Oma kodulehe otsing...


 

Kirjutatud 2005 veebruaris

 

Oletame, et Sa soovid oma uut või alles loodavat kodulehte Internetti üleslaadida (üles riputada/laadida/üleslaadida - upload), koosnegu see siis esialgu kasvõi ainult ühest dokumendist (pealehest). Hiljem võid lisada sinna juurde uusi veebidokumente, pilte, faile, linke jms.

 

 

Mida me peame selleks tegema:

 

Üksikasjalikum info:

 


1. Kodulehe majutamine: Web Hosting ehk hangi endale veebiruum, kuhu Sa võiksid enda kodulehe majutada:

Et oma kodulehte (faile) Internetti üles riputada ehk sinna üleslaadida, pead Sa kõigepealt leidma mingi “koha” Internetis (veebis), kuhu see oma koduleht või fail (failid) üleslaadida (üleslaadimist tähistatakse tavaliselt sõnaga "upload") ja selleks kohaks peab siis olema mingi veebiserver (lihtkeeles veebiruum)—kompuuter, kus on vastav programm, mis haldab kasutajate poolt üleslaetud ehk majutatud kodulehti ja faile. Kui keegi kasutaja nõuab enda brauserisse (veebilehitsejasse) Sinu kodulehte, et seda vaadata, siis laeb see veebiserver, kus Sinu kodulehte (faile) hoitakse, antud kodulehe alla selle kasutaja arvutisse (tema brauseriaknassa). Samamoodi saab see kasutaja Sinu poolt ülesselaetud faile (nt mingi programmikese) endale alla laadida (download).
Sellist kodulehtede teenindamist nimetatakse Web Hosting'uks või veebimajutamiseks või kodulehe majutamiseks, virtuaalserveri pakkumiseks või lihtsalt hosting'uks (siia alla kuulub ka kodulehtede tegemine teatud tasu eest, meilipostkastide pakkumine ja muud asjad, mis on kodulehtedega ja veebiruumiga seotud). Sellist veebiteenust pakutakse Internetis suurel hulgal ja seda on võimalik kätte saada kas siis täiesti tasuta või siis mingi tasu eest.
Selline tasuta teenus pakub Sulle tavaliselt 10 kuni 25 MB kettaruumi, mis on täiesti piisav isegi mingi keskmise firma kodulehe loomiseks. Tasuta veebiruumi puhul võidakse Sinu iga veebidokumendi päisesse ja ka allaserva paigutada selle teenusepakkuja mingid reklaamid (reklaamipannerid) või siis ilmub kõigepealt tema mingi leht reklaamiga ja alles sealtkaudu saab surfaja minna edasi Sinu kodulehele - kuid see ei ole alati nii, neid variatsioone on palju. Tasuta veebiruumi (kodulehe majutuse) pakkujad ei paku Sulle ka kõiki vajalikke vahendeid “võimsa” kodulehe loomiseks…, aga see ei ole ka vajalik tavalise kodulehe tegemiseks.
Tasuta Web Hostingu pakkujaid on suur hulk ja ka Eestis pakutakse antud teenust.

 

Tasuline Web Hosting pakub juba palju suuremaid kettaruume (alates 50MB kuni mitme GB'ni välja), meilikontosid ja igasuguseid muid abi- ja tugivahendeid kodulehe loomiseks, hinnad algavad alates $4.00 kuus, Eestis alates 35.- krooni kuus - 2005. a. seisuga).

 

Eestis pakuvad sellist tasuta veebihostingut (kodulehtede majutamist) näiteks: http://www.hot.ee (http://live.hot.ee/—seal, kus paljud on endale ka meilikonto avanud ja kui Sa oled saanud sealt juba meiliaadressi, siis saab Sinu poolt loodava kodulehe kasutajanimeks olema Sinu meilikonto kasutajanimi ja parooliks saab olema Sinu meilikonto parool ja kogu lugu…; pakutakse 10MB kettaruumi).

Toon siin ära veel mõned Eesti veebiruumi teenusepakkujad (2005. a. seisuga - tulevikus need hinnad kindlasti tõusevad ja arvestada tuleb juba €-des):

 

Välismaalt soovitaksin näiteks järgmisi saite, kust saab endile hankida tasuta weebiruumi:

 

Märkus: Igas kodulehe majutamise saidis on olemas ka vajalikud juhised, et mida ja kuidas tuleb teha, et oma kodukat sinna ülesse laadida...

 

Kui Sa soovid ise otsida neid välismaa tasuta veebiruumi pakkujaid, kuhu oma kodulehte üleslaadida (majutada), siis sisesta oma brauseris Yahoo! või Google või mingi muu otsingumootori otsimisväljale sõnad "free web hosting" (ilma jutumärkideta) või siis lihtsalt "web hosting"…

 

Märkus: Üldiselt ei ole eraisikutel mõtet oma kodulehte välismaa serveritesse üleslaadida, sest eesti otsingumootorid ei registreeri ega ka indekseeri neid. Välismaa serveritesse tasub oma koduleht üles panna nendel firmadel, kes pakuvad oma kaupa ja teenuseid ka välismaale. Pealegi on näiteks Google või Yahoo! otsingumootorites üliraske natukenegi "löögile pääseda"...; http://www.google.ee/ otsingumootor otsib küll ka Eesti lehed ülesse...

 

Näiteks on minu enda koduleht seotud momendil korraga kolme tasuta veebiruumi pakkujaga, millede URL aadressid (st kodulehe Internetiaadressid) on:

 

Kuidas ma ise alustasin? Ma hakkasin enda kodulehte tegema nii poolkogemata ja lihtsalt proovimiseks. [Loomulikult olin ma enne tutvunud HTML keelega, JavaScriptiga, pilditöötlusega, flashiga, failiformaatidega, küljendusega ja paljude muude asjadega, mis on kodulehtede tegemisega seotud. Kui keegi mainub Sulle, et ta oskab kodulehti teha ja et ta on sel alal "suur tegija", siis ta valetab ning on üks labane kiidukukk. Mõiste "koduleht" ("veebsait") alla mahub tohutu hulk "asju" ja veebsaitide tegemise tehnoloogia areneb väga kiiresti ning pidevalt nii et "suurteks tegijateks" ei saa meist keegi (mitte kunagi!) - jäta see kohe meelde!]
Nimelt riputasin algul nii naljapärast sinna
www.angelfire.com (http://www.angelfire.com/yt3/tonis2) tasuta serverisse ülesse ühe ahviga pildi ja kogu lugu…, kusjuures teades, et sinna "ahviga kodulehte" ei satu praktiliselt mitte kui keegi. See võis juhtuda ainult sel juhul, kui ma oleksin ise saatnud kellegi sinna seda ahvi vaatama ja seda ma ka tegin...
Ma andsin mõnele oma tuttavale ja ka võõrale enda nn "kodulehe" URL aadressi, mille nad pidid tippima enda brauseri aadressiribale ja vajutama seejärel ENTER.


Natuke aega hiljem aga otsustasin seda ühelehelist "kodulehte" natuke täiendada, lisasin teksti, siis lingid enda teistele uutele veebilehtedele jne, seni kuni sealne tasuta veebiruumi maht hakkas otsa saama. Seepärast avasin uue tasuta konto ka www.hot.ee-s (nüüdses live.hot.ee's), aga varsti jäi ka sealset tasuta veebiruumi väheseks ning ma avasin konto veel ka www.zone.ee veebimajutuse serveris .


Vahepeal “kolisin” tagasi 
www.angelfire.com serverisse (muide, seal eraldatakse kettaruumi 20MB ja seal saab ühe- ja sama enda meiliaadressi alla avada korraga 3 kontot---seega kokku 60MB!) ja jätkasin seal kodulehe täiendamist…
Kui ma hakkasin aga tegema väga "kopsakat" Windows Vista kodulehte (http://landfield.pri.ee/), siis jäi igasugustest tasuta veebiruumidest väheks ja nii ma olingi sunnitud hankima endale ka ühe tasulise veebiruumi (selle veebiruumi hankisin Netpoint serverist - siit), mille hind on väga odav (45.- kuus), aga see-eest on seal väga suur kettamaht ja peale selle veel ka palju muid häid võimalusi, näiteks 5 meilikontot jne... (jutt käib ikkagi 2005. aastast ja see hind võib tulevikus kerkida...!)


Tekib küsimus, et miks ma ei võiks viia kõiki neid oma kodulehe "osasid", mis asuvad väiksemamahulistes tasuta serverites, üle sellesse samasse Netpoint tasulisse veebiruumi, kus on ruumi nii et tapab...? Vastus on väga lihtne—ma lihtsalt ei viitsi ja minu koduleht on ikkagi eraleht, millega ma ei teeni mitte kui sentigi ning ma teen teda rohkem lõbu pärast ja siis kui aega ning viitsimist on...
Kui nii päris aus olla, siis ma ei mäletagi enam, et kus ja kui palju ning mis asjad mul Internetis ripuvad—asi on juba ammu kontrolli alt väljas...
Tõin selle enda kodulehe näite seetõttu, et selgitada seda et kui palju igasuguseid võimalusi on, et oma kodulehte Internetti üles riputada (majutada).


Loomulikult tuleks Sinul oma koduleht üles panna ehk majutada ainult ühte serverisse (veebiruumi) ja lihtsama kodulehe tegemiseks piisab täiesti 10 MB kettaruumist; kui paned ülesse palju pilte ning muid faile, siis on vaja rohkem veebiruumi. Noh, aga see selleks, lähme asjaga edasi.

Peale selle! Ka Sinu enda ISP (ehk siis Sinu Internetiühenduse teenusepakkuja, kellele Sa oma Internetiühenduse eest raha maksad ) võib Sulle pakkuda oma serverisse kodulehtede ülespaneku võimalust. Täpsema info saamiseks tuleb Sul helistada oma ISP'le (aga tegutseda tuleb ikkagi üldjuhul nii nagu siin edaspidi juttu tuleb!).

 

Algusesse

 

 

 

2. Nüüd loo enda koduleht:

 

Ütlen kohe ette ära, et tänapäeval tavalise lihtsama kodulehe tegemine ei ole ka algajale mingi probleem. Need ajad, kus selleks pidi valdama väga hästi HTML-keelt, on möödas.
Nüüd võid Sa html-redaktorite (nii tasuta kui ka tasuliste kodulehtede tegemise programmide) abil luua kas lihtsama või siis üsnagi keerulise kodulehe ilma et Sa peaksid tundma html-keelt (üht-teist tuleks temast aga ikkagi teada...).

 

Oma kodulehte võid Sa teha mitmel viisil:

 

a) Teed selle ise (ilma mingisuguste abivahenditeta) näiteks tekstiredaktori Notepad (see on kõigil Windowsi kasutajatel olemas) abil ja salvestad siis valmis dokumendi .htm või .html failina oma arvuti kõvakettale ning laed ta seejärel ülesse endale hangitud veebiruumi. Kuid selleks pead Sa oskama HTML (või SHTML—täiustatud variant) keelt, mida ei ole just raske ära õppida ja mille omandamine võtab ka vähem aega; peale selle võid lisaks osata ka natuke JavaScript'i, arvutigraafikat, css'i jms;

 

b) Võid kasutada selleks mingit HTML redaktorit (sel juhul ei pea Sa valdama HTLM keelt eriti põhjalikult). HTML-redaktor on programm, mille abil saab luua ja redakteerida html dokumente (st veebilehti) ja neid html redaktoreid on palju, kehvasid ning häid, tasuta ja tasulisi.
Head html-redaktorid on näiteks Macromedia Dreamweaver (tasuline!),
Adobe GoLive (tasuline).
Sa võid kasutada ka Microsoft Office paketi koosseisus olevat FrontPage'i, mis ka ei ole kehvake (MS Office uuemas paketis on ta asendatud Microsoft Office Publisher'iga, kus saab peale kodulehtede tegemise teha veel ka igasuguseid muid dokumente...)


Sa võid laadida Internetist alla igasuguseid lihtsamat tüüpi tasuta HTLM redaktoreid (st kodulehtede loomise vabavara programme), mida on saadaval suures koguses...

 

NB! Parimad HTML-redaktorid (Dreamweaver, FrontPage jt) ja nüüd ka osa tasuta kodulehtede loomise programme, omavad juba sisseehitatud FTP klient-programmi (client), mille abil saad siis enda valmis dokumendid või failid otse sealtsamast programmist Internetti (omale hangitud veebiruumi) ülesse laadida. Mida see FTP tähendab, sellest tuleb allpool pikemalt juttu.


PS! Väga hea on ka täiesti tasuta 1stPage HTML-redaktor, aga seal pead juba oskama natuke HTML-keelt…


Lisaks nendele HTML redaktoritele võiksid omada veel ka mingit pilditöötlusprogrammi, näiteks väga head on muidugi Adobe Photoshop (tasuline), Macromedia Fireworks (tasuline), aga Internetist saab alla laadida hulga tasuta lihtsaid igasugust tüüpi pilditõõtlusprogramme…

 

Täiesti uus värk kodulehtede loomiseks on nüüd moodi läinud flash animatsioon, selle tehnika lipulaevaks on Macromedia Flash (tasuline ja üsna keeruline äraõppimiseks), tema abil saab luua:


* mini-flash multifilme;
* bannereid;
* dokumentide aktiivseid elemente, navigatsioonimenüüsid, "elavaid" nuppe;
* eraldi dokumente;
* ja isegi terve saidi.


Antud programm on FLASH-i "kuningas" ja ta on ette nähtud ikkagi proffidele. Tema abil võib animatsioonile kaasa anda ka saatemuusika (parimaks on MP3 formaat).
Kuid flashiga ja Macromedia Flash tarkvaraga ei maksa enam tegelda, sest flashi kasutamine veebsaitides on üsna ebaturvaline ja seda just Adobe Flash Player'i tõttu, mis seda flashi renderdab. Edaspidi hakatakse brauserite poolt seda flashi kas osaliselt või siis täielikult blokeerima. Kasuta flashi asemel hoopis HTML5 versiooni, millega saab suurepäraselt igasugust animatsiooni luua.

 

Veel väga hea ka Adobe LiveMotion, mille abil saab disainida, luua ja optimeerida veebianimatsiooni (tasuline).


Hea on ka Adobe Illustrator, mis on rohkem küll küljendusprogramm, aga temaga saab ette valmistada ka häid koduka dokumente…
Muide ka MS Word ja MS Excel sisaldavad vahendeid veebidokumentide loomiseks…, aga neid ma ei soovitaks selleks kasutada...

Sa ei pea looma mingit keerulist ja “vinget” kodulehte, see võib koosneda kasvõi ainult ühest dokumendist enda ja sõprade fotodest ning mõnest tekstireast, näiteks saab internetist alla laadida igasuguseid tasuta fotoalbumite koostamise/vaatamise abiprogramme…

 

c) Teatud saitides saab luua oma lihtsa kodulehe otse Internetis, seal on juba loodava kodulehe valmis elemendid olemas (küljendus, menüüd, linkide ja piltide panemise kohad jne) ja Sul tuleb valida nendest mingi osa, kirjutada juurde oma tekst, laadida ülesse enda pildid ning kogu lugu. Muidugi on valik seal veel üsna kesine ja eesti otsingiumootrid ei indekseeri neid.

 

 

Vahemärkusena natuke ka kodulehe failinimedest ja struktuurist:

 

Sinu "koduleht" ("home page"--kodulehe nn pealeht/esimene leht) ehk siis see dokument, mis laetakse esimesena kasutaja brauseriaknasse kui ta hakkab vaatama Sinu kodukat, peaks olema nimega "index.htm" või siis "index.html". Miks? Seda seepärast et otsingumootorid leiavad ja kuvavad kasutaja brauseriaknasse alati dokumendi "index.htm" või siis dokumendi "index.html" juhul, kui ta tipib enda brauseri aadressiribale või otsingumootori otsimislahtrisse Sinu kodulehe Internetiaadressi (URL). Näieks www.hot.ee saidis (minu ühe kodulehe majutamise serveris) on minu kasutajanimeks sm2 ja seega, kui Sa tipid oma brauseri aadressiribale www.hot.ee/sm2, siis avataksegi Sinu brauseriaknas dokument index.html, mis ongi minu ühe kodulehe pealeht ("koduleht").
Või näiteks kui Sa tipid oma brauseri aadressiribale aadressi minu_sait.com ja brauser loeb seda kui aadressi http://www.minu_sait.com/, siis milline fail alla laetakse? Enamik web serverites on selleks failiks index.html. Kui veebiserver näeb sümbolit / ja ei ühtegi failinime, siis ta otsib/avab automaatselt selle index.html dokumendi.

 

Oletame, et Sa teed valmis kodulehe, mis koosneb kolmest HTML-dokumendist:

 

- Avaleht ehk siis pealeht (index.html),

- Enda tutvustamise lehe (minuelu.html),

- Ja lehe, kus asuvad Sinu mingid lingid (lingid.html).

 

Kui Sul ei ole omaenese domeeninime (tasuline, näiteks www.ahv.ee või www.ahv.com) ja kui Sinu kasutajanimeks on sm2 ning serveriks www.hot.ee, siis näevad Sinu failid pärast üleslaadimist Sinu web serverisse (www.hot.ee) välja sellised:

 

* http://www.hot.ee/sm2/index.html
* http://www.hot.ee/sm2/minuelu.html
* http://www.hot.ee/sm2/lingid.html

 

Esimest lehte, http://www.hot.ee/sm2/index.html, võib vaadata ka nii, kui tipid enda brauseriaknasse ainult aadressi http://www.hot.ee/sm2/ või http://www.hot.ee/sm2

Näiteks Sinu kodulehe netiaadress (URL) võiks olla siis umbes taoline: http://www.hot.ee/Sinu_kasutajanimi/index.html.

 

Aga kui Sa oled endale ostnud suuremamahulise veebiruumi koos domeeninimega (näiteks: "ahv" ehk siis ahv.ee või ahv.com või ahv.net või ahv.pri.ee jne), siis näevad Sinu failid web serveris välja näiteks sellised:

 

* http://www.ahv.ee/index.html
* http://www.ahv.ee/minuelu.html
* http://www.ahv.ee/lingid.html

 

Esimest lehte, http://www.ahv.ee/index.html, võib vaadata ka nii, kui tipid enda brauseriaknasse ainult aadressi http://www.ahv.ee/

Sinu kodulehe netiaadress (URL) võiks Sinu domeeninime ostu korral olla siis umbes taoline:

 

- http://www.Sinu_firma_nimi_või_Sinu_enda_nimi.ee/index.html;

- või siis selline: http://www.Sinu_nimi.pri.ee/index.html

 

Sama lugu kehtib ka Sinu kaustade kohta, oletame, et tegid ühe kausta nimega /ahvi_naine/ ja Sa tegid ka tema jaoks ühe uue/teise index.html faili (kausta ahvi_naine sisse koos igasuguste teiste tema failidega), siis saab temale ligi kahel viisil:

 

* http://www.ahv.ee/ahvi_naine/index.html
* http://www.ahv.ee/ahvi_naine/

 

Algusesse

 

 

 

3. Seejärel lae oma valmis koduleht või veebidokument ja muud failid (pildid, programmid jms) ülesse enda äsjahangitud veebiruumi - majuta need:

 

 

NB! Käesoleva alapealkirja all toon sellest ainult lühikese ülevaate, aga kui Sa soovid “asja” olemust mõista ja täpsemat infot saada, siis loe see dokument siin kindlasti lõpuni!

 

Sa võid oma kodulehe ja muude failide üleslaadimiseks Internetti kasutada mitut võimalust:

  • Kasutada mõnd ftp rakendust/programmi (FTP-klienti)—kõige parem ja mugavam ongi kasutada just FTP kliendiprogrammi ning tuleb teada, et peale eraldiseisvate programmide on see vahend juba ka mõnedesse kodulehtede loomise programmidesse (HTML-redaktoritesse) sisse integreeritud.
    Allpool tuleb nendest täpsemalt juttu. Sellist moodust saab kasutada enamike serverite puhul, kuhu Sa oled endale hankinud tasuta või tasulise veebiruumi oma kodulehtede ja failide tarbeks. Näiteks võib siin tuua http://www.zone.ee, kus tulebki oma failid/koduleht laadida ülesse Internetti just sellesama FTP-kliendi abil.

  • Teha seda Sinu brauseriakna kaudu sel teel, et tipid oma brauseri 'aadressiribale' rea ftp://Sinu_veebiserveri_kasutajatunnus@Sinu_veebiserveri_aadress (näiteks: ftp://ahv@www.hot.ee või siis ftp://ahv:kana@www.hot.ee, kus "ahv" on kasutajatunnuseks ja "kana" on parooliks) ja hakkad siis oma valmis faile ülesse laadima (allpool tuleb sellest juttu)...; sellist viisi kasutatakse siiski märksa vähem. (Seda meetodit saab kasutada suvalises kompuutris.)

  • Veel üks võimalus enda kodulehe failide üleslaadimiseks Internetti ja seda Sinu brauseriakna 'aadressiriba' kaudu (sel juhul peab Sul oma koduleht juba "rippuma" veebis). Tee seda brauseriakna aadressiriba kaudu nii et sisened kõigepealt Sulle antud kasutajanime ja parooli abil sinna aadressile, kus Sa oma kodulehe tarbeks hankisid serveriruumi/veebiruumi (näiteks http://www.angelfire.com/yt3/tonis2) ja hakkad seal siis oma värskeid faile ülesse laadima. Sa võid faile ka alla laadida, kustutada jne, jne... (Seda meetodit saab kasutada suvalises kompuutris.)

    Märkus: Näiteks www.hot.ee (http://live.hot.ee/) server pakub samuti kodulehtede hoidmise võimalust ja kuni siiamaani (01.11.05) sai sinna laadida oma kodulehe või muid faile ülesse ainult mingi ftp-programmi abil. Aga nüüdsest seda enam teha ei saa ja oma faile tuleb sinna ülesse laadida ainult oma brauseriakna kaudu, st kõigepealt lähed Sinna http://live.hot.ee/ aadressile, siis sisened oma kasutajanime ja parooli abil enda kontosse ning klõpsad seal vasemas paanis lingile Koduleht. Seejärel saad otse seal laadida ülesse oma faile, neid kustutada, natuke muuta, uusi kaustasid luua jne... - antud http://live.hot.ee/ serverist tuleb edaspidi ka veel pikemalt juttu.
  • Web Based FTP Clients (veebipõhised FTP kliendid): Üsna uudseks ja väga heaks lahenduseks on ka veebile põhinevad FTP kliendid (Web Based FTP Clients). Nende veebile baseeruvate ftp klientidega võid oma faile ülesse/alla laadida otse brauseri (veebilehitseja) kaudu ja seda suvalisest kompuutrist ning kohast - Sa ei pea midagi installeerima ei omaenda ega ka võõrasse kompuutrisse.

    Neid veebile põhinevaid FTP kliente on juba üsna palju ja ma toon siin näiteks net2ftp FTP kliendi - kohe allpool räägin temast tsipa täpsemalt. Sa võid soovi korral antud ftp-kliendi ka alla laadida ja installeerida ta omaenda web serverisse (sel juhul peab Sul olema rohkem teadmisi ja vaja on ka PHP ning täiendavalt MySQL).

    net2ftp FTP-kliendi võimalused: Sa võid suvalises kompuutris ja suvalises kohas käivitada brauseri ning teha oma kodulehe või siis muude failidega järgmist: lehitseda (browse), kopeerida (copy), siirdada (move), kustutada (delete), laadida üles (upload), laadida alla (download), laadida üles-ja-pakkida lahti (upload-and-unzip), pakkida kokku-ja-laadida alla (zip-and-download), pakkida kokku-ja-salvestada (zip-and-save), pakkida kokku-ja-saata manusena emailiga teele (zip-and-email), redakteerida oma kodulehe koodi otse brauseriaknas või siis vaadata seda koodi koos süntaksi esiletõstmisega.

    Veel lisaks: Kui Sa oled oma ftp serverisse, sinna kuhu Sa majutasid oma kodulehe, sisse loginud, siis saad otse brauseris teha:

    - Navigeerida seal: Sa võid seal liikuda kataloogist -> kataloogi ja näha kõiki oma alamkatalooge ning faile.
    - Faile üles laadida: Selleks on 3 erinevat moodust: tavaline/standartne viis, upload-and-unzip funktsioon ja Java Applet.
    - Laadida faile alla: Kliki ühele failile, et teda kiiresti alla laadida. Märgista mitu faili ja kliki Download; need märgistatud failid laetakse alla ZIP arhiivina, st kokku pakitult.
    - Pakkida oma failid kokku ja salvestada see Zip arhiiv oma FTP serverisse või saata ta kellelegi emaili teel ära.
    - Pakkida arhiivid lahti (Uunzip files): Toetatakse erinevaid formaate: .zip, .tar, .tgz ja .gz.

    - Installeerida tarkvara: Vali seal brauseris loetelust mingi programm, aga sel juhul on vaja PHP.
    - Oma faile kopeerida, siirdada ja kustutada. Kaustasid/katalooge käsitsetakse rekursiivselt, st nende sisu (alamkataloogid ja failid) kopeeritakse, siirdatatakse ja kustutatakse sama moodi.
    - Faile ja kaustasid ümber nimetada...
    - Näha oma veebilehtede koode...
    - Saab kasutada tavalist tekstiredaktorit otse brauseris ja iga kord kui Sa salvestad muudatused, siis edastatakse see uus muudetud fail otse Sinu kodulehe FTP serverisse.
    - Saad kasutada kahte HTML What-You-See-Is-What-You-Get (WYSIWYG) redaktorit (otse brauseris): Seal saad valida kahe erineva redaktori vahel.
    - Otsida sõnu ja fraase; filtreerida faile nende nimede, modifitseerimise kuupäeva ja suuruse järgi.

    - Kalkuleerida kataloogide ja failide suurusi.

    Tegutse järgmiselt: Mine net2ftp FTP-kliendi URL aadressile http://www.net2ftp.com/ ja logi seal oma FTP serverisse sisse, st sinna samasse serverisse, kus Sa majutad oma kodulehte. Sisesta sinna aknasse oma FTP info (enda kodulehe ftp serveri aadress, kasutajanimi, parool ja vajaduse korral lahtrisse 'Initial directory' ka Sinu kodulehe virtuaalserveri tee - selle saad oma kodulehe majutajalt) ja kliki nupule Login - pilt.

    Seejärel pääsed Sa oma kodulehe kataloogidele (kaustadele) ja failidele ligi ning võid tegutsema hakata... - pilt.


    Toon siin ära veel mõned head online FTP kliendid: JavaFTP (see on java'le baseeruv ftp klient ja kui Sul Javat veel ei ole, siis pakutakse enne ka tema automaatset installi); FTPLive; Smooth FTP; net2ftp; WebCEO FTP Upload Manager; webftp; Web-FTP; Jambai FTP; Weeble File Manager - Weeble File Manager (aka WeebleFM) on php failide juhtija ja ta jookseb ftp ühenduse kaudu; MyWebFTP (hea, aga maksta tuleb).



    Alustame sellest kolmandast brauseriakna kaudu kodulehe üleslaadimise meetodist (algajale hea):

    1) Oletame, et Sa olid varem ennast seal live.hot.ee's registreerinud ja saanud endale meilipostkasti koos kasutajanime ning parooliga.
    2) Oletame, et Sul on juba oma kodulehe pealeht (index.html) valmis tehtud. (Olgu seal kasvõi üksainus pilt ja mingi tekstirida....)
    3) Nüüd ava oma brauser ja tipi sinna aadressiribale see http://live.hot.ee/ ning vajuta ENTER.
    4) Esimeses aknas vajuta nupule Sisene:

    Vajuta nupule Sisene


    5) Järgmises Security Alert hoiatusaknas klõpsa OK.
    6) Seejärel sisesta oma hot.ee kasutajatunnus ja parool ning klõpsa Sisene:

    Tipi kasutajatunnus ja parool


    Märkus: Vot seesama kasutajatunnus (kasutajanimi) saabki olema seal veebiruumis Sinu pea ehk juurkaustaks, kuhu satuvadki kõik Sinu failid kui Sa need ülesse laed. Antud näite puhul on selleks juurkaustaks sm2 ja kasutaja, kes satub antud kodulehte, näeb oma brauseriakna aadressiribal sellist URL aadressi: http://www.hot.ee/sm2/index.html (märkus: nüüd on antud veebsaidi uueks aadressiks aga http://landfield.pri.ee/elajas/Kodu2.html).
    Sa võidki enda värske kodulehe taolise URL aadressi saata oma tuttavale, et ta näeks Sinu kodulehte, ainult et selle "sm2" asemele tuleb siis Sinu kasutajatunnus. Antud näite puhul võib saata ka lihtsalt http://www.hot.ee/sm2/ URL aadressi ja vaataja satub ikkagi tolle kodulehe pealehele (index.html).
    Loomulikult võid Sa sinna juurkausta luua hiljem juurde alamkaustu, näiteks piltide, teiste veebilehtede jms jaoks...

    7) Ilmub veel üks Security Alert hoiatusaken, kus klõpsa Yes.
    8) Seejärel jõuadki Sa oma meilipostkasti:

    meilipostkast


    Nüüd, et seal oma esimest veebilehte (mille nimeks peab olema index.html) Internetti üleslaadida või et uurida ja korrigeerida juba oma olemasoleva kodulehe faile, klõpsa selleks seal aknas vasemas paanis asuvale Koduleht lingile (vaata eelmist pilti).

    9) Seejärel ilmub paremale poole Sinu kodulehe peakaust ja kui Sul ripub oma koduleht juba Internetis üleval, siis kuvatakse seal ka ülesse laetud failid ning kaustad (juhul kui sa need kaustad juurde tegid). Kui Sa aga satud sinna esimest korda, siis on see parempoolne paan täiesti tühi.

    Sa asud peakaustas

    Antud ülemise pildi puhul on näha, et koduleht on juba Internetti ülesse laetud ja juurde on loodud terve rida alamkaustu (lisakaustasid), millede sees on omakorda failid.

    10) Et nüüd avada siin mingit Sinu poolt loodud lisakausta, klõpsa selleks vajalikul kaustanimel ja ta avatakse ning nähtavale tulevad tema sees asuvad failid; ka muutub seejuures üleval rea "Oled siin:" välimus:

    Avatud on lisakaust


    11) Kuna aga Sina sattusid siia esimest korda, siis on see parempoolne aken/paan tühi ja nüüd, et Internetti üleslaadida oma esimest veebilehte (index.html), peab selleks klõpsama üleval asuvle Lisa fail lingile (Vaata eelmisi pilte) ja seejärel avatakse järgmine aken:

    Fail lisatakse kausta arvutiabi1


    Klõpsa seal nupule Browse ja otsi enda kõvakettalt see index.htm fail ülesse, kui valmis, siis klõpsa lingile Lisa fail:

    Lisa fail


    Kui Sinu fail laetakse siia ilusti ülesse, siis ilmub ülevalpool ka väike kirjake, mis teatab, et asi õnnestus... ja nii kui ülesse laetud fail ilmub siia loetelusse, siis tähendab see seda, et see dokument, pilt jms on ka Internetis teistele nähtav.
    Samamoodi saad Sa enda poolt loodud lisakaustadesse laadida ülesse vajalikke faile, enne aga klõpsa vajalikul kaustanimel ja siis lae sinna fail (failid)—vaata üle-üle-eelmist pilti.
    Uue lisakausta/alamkausta saad Sa luua antud akna allosas oleva rea "Lisa uus kaust" kaudu, enne tipi sinna sobiv kaustanimi ja seejärel klõpsa nupule Lisa.
    Et mingit kausta või faili kustutada, selleks pane linnuke tema ees olevasse ruudukesse ja klõpsa üleval lingile Kustuta ja seejärel kaob see fail ka Internetist (!)...

    NB! Kui Sa tahad mingit veebilehte või pilti muuta/täiendada, siis tee see töö oma arvutis ära, seejärel tule siia oma kontosse ning enne kui Sa laed selle muudetud faili ülesse, kustuta tema siinne Internetis olev koopia (st märgista ta siinses loetelus ja klõpsa lingile Kustuta). See ei ole küll kohustuslik, aga siis laetakse fail "korralikumalt" ja kiiremini ülesse.

    Selline moodus on nüüd üsna laialt levinud ja sellel on nii omad head kui ka halvad küljed. Plussiks on näiteks see, et Sa ei pea omama mingit ftp-klient programmi, et tema abil oma faile ülesse/alla laadida; teiseks plussiks on see, et Sa saad oma faile laadida ülesse suvalisest arvutist ja suvalisest kohast. Iga selline veebiruumi pakkumise server pakub erinevaid moodusi seal oma kodulehe hooldamiseks, oma failide üleslaadimiseks jne ning seda siin kirjeldada on võimatu, tuleb lihtsalt seal "kohapeal" uurida neid võimalusi...

    Märkus: Näiteks sinna http://www.angelfire.com/yt3/tonis2 aadressile saab enda valmis failid laadida ülesse nii saidi enda kui ka oma ftp-kliendiprogrammi abil, st kahte moodi ja seega on neid üleslaadimise kombinatsioone igasuguseid...

 

 

Nüüd räägime kodulehe Internetti üleslaadimisest FTP-kliendiprogrammi abil (kõige enim kasutatav ja eelistatum viis):



Kui Sa oled oma kodulehe valmis saanud, siis võid ta Internetti üles riputada ehk üleslaadida (upload) ja selleks on Sul vaja mingit FTP Client programmi (ftp olemusest ja ftp kliendiprogrammidest ning lingid nende allalaadimiseks on toodud ära allpool... või vajuta siis kohe siia).

 

Oletame näiteks, et kasutad selleks WS FTP LE ftp-kliendiprogrammi.

 

Märkus: Antud näide allpool käib tasuta veebiruumi pakkuja www.hot.ee serveri kohta ja tema puhul sai varem jah kasutada ka ftp-programmi, aga nüüdsest seda enam teha ei saa (praegu saab seda teha ainult hot.ee enese saidi kaudu ehk siis oma brauseri abil nii nagu sellest ülevalpool juttu oli). Seega on alltoodud näide ainult asja olemuse selgitamiseks ja taoline tegutsemiprintsiip kehtib ka teiste ftp-kliendiprogrammide suhtes.

 

Kui Sa käivitad selle WS FTP LE programmi, siis avatakse automaatselt aken "Session Proporties".

 

Profile Name - kirjuta antud ühenduse nimi, see võib olla suvaline….


New - saad teha uue ühenduse ehk profiili.


Delete - saad mittevajalikke ühendusi kustutada.


Host Name/Address - www.hot.ee (NB! Alati tuleb näidata host nimi/aadress ilma protokollita, st ilma http:// või ftp:// -ta. Seda pidage meeles ka teiste FTP-kliendiprogrammide ja HTLM-redaktorite puhul.)


Host Type - otsi valikutest "Automatic detect"


User ID - kirjuta oma hot.ee kasutajatunnus


Password - kirjuta oma hot.ee kasutajatunnusele vastav salasõna (parool)


Save Pwd - jätab sisestatud salasõna meelde.


Read "Account" ja "Comment" jäta tühjaks


Nüüd loo internetiühendus (või ta oli sul juba loodud).
Vajuta "Apply" -> "OK".


Seejärel peab jääma avatuks aken nimega "WS_FTP LE www.hot.ee", mis on jagatud vasakuks pooleks nimega "Local System" ja paremaks pooleks nimega "Remote Site"


Local System - see on Sinu arvuti kõvaketas


Remote Site - Sinu kodulehe kettapind (veebiruum) hot.ee serveris

Vasakult poolt otsi enda valmis kodulehekülje materjalid ja märgista need. Siis kliki keskel oleval noolekesel, mis osutab sinu kettapinnale, ning selekteeritud failid transporditakse serverisse, st Internetti.
Samal viisil saad oma kodulehte ka kustutada, muuta, teha parandusi jne.


Lõpetuseks sulge aken klikkides nupul "Close" ja asja õnnestumise kinnituseks  vaata oma kodulehte aadressil www.hot.ee/sinu_kasutajatunnus.


Kettapinda kodulehe jaoks on eraldatud 10 MB, seda suurendada ei saa. Seega on lihtsaim viis hallata oma kettapinda (veebiruumi) üle ftp (fail transport protocoll). (Sellest jutustan ma allpool täpsemalt!)

 


NB! Kodulehe avaleht peab olema nimega index.htm või index.html või index.php või home.htm (home.html) - vastasel juhul ei suuda brauserid seda kuvada.

Toon veel näiteks ära ka omaenda www.angelfire.com/yt3/tonis2 veebiruumis asuva kodulehe haldamiseks vajaminevad andmed, mis tuleb esmakordsel ühenduse loomisel sisestada oma ftp-kliendiprogrammi. Antud ftp-programm on juba Dreamweaver'sse (üks hea kodulehtede loomise abiprogramm ehk siis html redaktor) sisse ehitatud ja me ei pea seega eraldi ftp-programmi hankima ega installeerima. Allpool on avatud esmakordse ühenduse loomise nõustaja kõige olulisem leht—ühenduse loomise leht:


ftp seadistamine

 

 

 

Veel üks võimalus enda kodulehe failide üleslaadimiseks Internetti ja seda Sinu brauseriakna 'aadressiriba' kaudu (sel juhul peab Sul oma koduleht juba "rippuma" veebis ja antud meetod ei ole üldjuhul tarvilik ning teda võiks kasutada ainult otsesel vajadusel):

 

Oletame, et Sa hankisid www.hot.ee's endale ühe e-mail aadressi ja said automaatselt lisaks ka tasuta veebiruumi sealtsamast www.hot.ee-st. Ja oletame, et Sa said neilt kasutajatunnuseks ahv ning parooliks valisid Sa kana ja toomegi siis näite vastavalt nendele oletustele:

 

1. Märkus: Kui Sa kasutad internetiühenduseks telefoni, siis loo sel juhul oma kasutajatunnuse ja salasõnaga Sulle veebimajutust pakkuva saidiga dial-up ühendus.

 

2. Käivita oma brauser ja tipi tema aadressiribale ftp://Sinu_kasutajatunnus@Sinule_veebimajutust_pakkuva_saidi_aadress, näiteks ftp://abi2@web.zone.ee, kus "abi2" on siin Sinu sisselogimise kasutajatunnuseks.

3. Seejärel sisesta ilmuvasse dialoogiaknasse oma kodulehte sisselogimise kasutajatunnus ja parool (mõne brauseriga pead ainult parooli sisestama).

Märkus: Aga Sa võid proovida ka nii: ftp://abi2:xxxxxx@web.zone.ee, kus "xxxxxx" on Sinu sisselogimise parooliks, mis tuleb kasutajatunnusest kooloniga eraldada (st ":" sümboliga) - sel juhul pääsed otse oma kodulehe failide/kaustade juurde...


4. Sinu kodulehe failide/kaustade brauseriaknas tuuakse ära ka need võimalused, mida Sa saad siin otse teha, näiteks: "User global permissions: DOWNLOAD (yes) UPLOAD (yes) [NEW (yes) RESUME (yes) OVERWRITE (yes) VIRUSES(no)] RENAME (yes) DELETE (yes) CHMOD (yes) MKDIR (yes) RMDIR (yes) CHDIR (yes) LIST (yes)".


NB! Nende lubatud võimaluste arv sõltub Sinu brauserist ja ka Sulle veebimajutust pakkuvast serverist.
Igasse serverisse Sa sel teel sisse logida ei saa!

Et saada brauseri kaudu oma kodulehe failidele ligi, pead järgima alltoodud asju:

 

1) Sa pead teadma selle saidi/serveri aadressi (URL), kus hoitakse Sinu kodulehte ja muid faile;
2) Sa pead kasutama oma kasutajanime ja parooli (need said Sa registreerimisel).
Näiteks, kui Sa registreerud aadressil http://angelfire.lycos.com ja saad nendelt tasuta veebiruumi, siis võid Sa otse oma brauseriaknas nende endi vahenditega luua lihtsama kodulehe (kasvõi ainult ühedokumendilise) või sealsamas brauseriaknas (antud serveri nn webshell veebidokumendi aknas) oma faile ülesse/alla laadida, neid kustutada, redakteerida, muuta, eelvaadata; uusi kaustu luua, failide nimesid muuta jne, jne...; aga alternatiivina võib kasutada ka ftp-programmi, et oma faile sinna ülesse/alla laadida, neid sünkroniseerida jne--seega on seal kaks võimalust.

 

 

Kordan veel tähtsama üle—näiteks võtame sellesama www.hot.ee tasuta veebiruumi pakkuja:

 

 

1. Milline on Sinu kodulehekülje aadress (URL)? Vastus: http://www.hot.ee/kasutajatunnus; Selle aadressi saadki siis saata oma sõpradele/tuttavatele, et nad saaksid vaadata Sinu kodulehte!;


2. Mis on e-kohviku ftp serveri nimi? Vastus: www.hot.ee;


3. Oma cgi programmide või muude serveril jooksvate rakenduste kasutamine ei ole seal lubatud. Samuti ei ole www.hot.ee-s võimalik nö paroolidega kaitstud kodulehte teha. *.asp rakendusi kasutada ei saa (Sulle pole see vajalik). Ka SSI tehnoloogiat ei saa kasutada (Sulle pole see vajalik). Frontpage laiendeid ei toetata (seda peaks teadma!). Ka ei pakuta counterit (külastuste arvu loendurit). Oma kodulehekülje aadressi ei ole võimalik muuta;


4. Kodulehe avaleht/pealeht peab olema nimega index.htm või index.html. Sinu kodukas võibki ainult koosneda sellest avalehest, kui aga teed mahukama koduka, siis pane avalehele sissejuhatav info ja lingid oma teistele veebidokumentidele. Tegelikult on võimalusi ja variatsioone palju…!;


5.
Ja ära unusta, et parematesse HTLM-redaktoritesse on see ftp funktsioon juba sisse ehitatud nii et eraldi ftp klientprogrammi ei olegi vaja;


6.
Soovitaksin Sul mitte kasutada oma failinimedes (veebidokumendid, pildid, fotod, kujutised, programmid jne) meie täpptähti (õ, ö ü, ä); tühikuid ((sellesama pika tühikuklahviga (space bar) tehtud)). Kui väga vaja, siis võid tühiku asemel kasutada alljoont (_), näiteks: minu_foto_1.jpg.
Ära kasuta ka pikki failinimesid - välismaa serverid ei leia neid faile ülesse...!
Näiteks "vale" failinimi on selline: See on minu ülitähtis ja tark õpetus!!!.html; õige oleks aga selline: minujuhis.html või siis Minu_Juhis.html.
Ka ei maksa oma kausta ja failinimedes kasutada spetsiaalseid sümboleid (kaldkriipse, kooloneid jne...);


7.
Kui Sa viitad oma veebidokumendis millelegi teisele dokumendile või saidile (st teed lingi/hüperlingi temale), siis jälgi, et Sinu lingis oleksid viidatavas failinimes näidatud suur -ja väiketähed õieti, sest lingid on samuti registritundlikud.
Näiteks toon lingi, mis viitab failile (veebidokumendile) ShieldsUP_Test_1.htm, see link näeb välja selline: <a href="ShieldsUP_Test_1.htm"></a>---nagu näete, olen ma selles lingis kasutanud nii suur kui ka väiketähti ja tühikute asemele olen sisestanud alljooned);


8.
Kui oled juba enda kodulehe netti "ülesriputanud" ja laed sinna tulevikus faile juurde, siis jälgi, et Sinule eraldatud veebiruum ei ületaks Sulle määratud limiiti/mahtu. Näiteks võib üleslaadimise algul ilmuda umbes taoline teade: “cannot put file” (st "ei ole võimalik faili ülesse netti laadida"), siis on arvatavasti Sinule eraldatud veebiruum serveris täis saanud...
Et seda kontrollida, vaata oma FTP kliendiprogrammi või siis HTML-redaktori FTP log faili, kus on ära toodud ka Sinu veebiruumi "seis". Näiteks HTML-redaktoris Dreamweaver MX saad Sa seda vaadata menüüst Window > Results > FTP Log. Selles log failis otsi ülesse rida, mis näeb välja umbes taoline: 230 9378 Kbytes used (91%) - authorized: 10240 Kb, nagu näha on siin kasutajale eraldatud 10MB veebiruumist (kettamahust) kulutatud ära 9378KB ehk siis 91%, seega on vaba ruumi jäänud veel ligi 1MB.
Taolist infot saad Sa näha ka saidist, kuhu Sa enda kodulehe ülesse panid (näiteks www.hot.ee saidis, Sinu konto alt);


9.
Kui Sa teostad oma FTP client või HTML-redaktoriga (kus on juba ftp funktsioon sisse ehitatud) esmakordset ühendamist saidiga, kuhu Sulle eraldati veebiruum (nt www.hot.ee), siis jälgi, et Sul oleksid ühendusparameetrid remote folder'iga (st eemaloleva kaustaga ehk siis Sinule eraldatud juurkaustaga, kus asubki Sinu veebiruum) õigesti määratud.
Toon allpool näiteks HTLM-redaktori Dreamweaver MX (kus on juba sisseehitatud ftp klient olemas) seadistuseakna parameetrid selliselt nagu nad peaksid olema siis, kui Sa tegid oma veebiruumi
www.hot.ee'sse.


Enne oma uue kodulehe loomist ja tema panemist üles netti, tuleks Sul määrata alljärgnevad parameetrid (gategooria Remote Info all) ja seejärel testida, et kas Sa ikka said ühenduse oma veebiruumiga:


Sisesta parameetrid

 

Vaatame nüüd ülemist pilti ja me näeme:

A. Vasemalt gategooriate paanist on valitud gategooria Remote Info (Eemalasuv Info);
B. Ripploetelust Access (Juurdepääs) tuleb valida
FTP;
C. Tekstilahtrisse FTP Host tuleb sisestada:
www.hot.ee;
D. Tekstilahter Host Directory tuleb jätta tavaliselt tühjaks või siis tuleb ka seal ära näidata vajalik kausta-aadress, mille teatab Sulle juba Sinu veebiruumi pakkuja ise. Tavaliselt on selleks public_html kaust, näiteks tuleb sinna sisestada järgmine aadress:
domains/landfield.pri.ee/public_html/
E. Lahtrisse Login tipi oma
kasutajanimi, mille Sa määrasid siis, kui avasid enda email aadressi hot.ee's (siin on selleks pandud sm2);
F. Lahtrisse Password sisesta oma
parool, mille Sa määrasid hot.ee's;
G. Pane lipp ruutu Save (sellega ei pea Sa alati igakordsel serveriga ühendusevõtmisel sisestama enda parooli);
H. Ruutu Use Firewall pane ainult siis linnuke, kui Sa kasutad tulemüüri (firewall), kuid siin tuleb silmas pidada, et kui Sa kasutad tulemüüri ja paned siia linnukese, siis võib hoopis nii juhtuda, et Sa ei saagi ühendust—see sõltub Sinu tulemüürist ja tema seadistustest jne. Seega, kui Sul on tulemüür installitud, siis pane sinna ruutu linnuke ja tee testühendus. Kui testimine ei õnnestu, siis korista sealt ruudust linnuke ära ja testi uuesti...


Märkus: Kui Sa kasutad Windows XP'd ja ka omaenese komandate firmade tulemüüri, siis lülita Windowsi enda sisseehitatud tulemüür välja!


I. Lõpuks klõpsa nupule Test ja vaata kas esmakordne ühendus serveriga õnnestus. Kui ühendus õnnestus, siis peab ilmuma ka vastav teade, näiteks: "Macromedia Dreamweaver MX connected to Your Web server successfully." Vajuta tolles teateaknas OK ja kogu lugu.

 

 

NB! Umbes taoliselt käib oma Web serveriga ühendusevõtmine ka teiste FTP-klientide ja HTML-redaktorite puhul, tuleb näidata ainult endi õige Web server (st sait, kust said endale veebiruumi ja kuhu paned oma kodulehe/failid ülesse), kasutajanimi ja parool; kui vaja, siis valida ka tulemüüri parameeter.


Algusesse

 

 

Ka oluline teada:

Kui Sa oled enda kodulehe Internetti üleslaadinud, siis ära Sa arva, et kohe hakkavad miljonid külastajad seda vahtima, vastupidi, kõigi eelduste kohaselt jääd Sa kahjuks oma koduka ainsaks vaatajaks (vähemalt esialgu)!
Seepärast saada oma sõpradele/tuttavatele/töökaaslastele/vaenlastele enda kodulehe aadress (URL), et nad saaksid seda siis vaadata!


Et Sinu värsket kodulehte näeksid/leiaksid ka võõrad ülesse, peavad Sinu koduka avastama nn otsingumootorid, mis indekseerivad netis olevaid kodulehti ja seavad nad seejärel "järjekorda". Sa võid enda koduka registreerida mingis otsingumootoris ja kasutada muid “abivahendeid ning nõkse”, et teha oma kodulehte Interneti nähtavaks, aga tänapäeva tarkade otsingumootorite puhul see eriti ei aita, pigem toob see isegi kahju.
Ja kui Sul õnnestubki enda koduleht sokutada suurematesse otsingumootoritesse, siis ei tähenda see seda, et Sind Internetis ülesse leitakse, Sinu kodukas võib seal nimekirjas olla näiteks kusagil 500 000-ndes (Eestis) ja kes siis hakkab läbi lehitsema 499 000 lingiaadressi, enne kui ta Sinuni jõuab?.
Pealegi on enda kodulehe registreerimine mingis otsingumootoris rohkem omaenese südamerahuks; kui Sul on ikkagi korralikult ja õieti tehtud koduleht; kui ta pakub vaatajatele huvi ja kui Sinu kodulehele viidatakse ka mujalt, siis leiavad otsingumootorid Sinu kodulehe ka niisama ülesse, aga kas ta satub esimese tuhande lehe algusesse või lõpuossa või esimese 100 tuhande lehe hulka, on juba hoopis teine lugu. Need otsingumootorid arvestavad ligikaudu 200 või rohkemat (!) parameetrit, et leida, registreerida ja järjestada kodulehti.


Eestis on parimateks otsingumootoriks http://www.google.ee/ ja http://www.neti.ee/, mille kaudu otsivad vajalikku infot enamik eesti netikasutajaid. Google otsimootorit võiks kasutada rohkem laiast maailmast ingliskeelse info otsimiseks (Eesti puhul kuvab ta vajaliku asemel ka palju mittevajalikku "pahna" ja Sa ei leia kohe otsitavat materjali üles). Kui Sa otsid Eesti veebsaitidest midagi, siis tuleks kasutada ikka www.neti.ee otsingumootorit. Üsna hea ja ilusate vahelduvate taustapiltidega (näiteks sellise pildiga) on ka Microsofti enda Bing otsingumootor ja ka seda võid Eesti puhul kasutada.
Kui Sa "pääsed" oma kodulehega nendesse otsingumootoritesse, siis on väga hea. Ja kui Sa oled seal oma kodulehe poolt pakutava sisuga mingi kasutaja otsingupäringu tulemusel näiteks 700-s üldisest ülesleitud 60 000 otsingutulemuste koguarvust, siis on see juba hea tulemus...
Kui mingi suurem otsingumootor on Sinu kodulehe juba ükskord indekseerinud, siis leiavad Sind ülesse ka teised otsingumootorid, aga kuhu Sa seal järjekorras satud, kas ettepoole või tahapoole, on juba teine lugu...
Loomulikult peab sinu saidis olema ka vajalikku infi ja seda tuleks aeg-ajalt uuendada (seda jälgivad otsingumootorid tähelepanelikult). Vaevalt, et kedagi huvitavad Sinu perekonnafotod, teine asi kui Sa oled kena ja Sinust on seal aktifoto + aadress ning telefon, siis ehk põõratakse ka tähelepanu ja tullakse ka tagasi, ha…
Peale selle peab Sinu kodukas vastama ka rahvusvahelistele standartitele ja peab silmas pidama ka palju muud vajalikku...--ühesõnaga üsnagi keeruline värk!
Firmade kodulehtede ülesleidmine on palju kergem, sest neid registreeritakse teistmoodi ja seda muidugi raha eest...; kuid ka siin on omad probleemid ja seda just siis kui sama profiiliga firmasid on palju (näiteks ehitusfirmad) ja eks Sa püüa siis enda firmat otsingumootorites ettepoole sokutada...

 

Kui Sa lood oma veebilehti, siis jälgi ka seda et neid kuvataks õigesti kõikides arvutites (õigemini vaatajate monitoridel/ekraanidel), sest monitoride suurused ja ekraanide resolutsioonid on erinevad - ekraanide resolutsioonidest saad mingi inf ka sealt.

 

Märkus: Ka http://www.google.ee/-ga saab otsida kodumaist infot ja siin kuvatakse otsingutulemustes palju suurem arv kodulehti; tema puuduseks on see et Sinule vajalikku infot on sealt raskem leida sest otsitava märksõnaga seotakse ka igasugune muu mittevajalik ning ülearune "pahn". Seepärast on seal http://www.google.ee/ otsingumootoris ettepoole pääseda veelgi keerulisem...
Et http://www.google.ee/ otsingumootoris otsida infi ainult Eesti saitidest, tuleks seal aktiveerida raadionupp või klikkida lingile "Otsi eesti lehti" (või kasuta oma otsinguteks www.neti.ee otsingumootorit).

 

Toon ühe "hapu" näite sellest, et kuidas ei peaks oma kodulehte üles riputama:

 

Sattusin kunagi täiesti juhuslikult ühe foorumi (mitte otsingumootori!) kaudu ühele nn "kodulehele", kus oligi ainult üksainus leht (index.htm), mille keskel ilutses selle koduka omaniku meetrisuurune foto. Fotost allpool oli lalisev tekst, kus kurdeti, et tema endine veebiruum suleti mingis serveris ja nüüd ta kolis oma "kodulehega" üle siia veebiruumi. (Teadagi, mille pärast suleti—kui Sul on oma kodulehes ainult enda pilt ja muud ei midagi ja kui Sa aeg-ajalt ei täienda oma kodulehte ning kui sinna ei satu kaua aega mitte ühtegi külastajat, siis võidakse Sinu konto seal tasuta serveris lihtsalt sulgeda ning kogu moos; aga võis ka muid põhjusi olla....)
Seejärel tuli tekst, kus vabandati, et suures ajapuuduses ei saada antud kodulehte täiendada, aga nii kui aega saadakse, siis seda kohe ka tehakse. Loomulikult ei indekseeri sellist kodulehte iialgi ükski otsingumootor ja antud kodulehele ei satu praktiliselt ka ükski netisurfaja või kui satubki mingi ime tõttu (nagu mina), siis vaevalt, et ta sinna kunagi ka tagasi läheb...

 

PS! Selle eelneva jutuga ei taha ma Sind ära hirmutada, vastupidi, kui on soov ja vajadus teha endale või firmale kodulehte, siis proovima ikkagi peaks ja küll see rahuldus ka tuleb...! Ka mina alustasin ajaviiteks ja "narrimiseks" ainult ühest kentsakast pildist, aga siis tekkis isu asja edasi teha ja nii see läks... ning ka külastajaid hakkas kohale ilmuma.
Kui Sa paned enda kodulehe üles Internetti ja hakkad asjaga natuke tõsisemalt tegelema, siis uuri ikka, et kas Sinu kodulehte ka üleüldse külastatakse, muidu nikerdad ja pusid, aga keegi ei satugi Sinu kodulehele. Pane oma pealehe alla loendur, kuigi ta ei anna kaugeltki korralikku ja täpset infot, aga mingi kaudse ülevaate ta külastajatest siiski annab. Kui aga oled hankinud endale tasulise veebiruumi, siis saad selle kaudu juba väga täpse ja ülevaatliku aruande oma kodulehe külastajate kohta.

Kui Sa paned enda kodulehe alla lehe külastuste loenduri, siis ei maksa teda nõ "ette kruttima" hakata, st osasid loendureid saab ka ise konfigureerida ja nii võib tema numbreid suvaliselt muuta (suurendada). Sel ei ole mingit mõtet, näiteks võid Sa selle loenduri numbriks sättida 100 000 või 1000 000 ja mõtled nüüd, et kui keegi satubki Sinu kodulehele, siis ta vaatab Sinu lehe külastuste arvu ja mõtleb oh-hoo! Siis aga hakkab natuke mõtisklema ja leiab, et antud kodulehes ei olegi midagi huvitavat ning asjalikku ja ta küsb "Kust see miljon tuli?". Teiseks, kui ta lõõb Sinu kodulehes oleva olulise sisu mingi võtmesõna näiteks neti.ee otsingumootorisse ja Sinu kodulehte sealt ei leitagi või kui, siis kusagilt tagaotsast, siis on ka asi selge.
Ja mis kasu sellest numbrist ongi kui Sinu kodulehte ei satugi keegi ja ka otsingumootorid ei indekseeri Sind või kui teevadki seda, siis võid Sa enda kodukaga olla kusagil tagaotsas ning ikkagi satutakse Sinu kodulehele haruharva - kui sedagi...
Kuna Eesti "turg" on väga väike ja igasuguseid kodulehti niivõrd palju, siis on väga hea tulemus seegi kui Sinu eralehte (mitte mingi tuntud firma kodulehte) satub päevas lugema 3 kuni 5 inimest (ah, mis ma räägin, kui satub üks või paar külastajat, siis on ka see suurepärane tulemus...!).

Neti.ee otsingumootori abil otsiti sõna "kiiks" alt ja leiti 2920 tulemust:


Kiiksu otsing

 

 

Ühesõnaga, et Sinu koduleht oleks paljudele "nähtav" ja et sinna satuks võimalikult rohkem külastajaid, selleks peab oma kodulehe loomisel arvestama järgmisega:

  • ta peab olema konkreetse sisuga,
  • ta peab olema õigesti vormindatud (HTML, SHTML, CSS, PHP, java skriptid, flash, lingid, tekst, pildid, jne, jne...),
  • ta peab olema piisavalt mahukas,
  • teda peab regulaarselt uuendama/täiendama,
  • tema peale peab olema teistest saitidest viidatud (lingid!),
  • ta peab olema huvitav ja arusaadav ning pakkuma just seda materjali, mida vaataja oma võtmesõnaga otsingumootorisse sisestamisel teada soovis,
  • teda peab saama korralikult vaadata kõikide üldtuntud brauserite ja kõikide ekraanidega (nende resolutsioonidega) - väga hull on asi siis kui Sinu veebilehe vaataja peab hakkama lohistama brauseriakna alumist "lifti", et lugeda Sinu teksti lõpuni või et vaadata mingeid suuremaid pilte...
  • ära kasuta mingeid ebaausaid nippe ja trikke, et oma kodulehte otsingumootorites ettepoole "puksida" - tänapäeva üsna targad otsimootorid viskavad sellised veebilehed kohe välja...
  • kui paned oma kodulehe pealehe alla mingi loenduri, siis ära kruti ise tema näitajaid paremaks (ülespoole/suuremaks), ega see Sinu lehe külastajate arvu suurenda vaid Sa teed ennast ise lolliks...
  • jne, jne - neid kriteeriume, mida otsingumootorid arvestavad, on tegelikult väga-väga palju ja ega me neid kõiki ei teagi - otsingumootorite saladus.
  • Mida populaarsem ja nõutavam mingi teema on (st mida kõige sagedamini otsingumootorites otsitakse), seda raskem on sellise sisuga kodulehe omanikul pääseda otsingumootorites ettepoole.
    Näiteks kui Sa kirjutad midagi Windowsist, siis vaevalt, et Sinu kodulehte keegi "näeb" - ta satub otsingumootorites kusagile tahaotsa kui üleüldse satubki sinna... - seda vähemalt esialgu.
    Eralehel on väga raske "võistelda" igasuguste portaalide, foorumite ja muude taoliste saitidega, need on peaaegu alati eespool.
    Teisest küljest kui Sinu koduleht on juba otsingumootorite poolt indekseeritud ja kui Sa kirjutad mingi ebatavalise artikli (näiteks haruldastest ainult Eesti maapõues elutsevatest roosadest, karvadeta ja kolme silmaga kääbustest), siis võid jah sattuda ka otsingumootori etteotsa - juhul kui keegi tipib otsingulahtrisse näiteks sõnad "eesti roosad karvadeta kääbused". Aga kes taolisi võtmesõnu sisestab (?) ja kui sisestabki purjus peaga, siis mis sest kasu on - Sinu artikkel jääb teistele ikkagi "nähtamatuks".
    Juhul kui Sa oledki teatud aja oma kodulehega otsingumootorites päris eespool, siis ei tähenda see veel seda et Sa jäädki sinna. Sa võid mõne aja pärast kukkuda jälle tahapoole ja seejärel tõusta uuesti ettepoole. Kui Sa ei lisa pikemat aega enda kodulehte uut materjali ja kui umbes sama sisuga lehti tuleb aina juurde jne, siis kukud otsingumootorites kolinal tahapoole ning kohe nii taha, et Sa võid oma koduka unustada (vähemalt teiste jaoks).
    Sama asi käib ka minu enda kodulehtede kohta, kui ma neisse pikemat aega mingit materjali ei lisa, siis kukuvad nad otsingumootrites kohe tahapoole ja eks see asi ka varsti juhtub, sest kavatsen oma "tööd" veebiruumis tasapisi lõpetada...
    Ka võib Sinu koduleht otsingtulemustest "ära kaduda" või siis kukkuda trastiliselt tahapoole sel juhul kui otsingumootor (näiteks Google) muudab oma saitide indekseerimise algoritmi, mida ta ka aeg-ajalt teeb. Näiteks minu enda kodulehega on seda samuti juhtunud (ja võib olla juhtub veelgi): pärast indekseerimise algoritmi muutmist kadus ta Google "vaateväljast" (kukkus kuhugi tahapoole). Sel juhul tuleks uurida, et mida selles indekseerimise algoritmis muudeti ja seda et mille pärast Sinu koduleht otsingumootorile nüüd enam "ei meeldi"...
    Noh, aga keegi ei keela Sul ainult ise-endale kirjutada ja kui oled sellega rahul, siis ei olegi Sulle neid vaatajaid/külastajaid vaja, aga vaevalt, et selliseid kodulehe omanikke eriti palju on. On küll tuhandeid ja tuhandeid blogisid (ka kodulehti), kus nende omanikud kirjeldavad näiteks seda et kuidas nad hommikul ärkasid, mida unes nägid, mida plaanivad ette võtta jne - need kirjutavad seda mõginat vist küll ainult ise-endile...

 

Algusesse


 

Nüüd loe aga altpoolt edasi (täpsem info ja lingid)!

FTP: Inimestele!

File Transfer Protocol (FTP) / Failide Ülekandmise Protokoll on tarkvarastandard kompuutrifailide ülekandmiseks masinate vahel, mis omavad erisuguseid operatsioonisüsteeme (Windows, Mac, Unix, Linux, DOS jne).

 

FTP on lühendatult File Transfer Protocol (Faili Ülekandmise/Edasitoimetamise Protokoll). Protokoll on aga reeglite komplekt, mida võrgus asuvad kompuutrid kasutavad üksteisega “rääkimiseks/suhtlemiseks”. FTP on seega keel, mille abil TCP/IP võrgus (näiteks nagu Internet) olevad kompuutrid kasutavad failide edasitoimetamiseks üksteisele.

Kõige eelduste kohaselt oled Sa selle FTP-ga Netis juba kokku puutunud. Alati kui Sa laed midagi uut alla, siis oled Sa arvatavasti kasutanud FTP-d, ilma, et Sa seda ise teaksidki. Tänapäeval lubab Web brauser FTP abil laadida faile alla juba otse brauseriakna enese sees.
See on väga mugav moodus sel juhul, kui sa soovid alla tõmmata ainult ühte või paari faili kuid selline meetod ei ole suurte võimalustega ning ta ei ole ka eriti paindlik viis failide allalaadimiseks. Sa ei saa faile ülesse laadida, valida erinevaid ülekandmise reziime või siis esitada serverile ühtegi küsimust. Kuid kui Sa tegid valmis oma kodulehe ja soovid seda Internetti üles riputada ja seal seda siis hallata, siis vajad Sa selleks kõiki neid eelpoolnimetatud funktsioone.

 

Parim viis failide ülekandmiseks on  FTP kliendi/programmi (FTP client) kasutamine. Sa kasutad FTP client'i selleks, et end sisse logida FTP serverisse, liikuda seal serveri kaustastruktuuris ja vahetada faile. Hilisemad WYSIWYG HTML-redaktorid (st Web redaktorid--kodulehtede loomise/redakteerimise programmid), näiteks nagu Dreamweaver MX ja GoLive 6 või siis Microsoft Office paketi koosseisus olev FRONTPAGE omavad juba sisseehitatud FTP funktsiooni!


FTP client (FTP klient)
kasutab FTP protokolli ühenduse saamiseks FTP serveriga, et siis temaga faile vahetada.

Baas FTP kliendid on kaasa antud paljude opsüsteemidega, sealhulgas on ka Windows, DOS, Linux and Unix. Kuid siiski on saadaval ka täiustatud shareware/freeware kliendid Windowsi ja kui free software Unix-sarnastele süsteemidele. Paljud kaasaegsed brauserid omavad juba sisseehitatud FTP kliente.

 

Eraldiseisvaid FTP kliente/programme on palju, mõned neist on head, mõned kehvad ja mõned head programmid on ka tasuta


Allpool toon ära ka nende FTP rakenduste loetelu ja saidiaadressid.

Soovitaksin Sulle FileZilla klientprogrammi, mida on lihtne kasutada ja ta on täielikult tasuta!

 

Mõisted:

Mis on server?

Server on kompuutri tarkvararakendusprogramm, mis täidab mingeid ülesandeid ((st pakub teenuseid (services)) üheltpoolt ja teiseltpoolt antuid teenuseid pakutakse siis vastavalt teist liiki programmi nõudmisele ja sellist tüüpi programmi kutsutakse kliendiks (client). Veebis on serveriks näiteks sel juhul Apache Web Server ja kliendi näiteks võiks olla siis Mozilla Web Browser. Muud tüüpi serveriprogrammid (ja kliendid) on loodud muude teenuste tarbeks näiteks nagu e-mail, printimine, eemalt sisselogimine jne... Nad on tavaliselt jagatud failiteenistusteks (file serving), mis lubab kasutajatel hoida ja ligi pääseda failidele peakompuutris ja rakendusteenistusteks (application service), kus tarkvara käivitab kompuutri programmi, et täita kasutaja mingit ülesannet. Web, mail ja andmebaaside serverid on peamised serverid, milledele pääsevad inimesed ligi siis, kui nad kasutavad Internetti.

Kuid seda terminit kasutakase nüüd ka füüsilise kompuutri puhul, kus tarkvaraprogramm (server) jookseb. Üldjuhul on see palju võimsam ja ka teist tüüpi kompuuuter kui seda on kodukasutaja arvuti.

Mis on FTP server?

FTP server võib tähendada ühte kahest:

 

1. Kompuuter, mis vastutab igat liiki failide “teenindamise” eest File Transfer Protocol (FTP) abil ja seda teenust osutatakse siis FTP klientidele (clients) milleks võib olla ka veebibrauser (näiteks Internet Explorer);

 

2. Tarkvaraprogramm, mis realiseerib FTP protokolli ja mis töötab taustrežiimil teenindades igat liiki faile.

 

FTP serveritega saadakse ühendus kas FTP klientide võis siis brauserite abil.

 

 

Loetelu mõnedest FTP serveritest (neid Sul alla laadida ei ole vaja):

 

Graafilised

  • Bullet Proof FTP Server [1]

  • Cerberus FTP Server [2]

  • FileZilla Server [3]

  • Golden FTP Server [4]

  • GuildFTPd [5]

  • Microsoft FTP Service (part of IIS)

  • PureFTPd [6]

  • RaidenFTPD [7]

  • Serv-U FTP Server [8]

  • War FTP Daemon [9]

Tekstipõhised

 

Mida tähendab File Transfer Protocol (FTP)?

File Transfer Protocol (FTP)/Failide Ülekandmise Protokoll on tarkvarastandard kompuutrifailide ülekandmiseks masinate vahel, mis omavad erisuguseid operatsioonisüsteeme (Windows, Mac, Unix, Linux, DOS jne).

 

FTP kasutab põhiliselt kahte porti: 20(edastab andmevoogusid kliendi ja serveri vahel) ja 21(kontrollib andmevoogusid).

Paljud saidid, mis omavad FTP servereid, lubavad nn "anonymous ftp"-d. Seoses sellega ei vaja kasutajad kontot (st kasutajanime ja parooli), et saada ligi ftp serveris asuvatele failidele. Sel juhul on vaikimisi kasutajanimeks 'anonymous' (see sõna tuleb siis tippida kasutajanimeks vastavasse lahtrisse). See konto ei vaja parooli.   Kuigi tavaliselt küsitakse kasutajalt ka tema email aadressi, et siis kontrollida tema audentsust, aga alati seda ei kontrollita…

Mis on Web browser (brauser/veebilehitseja)?

Web brauserid on ühenduses/seotud web serveritaga ja nad kasutavad põhiliselt HTTP'd (hyper-text transfer protocol), et kuvada endi aknas weebilehti/dokumente (webpages). HTTP lubab saata informatsiooni veebiserveritesse nagu ka hankida veebilehti nendest.

Dokumentide asukohad/aadressid määratakse kindlaks URL (uniform resource locator) abil, mida käsitletakse kui aadressi, algusega http:
Paljud brauserid toetavad ka erinevaid teisi URL tüüpe ja neile vastavaid protokolle, näiteks nagu ftp:, gopher: ja https: (SSL ehk HTTP krüpteeritud versioon).

Weebilehtede failiformaadiks on tavaliselt HTML(nüüd ka XHTML). Lisaks HTML-ile toetavad enamik brausereid ka muid failiformaate, näiteks nagu: JPEG, PNG ja GIF(pildiformaadid) ja nad võivad kasutada ka plugin'eid(täiendused/laiendused brauseritele). Weebidokumentidesse võib juurutada pilte/kujutisi, animatsiooni, videot, heli ja muud meediat või siis lubada nendele ligipääs weebidokumendi kaudu.

Mõned populaarsed brauserid omavad ka täiendavaid komponente, et toetada Usenet uudiseid, IRC (Internet relay chat—lobisemiseks Interneti kaudu) ja e-mail.

 

PS! Brauseritest saad ülevaatliku info veel siit!

Mis on FTP client?

FTP client (FTP klient) kasutab FTP protokolli ühenduse saamiseks FTP serveriga, et siis temaga faile vahetada.

Baas FTP kliendid on kaasa antud paljude opsüsteemidega, sealhulgas on ka Windows, DOS, Linux and Unix. Kuid siiski on saadaval ka täiustatud shareware/freeware kliendid Windowsi ja kui free software Unix-sarnastele süsteemidele. Paljud kaasaegsed brauserid omavad juba sisseehitatud FTP kliente.

FTP klientide loetelu (neist ühte on Sul vaja!):

Graafilised:

 

Tekstipõhised:

 

SFTP/SCP ainult:


Web Based FTP Clients (veebipõhised FTP kliendid - ka võib vaja minna!):

 

Online FTP kliendid: JavaFTP (see on java'le baseeruv ftp klient ja kui Sul Javat veel ei ole, siis pakutakse enne ka tema automaatset installi); FTPLive; Smooth FTP; net2ftp; WebCEO FTP Upload Manager; webftp; Web-FTP; Jambai FTP; Weeble File Manager - Weeble File Manager (aka WeebleFM) on php failide juhtija ja ta jookseb ftp ühenduse kaudu; MyWebFTP (hea, aga maksta tuleb).


Kuidas see FTP sessioon siis täpselt töötab.

Logging In (sisselogimine):

 

Ühenduse võtmine FTP serveriga on väga sarnane ühenduse loomisega teiste serveritega Weebis. Kui Sa logid näiteks sisse oma meilikontoga (st sisened kasutajanime ja parooliga oma meilipostkasti, näiteks mail.stv.ee serverisse) või siis salajasse ostukaardisüsteemi (nt Amazon.com), siis peab Sul selleks olema teada serveri aadress, kasutajanimi ja ka parool.

 

Toon FTP serverisse sisselogimise näite:

 

site: ftp.valesait.ee
login: ahv

pass: h4x0r4lyfe
port: 21

 

Ülemises näites näitab esimene rida saidi aadressi (FTP serveri aadressi). Siin näitabki URL identifitseerimise prefiks "ftp", et tegemist on FTP serveriga. Teine ja kolmas rida näitavad siis vastavalt minu kasutajanime ja parooli. Antud konkreetsel juhul olin ma siis juba saanud serveri administraatorilt oma kasutajakonto (st sain endale kasutajanime ja loosin ka parooli). Aga isegi kui ma ei omaks kasutajakontot, saaksin ma sinna serverisse logida sisse anonüümselt (anonymous). Sellest tuleb hiljem juttu.

Antud näite viimane rida kuvab pordi numbri (port number), mille kaudu ma siis saan ühenduse selle serveriga. Enamik Weebis olevaid servereid omavad tohutu hulga selliseid porte (“uksi”), milledest igalühel on oma otstarve. Iga pordi number on seotud serveris asuva vastava programmiga. Iga port täidab teatud kindlat tüüpi ülesannet andmete vahetamisel serveri ja kliendi vahel.


Näiteks on FTP protokoll vaikimisi seotud portidega 20 ja 21. HTTP protokoll on aga seotud pordi 80-ga.

Sageli liidetakse pordi number serveri Weebiaadressi lõppu ja ta on eraldatud kooloniga, vaata alumisi näiteid:

ftp.fakesite.ee:21
ftp.valesait.org:21

 

Sinul ei ole vaja teada iga Interneti programmi jaoks kehtestatud iga üksiku TCP/IP pordi numbrit, aga Sul on võimalus see pordi number ära tunda siis kui Sa seda näed. See on eriti tähtis siis, kui Sa võtad ühenduse serveriga, mis suunab FTP ühenduse ümber mingile teisele pordile nende tulemüüris.

 

Portidest saad ülevaatliku info siit! 

 

Kliendi ja serveri vahel toimub andmete ülekandmine kas siis passive FTP reziiimis (passiivne reziim) või siis active FTP reziimis (aktiivne reziim). Reziimi valik sõltub aga sellest, et kuidas kliendi(st Sinu) ja serveri tulemüürid on seadistatud. Seega ära satu paanikasse kui Sinu FTP ühendus on ootamatult üle viidud porti 1013—see tähendab, et Sinu andmed kantakse üle FTP passiivses reziimis.

 

Anonymous FTP:

Paljud avalikud serverid Internetis lubavad kasutajatel FTP serverisse sisse logida ja faile alla laadida anonüümselt.

Teeme nüüd siis selle anonüümsuse endile selgeks. Kui Sa logid end anonüümselt FTP serverisse, siis tegelikult Sa ei ole anonüümne. Enamikel juhtudel pead Sa sisestama kasutajanimena "anonymous" ja sinu parooliks saab olema Sinu email aadress.  Isegi kui Sinult ei nõuta Sinu email aadressi ja muud personaalset infot, saab Sind ikkagi kontrollida, sest Sinu host domain ja IP aadress on ju ikkagi teada. Seega ei saa Sa teha midagi illegaalset või muud “paha”…


Seega pea meeles: anonymous ei ole kunagi reaalselt anonüümne.

 

Antud serveri sisselogimise kontrollimine:

 

Kõik FTP serverid ja kliendid logivad sisse FTP sessioonis. Logimine on põhiliselt tekstikirje, kus tuuakse siis ära kõik tegevused, mis teostati antud sessiooni ajal. Sinu kliendiprogramm või siis HTML redaktor peab salvestama Sinu FTP logimise ka lokaalselt (st Sinu arvutis). Seega võid Sa selle tekstifaili avada oma mingis tekstiredaktoris (nt Notepad'is) ja vaadata siis teda… Kaasaegsamates HTML-redaktorites (kodulehtede tegemise programmides) saab seda FTP sessiooni kirjet vaadata ka otse programmiaknas eneses.

 

Toon nüüd ära ühe FTP sisselogimise väljamõeldud näite. Ma "logisin oma serverisse sisse" kasutajanime “ahv” all. Antud logimine näitab lihtsalt minu kliendiprogrammi ühenduse saamist serveriga, sisselogimist ja päringut selle kohta, et kuvataks serveri vaikimisi kaustas olevate failide loetelu.

 

Status: Connecting to ftp.valesait.ee ...
Status: Connected with ftp.valesait.ee.
Response: 220 ProFTPD 1.2.4 Server (ProFTPD) [109.41.xx.xxx]
Command: USER ahv
Response: 331 Password required for ahv.
Command: PASS *************
Response: 230 User ahv logged in.
Status: Connected
Status: Retrieving directory listing...
Command: PWD
Response: 257 "/users/ahv" is current directory.
Command: LIST
Response: 150 Opening ASCII mode data connection for file list.
Response: 226 Transfer complete.
Status: Directory listing successful

 

Vaadates nüüd seda logimist algusest peale, Sa näed, et minu FTP kliendiprogramm soovib võtta ühendust valesait.ee serveriga. Minu kliendiprogramm (Ftp clientrakendus) tuvastas, et server on aktiivne ja ootab ning seega ta saatis käsu "USER ahv". Server vastas: "OK, aga ma vajan Sinu parooli". Minu FTP client saatis serverisse järgmise käsu, mis on: "PASS ********".
See on väga lihtne — minu klient saatis käsu (Command) ja server saatis tagasi vastuse (Response). Sarnaselt toimub selline kommunikatsioon terve sessiooni vältel…
Tundub nagu oleksid minu klient ja server sõpradeks saanud, hi…

Klient võib serverisse saata mitmesuguseid käskusid, et saada serverist infot, “kolada” tema kaustades või nõuda faile vaatamiseks ja allalaadimiseks. Ülemises näites toodud PWD command (käsku) — see peaks olema tuttav UNIX'i kasutajatele — kasutatakse selleks, et leida serveris ülesse kausta, kus sa just momendil asud/töötad.
UNIX on üks vanimaid ja üldtuntumaid võrgu operatsioonisüsteeme (NOS), kompuutrite võrgud üle maailma (sealhulgas ka World Wide Web---WWW) kasutavad UNIX- süsteemile baseeruvaid servereid, tööjaamu ja muid kompuutriseadmeid. Sa võid vaadata FTP käskude loetelu siit.


Neid käske saad Sa siis sisestada oma FTP-kliendiprogrammis või siis HTML-redaktoris, juhul kui nad toetavad antud funktsiooni.

 

Siin toon aga juba reaalse näite enda sisselogimisest www.hot.ee serverisse (antud näites "värvisin" ma ise olulised read punaseks ja lisasin punase tekstiga ning kaldkirjaga ka enda märkused):

 

220---------- Welcome to Pure-FTPd [privsep] [TLS] ----------
220-You are user number 5 of 500 allowed.
220-Local time is now 09:07. Server port: 21.
220-This is a private system - No anonymous login (Siia serverisse ei saa anonüümselt sisse logida...)
220 You will be disconnected after 15 minutes of inactivity.
USER sm2 (kasutajanimeks on seega sm2)
331 User sm2 OK. Password required
PASS
230-User sm2 has group access to: www-data
230-OK. Current restricted directory is /
230-398 files used (39%) - authorized: 1000 files
230 9365 Kbytes used (91%) - authorized: 10240 Kb (minule serveris eraldatud 10MB-st kettaruumist olen ma ära kasutanud 91%)
SYST
215 UNIX Type: L8
PWD
257 "/" is your current location
CWD /_notes
250 OK. Current directory is /_notes
PWD
257 "/_notes" is your current location
TYPE A
200 TYPE is now ASCII
PORT 82,147,172,123,4,209
200 PORT command successful
LIST
jne...

 

FTP andmevahetusreziimid:

ASCII versus Binary:

 

Läheme nüüd tagasi ülaltoodud sisselogimise näite juurde ja vaatame seal viimast nelja rida.

 

Command: LIST
Response: 150 Opening
ASCII mode data connection for file list.
Response: 226 Transfer complete.
Status: Directory listing successful

 

Nagu näha serveri vastusest:"Opening ASCII mode data connection for file list"? See on väga tähtis. Failide ülekandmine üle FTP toimub kahes erinevas vormis, ASCII ja binary (binaarne).

 

ASCII, teisiti tuntakse teda kui American Standard Code for Information Interchange, on tegelikult 128 sümbolist koosnev komplekt, mida suudavad kõik maailma kpompuutrid kuvada oma ekraanil. Võib olla Sa juba oled tuttav ASCII tekstiga, ASCII kunstiga ja ASCII failidega. Iga fail, mis on loodud tekstist või siis tekstipõhisest komponendist, näiteks nagu HTML fail (st weebileht/dokument), tekstifail või PostScript fail, on ASCII failid. Teisest küljest, Binary failid on struktuurselt erinevad ja peale selle nõuavad nad ülekandmise erinevat stiili. Binary failitüübid on: kujutised(pildid jms), programmid ja algoritmiliselt genereeritud kokkupakitud failid (.zip ja .tar jm taolised failid).

Iga FTP klient (programm) tuvastab automaatselt, et millist andmete ülekandmise reziimi nõutakse ja teostab siis vastavalt ka andmete üles-ja allalaadimist…  Enamus kliente töötavad vaikimisi binaarses reziimis (binary transfer mode) ja ASCII reziimi kasutatakse ainult siis, kui see on absoluutselt vajalik. Seda tehakse seepärast nii, et nii ASCII kui ka binary faile võib edastada binaarses reziimis ilma igasuguse probleemita, aga kui saadetakse binaarne fail ASCII reziimis, siis rikutakse binaarse faili struktuur. ASCII reziim on küll kiirem moodus, aga kui Sa laed ekslikult ülesse Microsoft Word faili või JPG pildi ASCII reziimis, siis rikutakse Sinu failid. Kui tekib kahtlusi/küsimusi, siis on mõtekas saata alati kõik failid binaarses reziimis (binary mode)!

Kuid siin on ka üks erand— CGI skriptid (CGI scripts, nende failide laienditeks on .pl või .cgi). Neid tuleb saata ASCII reziimis!

 

 

Toon siin ära mõned juhised:

 

Neid failitüüpe on ohutu kanda üle ASCII reziimnis:

  • Text files

  • HTML files

  • CGI scripts

 

Neid failitüüpe tuleb edastada aga binary reziimis:

  • Kujutised (Images)

  • Programmid (Applications)

  • .zip, .sit või .tar pakendid

  • Failiformaadid: .doc, .xls, .fla, .swf

  • Kõik, mis ei ole tehtud täielikult tekstisümbolitest!

 

Millist FTP kliendiprogrammi endale ikkagi valida?

Enamik FTP client'e hinnapiires US$40 omavad kõiki põhilisi vahendeid, mida vajab üks tugev FTP kasutaja.
Kui Sa valid endale FTP client'i, siis pead sa valima programmi, mis omab järgmisi parameetreid:

  • On lihtsa kasutajaliidesega ja kuvab nii lokaalse t(Sinu kompuuter) kui ka eemalolevat asukohta (FTP server);

  • Et omaks instrumenti, millega saaks juhtida mitut sisselogimise kontot (login accounts) mitmes serveris;

  • Kuvab Sinu FTP sessioonid;

  • Laseb Sul valida ühenduse loomisel aktiivset (active) või siis passivset (passive) FTP-d;

  • Automaatselt tuvastab või siis hoiatab, kui on vaja kasutada ASCII reziimi;

  • Lubab anonüümset FTP-d (anonymous FTP).

 

Soovitaksin Sulle FileZilla klientprogrammi, mida on lihtne kasutada ja ta on täielikult tasuta!

Võid kasutada ka CuteFTP'd, kuid tema on tasuline ($39.95)!

Väga hea tasuline FTP klient on ka WS_FTP Pro ($39.95).

 

FTP ja Browser:

Nagu me nägime, parim viis FTP-d kasutada, on seda teha reaalse FTP kliendiprogrammi kaudu. Kuid mõnikord on lihtsam faile tõmmata FTP serverist (Internetist) otse Web brauserikaudu. Selleks tuleb brauseriaknas tippida aadressiribale tavalise Web serverile osutava http:// prefiksi asemele hoopis ftp://, mis osutab FTP serverile. Sinu brauseri aadressiväli näeb siis välja umbes selline:

 

ftp://kasutajanimi:parool@ftp.valesait.ee/

 

Kui Sa aga logid sisse anonüümselt, siis saab Sinu kasutajanimeks olema sõna "anonymous" ja Sinu parooliks saab olema Sinu email aadress.

 

Algusesse

 

 

 

Soovi korral saad Sa antud dokumendi aadressi ka tuttavale saata!

Sisesta siia saaja e-mail aadress:

 


 

Arvutiabi jms sisukorda

 

Koju