Windows 7 kiiruse ja jõudluse suurendamine

Seitse...Windows 7 optimeerimine ja hooldamine: tema kiiruse ja jõudluse suurendamine; tema täpsem häälestamine ja seadistamine (tuunimine) - VII. osa

 

 

 

Tooge mulle uus kompuuter!


Pilt on pärit A. Hitler'i siiamaani leidmata ja avaldamata fotoalbumist (1945 aprill).

 

 

Pane oma alglaadimise seadmeks kõvaketas (või SSD ketas või muu flash mäluga ketas/salvesturuum) ja lülita BIOS Setup menüüs välja üleliigsed seadmed:


Kompuutrid buudivad ehk teevad alglaadimise tavaliselt otse seesmiselt kõvakettalt (või siis kiiremalt SSD kettalt), kus hoitakse kompuutri operatsioonisüsteemi. Mini-kompuutrite (näiteks kompuuter pulgas) puhul toimub see alglaadimine aga mingit tüüpi flash mäluga salvestusruumist, näiteks flash eMMC kettalt. Kui Sa olid teinud oma operatsioonisüsteemi installeerimise või ümberinstalleerimise või ükskõik millise muu tegevuse kus Sul oli vaja CD/DVD-ROM kettaseadme sahtlisse panna CD/DVD plaat, millest sai teha ka alglaadimist (buutimist), siis pidid Sa enne seda oma masina BIOS (või UEFI) Setup'is panema CD/DVD-ROM kettaseadme esimeseks alglaadimise seadmeks, sest muidu Sa ei oleks saanud antud operatsioone läbi viia.

Kuid tihtilugu jäetaksegi CD/DVD-ROM kettaseade esmaseks buutimisseadmeks ehk siis unustatakse BIOS/UEFI sätete menüüs panna tagasi alglaadimise seadmeks kompuutri kõvaketas (või SSD ketas). See aga aeglustab tunduvalt meie arvuti käivitamist või siis tema ümberlaadimist. Ja seda seepärast et kuna esmaseks buutimisseadmeks on CD/DVD-ROM kettaseade, siis otsitakse alguses tema sisu (sinnapandud plaati) ning kui seda ei leita, siis alles seejärel alustatakse kompuutri kõvakettalt alglaadimist.

Sama kehtib ka siis kui Sa kasutad oma opsüsteemi installiks või ümberinstalliks või mingiks muuks tegevuseks buutivat USB mälupulka. Ka sel juhul pead Sa BIOS/UEFI menüüs panema oma buutimisvõimelise USB draivi esmaseks buutimisseadmeks ja pärast antud tegevuse lõpetamist jälle taastama need esialgsed buutimise sätted.

Paar näidet nendest BIOS/UEFI Setup menüüdest:

Paar sellist näidet BIOS/UEFI Setup menüüdest - 1

Paar sellist näidet BIOS/UEFI Setup menüüdest - 2


Et kontrollida seda et mis seade on Sinu masina alglaadimise seadmeks, pead Sa sisenema BIOS/UEFI Setup menüüsse ja juhul kui Sinu kõvaketas (või SSD ketas või muu flash mäluga ketas/salvesturuum) ei ole alglaadimise seadmeks, siis panema ta seal esmaseks buutimisseadmeks tagasi. Toon siin edaspidi näiteks kõvaketta tagasipanemisest buutimise algseadmeks.

Kuidas minna BIOS Setup'sse?

Kui Sa käivitad oma kompuutri või teed tema ümberlaadimise, siis kohe algul ilmub kompuutri ekraani üla või allaossa kiri, mis lubab vajaduse korral siseneda BIOS Setup'sse. Näiteks võib see kiri välja näha selline: "Press DEL to enter SETUP".
Seega peame me kohe kompuutri käivitamise või ümberlaadimise alguses vajutama kiiresti tavaliselt < DELETE> klahvi ja seejärel satume me sinna vajalikku BIOS Setup aknasse, kus määrame siis oma alglaadimise seadme, näiteks kõvaketta. Kuid on ka teisi klahve, millede abil me pääseme sinna BIOS seadistuste ekraani ja kus saame seejärel muuta oma alglaadimise seadet või teha seal midagi muud. Näiteks AMIBIOS versiooni 1.45 puhul tuleb kohe alglaadimise ajal vajutada klahvi <F11> (vastav kiri ilmub ekraanile) ja siis satutakse kohe menüüsse, mis lubab vahetada alglaadimise seadet, seega BIOS'i ei ole vajagi siseneda. Aga näiteks IBM osade kompuutrite puhul tuleb kohe pärast kompuutri restarti või käivitamist vajutada klahvi <F12> ja seejärel saame ilmuvast menüüst valida oma alglaadimise seadme. Osadel kompuutritel saab BIOS'i siseneda mingi funktsiooniklahvi (nt <F1>, <F2> jne... Näiteks Dell kompuutrite puhul võib selleks funktsiooniklahviks olla F2.) abil.

Kui Sa oled sisenenud sellesse BIOS Setup aknasse, siis satud Sa algul kohe tema peamenüüsse ja antud menüüs saad Sa liikuda ning valida vajalikke käske/menüüpunkte ainult oma klaviatuuri abil (näiteks noolklahvidega saad valida menüüpunkte ja klahvi <ENTER> abil saad siis siseneda antud menüüpunkti aknasse, klahv <F10> salvestab meie tehtud muudatused ja väljub BIOS Setup'ist, klahviga <Escape> (ESC) väljume ilma muudatuste salvestamiseta või siis väljume tema abil mingist menüüpunkti aknast ning jõuame tagasi peamenüüsse jne; kõik need juhised on iga akna allosas). Kõik need menüüd/käsud ja klahvid olenevad Sinu emaplaadi BIOS tootjafirmast ja BIOS Setup versioonist aga üldpõhimõte jääb samaks!

Alati tuuakse ära info, et milliseid klahve ja milleks neid tuleb kasutada. Hiirt siin kasutada ei saa!

Seejärel otsi sealt peamenüüst oma noolklahvide abil ülesse menüüpunkt BIOS Features SETUP või Advanced BIOS Features või BOOT või BOOT PRIORITY või Boot Sequence või midagi muud taolist ja vajuta klahvi <ENTER>.

Toon siin all ära ka ühe pildi, kus on selleks sõna BOOT, mis asub akna ülaääres:

vali BOOT


Teises aknas on juba avatud Boot menüü ja sisenetud buutimise valikumenüüsse. Antud näites pannakse buutimise seadmeks küll CD/DVD-ROM seade, aga samamoodi võib siin buutimisseadmeks panna ka oma kõvaketta (Hard Drive - liigume noolklahviga tema peale, et teda märgistada ja seejärel vajutame vasakule noolklahvi ning lõpuks ENTER) - pilt.


Järgmisel pildil on esmaseks buutimisseadmeks määratud aga kõvaketas (seda meil oligi vaja) - pilt.


Loe BIOS Setup menüüsse sisenemisest ja alglaadimise seadmete muutmisest täpsemalt sealt, seal on küll õpetus/juhis CD/DVD-ROM seadme määramisest buutimisseadmeks, aga samamoodi saab seda teha ka kõvaketta või mingi muu seadme jaoks...



Lülita BIOS Setup menüüs välja üleliigsed seadmed:

Tee oma kompuutri laadimisprotsess kiiremaks sellega et lülitad BIOS Setup'i kaudu välja kõik üleliigse. Näiteks võivad nendeks olla emaplaati integreeritud audio (juhul kui Sa kasutad helikaarti), integreeritud graafika (juhul kui kasutad videokaarti), integreeritud võrgukaart (Integrated NIC - juhul kui kasutad välist võrgukaarti või modemit), disketiseade jne.
Sisene BIOS'i nii nagu siin eelpool juttu oli ja otsi neid parameetreid Integrated Peripherals, Onboard Devices või sarnaste menüüpunktide alt. Peale selle veendu, et Sul oleks seal lülitatud sisse parameeter "Fast Boot" või "QuickBoot" (olgu ta "On" või "Enable") juhul kui ta Sul olemas on.


NB! Kuid ole BIOS Setup'is oma askeldamisega ettevaatlik ja tähelepanelik, sest vastasel korral tekivad suured probleemid!



Kuidas mõõta süsteemi buutimiseks (alglaadimiseks - boot time) kuluvat aega ja kuidas tuvastada aeglase buutimise põhjusi:

Iga kord kui Sa käivitad oma kompuutri, siis mõõdab Windows Sinu alglaadimse (buutimise) aega ja selle mõõtmine algab kohe pärast seda kui lõpetatakse 'kernel'i' laadimine. See buutimise lõppaeg (BootTime) on jagatud kaheks osaks:

- MainPathBootTime: Sellega mõõdetakse aega, mis kulub kasutaja kohese tegutsemise jaoks vajalike kõikide kriitiliste draiverite ja teenuste laadimiseks ning Windowsi töölauani jõudmiseks, et kasutaja võiks kohe midagi tegema hakata - see näitaja ongi siis kasutaja seisukohast oluline.
- BootPostBootTime: Siia kuuluvad kasutaja tegutsemise jaoks mittekriitilised draiverid ja protsessid ning need võidakse laadida I/O madalama-prioriteediga, st need laetakse hiljem ja nende laadimine ei sega kasutaja poolt juba alustatud tööd.

Oma süsteemi buutimise aega võib uurida Windowsi spetsiaalse vahendiga, millele saab ligi Event Viewer'i kaudu ja seal ongi ära toodud ka see buutimise lõppaeg, mille nimetuseks on BootTime ning mis on nende kahe ülaltoodud suuruse summa (sellest tuleb veel maha lahutada 10 sekundit). Peale selle salvestatakse kogu see mõõtmine ka logifaili, mis aitab Sul uurida oma süsteemi buutimiseks kuluvat aega ja otsida liiga aeglase buutimise või süsteemi sulgemise põhjustajaid. (Windows Vistas tuuakse selles logifailis ära ka süsteemi sulgemise näidud.)


Tegutse järgmiselt:

1) Kliki nupule Start, tipi Search kasti otsingusõnaks event ja kliki üleval otsingutulemustes Event Viewer lingile (või vajuta kohe ENTER).

2) Ava Event Viewer'i vasemas paanis Applications and Services Logs -> Microsoft -> Windows -> Diagnostics-Performance -> Operational haru - pilt.

3) Nüüd kliki akna kõige parempoolsemas paanis Filter Current Log... lingile ja tee nii nagu seda järgmisest pildist näha on (sisesta ka ülemisse tekstilahtrisse sündmuste ID vahemikuks/ulatuseks numbrid 100-199, mis ongi seotud ainult buutimise jõudluse mõõtmisega). Kui valmis, siis kliki nupule OK. - pilt.

4) Selle filtreerimise tulemusel selekteeritakse välja ainult need jõudluse mõõtmise sündmused, mis on seotud just süsteemi buutimise ja sulgemisega - iga eraldi kirje näitab siis ühte buutimise või 'sleep' režiimist väljatuleku aega. Üleval on momendil märgistatud üks kriitiline (Critical) buutimise sündmus ja all detailpaanis kuvatakse tema buutimiseks kulunud aeg kokku (BootTime), mis on 123 sekundit. Aega mõõdetakse siin millisekundites ja seega tuleb siin kolm viimast numbrit "ära jätta"; antud suure buutimisaja peale ei maksa erutuda, sest see on kogu buutimiseks kulunud aeg, aga meid huvitab just see juba ülalnimetatud MainPathBootTime suurus:

Üks sündmus on märgistatud


5) Seejärel tee mingil väljavalitud kirjel 2x klõps ja selle peale avatakse antud sündmusega seotud aken, kus ava vaheleht Details ning aktiveeri raadionupp XML View. Kui Sa klikid sellele XML View raadionupule, siis ilmub eraldi salvestamise dialoogiaken, mille kaudu võid soovi korral antud sündmsega seotud raporti salvestada eraldi XML faili (näiteks: tmp6D85.xml); kliki seal nupule Save ja vali koht kuhu see fail tuleks salvestada, näiteks oma töölaud (Desktop). Seejärel võid hiljem seda XML dokumenti uurida - teed tal 2x klõps ja ta avatakse Sinu vaikimisi brauseris (veebilehitsejas). Kui Sa ei soovi teda kohe salvestada, siis kliki seal dialoogiaknas nupule Cancel. Nüüd vaata selles juba avatud "Event Properties" dialoogiakna vahelehel Details oma antud buutimise suurusi ja Sa näed seal ka seda vajalikku MainPathBootTime suurust, vaat alumist pilti. Antud näite kohaselt on selleks buutimisajaks siin 37 sekundit ja see on tsipa suur, sest tavaliselt kulub selleks alla 30 sekundi, aga sellepärast ongi ta siin ära toodud kui kriitiline sündmus (miski takistas süsteemi korralikku alglaadimist, tuleks järgi uurida...):

Näed üksikasjalikku raportit


Et uurida seda et mis põhjustas selle natuke aeglase buutimise, võiks näiteks siinsamas vaadata teisi samal ajal (sama ajatempliga) toimunud sündmusi:

- Kliki jälle seal parempoolses paanis Filter Current Log... lingile ja pane uues aknas üleval linnukesed ka Warning ning Information ruutudesse ja kliki OK.
- Seejärel tee samal ajal juhtunud sündmusel ("Warning" teatel) 2x klõps ja vaata, et mida temaga teatatakse...:

Uuri teisi teateid


Kui Sul tehakse buutimine tavaliselt normaalselt, siis pole mõtet siia ronida, aga kui see kompuutri alglaadimine hakkab kogu aeg liiga pikalt kestma, siis võiks küll siia asju uurima tulla...
Kui jooksutad 'multi-boot' masinat, kuhu on installeeritud mitu operatsioonisüsteemi, siis võtab see buutimine loomulikult natuke rohkem aega, sest alglaadimisel ilmub ka see Windows Boot Manager (Windowsi käivitushaldur) ekraan, kus pead siis valima selle et kuhu opsüsteemi Sa siseneda soovid. (Või kui Sa ei vali seal midagi, siis laetakse Sind ettemääratud sekundite mõõdudes vaikimisi määratud opsüsteemi.)

Kui Sa salvestasid mingi buutimise sündmuse sellesse eelpool nimetatud XML faili ja avad selle nüüd kahekordse klõpsuga, siis saad seda sündmust uurida igal ajal hiljem ning seda märksa mugavamalt otse oma brauseriaknas:

Buutimise sündmus on avatud veebilehitsejas




Kiirenda oma traadita võrku (WiFi network):


Kui Sa kasutad traadita võrku, siis on tavaline asi, et Sinu võrguühendus võib katkeda või muutuda väga aeglaseks. Näiteks võib see juhtuda siis kui Sinu sõpradest naabrid kasutavad samuti Wi-Fi võrku ja nad jooksutavad sedasama kanalit mida Sinagi. Et seda vältida lae alla näiteks Vistumbler või Inssider programm ja vaata, et kas Sinu naabrid kasutavad sama kanalit mis Sinagi (näiteks 11) ja kui kasutavad, siis lülita end ümber näiteks kanalile 6 või mingile muule kanalile.

Need Vistumbler ja Inssider programmid on ka muus suhtes üsna kasulikud ja nende kodulehtedes on ka muud huvitavat...

Märkus: Vaata, et Sul oleksid käivitatud ka sellised teenused (services) nagu WLAN AutoConfig (Wlansvc) ja WWAN AutoConfig (WwanSvc) - need on vajalikud antud programmide tööks kui ka traadita võrgutööks jms üleüldse.



Kui Sul on installitud kaks või rohkem operatsioonisüsteemi, st Sul on 'dualboot' või 'multiboot' masin, siis tee oma vaikimisi käivitatava opsüsteemi start kiiremaks.


Kui Sinu kompuutris on kaks või rohkem operatsioonisüsteemi, siis näed Sa kohe masina alglaadimisel nn Windows Boot Manager (Windowsi käivitushaldur) ekraani. Sa saad siin valida noolklahvide abil sobiva opsüsteemi ning vajutades klahvile ENTER lasta käivitada justnimelt antud operatsioonisüsteem, st Sind laetakse seejärel väljavalitud opsüsteemi. Kui Sa aga ei vali siin menüüs midagi, siis laetakse Sind vaikimsi opsüsteemi ja selleks on:

a) Operatsioonisüsteemi, mis on Sul esmaseks opsüsteemiks (st mis on installitud C: partitsiooni);

või

b) Sinna opsüsteemi, mille Sa olid ise määranud vaikimisi avatavaks opsüsteemiks; alumisel pildil on kompuutrisse installitud kaks opsüsteemi: Windows Vista ja Windows 7:

Alglaadimise juhtimismenüü


Märkus: Windows 8/8.1 ja Windows 10 puhul: Kui Sa jooksutad mitme opsüsteemiga multi-boot masinat ja kui Win 8/8.1 või 10 on esmaseks buutimise süsteemiks, siis ilmub kompuutri käivitamisel või ümberlaadimisel aga uus Metro-stiilis disainiga "Choose an operating system" ekraan, kus saad siis valida selle opsüsteemi, millesse Sa siseneda soovid.


Vaikimisi on selle Windows Boot Manager ekraani kuvamise ajaks määratud 30 sekundit ja kui Sa selle aja jooksul ei liiguta oma sõrmekesi ning ei vali noolklahvidega opsüsteemi, siis laetakse Sind vaikimisi määratud operatsioonisüsteemi.
Või kui Sa teed kompuutri restardi ja ei vali seal Windows Boot Manager ekraanis midagi, siis laetakse Sind samuti vaikimisi valitud opsüsteemi vaatamata sellele et kus süsteemis Sa enne viibisid.

Tavaliselt on nii et kui kasutaja käivitab kompuutri, siis tahab ta esmalt sattuda sinna opsüsteemi, millega ta kõige rohkem töötab ja siis on see 30 sekundit ooteaega liiga pikk aeg... Või kui ta on end varem laadinud mingisse mitte-vaikimisi operatsioonisüsteemi ja soovib restardi abil minna üle oma vaikimisi opsüsteemi (st põhioperatsioonisüsteemi), siis peab ta samuti ootama ära selle Windows Boot Manager ekraani kuvamise 30 sek ajaperioodi.


Et seda Windows Boot Manager ekraani kuvamise aega vähendada tee järgmist:

Esimene meetod (Windows 7):

1) Kliki nupule Start, tee Computer kiirkorraldusel paremklõps ja vali kontekstmenüüst käsk Properties;
2) Kliki vasemas paanis Advanced system settings lingile;
3) Kliki kõige alumises Startup and Recovery (Käivitus ja Taaste) sektsioonis nupule Settings ja ilmub järgmine aken:

Startup and Recovery aken


4) Nüüd vali ülevalt "Default operating system" rippmenüüst vaikimisi käivitatav opsüsteem, pane linnuke ruutu "Time to display list of operating sustems" ja määra kõrval vaikimsi kuvamise aeg, näiteks 7 - 10 sekundit. Ülemisel pildil on valitud vaikimisi opsüsteemiks Windows Vista ja Windows Boot Manager ekraani kuvamise ajaks on määratud 10 sek. Kui valmis kliki OK ja tee kompuutri restart.

Järgmisel pildil on see "Default operating system" rippmenüü juba avatud ja vaikimisi käivitatava oeratsioonisüsteemi valikuvõimalused on järgmised - pilt.


Märkus: Windows 8/8.1 ja Windows 10 puhul saad sinna Startup and Recovery (Käivitus ja Taaste) aknasse minna nii: tee all Start nupul paremklikk ja vali süsteemikäskude hüpikmenüüst System kiirkorraldus; kliki vasemas paanis Advanced system settings lingile; kliki kõige alumises Startup and Recovery (Käivitus ja Taaste) sektsioonis nupule Settings ja tegutse... - pilt.


Teine ja kiirem meetod (kõik Windowsid):

1) Kliki nupule Start ja tipi Search otsingukasti sõna msconfig ja vajuta ENTER;
2) Ava vaheleht (sakk) Boot ja avaneb järgmine pilt:

Ava sakk 'Boot'


3) Nüüd märgista seal üleval see opsüsteem, mida Sa tahad teha oma vaikimisi laetavaks operatsioonisüsteemiks ja kliki seejärel nupule Set as default;
4) Seejärel tipi tekstilahtrisse "Timeout" sobiv sekundite arv....
5) Kliki OK ja tee kompuutri restart (ümberlaadimine).




Internet Explorer kiiremaks ja sobivamaks - installeeri Google Chrome Frame plugin



See on Internet Explorer 6, 7 ja 8 kasutajate jaoks!

Need, kes kasutavad Internet Explorer 6, 7 või 8 brauserit (veebilehitsejat), võivad soovi korral installida temasse avatud lähtekoodiga 'Google Chrome Frame' plugini ('plug-in' ehk plugin või pistikprogramm), mis toob ka Internet Explorer brauserisse uusima HTML5 ja muud avatud veebitehnoloogiad, mida Internet Explorer ise veel täielikult ei toeta (näiteks Internet Explorer 6 ei oma üleüldse JavaScript ja HTML5 tuge).
Internet Explorer 9 puhul seda pluginit vaja ei lähe, sest tal on HTML5 jms tugi täielikult olemas - IE 9 tutvustus seal.

Google Chrome Frame abil saavad veebiarendajad ka Internet Explorer'is pakkuda uusimat veebitehnoloogiat: palju kiiremat Javascript mootorit, HTML5, kaasaegset CSS küljendust jms.

Märkus: Näiteks lähiajal saab kõikidele kasutajatele kättesaadavaks ka Google uus üllitis Google Wave, mis on üles ehitatud HTML5-le ja ta kujutab endast reaalajas kommunikatsiooni ning koostööplatvormi. Internet Explorer'i kasutajad peavad Google Wave'le ligipääsemiseks installima eelnevalt sellesama 'Google Chrome Frame' plugini ja seda talle pakutaksegi kui ta siseneb esmakordselt Google Wave saiti.

Kuid kui kasutaja installeerib oma Internet Explorer brauserisse Google Chrome Frame plugini, siis ei hakka ta kohe tööle kõikide saitide jaoks. Esmalt peavad veebilehtede loojad lülitama oma lehe HEAD sektsiooni üheainsa meta teegi (märgendi) ja selleks on:

<meta http-equiv="X-UA-Compatible" content="chrome=1">

või

<meta http-equiv="X-UA-Compatible" content="chrome=1" />

Juhul kui Google Chrome Frame tuvastab veebilehes antud koodi, siis hakatakse automaatselt kasutama Google Chrome kiiremat WebKit'ile-baseeruvat visualiseerimismootorit.



Märkus: Veebilehtede loojad võivad oma veebilehes lülitada BODY sektsiooni näiteks CFInstall.js skripti, mis kontrollib, et kas kasutaja brauserisse on installitud see Google Chrome Frame plugin ja juhul kui seda ei ole tehtud, siis teavitatakse teda sellest et ta installeeriks antud plugini. See skript on järgmine (seda võib oma maitse järgi ka redakteerida):

<body>
<script type="text/javascript"
src="http://ajax.googleapis.com/ajax/libs/chrome-frame/1/CFInstall.min.js"> </script>
 
<div id="placeholder"></div>

<script>
 CFInstall.check({
    node: "placeholder",
    destination: "http://www.waikiki.com"
  });
</script>
</body>




Ühesõnaga selle Google Chrome Frame plugini abil "integreeritakse" Sinu Internet Explorer brauseri sisse nagu teine "brauser" ja selleks ongi Google Chrome veebilehitseja. Sel juhul ei ole Sul vajadust installeerida seda päris Google Chrome brauserit.
Kui Sa oled oma IE veebilehitsejasse installeerinud Google Chrome Frame plugini, siis Sa ei näe kohe muudatusi, sest see tehnoloogia on alles (september 2009) arendamisjärgus ja enamus veebilehtede arendajaid ei ole veel hakanud kasutama uut HTML5't ning teisi uusimaid veebitehnoloogiaid. Pealegi ei ole lehtede omanikud lülitanud oma HEAD sektsiooni seda ülaltoodud meta märgendit (<meta http-equiv="X-UA-Compatible" content="chrome=1">), mis käivitaks Google Chrome Frame plugini.

Kuidas see plugin ikkagi töötab?

1) Kui mingi veebileht sisaldab uusimat veebitehnoloogiat [(HTML5 (<canvas> elemendid, flash, video, HTML5 storage, Web Worker, Offline web applications, Geolocation), uusimat Javascript tehnikat, uusimat CSS3 jne)] ja tema HEAD sektsiooni on kirjutatud vajalik meta märgend (<meta http-equiv="X-UA-Compatible" content="chrome=1">) ning kui Sa olid oma IE brauserisse installeerinud Google Chrome Frame plugini, siis näed Sa kõike seda, mida antud lehe looja tahab Sulle näidata. Näiteks jookseb Javascript sel juhul ligi 10 korda kiiremini, pildid, video ja flash ilmuvad palju rutem ning Sa näed ja saad kasutada uusima veebitehnika kõiki uuendusi ning eeliseid.

2) Kui Sul aga ei ole seda Google Chrome Frame pluginit installeeritud ja Sa satud veebilehele, mis kasutab ülaltoodud uusimat veebitehnoloogiat, siis Sa näed seda lehte ning saad tema sisust küll ülevaate, aga Sa ei näe ja ei saa kasutada uuemat veebitehnoloogiat. Peale selle jookseb lehe Javascript palju aeglasemalt, pildid, video jne kuvatakse aeglaselt ning osasid elemente ei näe Sa üleüldse...

3) Kui Sul on see Google Chrome Frame plugin installeeritud ja kui Sa satud tavalisele veebilehele, mis ei kasuta uusimat veebitehnoloogiat, siis näed Sa antud lehte nii nagu ta on - ei mingeid eripärasid...

4) Kui Sul on see Google Chrome Frame plugin installeeritud ja kui Sa satud veebilehele mis kasutab ülaltoodud uusimat veebitehnoloogiat, aga saidi omanik ei ole oma lehe HEAD sektsiooni lülitanud vajalikku meta märgendit (<meta http-equiv="X-UA-Compatible" content="chrome=1">), siis seda Google Chrome Frame pluginit ei käivitata ja Sa näed antud lehte nagu tavalist veebilehtegi...

Kuid siin on ka üks abinõu olemas: Sa võid suvalise veebiaadressi (URL) ette tippida prefix'i "cf:", sel juhul näeb lehe aadress välja näiteks selline: cf:http://gmail.com ning ta avatakse seejärel Google Chrome Frame visualiseerimismootoris.

Keegi ei viitsi iga veebilehe aadressi ette tippida seda "cf:" prefix'it ja seepärast on võimalus teha Windows'i registri kaudu nii et kõik käib automaatselt. Lae siit soovi korral alla googlechromeframe.reg ja sel juhul ei pea Sa enam neid prefikseid ette laduma.
Aga failiga taastaendised.reg saad Sa selle eelmise tegevuse jälle tühistada ja taastada oma endised vaikimisi registriseadistused.

Märkus: See "cf:" prefiks võib hiljem muutuda või üldse "ära kaduda", st teda ei lähe enam vaja...

Kui IE kasutab mingi veebilehe puhul Google Chrome Frame visualiseerimismootorit ja kui Sa teed antud lehes paremklõpsu, siis pead Sa avanevas kontekstmenüüs nägema sellist käsku nagu "About Chrome Frame..." - kliki pisipiltidele, et neid suurendada:

Pead nägema 'About Chrome Frame...' käsku


Google Chrome Frame plugini installeerimine:

Mine aadressile http://code.google.com/intl/et-EE/chrome/chromeframe/ ja kliki vasemal üleval nupule Get Google Chrome Frame, seejärel kliki uues veebilehes nupule Accept and Install ja algabki installeerimisprotsess.

Ta sobib Internet Explorer 6, 7 ja 8 brauseritele nii Windows Vista kui ka Windows XP (SP2) opsüsteemides.
Mina installeerisin ta ka Windows 7-s kasutatavale Internet Explorer 8 brauserile, aga seal ei tööta ta veel kõige paremini ja ka selle "cf:" prefiksi lisamini ei anna alati tulemusi...

NB! Huvitav on seda näha, et kuidas Microsoft ise reageerib oma konkurendi Google sellisesse tegevusse, kus ta pakub Internet Explorer brauserisse veel teise omaenda "brauseri sissepanemist"...
Ja esimene reageering on juba olemas kus Microsoft teatab, et selle plugini installeerimine rikub IE kaitsemehhanismi ning ta on seega igasuguste häkkerite poolt palju kergemini haavatav. See võib ka teatud määral tõele vastata, sest pluginite kaudu on tõesti lihtsam rünnata, aga kui palju see nüüd antud juhul tõele ka vastab on juba iseasi... Pealegi teatas Google selle peale, et ta rakendab oma plugini osas kõiki vajalikke turvameetmeid.


Google Chrome Frame plugini ajutine väljalülitamine:

Juhul kui Sa tahad antud plugini ajutiselt välja lülitada, siis kliki IE 8 brauseriaknas tööriistariba (Command Bar) nupule Tools ja vali Manage Add-ons ning seejärel Enable or Disable Add-ons (st Tools > Manage Add-ons > Enable or Disable Add-ons). Seejärel märgista akna vasemas paanis "Toolbars and Extensions" ja siis akna paremas paanis rida ChromeFrame BHO ning kliki akna allosas nupule Disable:

Märgista vastavad read ja kliki 'Disable'

Märkus: Ka Internet Explorer 7 veebilehitseja aknas kasuta selleks sama Tools > Manage Add-ons > Enable or Disable Add-ons käsku, aga seal avatakse selle peale natuke teistmoodi aken...


Google Chrome Frame plugini deinstalleerimine (uninstall):

Kui Sa tahad antud plugini deinstalleerida, siis saad seda teha Windows'i enda Add or Remove Programs utiliidi kaudu; ava ta ja märgista Google Chrome Frame rida ning kliki punpule Uninstall.

Näiteks Windows XP-s kliki nupule Start -> Settings -> Control Panel ja seejärel, juhul kui Sul on "Kategooriavaade", kliki Add or Remove Programs lingile jne...

Windows Vistas: Ava Control Panel ja klõpsa Programs kategooria all lingile Uninstall a program või Remove a program. Ilmuvas loetelus märgista Google Chrome Frame plugin ja klõpsa Uninstall/Change nupule.

All on toodud Windows Vista programmide deinstalleerimise aken:

Märgista 'Google Chrome Frame' plugin ja kliki nupule 'Uninstall'



Uuri järgi...





Logi ennast automaatselt sisse, st muuda Windowsi sisselogimine automaatseks:


Kui Sa oled oma kompuutri ainuke kasutaja ja kui ta omab ainult ühte Sinu enda kasutajakontot (peale sisseehitatud Administrator ja Guest kasutajakontode) ning kui ta ei oma parooli, siis võid oma süsteemi sisselogimise teha kiiremaks nii et pärast kompuutri käivitamist või ümberlaadimist ei ilmugi see tüütu sisselogimise ja parooli sisestamise ekraan ('Welcome screen' või 'Logon screen').
Sa võid oma kompuutri seada ülesse nii et Sa jõuad automaatselt süsteemi isegi siis kui Sa olid loonud eelnevalt ka teisi kasutajakontosid, mis on parooliga kaitstud. Sellist automaatset sisselogimist võid kasutada näiteks siis kui Sa oled ise kompuutri põhikasutaja ja teised kasutajad (st kasutajakontod) tarvitavad teda harva. Või näiteks siis kui Sa sisened teise kasutajakonto all suhteliselt harva süsteemi, et installeerida sinna mingit programmi või teha midagi muud taolist, mis nõuavad administraatori õigusi.

NB! Automaatselt sisselogimine tähendab seda et kui Sa lülitad kompuutri sisse, siis sisestatakse süsteemi poolt automaatselt kasutajanimi ja parool. Seega igaüks, kes pääseb füüsiliselt ligi Sinu kompuutrile, võib automaatselt siseneda süsteemi ja pääseda ligi Sinu dokumentidele ning failidele.


Tee järgmist:

1) Kliki Start > All Programs > Accessories > Run (või kui Sul on Run käsk juba lülitatud Start menüüsse, siis kliki kohe Start > Run);

2) Tipi Run dialoogiaknasse käsk control userpasswords2 ja vajuta ENTER (või kliki nupule OK);

Märkus: Alternatiivina võid Start menüü otsingukasti või siis Start -> Run dialoogiaknasse tippida ka käsu netplwiz.

3) Korista linnuke ruudust Users must enter a user name and password to use this computere ja kliki nupule Apply:

Korista linnuke ära ja kliki Apply


Märkus: See Users must enter a user name and password to use this computere kontrollruut ei ilmu siis kui Sinu kompuuter on domeeni liige. Ainult need kompuutrid, mis ei ole võrgu või workgroup osad, võivad Logon ekraani vahele jätta. Domeeni kasutajad peavad oma kasutajanime ja parooli sisestama isegi siis kui nad logivad end lokaalselt sisse.


4) Uues Automatically Log On dialoogiaknas tipi oma kasutajanimi (see peab seal juba olemas olema) ja parool allasuvatesse mõlemasse lahtrisse ning kliki OK.
Juhul kui Sa ei olnud varem enda kasutajakontole parooli loonud, siis kliki kohe OK (Sa võid vajaduse korral selle parooli hiljem luua...):

Sisesta parool või kliki kohe OK


Pärast neid muudatusi võid Sa kasutada oma teisi kasutajakontosid nii et logid end välja ja seejärel teise kasutajakonto all sisse kasutades Fast User Switching vahendit (klikid Start ja valid Power nupu hüpikmenüüst Switch user menüüpunkti).

Märkus: Switch user (või Fast user switching) - selle teisele kasutajakontole kiire ümberlülitamisega jätkavad Sinu programmid tööd, Sinu kasutajakonto jääb töösse ehk aktiivseks kuid ta on nüüd parooliga kaitstud ja ainult Sina võid tema sessiooni tagasi pöörduda. Pärast selle käsu valimist viiakse Sind kasutajakontode valiku ekraani, kus Sa võid klikkida sellele kasutajakontole, kuhu Sa tahad ümber lülituda.
Fast User Switching vahend, mida kasutati juba alates Windows XP aegadest, lubab mitmel kasutajal kasutada kompuutrit ühel- ja samal ajal - sellega saab kiiresti ja mugavalt lülituda ümber ühelt kasutajalt teisele.



NB! Kuidas aga vältida pärast 'Sleep' režiimist väljumist sisselogimise ekraani ('logon screen') ilmumist - juhis seal.



Kehtesta oma tihti kasutatavatele programmidele kõrgem prioriteet:


Kui Sa jooksutad oma Windows 7-s korraga mitut programmi, aga üks või paar on neist tähtsamad, siis Sa võid teha nii et protsessor annab neile kõrgema prioriteedi.

Tee järgmist:

1) Tee tegumirea vabal osal paremklõps ja vali kontekstmenüüst käsk Start Task Manager ning ava seejärel sakk Applications

või

vajuta järjest ja hoia all klahve Ctrl+Shift+Esc, mis käivitab samuti sellesama Task Manager'i; vaata, et lahti oleks Applications vaheleht;

2) Tee vajalikul programmil paremklõps ja vali käsk Go To Process;

3) Nüüd tee sellel samal märgistatud protsessil/programmil samuti paremklikk ja vali käsk Set Priority > Above Normal (või High):

Määra prioriteet


4) Kliki ilmuvas aknas nupule Change priority.


NB! Ära kasuta seda meetodit Windowsi enda süsteemiprotsesside või kriitiliste utiliitide jaoks muidu võib Sinu süsteem kokku joosta.

Etteotsa

< Tagasi

 

Edasi Win 7 optimeerimise VIII. ossa >



< Tagasi Windows 7 pealehele ja sisukorda


Saada ka enda tuttavale lugemiseks!

Kui Sa saadad meili, siis on Sinu saadetavas kirjas selle lehe aadress juba
olemas ja muu saad ise juurde lisada.

Sisesta siia saaja e-mail aadress:

 

 

elaja koju | About Us | About Me | Site Map | POSTKASTI EI OLE! Sorry, no mailbox | © Ahv & Co Eesti Vabariik nov. 2008