kompuutri alglaadimise/sulgemise kiirus, kettaoperatsioonide intensiivsus ja mitut programmi me saame korraga kasutada (st neid järjest käivitada ja kasutada seni kuni süsteem "taskusse kukub"...).

Ka Windows 7 sisaldab mitmeid instrumente, millede abil saab kontrollida ja suurendada kompuutri jõudlust ning viia läbi tema täpsemat seadistamist ja häälestamist (tuunimist). Mõned neist, näiteks nagu Windows Experience Index (Süsteemi Hindamise Indeks - WEI) ja Reliability Monitor (Usaldusväärsuse Monitoorija) teevad süsteemist staatilisi ülesvõtteid, et näidata meile kättesaadavaid ressursse ja ka seda et kas meile ikka piisab nendest ressurssidest.
Teised vahendid, näiteks nagu meile juba tuntud Windows Task Manager, Resource Monitor (Ressursside Monitoorija) ja Performance Monitor (Jõudluse Monitoorija) lubavad meil jälgida oma süsteemi jõudlust reaalajas.

Lisaks nendele eelnimetatud utiliitidele, saab Windows 7's kasutada ka juba Vista aegadest pärit järgmisi süsteemi jõudluse suurendamise tehnoloogiaid:

 

SuperFetch on kasulik kõikidele, kes jooksutavad Windows 7't ja tema puhul ei pea Sa midagi ette võtma, ta töötab ise ja Sinu vahelesegamist ei ole vaja.
ReadyDrive'i võid Sa pidada silmas siis kui lähed uut kompuutrit ostma ja uurid, et milline kõvaketas on uuel arvutil.
ReadyBoost
'i puhul pead Sa ise otsustama, et kas ostad mingi sobiva USB mälupulga või siis USB flash draivi/kaardi, et suurendada nende abil oma kompuutri jõudlust.


NB!
Enne, kui hakkate oma süsteemiga katsetama, tuleks alati (igaks juhuks) teha oma tähtsamate andmete arhiveerimine, veelgi parem oleks teha terve süsteemi resrvkoopia (backup), et siis igasuguste "õnnetuste" (nt viirused jms) korral saaksime oma süsteemi väikese vaevaga taastatud - õpetus seal.

Alati võib enne igasuguseid süsteemi muudatusi luua ka System Restore taastamispunkti - juhis seal.

Etteotsa



Kompuutri jõudluse suurendamise ja hooldamise põhiülessanded


Enne, kui hakkame Windowsi erinevaid diagnostikavahendeid kasutama, vaatame, et milliseid strateegiaid me peaksime oma kompuutri jõudluse ja kiiruse suurendamiseks kasutama. Kompuutri optimeerimise, tuunimise ehk täpse seadistamise strateegiad:

 

NB! Sõltumata sellest, et kui võimas Sul enda kompuuter on, võiks Windows 7 puhul, siis kui Sa jooksutad väga suuri ressursse nõudvaid programme (mängud, graafikaprogrammid, plaatide põletamine, filmide vaatamine jne), lülitada välja kõik ülejäänud mittevajalikud ressursse õgivad vahendid. Üheks kiiremaks mooduseks on:
  1. Klõpsa Start, tee paremklõps Computer'il ja vali kontekstmenüüst käsk Properties;
  2. System Properties aknas klõpsa vasemas paanis lingile Advanced system settings;
  3. Oblastis Performance klõpsa nupule Settings;
  4. Vahelehel Visual Effects aktiveeri raadionupp Adjust for best performance. Sel teel lülitame me välja ka Windows Aero ja paigaldame standardse kasutajaliidese (kuva) ilma igasuguste visuaalsete efektide jms-ta. Kui oled oma suuremat jõudlust nõudvate programmidega lõpetanud, siis võid igal ajal panna oma vanad seadistused täpselt samamoodi tagasi, st aktiveerida seal Visual Effects lehel kas parameetri Let Windows choose what's best for my computer või Adjust for best appearance (seadistab parima välimuse) või siis Custom (sel juhul tuleb Sul allpool valida vajalikud parameetrid):

    Vali raadionupp 'Adjust for best performance'


Märkus:
Selle Visual Effects lehe saab ruttu avada nii: Klõpsa Start ja tipime sõna systempropertiesperformance ning vajutame ENTER (Või tipime Run aknasse sõna systempropertiesperformance ja klõpsame OK).


Enne jätkamist tahaks veel ära mainida kahte olulist asja (käib XP, Vista ja Win 7 kohta):
Etteotsa



Veendu, et Sul oleks piisavalt füüsilist mälu (RAM) - Win XP, Vista ja Win 7:

Kompuutri füüsiline mälu ehk muutmälu ((Random access memory (RAM)) on arvuti tööks eluliselt tähtis vahend.

Kui palju seda mälu ikkagi vaja on?

Vastavalt Windows 7 standarditele, peab füüsilist mälu (RAM'i) olema vähemalt 1 GB ja sellega töötab Win 7 täiesti rahuldavalt kuid mida rohkem mälu on, seda parem.... Kui Sa mängid võimsaid kaasaegseid mänge, kasutad graafikaprogramme, virtuaalmasinaid, videotöötlemise tarkvara jne, siis peaks olema rohkem mälu ja mida suurem see RAM'i maht on, seda parem (32-bit Windowsile saab siiski paigaldada ainult kuni 4 GB füüsilist mälu).

Kui Sa veel ei tea, et kui palju seda füüsilist mälu Sinu masinas on, siis sellest oli siin ülevalpool ka juttu - seal.

Füüsilise mälu puhul tuleb arvestada ka seda et kas Sa kasutad 32-bit või siis 64-bit Windowsi, sellest täpsemalt allpool.

Kui Sa kasutad näiteks 32-bit (või 64-bit) Win 7 opsüsteemiga masinat, mis omab 4 GB füüsilist mälu, siis tuleb arvestada ka sellega, et Sinu süsteem ei suuda kasutada rohkem kui 3,5 GB (või isegi vähem) füüsilist mälu. See tähendab seda et Sinu (kasutaja) jaoks saab süsteem eraldada kuni 3,5 GB (või vähem) füüsilist mälu ja ülejäänud mälu kasutab süsteem juba enda tarbeks.

Kui Sa ostsid poest arvuti, milles on juba 4 GB mälu olemas (tänapäeval omavad kõik uued kompuutrid seda) ja kui selles arvutis on 32-bit Windows, siis ei ole mõtet enam raha raisata, et osta seda füüsilist mälu juurde - üle 4 GB mälu on sel juhul kasutu.


Windows 7 (Windows 8 / 8.1) füüsilise mälu piirangud:

32-Bit Windows 7 Starter, Home Basic, Home Premium, Professional ja Ultimate versioonid suudavad kasutada ainult kuni 4 GB füüsilist mälu.

64-bit Windows 7 Starter - kuni 8 GB (olenevalt Sinu masina emaplaadi võimalustest, uuri süsteemiinfot või kaasaantud dokumentatsiooni).
64-bit Windows 7 Home Basic - kuni 8 GB (olenevalt Sinu masina emaplaadi võimalustest, uuri süsteemiinfot või kaasaantud dokumentatsiooni).
* 64-bit Windows 7 Home Premium - kuni 16 GB (olenevalt Sinu masina emaplaadi võimalustest, uuri süsteemiinfot või kaasaantud dokumentatsiooni).
* 64-bit Windows 7 Professional - kuni 192 GB (olenevalt Sinu masina emaplaadi võimalustest, uuri süsteemiinfot või kaasaantud dokumentatsiooni).
* 64-bit Windows 7 Enterprise/Ultimate - kuni 192 GB (olenevalt Sinu masina emaplaadi võimalustest, uuri süsteemiinfot või kaasaantud dokumentatsiooni).

Mis on Windows 32-bit (x86) ja 64-bit (x64) versioonid ja nende erinevused (eelised) - info seal.


Millal tuleb osta lisamälu?

Ette õeldes võib mainida, et Windowsi mälu juhtimine on üks väga keeruline asi ja sellest arusaamine on üsnagi raske.

Kui Sinu kompuuter on muutunud järsku väga aeglaseks, siis võid füüsilise mälu ostmise vajadust kontrollida järgmiselt:

1. Kõigepealt käivita oma kõik need programmid, mis nõuavad kõige rohkem mälu ja ressursse ning mida sa kõige sagedamini kasutad, seejärel tööta nendega natuke aega.

2. Järgmisena kasuta Windowsi poolt kasutatava mälumahu kindlakstegemiseks nelja instrumenti ja need on: Windows Task Manager, Performance Monitor, Resource Monitor ja Process Explorer (Win XP ja Vista puhul lausa hädavajalikud).


Windows Task Manager:

Et avada Windows Task Manager'i, tee selleks ekraani allosas tegumirea tühjal kohal paremklõps ja vali kontekstmenüüst käsk Start Task Manager.

Märkus: Kui Sul ei ole tegumireal vaba ruumi kuhu klikkida, siis vajuta Ctrl + Alt + Delete ja vali uues ekraanis nupp/link Start Task Manager.
Task Manager'i avab ka Ctrl+Shift+Esc klahvikombinatsioon.


Seejärel ava tema Performance tab (lipik/vaheleht) ja Sa näed kahte Sinu jaoks olulist rida:

- Sektsionis "Physical Memory (MB)" olev Total rida (siin Total 3069) näitab, et kui palju füüsilist mälu (RAM) on Sinu kompuutrisse installeeritud. Alltoodud pildil toodud arv "3069" näitab seda et füüsilist mälu on 4 GB ja et kasutajale on sellest kättesaadav kusagil 3,25 - 3,5 GB ümber, seda vanemate kompuutrite puhul, uuematel natuke rohkem. Ülejäänud mälu kasutab Windows ise BIOS'i ja riistvara tarbeks.

Märkus: Sul võib oma masinas küll olla 4 GB füüsilist ehk muutmälu (RAM), aga osa sellest mälust kasutab Windows omaenda tarbeks ja seda just riistvara ning BIOS'i jaoks. Seega jääb Sinu käsutusse kusagi 3,25 - 3,5 GB füüsilist mälu ja seepärast kuvataksegi seal "Physical Memory (MB)" olev Total real väiksem arv.

Rida Available näitab aga seda et kui palju füüsilist mälu võib otsekohe hakata kasutama mingi uue protsessi jaoks, siinses näites on selleks arvuks 2199 MB (2,2 GB), mis on hea näitaja, sest antud masinas oli korraga käivitatud üsna palju programme.

Task Manager aken on seepärast oluline, et siit saada kiiresti vaadata oma füüsilse mälu mahtu ja tema kasutamist (read Total ja Available).

- Sektsioonis "System" on selline parameeter nagu Commit (MB) ja tema numbrid tähendavad järgmist:

* Murdarvu esimene pool (kaldjoone ees) näitab momendil kasutatava 'pagefile' (saalefaili) mahtu ja see arv muutub pidevalt vastavalt Sinu jooksvale tööle (käivitad/sulged programme jne...).
* Murdarvu tagumine pool näitab aga virtuaalmälu mahtu ja see arv ei muutu ((virtuaalmälu = pagefile + füüsiline mälu (RAM)). Virtuaalmälu on siis kogu kättesaadava mälu maht, mida võib kasutada kõikide protsesside jaoks ja antud näites on selleks virtuaalmälu suuruseks 6138 MB.

Seega antud näite puhul on Commit (MB) - 993/6138, kus arv 993 tähistab pagefile mahtu ja 6138 näitab virtuaalmälu (virtual memory) hulka:

Uuri, et kas Sul on vaja osta lisamälu


Märkus: Toon siin ära ka mälu mõisted ja nad on Task Manager akna Performance vahelehel (eelmine pilt) samuti ära toodud:

- Physical Memory ((Füüsiline ehk muutmälu (RAM)) koosneb mälukiipidest või moodulitest, mis on installeeritud Sinu arvutikorpuse sisse (emaplaadile). Kuid Windowsi jaoks ei saa kasutada kogu seda olemasolevat füüsilist mälu, sest osa sellest kasutatakse muudele süsteemikomponentidele (see osa mälust on nn "ühiskasutatav mälu"). Performance vahelehel on see kättesaadav mälu toodud ära "Total" järel;
- Virtual Memory (Virtuaalmälu) koosneb füüsilise mälu ja pagefile summast ((st virtuaalmälu = pagefile + füüsiline mälu (RAM)). Task Manager akna Performance vahelehel on ta ära toodud "Commit (MB)" murdarvu kaldkriipsust paremal.

Page file ja swap file on alates uuematest Windowsite versioonidest kaks eri asja ning swap faili kasutati varem siis kui füüsilisest mälust tuli puudus ja tema täiendamiseks hakati kasutama mingit osa kõvakettast.

- Kernel Memory: See on Windowsi enda poolt kasutatav mälu. Paged pool ja Nonpaged pool on kaks fundamentaalset tuuma ressurssi, mis põhinevad süsteemi kahele põhilisele ressursile - füüsilisele mälule ja virtuaalsele mälule. Paged pool ja Nonpaged pool on mäluressurssideks, mida operatsioonisüsteem ja seadmete draiverid kasutavad oma andmestruktuuride hoidmiseks. Pool Manager töötab tuuma režiimis, kasutades süsteemi virtuaalse aadressiruumi regioone.

Nonpaged Pool
on reserveeritud koodi ja andmete jaoks ning ta asub alaliselt füüsilises mälus - teda ei saalita sealt kunagi välja. Kui see non-paged pool suurus on järsult kasvanud (ta ei tohi olla rohkem kui mõnisada MB), siis tekivad kohe mäluprobleemid, näiteks võivad selle põhjustada mingi seadme draiverid.


Windows organiseerib mälu (füüsilise ja virtuaalse) nn andmelehtede (pages) sisse. Iga page on fikseeritud suurusega (tavaliselt 4 KB). Paged mälu võib vajaduse korral saata saalefaili, et teenindada mingit programmi. Nonpaged mälu peab jääma kogu ajaks füüsilisse mällu.

- Cached mälu: See mälu sisaldab andmeid ja programmikoode, mis olid antud sessioonis saadetud mällu kuid mida rohkem ei kasutata. Ühesõnaga kui Sa tegelesid mingite programmide ja andmetega, siis saadeti nad sinna cached mällu, et Sa saaksid nad sealt kiiremini kätte. Kui Sa aga lõpetasid antud programmide ja andmetega töö, siis jäid nad ikkagi sinna mällu ning kui vaja, siis viskab Windows need sealt välja ja asendab nad uute andmete või programmikoodidega.

- Free mälu on füüsiline mälu, mis ei sisalda ühtegi andmeblokki ega programmikoodi ja mida võib hakata vajaduse korral otsekohe kasutama.

- Commit: See näitab kogu virtuaalset mälu ja seal on eraldi näidatud ära ka see mäluosa, mis on laetud pagefile'i (saalefaili).



Resource Monitor:

Märksa põhjalikuma ja parema ülevaate oma mälu ning ka muude ressursside kasutamisest saab aga Resource Monitor instrumendi abil. Et teda kiiresti käivitada, tee järgmist:

- Kliki Start, tipi Search otsingukasti sõna resmon.exe ja vajuta ENTER;
- Või ava CMD aken ja tipi käsk perfmon /res ning vajuta ENTER;
- * Selle Resource Monitor vahendi saab avada ka Task Manager'i vahelehe Performance allosas asuva Resource Monitor... nupu kaudu. Mõtekas ongi algul avada Task Manager, et saada oma mälu kasutamisest kiirülevaade ja seejärel käivitada sealtsamast Resource Monitor instrument, et uurida asja põhjalikumalt.

Märkus: Kuna ta on igati vajalik riistapuu, siis võiksid tema jaoks luua kas oma töölauale või siis kusagile mujale kiirkorralduse: Ava C:\Windows\System32 kaust, otsi seal ülesse resmon.exe fail, lohista ta parema hiirnupuga oma töölauale ja vali avanevast kontekstmenüüst käsk Create shortcuts here.

Seejärel ava programmiaknas vaheleht Memory ja ilmub järgmine pilt:

Ressursside monitooring - mälu


Nüüd käivita oma kõige sagedamini kasutatavad programmid, sh ka brauser (veebilehitseja), st et nad töötaksid ühel -ja samal ajal ning uuri seejärel ülatoodud aknas järgmisi elemente, mis on mul seal punase raamiga ümbritsetud:

a) Roheline riba ("In Use") näitab, et kui palju on Sinu mälu momendil kasutuses (Windowsi tuuma, jooksvate protsesside või muude seadmete draiverite kasutuses olev mälu). See number on kõige olulisem ja kui Sa näed, et see roheline riba täidab pidevalt kogu graafikariba pikkuse, siis tuleks füüsilist mälu juurde osta.
b) Sinine riba ("Standby" ehk "Cached") näitab seda et kui palju mälu on vaba ja saadaval. Windows 7 üritab seda mälu hoida nii täis kui see võimalik on ja mida pikem see sinist värvi riba on, seda parem.
c) Vaata ka paremal asuvat alumist rohelist diagrammi ("Hard Faults/sec") ja juhul kui sinna ilmub rohelist värvi diagrammijoon ning kui ta tõuseb seal ülesse ja asub sellises olekus pidevalt ning pikemat aega, siis on Sul mälu vähevõitu...

Märkus: Windows Vistas on selle Resource Monitor akna välimus natuke teistmoodi ja seal tuleb kontrollida füüsilise mälu kasutamist (%) ja seda "Hard Faults/sec" näitajat.


Mõisted:

- Physical Memory ((Füüsiline mälu (RAM)) koosneb mälukiipidest või moodulitest, mis on installeeritud Sinu arvutikorpuse sisse (emaplaadile). Kuid Windows'i jaoks ei saa kasutada kogu seda olemasolevat füüsilist mälu, sest osa sellest kasutatakse muudele süsteemikomponentidele (see osa mälust on nn "ühiskasutatav mälu").
- Cached (Standby) mälu: See mälu sisaldab andmeid ja programmikoode, mis on saadetud antud sessioonis mällu kuid mida rohkem ei kasutata. Ühesõnaga kui Sa tegelesid mingite programmide ja andmetega, siis saadeti nad sinna cached mällu, et Sa saaksid nad sealt kiiremini kätte. Kui Sa aga lõpetasid antud programmide ja andmetega töö, siis jäid nad ikkagi sinna mällu ning kui vaja, siis viskab Windows need sealt välja ja asendab nad uute andmete või programmikoodidega.
- Free mälu (helesinist värvi) on füüsiline mälu, mis ei sisalda ühtegi andmeblokki ega programmikoodi ja mida võib hakata vajaduse korral otsekohe kasutama (kui Sinu süsteemi mälu juhtimine toimub efektiivselt, siis peabki antud number olema üsna väike...).
- Commit Limit: Windows 7 puhul on 'Commit Limit' KOGU mälu summa, st Commit Limit = RAM + Page File (ümmarguselt). Näiteks kui Sul 4GB RAM ja 4GB pagefile, siis on Sinu Commit Limit 8GB (ümmarguselt). See on mälu maksimaalne maht, mida Sinu operatsioonisüsteem saab kasutada.
- Commit Charge: See näitab kogu virtuaalset mälu mis on 'käesolevas sessioonis aktuaalselt' kasutuses ((st virtuaalmälu = pagefile + füüsiline mälu (RAM)).
- Commit Peak (Peak Commit Charge): See on täpselt sama, mis ka eelmine (st "Commit Charge"), aga siin mõõdetakse sellise mälu kasutamist teatud ajaperioodil.
- Hardware Reserved (halli värvi) Seda mälu kasutatakse BIOS riistvara draiverie, eriti videoadapteri/videokaardi jaoks. Seda mälu ei saa kasutada protsesside või süsteemifunktsioonide tarbeks.
- Modified (roosat värvi) See on mälu, mida võib rakendada teiste programmide jaoks, aga enne tema kasutamist tuleb ta saata saalefaili (page file).
- Working Set: See on mälu hulk, mida kasutatakse momendil antud protsessi jaoks kokku.

* Private Working Set on see mälu, mida kasutatakse ainult antud protsessi jaoks ja mis ei ole teistele programmidele kättesaadav;
* Shareable Working Set seda mälu võib ka mujal kasutada juhul kui füüsilist mälu hakkab väheseks jääma.



Performance Monitor:

See on väga hea instrument ja et teda käivitada, kliki nupule Start, tipi Search kasti sõna perfmon (või per) ja vajuta ENTER. Et teda kasutada, pead Sa looma omaenda maitse järgi välimusega akna lisades sinna vajalikud "loendurid" (counters), mis hakkavadki siis jälgima Sinu süsteemi ressursside kasutamist. Neid loendureid on väga palju ja ainuüksi mälu jaoks on neid tervelt 35 või rohkem tükki - meie jaoks on siin olulised Committed Bytes ja Commit Limit loendurid. Et lisada vajalikke loendureid, kliki algul akna vasemas paanis Performance Monitor harule, siis kliki üleval tööriistaribal rohelisele ristiga Add nupule ja vali vajaliku kategooria alt sobivad loendurid.
Et lisada mälu loendureid, vali pikast nimekirjast Memory kategooria, seejärel vali vajalik loendur välja, näiteks Committed Bytes ja kliki all Add >> nupule. Siis vali uus loendur, näiteks Commit Limit ja kliki all jälle nupule Add>> jne. Kui kõik sai välja valitud, siis kliki all nupule OK.

All on Performance Monitor'i avaaken, kliki seal vasemas paanis Performance Monitor harule:

Avaaken


Seejärel kliki üleval tööriistaribal rohelisele ristiga Add nupule ja vali Memory kategooria alt Committed Bytes ning Commit Limit loendurid nii nagu eelpool sellest juttu oli.
Seejärel võrdle nende kahe loenduri graafikat ja juhul kui see Committed Bytes graafika (rohelist värvi) ületab pidevalt Commit Limit graafikat (punast värvi), siis tuleb Sul suurendada oma page file mahtu (edaspidi tuleb sellest juttu) või osta juurde füüsilist mälu või teha seda mõlemat. Ühesõnaga 'committed bytes' mälumaht ei tohi ületada 'commit limit' mälumahtu.


Märkus: Graafika kuvamise viisi saad muuta ülevalt tööriistariba vasemalt kolmanda "Change graph type" nupu kaudu, vaikimisi kuvatakse need näidud joongraafikana - pilt.


Mälu peab ka kiirem olema, DDR (double data rate) mälukiibid on juba vananenud, seega peaks masin sisaldama kas DDR2 või DDR3 mälukiipe ja mälu juurdeostmisel vaata, et Sa vale tüüpi mälu ei osta.
Kui Sa ei tea oma masinasse paigaldatud mälutüüpi, siis mine tema kodulehele ja vaata sealt. Või veelgi parem, lae alla üks üsna hea süsteemiinfo programmi tasuta variant ja tema nimeks on SIW (System Information for Windows). Tema abil saad üsnagi hea ülevaate tervest oma süsteemist, riistvarast ja komponentidest. Kui Sa ta pärast installeerimist käivitad, siis saad oma mälu kohta uurida infot vasemast paanist haru Hardware > Memory ja seejärel paremast paanist Memory Type alt.
Ta on saadaval nii installeerimisfailina (SIW With Installer) kui ka iseseisva failina, st sel juhul ei olegi teda vaja installeerida ja teda võib panna ka USB mälupulka...(SIW Standalone)—mine sinna ja keri seal allapoole ning vali "Old SIW 2010 (build 0714) - Freeware Version" sektsioonist.

Et aga oma mäluprobleeme igaveseks lahendada, selleks võid endale installeerida või osta ka hoopis Windows 7 mingi 64-bit versiooni...
Mis on Windows 32-bit (x86) ja Windows 64-bit (x64) versioonid ja nende erinevused ning eelised, sellest loe siit!


Process Explorer:

1) Lae ta alla sealt.
2) Nüüd käivita kõik oma need programmid, mida Sa kõige sagedamini ühel- ja samal ajal kasutad - tööta nendega natuke.
3) Käivita Process Explorer (ta ei vaja installeerimist vaid esimesel käivitamisel pead olema litsentsiga nõus).
4) Seejärel vali menüüribalt View -> System Information... ja ava Memory vaheleht.
5) Nüüd vaata Peak/Limit rida - see ongi Sinu Commit Peak, mida Sa Task Manager'i aknas ei näe. Antud juhul on see % siin üsna hea ja kui Sinul näidatakse seda protsenti liiga suurena, siis on aeg oma füüsilise või virtuaalmäluga midagi ette võtta...:

Peak Limit näit


Märkused:Tuletan veelkord meelde:

- Commit Limit: Windows 7 puhul on 'Commit Limit' KOGU mälu summa, st Commit Limit = RAM + Page File (ümmarguselt). Näiteks kui Sul 4GB RAM ja 4GB pagefile, siis on Sinu Commit Limit 8GB (ümmarguselt). See on mälu maksimaalne maht, mida Sinu operatsioonisüsteem saab kasutada.
- Commit Charge: See näitab kogu virtuaalset mälu mis on 'käesolevas sessioonis aktuaalselt' kasutuses ((st virtuaalmälu = pagefile + füüsiline mälu (RAM)).
- Commit Peak (Peak Commit Charge): See on täpselt sama, mis ka eelmine (st "Commit Charge"), aga siin mõõdetakse sellise mälu kasutamist teatud ajaperioodil.

Kõige parem oleks enne sellist testi teha ka kompuutri restart.


Etteotsa



Veendu, et Sul oleks piisavalt virtuaalmälu (Virtual memory) ja et ta oleks õieti konfigureeritud:


Virtuaalmälu (Virtual memory):


Virtuaalmälu juhtimine Windows 7's sarnaneb Windows XP's ja Windows Vistas tehtavaga, ainsaks erinevuseks on see et Vistas ja Win 7's hakati kasutama Superfetch tehnoloogiat ja indekseerimist. Kuid virtuaalmälu juhtimine erineb tunduvalt tema eelmistest Windows 95/98/SE/ME versioonidest.
Kui Sul on piisavalt füüsilist mälu, siis on väga hea, aga Windows ei ole loodud ainuüksi selle füüsilise mälu kasutamiseks, ükskõik kui palju teda ka on. Lisaks sellele füüsilisele mälule tuleb siin mängu veel ka üks varjatud fail...

Kas teda kutsutakse: Pagefile, Page File, Paging File või Swap File?

Vastus: Kõik need eeltoodud mõisted on õiged.
Windowsis kutsutakse seda varjatud faili pagefile.sys. Microsoft dokumentatsioon kasutab tavaliselt sõnu "pagefile", "paging file" ja "page file".
Sellise mäluga seotud aktsiooni kutsutakse "paging".
Linux kasutab terminit "swap file".


Lisaks füüsilisele mälule, mida kasutatakse programmide ja andmete hoidmiseks, loob Windows kõvakettale ühe varjatud faili ning kasutab teda füüsilisest mälust andmelehtede väljavõtmiseks, juhul kui seda vaja on. See varjatud fail, nn "pagfile.sys" (vanemates Windowsites oli ta ka "swap file", eesti keeles kutsutakse teda saalefailiks) tegutseb kui füüsilise/põhimälu laiendus (täiendus), st kui virtuaalmälu.
Virtuaalmälu luuakse nn Pagefile (Page file; Paging File; saalefail) abil ja seda pagefile'i tulebki meil seadistada.
Seega, sõltumata Sinu kompuutris olevast füüsilise mälu (RAM) mahust, omab Windows 7-s virtuaalmälu seadistamine väga suurt tähtsust ja seda just Win 7 jõudluse suurendamiseks.

Windows 7 installeerimisel luuakse see 'pagefile' (saalefail) selle kõvaketta juurkausta, kus asub ka Windows 7 ise (tavalislet C: ketta juurkausta). Page file suurus sõltub Sinu süsteemis olevast füüsilise mälu mahust. Kui Sa avad Computer (My Comuter) akna ja teed 2x kliki C: draivil, siis Sa seda pagefile.sys faili ei näe, sest ta on süsteemifail ja varjatud.

32-bit (x86) süsteemides on saalefaili vaikimisi miinimumsuuruseks (Initial size) kogu füüsilise mälu (RAM) maht korrutatud 1,5-ga ja seda sel juhul kui Sinu arvutis on füüsilist mälu vähem kui 1 GB (st pagefile = füüsiline mälu x 1,5).
Kui Sinu kompuutris on füüsilist mälu 1 või rohkem gigabaiti, siis on saalefaili vaikimisi miinimumsuuruseks (Initial size) see suurus, mis võrdub Sinu füüsilise mälu mahuga + 300 MB (st pagefile = füüsilise mälu kogumaht + 300 MB) - see käib siis tänapäeva kompuutrite kohta, sest alla 2 GB mäluga arvuteid enam vist ei müüdagi.

Pagefile vaikimisi maksimumsuuruseks (Maximum size) on aga füüsilise mälu maht korrutatud kolmega (st pagefile = 3 x füüsilist mälu).
Windows 7 süsteemides võib pagefile maksimumsuureseks määrata isegi kuni 16 TB.

Sa võid seda pagefile't näha Windows Explorer'i aknas siis kui Sa oled ta konfigureerinud nii et seal saaks näha varjatuid ja süsteemifaile; otsi sel juhul oma süsteemiketta juurkaustast (tavaliselt C:\ kaustast) faili nimega pagefile.sys.

Märkus: Et neid süsteemi poolt kaitstud faile (sh ka pagefile.sys faili) näha, tee järgmist:

- Ava Windows Explorer (st suvaline kaustaaken) ja kliki üleval tööriistariba vasemas otsas asuvale Organize nupule;
- Vali avanevast rippmenüüst Folder and search options käsk;
- Avada sakk (vahekaart) View;
- Koristada linnuke ruudust 'Hide protected operating system files' ja klõpsa ilmuvas hoiatusaknas Yes;
- Kliki dilaloogiaknas nupule Apply ja OK.

- NB! Kui oled seda varjatud pagefile.sys faili näinud jne, siis ava see eeltoodud Folder Options dialoogiaken uuesti ja pane linnuke Hide protected operating system files ruutu jälle tagasi.


Juhul kui Sinu süsteem muutub aeglaseks ja Sul hakkab virtuaalmälust puudu tulema ning Sa saad mingeid teateid selle kohta, et süsteemis ei jätku virtuaalmälu (umbes taolised teated: "...virtual memory is low" või midagi taolist), siis tuleb Sul selle virtuaalmälu mahtu suurendada. All ongi ära toodud üks taoline hoiatusaken, mis teatab, et antud programmi (siin siis virtuaalmasina) käivitamiseks ei jätku süsteemi ressursse või mälu:

Teatab, et ressursse ei jätku...


Et näha ja muuta oma süsteemi käesolevat virtuaalmälu konfiguratsiooni, teeme nii:

- Tee Computer ikoonil paremklõps ja vali käsk Properties;
- Klõpsa vasemas paanis lingile Advanced system settings;
- Uues dialoogiaknas on sakk/vahekaart/lipik Advanced juba avatud, klõpsa seal oblastis Performance nupule Settings...;
- Ava sakk Advanced ja klõpsa nupule Change...


või siis teine moodus:

- Kliki Start, siis Control Panel;
- Kui Sul on Category vaade, siis kliki lingile System and Security;
- Seejärel kategoorialingile System;
- Ja siis vasemas paanis lingile Advanced system settings;
- Uues dialoogiaknas on sakk/vahekaart Advanced juba avatud, klõpsa seal oblastis Performance nupule Settings...;
- Ava sakk Advanced ja klõpsa nupule Change...


Allpool on toodud multiboot masina, mille füüsilise mälu (RAM) mahuks on 4 GB, Virtual Memory dialoogiakn, kus on kehtestatud vaikimisi seadistused (st Win 7 reguleerib ise pagefile suurust):

Vaikimisi 'pagefile'

Mida see ülemine pilt tähendab:

Antud multiboot kompuutris on üksainus kõvaketas (väline kõvaketas on momendil välja lülitatud). Sellel kõvakettal on mitu partitsiooni (C: [Windows 7], D: [OS ehk Windows Vista], E: [Win7-Proovimiseks ehk Windows 7 Home Premium], F: [Backup_Movies], üks taastamispartitsioon G: [RECOVERY] ja USB pesas on USB mälupulk - I:).
Vaikimisi loob Windows Vista üheainsa pagefile ja määrab ka tema suuruse ning nagu ülemisest pildist näha on, soovitatakse (Recommended) seal 4 GB füüsilise mälu olemasolul virtuaalmälu suuruseks 4603 MB, mis on ka täiesti piisav. See pagefile loodi C: kettale ja las ta jääbki sinna. Kuna siin juhib süsteem ise virtuaalmälu loomist (aktiveeritud on raadionupp System managed size ja linnuke on ruudus "Automatically manage paging file size for all drives"), siis määrabki ta vajaduse korral pagefile soovitatavaks suuruseks selle 4603 MB'i.
Akna allääres olev Currently allocated number näitab, et kui suur on momendil määratud pagefile maht. Kui Sinu süsteemis hakkab mälu väheseks jääma (nt mängid mingit võimsat mängu), siis võib Windows seda arvu suurendada. Kui süsteem vajab jälle vähem mälu, siis viikase see virtuaalmälu maht tagasi tema originaalsuurusesse. See kõik toimub automaatselt ilma et Sina peaksid ise midagi tegema, sel juhul kui Sa jätad linnukese Automatically manage paging file size for all drives kontrollruutu.


Kui Sa aga ei soovi, et Windows juhib ise seda virtuaalmälu loomist, siis on Sul võimalus:

 

Millisele kõvakettale või siis millisesse kõvaketta oblastisse/jaotusse (partitsiooni) me selle pagefile loome, see sõltub meie kompuutri kõvaketaste arvust (tavaliselt on neid üksainus) ja kõvakettal olevatest partitsioonide hulgast. Tuleb järgida järgmisi reegleid:

 

Juhul, kui kompuuter omab vähe füüsilist mälu ja ta töötab aeglaselt, siis korrigeeri oma virtuaalmälu:

Enne, kui me hakkame aga muutma oma virtuaalmälu, tuleb meil olemasolev puhtaks teha. Selleks tuleb meil algul valida raadionupp No paging file ja klõpsata nupule Set ning seejärel teha kompuutri ümberlaadimine. (Sellest tuleb allpool täpsem selgitus.) Antud tegevusega me saavutame seda, et sellega me kõrvaldame Pagefile potentsiaalsed kahjustused ja see uus mälufail paigutatakse meie kõvaketta mittefragmenteeritud oblastisse.
Seejärel tuleme siiasamasse aknasse tagasi, et luua uus pagefile.

Et luua nüüd uut või siis muuta oma olemasoleva 'pagefile' suurust, teeme järgmist:

- Koristame linnukese ruudust Automatically manage paging file size for all drives;
- Siis valime ülevalt Drive [Volume Label] alt ketta (partitsiooni), kuhu see loodav pagefile pannakse;
- Klõpsame Custom size ja tipime vajalikud suurused (allpool selgitan, et millised suurused) tekstikastidesse Initial size (MB) ja Maximum size (MB);
- Lõpuks klõpsame nupule Set ja siis OK.

Millisele kettale või tema partitsiooni me selle loodava pagefile laseme paigutada, sellest oli juba eelpool juttu, aga millise suurusega see meie pagefile peaks olema, selle kohta toon kohe allpool vastavad suurused, et millised nad võiksid olla.
Teatavasti koosneb virtuaalmälu page file ja meie kompuutris oleva füüsilise mälu (RAM) kogusummast ((st virtuaalmälu = paging file + füüsiline mälu (RAM)).

Endi pagefile suuruseks võiksime näiteks määrata suuruse, mille me saame järgmiste arvutuste alusel:
Juhul, kui Sul on oma kõvakettal väga vähe vaba ruumi, siis võid sinna ülemisse tekstilahtrisse "Initial size (MB)" sisestada ka suuruse, mis on ära toodud akna allosas real Minimum allowed—vaata alumist pilti.

Nagu alltoodud pildist on näha, tõin ma siin näiteks kompuutri, milles on 512 MB (RAM) füüsilist mälu ja selle arvuti pagefile suurust on suurendatud kuni 2048 MB'ni. Antud kompuutris on üksainus kõvaketas, millesse on loodud mitu partitsiooni (oblastit), loomulikult tuli siin see pagefile panna C: jaotusse.

pagefile suurus

Järgmisel pildil on aga pagefile suurus määratud 4 GB füüsilise mäluga kompuutrile. Aga kuna siin on tegemist Windows 7 Ultimate 32-bit (x86) versiooniga, siis on taolistel süsteemidel mälu kasutamise piirmääraks 4GB-i, rohkem ei ole mõtet seda füüsilist mälu juurde lisada. Peale selle ei suuda Windows 7 kasutada füüsilist mälu rohkem kui 3 kuni 3,5 GB-i - pilt.



Mida veel võiks teada:


Märkus: Kes tuli siia veebilehele mujalt, see saab 'pagefile' (saalefaili) kohta täpsemat infot siitsamast eelpoolt.


I. Kui Sinu süsteemi virtuaalmäluga on midagi korrast ära kuigi kõik saalefaili (pagefile) seaded oleksid nagu õiged:

Siin võib põhjus olla selles, et pagefile on kas rikutud või siis on ta ülearu fragmenteeritud ja ta tuleks asendada uue korras saalefailiga; tee järgmist:

1) Tee Computer ikoonil paremklõps ja vali käsk Properties. (Märkus: Windows 10 süsteemis tee Start nupul paremklikk ja vali süsteemikäskude menüüst System kiirkorraldus/otsetee - pilt). Seejärel kliki vasemas paanis Advanced system settings lingile (pilt). Kliki üleval 'Performance' sektsioonis nupule Settings ja ava seejärel Advanced sakk/vaheleht. 'Virtual memory' sektsioonis kliki nupule Change.
2) Korista linnuke ruudust Automatically manage paging file size for all drives - pilt.
3) Veendu, et üleval Drive [Volume Label] sektsioonis oleks märgistatud C: partitsioon, st see partitsioon, mis sisaldabki seda saalefaili.
4) Aktiveeri raadionupp No paging file ja kliki kõrval nupule Set. Seejärel kliki ilmuvas teateaknas OK ja siis dialoogiaknas all nupule OK.
5) Tee kompuutri restart.
6) Ava uuesti seesama Virtual Memory dialoogiaken, märgista üleval Drive [Volume Label] sektsionis C: draiv ja pane linnuke ruutu Automatically manage paging file size for all drives. (Sa võid selle asemel aktiveerida ka raadionupu Custom size ning sisestada vajalikud suurused lahtritesse Initial size ja Maximum size.)
6) Kliki OK ja tee uus kompuutri restart.

!!! Seda moodust võib aeg-ajalt kasutada ka niisama - tuleb alati kasuks, sest aja jooksul see pagefile fragmenteerub nii või naa. Seega kustuta ta ise aeg-ajalt ja loos uus saalefail.


II. Kui Sul on 'multi-boot' masin mitme partitsiooniga ja kuhu erinevatesse partitsioonidesse on installeeritud erinevad opsüsteemid:

See saalefail ehk pagefile.sys hõivab üsna palju kõvaketta ruumi - kusagil alates 1 GB kuni 4 GB ja rohkemgi sõltuvalt sellest et kui palju Sinu kompuutris on füüsilist mälu. Kui Sul on loodud mitu partitsiooni ja installeeritud mitu operatsioonisüsteemi, siis luuakse nende igaühe jaoks ka eraldi saalefail, see aga hõivab kokku üsna palju kõvaketta ruumi. See kehtib ka virtuaalmasinate kohta, kus iga virtuaalne ketas omab eraldi saalefaili.
Et seda olukorda vältida ja hoida kokku kõvaketta ruumi võib teha nii et kõik installeeritud opsüsteemid (õigemini partitsioonid kuhu nad on installeeritud) kasutaksid ühte- ja sama saalefaili - seda saab rakendada nii Windows XP, Windows Vista, Windows 7, Windows Server 2003 kui ka Windows Server 2008 jaoks.

Et kasutada ühteainsat pagefile't kõikide installeeritud Windowsite jaoks, tee järgmist:

1) Otsusta, et millisesse partitsiooni Sa selle ühiselt kasutatava 'pagefile' jätad. Näiteks kui Sul on C: partitsiooni installeeritud Windows Vista ja teise D: partitsiooni aga Windows 7, et teda katsetada ning proovida, siis võid selle ühiskasutatava saalefaili jättagi sinna C: partitsiooni.
2) Kui Sa oled ära otsustanud selle et kuhu partitsiooni Sa paigutad ühiselt kasutatava pagefile.sys faili, siis peab see partitsioon olema nähtav ka kõikides teistes operatsioonisüsteemides. See tähendab seda et kui Sa teed kompuutri restardi ja sisened mingisse muusse opsüsteemi ning avad Computer (My Computer) akna, siis pead seal nägema ka selle draivi kettatähist, kuhu Sa kavatsed selle ühiselt kasutatava saalefaili jätta (antud näite kohaselt siis C: partitsiooni).
3) Tee paremklõps Computer ikoonil ja vali käsk Properties. Siis kliki vasemas paanis lingile Advanced system settings (Windows XP puhul ava Advanced sakk). Kliki üleval 'Performance' sektsioonis nupule Settings ja ava seejärel Advanced sakk/vaheleht. 'Virtual memory' sektsioonis kliki nupule Change.
4) Korista linnuke ruudust Automatically manage paging file size for all drives - pilt.
5) Nüüd märgista üleval Drive [Volume Label] sektsioonis järjest kõik draivid/partitsioonid, millede jaoks Sa ei taha saalefaili jätta, aktiveeri No paging file raadionupp ja kliki nupule Set, et likvideerida antud draivi jaoks saalefail - tema taha peab ilmuma None kiri.
Aga selle draivi/partitsiooni jaoks, mis peab sisaldama seda ühiskasutatavat saalefaili (selles näites siis C:), aktiveeri raadionupp Custom size ja sisesta lahtritesse Initial size ning Maximum size vajalikud suurused või siis vali raadionupp System managed size ja kliki nupule Set.
6) Kliki OK ja OK.
7) Korda nüüd sedasama protsessi kõikide ülejäänud installeeritud operatsioonisüsteemide jaoks, st tee kompuutri restart ja logi end sisse järgmisse opsüsteemi ning korda eeltoodud tegevust - loo saalefail ainult selle draivi jaoks, mille Sa määrasid eelnevalt tema jaoks (antud näite kohaselt siis C: draivi jaoks) ja keela teistele pagefile loomine.


NB! Kuid siin pead tähele panema seda et eri partitsioonidesse installeeritud Windowsid omistavad oma partitsioonile erinevad kettatähised. Näiteks kui vaatame antud näidet, siis oli meil Vista installeeritud C: partitsiooni ja kui Sa logid nüüd end teise Windows 7 süsteemi ning kui Sa avad Computer akna, siis näed, et ka tema draivi tähiseks on pandud seesama C: täht (Vista süsteemis oli Windows 7 tähiseks aga E: täht), aga Vista enda kettatähiseks on siin hoopis D: täht - pilt.


Seega pead Sa selles Virtual Memory dialoogiaknas lubama 'pagefile' ainult D: partitsioonile ja kõikidele ülejäänutele (k. a. C: draiv) selle keelama - pilt.

8) Kui valmis, siis eksisteerib see pagefile.sys fail, mis on vaikimisi varjatud, selles partisioonis, millele Sa tema lubamise ära keelasid, ikkagi veel edasi ja Sa pead ta nüüd ise käsitsi kustutama.
Et neid süsteemi poolt kaitstud faile (sh ka pagefile.sys faili) näha, tee järgmist:

- Ava Windows Explorer (st suvaline kaustaaken) ja kliki üleval tööriistariba vasemas otsas asuvale Organize nupule;
- Vali avanevast rippmenüüst Folder and search options käsk;
- Avada sakk (vahekaart) View;
- Koristada linnuke ruudust 'Hide protected operating system files' ja klõpsa ilmuvas hoiatusaknas Yes;
- Kliki dilaloogiaknas nupule Apply ja OK.

Nüüd ava selle partitsiooni juurkaust, kust Sa tahad selle üleliigse ja keelatud saalefaili ära kustutada (antud näite kohaselt siis, olles Windows 7 opsüsteemis, avame C:\ kausta) ja kustuta sealt pagefile.sys fail.

Kui oled selle varjatud pagefile.sys faili kustutanud, siis ava see eeltoodud Folder Options dialoogiaken uuesti ja pane linnuke Hide protected operating system files ruutu jälle tagasi.



Märkus: Partitsioonidest ja nende loomisest Windows'is loe siit! (Too on küll Vista veebileht, aga see õpetus sobib ka Windows 7-le.)


NB! Kuid mingit optimaalset varianti selle 'pagefile' suuruse määramiseks ei ole ja kui Sul on ikkagi kaasaegne kompuuter ning mäluga kõik korras, siis ei maksa selle 'pagefile' suuruse muutmisega kiirustada vaid las süsteem ise reguleerib teda (olgu sel juhul linnuke ruudus Automatically manage paging file size for all drives ja aktiveeritud parameeter System managed size) ja kogu lugu.
Seda 'pagefie' tuleks siis suurendada, kui Sul tõesti jääb mälust väheks ja kui Sa ei jõua füüsilist mälu juurde osta.
Oma süsteemi mälu kasutamisest (sh ka pagefile) saad kõige kiirema ülevaate Task Manger'i vahelehelt Performance ja sealolev info aitab Sul ka otsustada, et kas Sul on vaja muretseda juurde füüsilist mälu või siis suurendada oma saalefaili mahtu, sellest oli eelpool juba juttu - seal.



Page File kohta käiv valeinfo:

Üks enamlevinum valearvamus on seotud pagefile'ga (saalefailiga, swap failiga), mis aitab luua virtuaalmälu, et tõsta kompuutri jõudlust (temast oli juba eespool juttu). Tema kohta on laialt levinud järgmised valearvamused:

 

Miks Windows on hõivanud kogu minu operatiivmälu (RAM—füüsiline mälu)?

Kui Sa töötad Windows 7-ga (või Vistaga), siis tahad Sa kindlasti uurida aeg-ajalt, et kui palju ta kasutab Sinu protsessorit ja füüsilist mälu (RAM). Kõige kiiremaks teeks seda teada saada on avada Windows Task Manager, tee selleks ekraani allosas tegumirea tühjal kohal paremklõps ja vali kontekstmenüüst käsk Start Task Manager ja seejärel ava tema Performance tab (lipik/leht).

Märkus: Kui Sul ei ole tegumireal vaba ruumi kuhu klikkida, siis vajuta Ctrl + Alt + Delete ja vali uues ekraanis nupp/link Start Task Manager.

All on toodud ära Windows Vista Task Manger aken ja tema leht Performance:

Task Manager ja Performance

Nüüd vaata sellel avatud Performance (Jõudlus) lehel oblastit Physical Memory (MB) ja Sa näed oma suureks üllatuseks, et kas kogu või siis peaaegu terve Sinu füüsiline mälu on kasutusel kuigi Sul on momendil käivitatud ainult paar programmi. Kui Sa vaatad antud akna allaribale, siis näed Sa, et ka protsessor kasutab kas väga vähe või siis ei kasuta üldse ressursse. Ülemiselt pildilt on näha, et vaba (Free) mälu on ainult 8 MB ja et protsessor kasutab sel ajal 0% (CPU Usage: 0%).
Kuhu see mälu siis ikkagi kadunud on? Windows XP ei õginud nii palju mälu, kui Windows XP-s sai kontrollitud sedasama lehte, siis kuvati seal alati suure hulga vaba mälu olemasolu. Kas see näitab seda, et Windows XP kasutas mälu paremini? Vastus on lihtne—ei. See näitab hoopis seda, et just Windows XP kasutas ligipääsetavaid vabu ressursse ebaefektiivselt kulutades neid tühjalt...
See on seepärast nii et vaba mälu tuleb kasutada kui cache-mälu (vahemälu), st vaba operatiivmälu (RAM) tuleb suunata cache mällu. Juhul kui sellist cache mälu on väga vähe, siis näitab see seda et seadmed ei ole korras.
Windows Vista ja Windows 7 kasutavad SuperFetch-tehnoloogiat, et juhtida opertiivmälu tööd efektiivsemalt. Windows SuperFets jälgib neid programme milledega Sa momendil töötad ja mida Sa kõige rohkem kasutad ning ta omistab neile vastavad prioriteedid. Ta laeb kõige sagedamini kasutatavad programmid ja andmed sinnasamasse cache mällu, et neid saaks sealt jälle kiiresti kätte ning seejärel rakendama hakata. Sel ajal kui kompuuter on mitteaktiivne, kasutab SuperFets cache mälu süsteemi taustaülessannete täitmiseks. Kui taustaülessanded on teostatud, siis täidetakse antud cahe mälu jälle nende Sinu programmide/andmetega, milledega Sa töötasid kuni sinnamaani mil neid taustaülessandeid täideti.
Kui Sa vaatad veelkord seda ülemist pilti, siis Sa näed, et oblastis Physical Memory (MB) real Cached on toodud arv 1342 MB, mis näitab, et antud kompuutris kasutatakse mälu vägagi efektiivselt, sest vaba kasutamata mälu on ainult 8 MB.

Järgmine pilt näitab aga Windows 7 sama Performance lehte, siin omab kompuuter 4 GB füüsilist mälu ja käivitatud on mitu programmi - kliki pisipildile, et teda suurendada:

Windows 7 Perfomance leht


NB! Et aga oma mäluprobleeme igaveseks lahendada, selleks võid endale installeerida või osta ka hoopis Windowsi mingi 64-bit versiooni... Mis on Windows 32-bit (x86) ja Windows 64-bit (x64) versioonid ning nende erinevused ja eelised, sellest loe sealt. (Alates kusagil 2013. a. peaks poodides pakutama juba põhiliselt ainult 64-bit Windowsiga kompuutreid.)

Etteotsa



Windows 7 mälu diagnostika instrument (Memory Diagnostics Tool):


Windows Vista oli esimene Windowsi opsüsteem, kuhu on juba sisseehitatud mälu diagnostika instrument, mis aitab Sul analüüsida Sinu kompuutrisse installeeritud füüsilist mälu (muutmälu, RAM) ootamatute mäluprobleemide ja veendumaks, et kõik on mälu suhtes ikka korras. Seda instrumenti nimetatakse Windows Memory Diagnostics Tool'iks ja teda sai käivitada nii Windows Vista enese seest kui ka väljastpoolt teda. Seesama instrument on olemas ka Windows 7, Windows 8 (8.1) ja Windows 10 süsteemides ning temaga töötamine käib sama moodi.


NB! Kompuutri riistvaraseadmetest väljuvad kõige sagedamini rivist või siis tekitavad tõsiseid veateateid (Stop vigasid & "sinist surmaekraani") just kõvaketas, mälu, videokaart, CD/DVD ROM seade ja ka ülekuumenenud protsessor.



Käivitame selle instrumendi Windows 7 (või kõrgemate Windowsite) kasutajaliidesest:


a/ Kliki nupule Start ja siis Control Panel

b/ Kui Sul on Control Panel'i aknas ikoonide vaade, siis kliki Administrative Tools lingile, aga kui Sul on seal Catgory vaade, siis vali lingid: System and Security > Administrative Tools

c/ Administrative Tools aknas tee 2 x klikk real Windows Memory Diagnostic

Märkus: Alternatiivne ja kiirem variant tema käivitamiseks on: kliki nupule Start ja tipi siis kohe sõna memory ning otsimistulemuste esimeseks elemendiks peaks ilmumagi antud istrument - kliki pisipildile, et teda suurendada:

Sisesta sõna 'memory'


d/ Ilmub kahe küsimusega dialoogiaken: Kas Sa tahad kohe praegu teha kompuutri ümberlaadimise ja kontrollida mälu või siis teha seda järgmine kord kui Sa käivitad oma kompuutri - kliki pisipildile, et teda suurendada:

Vali siit parameeter 'Restart now and check for problems (recommended)'


e/ Soovitav on siit valida see 'Restart now and check for problems (recommended)' parameeter


f/ Kui Sa valisid soovitatud parameetri, siis tehakse kompuutri restart ja käivitatakse Memory Diagnostics Tool, mis töötab väljaspool Windows 7't (enne antud parameetri valimist ja kompuutri restarti sulge kõik programmid). Neid testimise tulemusi näed siinsamas testimise käigus selles sinises ekraanipildis ja kui kuni testi lõpuni sirab kiri "No problems have been detected yet.", siis on kõik OK - pilt.


g/ Kui mälu testimine lõpetatakse, siis tehakse kompuutri restart ja testimise tulemused kuvatakse ikooni kaudu, mis ilmub ekraani paremale allaäärde teadeteribale. Kuid kui kõik oli korras ja kui Sul on multiboot masin, siis laetakse Sind pärast restarti sinna opsüsteemi, mis on Sinu esmaseks süsteemiks, st mis on installeeritud C: partitsiooni ja sel juhul ei tarvitse see teatamullike ilmudagi:

testimise tulemus


h/ Vaikimisi tehakse mälu testimine Standard režiimis, aga Sa võid ka põhjalikuma testimise teha. Vajuta selleks seal üle-eelmises sinises ekraanis klahvi F1 ja seepeale avatakse parameetrite aken, kust saab muuta Standard režiimi kas Basic või siis Enhanced režiimiks.



Käivitame mälu testimise Windows Boot Manager (Windowsi käivitushaldur) kaudu:

Seda on vajalik teha siis, kui meil on kompuutrisse installeeritud mitu operatsioonisüsteemi (kõvaketta erinevatesse jaotustesse/partitsioonidesse), nt Windows 7 ja Linux, sel juhul on meil siis nn dual boot või multi boot süsteem.

a/ Käivita kompuuter või tee tema restart

b/ Kui ilmub Vista Boot Manager (Alglaadimise Juhtija) ekraan, siis vajuta TAB klahvi, et jõuda Windows Memory Diagnostics parameetrini

c/ Kui antud parameeter on esile tõstetud, siis vajuta klahvi Enter.


NB! Kui Sul on aga ainult Windows 7 installeeritud, siis tuleb alglaadimise alguses vajutada kohe mitu korda klahvi F8, et jõuda Advanced Boot Options ekraani (pilt) ja seejärel vajutada klahvi ESC, et avataks Windows Boot Manager ekraan (pilt). Ning lõpuks vajuta TAB klahvi, et märgistada ekraani allääres see Windows Memory Diagnostic vahend ja siis ENTER, et teda käivitada (pilt).


(Sa võid selle mälutestimise instrumendini ka nii jõuda kui vajutad kohe kompuutri alglaadimise esimeses faasis mingit klahvi...)


d/ Seejärel ilmub meile juba tuttav Memory Diagnostics Tool ekraan...



Käivitame selle Memory Diagnostics Tool'i otse Windowsi installeerimise DVD plaadilt:

Sa võid Windows Memory Diagnostic Tool'i ka Internetist alla laadida, siis ta disketile või CD-plaadile panna ning seejärel ta käivitada:

Lae ta alla siit!

See utiliit on tasuta ja väga väikse mahuga (640 KB), lae see mtinst.exe fail alla oma töölauale ja siis käivita ta. Algul ilmub EULA aken, kus klõpsa nupule Accept ja siis ilmub järgmine aken:

pane testija kettale

Siin on Sul kaks valikut: kas kopeerida see mälutestija kohe uuele tühjale disketile või siis salvestada selle instrumendi ISO fail oma kõvakettale, et siis hiljem põletada ta CD-plaadile. Kui valmis, siis paneme oma disketi või CD-plaadi sahtlisse ja käivitame kompuutri või teeme tema restardi ning alustamegi oma füüsilise mälu testimist.

Etteotsa




SuperFetch koos ReadyBoost'iga:


Ettelaadimine (Prefetch) oli Windows XP's üheks jõudluse vahendiks, mis jälgis Sinu süsteemi ja tuvastas need andmed, mida Sa võiksid lähitulevikus kasutada. Seejärel laetakse (prefetched) andmed varakul mällu ja kui need andmed osutusid õigeteks, siis kasvab ka jõudlus, sest XP ei pea neid andmeid Sinu kõvakettalt enam välja tirima.

Windows Vista lõi uuema ja täiustatud versiooni sellest ettelaadimisest - SuperFetch'i. See tehnoloogia jälgib programme ja andmeid, mida Sa pidevalt kasutad, et luua selle alusel siis Sinu kettakasutamisest teatud liiki profiil. SuperFetch võib nüüd selle profiili abil palju edukamalt ära arvata, et milliseid andmeid Sul edaspidi vaja läheb ja laeb need sarnaselt Prefetcher'ile varakul mällu.
Sama asi töötab ka Win7 operatsioonisüsteemis.


ReadyBoost kasutamine:

SuperFetch'i saab kasutada ka koos Vista aegadest pärit uue ReadyBoost tehnoloogiaga. ReadyBoost tehnoloogia kasutab ära selle eelise, et flash mälu (välkmälu) kulutab andmete ülesleidmiseks vähem aega kui kõvaketas. Põhiliselt tähendab see seda, et süsteem leiab vajaliku asukoha flash seadmelt palju kiiremini ülesse kui sellele vastava oblasti Sinu kõvakettalt. Kõvaketas on kiirem suuremahuliste järjestikuste andmeblokkide lugemisel, flash draiv loeb aga kiiremini juhuslikke väiksemaid andmeblokke. Kui Sul on olemas ühilduv väline flash mäluseade, siis suunab ReadyBoost väikesed andmeblokid sinna flash mällu (välkmällu) ja kui tekib vajadus, siis saab ta need andmed sealt palju kiiremini tagasi kui ta saaks seda teha ainult kõvaketast kasutades. Ühesõnaga, hea flash mälu kulutab palju vähem aega failide otsimiseks kui seda kõvaketas ja kui sinna flash mällu viiakse palju väikseid faile, siis saab Windows 7 sealt nad palju kiiremini kätte kui seda kõvaketta puhul.
Seega kasutab ReadyBoost USB seadmel (nt USB mälupulk, USB 2.0 draiv, SD card, CompactFlash ja muud portatiivsed välkmälu seadmed) olevat flash mälu selleks, et suurendada süsteemi jõudlust.  Ta kasutab USB draivi kõvaketta mälu ja/või virtuaalmälu hoidmiseks, et kiirendada failidele ligipääsu ja suurendada vaba kättesaadava füüsilise mälu (RAM) mahtu.
Kuna välist USB mäluseadet võib ilma süsteemi hoiatamata eemaldada, siis andmed, mida viiakse üle ReadyBoost vahendusel, krüptitakse (krüpteeritakse) ja arhiveeritakse ka kõvakettale (ühtlasi pakitakse ka nad kokku). Krüptimist tehakse seetõttu, et neid andmeid ei saadaks lugeda teise süsteemi poolt ja andmete varundamine lubab Windows Vistal need taastada, juhul kui väline flash mäluseade ootamatult eemaldatakse.


Windows Vista toetas järgmisi ReadyBoost seadmeid: Windows 7-s on ReadyBoost vahendit täiustatud ja seda järgmiselt:
Väline flash mäluseade peab omama vähemalt 256 MB vaba mälu ReadyBoost vahemälu tarbeks. Siiski, kui palju kasu me sellest ReadyBoost tehnoloogiast saame? Kui Sul on süsteemi sisemist mälu märksa rohkem kui Sinu süsteem seda tavaliselt kasutab, siis ei ole Sul sellest ReadyBoost tehnoloogiast kasu, aga kui Sul jääb alatihti sisemisest mälust väheks, siis kasuta oma välist flash mäluseadet. Eriti vajalik oleks ta mini-sülearvutite (Netbook) puhul, mis omavad vähem füüsilist mälu.


Kuidas ReadyBoost'i kasutada:
autoplay


Veel üks AutoPlay aken - kliki pisipildile, et teda suurendada:

Kliki 'Speed up my system'

USB draiv ja vaheleht ReadyBoost


Märkus: Juhul kui Sinu USB seade ei sobi ReadyBoost'i jaoks, siis ilmub sellele "ReadyBoost" lehele ka vastav teade ja Sa ei saa oma usb draivi antud vahendiks kasutada....


Seega, kui Sa valid Use this device raadionupu, siis kasutab SuperFetch selle draivi (nt USB mälupulga) mahtu enda andmete hoidmiseks (st vahemäluna). See vabastab süsteemi enda mälu, mida vastasel juhul oleks SuperFetch hakanud kasutama. Samal ajal võib oma USB mälupulka kasutada nagu tavaliselt ka tema õigeks otstarbeks, st sinna faile kopeerida, sealt faile kompuutrise tuua jne....

Sa võid ka hiljem korrigeerida ja kontrollida seda et kui suurt osa SuperFetch võib Sinu Flash mäluseadmest kasutada. Vali Start - Computer; tee oma Flash kettal paremklõps ja vali käsk Properties. Dialoogiaknas ava ReadyBoost lipik/sakk ja klõpsa Use This Device, et lubada SuperFetch'ile ligipääs Sinu USB mälupulgale ning kasuta siis liugurit, te määrata mälu maksimummaht, mida SuperFetch võib kasutada (vaata ülemist pilti).



Järgmisel pildil kasutatakse ReadyBoost vahendina USB mälupulka - pilt.




Kui Sa ostad endale uue USB draivi (mälupulga või ketta), siis vaata, et ta ühilduks ReadyBoost funktsiooniga, sest kaugeltki mitte kõiki neist ei saa kasutada koos ReadyBoost vahendiga. Et USB mälupulka/draivi saaks kasutada koos ReadyBoost vahendiga, selleks peab ta omama just piisavalt kiiret andmete ülesotsimise kiirust mitte aga kiiret andmete ülekandmise kiirust. Näiteks, kui Sa ostad poest mälupulga, millel on kiri high-speed USB 2.0..., siis ei tähenda see ReadyBoost suhtes midagi, sest see kiri näitab andmete ülekandmise kiirust mitte aga nende ülesleidmise/otsimise kiirust, aga ReadyBoost'iga ühildumiseks on vaja just seda andmete otsimise suurt kiirust. Paljud high-speed draivid aga ei oma andmete otsimise suurt kiirust. Seega "high-speed" on küll hea asi, aga ReadyBoost suhtes ei tähenda see midagi.

Kahjuks, kui Sa ostad poest selle USB mälupulga, siis ei saa Sa kuidagi kindlaks teha, et kas ta sobib ReadyBoost vahendiga või ei sobi seda. Seda saab alles siis kindlaks teha, kui Sa torkad ta oma arvutiploki vastavasse pessa ja käivitad ta koos ReadyBoost'iga. (Võib olla tulevikus ilmuvad müüdavatele USB draividele ka kirjad, mis näitavad nende ühildumist või mitteühildumist ReadyBoost'iga.) Et Sinu elu ses suhtes kergemaks teha, pakun välja kaks abivahendit:


Enne, kui hakkad endale ostama uut USB draivi, mine siintoodud aadressile ja seal on toodud ära loetelu peaaegu kõikidest seadmetest (tootjafirmade ja tüüpide kaupa), mis toetavad ning mis ei toeta seda ReadyBoost vahendit; kliki siia!


Kuid alates 2008. aastast peaksid juba kõik müüdavad USB draivid olema Windows Vista ReadyBoost kõlblikud nii et võid julgelt osta igasuguse mälupulga ja Sul ei ole vaja seal Windows'i registris pusida.



NB! Kui Sul on üsna uus kiire kõvaketta ja piisava koguse füüsilise mäluga kompuuter, siis ei ole mõtet seda ReadyBoost vahendit kasutada, sest sel juhul ei anna ta erilisi tulemusi. Kasuta antud vahendit siis kui Sul on aeglane kõvaketas, vähe füüsilist mälu või kui Sa kasutad mini-sülearvutit (Netbook).

Kui Sinu arvutis on Solid State Drive (SSD) ketas, siis Windows 7-s ei olegi ReadyBoost ja SuperFetch vahendite kasutamise võimalust, sest SSD-ketas on piisavalt kiire nii et antud instrumentide rakendamiseks ei ole mingit vajadust.

Et aga oma mäluprobleeme igaveseks lahendada, selleks võid endale installeerida või osta ka hoopis Windowsi mingi 64-bit versiooni... Mis on Windows 32-bit (x86) ja Windows 64-bit (x64) versioonid ning nende erinevused ja eelised, sellest loe sealt. (Alates kusagil 2013. a. peaks poodides pakutama juba põhiliselt ainult 64-bit Windowsiga kompuutreid.)

Etteotsa

 

Edasi Win 7 optmeerimise II. ossa >


< Tagasi Windows 7 pealehele ja sisukorda

 

 

Saada ka enda tuttavale lugemiseks!

Kui Sa saadad meili, siis on Sinu saadetavas kirjas selle lehe aadress juba
olemas ja muu saad ise juurde lisada.

Sisesta siia saaja e-mail aadress:

 

 

elaja koju | About Us | About Me | Site Map | POSTKASTI EI OLE! Sorry, no mailbox | © Ahv & Co Eesti Vabariik nov. 2008