Windows 7 kiiruse ja jõudluse suurendamine

Seitse...Windows 7 optimeerimine ja hooldamine: tema kiiruse ja jõudluse suurendamine; tema täpsem häälestamine ja seadistamine (tuunimine) - II. osa

 


Lülita välja üleliigsed automaatselt startivad programmid (Startup programs):


Kui Sa käivitad oma kompuutri, siis koos Windowsi startimisega käivitatakse automaatselt ka osa programme. Seega kõiki programme, mis on konfigureeritud nii et nad stardivad automaatselt siis kui Sa logid end kompuutrisse, nimetatakse startup programmideks.
Sa vaata need startup programmid üle ja lülita mittevajalikud välja, sest see on üheks põhjuseks, miks Sinu Windows nii aeglaselt käivitub. Kindlasti on seal ka üleliigseid, sest paljud programmid, mille Sa oled installinud, soovivad ka automaatselt startida, kuigi selleks ei ole mingit vajadust. Näiteks Apple Quicktime paneb oma ikoonikese tegumirea parempoolsesse ossa kella lähedale (nn system tray alla). Adobe Acrobat stardib automaatselt, et ta saaks võimalikult kiiresti avada neid PDF faile, aga kas Sa loed neid väga tihti..., või näiteks soovivad kõik suhtlus- ja helistamisprogrammid (nt Skype) ennast automaatselt käivitada ning istutavad enda ikoonid ekraani allaäärde jne, jne. Osa "viisakaid" programme küsivad installeerimise käigus selleks ikka luba, aga osa neist sätivad ennast salaja 'startup' programmide loetellu ja kui Sa järgmine kord käivitad Windowsi, siis näed Sa oma tegumireal sinna oma pesa pununud lurjuse ikoonikest. Tavaliselt saab taoliste programmide eneste sees samuti tühistada nende automaatse käivitamise, aga mitte alati ja pealegi võib see mõnele kasutajale keeruliseks osutuda.

Automaatselt peavad käivituma näiteks sellised programmid nagu Microsoft Windows Explorer, Microsoft IntelliPoint, tulemüür, viirusetõrjeprogramm, üks pahavaratõrje programm, Windowsi enda teatud süsteemiprogrammid ja lõpuks Sinu enese poolt lubatud ning määratud programmid.


Startup programmid asuvad peale selle 'Start -> All Programs -> Startup' kausta veel ka järgmistes kohtades:

Iga startup programm kulutab mälu ja ressursse ning aeglustab ka Windowsi enda täielikku käivitumist. Kusjuures kõik nad ei asu kaugeltki ainult selles Startup kaustas vaid programmide automaatseks käivitamiseks on palju võimalusi - toon siin mõned neist ka ära:

a) Run võti (Windowsi registri võti - Registry Editor aknas): HKEY_LOCAL_MACHINE\SOFTWARE\Microsoft\Windows\CurrentVersion\Run - siin asuvad kõikide kasutajate startup programmid.

b) Run võti (Windowsi registri võti - Registry Editor aknas): HKEY_CURRENT_USER\Software\Microsoft\Windows\CurrentVersion\Run - siia pandud programmid käivitatakse automaatselt koos Windowsi stardiga siis kui süsteemi logib sisse käesolev kasutaja, st siin asuvad iga kasutajakonto omaenda 'startup' programmid.

Märkus: Siin võidakse kasutada ka sarnast HKEY_CURRENT_USER\Software\Microsoft\Windows NT\CurrentVersion\Windows\Run alamvõtit.

c) RunServices and RunServicesOnce võtmed: Neid võtmeid tarvitatakse üsna harva ja neid kasutatakse teenuste automaatseks käivitamiseks. Neid võtmeid võib määrata nii spetsiifilise kasutaja kui ka terve süsteemi jaoks.

d) Winlogon võti: Winlogon võti kontrollib tegevusi siis kui Sa logid end Windowsisse sisse, aga Sa võid siia ka omaenda ülessandeid lisada - HKEY_LOCAL_MACHINE\SOFTWARE\Microsoft\Windows NT\CurrentVersion\Winlogon\Userinit ja HKEY_LOCAL_MACHINE\SOFTWARE\Microsoft\Windows NT\CurrentVersion\Winlogon\Shell alamvõtmed käivitavad automaatselt vajalikud programmid.

e) Task Scheduler apletis määratud startup programmid (Start -> All Programs -> Accessories -> System Tools -> Task Scheduler): Ka siia pannakse automaatselt käivitatavad programmid/ülessanded. Administraatori õigustega kasutaja võib siia ka ise lisada oma uusi ülessandeid, näiteks programme, mis tuleb teatud ajal automaatselt käivitada.

f) Group Policy: Group Policy Editor konsool (tipi Run dialoogiaknasse käsk gpedit.msc ja vajuta ENTER) sisaldab kahte poliitikat, mida kutsutakse Run these programs at user logon. Need sisaldavad automaatselt käivitatavate programmide loetelu, mis käivitatakse siis kui kasutaja end süsteemi sisse logib.

g) Policies\Explorer\Run võtmed (Registry Editor aknas): Juhul kui eelmises punktis äratoodud Group Policy alla määrati ära mingid startup programmid, siis luuakse Windows registrisse ka vastavad väärtused ja need pannakse ühe järgnevatest võtme alla: HKLM\Software\Microsoft\Windows\CurrentVersion\Policies\Explorer\Run või siis HKCU\Software\Microsoft\Windows\CurrentVersion\Policies\Explorer\Run.

h) Logon skriptid: Need käivitatakse automaatselt koos süsteemi stardiga ja nad võivad käivitada ka teisi programme. Nad määratakse ära Group Policy all ja täpsemalt Computer Configuration\Windows Settings\Scripts (Startup/Shutdown) ja User Configuration\Windows Settings\Scripts (Logon/Logoff) haru all.


i) System Configuration Utility (Süsteemi Konfiguratsiooni Utiliit): Windows XP kasutajad juba tunnevad seda System Coniguration Utility (Msconfig.exe) vahendit, mis lubab Sul näha suuremat osa automaatselt käivitatavaid programme (startup programme) ja neid soovi korral seal ka välja lülitada. Vajuta Windows + R klahve, tipi Run aknasse käsk msconfig.exe ja vajuta ENTER, seejärel ava vaheleht/sakk Startup ning tegutse....

j) Windows Defender: Ka selle anti-spioonivara programmiakna kaudu saab vaadata ja lülitada neid 'startup' programme välja.



Kasuta System Configuration utiliiti:

Etteotsa



Käivitatud programmide ja protsesside juhtimine Windows Task Manager'i (Tegumihalduri) abil:


Windows Task Manager'i (Tegumihalduri) võid Sa kasutada oma süsteemi jõudluse jälgimiseks ja ka selleks, et näha millised protsessid ja programmid momendil jooksevad, et neid siis vajaduse korral peatada, juhul kui nende normaalne sulgemise meetod ei aita.
Windows Task Manager'i saab kõige kiiremini avada kui vajutame Ctrl+Shift+Escape või Ctrl+Alt+Delete klahve (Ctrl+Alt+Delete klahvide kasutamisel pead Sa ilmuvas ekraanis enne veel klõpsama nupule Start Task Manager).
Võid teha ka oma tegumirea vabal osal paremklõpsu ja valida käsu Start Task Manager:

Käivita ta tegumirea kaudu...


Alloleval pildil on korraga avatud kaks tegumihalduri akent, kus vasemas aknas on lahti Applications (Programmid) vaheleht ja teisel parempoolses Task Manager'i aknas on avatud Processes sakk:

Avatud on kaks Task Manager'i aken

Applications vahelehel tuuakse ära kõik antud momendil käivitatud programmid ((nende ikoonid asuvad ka all tegumireal (taskbar'il)). Sellel lehel on ka Status veerg, kus näidatakse ära, et kas programm töötab (Running) või ta on mingil põhjusel lakanud töötamast, sel juhul ilmub sinna veergu kiri Not Responding. Kui programm ei tööta või kui teda on normaalsel teel võimatu sulgeda, siis saad ta siitkaudu sulgeda, märgista see allumatu programm ja klõpsa nupule End Task. (Näiteks, kui Sa töötad mingi programmiga ja ta "hangub", jääb "rippuma" mingil põhjusel ning Sa ei saa teda kuidagi sulgeda, siis ava Task Manager, siis sakk/vahekaart Applicatons, märgista rippumajäänud programm ning klõpsa nupule End Task. Sel juhul ei pea Sa tegema kohe kompuutri restarti ja võid proovida pärast antud programmi sulgemist ta uuesti käivitada.)

Applications vaheleht esitab ainult osa käivitatud programme ja protsesse, et näha kõiki antud momendil käivitatud programme ja protsesse, ava selleks Processes vahekaart.

Et leida milline protsess on mingi kindla programmiga seotud, tee sellel programmil (sakil Applications) paremklõps ja vali käsk Go To Process.

Soovitan:

a) RunScanner - see on vabavaraline (tasuta) hea Windows'i süsteemiutiliit, mis tuvastab Sinu süsteemi kõik käivitatud programmid, automaatselt startivad programmid ja nende asukohad (neid saab siit ka välja lülitada), draiverid, teenused (teenistused) jne... - lae ta alla sealt.

b) Autoruns - ka väga hea tasuta automaatselt käivitatavate programmide jms tuvastaja, lae alla sealt.

c) Üks väga hea "Task Manager" asendaja on tasuta Process Explorer programm, lae ta alla sealt

Etteotsa



Korrasta oma kõvaketas ja/või SSD ketas—defragmenteeri/optimeeri teda regulaarselt (kehtib ka Windows 10 suhtes):


Kuigi Sul võib olla suhteliselt uus süsteem kiire protsessori ja suure füüsilise mälumahuga, on tema kõvaketta jõudlusega ikkagi probleem. Võrreldes muude informatsiooni (andmete) hoidmise seadmetega on kõvaketas väiksema kiirusega, st andmete vahetamine protsessori ja kõvaketta vahel toimub aegasemalt. Kõvaketta andmete kirjutamise/lugemise aega mõõdetakse millisekundites ja see on tavaliselt 2-5 mc. Tundub, et see on piisavalt kiire, aga võrreldes protsessori kiirusega on see väga kesine tulemus....
Vaatamata kõvaketaste mahu üha kiiremale suurenemisele on temale andmete kirjutamise/lugemise kiirus vähe muutunud (ebaproportsionaalselt). Seega võib kaasaegsetele kõvaketastele mahutada tohutu hulga andmeid, aga informatsiooni kirjutamine/lugemine nendelt võtab palju aega ja kiired protsessorid on sunnitud töötlemiseks vajalikke andmeid hoidma ooterežiimil.
Isegi siis kui Sul on kiire kõvaketas, võtab ikkagi suurte failide kõvakettalt mällulaadimine aega enne kui Sa saad nendega töötama hakata. Eriti käib see probleem filmide, videoklippide, DVD plaatide põletamise, andmebaaside, ISO kujutiste ja virtuaalsete kõvaketaste kohta, mis võivad mõnikord olla mitme gigabaidilised failid.

Tavaliselt on nii et süsteem üritab andmed salvestada kõvakettale selliselt, et nad asuksid seal järjestikku üksteise kõrval ja et ühe kindla faili kõik andmed asuksid järjestikku ühesainsas kohas (näiteks et mingi laulu .mp3 faili kõik andmed asuksid ükteise järel ühesainsas kõvaketta oblastis). Selle tulemusel peab Sinu kõvaketta mehhaaniline pea liikuma vähem ja lõpptulemusena väheneb kirjutamiseks/lugemiseks kulutatav aeg. Selline andmete salvestamine õnnestub aga ainult puhtale kõvakettale ja mida aeg edasi, seda raskemaks see muutub.
Aja mõõdudes viib kõvakettale salvestatavate andmete muutmine (nende lisamine, muutmine ja kustutamine) selleni, et muutub ka nende salvestamise kord, mis omakorda põhjustab eraldi fragmentide tekkimise. Näiteks kui Sa kustutad mingi faili, siis tekib kõvakettal seal kohas "auk". Aja mõõdudes tekib selliseid "auke" üha rohkem ja süsteemil on kõvakettalt üha raskem leida järjestikku asetsevaid vabu sektoreid kuhu saaks uusi andmeid salvestada. Ka info redakteerimine ja uute andmete olemasolevatele lisamine põhjustab selle ebameeldiva nähtuse (eraldi fragmentide tekkimise).

Et sellist olukorda parandada tuleb meil kasutada kõvaketta defragmenteerimist (optimeerimist). Nii Windows 7 kui ka Windowsi varasemad versioonid omavad sellist sisseehitatud vahendit nagu Disk Defragmenter (Ketta Defragmenteerija—kõvaketta korrastaja, eraldi failifragmentide kokkuliitja). Windows 10 süsteemis on antud instrumendi nimeks Optimize Drives. Kui Sinu kompuuter muutub mõne aja mõõdudes aeglasemaks kui ta seda tavaliselt on, siis on üheks mooduseks tema kiiruse tõstmiseks sellesama Disk Defragmenter'i (Defragment and Optimize Drives) kasutamine.
Kui Sinu kompuuter salvestab andmeid, siis ta ei pane neid ühte- ja samasse kohta. Vaatamata sellele et kas andmed on operatsioonisüsteemi enda või Sinu poolt juba varem installeeritud programmide või programmide, mida Sa antud momendil just installeerid või Sinu poolt salvestatavate failide omad, paneb operatsioonisüsteem Sinu kõvakettal osa failijuppe ühte kohta ja teise osa failijuppe aga teise kohta. Kui me oleme oma kompuutrit juba pikemat aega kasutanud, installeerinud sinna palju programme ja teinud muud pidevat tööd, siis tekib meie kõvakettale neid tükeldatud failijuppe (fragmente) väga palju ja nad asuvad kõvaketta eri oblastites paljudes erinevates klastrites (cluster—see on väikseim ühik, kus hoitakse faili või failijuppi; NTFS kettal, mis on suurem kui 2 GB, on klastri suuruseks 4 KB). See aga muudab arvuti töö aeglasemaks, sest kasutatavate failide ülesleidmine ja mällulaadimine võtab palju rohkem aega.
Disk Defragmenter (Optimize Drives) on programm, mis aitab organiseerida faile palju efektiivsemalt, ta aitab "laialipillutud" failijupid (fragmendid) kokku koguda, neid liita ja korrastada kõvaketta kasutatavat ning mittekasutatavat ruumi—seda nimetataksegi defragmentimiseks või defragmenteerimiseks. Disk Defragmenter (Defragment and Optimize Drives) utiliit tõstab kõvaketta jõudlust sellega, et ta paigutab failid füüsiliselt niimoodi ümber, et neid hoitakse seejärel järjestikustes (üksteise kõrval asuvates) klastrites ja lisaks sellele vabastatakse ka kettaruumi. Selle kõige tulemusel saadakse vajalikele andmetele palju kiiremini ligi ja Sinu kompuuter muutub kiiremaks.


Natuke täpsem selgitus sellest et mis moel see Disk Defragmenter (Optimize Drives) meid siis ka aitab?

- Kõik loogiliselt omavahel seotud ja varem fragmenteeritud andmed paigutatakse ümber ühte kohta ning üksteise kõrvale (järjestikku);
- Kogu vaba kettaruum ühendatakse, et kõvakettale saaks uut infot salvestada rohkem efektiivsemalt.
- Selle eelneva tulemusel suureneb kõvakettale andmete kirjutamis/lugemise kiirus.

Kui Sa vaatad allasuvat illustratsiooni, siis näed Sa järgmist:

- Et esimene graafik näitab seda et meie kõvaketas on ideaalses seisundis ja et fragmente seal ei ole, st kõik kolm faili asuvad järjestikustes sektorites.
- Teine graafik näitab, et meie kõvaketas on juba fragmenteeritud - osa andmeid, mis olid seotud failiga nr. 1, on salvestatud nüüd mujale, aga mitte faili nr. 1 kõrvale (järjestikku) ja selle põhjustas antud faili nr. 1 suurenemine.
- Kolmas graafik näitab seda et kuidas hakkab meie kõvaketas nägema välja pärast tema defragmenteerimist.

Fragmentidest pilt...

Windows 7 puhul on seda Disk Defragmenter programmi edasi täiustatud ja tema graafiline kasutajaliides on veelgi arusaadavam ning mugavam kasutada. Windows 7 ja Windows Server 2008 R2 kasutaja võib nüüd käivitada mõlemad nii ketaste analüüsimise kui ka nende defragmenteerimise protsessi kõikide või siis ainult märgistatud ketaste jaoks. Kliki Defragment now nupule (või Win 10 puhul Optimize nupule) ja igat ketast, partitsiooni või draivi, mida Sa soovid defragmenteerida, hakatakse paralleelselt ning üheaegselt defragmenteerima.


See kõik käib ka uuemate SSD ketaste kohta: SSD (Solid State Drive) kettad ei ole kaugeltki enam nii väiksemahulised ja haprad nagu nad seda alguses olid. Internet on täis igasuguseid juhiseid selle kohta, et kuidas neid SSD-kettaid optimeerida, aga need on nüüdseks kas vananenud või siis täiesti kasutud. Sa ei pea oma SSD ketta optimeerimise pärast enam muretesema, sest Windows 7, 8/8.1 ja Windows 10 teevad selle Sinu jaoks automaatselt. Kui Windows 7 avastab Sinu kompuutris SSD-ketta, siis lülitab ta automaatselt oma Disk Defragmenter utiliidi välja, sest SSD kettad ei vaja antud opsüsteemis mingit defragmenteerimist - vastupidi, see on nende puhul vastunäidistatud - seda aga ainult Windows 7 (Vista) puhul. Ära hakka Windows 7 opsüsteemis oma SSD-ketast defragmenteerima (Disk Defragmenter utiliidi või käsu defrag abil või siis kolmandate firmade taoliste programmide abil), sest see ei mõju neile hästi ja kasu ei ole sest üleüldse.... Windows 7 suurendab SSD ketaste jõudlust kolmel teel: a) vähendab kustutatavate andmete mahtu, b) eemaldab juba varakult mittevajaliku "prahi" ja c) suurendab kasutamata andmete mahtu. Selle kõige tulemusel suureneb SSD ketastele kirjutamise kiirus ja seega pikeneb ka nende eluiga.

Kuid Windows 8(8.1) ja Windows 10 operatsioonisüsteemides on sellega hoopis teised lood: Kui Sa jooksutad Windows 8 / 8.1 või Windows 10 operatsioonisüsteemi, siis ära lülita ketta defragmenteerimise (defragmentimise) vahendit välja, sest antud Windowsi versioonide puhul kasutatakse ketaste SSD-tüüpi defragmenteerimist/ optimeerimist (pilt). Kõvaketaste optimeerimisega vähendatakse ka fragmentide hulka nii nagu seda ka varem tehti. Win 8 (8.1) ja Win 10 puhul ei ignoreerita enam SSD-kettaid. (Windows 7 puhul lülitatakse see defragmenteerimine automaatselt välja ja Vista puhul tuleb seda kasutajal aga ISE TEHA.)

Märkus: Sa võid Win 8/8.1 ja Win 10 puhul ka SSD defragmenteerimise (defragmentimise) funktsiooni välja lülitada ja mingeid probleeme ei teki (võib isegi kasulik olla), aga juhul kui Sa ei tea (ei riski), siis soovitan ta siiski töösse jätta nii nagu Windows seda vaikimisi ka pakub. Või siis lülita see Disk Defragmenter (Optimize Drives) vahend välja, aga kindlasti käivita ta vähemalt korra kuus, et oma kõiki kettaid defragmenteerida/optimeerida.


Seda Disk Defragmenter (Optimize Drives) vahendit saab seada ka nii et ta käivituks ja teostaks kõvaketta korrastamist automaatselt. Windows 7 puhul on selle programmi käivitamine seatud vaikimisi nii et ta stardib ja alustab kõvaketta korrastamist igal kolmapäeval kell 1:00 ja seda seepärast, et antud tegevus võib mõnikord võtta üsna palju aega ning sel ajal ei tohiks kasutaja oma arvutiga töötada, sest see takistab ning segab normaalset defragmeerimise protsessi. Windows 10 opsüsteemis on tema vaikimisi käivitamise ajaks üks kord nädalas (Weekly). Kuid seda Disk Defragmenter (Optimize Drives) vahendi automaatset stardiaega võime ka ise muuta või siis selle automaatse käivitamise üleüldse välja lülitada ja seejärel ise regulaarselt antud programmi kasutada - vähemalt korra kuus.


Käivita see Disk Defragmenter vahend nii - Windos 7 puhul:
Käivita see Optimize Drives vahend nii - Windos 10 puhul:

* Ava Start Menüü ja käivita see 'Defragment and Optimize Drives' utiliit 'Windows Administrative Tools' alt - pilt. Või siis sisesta otsinguvahendisse sõna defrag (või optimize) ja vajuta ENTER või kliki üleval otsingutulemustes 'Defragment and Optimize Drives' kiirkorraldusele - pilt. Või tee This PC (või Computer) aknas vajalikul kettal paremklikk, vali kontekstmenüüst Properties käsk, ava "Tools" vaheleht ja kliki nupule 'Optimize' - pilt.
* Ja Sa näedki Windows 10 süsteemis antud vahendi akent. Selle akna allosas on näha, et antud vahend on sisse lülitatud ("On") ja et kõiki kettaid optimeeritakse automaatselt ning seda korra nädalas ("Weekly"):

Selle akna allosas on näha, et antud vahend on sisse lülitatud ("On") ja et kõiki kettaid optimeeritakse automaatselt ning seda korra nädalas ("Weekly")


Veel üks selline näide, kus tegemist on SSD ketaste või siis muud tüüpi flash salvestusruumiga (mitte aga tavaliste kõvaketastega) - pilt.

* Kui Sa klikid selles Optimize Drives aknas 'Change settings' nupule (vaata eelmist pilti), siis saad seda vaikimisi määratud ketaste optimeerimise aega muuta (näiteks valid rippmenüüst "Monthly") või siis antud vahendi üle-üldse välja lülitada ((koristad linnukese sellest "Run on a schedule (recommended) ruudust ära)) - pilt.
* Kui Sa käivitad antud vahendi ise, siis märgista vajalik ketas, seejärel kliki nupule 'Analyze' ja pärast seda nupule 'Optimize' - pilt. Sa võid siin kohe ka KÕIK vajalikud kettad märgistada ja seejärel klikkida nupule 'Analyze all' või kohe 'Optmize all' nupule. Et saada defragmenteerimisel paremat tulemust, sulge enne selle utiliidi käivitamist kõik oma jooksvad programmid. Veelgi parem, logi ennast välja ja seejärel jälle sisse (kasutades Administrators grupi kasutajakontot). Parim variant ongi antud vahend välja lülitada ja seejärel ise korra kuus oma kettaid optimeerida.


Veel: Kui Sa töötad pidevalt CD/DVD plaatidega, siis oleks kasulik luua nende jaoks täiesti eraldi partitsioonid ja hoida nende sisu nendes muudest andmetest vabas jaotustes. CD-de sisu jaoks piisab partitsioonist, mille mahuks on 2-5 GB ja DVD plaatide jaoks piisab 10-20 GB või rohkemast kettaruumist. Hoia neid partitsioone tühjana ja kasuta neid alles siis kui hakkad tegelema CD/DVD plaatide põletamisega. Kuid tänapäeval vaevalt, et keegi viitsib nende plaatidega eraldi jännata, sest nüüd on ka märksa paremaid võimalusi.


Disk Defragmenter'i käsurea versioon (Command-line versioon):

Disk Defragmenter'i käsurea versioon lubab täpsemalt kontrollida defragmenteerimise protsessi. Et teda kasutada mingi kindla ketta jaoks, tipi suvalisele käsureale defrag d: käsk, kus d asemele tipi vastav kettatähis. Et sel teel oma kettaid defragmenteerida, pead Sa Command Prompt akna käivitama adminstraatori õigustega (kliki nupule Start, tipi otsingukasti sõna cmd, tee üleval cmd.exe'l paremklõps ja vali käsk Run as administrator).

Sa võid defrag käsu jaoks kasutada järgmisi võtmeid:

 

Käsurea Disk Defragmenter ei kuva ekraanile mingit töö kulgemise progressiakent, ainult hiirekursor vilgub. Et katkestada defragmenteerimine, tee Command Prompt aknas hiireklõps ja vajuta klahve Ctrl+C.

Näited:

defrag C: /V
defrag C: D:
defrag C:\mountpoint /A /U
defrag /C /V


NB! Command Prompt (CMD) aknas käskude sisestamisel jälgi tühiklahvide Pane tühiklahv õigesse kohta panemist, et nad oleksid tipitud sinna kus nad olema peavad - tühiklahvide (Spacebar) ärajätmine on üheks enamlevinud vigadest nende cmd käskude sisestamisel.



Probleemid ja nõuanded:

1) Disk Defragmenter (Optimize Drives) ei defragmenteeri ketast täielikult siis kui tal on vähem kui 15 % vaba ruumi (st kettal peab olema vähemalt 15% vaba ruumi, enne kui antud tööriist võib draivi täismahus defragmenteerida). Kui Sul on vähem vaba kettaruumi, siis tehakse ainult osaline defragmenteerimine. Käivita Command Prompt aknas käsk defrag koos –a võtmega, et näha vajaliku ketta statistikat (sealhulgas ka olemasoleva vaba ruumi kohta).
2) Sa ei saa defragmenteerida ketast, mis sisaldab palju vigu, et seda jama lahendada, tipi chkdsk d: /f käsk administraatoriõigustega Command Prompt akna käsureale (enne lõpeta kõik oma tööd ja sulge programmid), kus d: asemele pane oma vastav kettatähis. Pärast seda proovi Disk Defragmenter (Optimize Drives) utiliiti uuesti käivitada.
3) Enne defragmenteerimist tühjenda oma prügikast (Recycle Bin).
4) Disk Defragmenter (Optimize Drives) jätab vahele kõik failid, mis on momendil töös. Et saada defragmenteerimisel paremat tulemust, sulge enne selle utiliidi käivitamist kõik oma jooksvad programmid. Veelgi parem, logi ennast välja ja seejärel jälle sisse (kasutades Administrators grupi kasutajakontot).
5) Windows'i pagefile'i ei saa defragmenteerida. SOOVITAN: Kustuta ise aeg-ajalt oma saalefail (pagefile) ja loo selle asemele jälle uus ning korras saalefail - juhis.


Märkus: Pakun välja ka ühe üsna hea alternatiivse tasuta defragmenteerija: Iobit Smart Defrag programmi, kes soovib, see võib ta laadida alla sealt; ta sobib Windows Vista, XP, Windows 7, Windows 8/8.1 ja ka Windows 10 operatsioonisüsteemidele, tema pildinäited: pilt ja pilt. (Juhul kui kasutad Smart Defrag programmi, siis lülita see Windowsi enda Disk Defragmenter/Optimize Drives utiliit välja.) Iobit Smart Defrag FREE versiooni üheks väikseks puuduseks on see et antud tarkvara installeerimisel või siis hilisemal värskendamisel laetakse ja installitakse ilma Sinult küsimata ka mingi nende tasulise tarkvara prooviversioon, näiteks Advanced SystemCare PRO, Advanced SystemCare Ultimate, Driver Booster PRO, IObit Uninstaller PRO, IObit Malware Fighter PRO, Protected Folder või siis AMC Security PRO - UNINSTALLI need kohe.

Etteotsa


Väldi kahtlasi seadistusi ja üleliigset tuunimist ning optimeerimist:


Ära Sa oma kompuutri peene seadistamise ja tema jõudluse tõstmisega (optimeerimisega) üle pinguta ja seda just Internetis pakutavate "nõuannetega" seoses. Paljud nendest nõuannetest kordavad antud peatükis toodud informatsiooni ja paljud neist käivad ainult Windows'i varasemate versioonide kohta. Osa neist täpse seadistamise nõuannetest sisaldavad valesid väärtusi/suurusi ja kasu asemel toovad nad ainult kahju.


Page File (pagefile ehk saalefaili) kohta käiv valeinfo:

Üks enamlevinum valearvamus on seotud pagefile'ga (saalefailiga, swap failiga), mis aitab virtuaalmälu luua, et tõsta kompuutri jõudlust (temast oli juba eespool juttu). Tema kohta on laialt levinud järgmised valearvamused:

 

Prefetch funktsioon ja kaust:

Et suurendada käivitatavate programmide kiirust, monitoorib Windows pidevalt faile, mida kasutatakse kompuutri startimisel ja mida Sa kasutad programmide käivitamisel. Seejärel loob ta indeksi ( %SystemRoot%\Prefetch kaustas, tavaliselt C:\Windows\Prefetch), mis sisaldab sagedasti kasutatavate programmide segmentide loetelu ja nende laadimise järjekorda - sellega suurendatakse süsteemi jõudlust.
Ka selle kohta ringleb vale eelarvamus, mis soovitab kasutajatel see Prefetch kaust tühjendada ja antud Prefetch funktsioon välja lülitada. Mõned saidid pakuvad selleks isegi vastavaid utiliite.... Jälle vale arvamus. Prefetch kausta tühjendamine ja tema funktsiooni väljalülitamine hoopis vähendavad süsteemi jõudlust.


Teenused (services - teenistused), System Restore ja Automatic Updates:


Lülita mõningad teenused ainult siis täielikult välja kui tead täpselt, et neid Sinu süsteem ei vaja; harva kasutatavad teenused pane käsireźiimile (Manual mode).
Vähekogenud kasutaja ei tohiks välja lülitada System Restore ja Automatic Updates vahendeid. Pealegi ei tõsta System Restore väljalülitamine Sinu masina kiirust/jõudlust vaid Sa võid tema elimineerimisega hoida ainult kokku oma kõvaketta ruumi, aga tänapäeva suuremahuliste kõvaketaste puhul ei peaks sellist probleemi tekkima.

Märkus: Värskenduste (updates) allalaadimine ja install on väga vajalik asi ja kui Sa oled hajameelne, siis jäta nende automaatne allalaadimine (Automatic Updates) kehtima muidu võib nii juhtuda, et unustad nende regulaarse käsitsi allalaadimise (klik nupule Start -> All Programs -> Windows Update) nädalateks, aastateks ja aastakümneteks hoopiski ära. Kuigi värskenduste automaatne allalaadimise režiim õgib teatud määral süsteemi ressursse ja seepärast on mõtekas ta välja lülitada, aga tema annuleerimise korral peab kasutaja olema hoolikas ja ise käsitsi kontrollima uute värskenduste olemasolu. Lülitad ta küll välja, aga kui vahepeal jõuad otsad anda, siis jääbki süsteem ilma uusimate värskendusteta - korvamatu kahju...


Ära kasuta 'System Configuration' utiliidi alltoodud seadistust:

Internetis "käivad jutud", et juhul kui Sul on mitmetuumaline protsessor ((Multiple Core CPU (Core Duo või Quad Core CPU)), näiteks Intel (R) Core (TM) 2 CPU'ga arvuti, mis on tänapäeval üsna tavaline asi, siis võid oma kompuutri käivitamisaega või siis restardi aega lühendada sellesama System Configuration utiliidi abil.
Selleks soovitatakse ekslikult teha järgmist: Kuid ülaltoodud tegevus ei anna reaalselt mingit efekti, sest see seadistus on ette nähtud ainult selleks et testida kumbagit protsessorituuma mingi probleemi puhul. Windows Vista kasutab alglaadimisel (buutimisel) vaikimisi mõlemat tuuma.


Ära kasuta Internetis pakutavaid igasuguseid mälu optimeerimise programme:

Need tasuta kui ka tasulised nn 'Memory Optimizer' ja muud taolised programmid ei tee midagi head vaid vastupidi, nad hoopis vähendavad Sinu süsteemi kiirust!

Etteotsa


Kui Sa ei taha Aero't täielikult välja lülitada, siis võiksid keelata mõned visuaalsed efektid:


Klõpsa nupule Start, siis Control Panel, seejärel System and Security, siis System ja kliki vasemas paanis Advanced system settings lingile. Seejärel ava sakk Advanced ja kliki oblastis Performance nupule Settings.
Ava vaheleht Visual Effects, aktiveeri raadionupp Custom ja korista "linnukesed" järgmistest ruutudest:
NB! Või kui Sul on tõesti jõudlusega suuri probleeme, siis vali sealt ülevalt kohe raadionupp Adjust for best performance ja kogu lugu, sellega lülitad Sa välja ka Windows Aero...


Märkus: Selle Visual Effects lehe saab ruttu avada nii: Klõpsa Start ja tipime Search otsilahtrisse sõna systempropertiesperformance ning vajuta ENTER - kliki pisipildile, et teda suurendada:

Teine moodus avamiseks...


Või tipi Run aknasse sõna systempropertiesperformance ja kliki OK - pilt.

Etteotsa




Lülitame System Restore funktsiooni ainult äärmisel juhul välja või vähendame siis tema poolt hõivatava kettaruumi mahtu
:


System Restore funktsiooni väljalülitamine ei tõsta Sinu masina kiirust/jõudlust vaid Sa võid tema elimineerimisega hoida kokku ainult oma kõvaketta ruumi, aga tänapäeva suuremahuliste kõvaketaste puhul ei peaks sellist probleemi tekkima.
Reaalselt töötab System Restore ainult siis kui Sa installeerid värskendusi (Windows updates) või siis mingeid programme või kui ta käivitub ise automaatselt teatud ettenähtud kellaaegadel. Pealegi luuakse automaatne System Restore taastamispunkt ainult siis kui Sinu süsteem on tegevusetus olekus.


NB! Kuna System Restore on siiski ülivajalik vahend, siis lülita ta välja ainult sel juhul kui: 1) Sul on väga vähe vaba kettaruumi; 3) Sul on tehtud oma süsteemist reservkoopia (backup) kas siis DVD plaatidele või teisele kõvakettale või välisele usb kõvakettale või äärmisel juhul oma kõvaketta mingisse muusse partitsiooni.


System Restore'st ja tema kasutamisest saad lugeda siit!

Kuidas aga Windows 7's reservkoopiaid teha - juhis siin!


Et System Restore't välja lülitada, selleks tee:

Etteotsa


Teenused (services) ja mittevajalike teenuste väljalülitamine:


Teenused on spetsiaalsed väiksed programmid, millede ülessandeks on pakkuda tuge teiste programmide normaalseks tööks. Teenused töötavad üsna sageli ka süsteemikasutaja konto (SYSTEM account) all ja isegi siis kui Sa ei ole ennast veel süsteemi sisse loginud.

Nende teenuste väljalülitamisega ole ettevaatlik, sest mõne vajaliku teenuse elimineerimine võib põhjustada süsteemi või programmide ebakorrektse töö ja kompuutri turvalisuse vähenemise. Tee seda siis kui on vaja tõsta kompuutri jõudlust ja loo enne ka System Restore taastamispunkt ning lae alla kõik Windows'i värskendused (Windows updates).


Õnneks on Windows 7-s paljud tavakasutajale mittevajalikud teenused kas välja lülitatud või siis pandud režiimile Manual. Ka paharetid kasutavad teenusi selleks, et nende kaudu tungida Sinu kompuutrisse, et alustada siis oma räpast tööd...
Kõige parem oleks mittevajalikud teenused mitte välja lülitada (parameeter "Disable Service") vaid lülitada nad ajutiselt välja ning panna nad ooterežiimile (st valides vastavast rippmenüüst parameetri "MANUAL"), mis lubab teenuse käivitada siis, kui mingi programm või protsess teda vajab.

Microsoft Management Console (MMC)'i üheks koostiosaks on ka Services snap-in ja tema kaudu me saamegi seadistada Windows 7 teenuseid (services).

Et Sa saaksid neid teenuseid konfigureerida, siis pead Sa omama administraatori õigusi vastasel juhul Sa võid neid küll vaadata, aga suuri muudatusi Sa nende puhul teha ei saa.

Services
konsooli võib avada mitmel moel:

Selle Services konsooliakna allääres on kaks lehelipikut: Extended ja Standard, üleelmisel pildil on momendil avatud Extended (laiendatud) vaade. Need lehed lubavad vaadata teenuseid kahe vaates, millede ainsaks erinevuseks on see et Extended vaates kuvatakse märgistatud teenuse kohta ka vastav selgitav informatsioon.

Märkus: Kui Sa oled ennast loginud sisse tavakasutaja konto all, siis saad Sa neid teenuseid küll näha, aga Sa ei saa neid konfigureerida. Et teenistusi seadistada, pead Sa omama administraatori õigusi.

Kui Sa käivitad oma kompuutri, siis peamised teenused käivitatakse automaatselt, kuid vahel on meil endil vaja neid teenuseid käsitsi käivitada või peatada või siis üleüldse välja lülitada. Kuna iga teenus hõivab teatud osa süsteemi jõudlusest, siis peaksime mittevajalikud servised peatama või siis välja lülitama. Samuti võib mingi teenus tekitada süsteemivea, sel juhul tuleb meil see teenus välja lülitada ja seejärel uuesti käivitada. Ka turvalisuse mõttes tuleks osa teenuseid üldse välja lülitada (paljud neist ongi juba vaikimisi välja lülitatud). Kui Sinu kompuuter on väga kehva jõudlusega, siis tuleks kõik mittevajalikud teenused välja lülitada või seada nad siis Manual reźiimile.

Sa ei saa kõiki teenuseid (services) välja lülitada ja siis jälle sisse lülitada, osasid saab ainult peatada ja siis uuesti käivitada. Et muuta mingi teenuse staatust, märgista vajalik servis Services konsoolis ja tee järgmist:

 

Windows 7-s võiks välja lülitada või siis kehtestada Manual režiim järgmistele teenustele (Kui kõhkled, siis pane Manual režiimile): Lisaks toon veel ära ka teenustele omistatavate nimetuste tähendused:

Teenustele on sageli omistatud mitu erinevat nime, näiteks ühel ja samal teenusel võib olla kolm eri nime:

1) Tema nimi Services konsoolis (seal on tema ekraaninimi ja seda ongi meil vaja tavaliselt teada);
2) Tema nimi teenuse omadusteakna lehel General;
3) Teenuse executable failinimi (teenuse käivitamisfail) - paljudel teenustel on executable nimeks kas Services.exe või siis Svchost.exe, näiteks antakse need nimed paljudele teenustele Windows Task Manager'i aknas...


Teenuse omadusteakna General lehel (vaata eelmist pilti) on toodu ära antud teenuse kõik kolm nime:

1) Rea Service name järel (teenuse tegelik nimi);
2) Rea Display name järel (teenuse ekraaninimi);
3) Rea Path to executable all (teenuse executable nimi ehk käivitusfaili nimi).

Kui Sa lähed Services konsooli, et vaadata või konfigureerida mingit teenust, siis pead Sa teadma ainult vajaliku teenuse ekraaninime (display name) ja seal ongi kõik teenused toodud ära nende ekraaninimede järgi.

Kui Sa peaksid aga kasutama net käsku, siis on mugavam kasutada teenuse tegelikku nime (service name), mis on palju lühem.

Teenuse tegelikku nime on ka siis vaja teada, kui Sa peaksid minema registrisse, teenused asuvad seal HKLM\System\CurrentControlSet\Services\<teenuse nimi> alamvõtmes, kus <teenuse nimi> näitab teenuse nime.

Teenuse käivitusnime (executable) on näiteks siis vaja teada, kui Sinu süsteem on hakanud järsku aeglaselt töötama; ava sel juhul Windows Task Manager ja vaata, et mis protsess või teenus hõivab ressursse liiga palju. Nii lehel Processes kui ka lehel Services kuvatakse teenuse nimi Description veerus.

Teenuse kõiki nimesid saame näha tema omadusteakna General lehel.


NB! Teenustest saad täpsema ülevaate minu Vista veebilehest, seal käib küll jutt Vista asjadest, aga mõisted ja baasinfo kehtivad ka Win 7 kohta - juhis ja õpetus seal.

Ettotsa



Optimeerime oma kõvaketast:


[Serial-ATA (SATA) kõvaketta töö kiirendamine]

Kui Sinu süsteem on varustatud uuemat sorti serial-ATA (SATA) kõvakettaga (kaasaegsemates kompuutrites nii ongi), siis ava Device Manager ja kõige kiiremaks mooduseks seda teha on: Klõpsa Start, tipi device manager ja vajuta ENTER. Laienda Disk drives haru, tee oma SATA kõvakettal paremklõps ja vali käsk Properties. Ava vaheleht (kaart, vahekaart) Policies ja pane linnuke ruutu Enable write caching on the disk. Ja kui Sul olemas ka UPS seade, siis pane linnuke ka ruutu Enable Advanced Performance. (Sul võib ka seda UPS seadet mitte olla.) Sellega tõstad Sa tunduvalt oma kõvakettale ligipääsu kiirust, aga kui Sul ei ole UPS seadet, siis võib ootamatu voolukatkestuse tagajärjel osa andmeid kaduma minna, need mis olid parasjagu mällu saadetud ja mida ei oldud veel jõutud kõvakettale salvestada. Aga see ei ole just suur häda, sest kui tihti neid elektrikatkestusi ikka on ja kui see juhtubki, siis läheb kaduma ainult tühine hulk andmeid.

Luba laiendatud jõudlus

Märkus: IDE, SCSI ja ka mõnede Serial-ATA (SATA) ketaste puhul ei saa seda kasutada. Juhul kui Sa ei tea, et mis tüüpi Sinu kõvaketas on, siis lihtsalt proovi siin ülaltoodud moodust ja kui ei õnnestu, siis ilmub järgmine kord sinna esimese ruudukese alla kiri: "This device does not allow its write cache setting to be modified".

Avame sealsamas Device Manager'i aknas ka haru IDE ATA/ATAPI controllers (või Storage controllers) ja teeme paremklõpsu Primary IDE Channel'il või siis ATA Channel'il ning valime käsu Properties. Avanevas aknas avame lipiku/vahekaardi Advanced Settings ja oblastis Device Properties paneme linnukese ruutu Enable DMA. Kordame sedasama tegevust ka teistele IDE ATA/ATAPI Controllers all asuvatele seadmetele. (Uuemate kompuutrite ja kõvaketaste olemasolul ei tarvitse neid Advanced Settings lehte ja DMA seadistusi seal enam olla, nt minul ei ole...)

Etteotsa


Lülitame välja jõudluse monitooringu:


Nagu Windows 2000, Windows XP's ja Vistas, teostatakse ka Windows 7's süsteemi jõudluse monitooringut ja seda tehakse korraga kompuutri mitmes oblastis. Informatsioon monitooringu kohta saabub mitmest teenusest ja kogu tegevus toimub taustreźiimil. Tavaliselt tavakasutaja ei vaata ega kontrolli neid monitooringu tulemusi ja seega, kes seda ei tee, võiks selle vahendi välja lülitada, sest tema tegevus õgib süsteemi ressursse ja seda mitte vähe.

Utiliidi Extensible Performance Counter List abil saame me need jõudluse jälgimise arvestid/loendurid välja lülitada, aga selleks tuleb meil see utiliit enne alla laadida ja siis ta installeerida. Lae ta alla siit ja seejärel installeeri see utiliit.
Kui valmis, siis mine kausta C:\Program Files\Resource kit\, otsi seal ülesse fail exctrlst.exe, tee tal paremklikk ja vali kontekstmenüüst käsk Run as administrator.
Vali nüüd oblastist 'Extensible performance counters' esimene loendur ja korista akna allosas linnuke ruudust 'Performance Counters Enabled'. Korda seda tegevust ka kõikide ülejäänud loendurite jaoks:

Loendurite väljalülitamine

Etteotsa


Kuidas lülitada välja Windows 7 Aero kasutajaliidest (kuva):


Üldiselt, kui Sa installeerid oma mingit Windows 7 versiooni, siis tuvastatakse juba installimise käigus, et kas Sinu kompuuter on üleüldse võimeline seda Aero't kasutama ja kui ei ole, siis ei lülitata teda ka sisse.

Aga kui Sul on see minu arust vägagi kena Aero juba olemas ja kui ta Sulle millegipärast ei meeldi (?) või kui Sa soovid ta oma väheste ressursside kokkuhoiu eesmärgil välja lülitada, siis tee järgmist: Tee oma töölaua tühjal kohal hiire paremklõps ja vali hüpikmenüüst käsk Personalize ning seejärel vali "Basic and High Contrast Themes" sektsioonist vajalik ilma Aerota teema (nt Windows 7 Basic, Windows Classic või siis hoopis mingi kõrge kontrastiga teema - aerovaba kasutajaliides) - pilt.

Etteotsa




Edasi Win 7 optimeerimise III. ossa >

 

< Tagasi



< Tagasi Windows 7 pealehele ja sisukorda

 

 

Saada ka enda tuttavale lugemiseks!

Kui Sa saadad meili, siis on Sinu saadetavas kirjas selle lehe aadress juba
olemas ja muu saad ise juurde lisada.

Sisesta siia saaja e-mail aadress:

 

 

elaja koju | About Us | About Me | Site Map | POSTKASTI EI OLE! Sorry, no mailbox | © Ahv & Co Eesti Vabariik nov. 2008