Windows 7 optimeerimine ja hooldamine: tema kiiruse ja jõudluse suurendamine; tema täpsem häälestamine ja seadistamine (tuunimine) - II. osa
Lülita välja üleliigsed automaatselt startivad programmid (Startup programs):
Kui Sa käivitad oma kompuutri, siis koos Windowsi startimisega käivitatakse automaatselt ka osa programme. Seega, kõiki programme, mis on konfigureeritud nii et nad stardivad automaatselt siis kui Sa logid end kompuutrisse, nimetatakse
startup programmideks.
Sa vaata need
startup programmid üle ja lülita mittevajalikud välja, sest see on üheks põhjuseks, miks Sinu Windows nii aeglaselt käivitub. Kindlasti on seal üleliigseid, sest paljud programmid, mille Sa oled installinud, soovivad kindlasti ka automaatselt startida, kuigi selleks ei ole mingit vajadust. Näiteks Apple Quicktime paneb oma ikoonikese tegumirea parempoolsesse ossa, kella lähedale (nn 'system tray' oblastisse). Adobe Acrobat stardib automaatselt, et ta saaks võimalikult kiiresti avada neid PDF faile, aga kas Sa loed neid väga tihti..., või näiteks soovivad kõik suhtlus -ja helistamisprogrammid (nt Skype) ennast automaatselt käivitada ning istutavad enda ikoonid ekraani allaäärde jne, jne. Osa programme konfigureeritakse juba nende installeerimise käigus nii et nad stardivad automaatselt koos Windowsi startimisega. Mõned "viisakad" programmid küsivad installeerimise käigus selleks ka luba, aga osa neist sätivad end salaja
startup kausta programmide loetellu ja kui Sa järgmine kord käivitad oma Windowsi, siis näed tegumirea parempoolses osas, kella lähedal, antud programmi ikoonikest. Tavaliselt saab taoliste programmide eneste sätete kaudu nende automaatse startimise tühistada (või lubada), aga seda võib ka muul lihtsamal viisil teha.
Automaatselt peavad aga käivituma näiteks sellised programmid nagu tulemüür, Windowsi enda antiviirus (Windows Defender) või siis Sinu poolt installitud antiviirus; Windowsi enda teatud süsteemiprogrammid ja lõpuks Sinu enese poolt lubatud ning määratud programmid (või failid või kaustad).
Startup programmid asuvad peale selle 'Start -> All Programs -> Startup' kausta veel ka järgmistes kohtades:
Iga
startup programm kulutab mälu ja ressursse ning aeglustab ka Windowsi enda täielikku käivitumist. Kusjuures kõik
nad ei asu kaugeltki ainult selles
Startup kaustas vaid programmide automaatseks käivitamiseks
on palju võimalusi - toon siin mõned neist ka ära:
a)
Run võti (Windowsi registri võti -
Registry Editor aknas):
HKEY_LOCAL_MACHINE\SOFTWARE\Microsoft\Windows\CurrentVersion\Run - siin asuvad kõikide kasutajate
startup programmid.
b)
Run võti (Windowsi registri võti -
Registry Editor aknas):
HKEY_CURRENT_USER\Software\Microsoft\Windows\CurrentVersion\Run - siia pandud programmid käivitatakse automaatselt koos Windowsi stardiga siis kui süsteemi logib sisse käesolev kasutaja, st siin asuvad iga kasutajakonto omaenda 'startup' programmid.
Märkus: Siin võidakse kasutada ka sarnast
HKEY_CURRENT_USER\Software\Microsoft\Windows NT\CurrentVersion\Windows\Run alamvõtit.
c)
RunServices and
RunServicesOnce võtmed: Neid võtmeid tarvitatakse üsna harva ja neid kasutatakse teenuste automaatseks käivitamiseks. Neid võtmeid võib määrata nii spetsiifilise kasutaja kui ka terve süsteemi jaoks.
d)
Winlogon võti: Winlogon võti kontrollib tegevusi siis kui Sa logid end Windowsisse sisse, aga Sa võid siia ka omaenda ülessandeid lisada -
HKEY_LOCAL_MACHINE\SOFTWARE\Microsoft\Windows NT\CurrentVersion\Winlogon\Userinit ja
HKEY_LOCAL_MACHINE\SOFTWARE\Microsoft\Windows NT\CurrentVersion\Winlogon\Shell alamvõtmed käivitavad automaatselt vajalikud programmid.
e)
Task Scheduler apletis määratud
startup programmid (Start -> All Programs -> Accessories -> System Tools -> Task Scheduler): Ka siia pannakse automaatselt käivitatavad programmid/ülessanded. Administraatori õigustega kasutaja võib siia ka ise lisada oma uusi ülessandeid, näiteks programme, mis tuleb teatud ajal automaatselt käivitada.
f)
Group Policy Editor: See konsool (tipi Run dialoogiaknasse
gpedit.msc käsk ja vajuta ENTER) sisaldab kahte poliitikat, mida kutsutakse
Run these programs at user logon. Need sisaldavad automaatselt käivitatavate programmide loetelu, mis käivitatakse siis kui kasutaja end süsteemi sisse logib. Sinna võib Win 7 Pro versiooni jooksutaja ka ise uusi automaatselt startivaid programme lisada.
g)
Policies\Explorer\Run võtmed (
Registry Editor aknas): Juhul kui eelmises punktis äratoodud
Group Policy alla määrati ära mingid
startup programmid, siis luuakse Windows registrisse ka vastavad väärtused ja need pannakse ühe järgnevatest võtme alla:
HKLM\Software\Microsoft\Windows\CurrentVersion\Policies\Explorer\Run või siis
HKCU\Software\Microsoft\Windows\CurrentVersion\Policies\Explorer\Run.
h)
Logon skriptid: Need käivitatakse automaatselt koos süsteemi stardiga ja nad võivad käivitada ka teisi programme. Nad määratakse ära
Group Policy all ja täpsemalt
Computer Configuration\Windows Settings\Scripts (Startup/Shutdown) ja
User Configuration\Windows Settings\Scripts (Logon/Logoff) haru all.
i)
System Configuration Utility (Süsteemi Konfiguratsiooni Utiliit): Windows XP kasutajad juba tunnevad seda
System Coniguration Utility (
Msconfig.exe) vahendit, mis lubab Sul näha suuremat osa automaatselt käivitatavaid programme (
startup programme) ja neid soovi korral seal ka välja lülitada. Vajuta
Windows +
R klahve, tipi Run aknasse käsk
msconfig.exe ja vajuta ENTER, seejärel ava vaheleht/sakk
Startup ning tegutse....
j)
Windows Defender: Ka selle antiviiruse programmiakna kaudu saab vaadata ja lülitada neid 'startup' programme välja.
Kasuta System
Configuration utiliiti:
- Klõpsa nupule Start, tipi msconfig ja vajuta Enter - kliki pisipildile, et teda suurendada:

või vajuta Windows'i logoga + R klahve, tipi Run dialoogiaknasse seesama msconfig ja vajuta ENTER:

Märkus: System Coniguration Utility vahendit saab käivitada ka nii: Kliki Start > All Programs > Accessories > Run ja tipi msconfig ning vajuta ENTER.
- Avanevas System Configuration aknas avame lehe Startup;
- Vaatame seal kõik oma automaatselt käivitatavad programmid üle, kui mingi programm stardib koos Windows 7-ga, siis on tema ees olevas ruudukeses linnuke. Kui leiad seal loetelus mingi programmi, mida ei ole vaja automaatselt käivitada, siis korista tema ees asuvast kontrollruudust linnuke ära ja kui valmis, siis kliki nupule OK - pilt.
Üht-teist lisamaterjali antud teema kohta saab ka sealt.
Soovitan:
Autoruns - üks väga hea tasuta automaatselt käivitatavate programmide jms tuvastaja ning väljalülitaja, lae ta alla sealt.
RunScanner - see on vabavaraline (tasuta) hea Windows'i süsteemiutiliit, mis tuvastab Sinu süsteemi kõik käivitatud programmid, automaatselt startivad programmid ja nende asukohad (neid saab siit ka välja lülitada), draiverid, teenused (teenistused) jne... - lae ta alla sealt.
Veel üks väga hea "Task Manager" asendaja on tasuta Process Explorer programm, lae ta alla sealt
Etteotsa
Käivitatud programmide ja protsesside juhtimine Windows
Task Manager'i (Tegumihalduri) abil:
Windows Task Manager'i (Tegumihalduri) võid Sa kasutada oma süsteemi jõudluse
jälgimiseks ja ka selleks, et näha millised protsessid ja programmid momendil
jooksevad, et neid siis vajaduse korral peatada, juhul kui nende normaalne
sulgemise meetod ei aita.
Windows Task Manager'i saab kõige kiiremini avada kui vajutame
Ctrl+Shift+Escape või
Ctrl+Alt+Delete klahve
(Ctrl+Alt+Delete klahvide kasutamisel pead Sa ilmuvas ekraanis enne veel klõpsama
nupule
Start Task Manager).
Võid teha ka oma tegumirea vabal osal paremklõpsu ja valida käsu
Start Task Manager:
Alloleval pildil on korraga avatud kaks tegumihalduri akent, kus vasemas aknas on lahti
Applications (Programmid)
vaheleht ja teisel parempoolses Task Manager'i aknas on avatud
Processes sakk:

Applications vahelehel tuuakse ära kõik antud momendil käivitatud
programmid ((nende ikoonid asuvad ka all tegumireal (taskbar'il)). Sellel
lehel on ka
Status veerg, kus näidatakse ära, et kas programm
töötab (
Running) või ta on
mingil põhjusel lakanud töötamast,
sel juhul ilmub sinna veergu kiri
Not Responding. Kui
programm ei tööta või kui teda on normaalsel teel võimatu sulgeda, siis saad
ta siitkaudu sulgeda, märgista see allumatu programm ja klõpsa
nupule
End
Task. (Näiteks, kui Sa töötad mingi programmiga ja ta "hangub",
jääb "rippuma" mingil põhjusel ning Sa ei saa teda kuidagi sulgeda, siis
ava Task Manager, siis sakk/vahekaart
Applicatons, märgista rippumajäänud programm
ning klõpsa nupule End Task. Sel juhul ei pea Sa tegema kohe kompuutri restarti
ja võid proovida pärast antud programmi sulgemist ta uuesti käivitada.)
Applications vaheleht esitab ainult osa käivitatud programme ja protsesse, et
näha kõiki antud momendil käivitatud programme ja protsesse,
ava selleks
Processes vahekaart.
Et leida milline protsess
on mingi kindla programmiga seotud, tee sellel programmil (sakil Applications)
paremklõps ja vali käsk
Go To Process.
Soovitan:
a)
RunScanner - see on vabavaraline (tasuta) hea Windows'i süsteemiutiliit, mis tuvastab Sinu süsteemi kõik käivitatud programmid,
automaatselt startivad programmid ja nende asukohad (neid saab siit ka välja lülitada), draiverid, teenused (teenistused) jne... - lae ta alla
sealt.
b)
Autoruns - ka väga hea tasuta
automaatselt käivitatavate programmide jms tuvastaja, lae alla
sealt.
c)
Üks väga hea "Task Manager" asendaja on tasuta
Process Explorer programm, lae ta alla
sealt
Etteotsa
Korrasta oma kõvaketas ja/või SSD ketas—defragmenteeri/optimeeri teda regulaarselt (kehtib ka Windows 10 suhtes):
Kuigi Sul võib olla suhteliselt uus süsteem kiire protsessori ja suure füüsilise
mälumahuga, on tema kõvaketta jõudlusega ikkagi probleem. Võrreldes muude informatsiooni (andmete) hoidmise seadmetega on kõvaketas väiksema kiirusega, st andmete vahetamine protsessori ja kõvaketta vahel toimub aegasemalt. Kõvaketta andmete kirjutamise/lugemise aega mõõdetakse millisekundites ja see on tavaliselt 2-5 mc. Tundub, et see on piisavalt kiire, aga võrreldes protsessori kiirusega on see väga kesine tulemus....
Vaatamata kõvaketaste mahu üha kiiremale suurenemisele on temale andmete kirjutamise/lugemise kiirus vähe muutunud (ebaproportsionaalselt). Seega võib kaasaegsetele kõvaketastele mahutada tohutu hulga andmeid, aga informatsiooni kirjutamine/lugemine nendelt võtab palju aega ja kiired protsessorid on sunnitud töötlemiseks vajalikke andmeid hoidma ooterežiimil.
Isegi siis kui Sul
on kiire kõvaketas, võtab ikkagi suurte failide kõvakettalt mällulaadimine
aega enne kui Sa saad nendega töötama hakata. Eriti käib see probleem filmide,
videoklippide, DVD plaatide põletamise, andmebaaside, ISO kujutiste ja virtuaalsete
kõvaketaste kohta, mis võivad mõnikord olla mitme gigabaidilised failid.
Tavaliselt on nii et süsteem üritab andmed salvestada kõvakettale selliselt, et nad asuksid seal
järjestikku üksteise kõrval ja et
ühe kindla faili kõik andmed asuksid järjestikku ühesainsas kohas (näiteks et mingi laulu .mp3 faili kõik andmed asuksid ükteise järel ühesainsas kõvaketta oblastis). Selle tulemusel peab Sinu kõvaketta mehhaaniline pea liikuma vähem ja lõpptulemusena väheneb kirjutamiseks/lugemiseks kulutatav aeg. Selline andmete salvestamine õnnestub aga ainult puhtale kõvakettale ja mida aeg edasi, seda raskemaks see muutub.
Aja mõõdudes viib kõvakettale salvestatavate andmete muutmine (nende lisamine, muutmine ja kustutamine) selleni, et muutub ka nende salvestamise kord, mis omakorda põhjustab eraldi
fragmentide tekkimise. Näiteks kui Sa kustutad mingi faili, siis tekib kõvakettal seal kohas "auk". Aja mõõdudes tekib selliseid "auke" üha rohkem ja süsteemil on kõvakettalt üha raskem leida järjestikku asetsevaid vabu sektoreid kuhu saaks uusi andmeid salvestada. Ka info redakteerimine ja uute andmete olemasolevatele lisamine põhjustab selle ebameeldiva nähtuse (eraldi fragmentide tekkimise).
Et sellist olukorda parandada tuleb meil kasutada kõvaketta
defragmenteerimist (
optimeerimist). Nii Windows 7 kui ka Windowsi varasemad versioonid omavad sellist sisseehitatud vahendit
nagu
Disk Defragmenter (Ketta Defragmenteerija—kõvaketta korrastaja, eraldi failifragmentide kokkuliitja).
Windows 10 süsteemis on antud instrumendi nimeks
Optimize Drives. Kui Sinu kompuuter muutub mõne aja
mõõdudes aeglasemaks kui ta seda tavaliselt on, siis on üheks mooduseks tema
kiiruse tõstmiseks sellesama Disk Defragmenter'i (Defragment and Optimize Drives) kasutamine.
Kui Sinu kompuuter salvestab andmeid, siis ta ei pane neid ühte- ja
samasse kohta. Vaatamata sellele et kas andmed on operatsioonisüsteemi
enda või Sinu
poolt juba varem installeeritud programmide või programmide, mida Sa
antud momendil just installeerid või Sinu poolt salvestatavate failide omad,
paneb operatsioonisüsteem
Sinu kõvakettal osa failijuppe ühte kohta ja teise osa
failijuppe aga teise kohta. Kui me oleme oma kompuutrit juba pikemat aega
kasutanud, installeerinud sinna palju programme ja teinud muud pidevat tööd,
siis tekib meie kõvakettale neid tükeldatud failijuppe (fragmente)
väga palju ja nad asuvad kõvaketta
eri oblastites paljudes erinevates klastrites (
cluster—see
on väikseim ühik, kus hoitakse faili või failijuppi; NTFS kettal, mis on suurem
kui 2 GB, on klastri suuruseks 4 KB).
See aga muudab arvuti töö aeglasemaks,
sest kasutatavate failide ülesleidmine ja mällulaadimine võtab
palju rohkem aega.
Disk Defragmenter (Optimize Drives) on programm, mis aitab organiseerida faile palju efektiivsemalt,
ta aitab "laialipillutud" failijupid (fragmendid)
kokku koguda, neid liita ja korrastada kõvaketta kasutatavat ning mittekasutatavat
ruumi—seda nimetataksegi defragmentimiseks või defragmenteerimiseks.
Disk Defragmenter (Defragment and Optimize Drives) utiliit tõstab kõvaketta jõudlust sellega, et ta paigutab
failid füüsiliselt niimoodi ümber, et neid hoitakse seejärel järjestikustes (üksteise kõrval asuvates) klastrites
ja lisaks sellele vabastatakse ka kettaruumi. Selle kõige tulemusel
saadakse vajalikele andmetele palju kiiremini ligi ja Sinu kompuuter muutub
kiiremaks.
Natuke täpsem selgitus sellest et mis moel see
Disk Defragmenter (
Optimize Drives) meid siis ka aitab?
- Kõik
loogiliselt omavahel seotud ja varem fragmenteeritud andmed paigutatakse ümber ühte kohta ning üksteise kõrvale (järjestikku);
- Kogu vaba kettaruum ühendatakse, et kõvakettale saaks uut infot salvestada rohkem efektiivsemalt.
- Selle eelneva tulemusel suureneb kõvakettale andmete kirjutamis/lugemise kiirus.
Kui Sa vaatad allasuvat illustratsiooni, siis näed Sa järgmist:
- Et esimene graafik näitab seda et meie kõvaketas on ideaalses seisundis ja et fragmente seal ei ole, st kõik kolm faili asuvad järjestikustes sektorites.
- Teine graafik näitab, et meie kõvaketas on juba fragmenteeritud - osa andmeid, mis olid seotud failiga nr.
1, on salvestatud nüüd mujale, aga mitte faili nr. 1 kõrvale (järjestikku) ja selle põhjustas antud faili nr. 1 suurenemine.
- Kolmas graafik näitab seda et kuidas hakkab meie kõvaketas nägema välja pärast tema defragmenteerimist.
Windows 7 puhul on seda Disk
Defragmenter programmi edasi täiustatud ja tema graafiline kasutajaliides on veelgi arusaadavam ning mugavam kasutada. Windows 7 ja Windows Server 2008 R2 kasutaja võib nüüd käivitada mõlemad nii ketaste analüüsimise kui ka nende defragmenteerimise protsessi kõikide või siis ainult märgistatud ketaste jaoks. Kliki
Defragment now nupule (või Win 10 puhul
Optimize nupule) ja igat ketast, partitsiooni või draivi, mida Sa soovid defragmenteerida, hakatakse paralleelselt ning üheaegselt defragmenteerima.
See kõik käib ka uuemate
SSD ketaste kohta:
SSD (
Solid State Drive)
kettad ei ole kaugeltki enam nii väiksemahulised ja haprad nagu nad seda alguses olid. Internet on täis igasuguseid juhiseid selle kohta, et kuidas neid SSD-kettaid optimeerida, aga need on nüüdseks kas vananenud või siis täiesti kasutud. Sa ei pea oma SSD ketta optimeerimise pärast enam muretesema, sest Windows 7, 8/8.1 ja Windows 10 teevad selle Sinu jaoks
automaatselt. Kui Windows 7 avastab Sinu kompuutris SSD-ketta, siis lülitab ta automaatselt oma Disk Defragmenter utiliidi välja, sest SSD kettad ei vaja antud opsüsteemis mingit defragmenteerimist - vastupidi, see on nende puhul vastunäidistatud - seda aga ainult
Windows 7 (Vista) puhul. Ära hakka Windows 7 opsüsteemis oma SSD-ketast defragmenteerima (
Disk Defragmenter utiliidi või käsu
defrag abil või siis
kolmandate firmade taoliste programmide abil), sest see ei mõju neile hästi ja kasu ei ole sest üleüldse.... Windows 7 suurendab SSD ketaste jõudlust kolmel teel: a) vähendab kustutatavate andmete mahtu, b) eemaldab juba varakult mittevajaliku "prahi" ja c) suurendab kasutamata andmete mahtu. Selle kõige tulemusel suureneb SSD ketastele kirjutamise kiirus ja seega pikeneb ka nende eluiga.
Kuid Windows 8(8.1) ja Windows 10 operatsioonisüsteemides on sellega hoopis teised lood: Kui Sa jooksutad Windows 8 / 8.1 või Windows 10 operatsioonisüsteemi, siis ära lülita ketta defragmenteerimise (defragmentimise) vahendit välja, sest antud Windowsi versioonide puhul kasutatakse ketaste SSD-tüüpi defragmenteerimist/ optimeerimist (
pilt). Kõvaketaste optimeerimisega vähendatakse ka fragmentide hulka nii nagu seda ka varem tehti. Win 8 (8.1) ja Win 10 puhul
ei ignoreerita enam SSD-kettaid. (
Windows 7 puhul lülitatakse see defragmenteerimine automaatselt välja ja
Vista puhul tuleb seda kasutajal aga ISE TEHA.)
Märkus: Sa võid Win 8/8.1 ja Win 10 puhul ka SSD defragmenteerimise (defragmentimise) funktsiooni välja lülitada ja mingeid probleeme ei teki (võib isegi kasulik olla), aga juhul kui Sa ei tea (ei riski), siis soovitan ta siiski töösse jätta nii nagu Windows seda vaikimisi ka pakub. Või siis lülita see
Disk Defragmenter (
Optimize Drives) vahend välja, aga kindlasti käivita ta vähemalt
korra kuus, et oma kõiki kettaid defragmenteerida/optimeerida.
Seda
Disk Defragmenter (
Optimize Drives) vahendit saab seada ka nii et ta käivituks
ja teostaks kõvaketta korrastamist automaatselt. Windows 7 puhul
on selle programmi käivitamine seatud vaikimisi nii et ta stardib ja alustab kõvaketta
korrastamist igal kolmapäeval kell 1:00 ja seda seepärast,
et antud tegevus võib mõnikord võtta üsna palju aega ning sel ajal ei tohiks kasutaja
oma arvutiga töötada, sest see takistab ning segab normaalset defragmeerimise
protsessi. Windows 10 opsüsteemis on tema vaikimisi käivitamise ajaks üks kord nädalas (
Weekly). Kuid seda
Disk Defragmenter (
Optimize Drives) vahendi automaatset stardiaega
võime ka
ise muuta või siis selle automaatse käivitamise üleüldse välja lülitada ja seejärel ise
regulaarselt antud programmi kasutada - vähemalt
korra kuus.
Käivita see Disk Defragmenter vahend nii - Windos 7 puhul:
- Kliki Disk Defragmenter kiirkorraldusele [Start
> All Programs > Accessories (Tarvikud) > System Tools (Süsteemiriistad) - Disk Defragmenter (Kettadefragmentor)]
või ava Computer aken, tee vajalikul kettaikoonil
paremklõps ja vali kontekstmenüüst Properties (Atribuudid) käsk, siis ava Tools (Tööriistad) vahekaart/lipik ning klõpsa Defragment
Now (Defragmendi kohe...) nupule.
või
kliki nupule Start ja tipi Search otsingukasti sõna defrag ning kliki üleval ostingutulemustes Disk Defragmenter (Kõvaketta defragmentimine).
- Ilmub aken, kus me saame kas alustada kohe oma kõvaketta defragmenteerimist või siis määrata talle automaatrežiimi stardiaja. Windows 7's on kohe näha ka selle utiliidi uuendused: Avaaknas kuvatakse kohe kõik kettad ja partitsioonid, mida on võimalik defragmenteerida, antud näite puhul on siis tegemist üheainsa kõvakettaga ja temasse loodud 5 partitsiooniga, kusjuures kolme partitsiooni on momendil installitud erinevad operatsioonisüsteemid.
Enne vajaliku partitsiooni defragmenteerimist märgista ta ja kliki seejärel nupule Analyze disk - sellega tehakse antud partitsiooni analüüs ja teatatakse tema järel sulgudes, et mitu % antud kettast on fragmendid hõivanud. Juhul kui analüüsi tulemusel ilmub "0% fragmented" kiri, siis on kõik korras ja Sul ei ole antud partitsiooni vaja defragmenteerida. Allasuv pilt näitab, et kõikide partitsioonidega on lood korras ja defragmenteerimist ei ole vaja käivitada. Juhul kui mingi draiviga ei ole lood nii head, siis märgista ta ja kliki nupule Defragment disk:

Järgmine pilt näitab, et momendil käib OS (D:) partitsiooni analüüsimine - pilt.
- Nagu eelmisest pildist ((OS (D:) partitsiooni analüüsimine)) on näha, siis on antud süsteemis defragmenteerimise automaatne käivitamine välja lülitatud (kiri "Scheduled defragmentation is turned off"). Juhul kui Sa tahad ta sisse lülitada, siis kliki nupule Turn on schedule... ja avatakse järgmine aken:

Pane seal linnuke ruutu "Run on a schedule (recommended)", siis vali rippmenüüdest ajad, seejärel kliki nupule Select disks... ja vali defragmenteeritavad kettad (pane soovitud ketaste/partitsioonide ette "linnukesed") ning klõpsa nupule OK + OK.
Märkus: Kui Sa klikid seal eelmises aknas nupule Celect disks... ja selle peale avatakse uus aken, siis on seal vaikimisi kõik olemasolevad partitsioonid/draivid juba ära märgistatud, aga OK nupule Sa ligi ei pääse (võib olla). Juhul kui Sa ei pääse sellele OK nupule ligi, siis korista ajutiselt mingi linnuke ja tee uued valikud ning selle peale muutub ka OK nupp tumedaks ja kasutamiskõlblikuks - pilt.
!!! Windows 7 puhul: Ära hakka oma SSD-ketast defragmenteerima (Disk Defragmenter utiliidi või käsu defrag abil või siis kolmandate firmade taoliste programmide abil), sest see ei mõju neile hästi ja kasu ei ole sest üleüldse. Õnneks on nii et Windows 7 lülitab oma Disk Defragmenter utiliidi automaatselt välja juhul kui on tegemist SSD kõvaketastega - SSD-ketastest saab infot sealt.
Käivita see Optimize Drives vahend nii - Windos 10 puhul:
* Ava Start Menüü ja käivita see '
Defragment and Optimize Drives' utiliit 'Windows Administrative Tools' alt -
pilt.
Või siis sisesta otsinguvahendisse sõna
defrag (või
optimize) ja vajuta ENTER või kliki üleval otsingutulemustes 'Defragment and Optimize Drives' kiirkorraldusele -
pilt.
Või tee
This PC (või Computer) aknas vajalikul kettal paremklikk, vali kontekstmenüüst
Properties käsk, ava "
Tools" vaheleht ja kliki nupule '
Optimize' -
pilt.
* Ja Sa näedki Windows 10 süsteemis antud vahendi akent. Selle akna allosas on näha, et antud vahend on sisse lülitatud ("
On") ja et kõiki kettaid optimeeritakse automaatselt ning seda korra nädalas ("
Weekly"):
Veel üks selline näide, kus tegemist on SSD ketaste või siis muud tüüpi flash salvestusruumiga (mitte aga tavaliste kõvaketastega) -
pilt.
* Kui Sa klikid selles Optimize Drives aknas
'
Change settings' nupule (vaata eelmist pilti), siis saad seda vaikimisi määratud ketaste optimeerimise aega muuta (näiteks valid rippmenüüst "
Monthly") või siis antud vahendi üle-üldse välja lülitada ((koristad linnukese sellest "
Run on a schedule (recommended) ruudust ära)) -
pilt.
*
Kui Sa käivitad antud vahendi
ise, siis märgista vajalik ketas, seejärel kliki nupule '
Analyze' ja pärast seda nupule '
Optimize' -
pilt. Sa võid siin kohe ka KÕIK vajalikud kettad märgistada ja seejärel klikkida nupule '
Analyze all' või kohe '
Optmize all' nupule. Et saada
defragmenteerimisel paremat tulemust,
sulge enne selle utiliidi käivitamist
kõik oma jooksvad programmid. Veelgi parem, logi ennast välja ja seejärel jälle
sisse (kasutades Administrators grupi kasutajakontot). Parim variant ongi antud vahend välja lülitada ja seejärel ise korra kuus oma kettaid optimeerida.
Veel: Kui Sa töötad pidevalt CD/DVD plaatidega, siis oleks kasulik luua nende
jaoks täiesti eraldi partitsioonid ja hoida nende sisu nendes muudest
andmetest vabas jaotustes. CD-de sisu jaoks piisab partitsioonist, mille mahuks
on 2-5 GB ja DVD plaatide jaoks piisab 10-20 GB või rohkemast kettaruumist. Hoia neid partitsioone
tühjana ja kasuta neid alles siis kui hakkad tegelema CD/DVD plaatide põletamisega. Kuid tänapäeval vaevalt, et keegi viitsib nende plaatidega eraldi jännata, sest nüüd on ka märksa paremaid võimalusi.
Disk Defragmenter'i käsurea versioon (Command-line versioon):
Disk Defragmenter'i käsurea versioon lubab täpsemalt kontrollida defragmenteerimise
protsessi. Et teda kasutada mingi kindla ketta jaoks, tipi suvalisele käsureale
defrag d: käsk, kus
d asemele tipi
vastav kettatähis. Et sel teel oma kettaid defragmenteerida, pead Sa
Command Prompt akna käivitama adminstraatori õigustega (kliki nupule
Start, tipi otsingukasti sõna
cmd, tee üleval
cmd.exe'l paremklõps ja vali käsk
Run as administrator).
Sa võid
defrag käsu jaoks kasutada järgmisi võtmeid:
- /c Defragmenteerib kompuutri kõik partitsioonid, kasuta seda
võtit ilma et Sa määraksid mingit kettatähist;
- /a Analüüsib valitud ketast ja esitab lühidalt analüüsi
tulemused;
- /v Kuvab põhjaliku (pika) aruande—analüüsi
ja ka defragmenteerimise tulemused.
- /U Kuvab ka ekraanile defragmenteerimise kulgemise progressiakna...
Käsurea Disk Defragmenter ei kuva ekraanile mingit töö kulgemise progressiakent,
ainult hiirekursor vilgub. Et katkestada defragmenteerimine, tee
Command
Prompt aknas hiireklõps ja vajuta klahve
Ctrl+C.
Näited:
defrag C: /V
defrag C: D:
defrag C:\mountpoint /A /U
defrag /C /V
!!! Command Prompt (CMD) aknas käskude sisestamisel jälgi
tühiklahvide 
panemist, et nad oleksid tipitud sinna kus nad olema peavad - tühiklahvide (Spacebar) ärajätmine on üheks enamlevinud vigadest nende cmd käskude sisestamisel.
Probleemid ja nõuanded:
1) Disk Defragmenter (Optimize Drives) ei defragmenteeri ketast täielikult siis
kui tal on vähem kui
15 % vaba ruumi (st kettal peab
olema vähemalt 15% vaba ruumi, enne kui antud tööriist
võib draivi täismahus defragmenteerida). Kui Sul on vähem vaba kettaruumi, siis
tehakse ainult osaline defragmenteerimine. Käivita
Command Prompt aknas käsk
defrag koos
–a võtmega,
et näha vajaliku ketta statistikat (sealhulgas ka olemasoleva vaba ruumi
kohta).
2) Sa ei saa defragmenteerida ketast, mis sisaldab palju vigu, et seda
jama lahendada, tipi
chkdsk d: /f käsk administraatoriõigustega
Command
Prompt akna käsureale (enne lõpeta kõik oma tööd ja sulge programmid),
kus
d: asemele pane
oma vastav kettatähis. Pärast seda proovi Disk Defragmenter (Optimize Drives)
utiliiti uuesti käivitada.
3) Enne defragmenteerimist tühjenda oma prügikast (Recycle Bin).
4) Disk Defragmenter (Optimize Drives) jätab vahele kõik failid, mis on momendil töös. Et saada
defragmenteerimisel paremat tulemust,
sulge enne selle utiliidi käivitamist
kõik oma jooksvad programmid. Veelgi parem, logi ennast välja ja seejärel jälle
sisse (kasutades Administrators grupi kasutajakontot).
5) Windows'i
pagefile'i ei saa defragmenteerida.
SOOVITAN: Kustuta ise aeg-ajalt oma saalefail (
pagefile) ja loo selle asemele jälle uus ning korras saalefail -
juhis.
Märkus: Pakun välja ka ühe üsna hea alternatiivse tasuta defragmenteerija:
Iobit Smart Defrag programmi, kes soovib, see võib ta laadida alla
sealt.
See sobib Windows Vista, XP, Windows 7, Windows 8/8.1 ja ka Windows 10 operatsioonisüsteemidele, tema pildinäited:
pilt ...
...ja
pilt.
(Juhul kui kasutad Smart Defrag programmi, siis lülita see Windowsi enda Disk Defragmenter/Optimize Drives utiliit välja.) Iobit Smart Defrag FREE versiooni üheks väikseks puuduseks on see et antud tarkvara installeerimisel või siis hilisemal värskendamisel laetakse ja installitakse ilma Sinult küsimata ka mingi nende tasulise tarkvara prooviversioon, näiteks Advanced SystemCare PRO, Advanced SystemCare Ultimate, Driver Booster PRO, IObit Uninstaller PRO, IObit Malware Fighter PRO, Protected Folder või siis AMC Security PRO -
UNINSTALLI need kohe.
Etteotsa
Väldi kahtlasi seadistusi ja üleliigset tuunimist ning optimeerimist:
Ära Sa oma kompuutri peene seadistamise ja tema jõudluse tõstmisega (optimeerimisega) üle pinguta ja seda just Internetis pakutavate "nõuannetega" seoses. Paljud nendest nõuannetest kordavad antud peatükis toodud informatsiooni ja paljud neist käivad ainult Windows'i varasemate versioonide kohta. Osa neist täpse seadistamise nõuannetest sisaldavad valesid väärtusi/suurusi ja kasu asemel toovad nad ainult kahju.
Page File (pagefile ehk saalefaili) kohta käiv valeinfo:
Üks enamlevinum valearvamus on seotud
pagefile'ga (saalefailiga, swap failiga), mis aitab virtuaalmälu luua, et tõsta kompuutri jõudlust (temast oli juba eespool juttu). Tema kohta on laialt levinud järgmised valearvamused:
- Kui Sinu kompuutrisse on installitud suures mahus füüsilist mälu (RAM), siis seda pagefile't ei ole üleüldse vajagi ja seega võib ta välja lülitada (näiteks, et oma kettaruumi kokku hoida). See on vale arvamus, sest Windows lihtsalt ei ole loodud jooksma ilma pagefile'ta.
- Pagefile algsuurus (Initial size) ja tema maksimaalne
suurus (Maximum size) peavad olema ühe -ja sama suurusega, st virtuaalmälu peab olema fikseeritud suurusega. Vale - ei pea olema. Kuid teatud juhtudel võib sellist moodust kasutada Windows'i vanemates versioonides, mitte aga alates Windows XP ja kõrgemate Windowsite puhul.
Prefetch funktsioon ja kaust:
Et suurendada käivitatavate programmide kiirust, monitoorib Windows pidevalt faile, mida kasutatakse kompuutri startimisel ja mida Sa kasutad programmide käivitamisel. Seejärel loob ta indeksi (
%SystemRoot%\Prefetch kaustas, tavaliselt C:\Windows\Prefetch), mis sisaldab sagedasti kasutatavate programmide segmentide loetelu ja nende laadimise järjekorda - sellega suurendatakse süsteemi jõudlust.
Ka selle kohta ringleb vale eelarvamus, mis soovitab kasutajatel see
Prefetch kaust tühjendada ja antud
Prefetch funktsioon välja lülitada. Mõned saidid pakuvad selleks isegi vastavaid utiliite.... Jälle vale arvamus.
Prefetch kausta tühjendamine ja tema funktsiooni väljalülitamine hoopis vähendavad süsteemi jõudlust.
Teenused (services - teenistused), System Restore ja Automatic Updates:
Lülita mõningad teenused ainult siis täielikult välja kui tead täpselt, et neid Sinu süsteem ei vaja; harva kasutatavad teenused pane käsireźiimile (Manual mode).
Vähekogenud kasutaja ei tohiks välja lülitada
System Restore ja
Automatic Updates vahendeid. Pealegi ei tõsta System Restore väljalülitamine Sinu masina kiirust/jõudlust vaid Sa võid tema elimineerimisega hoida ainult kokku oma kõvaketta ruumi, aga tänapäeva suuremahuliste kõvaketaste puhul ei peaks sellist probleemi tekkima.
Märkus: Värskenduste (updates) allalaadimine ja install on väga vajalik asi ja kui Sa oled hajameelne, siis jäta nende automaatne allalaadimine (Automatic Updates) kehtima muidu võib nii juhtuda, et unustad nende regulaarse käsitsi allalaadimise (klik nupule Start -> All Programs -> Windows Update) nädalateks, aastateks ja aastakümneteks hoopiski ära. Kuigi värskenduste automaatne allalaadimise režiim õgib teatud määral süsteemi ressursse ja seepärast on mõtekas ta välja lülitada, aga tema annuleerimise korral peab kasutaja olema hoolikas ja ise käsitsi kontrollima uute värskenduste olemasolu. Lülitad ta küll välja, aga kui vahepeal jõuad otsad anda, siis jääbki süsteem ilma uusimate värskendusteta - korvamatu kahju...
Ära kasuta 'System
Configuration' utiliidi alltoodud seadistust:
Internetis "käivad jutud", et juhul kui Sul on mitmetuumaline protsessor ((
Multiple Core CPU (Core Duo või Quad Core CPU)), näiteks
Intel (R) Core (TM) 2 CPU'ga arvuti, mis on tänapäeval üsna tavaline asi, siis võid oma kompuutri käivitamisaega või siis restardi aega lühendada sellesama
System
Configuration utiliidi abil.
Selleks soovitatakse ekslikult teha järgmist:
- Klõpsa nupule Start ja tipi alla otsinguribale sõna msconfig ning vajuta ENTER.
- Seejärel ava lipik Boot ja klõpsa allasuvale Advanced options... (Täpsemad suvandid...) nupule.
- Nüüd pane linnuke ruutu Number of processors ja ava tema allasuv rippmenüü, kust vali nr. 2 (või 4) parameteer ning klõpsa OK > Apply > OK ning tee seejärel kompuutri ümberlaadimine - kliki pisipildile, et teda suurendada:

Kuid ülaltoodud tegevus
ei anna reaalselt mingit efekti, sest see seadistus on ette nähtud ainult selleks et testida kumbagit protsessorituuma mingi probleemi puhul. Windows Vista kasutab alglaadimisel (buutimisel) vaikimisi mõlemat tuuma.
Ära kasuta Internetis pakutavaid igasuguseid mälu optimeerimise programme:
Need tasuta kui ka tasulised nn 'Memory Optimizer' ja muud taolised programmid ei tee midagi head vaid vastupidi, nad hoopis vähendavad Sinu süsteemi kiirust!
Etteotsa
Kui Sa ei taha Aero't täielikult välja lülitada, siis võiksid keelata mõned visuaalsed
efektid:
Klõpsa nupule Start, siis Control Panel, seejärel System and Security, siis System ja kliki vasemas paanis Advanced system settings lingile. Seejärel
ava sakk Advanced ja kliki oblastis Performance
nupule Settings.
Ava vaheleht Visual Effects, aktiveeri raadionupp Custom ja korista
"linnukesed" järgmistest ruutudest:
- Animate controls and elements
inside windows
- Animate windows when minimizing and maximizing
- Fade or slide menus into view
- Fade or slide ToolTips into view
- Fade out menu items after clicking
- Show thumbnails instead of icons (Sel juhul Sa ei näe kaustaakendes enam pisipilte vaid näed ainult ikoone)
- Show shadow under mouse pointer
- Show translucent selection rectangle
- Slide open combo boxes
- Enable transparent glass (sellega vähendame Win 7 meeldivat visuaalset
välimust ja Sa ei näe Aero läbipaistvust)
- Enable Desktop composition (sellega vähendame Win 7 meeldivat visuaalset
välimust ja sel juhul ei saa Sa kasutada Windows Aero teemasid)
- Use visual styles on windows and buttons (sellega vähendame Win 7 meeldivat visuaalset
välimust)

Salvestame oma muudatused.
!!! Või kui Sul on tõesti jõudlusega suuri probleeme, siis vali sealt ülevalt kohe raadionupp
Adjust for best performance ja kogu lugu, sellega lülitad Sa välja ka Windows Aero...
Märkus: Selle
Visual Effects lehe saab ruttu avada nii: Klõpsa
Start ja tipime Search otsilahtrisse sõna
systempropertiesperformance ning vajuta ENTER - kliki pisipildile, et teda suurendada:
Või tipi
Run aknasse sõna
systempropertiesperformance ja kliki OK -
pilt.
Etteotsa
Lülitame System Restore funktsiooni ainult äärmisel juhul välja või vähendame siis tema poolt hõivatava kettaruumi mahtu:
System Restore funktsiooni väljalülitamine
ei tõsta Sinu masina kiirust/jõudlust vaid Sa võid tema elimineerimisega hoida kokku ainult oma kõvaketta ruumi, aga tänapäeva suuremahuliste kõvaketaste puhul ei peaks sellist probleemi tekkima.
Reaalselt töötab System Restore ainult siis kui Sa installeerid värskendusi (Windows updates)
või siis mingeid programme või kui ta käivitub ise automaatselt teatud ettenähtud kellaaegadel. Pealegi luuakse automaatne System Restore taastamispunkt ainult siis kui Sinu süsteem on tegevusetus olekus.
!!! Kuna
System Restore on
siiski
ülivajalikvahend, siis lülita ta
välja ainult sel juhul kui: 1) Sul on väga vähe vaba kettaruumi; 3) Sul
on tehtud oma süsteemist
reservkoopia
(backup) kas
siis DVD plaatidele või teisele kõvakettale või välisele
usb kõvakettale või
äärmisel juhul oma kõvaketta mingisse muusse partitsiooni.
System
Restore'st ja tema
kasutamisest saad lugeda
siit!
Kuidas
aga Windows 7's reservkoopiaid teha - juhis
siin!
Et System Restore't välja lülitada, selleks tee:
- Klõpsa nupule Start ja tee Computer kiirkorraldusel
paremklõpsu ning vali käsk Propertise;
- Akna vasemas paanis klõpsa lingile System protection;
- Vahekaart/tab System Protection on juba avatud;
- Märgista vajalik ketas/partitsioon ja kliki nupule Configure...
- Aktiveeri raadionupp Turn off system protection ja kliki OK + OK. ( Märkus: Aga siinsamas aknas võid vähendada System Restore poolt hõivatava kettaruumi mahtu - allasuva liuguri abil...)
Etteotsa
Teenused (services) ja mittevajalike teenuste väljalülitamine:
Teenused on spetsiaalsed väiksed programmid,
millede ülessandeks on pakkuda tuge teiste programmide normaalseks tööks. Teenused töötavad üsna sageli ka süsteemikasutaja konto (SYSTEM account) all ja isegi siis kui Sa ei ole ennast veel süsteemi sisse loginud.
Nende teenuste väljalülitamisega ole ettevaatlik,
sest mõne vajaliku teenuse elimineerimine võib põhjustada
süsteemi
või programmide ebakorrektse töö ja kompuutri turvalisuse
vähenemise.
Tee seda siis kui on vaja tõsta kompuutri jõudlust ja loo enne ka System Restore taastamispunkt ning lae alla kõik Windows'i värskendused (Windows updates).
Õnneks on Windows 7-s paljud tavakasutajale mittevajalikud teenused kas välja lülitatud või siis pandud režiimile
Manual. Ka paharetid kasutavad teenusi selleks, et nende
kaudu tungida Sinu kompuutrisse, et alustada siis oma räpast tööd...
Kõige parem oleks mittevajalikud teenused mitte välja lülitada
(parameeter "Disable Service") vaid lülitada nad ajutiselt
välja
ning panna nad ooterežiimile (st valides vastavast rippmenüüst parameetri "
MANUAL"),
mis lubab teenuse käivitada siis, kui mingi programm või protsess
teda vajab.
Microsoft Management
Console (MMC)'i üheks koostiosaks on ka
Services
snap-in ja tema kaudu me saamegi seadistada Windows 7 teenuseid (services).
Et Sa saaksid neid teenuseid konfigureerida, siis pead Sa omama
administraatori õigusi vastasel juhul Sa võid neid küll vaadata, aga suuri muudatusi Sa nende puhul teha ei saa.
Services konsooli võib avada mitmel moel:
- Ava Run aken (kiireim viis selleks on vajutada Windows logoga klahvi + R klahv).
Windows XP's oli see Run käsk
kohe Stardimenüüs, aga Vistas ja Windows 7's on sealt see kadunud. Run käsk avab
akna, kust saab käskusid
käivitada.
Et teda panna Start menüüsse tagasi, tee selleks paremklõps Start nupul
ja vali käsk Properties. Avatavas Taskbar
and Start Menu Properties dialoogiaknas klõpsa nupule Customize,
mis asub antud dialoogiakna Start Menu vahelehel. Customize
Start Menu dialoogiaknas keri allapoole ja pane linnuke ruutu Run
command.
Märkus: Võib olla ei ole Sul seda
'Run' vahendit niiväga vajagi, sest seda Start menüü Search kasti
saab kasutada ka käskude avamiseks ja käivitamiseks. Näiteks,
et avada Microsoft Management Console'i, selleks klõpsa nupule Start ja
tipi kohe mmc. (Sa ei pea enne
tippimise alustamist klõpsama seal Search kastis.)
Nüüd peaks kohe selle Start menüü ülaossa ilmuma otsingutulemuste loetelu, kus antud mmc.exe on esimeseks elemendiks.
Kui mmc.exe ei ole seal loetelus mingil põhjusel esimene, siis otsi
ta seal ülesse ja klõpsa tal...
- Tipi Run aknasse käsk services.msc ja klõpsa OK ja selle peale ilmub Services
aken:

- Otsi loetelust vajalik teenus ülesse ja tee temal 2
x klõps (või siis
tee tal paremklõps ja vali kontekstmenüüst käsk Properties);
- Ava Startup type kõrval olev rippmenüü ja vali sealt
kas parameeter Disabled või siis Manual;

- Klõpsa nupule Stop, et peatada antud teenus ja
klõpsa lõpuks OK.
- Korda neid tegevusi iga teenuse jaoks, mida Sa soovid välja lülitada
või siis panna režiimile Manual.
NB! Seda teenuste konsooli saab kiiresti avada ka nii et klikid Start nupule teed Computer kiirkorraldusel paremklõpsu ja valid käsu Manage, mis avab uue akna. Seejärel ava akna vasemas paanis haru Services and Applications -> Services.
Toon siin ära ka sellel eelmisel pildil sakis General asuva Startup type rippmenüüs asuvate elementide tähendused:
-
Automatic (Delayed Start): Kui teenusele on pandud see parameeter, siis stardib antud teenus kohe pärast komuutri käivitamist, et tõsta süsteemi käivitamise ja kasutaja seadistuste jõudlust.
-
Automatic: Selline teenus käivitatakse koos kompuutri käivitamisega (st ühel ja samal ajal).
- Manual: Antud teenust ei käivitata automaatselt koos kompuutri stardiga, aga teda võidakse käivitada kas kasutaja enda, mingi programmi või siis antud teenusest sõltuva mingi muu teenuse poolt.
- Disabled: Sellist teenust ei saa käivitada.
Enne, kui Sa hakkad mingit teenust välja lülitama või peatama, vaata tema omadusteakna Dependencies sakilt ka seda et millised teised teenused sõltuvad antud teenusest. Paljud teenused on seotud omakorda teiste teenustega ja kui Sa üritad mingit sellist teenust peatada, siis peatab Windows ka need teenused, mis on antud teenusega seotud.
Seepärast viskagi alati pilk ka sinna
Dependencies vahelehele ja kui seal on "tühjus", siis võid julgelt oma teenuse kas peatada või siis ta välja lülitada.
Järgmine pildilt on näha, et antud teenusest ei sõltu ükski süsteemikomponent (oluline on just see alumine sektsioon) ja ka ta ise ei sõltu ühestki teisest süsteemikomponendist/teenusest (ülemine sektsioon) - pilt.
Sellel pildil on aga näha, et antud teenus on seotud ka teiste teenuste ja süsteemikomponentidega ning siin peab juba enne mõtlema kui tahame midagi ette võtta - pilt.
Selle Services konsooliakna allääres on kaks lehelipikut: Extended ja Standard,
üleelmisel pildil on momendil avatud Extended (laiendatud) vaade. Need lehed
lubavad vaadata teenuseid kahe vaates, millede ainsaks erinevuseks on see et Extended vaates kuvatakse märgistatud teenuse kohta ka vastav selgitav informatsioon.
Märkus: Kui Sa oled ennast loginud sisse tavakasutaja
konto all, siis saad Sa neid teenuseid küll näha, aga Sa ei saa neid konfigureerida.
Et teenistusi seadistada, pead Sa omama administraatori õigusi.
Kui Sa käivitad oma kompuutri, siis peamised teenused käivitatakse
automaatselt, kuid vahel on meil endil vaja neid teenuseid käsitsi käivitada
või
peatada või siis üleüldse välja lülitada. Kuna
iga teenus hõivab teatud
osa süsteemi jõudlusest, siis peaksime mittevajalikud servised
peatama või
siis välja lülitama. Samuti võib mingi teenus tekitada süsteemivea,
sel juhul tuleb meil see teenus välja lülitada ja seejärel
uuesti käivitada. Ka turvalisuse
mõttes tuleks osa teenuseid üldse välja lülitada (paljud
neist ongi juba vaikimisi välja lülitatud). Kui Sinu kompuuter on väga
kehva jõudlusega, siis tuleks kõik mittevajalikud teenused
välja lülitada
või seada nad siis Manual reźiimile.
Sa ei saa kõiki teenuseid (services) välja lülitada ja siis jälle sisse
lülitada, osasid saab ainult peatada ja siis uuesti käivitada.
Et muuta mingi teenuse staatust, märgista vajalik servis Services konsoolis
ja tee järgmist:
- Kui Sul on Services konsooliaknas avatud Extended vaade, siis
klõpsa teenuste loetelust vasemal pool vastavale Stop, Pause jms
lingile.
- Või kasuta akna ülaosas tööriistariba vastavaid nuppe:
1) Start Service nupp—käivitab teenuse juhul kui ta
ei tööta või kui teenus oli ajutiselt peatatud, siis käivitatakse ta uuesti;
2) Stop Service—peatab jooksva teenuse täielikult;
3) Pause Service—peatab töötava teenuse, kuid teda ei eemaldata
kompuutri mälust;
4) Restart Service—peatab jooksva servise ja käivitab ta seejärel
uuesti, st teeb teenuse restardi.
- Või tee vajalikult teenusel paremklõps ja vali vastav käsk.
- Või tee teenusel paremklõps ja vali käsk Properties ning
klõpsa servise omadusteakna lehel General vastavale
nupule.
Windows 7-s võiks välja lülitada või siis kehtestada
Manual režiim
järgmistele
teenustele (Kui kõhkled, siis pane
Manual režiimile):
- Computer Browser: Seda kasutatakse ainult võrkude
puhul, et koostada võrgus olemasolevatest kompuutritest loetelu
ja siis see nimekiri esitada nõudmise saatnud porgrammile. Teda
kasutatakse, et vaadata üle
üldkasutatavaid võrguressursse ja domeene.
- Desktop Window Manager Session Manager: Kindlustab Desktop
Window Manager'i käivitamise ja tema töötamise. Juhul kui
Sa ei kasuta jõudluse suurendamise eesmärgil Aero
Glass läbipaistvat kasutajaliidest (kuva), siis võid ta välja lülitada.
Sel juhul ei saa Sa kasutada näiteks ka tegumireale ikoniseeritud programmide/kaustade eelvaateaknaid ja muid Windows Aeroga seotud vahendeid ning Sinu töölaud hakkab välja nägema umbes selline - kliki pisipildile, et teda suurendada:
- Diagnostic Policy Service: See teenus teostab Sinu süsteemi komponentide ja probleemide diagnostikat ning lülita ta ainult siis välja kui Sa oled ise nii tark arvutikasutaja ja saad ise hakkama ning kui Sul on tõesti jõudlusega probleeme.
- Distributed Link Tracking Client: Kui Sul koduvõrku ei ole või kui Sul on tavaline koduvõrk (st Sa ei kuulu domeeni, tavaliselt kodukasutaja sinna ei kuulu), siis võid ta välja lülitada, et kiirendada Win 7 buutimist.
- IP Helper: Kindlustab IPv6 automaatse töö IPv4-võrkude
baasil. IPv6 on IP (Interneti Protokolli) uuem versioon,
mis asendab tulevikus IPv4-ja. Lülita ta välja või pane režiimile Manual, et suurendada
võrgu
jõudlust ja vähendada mälu kasutamist; teda võib tulevikus vaja
minna.
- Network Location Awareness: Lülita ta välja kui Sa ei
ole lülitatud mitme kompuutriga lokaalsesse võrku (LAN) või kui Sa ei kasuta
võrgus faile ja printereid.
- Offline Files: Lülita ta välja, kui Sa kasutad
ainult lokaalseid profiile ja kui Sa ei ole domeeni ühendatud, tavaliselt
kodukasutaja seda ei ole;
- Portable Device Enumerator Service: Aktiviseerib grupipoliitika
eemaldatavate meediaseadmete (nt mp3 mängijad) jaoks. Ta lubab Windows
Mdia Player ja Image Import Wizard tüüpi programmidel edastada
ja sünkroniseerida
informatsiooni kompuutri ja portatiivsete seadmete vahel. Ta ei mõjusta
kolmandate firmade programme, nt nagu iTunes. Kui Sul selliseid seadmeid
ei ole, siis lülita ta välja.
- Print Spooler: Printimise järjekorra dispetśer,
mis on Windows'i printimissüsteemi võtmekomponendiks. Kui Sa
ei kasuta printimist ja kui Sinu süsteemi ei ole lülitatud ühtegi
printerit, siis lülita ta
välja.
- ReadyBoost: Kindlustab ReadyBoost toe. Kui Sa ei kasuta
USB-seadmeid süsteemi jõudluse suurendamiseks, siis sea ta
Manual'ile, teda ei pea välja lülitama. Kuid ma soovitaksin Sul
muretseda endale mingi USB-seade/mälupulk ja kasutada seda oma süsteemimälu
hoidmiseks, mis tõstab
tunduvalt Sinu kompuutri jõudlust - õpetus siin.
- RemoteRegistry: Lülita ta turvalisuse tõstmiseks üldse välja (määra režiim Disabled).
- Remote Access Connection Manager: Lülita ta välja kui
Sa ei kasuta dial-up Internetiühendust ja/või VPN-võrke.
- Security Center: Tema jälgib turvaseadistusi jms.
See lülita ta ainult siis välja (või pane ta režiimile MANUAL), kui Sa kasutad kolmandate firmade paremat tulemüüri,
antiviirus ja antispiooniprgramme ning jälgid ise oma süsteemi turvalisust.
Temast saad ülevaate siit!
- Secondary Logon: Lülita ta välja (või pane ta režiimile MANUAL) kui Sinu kompuutrisse ei logi ühekorraga
sisse kaks kasutajat.
- Server: Teda kasutatakse lokaalsetes võrkudes
(LAN, seega ka koduvõrkudes), lülita ta välja või pane režiimile Manual juhul kui Sinu
kodus ei ole võrku ja
kui Sa ei kasuta ühiselt kasutatvaid printereid ja/või faile.
- Table PC Input Service: Kasutatakse Tablet
PC olemasolul. Kui Sul ei ole just seesama Tablet
PC, siis lülita ta rahulikult välja.
- TCP/IP NetBIOS Helper: Täiesti kasutu, lülita
ta välja
või pane Manual juhul kui Sinu võrk ei kasuta NetBIOS (NetBT) või WINS'i.
- Telephony: Lülita ta välja kui Sa ei kasuta dial-up
Internetiühendust (st sissehelistamise ühendust > telefoniga). Kui Sul
on näiteks STV või Starman'i kaabel-TV Internetiühendus, siis võid selle
teenistuse välja lülitada.
- Themes: See lülita ainult siis välja kui Sa kasutad Windows Classic teemat (st Windows Aero jms temaga seotud on välja lülitatud ning Sa ei saa kasutada Aero teemasid ehk kasutajaliideseid).
- WebClient: Tema lubab Windows'i programmidel luua, saada
ligipääsu ja muuta faile, mida hoitakse Internetis.
See teenistus kindlustab WebDAV
(Web Distributed Authoring and Versioning) integratsiooni Explorer'iga. Teda
ei ole põhimõtteliselt vaja, sest alates Internet Explorer 5-ndast
saab nendes kasutada antud funktsiooni käsuga File > Open > sisesta URL ja
pane linnnuke ruutu Open as Web Folder.
- Windows Defender: Skaneerib kompuutrit spioonivara jms
kahjuliku suhtes. Kui Sul on mingi parem spioonitõrjuja või
isegi mitu neist, siis võid ta välja lülitada. Kui ei
ole, siis las ta olla!
- Windows Update: Kasutatakse Windows'i ja tema programmide värskenduste/uuenduste allalaadimiseks
ning installeerimiseks. Kuid ta töötab 24 tundi ja seitse päeva nädalas...,
selle teenistuse võiks seada käsitsi reźiimile (Manual) ja siis ise korra
nädalas või korra 15 päeva jooksul kontrollida uuenduste olemasolu Windows
Update saidis.
Kui Sa lähed Windows
Update saiti, siis käivitatakse see teenistus automaatselt.
- Windows Firewall: Windows 7 tulemüür, lülita ta
ainult siis välja kui Sul on kolmandate firmade hea tulemüür.
- Windows Time: Kui Sa ei uuenda oma kompuutri kellaaega Interneti kaudu.
NB! Paljud soovitavad lülitada välja ka Windows Search teenuse, aga see otsinguvahend hõivab Windows 7's väga vähe kompuutri ressursse ja pealegi toimub indekseerimine taustarežiimil ning siis kui Sa millegi muuga ei tegele. Jäta ta nii nagu on, st Automatic (Delayed Start) peale ja sellest on rohkem kasu kui kahju...
Lisaks toon veel ära ka teenustele omistatavate nimetuste tähendused:
Teenustele on sageli omistatud mitu erinevat nime, näiteks ühel ja samal
teenusel võib olla kolm eri nime:
1) Tema nimi Services konsoolis (seal on tema ekraaninimi ja seda ongi meil vaja tavaliselt teada);
2) Tema nimi teenuse omadusteakna lehel General;
3) Teenuse executable failinimi (teenuse käivitamisfail) - paljudel teenustel on executable nimeks kas Services.exe või
siis Svchost.exe, näiteks antakse need nimed paljudele teenustele Windows Task Manager'i aknas...
Teenuse omadusteakna General lehel (vaata eelmist pilti) on toodu ära antud teenuse kõik
kolm nime:
1) Rea Service name järel (teenuse tegelik nimi);
2) Rea Display name järel (teenuse ekraaninimi);
3) Rea Path to executable all (teenuse executable nimi ehk käivitusfaili nimi).
Kui Sa lähed Services konsooli, et vaadata või konfigureerida
mingit teenust, siis pead Sa teadma ainult vajaliku teenuse ekraaninime
(display name) ja seal ongi kõik teenused toodud ära nende ekraaninimede järgi.
Kui Sa peaksid aga kasutama net käsku, siis on mugavam kasutada
teenuse tegelikku nime (service name), mis on palju lühem.
Teenuse tegelikku
nime on ka siis vaja teada, kui Sa peaksid minema registrisse,
teenused asuvad seal HKLM\System\CurrentControlSet\Services\<teenuse nimi> alamvõtmes,
kus <teenuse nimi> näitab teenuse nime.
Teenuse käivitusnime (executable) on näiteks siis vaja teada, kui Sinu süsteem
on hakanud järsku aeglaselt töötama; ava sel juhul Windows
Task Manager ja
vaata, et mis protsess või teenus hõivab ressursse liiga palju. Nii lehel
Processes kui ka lehel Services kuvatakse teenuse nimi Description veerus.
Teenuse kõiki nimesid saame näha tema omadusteakna General lehel.
NB! Teenustest saad täpsema ülevaate minu Vista veebilehest, seal käib küll jutt Vista asjadest, aga mõisted ja baasinfo kehtivad ka Win 7 kohta - juhis ja õpetus
seal.
Ettotsa
Optimeerime oma kõvaketast:
[Serial-ATA (SATA) kõvaketta töö kiirendamine]
Kui Sinu süsteem on varustatud uuemat sorti serial-ATA (
SATA) kõvakettaga (kaasaegsemates kompuutrites nii ongi), siis ava
Device Manager ja kõige kiiremaks mooduseks seda teha on: Klõpsa
Start, tipi
device manager ja vajuta ENTER. Laienda
Disk drives haru, tee oma SATA kõvakettal paremklõps ja vali käsk
Properties. Ava vaheleht (kaart, vahekaart)
Policies ja pane linnuke ruutu
Enable write caching on the disk. Ja kui Sul olemas ka UPS seade, siis pane linnuke ka ruutu
Enable Advanced Performance. (Sul võib ka seda UPS seadet mitte olla.) Sellega tõstad Sa tunduvalt oma kõvakettale ligipääsu kiirust, aga kui Sul ei ole UPS seadet, siis võib ootamatu voolukatkestuse tagajärjel osa andmeid kaduma minna, need mis olid parasjagu mällu saadetud ja mida ei oldud veel jõutud kõvakettale salvestada. Aga see ei ole just suur häda, sest kui tihti neid elektrikatkestusi ikka on ja kui see juhtubki, siis läheb kaduma ainult tühine hulk andmeid.

Märkus: IDE, SCSI ja ka mõnede Serial-ATA (SATA) ketaste puhul ei saa seda kasutada. Juhul kui Sa ei tea, et mis tüüpi Sinu kõvaketas on, siis lihtsalt proovi siin ülaltoodud moodust ja kui ei õnnestu, siis ilmub järgmine kord sinna esimese ruudukese alla kiri: "
This device does not allow its write cache setting to be modified".
Avame sealsamas
Device Manager'i aknas ka haru
IDE ATA/ATAPI controllers (või
Storage controllers) ja teeme paremklõpsu
Primary IDE Channel'il või siis
ATA Channel'il ning valime käsu
Properties. Avanevas aknas avame lipiku/vahekaardi
Advanced Settings ja oblastis
Device Properties paneme linnukese ruutu
Enable DMA. Kordame sedasama tegevust ka teistele
IDE ATA/ATAPI Controllers all asuvatele seadmetele. (Uuemate kompuutrite ja kõvaketaste olemasolul ei tarvitse neid Advanced Settings lehte ja DMA seadistusi seal enam olla, nt minul ei ole...)
Etteotsa
Lülitame välja jõudluse monitooringu:
Nagu Windows 2000, Windows XP's ja Vistas, teostatakse ka Windows 7's süsteemi jõudluse monitooringut ja seda tehakse korraga kompuutri mitmes oblastis. Informatsioon monitooringu kohta saabub mitmest teenusest ja kogu tegevus toimub taustreźiimil. Tavaliselt tavakasutaja ei vaata ega kontrolli neid monitooringu tulemusi ja seega, kes seda ei tee, võiks selle vahendi välja lülitada, sest tema tegevus õgib süsteemi ressursse ja seda mitte vähe.
Utiliidi
Extensible Performance Counter List abil saame me need jõudluse jälgimise arvestid/loendurid välja lülitada, aga selleks tuleb meil see utiliit enne alla laadida ja siis ta installeerida. Lae ta alla
siit ja seejärel installeeri see utiliit.
Kui valmis, siis mine kausta
C:\Program Files\Resource kit\, otsi seal ülesse fail
exctrlst.exe, tee tal paremklikk ja vali kontekstmenüüst käsk
Run as administrator.
Vali nüüd oblastist '
Extensible performance counters' esimene loendur ja korista akna allosas linnuke ruudust '
Performance Counters Enabled'. Korda seda tegevust ka kõikide ülejäänud loendurite jaoks:

Etteotsa
Kuidas lülitada välja Windows 7 Aero kasutajaliidest (kuva):
Üldiselt, kui Sa installeerid oma mingit Windows 7 versiooni, siis tuvastatakse
juba installimise käigus, et kas Sinu kompuuter on üleüldse võimeline seda
Aero't kasutama ja kui ei ole, siis ei lülitata teda ka sisse.
Aga kui Sul on see minu arust vägagi kena Aero juba olemas ja kui ta Sulle millegipärast ei meeldi (?) või kui Sa soovid
ta oma väheste ressursside kokkuhoiu eesmärgil välja lülitada, siis tee järgmist: Tee oma töölaua
tühjal kohal hiire paremklõps ja vali hüpikmenüüst
käsk
Personalize ning
seejärel vali
"Basic and High Contrast Themes" sektsioonist vajalik ilma Aerota teema (nt Windows
7 Basic, Windows Classic või siis hoopis mingi kõrge kontrastiga teema - aerovaba kasutajaliides) -
pilt.
Etteotsa
Edasi Win 7 optimeerimise III. ossa >
< Tagasi
< Tagasi Windows 7 pealehele ja sisukorda
Saada ka enda tuttavale lugemiseks!