Kõvaketta puhastamine ja formaatimine (vormindamine). Käsud 'fdisk' ja 'format' ning Darik's Boot and Nuke ("DBAN") programm.

 

 

Kirjutatud veebruaris 2005 (uuendatud 2013)

 

 

 

 

Kõvaketta ettevalmistamine Windowsi (XP, Vista, Windows 7, Win 8 / 8.1, Win 10) või teiste operatsioonisüsteemide värskeks või ümberinstalleerimiseks.

 

 

Mis on kõvaketta formaatimine ('format' - ümbervormindamine ehk vormindmine või formateerimine)?

Kasutatakse kahte tüüpi formateerimist (vormindamist ehk formaatimist):

 

a) Kõrgema tasemega vomindamist (high-level format), mida teostatakse käsu format abil ja mida me tavaliselt kasutamegi;

b) Madalama tasemega vormindamist (low-level format), mida tehakse käsu fdisk abil.



Kõrgema tasemega vormindamine ('high-level formatting'—käsk format)—see on kompuutri kõvaketta ettevalmistamine temale andmete kirjutamiseks ja nende lugemiseks sealt. Kui Sa formateerid (vormindad) oma kõvaketta, siis operatsioonisüsteem kustutab kogu kettal oleva informatsiooni, testib ketast, et veenduda kas kõik ketta sektorid on töökorras, märgistab rikutud sektorid ja loob kettale sisemise aadresside tabeli (FAT), mida kasutatakse kõvakettale salvestatud failide ülesleidmiseks. Ühtlasi luuakse ka vastavad FAT failisüsteemid (Windows 95 eri versioonides saab kasutada kas ainult FAT-16 või nii FAT-16 kui ka FAT-32 failisüsteemi; Windows 98-s saab kasutada FAT-32 failisüsteemi; Windows 2000, XP, Vista, Windows 7 ja Windows 8 puhul saab kasutada nii FAT-32 kui ka NTFS failisüsteemi). Enne kõvaketta kasutamist tuleb ta formaatida ehk formateerida.


Märkus: Tegelikult ei kustutata kõvaketta vormindamisega Sinu andmeid, kustutakse ainult see aadresside tabel (FAT) ja spetsialisti ning eriprogrammidega abil on võimalik neid andmeid jälle taastada. Noh, aga tavakasutajale tähendab see ikkagi oma andmete lõpplikku kadumist...


Madalama tasemega formaatimine/vormindamine ('low-level formatting'—käsk fdisk)selle DOS ja Windows utiliidi abil saame me oma kõvaketast valmistada ette tema formaatimiseks ja temale partitsioonide loomiseks. Kõik uued kõvakettad on juba tehases sel moel vormindatud ja meie kasutame seda vahendit ainult siis, kui me hakkame uuele kõvakettale installeerima operatsioonisüsteemi või kui me tahame oma kõvaketast puhastada ja seejärel luua talle enne operatsioonisüsteemi installeerimise alustamist uued partitsioonid või kui meie kõvakettal tuleb rikutud partitsioonide asemele luua uued partitsioonid. Seda fdisk käsku kasutame Windows 95 ja varasemate Windowsite puhul. Ka Windows XP puhul võib teda kasutada, aga sel juhul peab see masin omama disketiseadet ja vastavat spetsiaalset laadimisdisketti (Bootable Floppy Disk).
XP, Vista, Windows 7 ja Windows 8 ei oma FDISK utiliiti ning nende puhul saab seda kõike teha juba installeerimise käigus vastava graafilise kasutajaliidese kaudu ning nii et seda fdisk käsku ei lähe enam vaja; ka käsk fdisk kustutab kõik andmed. Vista, Windows 7 ja Windows 8 puhul pühitakse installeerimise käigus terve kõvaketas (või vastav partitsioon) nii või naa puhtaks. Vistas ja seda eriti Windows 7 / Windows 8s on hiljem väga lihtne luua uusi partitsioone juba pärast nende installeerimist (Windowsi enda sees).

Tänapäeval seda fdisk käsku ei lähegi vaja ja seda utiliiti ei saagi enam normaalsel teel kasutada. Kogu see töö tehakse juba tehases ära: kõvaketas jagatakse väikesteks ühikuteks – blokkideks, milledele pääseb siis opsüsteem ligi. Tehases konfigureeritakse sektori suurus (512 baiti või 4096 baiti) ja tehakse ketta 'low-level formatting'.

 

 


Märkus: Mida tähendavad mõisted 'Quick Format' ja 'Full Format' ning nende käskude erinevused?

 

Sa saad neid käske kasutada näiteks Windowsi installeerimise ajal juhul kui Sa lood selle käigus uusi partitsioone ja ka Windowsi enda sees uute partitsioonide loomisel või kustutamisel või siis väliste kõvaketaste / mälupulkade jne formaatimisel.

 

1) Kui Sa formaadid ketast, siis pakutakse vaikimisi seda 'Quick Format' käsku ja sellega tehakse ketta kõrgema tasemega vormindamine (high-level formatting) ning kettale kirjutatakse ainult failisüsteemi struktuur. Üldjuhul võikski tavaliselt antud meetodit kasutada ja see võtab ka palju vähem aega.

2) Kui Sa kasutad 'Full Format' käsku, siis näiteks Windows XP puhul skaneeritakse peale selle ka kõiki ketta sektoreid, et leida neist vigased ja seejärel parandada need. Alates Windows Vista'st kirjutatakse kõikidesse andmesektoritesse nullid, st ketas pühitakse täiesti puhtaks ja tema andmeid ei saa enam tavalisel teel taastada. Selline formaatimise meetod on märksa aeglasem ja võib võtta palju aega. Kasuta seda meetodit ainult siis kui Sa tahad oma ketast täielikult hävitada või siis kellelegi teisele üle anda, et Sinu sensitiivsed andmed ei satuks võõrastesse kätesse, sest 'Quick Format' käsu rakendamisel on võimalik hiljem andmeid ka taastada.

 

(Et oma kõvaketta vigaseid sektoreid parandada, või hiljem alati kasutada seda chkdsk /r käsku.)

 

Vaikimisi pakutakse siis seda "Quick Format" formaatimise meetodit:

Vaikimisi pakutakse siis seda "Quick Format" formaatimise meetodit


Etteotsa

 

 

 

Millal me kasutame kõvaketta formateerimist (formaatimist, vormindamist):

 

Me kasutame seda:

Etteotsa

 

 

 

Mis on kõvaketta partitsioon (partition - "oblast/sektsioon")?

 

See on meie kõvaketta jagamine eraldi isoleeritud partitsioonideks (st sektsioonideks ehk oblastiteks - 'partitions'). Me saame DOS süsteemis (st väljaspool Windowsit) jagada oma üheainsa kõvaketta niimoodi, et temale loodud iga partitsioon käitub nii nagu oleks ta eraldi omaette kõvaketas. Piltlikult õeldes on meie kõvaketas nagu elumaja ja temale loodud partitsioonid on siis selle elumaja korterid. Igasse eraldi partitsiooni võime me installeerida eri operatsioonisüsteemi (nt Windowsi ja UNIX'i või Linux'i) ja igat eraldi partitsiooni võime veel omakorda jagada osadeks, et hoida nendes siis erinevat tüüpi andmeid. Kõvaketast oleks vaja ka selleks jagada, et me saaksime oma ketast efektiivsemalt kasutada temale vormindamise/formaatimise käigus loodava õige failisüsteemi abil ja et jagada tänapäeva suuremahulised kõvakettad loogilisteks ketasteks.


On olemas peapartitsioonid (Primary Partition) ja laiendatud partitsioonid (Extended Partition).

 


Me saame oma kõvakettale luua:


a) Kuni 4 peapartitsiooni (primary partition) ja siis igasse partitsiooni installeerida erinevad operatsioonisüsteemid - ühesõnaga 4 peapartitsiooni ja igas partitsioonis on erinevad opsüsteemid. Selliseid mitme opsüsteemiga kompuutreid kutsutakse multi boot masinateks.
b) Või siis luua 3 peapartitsiooni ja lisaks veel ühe laiendatud partitsiooni (extended partition), mille sisse võime seejärel luua omakorda väiksemad sektsioonid, mida kutsutakse loogilisteks ketasteks (logical drive) ja mis on vajalikud selleks, et me saaksime oma eri tüüpi andmeid hoida kõvaketta eraldi sektsioonides. Sinna extended partitsiooni võib neid loogilisi kettaid luua niipalju kui soovime ja see sõltub juba meie olemasoleva kõvaketta mahust... - ühesõnaga 3 peapartitsiooni (koos eri opsüsteemidega) + üks laiendatud partitsioon (koos oma suvalise arvu loogiliste ketastega, milledes võime siis oma andmeid hoida).
c) Võib luua ka näiteks 2 peapartitsiooni (koos kahe erineva opsüsteemiga) ja lisaks ka ühe ühe laiendatud partitsiooni (koos tema loogiliste ketastega). Sellist kahe opsüsteemiga kompuutrit kutsutakse dual boot (või multi boot) masinaks.
d) Me võime aga luua ka ainult ühe peapartitsiooni ja siis lisaks veel ühe laiendatud partitsiooni, kuhu omakorda loome vajaliku arvu loogilisi kettaid - ühesõnaga üks peapartitsioon + üks laiendatud partitsioon (koos oma suvalise arvu loogiliste ketastega).
e) Võime luua ka üheainsa peapartitsiooni ja rohkem ei midagi ning sellesse peapartitsiooni installeerime siis oma üheainsa operatsioonisüsteemi (nt Windows XP) ja kõik ülejäänud programmid; loomulikult salvestame sinna ka siis oma kõik andmed - ühesõnaga 1 peapartitsioon koos ühe opsüsteemi-, programmide- ja andmetega.

NB! Me saame oma operatsioonisüsteemi või mitu opsüsteemi installeerida ainult peapartitsioonidesse (Primary Partition), tavaliselt on tavakasutajal üksainus peapartitsioon ja sinna on siis installeeritud ka opsüsteem ning tavaliselt on selleks peapartitsiooni kettatähiseks C:.
Kui me ostame poest kompuutri koos sinna installitud opsüsteemiga, siis on meie kõvaketas tavaliselt ainult üheainsa partitsiooniga (C:) ja seal ei ole ka seda extended partitsiooni koos tema loogiliste ketastega. (Tänapäeval pakutakse aga ka kompuutreid, millede kõvaketastele on eelnevalt loodud juba mitu partitsiooni, näiteks C: ja D: partitsioonid. C: partitsiooni on siis installeeritud vastav operatsioonisüsteem ja kaasaantud programmid ning sinna installeeri ka omaenda uued programmid. D: partitsiooni salvesta aga oma muud suuremamahulised failid, näiteks filmid, videod jne.)
Kui me ostame poest uue kõvaketta, siis ei oma ta ühtegi partitsiooni ja meil tuleb ta enne opsüsteemi installeerimist partitsioneerida ja seejärel vormindada (formaatida).

 


Seega kasutatakse kõvaketastel tavaliselt kas:

 

Ja veel üks pilt, mis näitab neid partitsioone ja loogilisi kettaid juba 'Disk Management' konsooli aknas (vajutad Win + R klahvikombinatsiooni, tipid Run dialoogiaknasse diskmgmt.msc käsu ja vajutad ENTER):

 

ketta jaotused

 


NB! Kui me tahame oma terve kõvaketta täiesti puhtaks pühkida ja installeerida sinna uue opsüsteemi või teha tema ümberinstalleerimise, siis me saame oma kõvaketta enne Windowsi installeerimist partitsioneerida ning vormindada ainult DOS'i kaudu ehk siis Command Prompt (CMD) konsooli käsurea kaudu ja/või Windowsi installeerimise CD/DVD-plaadi abil.

Kõvaketta formaatimiseks võib kasutada ka poest kaasaantud nn Windowsi taastamisplaati (Recovery Disk / System Repair Disc). Me võime selle taastamisplaadi ka ise Windowsi abil luua. Neid saab ISO faili kujul ka Internetist alla laadida (see ISO tuleb seejärel plaadile põletada). (Näiteks Windows 95 või siis Windows 98 puhul sai selleks kasutada ka vastavat stardidisketti / laadimisdisketti. Enam neid disketiseadmeid ei kasutata.) Neid taastamisplaate ei saa kasutada Windowsi ümberinstalleerimiseks vaid nad on ette nähtud süsteemi parandamiseks ja nende kaudu saab näiteks ligi ka sellele CMD kasutajaliidesele / konsoolile, et sealtkaudu siis kävitada käsuga format kõvaketta formaatimine.

Me ei saa oma kõvaketta täieliku formaatimist alustada otse Windowsi seest, sest ega Windows ei hakka iseennast uninstallima (st rahva keeli "konksu otsa riputama"...). Me võime Windowsi enda sees kustutada ja formaatida ainult neid partitsioone ja loogilisi kettaid, kuhu ei ole Windows operatsioonisüsteemi ennast installeeritud.

 

Märkus: Windowsi enda sees saab kõiki kettaoperatsioone teha kahel viisil: kas Command Prompt akna ja tema utiliidi Diskpart abil või siis märksa lihtsama Disk Management snap-in graafilise kasutajaliidese kaudu.
Alates Windows Vista opsüsteemist on muudetud ka partitsioonide tüüpe, kui Sa hakkad looma uut jaotust/partitsiooni, siis näed Sa, et ainsaks valikuvõimaluseks on nn "Simple volume" loomise võimalus. Windows XP Pro ja Windows Server 2003 operatsioonisüsteemides oli kahte tüüpi kettaid (partitsioone): Primary ja Extended partition. Seal olid ketaste tüüpideks nn Basic disk (selline kettatüüp on enamikel tavakasutajatel) ja Dynamic disk. Basic draividele sai luua partitsioone ja dynamic draividele võis luua nn volume'sid.
Seega saab alates Windows Vista opsüsteemist aga luua ainult "volume'sid" (Simple volume). Kuid tegelikult lood Sa sellega primary partition'i (primaarse ehk peapartitsiooni) ja ega muid valikuid Sul ei olegi. Seega on alates Windows Vistast kõik kolm esimest partitsiooni, mille Sa lood, reaalselt peajaotused (Primary Partition). Kui Sa lood nüüd neljanda partitsiooni (volume), siis luuakse automaatselt üks laiendatud partitsioon (Extended Partition) kasutades selleks kõvakettal oleva kogu ülejäänud vaba ruumi. Selle Extended jaotuse sisse luuaksegi siis ja saab ka edaspidi luua suvalise arvu nn loogilisi kettaid (logical drive).
Tavaliselt kasutatakse nn basic disk'i (Simple Basic), mis on füüsiline kõvaketas ja mis sisaldab peajaotusi, ühte 'extended' jaotust ning 'loogilisi' kettaid; partitsioone ja loogilisi kettaid nimetatakse basic ehk simple volume'ks.


Vajutad Win + R klahvikombinatsiooni, tipid Run dialoogiaknasse diskmgmt.msc käsu ja vajutad ENTER. Seejärel hakkad ilmunud Disk Management konsoolis tegutsema, antud juhul on siin tegemist dualboot masinaga, kuhu on installitud Windows 7 ja Windows 8. Windows 8 asub peapartitsioonis (C: kettatähisega) ja teda siitkaudu kustutada ega ka formaatida ei saa:

 

Seejärel hakkad ilmunud Disk Management konsoolis tegutsema

 

 

Näide Windows 8.1 opsüsteemiga kompuutri "Computer Management" konsoolist ja selle "Disk Management" utiliidist. Siin võib Windowsi enda sees formaatida või kustutada D: draivi (Windows 7 opsüsteemiga), E: draivi (st RECOVERY partitsiooni) ja H: ning J: draivid (väised USB kõvakettad). I: draivi (st USB mälupulka) saab ainult formaatida. Aga C: partitsiooni (peapartitsiooni koos Win 8.1 süsteemiga) saab käsu "Shrinc volume" abil ainult vähendada:

 

Näide Windows 8.1 opsüsteemiga kompuutri "Computer Management" konsoolist ja selle "Disk Management" utiliidist.

 

 

Ja sama näide, aga juba Thic PC (endine My Computer või Computer) aknast:

 

Ja sama näide, aga juba Thic PC (endine My Computer või Computer) aknast

 

Etteotsa

 

 

 

 

'Fdisk' ja 'Format' käskude kasutamine:

 

Nagu ma eelpool kirjeldasin, kasutame me neid fdisk ja format käskusid siis kui me hangime endile teise kõvaketta või siis kui me puhastame enda kõvaketta, et sinna teha oma opsüsteemi ümberinstall või kui meie kõvaketas/opsüsteem on rikutud viiruste või muude programmide poolt. Alates Windows 2000 ja Windows XP operatsioonisüsteemidest saab seda teha nii dos käsurea kui ka Windowsi installeerimisplaadi (või siis taastamisplaadi) kaudu.

 

NB! Loe ka ühest väga heast DBAN utiliidist, mis pühib turvaliselt puhtaks igasuguse kõvaketta (sh ka krüpteeritud kõvaketta) - siitsamast lõpuosast.


 

a) Fdisk utiliidi kasutamine (ainult Win XP jooksutamisel):

See osa siin on rohkem informatsiooniks ja kuna "kompuutriasjandus" on vahepeal tublisti edasi arenenud, siis on antud fdisk käsu kasutamine juba natuke vananenud, aga läbi võiks selle jutu siin ikkagi lugeda või siis hüppa kohe käsu format juurde (sinna). FDISK jookseb DOS keskkonnas ja ta ei oma meile juba harjumuspärast graafilist keskkonda (GUI), st meil tuleb temaga töötada tekstilises keskkonnas (mitte akendes) ja me ei saa kasutada oma hiirst vaid kõik käsud ning valikud tuleb tippida klaviatuurilt. Mõnele on see võib olla võõras asi, aga fdisk on tegelikult väga lihtne, tuleb järgida ainult juhiseid, mida ei olegi nii palju.

Seda fdisk käsku kasutame Windows 95 ja varasemate Windowsite puhul. Ka Windows XP puhul võib teda kasutada, aga sel juhul peab see masin omama disketiseadet ja vastavat spetsiaalset laadimisdisketti (Bootable Floppy Disk).
XP, Vista, Windows 7 ja Windows 8 ei sisalda FDISK programi ning nende puhul saab seda kõike teha juba installeerimise käigus vastava graafilise kasutajaliidese kaudu ning nii et seda fdisk käsku ei lähegi enam vaja; ka käsk fdisk kustutab kõik andmed. Vista, Windows 7 ja Windows 8 puhul pühitakse installeerimise käigus terve kõvaketas (või vastav partitsioon) nii või naa puhtaks. Vistas ja seda eriti Windows 7 / Windows 8s on hiljem väga lihtne luua uusi partitsioone juba pärast nende installeerimist (Windowsi enda sees). Tänapäeval seda fdisk käsku enam suurt ei kasutata ja kui kasutataksegi, siis ainult Windows XP masina puhul. Seega toon siin näiteks Windows XP operatsioonisüsteemi ja seda hästi lühidalt.

Kuna fdisk käsku kasutatakse kõvakettale partitsioonide loomiseks, siis toon kohe siin allpool ka ühe pildi juba partitsioonidega kõvakettast; see pilt on tehtud Windows XP-s. Kellel on Windows XP, see saab enda kõvaketaste ja nendes olevate partitsioonide kohta infot nii: Tee My Computer ikoonil paremklõps, siis vali kontekstmenüüst käsk Manage, seejärel klõpsa avanevas Computer Management akna vasemas paanis elemendile Disk management ja akna paremasse poolde ilmubki info. (Sealt aknast saab ka oma kõvaketta Extended partitsiooni ja loogilisi kettaid teatud määral seadistada: muuta nende kettatähiseid, formaatida neid, kustutada loogilisi kettaid, muuta laiendatud partitsiooni mahtu jne; kuid selles aknas peab tegutsema väga ettevaatlikult, sest formaatimisel ja laiendatud oblasti muutmisel kustutatakse ka kõik andmed...; hilisemates Windowsites on asi lihtsam, sest seal andmed säilivad):

ketta jaotused

Nagu siit pildist on näha, on see kõvaketas 120 GB mahuga ja talle on loodud neli NTFS failisüsteemiga oblastit/jaotust: üks peapartitsioon ja üks laiendatud partitsioon ('extended partition'), kuhu sisse on seejärel loodud kolm loogilist ketast ('logical drives'). See laiendatud partitsioon on tumerohelise raami sees. Peapartitsiooni ((Primary partition`i (C:)) on installeeritud ka Windows XP operatsioonisüsteem, sinna ta tavaliselt installeeritaksegi ja seetõttu nimetatakse teda ka süsteemikettaks (System). See pilt aitab saada aru, et kuidas ketta jaotamine välja näeb.

Ok, alustan nüüd kõvakettale partitsioonide loomise näitega ja teen seda lühidalt. Kõvakettal on esimeseks partitsiooniks tavaliselt *Primary* partition. Ja teda tähistatakse C: drive tähisega; enamasti ongi ühel kõvakettal ainult *üks* Primary partitsioon [muidugi võib neid ka rohkem luua, juhul kui me seda soovime, et nendesse siis näiteks installeerida lisaks mingid muud operatsioonisüsteemid; ühele kõvakettale võib luua maksimaalselt 4 Primary partitsiooni].
Kui Sinu kompuutril on ainult üks kõvaketas (tavaliselt see nii ongi), siis pead Sa sellele kõvakettale looma Primary partitsiooni, sest sinna tuleb Sul installeerida oma operatsioonisüsteem, nt mingi Windows. Opsüsteemi saab installida ainult Primary partition'i (peapartitsiooni).
Aga kui Sinu süsteemis on kaks, kolm või enamat kõvaketast, siis ei pea Sa sellele teisele, kolmandale jne kõvakettale looma seda Primary oblastit.
Ühele kõvakettale või luua ainult üheainsa extended partition'i (laiendatud partitsiooni) ja see laiendatud partitsioon on ette nähtud seks juhuks, kui me soovime oma kõvakettale luua lisapartitsioone (nn loogilised kettad), mis ei ole peapartitsioonid. Kui me loome oma kõvakettale 'extended' partitsiooni, siis iseenesest temaga ei ole meil midagi peale hakata, me saame teda kasutada alles siis, kui me loome tema sisse vähemalt ühe Logical DOS drive (st loogilise ketta).
Seega luuakse loogilised kettad laiendatud partitsiooni sisse ja see on väga vajalik asi, eriti tänapäeva suuremahuliste kõvaketaste puhul. Igale loogilisele kettale antakse automaatselt omaenda kettatähis, näiteks kui meil on üks kõvaketas ja me loosime sinna ühe Primary Partition`i ja Extended Partition`i ning omakorda selle extended partitsiooni sisse 4 lisapartitsiooni ehk loogilist ketast, siis pannakse neile järgmised kettatähised: C: (see on peapartitsioon, kuhu installime oma operatsioonisüsteemi), D:, E:, F: ja G:, kus D:, E:, F: ning G: tähistavad loogilisi kettaid. Neid Logical DOS drive`isid võime me luua niipalju kui soovime.


Sa võid kasutada FDISK käsku näiteks selleks et luua oma 80 GB kõvakettale partitsioonid järgmisel viisil:

 

Laadimisdiskett (Bootable Floppy Disk):

 

Selleks, et kasutada FDISK vahendit, peab meil olema vastav laadimisdiskett (stardidiskett), et tema abil käivitada kompuutrit ja jõuda seejärel DOS käsureale. Olenevalt sellest, et millist Windowsi versiooni me tahame oma kõvakettale installeerida, peab meil olema ka vastava versiooni stardidiskett. Endale sobiva laadimisdisketi saad Sa alla laadida aadressilt http://bootdisk.com/bootdisk.htm või siis aadressilt MyBootDisk.com

 

Lae sealt saidist endale sobiv fail alla, näiteks oma töölauale, siis pane uus tühi diskett disketiseadme sahtlisse ja tee sellel allalaetud .exe failil 2x klõps ja saadki endale vastava laadimisdisketi.

 

On üks probleem, nimelt fdisk utiliit ei suuda luua partitsioone kõvaketastele, mis on suuremad kui 64 CB, st ta ei tunne sellist kõvaketast ära või siis teatab tema vale suuruse. Nimelt ta teatab kõvaketta täissuuruse miinus 64 GB. Näiteks, kui sul on kõvaketas mahuga 120 GB, siis teatatakse Sulle tema mahuks ainult 120-64=56 (st teatatakse, et Sinu kõvaketta mahuks on ainult 56 GB). Kui sul tekib antud probleem, siis mine järgmisele aadressile:

 

http://support.microsoft.com/?kbid=263044 ja lae sealt lehe lõpust alla Download 263044usa8.exe - English now fail või vajuta siinsamas sellele eelmisele lingile.
Aga kui Sul on juba oma laadimisdiskett olemas või kui Sa laadisid selle alla sealt http://bootdisk.com/bootdisk.htm saidist, siis lae siitsamast kodulehest alla see uuendatud fdisk ja kopeeri ta siis oma laadimisdisketile, et asendada sealasuv tema vanem versioon, kliki siia!

 

Nüüd, kui Sul on see laadimisdiskett olemas, siis pane ta oma disketiseadmesse ja tee kompuutri ümberlaadimine või siis käivita ta. Ja Sa jõuad DOS käsureale [A:\>], tipi sinna käsk FDISK ja vajuta siis klahvi <Enter>. Ja nii me alustasimegi oma kõvakettale partitsioonide loomist - seejärel tuleb lugeda ja järgida ekraanile ilmuvaid juhiseid. Kui me olime oma partitsioonide loomisega valmis saanud, sii lõpetame FDISK utiliidi töö ja väljume sellest programmist—vajutame klahvi ESC.

NB! Kui sa oled oma partitsioonid loonud, siis ära alusta kohe oma uute partitsioonide vormindamist/formaatimist vaid tee kompuutri ümberlaadimine ja käivita uuesti see FDISK. Seejärel vali tema peamenüüst punkt #4: Display partition information (Kuva partitsioonide informatsioon) ja veendu, et kõik läks nii nagu vaja. Kui midagi läks "nässu", siis korda veelkord oma partitsiooni loomise protseduuri. Alati ei tarvitse esimese korraga see jaotuste (oblastite) loomine õnnestuda...

 


b) Kõvaketta formaatimine/vormindamine (käsu Format abil):

 

Windows XP jooksutamisel:

 

Nii Windows XP kui ka 2000 toetavad mõlemat FAT32 [File Allocation Table 32] ja NTFS [New Technologies File System] failisüsteeme. Windows 98 ja ME toetavad ainult FAT32 failisüsteemi. (Windows 95 ja Windows 95 A toetavad aga FAT16 failisüsteemi ning Windows 95 B ja C toetavad nii FAT16 kui ka FAT32 failisüsteeme.)
Seega, kui Sa laed ennast kas Windows 98 või ME-sse, siis ei saa Sa lugeda/kirjutada/ligi pääseda oma kõvaketta NTFS partitsioonidele (NTFS partitions). Kui Sa laed ennast kas Windows 2000 või XP-sse, siis saad Sa lugeda/kirjutada/juurde pääseda nii FAT32 kui ka NTFS partitsioonidele.
Juhul, kui me hakkame installeerima Windows XP/2000 opsüsteeme, siis peaksime oma kõvakettad formaatima/vormindama ikka sellesse NTFS failisüsteemi.

Märkus: Just äsja ma soovitasin NTFS failisüsteemi ja kohe ka teatan, et DOS ei toeta seda NTFS failisüsteemi, seega ei sa me oma partitsioone formaatida/vormindada NTFS failisüsteemiga siis kui me kasutame DOS laadimisdisketti (tänapäeva kompuutritel ei olegi enam neid disketiseadmeid). Aga me saame kasutada Windows XP, Windows 2000, Vista või Windows 7 installeerimise CD/DVD-plaati, et formaatida oma partitsioonid NTFS failisüsteemi. Pealegi ongi soovitatav alustada nende operatsioonisüsteemide installeerimist ja ühtlasi ka partitsioonide formaatimist (vormindamist) otse nende CD/DVD-plaatidelt.


PS! Windows XP ja 2000 opsüsteemides saame ka hiljem oma jaotusi/partitsioone vormindada NTFS-ga, tehes neil paremklõpsu ja valides käsu Format. Formaatida ei saa siin süsteemipartitsiooni/draivi (tavaliselt C:), vormindada saab ainult loogilisi kettaid (logical drive), aga ettevaatust—kui Sul on seal andmeid, siis need kustutatakse formaatimse käigus!

Formaatimine erineb partitsioonide loomisest; vormindamine ei kasuta FDISK utiliiti. Nüüd, kui Sa tahad formaatida oma C: draivi/partitsiooni (C_drive), siis tipi DOS käsureale käsk format c: ja vajuta ENTER klahvi. Vaata, et sõna "format" ja sümboli c: vahel oleks tühiklahv (tühik).
Kui Sa vormindad oma kasutuselolevat kõvaketast ja Sa soovid seal mingite partitsioonide andmeid säilitada, siis veendu, et Sa formateerid ikka seda õiget partitsioonid/draivi, sest Sa kaotad kogu info, juhul, kui Sa formateerid vale partitsiooni.
Kui Sa oled oma esimese draivi/partitsiooni formaatinud, siis formateeri oma järgmine ketas/partitsioon ja seda seni, kuni kõik partitsioonid on ümber vormindatud. Kui Sinu kõvakettal on ainult C: draiv/ketas/volume, siis sisestades käsu format c: (või näiteks format c: /fs:NTFS), siis formaaditakse terve Sinu kõvaketas - olemasolev opsüsteem & kõik andmed kustutatakse.

Kui kõik partitsioonid on formaaditud, siis tee oma kompuutri restart ja Sinu kõvaketas on nüüd kasutamiskõlblik. Alates sellest hetkest hakkavad enamik inimesi nüüd installeerima oma operatsioonisüsteemi.

 

 

 

Windows XP, Vista, Windows 7 ja Windows 8 jooksutamisel:

 

1) Sa võid Windows XP puhul kasutada format käsu jaoks ka tema nn 'Recovery Console" ("Taastamiskonsooli") vahendi abi. Kasuta selleks Windows XP installeerimise CD-plaati, et pääseda ligi DOS käsureale. Sellest 'Recovery Console" vahendist on põhjalikumalt juttu seal.

 

Sealse 'Format' käsu süntaks on järgmine:

 

format drive: [/q] [/c] [/x] [/fs:file-system] [/r:revision] [/v:label] [/p:count] [/?]

 

Et näha format käsu jaoks kättesaadavaid parameetreid, tipi käsureale FORMAT /?

 

Kasuta "format" käsku ja tema parameetreid selleks, et formaatida kõvaketta (sisemise või välise) mingit spetsiifilist partitsiooni või mälupulka, kus parameeter /q teostab draivi kiire formaatimise, drive: on selle partitsiooni / ketta tähis, mida Sa tahad formaatida ja parameeter /fs:file-system määrab kasutatava failisüsteemi [FAT, FAT32, või NTFS]). Kui Sinu kõvakettal on ainult C: draiv/ketas/volume, siis sisestades käsu format c: (või näiteks format c: /fs:NTFS), siis formaaditakse terve Sinu kõvaketas - olemasolev opsüsteem & kõik andmed kustutatakse.

 

Järgmise näitega formaadime kiiresti C draivi/partitsiooni/ketta (tavaliselt siis TERVE kõvaketta juhul kui sinna ei oldud varem teisi partitsioone loodud) ja määrame talle NTFS-failisüsteemi:

 

FORMAT C: /Q /FS:NTFS

 

Alumise näitega me teeme C draivi/partitsiooni/ketta (tavaliselt siis TERVE kõvaketta juhul kui sinna ei oldud varem teisi partitsioone loodud) täisformaatimise ja seda FAT32 failisüsteemiga:

 

FORMAT C: /FS:FAT32

 

 

*** Märkus: Kui me aga ei määra failisüsteemi, siis jäetakse alles olemasolev failisüsteem, st sel juhul kasutame lihtsalt käsku format C: ja vajutame ENTER klahvi ning terve meie kõvaketas pühitakse puhtaks.

 

 

Sa võid Windows XP jooksutamisel kasutada ka Vista või Windows 7 installeerimise DVD-plaati (või nende taastamisplaati), et pääseda ligi Command Prompt konsooli käsureale ja formaatida selle kaudu oma partitsioonid NTFS failisüsteemi - mugavam variant. Loe sellest kõvaketta formaatimisest täpsemalt sealt.

 

 

 

2) Vista, Windows 7 ja Windows 8 (8.1) jooksutamisel võid selleks kasutada taastamis / parandamisplaati (Recovery Disk / System Repair Disc) või siis Vista, Win 7 või Win 8 installeerimise DVD plaati, et pääseda nende abil ligi DOS / CMD (Command Prompt) konsooli käsureale ja et sealt siis käivitada see Format käsk.

 

System Recovery Disc (System Repair Disc) plaadi loomisest Vista ja Windows 7 puhul ning selle CMD konsoolini jõudmisest on juhis seal.

Windows 8 vastav juhis aga seal.

 

CMD konsool

 


Vista, Win 7 ja Win 8 installeerimise DVD plaadi abil: Vista, Win 7 ja 8 installeerimise käigus pühitakse kõvaketas (või siis partitsioon, kuhu opsüsteem installitakse) eelnevalt puhtaks. Peale selle võib nende installeerimise alguses valida vastavas ekraanis Drive options (advanced) lingi kaudu ise, et mida formaatida jne. Vista, Windows 7 ja Windows 8 installeerimise lingid leiad sealtkaudu.

 

Loe sellest kõvaketta formaatimisest täpsemalt sealt.

 

Antud osa lõpetuseks ka selle Format käsu süntaks (võetud Windows 8's), CMD käsureale sisestati format /? käsk:

 

format /? käsk

 

 

 

Kõvaketta formaatimisest/vormindamisest üksikasjalikumalt:

 

1) Kuna Windows on tavaliselt installitud C: draivi ja tegemist on ka üheainsa draiviga/partitsiooniga ning seega olles jõudnud Command Prompt konsooli ekraani, tipi selle käsureale alltoodud käsk ja vajuta ENTER:

 

format c: /fs:NTFS

 

2) Kui kõvaketta formaatimisel ilmub rida 'Enter current volume label for drive C:', siis on Sul kaks võimalust:

 

* Vajuta kohe ENTER ja jätka formaatimist (seda sel juhul kui Sinu draiv ehk siis tavaliselt C: ketas/partitsioon EI OMA nime)

 

või siis

 

* tipi sinna oma C: draivi nimi (volume label) ja vajuta ENTER. (Seda sel juhul kui Sinu draiv ehk siis tavaliselt C: ketas/partitsioon OMAB nime või kui pärast kohest ENTER klahvi vajutamist ei õnnestu formaatimist alustada.) Juhul kui Sa ei tea seda nime, siis vajuta CTRL + C klahvikombinatsiooni, et tühistada kogu tegevus ja tee oma ketta nimi ("volume label" kindlaks. Seejärel alusta sealsamas formaatimist otsast peale ja tipi pärast "Enter current volume label for drive C:" kirja ilmumist oma C: draivi nimi ning vajutad ENTER.

 

Kuidas seda "volume label" nime tuvastada, sellest info kohe siin allpool.

 

3) Kui ilmuvad alltoodud read, siis on kõik korras ja nüüd tipi Y ja vajuta ENTER:

WARNING, ALL DATA ON NON-REMOVABLE DISK
DRIVE C: WILL BE LOST!
Proceed with Format (Y/N)?

 

4) Kui formaatimine lõpetatakse, siis näed järgmist kirja:

 

Volume label (32 characters, ENTER for none)?

 

Sellega pakutakse Sulle sellele formaaditud kettale ka nime omistamist ("Volume label"). Kui tahad, siis tipi mingi nimi (võib kuni 32 sümbolit pikk olla) ja vajuta ENTER. Kui Sa ei soovi talle mingit nime anda, siis vajuta kohe ENTER.

 

Ja ongi kõik. Seejärel või alustada Windowsi (või muu opsüsteemi) installimist. Sa pead seda nii või naa tegema, sest Sa kustutasid vana süsteemi täielikult ja Sa ei saa enam oma kõvakettasse buutida vaid Sa saad selle asemel "BOOTMGR is missing" või "NTdLDR is missing" veateate.

 

 


Märkus: Ketta/partitsiooni/draivi nime ("volume label") kindlakstegemine:

 

Nagu ma juba eelpool mainisin, siis on format käsu süntaks järgmine:

 

format drive: [/q] [/c] [/x] [/fs:file-system] [/r:revision] [/v:label] [/p:count] [/?]

 

Üheks tema võtmeks/parameetriks on ka see /v:label

 

'Volume label' on unikaalne nimi, mis omistatakse mingile draivile/kettale või muule meediale. Windowsi puhul seda ei nõuta, aga seda unikaalset nime võib kasutada, et eristada oma draivisid (juhul kui neid rohkem on). Juhul kui formaaditavale draivile on see nimi omistatud, siis küsitakse Sult selle nime sisestamist seepärast et veenduda selles et kas Sa tõepoolest soovid justnimelt antud ketast formaatida.

 

'Volume label' nime omistamisel on järgmised piirangud:

 

NTFS failisüsteemiga ketaste puhul:

 

• Nimes võib olla maksimaalselt 32 sümbolit

• TAB klahvi ei tohi kasutada

 

FAT failisüsteemiga ketaste puhul:

 

• Nimes võib olla maksimaalselt 11 sümbolit

• Ei tohi olla * ? . , ; : / \ | + = < > [ ] sümboleid

• TAB klahvi ei tohi kasutada

 

Tühiklahve võib aga mõlema failisüsteemi puhul kasutada. NTFS draivi puhul kuvatakse tema nimi (st "volume label") nii nagu Sa ta sisestasid (näiteks Muusika), aga FAT ketta puhul kuvatakse see nimi alati suurte tähtedega (näiteks MUUSIKA).

 

Kui kõvaketta formaatimise ajal ilmub kiri "Enter current volume label for drive C:" ja kui pärast kohest ENTER klahvi vajutamist ei saa formaatimist jätkata, siis pead sisestama oma C: draivi nime (st "volume label"). Kui Sa ei tea seda nime, siis tee järgmist:

 

1) Vajuta siinsamas Command Prompt ekraanis CTRL + C klahvikombinatsiooni, et tühistada kogu tegevus. Seejärel tipi käsureale alljärgnev käsk ja vajuta ENTER:

vol c:

 

Selle peale ilmub umbes taoline kiri ja seda juhul kui see nimi ON OLEMAS:

 

Volume in drive C is System

Volume Serial Number is C5G4-A64E

 

2) Siin ongi see "System" antud C: draivi nimeks (st "volume label") ja selle peadki siis sisestama, et formaatimist jätkata. Alustad formaatimist sealsamas otsast peale ja tipid pärast "Enter current volume label for drive C:" kirja ilmumist oma C: draivi nime ning vajutad ENTER.

 

 

TEADMISEKS: Sa saad ka Windowsi enda sees selle "volume label" nime teada ja seda mitmel viisil:

 

* Avad seal sellesama Command Prompt konsooli, tipid käsureale käsu vol c: ja vajuta ENTER.

 

või siis

 

* avad My Computer (Computer) akna, teed seal oma C: draivil (või mingil muul draivil) paremklõpsu ja valid kontekstmenüüst käsu 'Properties'. Seejärel näed seda nime 'General' vahelehe ülaosas asuvas tekstikastis. Kui see kast on tühi, siis ei ole Sinu draivile mingit nime omistatud. Alltoodud pildil on näha, et Win7 (D:) draivi nimeks on Win7:

 

Antud pildilt on näha, et Win7 (D:) draivi nimeks on Win7

 

 

Näiteks kui pärast käsu vol c: sisestamist ilmub umbes taoline alltoodud kiri, siis tähendab see seda et Sinu C: kettal mingit nime ei ole ("Volume in drive C has no label"):

 

Volume in drive C has no label


 

Etteotsa

 

 

 

 

Kuidas formateerida (formaatida) krüpteeritud kõvaketast? See käib ka kõikide TAVALISTE krüpteerimata kõvaketaste kohta ja sel juhul ei ole neid 'format' või 'fdisk' käske enam vaja kasutada - Darik's Boot and Nuke ("DBAN") programm.

 

Juhul kui Sa olid oma kõvaketta mingi vastava tarkvara või siis Windowsi (Vista/windows 7/Windows 8/Windows 10) enda 'BitLocker Drive Encryption' vahendi abil krüpteerinud (krüptinud) ja kui Sa unustasid oma parooli, siis tekivad kohe suured probleemid. Sa ei saa enam seda kõvaketast kasutada ja Sa ei saa teda isegi formaatida. Sa võid ta saata küll tagasi tootjatehasesse, kus siis tehakse antud kõvaketta madalama tasemega vormindamine/formaatimine (low-level format) - jama...

Kuid õnneks on olemas ka vastavad tarkvarad, mille abil saab sellisele kõvakettale teha ka madalama tasemega formaatimist ja seda isegi siis kui krüptimise tarkvara oli eelnevalt muutnud Master Boot Record (MBR)-i sisu, et võõrad ei pääseks kõvakettale üle-üldse ligi...

 

Üheks selliseks kasulikuks tarkvaraks on avatud lähtekoodiga ja kodukasutaja jaoks tasuta Darik's Boot and Nuke ("DBAN") programm, mille abil saadki oma krüpteeritud (või siis krüpteerimata) kõvaketta täiesti puhtaks pühkida (kõik andmed pühitakse minema sel teel, et kõvaketas täidetakse nullidega). Sa võid teda kasutada ka kõikide tavaliste kõvaketaste (st krüpteerimata ketaste) puhul ja ta töötab kompuutri buutimise ajal ning teda on väga lihtne kasutada - ta töötab nii Intel kui ka Mac süsteemidega. Teda võib kasutada ka juurdeühendatud VÄLISTE (IDE või SCSI) kõvaketaste formaatimiseks, ühesõnaga ta pühib puhtaks KÕIK kõvakettad (ja isegi USB mälupulgad), mis on Sinu kompuutri külge ühendatud ja mida ta suudab tuvastada (seega ühenda enne formaatimise alustamist kõik üleliigsed kettad arvutist lahti).
Sa ei pea enam oma suvalise kõvaketta täielikuks ja turvaliseks puhastamiseks (formaatimiseks, formateerimiseks) kasutama siinsamas ülevalpool pikalt ning üksikasjalikult kirjeldatud format või fdisk käskusid.
Sa võid teda ka siis kasutada kui Sul ei õnnestu isegi Windowsi installeerimist alustada, st Sinu kõvaketas oli enne seda täiesti "segi põõratud", st ta parandab ka kõvaketta rikutud sektoreid.

 

 

Tee nii:

 

1. Mine aadressile http://www.dban.org/ ja kliki seal üleval Download DBAN lingile. Seejärel kliki uues aknas uuesti Download DBAN lingile, et laadida alla see vajalik ISO fail.
Põleta see allalaetud xxx.iso (näiteks dban-2.3.0_i586.iso) fail tühjale CD või DVD plaadile - ära paki teda lahti - ISO failide põletamisest juhis seal.

 

NB! Kui Sul ei ole CD/DVD-ROM kettaseadet või kui Sa tahad kasutada selleks hoopis USB mälupulka, siis sellest juhis siin lõpus!

 

2. Ühenda oma arvutist lahti kõik üleliigne: printer, välised kõvakettad, kaardilugejad, mälukaardid, USB mälupulgad jne.
Seejärel pane oma CD või DVD plaat sahtlisse ja luba süsteemil buutida antud plaadilt (veendu enne selles et arvuti BIOS'is oleks pandud buutimise/alglaadimise parameetriks CD/DVD-ROM seade - info).

 

3. Kui Sinu kompuutris on ainult üks kõvaketas, siis oota kuni laetakse Darik’s Boot and Nuke konsool ja tipi sinna autonuke käsk ning vajuta ENTER. (Tipi see autonuke käsk sinna alla "boot:" käsureale.)


(Või vajuta alternatiivina klahvi F3, et pääseda ligi täiendavatele kiirkäskudele. NB! Kui Sa omad rohkem kui 1 kõvaketast, siis pead enne protsessi algust valima selle õige kõvaketta.)

 

konsool

 

 

4. Oota kuni tehakse Sinu kõvaketta madala tasemega formaatimine ja kui lõpetatakse, siis tee kompuutri restart. See formaatimine võtab vähem või rohkem aega ja see sõltub Sinu kõvaketta suurusest ja kiirusest, aga üldiselt kulub selleks üsna palju aega (vähemalt 2-3 tundi) - kannata ära.
Kui DBAN on oma töö lõpetanud, siis Sinu kõvaketas on formaatimata (nagu ka täiesti uus tehasest tulnud kõvaketas). Sa võid nüüd alustada suvalise Windowsi installeerimist ja tema installeerimise käigus formaaditakse ka Sinu äsja puhtaks pühitud kõvaketas.
Pärast restarti näed Sa musta ekraani või siis "Operating System Not Found" kirja ja seda seepärast et DBAN programm tegi Sinu kõvaketta täiesti puhtaks - Sa pead nüüd oma opsüsteemi uuesti installeerima.

Alusta oma Windowsi (või mingi muu opsüsteemi) uuestiinstalleerimist. Microsoft Windows installeerija loob nüüd automaatselt uue partitsiooni ja failisüsteemi ning Sa ei pea enam kasutama FDISK käsku.

Pärast opsüsteemi uuestiinstalli pead installeerima ka kõik vajalikud riistvara draiverid (need on poest kaasaantud CD/DVD plaadil), aga Sa võid need ka Internetist alla tirida.

 

Märkused:

 

* Kes on kasutanud näiteks vabavara Ultimate Boot CD (UBCD) plaati, see teab, et ka selle plaadi komplektis on see DBAN utiliit olemas - võid ka seda kasutada.

* Kui Sa kasutad sülearvutit, siis ühenda see enne kõvaketta puhtakspühkimist kaabliga vooluvõrku (seina elektripistikusse).

* Kui Sa said järgmised veateated: Error /dev/add (process crashed), Error /dev/sde (process crashed), Error /dev/sdb (process crashed), Error /dev/sdd (process crashed), Error /dev/sdc (process crashed), Error /dev/sda (process crashed), siis veendu, et KÕIK üleliigne oleks kompuutrist lahti ühendatud ja alusta otsast peale.
Kui ka see ei aita, siis ava arvutikorpus ja ühenda kaardilugeja juhe emaplaadilt ajutiselt lahti. (Ka BIOS menüüs saad mõningaid seadmeid ajutiselt välja lülitada.)

* SSD ketaste jaoks see tasuta DBAN tarkvara ei sobi; kel soovi, see võib DBAN tasulise ja võimsama versiooni osta - $14.95.
SSD ja kõvakettaid võib ka Windowsi enda Diskpart utiliidiga turvaliselt puhtaks pühkida. Avad adminõigustega Command Prompt konsooli ja tipid käsureale järgmised käsud, kus iga käsu järel vajutad ENTER: DISKPART (+ENTER); LIST DISK (+ENTER); SELECT DISK X, kus X on selle ketta number, mida Sa tahad puhtaks teha (näiteks SELECT DISK 0 ja vajuta ENTER); CLEAN (+ENTER) või siis CLEAN ALL (+ENTER). Selle viimase CLEAN ALL käsu täitmine võtab palju rohkem aega, aga see pühib Sinu ketta ka turvaliselt puhtaks.

 

 


Buutiva 'DBAN' USB mälupulga loomine:

 

1. Lae alla tasuta 'Universal USB Installer' aadressilt http://www.pendrivelinux.com/install-dban-to-a-usb-flash-drive-using-windows/. See allalaetav fail on Universal-USB-Installer-1.9.6.2.exe nimega (siis kui see lisa siia kirjutati). Seda utiliiti EI OLE vaja installeerida!

 

2. Torka oma USB mälupulk kompuutri USB porti ja seal pulgas peab olema vähemalt 32 MB vaba ruumi. Juhul kui Sinu mälupulk oli juba formaaditud FAT32 failisüsteemi, siis jäävad kõik Sinu failid seal mälupulgas alles, Sa ei pea neid kusagile mujale viima. Kui Sinu mälupulk on NTFS failisüsteemiga, siis konverditakse ta automaatselt FAT32 failisüsteemi ja kõik pulgas olevad andmed kustutatakse. Kui Sinu mälupulk oli juba varem buutivaks tehtud, siis kirjutatakse olemasolev MBR üle - seda peab siis arvestama. (Soovitaks siiski oma vajalikud andmed sealt USB mälupulgast viia kusagile teise välisele andmekandjale - antud operatsiooni ajaks - pärast paned nad tagasi!)

 

3. Käivita see Universal USB Installer fail (Universal-USB-Installer-1.9.6.2.exe), mille Sa ülaltoodud punktis #1 alla laadisid.

 

4. Kliki ilmuvas UAC dialoogiaknas nupule Yes.

 

5. Kliki litsentsiaknas nupule I Agree.

 

6. Vali ülevalt rippmenüüst DBAN 2.2.X. Seejärel pane seal paremal kõrval linnuke "Download Link Opened" ruutu ja kliki kohe ilmuvas pisemas aknakeses nupule Yes. Sellega avatakse Sinu veebibrauser ja laetakse automaatselt alla dban-2.2.7_i586.iso fail (see on DBAN'i natuke vanem versioon):

 

Vali ülevalt rippmenüüst DBAN 2.2.X

 

Märkus: Tulevikus võib selle Universal USB Installer'i versioon muutuda ja seoses sellega muutuvad ka selle eelmise akna valikuvõimalused. Võib olla saab siis näiteks sellest rippmenüüst valida kohe DBAN 2.3.X parameetri ja Sa ei peagi sinna paremal asuvasse ruutu linnukest panema.

 

6A. Seejärel kliki allpool Browse nupule ja vali see ISO fail, mille Sa eelmises punktis #6 alla laadisid [xxx.iso (näiteks dban-2.2.7_i586.iso)]. Vali alumisest rippmenüüst oma USB mälupulga kettatähis ja kliki lõpuks nupule Create:

 

Seejärel kliki allpool Browse nupule ja vali see ISO fail, mille Sa eelmises punktis #6 alla laadisid

 

Märkus: Kui Sinu USB draiv ei ole formaaditud FAT32/FAT16 failisüsteemi, siis pane seal eelmises aknas, enne nupule Create klikkimist, linnuke ka We will format X:\Drive as FAT32 ruutu. Sel juhul pühitakse Sinu USB pulk puhtaks ja kõik andmed eemaldatakse.

 

7. Pärast nupule Create klikkimist, ilmub veel kinnituse dialoog, loe see tekst seal tähelepanelikult läbi ja kui kõik klapib, siis kliki Yes nupule:

 

Pärast nupule Create klikkimist, ilmub veel kinnituse dialoog, kus kliki Yes nupule

 

8. Kui valmis, siis kliki nupule Close (alltoodud pilt oli mul võetud varem ja seda vanema Universal USB Installer 1.9.3.3 versiooni kasutamisel):

 

Kui valmis, siis kliki nupule Close

 

9. Ühenda oma arvutist lahti kõik üleliigne: printer, välised kõvakettad, kaardilugejad, mälukaardid, teised USB mälupulgad, väline CD/DVD-ROM seade jne.
Kui Sa alustad formaatimist, siis torka see USB mälupulk arvuti USB porti / pessa. Tee kompuutri restart ja luba süsteemil buutida antud USB mälupulgalt (veendu enne selles et arvuti BIOS'is oleks pandud buutimise/alglaadimise parameetriks "USB Device" või midagi taolist - info).

 

10. Oota kuni laetakse Darik’s Boot and Nuke konsool ja tipi sinna autonuke käsk ning vajuta ENTER. (Tipi see autonuke käsk sinna alla "boot:" käsureale.)

 

(Või vajuta alternatiivina klahvi F3, et pääseda ligi täiendavatele kiirkäskudele.)

 

konsool

 

 

11) Jne... - sama, mis ka CD/DVD plaadi kasutamisel.

 

NB! Kuid USB meedia kasutamisel tee veel järgmist: Eemalda USB mälupulk kohe pärast seda kui DBAN konsool on üles laetud, aga enne seda kui Sa alustad oma kõvaketta puhtaks pühkimist (st enne autonuke käsu tippimist ja ENTER klahvile vajutamist). Veendu ka selles et Sinu arvutiga ei oleks enne formaatimise alustamist ühendatud väliseid andmekandjaid, vastasel juhul võid ka need kogemata puhtaks rehitseda...

 

Kui Sa kasutad sülearvutit, siis ühenda see enne kõvaketta puhtakspühkimist kaabliga vooluvõrku (seina elektripistikusse).

 

SSD ketaste jaoks see tasuta DBAN tarkvara ei sobi; kel soovi, see võib DBAN tasulise ja võimsama versiooni osta - $14.95.
SSD ja kõvakettaid võib ka Windowsi enda Diskpart utiliidiga turvaliselt puhtaks pühkida. Avad adminõigustega Command Prompt konsooli ja tipid käsureale järgmised käsud, kus iga käsu järel vajutad ENTER: DISKPART (+ENTER); LIST DISK (+ENTER); SELECT DISK X, kus X on selle ketta number, mida Sa tahad puhtaks teha (näiteks SELECT DISK 0 ja vajuta ENTER); CLEAN (+ENTER) või siis CLEAN ALL (+ENTER). Selle viimase CLEAN ALL käsu täitmine võtab palju rohkem aega, aga see pühib Sinu ketta ka turvaliselt puhtaks.

 

BIOS Sätted/Seadistused: Uuemad süsteemid (~2012 või hilisemad), mis tulevad koos uue Secure Boot vahendiga, mis on BIOS/UEFI firmwares sisse lülitatud, takistavad USB mälupulgast DBAN tarkvaraga buutimast. Et DBAN'i saaks nüüd ka uuemates masinates kasutada, lülita see uus Secure Boot turvatehnoloogia ajutiselt välja - juhis seal.

 

Kui Sa said järgmised veateated: Error /dev/add (process crashed), Error /dev/sde (process crashed), Error /dev/sdb (process crashed), Error /dev/sdd (process crashed), Error /dev/sdc (process crashed), Error /dev/sda (process crashed), siis veendu, et KÕIK üleliigne oleks kompuutrist lahti ühendatud ja alusta otsast peale.
Kui ka see ei aita, siis ava arvutikorpus ja ühenda kaardilugeja juhe emaplaadilt ajutiselt lahti. (Ka BIOS menüüs saad mõningaid seadmeid ajutiselt välja lülitada.)

 

 

Veel linke:

Etteotsa

 

 

 

Arvutiabi sisukord

 

2005 © Tõnis L.......